Hankija vastus

30.01.2024 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek riigihankes pakkumuse esitamiseks sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel“ (vr 270797) Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Registrikood 70000734 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Hankija esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja: TS Laevad OÜ Registrikood 12678055 E-post [email protected] Vaidlustaja esindaja: Kaisa Poller E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta TS Laevad OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista TS Laevad OÜ-lt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kasuks välja menetluskulud. 3. Jätta TS Laevad OÜ menetluskulud tema enda kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.11.2023 avaldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek riigihankes pakkumuse esitamiseks sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel“ (vr 270797) (riigihange) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee 2. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) juurde lisatud sõitjateveo avaliku teenindamise leping (ATL) Virtsu- Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel 01.10.2026–30.09.2033 (k.a) p 5.10 kohaselt ei või ATL-i täitja (vedaja) keskmine kasumimäär ATL-i täitmise ajal ületada 8%. Hankija on ATL-s ette näinud mehhanismi 8% ületava kasumimäära tagasinõudmiseks vedajalt, samuti vedajale tagasinõude perioodile järgneval perioodil alla 8% jääva kasumimäära kompenseerimise eelnevalt tagasi nõutud kasumi arvelt. 3. 25.01.2024 esitas TS Laevad OÜ (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse ATL p-dele 5.10 ja 5.11, samuti RHAD-i Lisas 8 „Hinnapakkumuse kogujaotus ja kogumaksumus” tabeli jrk nr 5 toodud nõudele. 4. Hankija vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu. Vaidlustatud RHAD-i osad, s.o ATL p-d 5.10 ja 5.11, on kooskõlas nii RHS-i, ÜTS kui EL määruse nr 1370/2007 nõuetega. Sellest tulenevalt on kehtiva õiguse nõuetega kooskõlas ka alusdokumentide Lisa 8 tabeli jrk nr 5. KOKKUVÕTE 5. Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas võimalus teenida ATL-i täitmisel keskmist kasumimäära kuni 8% rikub tema õigusi. Hankija lähtus 8% määra sätestamisel seniste võrreldavate lepingute täitmisel saadud andmetest ning finantsanalüüsist (lisa 1). 6. Hankija on ATL-i sõlmimiseni viivas hankemenetluses kohustatud järgima mitte ainult RHS- i, vaid ka EL määruse nr 1307/2007 (PSO määrus) nõudeid. PSO määrus lubab ATL-i täitjale avaliku ülesande täitmise eest maksta üksnes mõistliku suurusega kasumit. Mõistlikku kasumimäära ületav kasumimäär on riigiabi, mille hankija on ATL-i täitmise ajal kohustatud vedajalt tagasi nõudma. Ülemäärase kompensatsiooni maksmise vältimisega täidab hankija riigiabi reegleid. 7. PSO määruse sätteid tõlgendatakse Euroopa Komisjoni tõlgendamissuuniste kohaselt. Juhistes on selgitatud, et avatud hankemenetluse läbiviimine ei pruugi olla piisav ülekompenseerimise vältimiseks ning hankija peab ATL-s ette nägema mehhanismi ülemäärase kompensatsiooni tagasinõudmiseks. Hankija ongi mõistliku kasumimäära piiritlenud 8 protsendiga, vältimaks vaidlusi ATL-i täitmise ajal. Sellega tagab hankija hankemenetluse läbipaistvuse ja avalike vahendite säästliku kasutamise. PÕHJENDUSED (I) Maksimaalne kasumimäär 8% ei riku vaidlustaja õigusi 1.1. Vaidlustatud tingimused ei riku vaidlustaja õigusi 8. 8% kasumimäär puudutab vaid reisijateveo teenust, kuid mitte kommertstegevust. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses põhjendanud, kuidas ATL p-d 5.10 (mõistliku kasumimäära sätestamine) ja 5.11 (ülemäärase kompensatsiooni tagasinõudmine) rikuvad tema õigusi. 9. RHS § 185 lg 1 kohaselt on üheks vaidlustamisõiguse kumulatiivseks eelduseks asjaolu, et hankijapoolne RHS-i rikkumine rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve.1 Tingimus mõjutab ühetaoliselt kõiki hankest huvitatud isikuid ja kohaldub kõigil ühetaoliselt. RHS ei keela maksimaalse kasumimäära kehtestamist. Tegemist on lepingu tingimusega, mille kujundamisel - sarnaselt tehnilise kirjelduse koostamisega - on hankijal ulatuslik vabadus. Hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi 1 VAKO 61-18/192746, p 15; 137-18/197419, p 16. 2/6  ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad olla isegi ebaotstarbekad, kuid see ei anna pakkujale õigust nõuda tingimuste muutmist.2 Tulenevalt vaidlustus- ja kohtupraktikast ei pea hankija kujundama hankelepingu tingimusi selliselt, et need oleksid pakkujatele võimalikult soodsad ja meelepärased.3 Lisaks on hankija kasumimäära piiramiseks PSO määrusest tulenevalt kohustatud. 10. Seega leiab hankija, et vaidlustatud sätted tegelikult hoopis kaitsevad ettevõtjat riski eest, et ta peab maksma ATL-i lõppedes ülekompenseerimise tõttu tagasi ebaproportsionaalselt suure summa, millele lisandub KonkS § 42 lg-s 6 märgitud intress. 1.2. Vaidlustaja on mõistliku kasumimäära sätestamisel arvestanud PSO määruse tõlgendamissuuniseid 11. Hankija lähtus mõistliku kasumimäära sätestamisel finantsanalüüsist, mille Transpordiamet tellis 05.10.2021 Oasis Capital OÜ-lt. Finantsanalüüsi teostas Andres Juhkam, kes on riiklikult tunnustatud ekspert rahandusalal. Finantsanalüüsi tellimise eesmärk oli välja selgitada mõistliku kasumi määr 2016.-2021. aastal parvlaevaga reisijateveo teenuse osutamisel Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel. Teine eesmärk oli tuvastada, kas teenuse osutaja on 2016.-2021. aastal teeninud rohkem kui mõistlikku kasumit (vt lisa 1, lk 2). 12. Finantsanalüüsi kohaselt (vt lisa 1, lk 4) on ettevõtte mõistliku kasumi suuruse hindamiseks põhjendatud kasutada ettevõtte kapitali kaalutud keskmist hinda ehk WACC (Weighted Average Cost of Capital), mis on investori kapitali minimaalselt nõutav tasuvuse määr selleks, et tagada investorile tema kapitali väärtuse säilimine. Kapitali hind peab olema turupõhine, ehk selle arvutamise sisendparameetrid peavad tulema turult. Mõistlik kasum on ettevõtte kapitali kulu, mida arvutatakse investeeritud kapitali ja kapitali hinna korrutisena. Finantsanalüüsis kasutatud metoodika vastab Euroopa Komisjoni teatise nr 2023/C 222/01 (tõlgendamissuuniste)4 p-le 2.6.4.5 13. Finantsanalüüsi tulemusena selgus, et mõistlik kasumimäär Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla- Heltermaa liinidel oli 2016.-2021. aastal vahemikus 6,95%-8,89% (vt lisa 1, lk 9, Tabel 3 viimane rida). Lähtuvalt neist näitajatest määratles hankija ATL punkti 5.10. (II) Hankijal ei ole õigust maksta vedajale mõistlikust kasumist rohkem (ülekompenseerimise keeld) 2.1. Ülekompenseerimise keeld tuleneb kohustuslikust EL õigusaktist 14. Ebaõige on vaidlustuse p 15 seisukoht, nagu poleks hankijal õiguslikku alust piirata ATL-i täitmisel vedaja kasumimäära. ATL on eriline hankeleping, millele kohalduvad lisaks RHS-i 2 TlnHKo 3-21-613, p 10. 