Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL

Riigikantselei Meie 31.01.2024 nr 1.1-10.1/524-1 [email protected] Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL Austatud riigisekretär Edastame Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. HOT_seisukohad_VV 2. HOT_seletuskiri_VV 3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus Elo Haugas 58851332 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2024 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL: 1.1 Peame oluliseks direktiivi eelnõu üldist eesmärki soodustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse piiriülest laiendamist ja hõlbustada selliste püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate tulumaksukohustuse täitmist, kuid leiame, et eelnõu ei võimalda seda eesmärki piisavalt saavutada ja võib panna samal turul tegutsevad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. 1.2 Toetame direktiivi eelnõu üksnes juhul, kui on selge, et Eestis kehtivat edasilükatud kasumi maksustamise süsteemi saab kohaldada Eesti äriühingu teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kasumi maksustamisel. 1.3 Peame oluliseks, et direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtmiseks jääks aega vähemalt kaks aastat. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud nende kujundamisse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL 1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE 13. septembril 2023 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) direktiivi eelnõu 2023/0320 (CNS)1, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL. Direktiivi eesmärk on soodustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse piiriülest laiendamist ja hõlbustada selliste püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate tulumaksukohustuse täitmist. Selleks näeb direktiiv ette püsiva tegevuskoha maksukohustuse arvutamise ettevõtja peakontori asukohariigi maksureeglite kohaselt, rakendades püsiva tegevuskoha asukohariigis kehtivat maksumäära, ja maksusumma kandmise püsiva tegevuskoha asukohariiki. Direktiivis sätestatud reeglite ülevõtmise tähtaeg on 2025. aasta 31. detsember ja reeglite rakendamine peaks algama 2026. aastal. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik tulumaksuseaduse ja selle rakendusakti, rahandusministri 29.11.2010. a. määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ muutmine. Eesti toetab direktiivi eesmärki vähendada piiriüleselt tegutsevate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust seoses püsiva tegevuskoha asukohariigis tekkiva maksukohustusega. Meile valmistab aga muret sellega kaasnev maksuhalduri töökoormuse oluline suurenemine, mis ei pruugi olla proportsionaalne direktiivi rakendamise võimaliku positiivse mõjuga. Samuti ei ole praegu selge, kuidas toimiksid direktiivis sätestatud tulumaksukohustuse arvutamise ja määramise põhimõtted Eestis kehtiva edasilükatud kasumi maksustamise süsteemi kontekstis. Euroopa Liidu Nõukogu Hispaania eesistumise perioodil toimus direktiivi eelnõu sissejuhatav arutelu. Uue eesistuja Belgia jaoks ei ole tegemist prioriteetse teemaga ja sellega kavatsetakse tegeleda alles eesistumise teises pooles. Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt on direktiivi vastuvõtmiseks vaja liikmesriikide ühehäälset otsust. Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas (tel 5885 1332, e-post [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696 1216, e-post [email protected]). 