Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.12.2023

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-dets-2023 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 440 206 793 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 9 727 105 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 16 276 396 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 16 276 396 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 9,35% 9,21% 0,14% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,84% 3,76% 0,08% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 3,84% 3,76% 0,08% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,85 1,78 0,07 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 67,96% 299 152 931 100% keskpank 0,47% 2 068 003 krediidiasutus 29,36% 129 250 680 35% 3,43% ettevõte 2,21% 9 735 179 Investeeringud reitingu alusel Aaa 8,32% 36 623 140 Aa1 2,36% 10 394 296 Aa3 23,79% 104 704 976 P-1 65,06% 286 416 377 Eesti Pank 0,47% 2 068 003 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 15,83% 20% 4,17% 69 663 822 Belgia 14,44% 20% 5,56% 63 570 667 Societe Generale 11,63% 20% 8,37% 51 194 235 Bpifrance Financement SA 9,92% 20% 10,08% 43 667 671 Bred Banque Populaire 7,53% 20% 12,47% 33 168 300 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 80,37% 353 776 255 hoius 19,16% 84 362 535 kontojääk 0,47% 2 068 003 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 440 206 793 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.12.2023 seisuga 31.12.2023 Belgia Societe 14% Generale Eesti Pank 12% 1% Prantsusmaa Aaa 16% P-1 8% Bpifrance 65% Aa1 Financement 2% SA 10% muud Bred Banque Aa3 41% Populaire 24% 7% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,58% ja normportfellil 1,46% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600 9% 140 8% 500 7% 135 6% 130 400 5% 4% 125 300 3% 2% 120 200 1% 115 0% 100 -1% 110 -2% 105 0 -3% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil  Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.12.2023. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2023. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. detsembri 2023 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 440,2 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes 2022 aasta lõpu seisuga 16,3 miljoni euro võrra. 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2023. aasta IV kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (68,4% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (29,4%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (15,8%) ja Belgia (14,4%) võlakirjad ning Societe Generale’i (11,6%) hoiused. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 80,4%, hoiused 19,1% ning kontojääk 0,5%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 73,9% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused langesid IV kvartalis olulisel määral. Näiteks Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus langes kvartali jooksul 81 baaspunkti. Reservi 2023. aasta IV kvartali tulusus oli 9,35% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 9,21%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2023. aasta detsembri lõpu seisuga 3,84%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,76%. 1 Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) jättis oktoobris ja detsembris toimunud nõukogu koosolekutel EKP baasintressimäärad muutmata. EKP nõukogu varasemate baasintressimäärade tõstmiste mõju avaldub jätkuvalt rahastamistingimustes. See pärsib üha rohkem nõudlust ja aitab seeläbi inflatsiooni pidurdada. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Eurosüsteemi ekspertide detsembris avaldatud euroala makro- majanduslikus ettevaates prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk- järgult, enne kui läheneb 2025. aastal EKP seatud 2% eesmärgile. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majanduskasv jääma lähiajal vaoshoituks, kasv hoogustub tasemelt 0,6% 2023. aastal tasemeni 0,8% 2024. aastal ning tasemeni 1,5% nii 2025. kui ka 2026. aastal. EKP kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas lõpetada 2024. aasta lõpus. USA Föderaalreserv (FED) viimases kvartalis baasintressimäärasid ei muutnud. FEDi nõukogu liikmete detsembris avaldatud intressimäärade prognoos perioodiks 2024 – 2026 näitab baasintressimäärade 250 baaspunktilist langust 2026. aasta lõpuks. Intressimäärade langetamisega alustab FED tõenäoliselt juba 2024. aasta esimeses pooles. 17. jaanuar 2024. 2  Riigikontroll Meie 22.01.2024 nr 7-4.1/309-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.12.2023 Austatud härra riigikontrolör “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.12.2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.12.2023.pdf 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.12.2023.pdf Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272