3 Vt nt VAKO 63-18/195194 ja TrtHKo 3-18-1047; RKHKo 3-20-718 ja VAKO 25-21/231687. 4Kättesaadav võrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023XC0626(01) 5 Tavaliselt lähtutakse avaliku teenindamise lepingu kapitalitulu kindlaksmääramisel sisemisest tulumäärast, mida ettevõtja saab investeeritud kapitalilt projekti kestuse jooksul, st lepinguga seotud rahavoogude sisemisest tulumäärast. Siiski võib kapitalitulu hindamisel kasutada ka selliseid raamatupidamislikke näitajaid nagu omakapitali investeeringute tulusus (ROE) ja kasutatud kapitali tasuvus (ROCE) või muid üldtunnustatud majandusnäitajaid. 3/6  ja VÕS-i sätete ka PSO määruse ja ÜTS-i sätted. Hankija on ATL p-d 5.10-5.11 sätestanud PSO määruse artikli 4 lõike 1 punkti b) nõuete täitmiseks. 15. PSO määruse artikli 4 lõike 1 punkt b) sätestab: „Avaliku teenindamise lepingud ja üldeeskirjad kehtestavad eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil i) näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse) tuleb arvutada, ja ii) ainuõiguste korral nende laadi ja ulatuse, selliselt, et välditakse ülekompenseerimist. Kooskõlas artikli 5 lõigetega 2, 4, 5, ja 6 sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul määratakse need näitajad kindlaks sellisel viisil, et ükski hüvitis ei või ületada avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate netokulude ja -tulude finantsmõju katmiseks nõutavat summat, võttes arvesse avaliku teenuse osutaja sellega saadavat tulu ning mõistlikku kasumit.“ 16. ÜTS § lg 1 p 5 kohaselt tuleb praamlaevaliikluse avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamise puhul, sealhulgas selle kavandamisel ja toetamisel, sõitjateveoteenuse osutamisel ja selle hinna kehtestamisel lähtuda ÜTS-st osas, milles PSO määrus ei sätesta teisiti. ÜTS ei näe ette erikorda mõistliku kasumimäära arvesse võtmiseks või mõistliku kasumi suuruse arvestamiseks. Järelikult kohustub hankija lähtuma PSO määruse nõuetest. Hankija kohustub PSO määruse artikli 4 lõike 1 punkti b) nõudeid täitma ka seetõttu, et PSO määrus on otsekohalduv õigusakt ning asub õigusaktide hierarhias riigisisesest õigusest kõrgemal.6 17. PSO määruse nõudeid tõlgendatakse Euroopa Komisjoni tõlgendamissuuniste kohaselt. Vaidlustaja on viidanud tõlgendamissuuniste p-le 2.6, mille kohaselt ei ole hankijal kohustust Komisjonile riigiabist teatada, kui ATL-i täitmisel makstav hüvitis vastab Altmarki kriteeriumitele. Altmarki kriteeriumid on kumulatiivsed. Järelikult – kui kasvõi üks kriteeriumitest on täitmata, on vedajale makstud hüvitis ebaseaduslik riigiabi.7 Hankija on ATL p 5.10 ette näinud selleks, et täidetud oleks Altmarki kolmas kriteerium – makstav kompensatsioon ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik avaliku teenindamise kohutuse täitmisel tekkinud kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes ühtlasi arvesse asjakohaseid laekumisi ja mõistlikku kasumit. 18. Tõlgendamissuuniste p 2.6.1 kolmandas lõigus on Euroopa Komisjon tõepoolest leidnud, et avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv võistlev pakkumismenetlus peaks põhimõtteliselt tagama, et hinnaga, mida pädev asutus maksab tehnilises kirjelduses kirjeldatud avaliku teenuse osutamise eest, kaasnevad kogukonnale kõige väiksemad kulud. See aga ei tähenda, et PSO määruse tõlgendamissuunised keelaksid hankijal täpselt määratleda mõistliku kasumi määra. Esiteks ei ole selles lõigus väidetud, et avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv võistleb pakkumismenetlus välistab ülekompenseerimise. Teiseks ei keela see lõik – ega ükski muu osa PSO määrusest või tõlgendamissuunistest – hankijal mõistlikku kasumimäära konkreetselt määratleda. Kolmandaks tuleb arvestada ka tõlgendamissuuniste p 2.6.1 neljanda lõiguga. 19. Tõlgendamissuuniste p 2.6.1 neljandas lõigus selgitab Euroopa Komisjon: „Tuleb märkida, et isegi võistlev pakkumismenetlus ei taga iseenesest ülemäärase hüvitamise puudumist, st seda, et lepingu kehtivusaja jooksul tegelikult makstav hüvitis ei ületa avaliku teenindamise kohustuste täitmisel tekkinud kulude täielikuks või osaliseks katmiseks vajalikku, võttes arvesse seotud tulusid ja mõistlikku kasumit määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses.“ Järelikult peab hankija sätestama hankemenetluses hanketingimused viisil, mis väldivad ülemäärase hüvitise maksmist vedajale, arvestades võimalust, et ainuüksi võistleva pakkumismenetluse läbiviimine ei pruugi seda tagada. Kuna hankelepingu 6 EKo 106/77, Simmenthal Spa. 7 Vt nt T-129/14, Regione autonoma della Sardegna, p-d 94 ja 124. 4/6  muutmist reguleerib RHS § 123 ja muutmine eeldab poolte kokkulepet, siis ei ole hankijal võimalik ATL-i lisada ülekompenseerimist vältivaid sätteid tagantjärele. 2.2. Vaidlustaja viidatud VAKO praktika on asjassepuutumatu 20. Vaidlustaja on viidanud kahele VAKO lahendile, mis ei käsitle ATL-i sõlmimiseks läbiviidavat avatud hankemenetlust. Seetõttu ei ole need lahendid käesoleva vaidlustuse lahendamisel asjakohased. RHS § 8 lg 2 ls 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS ei sätesta hankijale kohustust ega isegi õigust ATL-i sõlmimisel jätta täitmata PSO määruse või ÜTS nõuded. Nii PSO määrus kui ÜTS reguleerivad ATL-i täitjale makstava hüvitise määramise tingimuse selliselt, et tegemist ei oleks riigiabiga. Isegi, kui RHS-i sätted läheksid vastuollu PSO määrusega (millega hankija ei nõustu), oleks hankija kohustatud täitma PSO määruse artikli 4 lõike 1 tingimusi. PSO määrus on EL õiguse otsekohalduv akt, mis asub hierarhias riigisisesest seadusest kõrgemal. Nii hankeõigus kui riigiabiõigus on EL õiguse ainupädevuses. Kuivõrd ATL-de puhul lisanduvad riigiabi sätted hankeõiguse sätetele, siis tuleneb hankija kohustus PSO määruse reeglistikku järgida ka lex spexialis derogat lex generalis põhimõttest. 21. Hankija ei ole mõistliku kasumimäära sisustamisel 8% määraga kehtestanud pakkujatele piirhindu, millest kõrgemate hindade pakkumisel lükkab hankija pakkumuse tagasi. ATL-i täitmise kasumlikkust saab pakkuja pakkumuse esitamise hetkel prognoosida pakkumuse esitamise ajal kehtivate tulude ja kulude alusel. Kasumlikkuse määr lepingu täitmise faasis oleneb mitte ainult tulude ja kulude omavahelisest suhtest – kusjuures nii tulud kui kulud on kaheksa aasta jooksul pidevas muutumises –, vaid ka sellest, kui tõhus on vedaja majandustegevus ATL-i täitmisel. 