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023PC0528 1 2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Direktiivi eesmärk on lihtsustada selliste mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust, kes soovivad laiendada või on juba laiendanud oma tegevust teise liikmesriiki püsiva tegevuskoha kaudu. Seega on direktiiv suunatud pigem sellistele väikeettevõtjatele, kes on laienemise algusjärgus. Ettevõtja suhtes, kellel on püsiva tegevuskoha asemel teises liikmesriigis juba tütarühing, direktiivi ei kohaldata. 2.1. I peatükk – üldsätted (artiklid 1–3) Üldsätted määravad kindlaks direktiivi reguleerimiseseme, kohaldamisala ja definitsioonid. Direktiivi kohaldatakse liikmesriigis asutatud ja selle residendist äriühingu 2 suhtes, kes on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) nõukogu direktiivi 2013/34/EL3 tähenduses ja kes tegutseb teises liikmesriigis üksnes püsiva tegevuskoha kaudu ega ole kontserni liige. Viidatud direktiivi kohaselt on mikroettevõtja ettevõtja, kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära: bilansimaht 350 000 eurot, netokäive 700 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10. Väikeettevõtja puhul on vastavad näitajad: bilansimaht 4 000 000 eurot, netokäive 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 ning keskmise suurusega ettevõtja puhul: bilansimaht 20 000 000 eurot, netokäive 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250. 2.2. II peatükk – peakontori põhine maksustamine (artiklid 4–14) Direktiivi eelnõu II peatükis on kindlaks määratud tingimused, millele VKE peakontori põhise maksustamise süsteemi (edaspidi ka HOT4) kasutamiseks vastama peab: ta on viimased kaks aastat olnud liikmesriigi resident ja kvalifitseerunud VKEks ning samal perioodil ei ole tema püsivate tegevuskohtade kogukäive ületanud peakontori kahekordset käivet. Kui VKE valib HOTi rakendamise, siis rakendatakse seda tema kõigi püsivate tegevuskohtade suhtes. HOTi ei saa rakendada laevandusettevõtja, kelle tulule kohaldatakse peakontori riigis tonnaažimaksu. VKE, kes soovib oma püsiva tegevuskoha suhtes HOTi rakendamist, teavitab sellest oma residentsusriigi maksuhaldurit hiljemalt 3 kuud enne esimese HOTi rakendamise maksustamisaasta algust. Maksuhaldur kontrollib tingimustele vastavust ja teavitab teate saamisest kahe kuu jooksul maksumaksjat oma otsusest ning püsiva tegevuskoha riigi maksuhaldurit sellest, et alates järgmisest maksustamisaastast kohaldatakse seal asuva püsiva tegevuskoha kasumi või kahjumi arvutamisel peakontori riigi reegleid. Püsiva tegevuskoha riigi maksuhaldur omakorda teatab peakontori riigi maksuhaldurile kohaldatava maksumäära. Peakontori põhist maksustamist rakendatakse 5 aasta vältel koos võimalusega taotleda pikendamist veel 5 aastaks. Pikendamine ei ole võimalik, kui esialgse 5-aastase perioodi jooksul asutas VKE tütarühingu teises Euroopa Liidu riigis või kolmandas riigis või ei vastanud enam VKE definitsioonile või kui kahe aasta jooksul ületas püsivate tegevuskohtade kogukäive 2 Lubatud äriühingute vormid on loetletud direktiivi eelnõu lisades. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ 4 Head Office Taxation 2 peakontori kahekordset käivet. HOTi rakendamine lõpetatakse ennetähtaegselt, kui VKE residentsus muutub või kui viimasel kahel aastal ületas püsivate tegevuskohtade kogukäive peakontori kolmekordset käivet. HOTi kohaldamisel esitab peakontor oma residentsusriigi maksuhaldurile maksudeklaratsiooni nii enda kui ka püsiva tegevuskoha kasumi või kahjumi kohta. Maksukohustuse arvutamiseks kohaldatakse peakontori riigis kehtivate reeglite alusel arvutatud maksustatavale tulemile püsiva tegevuskoha riigis kehtivat maksumäära. Peakontori riigi maksuhaldur teeb maksu määramise otsuse peakontori ja esialgse otsuse püsiva tegevuskoha suhtes, mille edastab viimase asukohariigi maksuhaldurile, kellel