Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 206-23/270466 Otsuse kuupäev 25.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Sanitex OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Mitmesuguste toiduainete (kuivained ja muud toiduained) ostmine vanglatele (V piiratud hankemenetlus)“ (viitenumber 270466) Sanitex OÜ pakkumuse tagasilükkamise otsustele hanke osades 1, 2 ja 3 Menetlusosalised Vaidlustaja, Sanitex OÜ, esindaja juhatuse liige Eigo Siimu Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Katri Bagirov Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 192 lg 3 p-i 7 ja RHS § 197 lg 1 p-i 8 alusel jätta Sanitex OÜ vaidlustus läbi vaatamata riigihanke osades 1 ja 3 tehtud Sanitex OÜ pakkumuse tagasilükkamise otsuste osas. 2. RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel jätta Sanitex OÜ vaidlustus rahuldamata riigihanke osas 2 tehtud otsuse lükata tagasi Sanitex OÜ pakkumus osas. 3. RHS § 198 lg-te 3 ja 7 alusel jätta Sanitex OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) viib dünaamilise hankesüsteemi „Toiduainete ostmine vanglatele“ (viitenumber 251817) alusel läbi piiratud hankemenetlusest „Mitmesuguste toiduainete (kuivained ja muud toiduained) ostmine vanglatele (V piiratud hankemenetlus)“ (viitenumber 270466) (edaspidi Riigihange). 1 Riigihangete seadus Riigihange on jagatud kolmeks osaks:  Osa 1 — Mitmesugused toiduained Tallinna Vanglale;  Osa 2 — Mitmesugused toiduained Tartu Vanglale;  Osa 3 — Mitmesugused toiduained Viru Vanglale. 2. 27.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Sanitex OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus tunnistada kehtetuks Hankija otsused lükata Riigihanke osades 1, 2 ja 3 tagasi Vaidlustaja pakkumus. Vaidlustuskomisjoni 28.12.2023 otsusega jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata Vaidlustaja taotluse Riigihanke peatamise kohta. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 03.01.2024 kirjaga nr 12.2-10/206 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 08.01.2024 ja neile vastamiseks 11.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Sanitex OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ostukorvi toote nr 39 hind tuli esitada netokaalu hinnana. Hankija märgis 20.10.2023 teabevahetuses, et küsib „..hankes kg või l hinda põhjusel, et saada pakkumused, mis oleksid võrreldavad. Palume pakkujatel võtta koguste puhul arvesse lahtris D "Pakendi suuruse vahemik" ja lahtris "12 kuu eeldatavad kogused" toodud kogused. Hankija vajab "Ühiku" hinda pakkumuste hindamiseks.“ Sellest tulenevalt ei mõjuta pakendi suurus konkreetse toote/ühiku ega kogu ostukorvi hinda. Ühiku hind jääb samaks. Hankesüsteemiga liidetud ja riigihanke alusdokumentide tingimustele vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiskriteeriumiks on ostukorvi madalaim maksumus. Sanitex OÜ on esitanud Hankijale kõige soodsaima pakkumuse. 4.2. Pakend ise ei mängi Hankija jaoks olulist rolli, kuna Hankija ise nõustus pakkumuste esitamise tähtaja jooksul, et pakendite suurused võivad varieeruda +/- 15%. Majanduslikult soodsaima pakkumuse valimiseks hindas Hankija „Ühiku“ hinda, mis väljendus ostukorvi toote nr 39 osas netokaalu hinnas, mis Sanitex OÜ pakkumuse puhul vastas ka riigihanke alusdokumentide tingimustele. 4.3. Hankija poolt pakkumuse tagasilükkamise põhjenduses välja toodud nn „ostukorvi toote nr 39 vale pakend“ ei oma olulist mõju Hankijale, kuna toode oli märgitud ainult ühes osas 1 (Tallinna Vanglas) ja 12 kuu eeldatav kogus oli ainult 50kg, mis on märkimisväärselt väike osa kogu ostukorvi kogusest. Sanitex OÜ pakkumuses ostukorvi toote nr 39 (ananassiviilud (kg)) hankelepingu hing 50kg kohta on 210 eurot, mis moodustab ainult 0,11% riigihanke 270466 osa 1 (Tallinna Vangla) pakkumuse kogumaksumusest. 2 (9) 4.4. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.4.1. Hankija väide vaidlustuse hilinemise kohta ei ole pädev, kuna tellijatel oli informatsioon olemas, millega oli võimalik arvestada hankelepingute sõlmimisel. Hankija vastuses puuduvad tõendid selle kohta, millel hankelepingu oli kellegi poolt allkirjastatud, mida Vaidlustaja saaks samuti kontrollida. Riigihanke läbiviimine ja hankelepingute sõlmimine oli tehtud kiirustades ning andmata mõistlikku aega Vaidlustaja õiguste kaitseks, sh vaidlustuse koostamiseks ning vaidluskomisjonile edastamiseks. Samuti, ei ole Vaidlustajal võimalik kontrollida, kas edukaks tunnistatud pakkumus vastas riigihanke tingimustele. Vaidlustaja edastas vaidlustuskomisjonile vaidlustuse tähtaegselt vastavalt RHS § 189 lg 1. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmine olukorras, kus vaidlustus olid edastatud vaidluskomisjonile tähtaegselt ja enne hankelepingu sõlmimist, on ebamõistlik. 4.4.2. Vähemalt Riigihanke osas 2 sõlmitud hankeleping on tühine, kuna üks lepingu pooltest ehk Hankija sai vaidlustuse esitamise teate enne hankelepingu allakirjutamiseks eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolt. Seega oli Hankija teadlik vaidlustuse esitamisest ning teadlik ka sellest, et RHS § 194 lg 4 järgi on pärast teate saamist eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolt allakirjutatud hankeleping tühine. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust millal sai eduka pakkumuse s pakkuja vaidlustuse esitamise teate, kuna Hankija sai teate enne hankelepingu allakirjutamist eduka pakkuja poolt. Samuti vastavalt hankelepingu projekti p- ile 9.1 jõustub hankeleping allkirjastamisest poolt. 4.4.3. Vaidlustaja ei nõustu Hankija väidega, et pakendi suurused on äärmised olulised ning pakenditele on seatud nõuded, nt on kinnipeetavatele sotsiaalministri määrusega ette nähtud toidunormid, kuna Hankija ei too välja konkreetselt millised normid pakenditele on määrusega seatud, mis omakorda muudavad pakendi suuruse määravaks käesolevas riigihanke raames. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei ole järginud RHS §-is 3 sätestatud põhimõtteid, sh mille järgi tuleb kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmida hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Hankija ei ole kasutanud avalikke vahendeid ratsionaalselt ja ignoreeris tõsiasja, et 14.12.2023 tehtud otsusega makstakse samade toodete eest ligi 20 000 eurot rohkem. Hankija peab arvestama kõigi riigihanke põhimõtetega, sh riigi rahaliste vahendite ratsionaalse kasutamise tagamisega ning vältima vormi eelistamist sisule. 5. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, palub jätta vaidlustus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta vaidlustus rahuldamata. 5.1. Vaidlustuskomisjon edastas Hankijale 27.12.2023 kell 16.38 teate Sanitex OÜ esitatud vaidlustuse kohta. Hankija sai selle teate kätte ja kinnitas selle kättesaamise samal päeval kell 17.55 ning teavitas samas tellijaid (Tallinna Vangla, Tartu Vangla ja Viru Vangla). Hankelepingu projekti kohaselt sõlmivad lepingud tellijad Tallinna Vangla, Tartu Vangla ja Viru Vangla. RHS § 120 lg 3 kohaselt ei pea hankelepingu sõlmimisel kohustuslikku ooteaega kohaldama mh dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel. 3 (9) Tellija Viru Vangla on sõlminud hankelepingu 27.12.2023 kell 13.34, Tallinna Vangla kell 15.04 ning Taru Vangla on saatnud allkirjastatud hankelepingu eduka pakkumuse esitanud pakkujale kell 17.33 ning saanud allkirjastatud lepingu tagasi 27.12.2023 kell 18.20. Hankija hinnangul esineb alus jätta vaidlustus läbi vaatamata ja menetlus lõpetada RHS §192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel, kuna vaidlustusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, sest hankelepingud on kõigis riigihanke osades sõlmitud. Kui tellija