2.3. Hankijal on õigus mõistliku kasumi määr RHAD-s sätestada maksimaalse lubatud kasumimäärana 22. Kehtiv õigus ei keela hankijal ATL-i sätteid sisustades mõistliku kasumi määra konkreetselt piiritleda. Hankija ongi seda teinud, lähtudes sarnaste lepingute täitmisel saadud andmetest ja mõistliku kasumi suuruse kohta tellitud finantsanalüüsist (lisa 1). Mõistliku kasumimäära konkreetne piiritlemine ATL-s, samuti võimaliku ülemäärase kompensatsiooni tagasinõude mehhanismi kehtestamine aitab ära hoida vaidlusi lepingu täitmise faasis ja konkurentsiseaduses sätestatud intressi kohaldamist vedaja suhtes (vt p 10). 23. Tõlgendamissuuniste p 2.6.3 teine ja kolmas lõik näevad ette, et hankijal peab tagama ülemäärase kompensatsiooni tagasinõudmise võimaluse lepingus ning seda ka avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingu puhul. Otstarbekas ei oleks piirduda vaid ATL p 5.11 (tagasinõudemehhanismi) sätestamisega, jättes sisustama mõistliku kasumimäära mõiste. Sellisel juhul jääks pakkujatele ebaselgeks, milline kasumimäär on mõistlik, s.o millal tekib hankijal õigus osa väljamakstud hüvitisest tagasi nõuda. Hankija jaoks oleks ebamõistlikult koormav asuda mõistliku kasumi suurust määratlema või vedajaga vaidlema alles siis, kui lepingut juba täidetakse. Vaidluste edasilükkamine lepingu täitmise faasi oleks vastuolus riigi raha säästliku ja otstarbeka kasutamise nõudega (RHS § 3 p 5). Ka ei oleks sellisel juhul tagatud RHS § 3 p-ga 1 nõutud läbipaistvus. 5/6 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 24. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo kinnitavad, et on hankija volitatud esindajad. 25. Tähtaegsus. VAKO on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 30.01.2024. Vastus on tähtaegne. 26. Läbivaatamise viis. Hankija ei pea vajalikuks asja läbivaatamist istungil ja nõustub vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 27. Esitamine. Vastus on edastatud adressaadile [email protected] ja vaidlustaja esindajale e-posti teel. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaadi abi Lisa 1 – Oasis Capital finantsanalüüs mõistliku kasumi suuruse määramiseks reisijateveo teenuse osutamisel parvlaevaga Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel 2016.-2021. aastal. 6/6  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Rahanduslik analüüs ATL-i täitmine TS Laevad OÜ poolt ja uue 5. parvlaeva andmine TS Laevad OÜ kasutusse Esitamise kuupäev: 05.10.2021 Koostaja: Oasis Capital OÜ Andres Juhkam, MA (Econ.) ja MA (Law) Riiklikult tunnustatud ekspert rahandusalal + 372 5015752, [email protected] www.oasiscapital.ee  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Analüüsi lähteküsimused: 1. Kas TS Laevad OÜ ja Osaühing TS Shipping on aastatel 2016-2021 teeninud lepingu täitmisel kasumit rohkem kui „mõistlik kasum“ Euroopa Komisjoni teatise 2012/C 8/02 p 61 jt mõistes. Esmalt tuua välja, milline on „mõistlik kasum“ antud lepingu kohaselt ning seejärel järeldused kasumi ja „mõistliku kasumi“ suhte kohta iga aasta lõikes eraldi ning võimalikud tulevased riskid. 2. Lepingu muutmise kaudu 5. parvlaeva andmine TS Laevad OÜ-le ja Osaühingule TS Shipping opereerimiseks laeva valmimisel (eeldatavasti aastal 2024) kuni lepingu lõppemiseni (30.09.2026) kujutab endast riigiabi kolmanda Altmarki kriteeriumi aspektist. Tuua välja täiendava kasumi tekkimise võimalused absoluutväärtuses ja marginaalipõhiselt. Eeldused: 2.1. 5. parvlaeva ehitus tellitakse riigi poolt ja laev jääb riigi omandisse; 2.2. 5. parvlaev on parameetritelt sarnane hübriidparvlaevaga „Tõll“; 2.3. 5. parvlaeva kasutatakse põhilaevana Virtsu-Kuivastu liinil. Sisukord 1. Mõistliku kasumi mõiste .................................................................................................... 3 2. ATL-i täitmise tegelik kasum 01.10.2016 - 2020 .............................................................. 4 3. ATL-i täitmise mõistliku kasumi hindamine ja võrdlus tegeliku kasumiga ...................... 6 3.1. ATL-i täitmisesse investeeritud kapital ..................................................................... 6 3.2. ATL-i täitmise kapitali hind....................................................................................... 7 3.3. ATL-i täitmise mõistlik kasum ja võrdlus tegeliku kasumiga ................................... 9 4. Riigiabi ehk ülemäärase kasumi teenimise risk seoses reisiparvlaevade väljaostuoptsiooni realiseerimisega riigi poolt ........................................................................ 10 5. TS Laevad OÜ poolt 5. parvlaeva opereerimisega seotud ärikulude ja mõistliku kasumi hindamine................................................................................................................................. 12 Peatükid 1-4 käsitlevad esimest küsimust.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions 1. Mõistliku kasumi mõiste 2014. aasta detsembris sõlmisid TS Laevad OÜ (edaspidi TSL) ja TS Shipping OÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu üleveoteenuse osutamiseks Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinidel perioodil 01.10.2016-30.09.2026 (edaspidi kui ATL). ATL-i alusel makstava toetuse lõplik summa oleneb lepingus fikseeritud tasumäärade alusel igal aastal arvutatava teenuse hinna ja saadud piletitulu vahest, kuna riik kompenseerib TS Laevad OÜ-le igakuiselt ühistransporditoetuse kaudu teenuse hinna ja saadud piletitulu vahe. ATL-i p 8 kohaselt ei tohi veoteenuse osutaja teenida ülemäärast kasu. Veoteenuse kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus peavad vastama Altmarki kolmandale kriteeriumile1, mis tuleneb Euroopa komisjoni teatisest 2012/C 8/02. ATL-i on TSL-i poolt täidetud nelja selleks ehitatud reisiparvlaevaga (Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret) ja lisalaevana on hooajati kasutatud reisiparvlaeva Regula. Kõigi viie laeva omanik on TSL. ATL-i hinnaregulatsiooni metoodika Olgu esmalt märgitud, et ATL-i hinnaregulatsioon on sarnane hinnaregulatsiooni Price cap (hinnalagi) metoodikaga, ehk erialakirjanduses tuntud "CPI - X" metoodikaga, kus lepinguga on määratud veoteenuste tasu hinnalagi, mille erinevaid komponente korrigeeritakse iga- aastaselt hinnaindeksite (kütuse hinna muutus, tarbijahinnaindeks ja palgaindeks) muutusega. See lähenemine arvestab sisuliselt ka äritegevuse efektiivsuse muutuse komponendiga (X), sest periooditasu fikseeritud osa ei indekseerita. ATL-is rakendatud hinnalae metoodika on avaliku raha kasutamise ja EL-i riigiabi riski tõttu siiski tavapärasest metoodikast mõnevõrra erinev. Metoodika ei taga ettevõtjale mõistlikku kasumit, samas kui tegelik kasum ei tohi mõistlikku kasumit ATL-i p 8 kohaselt ületada. Tavapärane CPI-X metoodika võimaldab teenida ettevõtjal kasumit üle mõistliku määra, kui ettevõtja majandab ettevõtet efektiivsemalt, kui esialgu oli tasu määramisel prognoositud (mudelis tegur X). Lisakasumi võimalus motiveerib ettevõtjat efektiivsemalt majandama. Euroopa Komisjoni teatise 2012/C 8/022 p 60 kohaselt ei tohi hüvitis olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades seotud tulu ja mõistlikku kasumit. Teatise p 61 kohaselt tuleb mõistliku kasumi all 1 Altmarki kohtulahendist, vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-280/00, Altmark Trans GmbH and Regierungspräsidium Magdeburg v. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH. Vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2010. aastal välja antud riigiabi käsiraamatule on Altmarki kolmas ja neljas kriteerium: • makstav kompensatsioon ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes ühtlasi arvesse asjakohaseid laekumisi ja mõistlikku kasumit; • teenust osutav ettevõtja, peab olema valitud riigihanke tulemusel või juhul, kui seda pole tehtud, tuleb kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusaluseks võtta tavalise (tüüpilise) ettevõtja poolt sarnases olukorras tehtavate kulude analüüs (võttes arvesse laekumisi ning kohustuste täitmisest saadavat mõistlikku kasumit). 2 Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (2012/C 8/02).  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions mõista keskmist kapitali tasuvuse määra3, mida vajab keskmine ettevõtja, kaaludes riski taset, arvestades, kas pakkuda kogu ülesande andmise akti kehtivuse ajal üldist majandushuvi pakkuvat teenust või mitte. Riski tase sõltub asjaomasest sektorist, teenuse liigist ja hüvitismehhanismi iseloomust. See määr tuleks määrata võimaluse korral kindlaks viitega sellisele kapitali tasuvuse määrale, mis saavutatakse samalaadsete avaliku teenuse lepingute puhul konkurentsipõhistel tingimustel (näiteks pakkumismenetluse raames sõlmitud lepingud). Valdkondades, kus puuduvad võrdväärsed ettevõtjad sellele ettevõtjale, kelle ülesandeks on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine, võib viidata mõnes teises liikmesriigis asuvale ettevõtjale või vajaduse korral ka mõnes teises valdkonnas tegutsevale ettevõtjale, eeldusel, et arvestatakse iga valdkonna erijoontega. Ettevõtte mõistliku kasumi suuruse hindamiseks on põhjendatud kasutada ettevõtte kapitali kaalutud keskmist hinda ehk WACC (Weighted Average Cost of Capital), mis on investori kapitali minimaalselt nõutav tasuvuse määr selleks, et tagada investorile tema kapitali väärtuse säilimine. Kapitali hind peab olema turupõhine, ehk selle arvutamise sisendparameetrid peavad tulema turult.4 Mõistlik kasum on ettevõtte kapitali kulu, mida arvutatakse investeeritud kapitali ja kapitali hinna korrutisena. 2. ATL-i täitmise tegelik kasum 01.10.2016 - 2020 ATL-i on täidetud TSL-i poolt. TS Shipping OÜ reisijateveoga ei tegele. ATL-i täitmise kasumlikkuse hindamise aluseks on TSL-i avalikud majandusaasta aruanded aastatest 2016- 2020 (detailsemat infot TSL-i tulude ja kulude kohta TSL ei esitanud viidates börsiettevõtte siseinfole) ja ATL-i alusel makstud toetuse kasutamise igakuised aruanded 01.10.2016 kuni 2021 juuni, mis pärinevad Transpordiametilt. ATL-i täitmise ärikasum on selle lepingu täitmisega seotud tulud (piletitulu, broneerimistulu, renditulu ja ühistransporditoetus) miinus teenuse osutamisega seotud ärikulud (sh kapitalikulu). Vaadeldud perioodil oli ATL-i täitmise ärikasum kokku 30 983 tuhat eurot (käibe marginaal 25%). Veoteenuse ja rendi ärikasum ilma muude äritulude (leppetrahv laevatehaselt) ja muude ärikuludeta (ehk peamiselt leppetrahvid) oli 20 905 tuhat eurot (käibe marginaal 16,85%) (vt tabel 1). 3 Kapitali tasuvuse määr on kogu sisemine tasuvusmäär, mille ettevõtja saab investeeritud kapitalilt projekti kestuse jooksul, st lepingu rahavoogude sisemine tasuvusmäär. 4 Ettevõtjale hüvitatakse raha hind vaid turu määras, sõltumata sellest, mis hinnaga on omanik, näiteks laenuraha, ettevõttesse paigutanud.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Tabel 1. TSL-i tulud ja kulud, mis on seotud ATL-i täitmisega (tuh. EUR). 2021.a kohta ei ole avalikku TSL-i finantsaruannet. ATL-i täitmisega seotud äritulu ja ärikulu ei saa ainuüksi ATL-i aruannete alusel 2021.a kohta hinnata. 2016 IV Periood kvartal 2017 2018 2019 2020 kokku Müügitulu 6 329 27 109 30 101 30 826 29 706 124 071 Ühisveoteenuste müük - piletitulu 1 877 10 756 11 126 11 558 10 451 45 769 Ühisveoteenuste müük - toetus 4 419 15 810 18 331 18 571 18 501 75 631 Avaliku liiniveo muud tulud 33 542 644 697 754 2 671 sh parvlaeva ruumide rent5 28 483 585 626 674 2 396 Muud äritulud6 6 905 3 758 0 0 2 10 665 Trahvid ja viivised ja hüvitised (leppetrahv laevatehastelt) 6 905 3 755 0 0 10 660 Muud 0 3 0 0 3 Kulud ATL-i aruandes tööjõud 927 5 279 5 529 5 664 6 137,6 23 536 sadamatasud 444 1 920 1 984 2 055 2 401,9 8 805 sadamateenused 0 183 196 207 192,2 778 rent 5 222 6 606 572 566 0,0 12 965 kütus 1 303 5 659 6 047 5 626 4 093,7 22 728 määrdeained 0 53 51 46 47,4 198 päästevahendid 0 38 183 165 182,4 569 remondid ja hooldus kokku 0 300 560 595 516,5 1 971 kindlustus 0 342 417 418 397,2 1 574 amortisatsioon 0 4 583 5 237 5 299 5 495,4 20 614 tegevuskulud kaldal 1 456 2 893 2 323 2 133 2 083,8 10 890 muud 351 583 572 699 707,5 2 912 Kulud kokku (ATL-i aruandes) 9 703 28 439 23 671 23 471 22 256 107 540 Lahutame ATL-i aruandes olevatest kuludest, kulud mis ei ole põhitegevuseks vajalikud või ei ole ärikulud (TSL-i majandusaasta aruandest) s.h. Intressikulu 0 1 048 993 889 758 3 688 s.h. Muu finantskulu 17 16 21 46 0 100 s.h. Muud ärikulud (s.h. trahvid) 410 138 11 21 7 587 Ärikulud ilma finantskuludeta ja muude ärikuludeta 9 276 27 237 22 646 22 515 21 491 103 165 Ärikasum ilma muude ärikuludeta ja muude ärituludeta -2 947 -129 7 455 8 310 8 216 20 905 Ärikasum koos muude ärikulude ja muude ärituludega 3 548 3 491 7 444 8 289 8 211 30 983 5 Renti toetuse maksmise arvestuses arvesse ei võeta. 6 Muud äritulu toetuse maksmise arvestuses arvesse ei võeta.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions 3. ATL-i täitmise mõistliku kasumi hindamine ja võrdlus tegeliku kasumiga 3.1. ATL-i täitmisesse investeeritud kapital Esmalt hindame ATL-i täitmiseks investeeritud kapitali (vt. tabel 2). 