on võimalik otsus kahe kuu jooksul vaidlustada (seoses püsivale tegevuskohale omistatud kasumiga). Erimeelsused liikmesriikide vahel tuleb lahendada nõukogu 10.10.2017. a. maksuvaidluste lahendamise direktiivi 2017/1852/EL kohaselt. Maks tasutakse peakontori liikmesriigi maksuhaldurile, kes kannab püsiva tegevuskoha kasumilt arvutatud maksusumma üle püsiva tegevuskoha asukohariigi maksuhaldurile. Lisaks näeb direktiiv ette ühiste auditite korraldamise püsiva tegevuskoha asukohariigi maksuhalduri taotluse alusel. Direktiivi eelnõu artiklis 14 on sätestatud nõukogu 15.02.2011. a. halduskoostöö direktiivi 2011/116/EL muudatused, millega nähakse ette maksuhaldurite vahel teabe vahetamise kord. 2.3. III peatükk - lõppsätted Lõppsätted reguleerivad komiteemenetlust, direktiivi toimimise hindamist, isikuandmete kaitset, direktiivi ülevõtmist, jõustumist ja adressaate. Esialgse ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid direktiivi üle võtma 2025. aasta 31. detsembriks. Komisjon on siiski öelnud, et tegemist on lihtsalt esialgselt välja pakutud tähtajaga ja et nad ei näe direktiivi kiireloomulisena. 3. EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei peaks Euroopa Liit sekkuma liikmesriikide otsuste tegemisse, kui liikmesriigid on võimelised vastavat valdkonda ise reguleerima. Euroopa Liidul on õigus kasutada oma pädevust üksnes juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine võib anda lisaväärtust. Direktiiv näeb püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamisel ette liikmesriikide maksusüsteemide vastastikuse tunnustamise korra, mida on võimalik teha üksnes liiduüleselt, seetõttu vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega juhul, kui direktiivi rakendamisega kaasnev koormus maksuhaldurile ei ole taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. HOTi kasutamine on maksumaksjate jaoks vabatahtlik, kuid riik peab selle jaoks igal juhul üles ehitama uue süsteemi. Selle loomise ja ülalpidamise kulud ning maksuhaldurile lisanduv töökoormus võivad osutuda ebaproportsionaalselt suureks, eriti arvestades, et HOTi rakendamine ei päästa püsivat tegevuskohta oma asukohariigi maksuhalduriga suhtlemisest muude maksude osas (nt tööjõumaksud või mõnel juhul käibemaks). 3 4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Komisjoni hinnangul kulutavad VKEd Euroopa Liidus keskmiselt 2,5% oma käibest maksukohustuste täitmisega seotud kuludeks, samas kui suurettevõtjatel kulub selleks keskmiselt 0,7% käibest. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib lihtsustusmeetme kättesaadavus vähendada VKEde praegusi maksukohustuse täitmisega seotud kulusid 1,3 (kõige pessimistlikum hinnang) kuni 3,4 (kõige optimistlikum hinnang) miljardi euro võrra aastas. Kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt eeldatakse, et algatus vähendab äriühingu tulumaksu kohustuse täitmise kulusid 16% ja 5% riigisisestest VKEdest hakkab tegutsema piiriüleselt, samal ajal kui kõige optimistlikum hinnang on arvutatud eeldusega, et algatus vähendab äriühingu tulumaksu kohustuse täitmise kulusid 32% ja 10% riigisisestest VKEdest hakkab tegutsema piiriüleselt. Võttes aluseks sama kõige pessimistlikuma ja kõige optimistlikuma eelduse üle piiri laienevate riigisiseste VKEde kohta (5% ja 10%) hinnatakse mõjuhinnangus ka SKP ja maksutulude võimalikku suurenemist ELis. Makromajanduslik mõju on arvutatud eeldusega, et piiriülese konkureerimise tulemusel suureneb ettevõtjate tootlikkus kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt 4% ja kõige optimistlikuma hinnangu kohaselt 15%. Euroopa Liidu SKP kasvuks hinnatakse 19 miljardit eurot (0,08%) kuni 61 miljardit eurot (0,7%) aastas