Tartu Vangla oli allkirjastatud hankelepingu teisele lepingupoolele saatnud enne vaidlustuse teate saamist, siis puudus tellijal edasiste sündmuste üle kontroll arvestades, et vaidlustus edastamise kohta saatis Hankija info tellijale samal ajal, kui kinnitas vaidlustuskomisjonile teate kättesaamise kell 17.55, milline teabevahetus toimus peale tavapärast tööaega (8.00 – 17.00). Teine lepingupool oli hankelepingu allkirjastanud samal päeval kell 18.20. Tellijal ei olnud võimalust tahteavaldust hankelepingu allkirjastamiseks nõusoleku andmise kohta tagasi võtta ja VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Hankeleping allkirjastati teise lepingupoole poolt, kellel puudus Hankija andmetel teave vaidlustuse kohta. Hankija hinnangul on hankeleping allkirjastatud õiguspäraselt, jõustunud ning kehtiv. Eelnevast tulenevalt on Hankija endiselt seisukohal, et ka Tartu Vangla leping on sõlmitud enne vaidlustuse kohta teate saamist. 5.2. Hankija 14.12.2023 otsusega tunnistati Vaidlustaja pakkumus mittevastavaks Riigihanke osades 1, 2 ja 3, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavustingimuse „Ostukorvi pakkumuse maksumus“ osas. Vastavustingimuse „Ostukorvi pakkumuse maksumus“ kohaselt: Pakkumus peab sisaldama vormikohast pakkumuse maksumuse lahtikirjutust dokumendi "Ostukorv" põhjal. Pakkumuses esitatud hinnad peavad sisaldama kaupade kohaletoimetamist ostja asukohta ja mahalaadimist. Pakutavad kaubad peavad vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele. Ostukorvis pakutud ühikuhinnad fikseeritakse kogu hankelepingu perioodiks. Pakkuja täidab ostukorvis andmed hanke osa kohta vastavalt sellele, millisele hanke osale ta pakkumuse esitab. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt kontrollis Hankija ostukorvi toodete vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning tuvastas, et Vaidlustaja pakutava toote nr 39 (ananassiviilud, kg) pakendi suurus ei jää sätestatud pakendi suuruse vahemikku. Ostukorvi toote nr 39 pakendi suuruse vahemikuks oli sätestatud 0,8-2,4kg ning pakkuja pakkus toodet, mille pakendi suuruseks on 3,035kg. Vastavalt tehnilises kirjelduses sätestatule võivad pakendite suurused kõikuda kuni 15% ulatuses hankes sätestatud nõudest. Seega oleks Hankijal õigus lugeda toote nr 39 puhul vastavaks tooted, mille pakendi suurus jääb vahemikku 0,68-2,76 kg. Eelnevast tulenevalt ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ostukorvi toote nr 39 osas. Ostukorvis (Exceli-kujul) oli Hankija toonud välja toiduainete nimetuse, toiduainete eritingimused, pakendi suuruse vahemiku, 12 kuu eeldatavad kogused, ühiku (1 kg, 1 l või 1 tk). Pakkujal tuli täita vaid punasega märgitud veerud, milleks olid pakutava kauba pakendi suurus või muu mõõtühik (pakkuja täidab) ja hankelepingu ühiku hind km-ta* ning pakkuja märkused pakutavate toodete kohta (täita vajadusel). Toode nr 39 on ananassiviilud, mille eritingimusena on välja toodud „siirupis; netokaalu hind“, pakendi vahemikuks märgitud 0,8- 2,4 kg ning ühikuna 1 kg. 4 (9) 5.3. Tehnilise kirjelduse kohaselt on ostukorvis välja toodud ostukorvi kaupade loetelu ja 12 kalendrikuu kogused ostjate kaupa eeldatavad ning kaupade loetelu ja ostetavad kogused võivad muutuda. Seetõttu ei ole ostjad kohustatud ostukorvis nimetatud kaupu ja nende eeldatavaid koguseid välja ostma. Samas on ostjal õigus osta riigihanke pakkumuses fikseeritud hindadega ka neid ostukorvis nimetatud kaupu, mille kohta ei ole ostja eeldatavaid koguseid esitanud (märgitud kauba koguseks 0 ühikut). Seega ei puuduta nimetatud toode ainult Tallinna Vanglat Rriigihanke osa 1) ja jääb arusaamatuks Vaidlustaja väide, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumus tagasi lükata saab olla õiguspärane ainult Riigihanke osas 1, kuna osades 2 ja 3 olid eeldatavad kogused märgitud 0 ühikut. 5.