2020.a lõpu seisuga oli investeeritud 106,2 miljonit eurot . Tootluse hindamisel lähtume perioodi keskmisest kapitalist. Reisijate ülevedu ei ole käibekapitali mahukas, kuid on põhivara mahukas, kuna laevad kuuluvad TSL-ile (vt. Tabel 2 põhitegevusega seotud vara). Tabel 2. TSL-i poolt lepingu täitmisega seotud vara/investeeritud kapitali arvutamine (tuhat eurot). Hinnatuna TSL-i majandusaasta aruannete alusel. Aktiva 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Raha 1 780 30 3 857 6 505 10 985 7 082 sh vajalik maksevõime tagamiseks7 2 000 2 000 2 000 2 000 sh nn ülemäärane rahajääk 1 857 4 505 8 985 5 082 Nõuded ja ettemaksed 49 8 331 1 256 431 443 385 Varud 0 262 203 243 236 199 Käibevara kokku 1 829 8 623 5 316 7 179 11 664 7 666 Põhivara Materiaalne põhivara 77 139 103 784 118 813 113 590 109 791 105 074 Immateriaalne põhivara 74 844 965 849 735 638 Põhivara kokku 77 213 104 628 119 778 114 439 110 526 105 712 Varad kokku 79 042 113 251 125 094 121 618 122 190 113 378 Passiva Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 0 2 230 6 647 6 647 6 647 5 957 Võlad ja ettemaksed 153 4 157 4 658 1 863 1 695 1 684 Eraldised 0 84 500 111 125 133 Sihtfinantseerimine 0 214 249 174 193 236 Kokku lühiajalised kohustused 153 6 685 12 054 8 795 8 660 8 010 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 76 451 102 298 106 353 99 706 93 059 77 446 Võlad ja ettemaksed 657 0 0 0 0 0 Kokku pikaajalised kohustused 77 108 102 298 106 353 99 706 93 059 77 446 Kohustused kokku 77 261 108 983 118 407 108 501 101 719 85 456 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Kohustuslik reservkapital 0 0 124 200 200 200 7 Investeeritud vara/kapitali kuulub vaid äritegevuseks vajalik rahajääk. Ülemäärane rahajääk ei ole vajalik äritegevuse maksevõime tagamiseks. Vajaliku rahajäägi suurus on hinnanguline. Rahajääk üle vajaliku jäägi on nn ülemäärane raha, mis investeeritud kapitalina arvesse ei lähe.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Eelmiste perioodide jaotamata kasum -112 -219 2144 4 487 10 917 18 271 Aruandeaasta kasum -107 2487 2419 6 430 7 354 7 451 Kokku omakapital 1 781 4 268 6 687 13 117 20 471 27 922 Kokku kohustused ja omakapital 79 042 113 251 125 094 121 618 122 190 113 378 Investeeritud kapital Laenukapital 77 108 104 528 113 000 106 353 99 706 83 403 Osakaal 98 % 96 % 96 % 93 % 90 % 79 % Omakapital (bilansiline - liigne rahavaru) 1 781 4 268 4 830 8 612 11 486 22 840 Osakaal 2% 4% 4% 7% 10 % 21 % Investeeritud kapital kokku 78 889 108 796 117 830 114 965 111 192 106 243 Põhitegevusega seotud vara Käibekapital (ilma ülemäärase rahajäägita) 1 676 4 168 -1 948 526 666 531 Põhivara 77 213 104 628 119 778 114 439 110 526 105 712 Põhitegevusega seotud vara kokku 78 889 108 796 117 830 114 965 111 192 106 243 Keskmine investeeritud kapital 93 843 113 313 116 398 113 079 108 718 Töötajate arv 37 137 136 135 131 Järgnevalt hindame mõistliku kasumlikkuse määra, milleks kasutame kapitali hinda. 3.2. ATL-i täitmise kapitali hind Kapitali hind (WACC) on oma- ja laenukapitali kaalutud keskmine hind. Kapitali hind kompenseerib rahastajatele raha hinna, mh võetud riski. Kapitali hind on minimaalne tootlus, mida ettevõte peab investoritele nende kapitalilt teenima, arvestades sh võetud äririski ja tagamaks kapitali väärtuse säilivus. TSL-i kapitali hind (WACC) perioodil 01.10.2016 kuni 2020.a on arvutatud tabelis 3. TSL-i kapitali hind oli vaadeldaval perioodil vahemikus 5,91% - 8,89% (keskmiselt 7,46%). Nimetatud kapitali hind ei sisalda rahastamise korraldamise kuludega (nt lepingutasu jms).  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Tabel 3. TSL-i omakapitali hind (CAPM mudel) ja kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) 2016 IV TSL-i omakapitali hinna arvutused kvartal 2017 2018 2019 2020 Riskivaba tulunorm (Saksa valitsuse 10-aastase võlakirja aasta 1 keskmine sisemine tootlus) 0,190 % 0,377 % 0,461 % -0,209 % -0,477 % Tururisk: Eesti tururiski preemia (Total Equity Risk Premium, Moody's Rating- based default spread alusel, prof. A. Damodaran andmed) 6,69 % 5,89 % 6,94 % 5,89 % 5,40 % Eesti tururiski preemia (Total Equity Risk Premium, Sovereign CDS, net of US alusel, prof. A. Damodaran andmed) 6,22 % 5,50 % 6,66 % 5,84 % 5,24 % 2 Keskmine Eesti tururiski preemia 6,46 % 5,70 % 6,80 % 5,87 % 5,32 % Beta unleveraged (autori arvutused)8 0,40 0,58 0,71 0,54 0,42 D/E9 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 3 Beta leveraged 0,68 0,98 1,20 0,92 0,71 Ettevõtte suuruse riskipreemia (unleveraged) (vt Lisa 1) 3,55 %10 2,84 % 2,79 % 2,81 % 2,85 % D/E 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 4 Ettevõtte suuruse riskipreemia (leveraged) 6,04 % 4,83 % 4,75 % 4,77 % 4,84 % TSL omakapitali hind (1) + (2) * (3) + (4) 10,60 % 10,81 % 13,37 % 9,95 % 8,14 % 8 TSL-i äririski beta kordaja on autori poolt arvutatud võrdlusettevõtete AS Tallink Grupp ja Viking Line Abp alusel ja aktsiaturu andmetele tuginedes. Autoril puudusid võrdlusettevõtted, mis on laevaga reisijaveoteenust osutavad ja mille ülesandeks on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine ning mis oleksid olnud ühtlasi ka avalikud ettevõtted (aktsiad börsil kaubeldavad). Teiste valdkondade ettevõtteid aluseks võtta ei ole aga majanduslikult õige, kui nad ka üldist majandushuvi pakkuvat teenust oma peamise tegevusena pakuksid. Täpseima võrdlusbaasi puudumisel on parimaks võrdlusbaasiks ATL-i täitmisega seotud äririski hindamisel AS Tallink Grupp ja Viking Line Abp, millede põhitegevus on reisijatevedu laevaga ja ettevõtted on börsil noteeritud. Mõlema võrdlusettevõtte ärikasumi standardhälve perioodil 2015-2019 on sarnane TSL-i ärikasumi standardhälbega 2017-2019. Erandiks oli vaid aasta 2020 (Covid-19 mõju võrdlusettevõtetele oli märksa suurem kui TSL-ile). Järelikult võrdlusettevõtete äririsk perioodil 2015-2019 iseloomustab TSL-i äririski 2017-2020.a. Võrdlusettevõtte vastava aasta leveraged Beta näitaja on arvutatud eelneva 5 aasta aktsia hinna kuiste muutuste alusel. Leitud beta kordajaid on korrigeeritud viisil, et need ei sisaldaks laenude kasutamise mõju. See on unleveraged beta. Lõpuks on leitud võrdlusettevõtete vastava aasta keskmine unleveraged beta kordaja kui vastava aasta laevaga reisijateveo äririski suuruse näitaja, mida saame kasutada TSL-i puhul. 2016 IV kvartal 2017 2018 2019 2020 AS Tallink Grupp Leveraged Beta 0,99 1,35 1,58 1,49 1,27 D/E 70,20 % 67,60 % 59,60 % 70,20 % 98,70 % Tallink Unleveraged beta 0,58 0,81 0,99 0,87 0,64 Viking Line Abp Leveraged Beta 0,35 0,54 0,61 0,30 0,32 D/E 78,20 % 67,20 % 55 % 54,80 % 78,10 % Tulumaksumäär 20 % 20 % 20 % 20 % 20 % Viking Line Unleveraged beta 0,21 0,35 0,42 0,21 0,20 Keskmine laevaga reisijateveo unleveraged beta kordaja 0,40 0,58 0,71 0,54 0,42 9 Siht D/E ehk laenu ja omakapitali struktuur, mis lähtub võrdlusettevõtete Tallink Grupp AS ja Viking Line Abp keskmisest D/E struktuurist vaadeldud perioodil. Võrdlusettevõtete D/E on hinnatud turuväärtuse alusel. Võrdluseks, Konkurentsiamet on kasutanud hinnaregulatsiooni all olevate ettevõtete mõistliku kasumlikkuse hindamisel siht D/E struktuurina näitajat 1 (allikas: Konkurentsiamet. Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks. Tallinn 2019). 10 Vt. Lisa 1 kus on esitatud hindamismudeli parameetrid ja hinnangu tulemused aastate lõikes.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions TSL-i kapitali kaalutud keskmise hinna arvutused Omakapitali hind 10,60 % 10,81 % 13,37 % 9,95 % 8,14 % Omakapitali osakaal kapitalist 59 % 59 % 59 % 59 % 59 % 11 Laenu hind 2,18 % 2,26 % 2,43 % 2,63 % 2,69 % Laenude osakaal kapitalist 41 % 41 % 41 % 41 % 41 % TSL-i kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) 7,15 % 7,30 % 8,89 % 6,95 % 5,91 % 3.3. ATL-i täitmise mõistlik kasum ja võrdlus tegeliku kasumiga TSL-i mõistlik kasum ATL-i täitmisest oli perioodil 01.10.2016 kuni 2020 kokku 34 572 tuhat eurot (vt tabel 4). TSL-i tegelik ärikasum oli nimetatud perioodil 3 588 tuhande euro võrra madalam ehk 30 983 tuhat eurot (vt tabel 4). Kui jätta arvestamata TSL-i muude äritulude ja muude ärikuludega (mis sisaldavad mõlemad peamiselt laevade hilinemisega seotud leppetrahve, vt tabel 1), siis oli TSL-i tegelik veoteenuse ja renditeenuse ärikasum mõistlikust kasumist isegi 13 666 tuhat eurot madalam (vt. tabel 4). ATL-i täitmise kasumlikkus on olnud parem just viimastel aastatel. Antud juhul on põhjendatud, et projekti tootlus esimestel aastatel on mõnevõrra madalam, kui hilisematel aastatel. Tabel 4. TSL-i lepingu täitmisega seotud vara/investeeritud kapitali mõistlik ärikasum 2016 IV kvartal kuni 2020 ning selle võrdlus tegeliku ärikasumiga (tuh. EUR). 2016 IV Kokku kvartal 2017 2018 2019 2020 perioodil TSL-i investeeritud kapital (aasta 1 keskmisena, vt tabel 2) 93 843 113 313 116 398 113 079 108 718 109 070 2 TSL-i kapitali hind (WACC) (vt tabel 3) 7,15 % 7,30 % 8,89 % 6,95 % 5,91 % 7,46 % TSL-i mõistlik kasum (1) * (2) 1 677 8 274 10 343 7 856 6 421 34 572 TSL-i tegelik ärikasum ATL-i täitmisest ilma muude äritulude ja muude ärikuludeta -2 947 -129 7 455 8 310 8 216 20 905 Tegeliku ja mõistliku kasumi erinevus (- puudujääk mõistlikust kasumist) -4 624 -8 402 -2 888 454 1 795 -13 666 TSL-i tegelik ärikasum ATL-i täitmisest koos muude äritulude ja muude ärikuludega 3 548 3 491 7 444 8 289 8 211 30 983 Tegeliku ja mõistliku kasumi erinevus (- puudujääk mõistlikust kasumist) 1 871 -4 782 -2 899 433 1 790 -3 588 11 Laenu turuhinna hinnangu aluseks on Eesti Panga statistika pikaajaliste (5-10a) ärilaenude keskmine määr. Seda hinnangut võib pidada pigem konservatiivseks laenuraha hinnanguks. Emaettevõtte (AS Tallinna Sadam) poolt antud laenu intressimäär oli madalam, kuna see põhines emaettevõtte laenu keskmisel kulul, mis on emaettevõtte madalama äririski tõttu madalam, kui TSL-i äririsk. TSL-il on odavam kaasata raha läbi AS-i Tallinna Sadam.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions 4. Riigiabi ehk ülemäärase kasumi teenimise risk seoses reisiparvlaevade väljaostuoptsiooni realiseerimisega riigi poolt ATL-i p 8 kohaselt ei tohi TSL teenida ühistransporditoetusega ülemäärast kasu, mis võidakse TSL-ilt koos intressidega tagasi nõuda kui ülemäärane toetus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on 11.12.2014 sõlmitud sõitjate avaliku teenindamise lepingu p 29-31 alusel õigus (ostuoptsioon) omandada TSL-ile kuuluvad 4 reisiparvlaeva (reisiparvlaevad Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret) ATL-i lõppemisel 30.09.2026. Ministeeriumil on õigus realiseerida väljaostuoptsioon ühe kuni nelja reisiparvlaeva osas, teatades sellest hiljemalt neli aastat enne lepingu lõppemise tähtpäeva (s.o hiljemalt 30.09.2022). Iga reisiparvlaeva väljaostuhinnaks on 26,6 miljonit eurot (4 laeva kokku on 106,4 miljonit eurot). Selleks, et TSL ei teeniks optsiooni realiseerimisest kasumit, siis peaks optsiooni laeva väljaostuhind olema seisuga 30.09.2026 võrdne laeva amortiseeritud jääkmaksumusega. See ei võimaldaks TSL-il teenida optsiooni realiseerimise korral enam tulu, kui on selleks hetkeks TSL-ile veel kompenseerimata laeva kapitalikulu. Amortiseerunud osa kapitalikulust on tagasi teenitud 10 aasta jooksul (kuna see osa sisaldub kuluna teenuse hinnas) ja eeldatavalt koos kapitali mõistliku kasumiga. Seisuga 30.09.2026 (ATL-i lõppemisel) jääb TSL-ile veel kuludesse kandmata ehk kompenseerimata laevade bilansiline jääkmaksumus (mis arvestab laevade kasuliku elueaga, mis TSL-i majandusaasta aruande kohaselt on 25a), mis kompenseeritakse, kas laeva optsiooni väljaostuhinna tasumisega või kui optsiooni siiski riigi poolt ei realiseerita, siis muul moel, kas TSL müüb laevad turul või rendib välja. Hetkel on väga tõenäoline, et parvlaevade väljaostusumma 106,4 miljonit eurot ületab 30.09.2026.a laevade amortiseeritud jääkmaksumust, mis on hinnanguliselt ligikaudu 78 miljonit eurot (vt tabel 5). Prognoosi kohaselt teeniks TSL optsiooni realiseerimisest kasumit ligikaudu 28,4 miljonit eurot (106,4 – 78 = 28,4). Tabel 5. TSL-i nelja põhiparvlaeva (ilma reisiparvlaevata Regula) amortiseeritud jääkmaksumuse prognoos 30.09.2026.a (hinnangu aluseks on TSL-i majandusaasta aruanded ja ATL-i aruanded. Vara väärtus ja amortiseerumine on hinnanguline) Jaanuar – September 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Soetusmaksumus perioodi algul 118 978 121 028 122 028 123 028 124 028 125 028 126 028 Akumuleeritud kulum perioodi algul -14 032 -19 009 -24 073 -29 179 -34 326 -39 514 -44 745 Ostud ja parendused 942 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 650 Amortisatsioonikulu (määr 4,15%) -4 977 -5 064 -5 106 -5 147 -5 189 -5 230 -3 943 Ümberliigitamised 1 108 0 0 0 0 0 0 Soetusmaksumus perioodi lõpul 121 028 122 028 123 028 124 028 125 028 126 028 126 678 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -19 009 -24 073 -29 179 -34 326 -39 514 -44 745 -48 687 Jääkmaksumus per lõpus 102 019 97 955 93 849 89 702 85 514 81 283 77 991  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Kas ja mil määral osutub optsiooni kasum ülemääraseks kasumiks sõltub sellest, milline on TSL-i ärikasum veoteenuse osutamisest ja laevaruumide rendist perioodil 01.10.2016 kuni 30.09.2026.a. ATL-i täitmise 10 aasta kasum koos kasumiga optsiooni võimalikust realiseerimisest (ehk veoteenuse osutamine + laevade väljaostuoptsioon), ei tohiks ületada ATL-i 10 aasta mõistlikku kasumit. Kui see kriteerium on täidetud, siis ei ole optsiooni realiseerimisest tekkiv kasum käsitletav ülemäärase kasumina. Kui ATL-i täitmise (veoteenuse osutamise) kasum ja optsiooni realiseerimise kasum kokku ületavad ATL-i täitmise mõistlikku kasumit, siis on tegemist riigiabi riskiga (kolmas Altmarki kriteerium ei ole täidetud). Kas see risk realiseerub, selgub lõplikult alles ATL-i täitmise viimastel aastatel (2025-2026). Hetkel puudub teadmine, milliseks kujuneb veoteenuse osutamise kasumlikkus perioodil 2021 – 30.09.2026. Vähemalt kuni 2020.a ei ole TSL ülemäärast kasumit teeninud. Seega riigiabi risk optsioonilt realiseerub siis, kui riik realiseerib laevade väljaostuoptsiooni ja optsiooni realiseerimise kasum koos veoteenuse osutamisega seotud kasumiga võimaldaks TSL-il teenida kasumit, mis ületab ATL-i 10 aasta jooksul täitmise mõistlikku kasumit. Kui väljaostuoptsiooni ei realiseerita, siis ei saa tekkida optsiooni kasumit ehk optsiooniga seoses riigiabi risk puudub. Muidugi võib TSL teenida kasumit peale 2026.a ka laevade müügist või rentimisest turul, kuid see kasum ei ole seotud ATL-i täitmisega ja võimalik kasum, mis sellest tekib, ei lähe arvesse ATL-i kasumi hindamisel. See siiski eeldab, et laevade amortisatsioonimäärad TSL-i raamatupidamisest vastavad laevade tegelikule elueale (25 aastat). Kui TSL-i amortisatsioonimäärad oleksid põhjendamatult kõrged, siis tuleks ka laevade muul moel realiseerimisest saadavat kasumit ATL-i täitmise kasumlikkuse puhul arvesse võtta. Kui TSL-iga peaks sõlmitama uus ATL, siis oleks soovitatav riigiabi riski seisukohalt määrata laevade väljaostuhind mitte fikseeritud väljaostuhinnana, vaid siduda see vara jääkmaksumusega optsiooni tulevasel täitmispäeval ja kooskõlastades TSL-iga samas ka laevade raamatupidamisliku amortisatsiooni määr. Hetkel on nelja reisiparvlaeva (Tõll, Leiger, Tiiu ja Piret) amortisatsioonimäär 4% aastas (kasulik eluiga 25 aastat) ja kuivdoki amortisatsioonimäär on 20-40% (kasulik eluiga 2,5-5 aastat). See välistaks võimaluse, et optsiooni realiseerimiselt teeniks TSL ülemäärast kasumit või kahjumit. Muidugi ei pruugi veoteenuse osutaja sellistel tingimustel väljaostuoptsiooniga nõus olla, sest on võimalik, et laeva turuhind optsiooni täitmispäeval võib siiski ületada amortiseeritud jääkmaksumust ja see oleks veoteenuse osutajale kasulikum. Väljaostuoptsiooniga, kus hind on fikseeritud, jääks paratamatult ülemäärase kasumi teenimise risk. Lisaks tuleb osutada tähelepanu sellele, et kõiki ATL-i täitmisega seonduvad tulusid (vt tabel 1 – parvlaeva ruumide renditulu ligikaudu 600 tuhat eurot aastas) ei arvestata ATL-i alusel toetuse suuruse arvestamisel. Arvestatakse vaid piletitulu (sh broneeringute tulu). TSL-il on sõlmitud veoteenuse osutamisega kaasnevalt rendilepingud parvlaevade ruumide rentimiseks. Renditasu suurus sõltub suures osas reisijate arvust ja rentniku müügikäibest ning lepingud on sõlmitud kuni 30.09.2023. Järgnevalt käsitleme teist küsimust.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions 5. TS Laevad OÜ poolt 5. parvlaeva opereerimisega seotud ärikulude ja mõistliku kasumi hindamine Kuna TSL ei ole esitanud pakkumist uue 5. parvlaeva opereerimiseks, siis ei ole teada teenuse osutamise tasu, ega ole võimalik hinnata ka sellest lähtuvat tulu ja kasumit. Saame seega hinnata vaid selliseid teenuse osutamisega seotud kulusid ja mõistlikku kasumit, ehk kokku tasu suurust, mis kataksid 5. parvlaeva opereerimisteenuse kulud ja võimaldaksid teenida mõistliku kasumi. Analüüs on seotud eeldustega: - 5. parvlaeva ehitus tellitakse riigi poolt ja laev jääb riigi omandisse; - Riik ostab laeva opereerimisteenust opereerimistasu eest; - 5. parvlaev on parameetritelt sarnane hübriidparvlaevaga Tõll; - 5. parvlaeva kasutatakse Virtsu-Kuivastu liinil; - 5. parvlaeva kasutatakse asenduslaevana RPL Regula asemele lisareiside12 teostamiseks mahus ligikaudu 700 reisi aastas (eelkõige suvehooajal). 2020.a kasutati lisareiside teostamiseks parvlaeva RPL Regula; - Soovitavalt on laev aasta läbi mehitatud; - Kuna 2024-2026.a teenuse osutamiseks vajalikku ärikulude taset on raske prognoosida, siis lähtume kulude tasemest aastal 2020.a. Edaspidised muutused tasu suuruses sõltuvad järgnevate aastate tarbijahinnaindeksi, kütuse hinna, palgaindeksi, elektri hinna muutusest. Hinnangu aluseks on ATL-i aruanded ja TSL-i 2020.a majandusaasta aruanne. Lähtuvalt eeldustest on 5. parvlaeva opereerimisega seotud ärikulud hinnanguliselt ligikaudu 1,5 miljonit eurot (2020.a kulutasemel). Ühe reisi kohta teeb see kuluks 2 112 eurot. Ligi 2/3 kulust moodustab laevapere liikmete tööjõukulu. Olulised on ka sadamatasud, kütusekulu, hooldus/remont ja kindlustuse kulu. Peamised laeva kulud on otsesed kulud ehk seotud konkreetse laevaga, kuid on püsivkulu iseloomuga (ehk ei sõltu üks ühele laevareiside arvust). Kuna laev kuuluks eelduslikult riigile, siis amortisatsioonikulu puudub. Täpsemad selgitused kulu suuruse kujunemisel on esitatud tabelis 6. Järgnevalt hindame 5. parvlaeva opereerimise mõistlikku kasumit ja seejärel mõistliku tasu suurust (mõistlik tasu = opereerimise ärikulud + opereerimise mõistlik kasum) (vt tabel 7). 12 Lisareisidena käsitletakse reise, mida vedaja ei ole suuteline teostama lepingu kohase nelja reisiparvlaevaga, mistõttu vedaja kohustub lisareise teostama viienda reisiparvlaevaga (ATL lisa 17 p 1)  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Tabel 6. Uue 5. parvlaevaga avaliku liiniveo opereerimisega seotud hinnangulised kulud võttes arvesse tehtud eeldusi (arvestades baasaasta 2020 kulude taset) Kulu liik EUR Selgitus/eeldused Kulu iseloom Tööjõukulud, sh 968 614 Aluseks parvlaeva Tõll mehitamise kulu aastaringselt, kuna soov oli, et Laevapere liikmed 929 944 laev oleks aastaringselt mehitatud Otsene Kaudne kogukulu ei suurene uue laevaga seoses. Kulu jaotatakse reiside Liiniga seotud Kaldapersonal V-K liinil 19 072 arvu alusel uuele laevale kaudne Kaudne kogukulu ei suurene uue laevaga seoses. Kulu jaotatakse reiside Üldhaldus Üldhalduspersonal 19 598 arvu alusel uuele laevale kaudne Sadamatasud, sh 70 821 Kaudne kogukulu ei suurene uue laevaga seoses. Kulu jaotatakse reiside Liiniga seotud Kaitasu (baassadamatasu) V-K liinil 43 718 arvu alusel uuele laevale kaudne Reisijatasu V-K liinil 27 103 Tasu 0,4 eurot reisija kohta Otsene Sadamateenused, sh 37 210 Elektrienergia 35 770 Sarnane laeva Tõll kuluga Otsene Vesi 0 Otsene Heitmete vastuvõtt 1 440 Sarnane laeva Regula kuluga Otsene Muud teenused 0 Otsene Laevade rent või liising vms, sh Time-charter 0 Laev antakse tasuta kasutusse Otsene Kütus 77 142 Kütusekulu määra sarnane laeva Tõll kütusekuluga reisi kohta Otsene Kütus jäämurdmisel 0 Kütus (liitrit) 105 543 Kütus jäämurdmisel (liitrit) 0 Määrdeained 8 206 Sarnane laeva Tõll kuluga Otsene Päästevahendid 47 855 Remondid ja hooldus kokku 115 332 Klassiremont 0 Dokiremont 0 Jooksev remont ja hooldus 115 332 Sarnane laeva Tõll kuluga Otsene Kindlustus 90 386 Eeldame, et kulu kannab TSL. Sarnane laeva Tõll kuluga Otsene Amortisatsioon 0 Puudub Otsene Liiniga seotud Tegevuskulud kaldal (ilma intresside ja kui ka muude ärikuludeta), sh Kaudne kogukulu ei muutu uue laevaga seoses. Kulu jaotatakse reiside üldhalduse 32 123 arvu alusel uuele laevale kaudsed kulud Piletimüügi kulud 14 610 Muud kulud 50 000 Aluseks Regula 2019 (ligi 700 sõitu) Otsene Kulud kokku 1 497 689 Mõistliku kasumi suuruseks kujuneb hinnanguliselt 388 000 eurot, mis leitakse TSL-i kapitali hinna alusel. Mõistlik kasum arvestatakse TSL-i kogukapitali, kapitali hinna (WACC) ja uue laeva käibe osakaalu korrutisena (vt tabel 7). Uue 5. parvlaeva mõistlik opereerimise tasu suurus on hinnanguliselt 1 885 000 eurot (1 498 000 eurot + 388 000 eurot, mis teeb 2 659 eurot/laevareisi kohta). Uue laeva ärikasumi käibemarginaal on 20,6%.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions ATL-i kohaseid tasu13 komponente arvestades oleks uue laeva reisitasu 159 000 eurot ja ülejäänud tasu summas 1 727 000 eurot oleks periooditasu muutuv osa (vt tabel 7). Lisaks on arvestatud ka toetuse vajadus, mis on ATL-i toetusmehhanismi kohaselt 1 534 000 eurot. Märkuse korras olgu lisatud, et maksumaksjale oleks kasulikum kasutada uut laeva märksa enam kui vaid 700 reisi tarbeks aastas. See võimaldaks vähendada oluliselt laeva opereerimise kulu (ja tasu) ühe laevareisi kohta. Põhjuseks on asjaolu, et peamine laeva opereerimise kulu on laevapere liikmete töötasu, mis ei sõltu üks ühele reiside (veel vähem sõitjate) arvust. Võrdluseks – parvlaev Tõll tegi 2020.a 7 091 reisi ja Piret 7 217 reisi ehk ligi 10 korda enam kui eelduslikult teeks reise uus asenduslaev. 5. parvlaeva opereerimisega seotud ärikulu (ilma mõistliku kasumita ja kütusekuluta) oli 709 reisi korral hinnanguliselt ligikaudu 1 420 500 eurot (mis teeb reisi kohta 2 003 eurot). Võrdluseks parvlaeva Tõll 2020.a ärikulu ilma kapitalikuluta, kütusekuluta ja mõistliku ärikasumita oli ligi 7 100 reisi (ehk 10 korda enam reise) korral kokku 3 036 000 eurot (mis teeb reisi kohta 428 eurot). Seega püsiva iseloomuga opereerimiskulude vahe ühe reisi kohta on ligi 4 korda. Lisaks oleks riigi kanda eeldatavasti ka uue laeva kapitalikulu. Seega on kasulik uut ja kallist laeva võimalikult palju töös hoida, et see ära tasuks. Käesolevat tasuhinnangut tuleb siiski käsitleda väga ligikaudsena, kasvõi juba põhjusel, et puudub selge teadmine, kuidas järgnevatel aastatel majanduskeskkond (sh THI, elekter, kütus, palgad) teenuse kulusid aastateks 2024-2026 mõjutab. TSL oli nõus esitama täpsema informatsiooni teenuse kulude kohta peale vastava hinnapakkumise koostamist. TSL-i poolne teenuse kulu hinnang oleks tõenäoliselt täpsem ja kindlasti analüütilisem/detailsem. 13 ATL-is on küll veoteenuse tasu, kuid kui jätta ära kapitalikulu komponent ehk periooditasu fikseeritud osa, siis võib tasu käsitleda opereerimistasuna, kuna sel juhul katab tasu laeva opereerimisega seotud kulud.  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Tabel 7. Uue 5. parvlaeva opereerimise mõistlik kasum, opereerimise kulupõhine (mõistlik) tasu ja toetuse vajadus ATL-i skeemi korral (EUR). Arvestatud on kulude ja mõistliku kasumi taset aastal 2020 Ärikulud kokku (vt tabel 6) 1 497 689 Mõistlik kasum Investeeritud kapital (eurot, 2020.a., vt tabel 2) (1)14 108 718 000 Kapitali hind (WACC, 2020.a. vt tabel 3) (2) 5,91 % Uue laeva mõistliku tasu osakaal käibest (mille alusel jaotatakse kapitali vajadus) (3) 6,04 % Mõistlik kasum kokku (1) * (2) * (3) 387 689 Mõistlik opereerimise tasu (ärikulud kokku + mõistlik kasum) 1 885 377 Mõistlik ärikasumi marginaal (%) 20,6 % Tasu komponendid ATL-i järgi Reisitasu (223,84 eur/reis vastavalt ATL-ile) 158 725 Periooditasu fikseeritud osa 0 Periooditasu muutuv osa (ülejäänud tasu) 1 726 652 Tasu kokku 1 885 377 Toetuse vajaduse hinnang Piletitulu15 351 605 Tulu sõitjatest 117 969 Sõitjate arv 67 757 Tulu sõidukitest 233 636 Sõidukite arv 33 651 Toetuse vajadus (ATL-i toetusmehhanismi alusel hinnatuna: tasu – piletitulu) 1 533 772 14 Kuna järgnevatel aastatel investeeritud kapital väheneb, siis langeb tõenäoliselt ka 5. parvlaeva mõistlik kasum. 15 Arvestades sõitjate ja sõidukite pileti kohta sarnast tulu kui parvlaeval Tõll  Oasis Capital Reorganisation - M&A Advisory - Expert Opinions Lisa 1. TSL-i väikeettevõtte riskipreemia hindamine aastatel 2016-2020. Euroopa ettevõtete alusel tuletatud ettevõtte väiksusest tulenev riskipreemia hindamise mudel. Käibe alusel hindamise mudeli Töötajate arvu alusel hindamise tegurid Vara alusel hindamise mudeli tegurid mudeli tegurid Vabaliige 13,42 % Vabaliige 19,99 % Vabaliige 22,83 % Log(size) -3,98 % log(size) -7,57 % log(size) -7,68 % Log(size)2 0,47 % log(size)2 1,016% log(size)2 0,94 % Log(size)3 -0,02 % Log(size)3 -0,045% Log(size)3 -0,038% 2016 Müük (mln eur) 25 Varad (mln eur) 109 Töötajate arv 37 Riskipreemia kasutades laene 4,82 % Riskipreemia kasutades laene 2,19 % Riskipreemia kasutades laene 5,51 % Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega ettevõtetel 14,38 % ettevõtetel 17,52 % ettevõtetel 20,38 % Riskipreemia ilma laenudeta 4,21 % Riskipreemia ilma laenudeta 1,86 % Riskipreemia ilma laenudeta 4,58 % Keskmine riskipreemia 2016 3,55 % 2017 Müük (mln eur) 27 Varad (mln eur) 118 Töötajate arv 137 Riskipreemia kasutades laene 4,72 % Riskipreemia kasutades laene 2,11 % Riskipreemia kasutades laene 3,17 % Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega ettevõtetel 14,38 % ettevõtetel 17,52% ettevõtetel 21,46 % Riskipreemia ilma laenudeta 4,12 % Riskipreemia ilma laenudeta 1,80 % Riskipreemia ilma laenudeta 2,61 % Keskmine riskipreemia 2017 2,84 % 2018 Müük (mln eur) 30 Varad (mln eur) 122 Töötajate arv 136 Riskipreemia kasutades laene 4,56 % Riskipreemia kasutades laene 2,08 % Riskipreemia kasutades laene 3,18 % Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega 17,520 Keskmine D/E sellise suurusega ettevõtetel 14,380 % ettevõtetel % ettevõtetel 21,46 % Riskipreemia ilma laenudeta 3,99 % Riskipreemia ilma laenudeta 1,77 % Riskipreemia ilma laenudeta 2,61 % Keskmine riskipreemia 2018 2,79 % 2019 Müük (mln eur) 31 Varad (mln eur) 111 Töötajate arv 135 Riskipreemia kasutades laene 4,53 % Riskipreemia kasutades laene 2,17 % Riskipreemia kasutades laene 3,18 % Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega ettevõtetel 14,38 % ettevõtetel 17,52% ettevõtetel 21,46 % Riskipreemia ilma laenudeta 3,96 % Riskipreemia ilma laenudeta 1,85 % Riskipreemia ilma laenudeta 2,62 % Keskmine riskipreemia 2019 2,81 % 2020 Müük (mln eur) 30 Varad (mln eur) 106 Töötajate arv 131 Riskipreemia kasutades laene 4,58 % Riskipreemia kasutades laene 2,21 % Riskipreemia kasutades laene 3,22 % Keskmine D/E sellise suurusega Keskmine D/E sellise suurusega 17,520 Keskmine D/E sellise suurusega ettevõtetel 14,380 % ettevõtetel % ettevõtetel 21,46 % Riskipreemia ilma laenudeta 4,00 % Riskipreemia ilma laenudeta 1,88 % Riskipreemia ilma laenudeta 2,65 % Keskmine riskipreemia 2020 2,85 %