ja pikas perspektiivis oodatakse ELi maksutulude suurenemist 0,12%–1% võrreldes praeguse olukorraga. VKEde ja maksuhaldurite jaoks kaasnevad Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt kohandamis- ja halduskulud, mis on saadavast kasust märkimisväärselt väiksemad. Kõigi peakontori maksustamise süsteemis osalevate VKEde hinnangulised kulud kokku on vahemikus esialgsest 332 miljonist eurost ja hilisemast 60 miljonist eurost aastas (kõige pessimistlikum hinnang) kuni esialgse 428 miljoni euroni ja hilisema 78 miljoni euroni aastas (kõige optimistlikum hinnang). Rakenduslikud kogukulud kõigi maksuhaldurite jaoks kogu ELis on prognoosi kohaselt kõigepealt 20 miljonit eurot ja seejärel 4 miljonit eurot aastas. 2023. aastal deklareerisid Eesti äriühingud välisriigis püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasumit 297 püsiva tegevuskoha kohta (kasumi summa oli 67 miljonit eurot). Selle kohta, kui palju üldse Eesti äriühingutel EL liikmesriikides või kolmandates riikides püsivaid tegevuskohti on, andmed puuduvad. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kui paljusid maksumaksjaid HOT potentsiaalselt puudutaks (arvestades ka, et selle kasutusele võtmine on maksumaksja jaoks vabatahtlik ja et komisjoni sõnul on algatus suunatud pigem VKEde tulevasele laienemisele, mitte niivõrd olemasolevatele püsivatele tegevuskohtadele). Maksu- ja Tolliameti jaoks kaasnevad direktiivi rakendamisega uue IT-süsteemi arendamise ja ülalpidamise kulud, lisaks suurenevad maksuhalduri tööjõukulud ning täiendavaid kulusid võib kaasneda seoses ühisauditite läbiviimisega. Maksu- ja Tolliamet on hinnanud, et HOTi rakendamisega kaasneks 2028. aastal5 arvestuslikult 5,3 miljonit eurot IT-arenduse kulusid ning ligi 130 000 eurot täiendavate personali- ning majanduskuludena6 2018. aastal ja ligi 400 000 eurot 2029. aastal. 5 Eeldades eelnõus praegu ette nähtud kuupäevast hilisemat rakendamist. 6 See hõlmab lisaks HOTile ka samasse maksupaketti kuuluva siirdehinna direktiivi rakendamisega seotud kulu. 4 Lisanduvad kulud tuleb kavandada riigieelarvesse ja kehtivas riigieelarve strateegias nendega veel arvestatud ei ole. VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS 1. Eesti seisukoht: Peame oluliseks direktiivi eelnõu üldist eesmärki soodustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse piiriülest laiendamist ja hõlbustada selliste püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate tulumaksukohustuse täitmist, kuid leiame, et direktiiv ei võimalda seda eesmärki piisavalt saavutada. VKEde jaoks on tegevuse piiriülese laiendamine ja välisriigi maksuhalduriga suhtlemine ning seal tekkiva maksukohustuse täitmine suurettevõtjatega võrreldes kahtlemata keerukam ja kulukam, seetõttu toetame direktiivi üldist eesmärki. Arvestades, et HOT puudutab ainult äriühingu tulumaksu ning püsiv tegevuskoht peab muude maksude osas oma asukohariigi maksuhalduriga siiski suhtlema, on sellise lihtsustuse väärtus kaheldav. Lisaks tuleb arvestada, et direktiiv põhjustab konkurentsimoonutusi, kuna ühel ja samal turul tegutsevaid ettevõtjaid võidakse maksustada erinevate reeglite alusel, olenevalt nende tegevuse õiguslikust vormist (püsiv tegevuskoht või tütarühing) ja ettevõtja otsusest HOTi võimalusi kasutada või mitte kasutada. 2. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi eelnõu üksnes juhul, kui on selge, et Eestis kehtivat edasilükatud kasumi maksustamise süsteemi saab kohaldada Eesti äriühingu teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kasumi maksustamisel. Direktiivi eelnõu ei näe ette mingeid erisätteid edasilükatud kasumi maksustamise süsteemi kasutavate riikide jaoks (Eesti, Läti ja osaliselt ka Poola). Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt peaksid Eestis asutatud VKEde teistes liikmesriikides asuvad püsivad tegevuskohad tasuma tulumaksu niisiis alles kasumi püsivast tegevuskohast välja viimisel. Klassikalist tulumaksusüsteemi kasutavad riigid, kus ka püsiva tegevuskoha kasum maksustatakse iga- aastaselt, sellise lahendusega tõenäoliselt ei nõustu, kuna see tähendaks, et seal asuvad püsivad tegevuskohad on eelisolukorras võrreldes seal asutatud äriühingutega. Mõned liikmesriigid on sellisele olukorrale juba ka tähelepanu juhtinud ning Komisjon on sellega kursis ja teadaolevalt mõtlemas võimalikele lahendustele. Eesti jaoks on oluline, et eelnõu läbirääkimiste käigus välja pakutav lahendus ei seaks meie VKEsid omakorda ebasoodsamasse seisu. Vastupidises olukorras – Eestis asub teise liikmesriigi VKE püsiv tegevuskoht – tekiks Eestil HOTi kohaldamisel omakorda kohustus koguda sellise püsiva tegevuskoha kasumilt maksu aastapõhiselt, mis tekitaks erineva kohtlemise siin asutatud äriühingutega võrreldes ja motiveeriks Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsemise asemel siin pigem tütarühingut asutama (mis ei kujuta meie jaoks iseenesest probleemi). 3. Eesti seisukoht: Peame oluliseks, et direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtmiseks jääks aega vähemalt kaks aastat. Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 2025. aasta 31. detsembriks. Töörühma kohtumisel on Komisjon öelnud, et tegemist on siiski lihtsalt esialgselt välja pakutud tähtajaga ja et nad ei näe direktiivi kiireloomulisena. Igal juhul peaks direktiivi vastu võtmise ja selles sätestatud reeglite rakendamise vahele jääma vähemalt kaks 5 aastat, sest maksuhaldur on juba väga koormatud teiste viimastel aastatel vastu võetud maksumeetmete rakendamisega. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Direktiivi eelnõu esitati arvamuse saamiseks Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, FinanceEstoniale, samuti Deloitte Eestile, Ernst & Young Baltic ASile, KPMG Eestile ning PwC Eestile. Arvamuse esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kelle seisukoht direktiivi eelnõu suhtes oli toetav. Lisa: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus 6  Rahandusministeerium Teie 09.10.2023 [email protected] Meie 16.11.2023 nr 4/191 Arvamuse esitamine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksusüsteemi direktiivi ettepaneku kohta Lugupeetud Mart Võrklaev! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni koostatud direktiivi ettepaneku osas, mis annab võimaluse väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), kes tegutsevad teistes liikmesriikides ühe või mitme püsiva tegevuskoha kaudu, kohaldada ainult peakontori maksusüsteemi. Oleme ettepanekuga tutvunud ning järgnevalt esitame oma kommentaarid ettepaneku kohta. 1. Kaubanduskoda toetab direktiivi eesmärki lihtsustada VKE-de piiriülest tegevust, vähendada nende haldus- ja finantskoormust ning suurendada VKE-de üldist konkurentsivõimet. Nõustume, et direktiivi ettepaneku rakendamine võimaldab neid eesmärke saavutada. Kehtivas EL õiguses on piiriüleselt tegutsevate VKE-de maksustamise süsteemid keerulised ning piiriüleseid ettevõtteid võidakse topelt- või ülemaksustada. VKE- del võib olla proportsionaalselt keerulisem erinevate piiriüleste maksueeskirjadega toime tulla ning see võib suurendada nende kulusid maksukohustuste täitmisel võrreldes suurettevõtetega. Direktiivi ettepanek aitab neid probleeme mõnevõrra leevendada, kui VKE tegutseb teises liikmesriigis püsiva tegevuskoha kaudu. 