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja mõttekäiguga, nagu saaks Hankija lähtuda vastavusotsuse tegemisel sellest, kui suure ulatuse konkreetne toode hankelepingust moodustab. Seda enam, et toodete kogused on eeldatavad. Kuna Hankija on vastavustingimusena ette näinud kohustuslikud pakendite suuruste vahemikud, siis peavad nii Hankija kui ka pakkujad neist kinni pidama. Samuti ei nõustu Hankija Vaidlustaja väitega, et pakendi suurus ei ole oluline, kuna on ette nähtud selle suuruse varieerumine. Hankija selgitab, et pakendi suurused on äärmiselt olulised, mistõttu on pakenditele seatud nõuded, nt on kinnipeetavatele sotsiaalministri määrusega ette nähtud toidunormid, millest vanglad peavad kinni pidama. Seega ei saa Hankija lugeda vastavaks igasuguse suurusega pakendeid. Hankija küsis toote nr 39 hinda netokaalu kohta (1kg toodet siirupita) ja toote pakendi suurust (mitte toote netokaalu pakendis), nagu täpsustab ka vastava rea pealkiri, milles küsitakse „Pakutava kauba pakendi suurus“. Samas olenemata pakutud toote neto- või brutokaalust, on pakutud toode mõlemal juhul mittevastav riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 5.5. Tehnilisest kirjeldusest lähtumata jätmisel rikuks hankija RHS § 3 riigihanke üldpõhimõtteid, nii RHS § 3 p-de 1, 2 kui 3 kohaseid riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, pakkujate võrdse kohtlemise, kui ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid. Hankija mõistab Vaidlustaja meelepaha tulenevalt sellest, et tema pakkumus osutus mittevastavaks vaid ühe toote osas, kuid vastav asjaolu ei muuda Hankija otsust õigusvastaseks või põhjendamatuks ning kui Hankija peaks tegema uue otsuse, siis ei ole võimalik teha seda lähtudes vaid pakkumuste hindamisel majanduslikust soodsusest. Vastav lähenemine ei taga, et Hankija saab tooted, mis vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning mida Hankija vajab ning sellega jääks hankelepingu eesmärk täitmata. Kuigi Vaidlustaja on toonud välja mitmeid etteheiteid riigihanke alusdokumentidele, siis ei ole ta kasutanud oma õigust esitada küsimusi ja ettepanekuid riigihanke alusdokumentide muutmiseks selles osas, mis on toodud välja vaidlustuses, nt pakendi suuruste nõude muutmine. Samuti ei ole riigihanke alusdokumente vaidlustatud. 5.6. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.6.1. Vaidlustaja ei ole küsinud selgitusi pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse kohta või täpsustusi sisulise hindamise kohta. Samuti ei ole Vaidlustaja selgitanud, miks peaks 5 (9) Vaidlustaja kontrollima eduka pakkumuse vastavust. Vaidlustus on esitanud osas, mis puudutab Vaidlustaja pakkumuse mittevastavust. Samuti ei ole Vaidlustaja esitanud küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta või riigihanke alusdokumentide tingimusi vaidlustanud. 5.6.2. Hankija hinnangul on sõlmitud hankelepingud kehtivad ning Hankija otsused ja riigihanke alusdokumentide tingimused põhjendatud ja õiguspärased. Hankija ei saa pakkumuste kontrollimisel ja hindamisel suvaliselt otsustada, millised tingimused on olulised ja millised mitte ning rakendada neid osaliselt. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile 27.12.2023 kell 15.22. Vaidlustuskomisjon edastas teate vaidlustuse esitamise kohta ja vaidlustuse Hankijale 27.12.2023 kell 16.38. Hankija esindaja kinnitas teate kättesaamist 27.12.2023 kell 17.55. Riigihangete registrist nähtub järgmine informatsioon: 1) Riigihanke osas 1 on hankeleping digitaalselt allkirjastatud Tallinna Vangla esindaja poolt 26.12.2023 kell 15.04 ning Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko esindaja poolt 27.12.2023 kell 13.01; 2) Riigihanke osas 2 on hankeleping digitaalselt allkirjastatud Tartu Vangla esindaja poolt 27.12.2023 kell 17.16 ning Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko esindaja poolt 27.12.2023 kell 18.20; 3) Riigihanke osas 3 on hankeleping digitaalselt allkirjastatud Viru Vangla esindaja poolt 27.12.2023 kell 12.35 ning Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko esindaja poolt 27.12.2023 kell 13.34. Vaidlustajal oleks vaidlustuse esitamise õigus ning vaidlustuse läbivaatamist saaks pidada võimalikuks vaid juhul, kui sõlmitud hankelepingud oleksid tühised, kuid käesoleval juhul see nii ei ole. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esinevad alused vaidlustuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks, kuna Riigihanke osades 1 ja 3 sõlmitud hankelepingute puhul ei saa asuda seisukohale, et need oleksid tühised. 6.1. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. Lepingu sõlmimise fakt ei ole takistuseks vaidlustuse läbivaatamiseks mitte üksnes vaidlustuse tähtaegsuse hindamisel, vaid vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus mh siis, kui kehtiv hankeleping on sõlmitud, sh ka pärast vaidlustuse laekumist vaidlustuskomisjonile, kuid enne RHS § 194 lg-des 2 või 3 nimetatud teate saamist. Kui sõlmitud hankeleping on kehtiv ja pole tühine, siis jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel. 6.2. RHS § 120 lg 3 kohaselt ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimise korral [--] dünaamilise hankesüsteemi alusel, [---]. 6 (9) Käesoleval juhul on tegemist dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimisega ja hankelepingute sõlmimiseks ei pidanud ooteaega rakendama. 6.3. RHS § 194 lg 2 kohaselt niisuguse vaidlustuse saamisel, mille puhul puuduvad RHS § 192 lg-s 3 nimetatud alused see läbi vaatamata jätta, teatab vaidlustuskomisjon viivitamata hankijale ja kolmandale isikule vaidlustuse esitamisest ja edastab neile vaidlustuse koopia. Pärast vaidlustuse esitamise kohta RHS § 194 lg-s 2 nimetatud teate saamist, kuid enne käesoleva seaduse §-s 201 nimetatud tingimuse saabumist sõlmitud hankeleping on tühine (RHS § 194 lg 4). Lähtudes sellest, et ooteaega ei pidanud käesoleval juhul rakendama ja hankelepingud Riigihanke osades 1 ja 3 on sõlmitud enne, kui Hankija sai teada vaidlustuse esitamisest, siis pole neis osades sõlmitud hankelepingud tühised tulenevalt RHS § 194 lg-st 4. Riigihanke osades 1 ja 3 kehtivate hankelepingute sõlmimise tõttu ei ole Vaidlustajal enam võimalik jõuda neis Riigihanke osades hankelepingute sõlmimiseni ja vaidlustus tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu. 6.4. Riigihanke osas 2 on hankeleping allkirjastanud Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko esindaja poolt 27.12.2023 kell 18.20, st pärast seda, kui Hankija oli vaidlustuskomisjoni teate vaidlustuse esitamise kohta kätte saanud (kinnitanud selle teate kätte saamist). Riigihanke osas 2 sõlmitud hankelepingu p-i 9.1 esimese lause kohaselt Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt […]. Eelnimetatud lepingu projekt on kehtestatud riigihanke alusdokumendina, olles seega kohustuslik nii Hankijale kui pakkujatele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankelepingut ei saa lugeda sõlmitud nõustumuse andmisega, vaid see tuli sõlmimiseks mõlema poole poolt allkirjastada. Järelikult tuleb käesoleval juhul lugeda hankelepingu sõlmimise ajaks selle allkirjastamist Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko esindaja poolt. Vaidlustuskomisjon möönab, et Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko pole kaasatud vaidlustusmenetlusse, mistõttu ta ei pidanudki olema teadlik vaidlustuse esitamisest, kuid vaidlustuskomisjon lähtub sellest, et Hankija oli 25 minutit enne Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko poolt hankelepingu allkirjastamist teadlik vaidlustusest. Sellest tulenevalt on hankeleping Riigihanke osas 2 sõlmitud pärast vaidlustuskomisjoni teate saamist Hankija poolt ning tulenevalt RHS § 194 lg-st 4 on see hankeleping tühine. Tegemist on automaatse tühisusega, mis ei vaja eraldi tuvastamist vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt. 7. Riigihanke osas 2 Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist järgmiselt: „Hankija kontrollis ostukorvi toodete vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning tuvastas, et pakkuja pakutava toote nr 39 (ananassiviilud, kg) pakendi suurus ei jää hankes sätestatud pakendi suuruse vahemikku. Ostukorvi toote nr 39 pakendi suuruse vahemikuks oli sätestatud 0,8-2,4 kg ning pakkuja pakkus toodet, mille pakendi suuruseks on 3,035 kg. Vastavalt tehnilises kirjelduses sätestatule võivad pakendite suurused kõikuda kuni 15% ulatuses hankes sätestatud nõudest. Seega oleks hankijal õigus lugeda 7 (9) toote nr 39 puhul vastavaks tooted, mille pakendi suurus jääb vahemikku 0,68-2,76 kg. Eelnevast tulenevalt ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ostukorvi toote nr 39 osas.“ Vaidlust pole selles, et: 1) „Ostukorvid“ jrk nr 39 toote puhul on pakendi suuruseks ette nähtud 0,8-2,4 kg; 2) „Tehnilise kirjelduse“ kohaselt pakendite suurused võivad kõikuda kuni 15% ulatuses, st jrk nr 39 toote puhul võib pakendi suurus olla 0,68-2,76 kg; 3) Vaidlustaja pakkumuses dokumendis „Ostukorv“ on jrk nr 39 toote pakendi suuruseks märgitud 3,035 kg. Seega on õige Hankija järeldus, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele ühe pakutava toote pakendi suuruse osas – pakend on suurem kui riigihanke alusdokumendid ette näevad. 7.1. Hankija oli avastanud puuduse Vaidlustaja pakkumuses ja ei saanud selle puudusega pakkumust vastavaks tunnistada ning Riigihanke järgmises etapis hinnata. Vaidlustaja seisukoht, et madalamat maksumust tuleb arvesse võtta ka siis, kui pakkumuses on puudus, pole kooskõlas RHS-iga – riigihanke alusdokumentidele (kasvõi ühele tingimusele) mittevastav pakkumus ei jõua pakkumuste hindamise etappi. 7.2. Vaatamata sellele, et „Ostukorvis“ jrk nr 39 toote maksumus moodustab üksnes väikese osa kogumaksumusest, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et seda puudust Vaidlustaja pakkumuses pole võimalik kõrvaldada, sest see tähendaks pakkumuse lubamatut muutmist. Vaidlustaja pole ka väitnud, et sooviks asendada pakendit. Seda puudust ei saa pidada mittesisuliseks kõrvalekaldeks, sest tegemist on ühe pakutava toote pakendi selge mittevastavusega riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusele. Hankija ei saanud pärast pakkumuste esitamist asuda seisukohale, et pakendi suurusele esitatud tingimus polnud oluline, et sellest tingimusest ei pea lähtuma. Selles vaidlustusasjas ei saa enam olla vaidlust selles, kas pakendi suurusele kehtestatud nõue on vajalik või mitte. Asjaolu, et pakutud hind jääb samaks, ei tähenda, et pakendi suurusele esitatud nõuet ei pidanud täitma. Pikaajalises kohtu ja vaidlustuskomisjoni praktikas on asutud ühesele seisukohale, et kui riigihanke alusdokumente ei ole seadusega ettenähtud korras vaidlustatud, siis on need kehtivad ning nendest on kohustatud juhinduma nii Hankija, kui ka pakkujad (Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2013, 3-12-2650 p 18). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkumus peab kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastama pakkumuse esitamisel (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19- 1491, p 36). Vaidlustaja pakkumus ühele tingimusele ei vastanud. 7.3. Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse Riigihanke osas 2 tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS-iga. 8. Vaidlustusmenetluse kulud RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe 8 (9) vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankijal ei ole olnud lepingulist esindajat. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 9 (9)