2. Direktiivi ettepaneku artiklis 4 sätestatakse VKE-dele vastavad nõuded, mille kohaselt võivad VKE-d kohaldada oma peakontori asukohariigi tulumaksusüsteemi teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtades suhtes, kui kahe viimase eelarveaastal ei ole tema püsivate tegevuskohtade käive ületanud kahekordselt peakontori käivet ja ta on säilitanud samal perioodil maksuresidentsuse peakontori liikmesriigis. Kui VKE peakontor otsustab kohaldada ühe liikmesriigi maksustamiseeskirju, siis ta kohaldab neid ka kõikides teistes liikmesriikides püsivalt tegutsevate tegevuskohtade suhtes. Lisaks kui ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB LIGI 3600 ETTEVÕTET, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KAUBANDUSKOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KAUBANDUSKODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.  VKE loob teises liikmesriigis uue püsiva tegevuskoha, kohaldab ta sellise püsiva tegevuskoha suhtes peakontori maksustamiseeskirju alates selle asutamisest. Direktiivi ettepanekus artikkel 8 sätestatakse, millal peakontori asukohariigi maksustamisnormide kohaldamine lõpetatakse. Artikkel 8 kohaselt see võimalus lõpeb enne viieaastast perioodi lõppu, kui VKE viib oma maksuresidentsuse peakontori liikmesriigist välja ning ka siis, kui viimase kahe eelarveaasta jooksul ületas tema püsivate tegevuskohtade ühiskäive summat, mis võrdub peakontori kolmekordse käibega. Samuti siis, kui VKE viib oma peakontori maksuresidentsuse teise liikmesriiki, võib ta valida, kas ta kohaldab oma uue maksuresidentsiks oleva liikmesriigi peakontori maksustamiseeskirju püsivatele tegevuskohtadele või mitte. Kaubanduskoda leiab, et direktiivi ettepanekus artiklites 4 ja 8 sätestatud maksustamisnormi kohaldamise ja lõpetamise alused on mõistlikud, et vältida VKE-de maksueeskirjadest kõrvalehoidumist. Samuti leiame, et viieaastane periood on mõistlik, sest sellega on tagatud stabiilsus ja välistatud n-ö jooksmine ühest liikmesriigist teise. 3. Hetkel ei oska me hinnata, kui paljusid Eesti VKE-sid antud algatus puudutab, kuid leiame, et mõju on Eesti ettevõtetele positiivne. Siinkohal tuleks mõelda ka tuleviku peale, sest antud algatus võib Eestis tegutsevaid VKE-sid motiveerida piirüleselt tegutsema ning edaspidi võib piirüleselt tegutsevate VKE-de arv seeläbi kasvada. 4. Direktiivi ettepaneku artikkel 12 kohaselt nõuab maksuhaldur sisse maksu, mis vastab peakontori iga liidus asuva püsiva tegevuskoha maksukohustusele, kohaldab asjaomase vastuvõtva liikmesriigi maksumäära ja kannab tasumisele kuuluva summa üle asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Direktiivi ettepaneku artikkel 14 kohaselt maksuhaldur kannab saadud maksutulud, peale maksude laekumist igasse liikmesriiki, kus VKE-l on püsiv tegevuskoht. Kaubanduskoda toetab ettepanekut, mis annab VKE-dele võimaluse esitada maksudeklaratsioon ainult peakontori liikmesriigi maksuametile. Kaubanduskoja hinnangul võib ettepaneku elluviimise tulemusena mõnevõrra suureneda Maksu- ja Tolliameti ning teiste liikmesriikide maksuametite töökoormus ja sellega kaasnevad kulud, kuid sellele vaatamata peaks Eesti ettepanekut toetama, sest pikemas plaanis kaalub võimalik töökoormuse- ja kulude suurenemine üles ettepanekuga kaasneva positiivse mõju. Kokkuvõtteks, Kaubanduskoda üldjoontes toetab direktiivi ettepanekut. Kuigi muudatusega võib kaasneda maksuhaldurile koormuse ja kulude kasv, siis ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE leiame, et ettepanekuga kaasnev või tulevikus kaasnev positiivne mõju ettevõtjatele kaalub üles võimaliku negatiivse mõju maksuhaldurile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Martin Lein [email protected] 6040071 ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE