Tammiku liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK/320515 muutmine

KORRALDUS 27.03.2026 nr DM-131783-11 Tammiku liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK/320515 muutmine 1. OTSUS Arvestades Verston Eesti OÜ 27.03.2025 esitatud keskkonnaloa muutmistaotlust nr T- KL/1028216 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 67, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõige 1 punkti 2 ja lõige 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) Tammiku liivamaardlas Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele antud keskkonnaluba nr L.MK/320515 vastavalt taotlusele; 1.2. keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaeg on kuni 12.06.2041; 1.3. määrata keskkonnaloale nr L.MK/320515 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.5. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused" toodust; 1.4. korraldus jõustub alates Verston Eesti OÜ-le teatavaks tegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047; aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Järva maakond 72720) esitas 27.03.2025 Keskkonnaametile taotluse Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.03.2025 dokumendina nr DM131783-1). Verston Eesti OÜ omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/320515 (kehtivusaeg 13.06.2011-12.06.2026), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Tammiku liivamaardla (registrikaardi nr 159) Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva ja ehituskruusa. Kehtiva keskkonnaloaga Tammiku liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Väike-Tammiku külas riigile kuuluval kinnistul Tammiku karjäär (katastritunnus 66001:003:0020; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Verston Eesti OÜ pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 5,34 ha ja teenindusmaa pindala on 5,34 ha. Tammiku liivakarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Tammiku liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 9 plokki 5 ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 10 plokki. Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 31.12.2025): 9 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru 175,32 tuh m³, millest kaevandatav varu 136,32 tuh m³. 10 plokk – ehitusliiv, aktiivne tarbevaru 283,56 tuh m³, millest kaevandatav varu 225,56 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 30 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ning teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 pikendamise taotlus põhineb „Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskirjal (varu seisuga 30.08.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/3959). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1243,75 eurot on tasutud 27.03.2025 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 2 kohaselt. MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 04.04.2025 kiri nr 13-1/25-587). Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast kirde suunda jääb riigi kõrvalmaantee Kapu- Rakke-Paasvere tee (nr 15124). Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jääb osaliselt Kapu- Rakke-Paasvere tee teekaitsevööndisse. Teekaitsevööndis kaevandamine 14 m kaugusel äärmise sõiduraja teljest on kooskõlastatud Ida regionaalse Maanteeameti poolt 01.09.2010 kirjaga nr 7-4/10-00347/123. Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundliku ala (LTA1000001) piiresse. Põhjavee kaitstus on antud piirkonnas keskmiselt ja suhteliselt kaitstud. 2(10) Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid, samuti ei ole ettepanekuid uute alade kaitse alla võtmiseks. Mäeeraldisele on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke (Riparia riparia) elupaik (EELIS kood KLO9124331). Kaldapääsukeste kaitseks on seatud kõrvaltingimus. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 27.03.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Väike-Maarja Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lõiked 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 17.04.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-3 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lõige 1 punktid 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lõige 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 04.05.2025 arvamuse kohalik elanik Ilmar Lillemets (registreeritud KOTKASes 05.05.2025 nr DM-131783-5). Esitatud arvamust on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.4. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Väike-Maarja Vallavalitsus) menetluse algatamisest ning küsis arvamust (KOTKAS 17.04.2025 nr DM-131783-4) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lõige 2¹, MaaPS § 49 lõige 6), tähtajaga 17.06.2025. Väike-Maarja Vallavalitsus 21.05.2025 korraldusega nr 196 nõustus Verston Eesti OÜ keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamisega (KOTKAS 21.05.2025 nr DM- 131783-6). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lõige 2 punkt 1, lõige 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 04.03.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele 03.03.2026 kirjaga nr DM-131783-9 tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lõige 1 ja 2, § 49 lõige 1, KeÜS § 48 lõige 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lõige 2²). Eelnõudele ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud. 3(10) 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 27.03.2026 kirjaga nr DM-131783-10 „Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.5.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2) 4(10) 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-4 Väike-Maarja Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Väike-Maarja Vallavalitsus 21.05.2025 korraldusega nr 196 nõustus keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamisega. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.5. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirja kohaselt 5(10) kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 7 tuh m3), kuid mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kasuliku kihi ammendamisel kaevandamisega rikutud ala(de) korrastamiseks. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. 3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Tammiku liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Väike-Maarja Vallavalitsus nõustus keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 27.03.2026 kirjaga nr DM-131783-10 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Verston Eesti OÜ-l ei ole seisuga 27.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 6(10)  3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr L.MK/320515 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.3.2. Muudetavas loas olevad kõrvaltingimused Hetkel kehtivas Tammiku liivakarjääri keskkonnaloas nr L.MK/320515 toodud kõrvaltingimused on järgmised: 1. reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal; 2. maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 3. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 4. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid. Kõrvaltingimused jäävad kehtima ka uues keskkonnaloas, kuid kõrvaltingimuse nr 1 sõnastus muudetakse järgmiselt: minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel 7(10)  hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 3.3.3. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Väike-Maarja Vallavalitsus 21.05.2025 korraldusega nr 196 lisatingimusi ei esitanud. 3.3.4. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 27.03.2026 kirjaga nr DM-131783-10 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev (EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub 8(10)  veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. 3.3.5. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka olemasolevas loas olevate tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Tammiku liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK/320515 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.4. toodud tingimused. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 muutmise taotluse avalikustamisel esitas 04.05.2025 arvamuse kohalik elanik Ilmar Lillemets. Ilmar Lillemetsa seisukoht oli järgmine: 1. Joogivee ohustamine: Tammiku liivakarjääri kaevandamine võib kuivendada minu põllul asuvat salvkaevu. Liivakarjääri kaevandamine võib põhjustada põhjaveetaseme alanemist ja suurendada saasteainete liikumist põhjaveekihtidesse. Kaevandamisega kaasnev tolm, pinnasekaevetööd ja võimalikud õlilekked masinatelt võivad sattuda läbi maapinna põhjaveekihtidesse. Kuna piirkonnas puudub tsentraalne veevärk, kasutavad kohalikud elanikud oma kaevusid - mistõttu vee puhtus ja jätkusuutlikkus on eluliselt tähtis. 2. Liivakarjääri ümbritseb tuleohtlik ala: Tammiku liivakarjääri ümbritseb harimata põllumaa, mis on tuleohtlik ala. 3. Müra- ja tolmusaaste: Kaevandustegevustega kaasneb pidev müra ja tolm, mis mõjutab oluliselt kohalike elanike elukvaliteeti. See võib põhjustada terviseprobleeme, eriti laste ja eakate seas. Keskkonnaamet vastas kodanikule 05.06.2025 kirjaga nr DM-131783-7. Keskkonnaamet andis teada, et käsitleb edasise Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse käigus kodaniku poolt välja toodud ohte. Menetluse käigus analüüsitakse keskkonnamõju olulisust ning selleks koostatakse keskkonnamõju hindamise eelhinnang, mille alusel otsustatakse kas kavandatava tegevusega võivad kaasneda sellised olulised negatiivsed mõjud, et on vaja algatada keskkonnamõju hindamine või ei ole võimalik keskkonnaloa kehtivusaega pikendada. Keskkonnaameti poolt koostatud eelhinnangus on analüüsitud kavandatava tegevuse mõjusid ning jõutud järeldusele, et rakendades leevendusmeetmeid olulist negatiivset mõju kaevandamisel Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel ei kaasne. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus arvamusi ei esitatud. 9(10)  3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise plaan 3. Tammiku liivakarjääri läbilõiked 4. Tammiku liivakarjääri korrastatud maa plaan 5. Kaldapääsukeste juhend 6. Tammiku_liivakarjaari_keskkonnaloa_muutmise_taotluse_eelhinnang_ja_KMH_algatamata_jätmine.bdoc Marju Kuldmaa vanemspetsialist 10(10)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/320515 Loa omaja Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ andmed Registrikood / Isikukood 11947047 Tegevuskoha Nimetus Tammiku liivakarjäär andmed Aadress Tammiku karjäär, Väike-Tammiku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 66001:003:0020 Territoriaalkood EHAK 9648 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tammiku karjäär (66001:003:0020). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 27.03.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 12.06.2041 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 159 Maardla nimetus Tammiku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Tammiku liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 5.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 5.34 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 7 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 7 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 30 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 9 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 175.32 tuh m³ 31.12.2025 10 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 283.56 tuh m³ 31.12.2025 Tegevusala andmed 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Kruus, ehituskruus 2011 2041 tuh m³ 136.32 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 2011 2041 tuh m³ 225.56 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2011 2041 0928 Väike-Maarja vald Liiv, ehitusliiv 2011 2041 0928 Väike-Maarja vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tammiku uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring. Varu seisuga 01.09.2010 (Karimov, 2010) Geoloogiafondi number 8241 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 43 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 04.01.2011 Kõrvaltingimused 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa Loa lisad 3/4 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Tammiku liivakarjääri mäeeraldise plaan Lisa 1: Tammiku_liivakarjääri_maeeraldise_plaan.pdf Jah Tammiku liivakarjääri läbilõiked Lisa 2: Tammiku_liivakarjääri_geoloogiline_labiloige.pdf Jah Tammiku liivakarjääri korrastatud maa plaan Lisa 3: Tammiku_liivakarjääri_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah Kaldapääsukeste juhend Lisa 4: Kaldapaasuke_juhend.pdf Jah 4/4  Verston Eesti OÜ [email protected] 27.03.2026 nr DM-131783-10 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, Verston Eesti OÜ 27.03.2025 esitatud Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele. 1.2. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  ületamisi ei esineks; 6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. taavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. kaevandamise ajal lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud.1.2.10 Juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Asjaolud Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047; aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Järva maakond 72720) kaevandab Tammiku liivamaardlas (registrikaart nr 159) Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 5,34 ha) ehituskruusa ja ehitusliiva maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320515 alusel. Kaevandamisloa kehtivusaeg on kuni 12.06.2026. Verston Eesti OÜ esitas 27.03.2025 Keskkonnaametile taotluse Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamiseks 15 aasta võrra (nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 27.03.2025 numbriga DM-131783-1). Keskkonnaluba nr L.MK/320515 soovitakse pikendada, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. 2(25) Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. Keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlus on 17.04.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-3 keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse saamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-4 Väike-Maarja Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Väike-Maarja Vallavalitsus nõustus 21.05.2025 korraldusega nr 196 Verston Eesti OÜ keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamisega. 2.2. Õiguslikud alused KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3(25)  3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Tammiku liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 24/4959 „Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seletuskiri (varu seisuga 30.08.2024)“ (Tartu 2024). 3. Eesti Geoloogiakeskuse uuring „Tammiku uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2010)“ (Tallinn 2010); 4. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/); 5. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026); 6. Väike-Maarja valla üldplaneering (kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024 otsusega nr 80; https://v-maarja.ee/elukeskkond-ehitamine-ja-planeerimine/planeerimine- ja-ehitamine/uldplaneering); 7. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/); 8. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/); 9. Ehitisregistri e-ehitus (ehr.ee). Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Verston Eesti OÜ omab keskkonnaluba nr L.MK/320515 (kehtivusajaga kuni 12.06.2026) Tammiku liivakarjääris maavara kaevandamiseks. Keskkonnaloa muutmisega taotletakse keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Taotluse kohaselt jääb aastane tootmismaht samaks ehk 30 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus, teedeehitus. Tammiku liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 5,34 ha jääb Tammiku liivamaardlale (maavarade registri registrikaart nr 159) Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valda Väike-Tammiku külla riigiomandisse kuuluvale Tammiku karjäär (katastritunnus 66001:003:0020; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksusele, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet (joonis 1). 4(25) Joonis 1. Tammiku liivakarjäär tähistatud rohelisega (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025). Mäeeraldis hõlmab Tammiku liivakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 9 (175.53 tuh m³) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 (335.93 tuh m³). Kogu mäeeraldisel lasuv varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile osaliselt jätta nõlva hoidetervik. Nõlvatervikut ei ole arvestatud Tammiku II ja Tammiku IV liivakarjääri mäeeraldistega külgnevatele aladele (vt joonis 4, ptk 3.3.4.) eeldusel, et need ammendatakse tulevikus samuti. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Seega on kaevandatava varu kogus 30.08.2024 markšeiderimõõdistamise aruande kohaselt 414,46 tuh m³ (tabel 1). Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 30 tuh m³. Tabel 1. Tammiku liivakarjääri maavaravarud viimase markšeiderimõõdistamise aruande seisuga (30.08.2024) Mäetehnilised tingimused Tammiku liivakarjääris lasuva maavara kaevandamise jätkamiseks on soodsad. Alale on hea ligipääs ning mäeeraldisele on rajatud kaevandamiseks vajalik taristu. Kogu kaevandatav varu asub keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal. Mäeeraldiselt on katend 5(25) valdavas osas kooritud ning ladustatud mäeeraldise perimeetrile. Kohati on liivasegune kasvukiht, keskmise paksusega ~0,3 m mäeeraldise äärealadelt koorimata. Tammiku liivakarjääri kehtivas keskkonnakaitseloas on katendi koguseks märgitud 7 tuh m³. Mäeeraldiselt kooritud katendit on võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamisel. Tammiku liivakarjääris lasub kogu kaevandatav varu, keskmise jääkpaksusega ~7,8 m, keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal, mis võimaldavad maavara kaevandada kahe astanguga. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel ka frontaallaadurit. Kaevis laaditakse kas vahelattu või otse kalluritele, millega see karjäärist välja transporditakse. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teekaitsevööndiga kattuval alal kaevandamine on kooskõlastatud 2010. a koostatud geoloogilise uuringu käigus. Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks metsamaaks. Karjääri korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Tammiku liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt liivamaardla alale. Maakonnaplaneeringus on toodud, et maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Tammiku liivakarjäär väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ega rohevõrgustiku alale karjäär ei jää (joonis 2). Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest nr 2 (väärtused, konfliktid, riigikaitse). Punane ring tähistab Tammiku liivakarjääri asukohta. Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Tammiku liivakarjäär mäetööstuse maa-alale, rohevõrgustikuga kattuvust ei ole. Samuti ei kattu karjääri ala väärtusliku põllumajandusmaa 6(25) ega väärtusliku maastiku alaga. Joonis 3. Väljavõte Väike-Maarja valla üldplaneeringu joonisest nr 1 (maakasutus). Punane ring tähistab Tammiku liivakarjääri asukohta. Üldplaneeringu ptk 3.4.9 kehtestatud tingimused, millest asjakohasemad ja olulisemad antud juhul on: maavarade kaevandamine tuleb planeerida minimaalselt mõju avaldavana; säilitada kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandamine; kaevandamise kavandamisel tuleb tagada, et tegevusega ei põhjustataks olulisi keskkonnahäiringuid (õhusaaste, müra, vibratsioon) ja ei halvendataks inimeste elukeskkonda; kaevandamise planeerimisel tuleb hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks; kasutusele võetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust (nt kas põllumaa, metsamaa, puhkeala, märgala, veekogu, tuulepargi ala või hoonestatud alana). Karjääri korrastamise suund tuleb määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös Keskkonnaametiga. Tuleb tagada, et maa-ala sobitub ümbritsevasse keskkonda ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele; Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus, üldplaneeringus toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada. Keskkonnaamet teavitas Väike-Maarja Vallavalitsust 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-4 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama kirjaga taotluse kohta arvamust. Väike-Maarja Vallavalitsus nõustus 21.05.2025 korraldusega nr 196 Verston Eesti OÜ Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamisega. 7(25) 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Mäeeraldis hõlmab Tammiku liivakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 9 (175.53 tuh m³) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 (335.93 tuh m³). Kogu mäeeraldisel lasuv varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile osaliselt jätta nõlva hoidetervik. Nõlvatervikut ei ole arvestatud Tammiku II ja Tammiku IV liivakarjääri mäeeraldistega külgnevatele aladele (vt joonis 4, ptk 3.3.4.) eeldusel, et need ammendatakse tulevikus samuti. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Seega on kaevandatava varu kogus 30.08.2024 markšeiderimõõdistamise aruande kohaselt 414,46 tuh m³ (ehituskruus 136.53 tuh m³ ja ehitusliiv 277.93 tuh m³). Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 30 tuh m³. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise alal tehti viimane geoloogiline uuring 2010. aastal, mille alusel 2011. aasta alguses kinnitati ehitusliiva, ehituskruusa ja eriotstarbelise liiva aktiivne tarbevaru. Kasulik kiht koosneb eriteralisest kruusakast liivast, peene- kuni ülipeeneteralisest liivast ja veeriselisest kruusast. Uuringu käigus rajati 9 puurauku. Mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige (kasuliku kihi leviku piires) on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Kasuliku kihi moodustavad seljandikuna ladestunud glatsiofluviaalsed setted. Mäeeraldise kirdepoolses osas on glatsiofluviaalsed setted esindatud jämedateralise liiva ja veeriselise kruusaga. Suurem osa mäeeraldisest (ca 2/3), on esindatud keskmise- kuni ülipeeneteralise liivaga ja eriteralise kruusaka liivaga. Kruus on kohati horisontaalselt kihitatud, kohati kallakkihilise lasumisega. Kruus koosneb põhiliselt karbonaatsetest kivimitest (97-99%), tardkivimeid, liivakive ja pudedaid moondekivimeid esineb vähem (1-3%). Materjal on keskmiselt kulutatud. Kasuliku kihi lamamini 2010. aasta uuringu raames ei jõutud, sest eesmärgiks oli eelkõige uurida põhjavee tasemest ülevalpool asuvat varu. Kattekiht levib mäeeraldise äärealadel ca 1 ha suurusel territooriumil, kus on liivasegune kasvukiht keskmise paksusega 0,3 m. Lisaks õhukesele mullakihile puuraukudes Pa 001 katab kasulikku kihti moreen paksusega kuni 2 m. Puuraukudes Pa 006 ja Pa 008 paikneb lisaks 8(25) moreenile kasuliku kihi peal ka ülipeeneteralise väga savika liiva lasum paksusega vastavalt 1,1 ja 1,7 m. Uuringupunktides jäi veetase uuringuperioodil 101,4-103,9 m absoluutsele tasemele. Mäetehnilised tingimused Tammiku liivakarjääris lasuva maavara kaevandamise jätkamiseks on soodsad. Alale on hea ligipääs ning mäeeraldisele on rajatud kaevandamiseks vajalik taristu. Tammiku liivakarjääris lasub kogu kaevandatav varu, keskmise jääkpaksusega ~7,8 m, keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal, mis võimaldavad maavara kaevandada kahe astanguga. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel ka frontaallaadurit. Kaevis laaditakse kas vahelattu või otse kalluritele, millega see karjäärist välja transporditakse. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus, teedeehitus. Mäeeraldiselt on katend valdavas osas kooritud ning ladustatud mäeeraldise perimeetrile. Kohati on liivasegune kasvukiht, keskmise paksusega ~0,3 m mäeeraldise äärealadelt koorimata. Tammiku liivakarjääri kehtivas keskkonnakaitseloas on katendi koguseks märgitud 7 tuh m³. Mäeeraldiselt kooritud katendit on võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamisel. Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks metsamaaks. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ei tohi korrastatud metsamaal põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Tammiku liivakarjääris ei esine piisavalt katendit, et karjäärisüvend 0,7 m ulatuses tagasi täita, seega tuleb kaevandamisel säilitada vähemalt ~0,7 m paksune põhjatervik ehk kaevandamata kiht. Korrastamisel saab efektiivselt ära kasutada kogu mäeeraldiselt eemaldatud/eemaldatava katendi. Kaevandamisega paralleelselt tuleb karjääri nõlvad kujundada nõlvusele ≤ 1:2. Enne korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teekaitsevööndiga kattuval alal kaevandamine on kooskõlastatud 2010. aastal koostatud geoloogilise uuringu käigus. Ida Regionaalne Maanteeamet kooskõlastas 01.09.2010 kirjaga nr 7-4/10-00347/123 „Teekaitsevööndis planeeritava tegevuse kooskõlastus“ riigimaantee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 18,98-19,29 kaitsevööndis planeeritud kaevandamise 14 m kaugusel äärmise sõiduraja teljest, et kinnitada kogu uuritud maavara varu aktiivse varuna. Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundliku ala (LTA1000001) piiresse. Põhjavee kaitstus on antud piirkonnas keskmiselt ja suhteliselt kaitstud. Lähimateks veekogudeks Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele on ca 0,74 km kaugusele jääv Jäola peakraav (VEE1030500), ca 1 km kaugusele jääv Karaski jõgi (VEE1024000) ning Tammiku järv (VEE2050500), mis jääb mäeeraldisest ca 1,13 km kaugusele. Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m 9(25) kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Kaasiku kinnistule jääb 39 m sügavune puurkaev nr (EELIS kood PRK0060969), Lilleoru ja Tõnu kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel kaevud, mis eeldatavalt on salvkaevud, kuna EELISE andmetel eeltoodud kinnistutele puurkaeve ei jää. Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning seega puudub oluline mõju ka põhja- ja pinnavee režiimile. Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning ei ole põhjust eeldada olulist mõju põhjaveetasemele, kuid pinnavee režiimi võib mõjutada lokaalselt ja ajutiselt, eelkõige sademete ja lumesulamise perioodidel. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähimad Natura 2000 alad on ca 1,2 km kaugusele edelasse jääv Tammelehe loodusala (EELIS kood RAH0000364) ja umbes sama kaugele loodesse jääv Jäola loodusala (EELIS kood RAH0000367). Lähima kaitseala Tammelehe hoiuala (EELIS kood KLO2000065) piirid ühtivad Tammelehe loodusala piiridega. Jäola loodusala ühtib Jäola eesti soojumika püsielupaigaga (EELIS kood KLO3000432). Liivakarjääri alale on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke (Riparia riparia) elupaik (EELIS kood KLO9124331), lähiümbrusesse nii lõuna kui ka põhja suunda jääb veel teisigi kaldapääsukeste elupaiku (EELIS koodid KLO9124330 ja KLO9124329), mis jäävad samuti karjääride alale (Tammiku III liivakarjäär ja Tammiku V liivakarjäär). Tammiku liivakarjääri mäeeraldisest ca 0,9 km kaugusele kirde suunda jääb II kategooria linnu metsis (Tetrao urogallus ) elupaik KLO9131756, ca 0,63 km kaugusele loodesse hallpea-rähn ( Picus canus) elupaik (KLO9131287). Lähimad kultuurimälestised kalmistu "Kolgata"/"Pealuumägi" (registrinumber 10325) ja linnus "Rahaaugumägi" (registrinumber 10333), jäävad ca 1,3 ja 1,4 km kaugusele lõuna-kagu suunda. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Kuna mäeeraldiselt on katend valdavas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise perimeetrile, siis selleks enam energiat sellisel määral ei kulu. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Kuna mäeeraldise varu ei paikne allpool põhjaveetaset, siis kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega alandata põhjaveetaset, seega selleks energiat ei kulutata. Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata. 10(25) 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine (kuna tegemist ei ole uue karjääri rajamisega vaid karjääriga, kus ka praegu kaevandamine toimub, siis suures osas on muutused maastikus juba toimunud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimateks veekogudeks Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele on ca 0,74 km kaugusele jääb Jäola peakraav (EELIS kood VEE1030500), ca 1 km kaugusele jääv Karaski jõgi (EELIS kood VEE1024000) ning ca 1,13 km kaugusele jääv Tammiku järv (EELIS kood VEE2050500). Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (LTA1000001) piiresse, keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kattekiht on juba karjääri mäeeraldise alalt valdavas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise perimeetrile. Katendi koorimise tõttu on suurenenud otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus, kuna alalt on eemaldatud mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette. Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning ei ole põhjust eeldada olulist mõju põhjaveetasemele, kuid pinnavee režiimi võib mõjutada lokaalselt ja ajutiselt, eelkõige sademete ja lumesulamise perioodidel. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei tehta, kuid vajadusel teostatakse väiksem remont ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust/õli. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/320515 on seatud järgmine reostuse vältimise kõrvaltingimus: „Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.“ 11(25) Ettepanek on muuta ja täpsustada praegust kõrvaltingimust järgnevalt: Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei tohiks olla ohtu vee reostusele. Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole c a 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Kaasiku kinnistule jääb 39 m sügavune puurkaev nr PRK0060969, Lilleoru ja Tõnu kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel kaevud, mis eeldatavalt on salvkaevud, kuna EELIS andmetel antud kinnistutele puurkaeve ei jää. Nende vee kvaliteeti ja veetaset kaevandamine eeldatavalt ei mõjuta, kui tegevuse teostamisel peetakse kinni loa nõuetest. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Käesoleval juhul kaevandatav varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu kaevandamise käigus vett välja ei pumbata ja ära ei juhita. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett oluliselt ega piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ja vee kvaliteeti. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel tekitavad müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise väljaveoks 12(25) kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Tammiku liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Tammiku liivakarjäärile lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müratase lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 58 dB. Arvutuslik tase vastab määrusega kehtestatud päevasele piirnormidele. Arvutuses ei ole arvestatud erinevate müra levikut tõkestavate elementidega. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Näiteks on juba praegu mäeeraldisele tekkinud kaeveõõs, mille sügavus ulatub ligi 9 meetrini. Karjääri ja elamute vahel asub kõrvalmaantee. Lähtuvalt eelnevast on arvutusliku mürataseme puhul tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Seetõttu võib eeldada, et kaevandamine ei põhjustaks ülenormatiivse müra levimist õuealadele ka juhul, kui Tammiku liivakarjääri süvendis kasutatakse kaevise töötlemiseks mobiilset sõelurit/purustit. Taotluses ei ole täpsustatud, kas kaevandamine toimub ka öisel ajal ja riigipühadel. Keskkonnaameti hinnangul, arvestades arvutuslikku müra taset ja öisele ajale kehtestatud müra piirväärtust ning majapidamiste kaugust, peab asjakohaseks seada loale kõrvaltingimus töö aja kohta: Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek. Eelnevat arvestades, ei ole tõenäoline, et norme ületavat müra lähimate elamute juures esineks. Tegemist on juba töötava karjääriga, kus kehtiva loa alusel on kaevandada võinud alates 2011. aastast. Kaevandamise tehnoloogiat ei muudeta ja kasutatakse sama või analoogset masinaparki nagu käesoleval ajal. Keskkonnaametil ei ole teada praeguse loa vältel Tammiku liivakarjäärist tulenevate müra häiringute esinemist. Siiski on asjakohane seada loale kõrvaltingimus juhuks, kuid peaks kaebuseid tulevikus esinema: Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. 13(25) Tolm Tammiku liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja transpordil kuival ajal. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel on suurim mõju materjali transpordiks kasutatava Kapu- Rakke-Paasvere tee ääres asuvatele lähimatele majapidamistele. Kaevandamisel suureneb mõneti tee liiklussagedus ning transpordist võib tolm levida elamute õuealadele. Tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on toodangu ja teede niisutamine ning rataste pesu, millega on võimalik tolmu teke ja levik piirkonna õuealadele minimeerida. Keskkonnaloale nr L.MK/320515 on seatud tolmuheite vähendamiseks kõrvaltingimus nr 4 „Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid“, mida ei planeerita muuta (muutuda võib kõrvaltingimuse numeratsioon). Lisaks on seatud loale kõrvaltingimus keskkonna reostamise vältimise kohta järgmises sõnastuses „Maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi.“ Ka seda tingimust ei planeerita muuta (muutuda võib kõrvaltingimuse numeratsioon). Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kaebuseid olemasoleva loa kehtivuse jooksul seoses Tammiku liivakarjääri tolmuheitega esitatud. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tammiku liivakarjääris aastase kaevandamise mahu 30 tuh m³ korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus kuni 0,3729 t, mis keskkonnaministri määruses nr 67 toodud künniskogust ei ületata. Kaevandamisega kaasneb ka karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Tammiku liivakarjääris kasutatakse vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mille heitgaaside tase ei ületa lubatud piirväärtuseid. Piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. 14(25) Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vibratsioon Tammiku liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tammiku liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Tammiku liivakarjääris kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lõike 1 ja lõike 2 tähenduses jäätmeid ega § 71 kohaseid kaevandamisjäätmeid. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 ja lõikes 2 toodud jäätme mõiste tähenduses. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kohati on liivasegune kasvukiht, keskmise paksusega ~0,3 m mäeeraldise äärealadelt koorimata. Katendi koguseks on 7 tuh m3. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri korrastamiseks, siis jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 ja lõikes 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 kaevandamisjäätmeid Tammiku liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Taotlusele on lisatud korrastatud maa-ala plaan. Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5. alapeatükis pinna- ja põhjavesi tehakse ettepanek keskkonnaloas olevat reostuse vältimise kõrvaltingimust muuta ja täpsustada. 15(25) 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tammiku liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 5,34 ha jääb Tammiku maardlale (maavarade registri registrikaart nr 159) Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valda Väike-Tammiku külla riigiomandisse kuuluvale Tammiku karjäär (katastritunnus 66001:003:0020; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksusele, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Tammiku liivakarjääris maavara kaevandamiseks omab Verston Eesti OÜ keskkonnaluba nr L.MK/320515 (kehtivusajaga kuni 12.06.2026). Taotluse kohaselt soovitakse pikendada keskkonnaloa kehtivust 15 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Taotluse kohaselt jääb aastane tootmismaht samaks ehk 30 tuh m3. Täpsem ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3. Tammiku liivakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 9 jääkvaru on 175.53 tuh m³, ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 10 jääkvaru on 335.93 tuh m³. Kaevandatava varu kogus on ehituskruusa 136.53 tuh m³, ehitusliiva 277.93 tuh m³. Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 30 tuh m³. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Taotletava ala piires paikneva maavara kaevandamisel on mõju keskkonnale vähene, sest tegemist on olemasoleva kaevandamismaastikuga. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi oluliselt ei muudeta, kuid muutus võib olla ajutiselt lokaalne (näiteks sademete perioodil) Kaevandustegevus toimub ülalpool põhjaveetaset ja vett välja ei juhita ega pumbata. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Tammiku liivakarjäär kavandatakse korrastada 16(25) metsamaaks. Mäeeraldise teenindusmaale rajatava metsamaa pindala on 5,34 ha. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjääri tegevus ei asu tiheasustusalal ega selle läheduses (Rakke alevik jääb karjäärist ca 4,0 km kaugusele edela - lääne suunda). Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja merekeskkond. Lähimateks veekogudeks Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele on ca 0,74 km kaugusele jääb Jäola peakraav (EELIS kood VEE1030500), ca 1 km kaugusele jääv Karaski jõgi (EELIS kood VEE1024000) ning ca 1,13 km kaugusele jääv Tammiku järv (EELIS kood VEE2050500). Lähim pärandkultuuri objekt on ca 200 m kaugusele läände jääv Pohlaka talukoht, millest on väga vähe säilinud (tüüp määratav, kuid objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%). Lähimad kultuurimälestised kalmistu "Kolgata"/"Pealuumägi" (registrinumber 10325) ja linnus "Rahaaugumägi" (registrinumber 10333), jäävad ca 1,3 ja 1,4 km kaugusele lõuna-kagu suunda. Kavandatav tegevus neid ei mõjuta. Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Tammiku liivakarjääri mäeeraldis mäetööstuse maa-alale, rohevõrgustikuga kattuvust ei ole. Samuti ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastikuga. Oluline mõju maastikuilmele puudub, ala on kaevandamise eesmärgil juba kasutuses. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähimad Natura 2000 alad on ca 1,2 km kaugusele edelasse jääv Tammelehe loodusala (EELIS kood RAH0000364) ja umbes sama kaugele loodesse jääv Jäola loodusala (EELIS kood RAH0000367). Lähima kaitseala Tammelehe hoiuala (EELIS kood KLO2000065) piirid ühtivad Tammelehe loodusala piiridega. Jäola loodusalale jääb Jäola eesti soojumika püsielupaik (EELIS kood KLO3000432). 17(25) Liivakarjääri alale on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke (Riparia riparia) elupaik (EELIS kood KLO9124331), lähiümbrusesse nii lõuna kui ka põhja suunda samuti karjääride alale (Tammiku III liivakarjäär ja Tammiku V liivakarjäär), jääb veel teisigi kaldapääsukeste elupaiku (EELIS koodid KLO9124330 ja KLO9124329). Tammiku liivakarjääri mäeeraldisest ca 0,9 km kaugusele kirde suunda jääb II kategooria linnu metsis (Tetrao urogallus ) elupaik KLO9131756, ca 0,63 km kaugusele loodesse hallpea-rähn ( Picus canus) elupaik (KLO9131287). Kavandatav tegevus võib eelnimetatud lindudest mõjutada ainult karjääri alale jäävaid kaldapääsukesi. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 1 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud ka looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaldapääsuke Kaldapääsuke on III kategooria kaitsealuse liigina ohustatuse hinnangu kohaselt „väljasuremisohus“. Eestis on ilmselt peamiseks reaalseks ohuks pesitsusaegne kolooniate hävitamine maavarade kaevandamise käigus. Kaldapääsuke viibib Eestis mai algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas juuni algusest augusti esimese pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses (üle 50%) ja pesitsuspaikadeks sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tunduvalt vähemaks jäänud, mistõttu on vaja olemasolevaid pesitsuspaiku püsivalt säilitada. Kaldapääsukese pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Juhul kui pesitsusala on eeloleval pesitsushooajal (1. mai-30. august) kaevandamiseks kindlasti vajalik ja kasutuses, tuleb vertikaalsed nõlvad enne 1. maid tasandada 45-60 kraadini või katta geotekstiiliga, et linnud neisse pesitsema ei tuleks. Võimalusel jätta kaldapääsukeste pesitsusala töödest puutumata, et pääsukestel oleks seal võimalik ka uuel pesitsusperioodil pesitseda. Sellisel juhul tuleb kaevandamisel tagada, et tegevusega ei kaasneks varingut. Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, tasandamine. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid elupaiku. Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai-30. august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga. Täpsemalt soovitused leiab Eesti Ornitoloogia poolt koostatud juhendmaterjalis. Kuna paljud kaldapääsukesed eelistavad pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis sobivad nõuetekohaselt loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi, kuidas kaldapääsukesega koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel elupaika luua, on toodud 18(25) eelnevalt mainitud juhendmaterjalis. Kui tegevust planeerida vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendile „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“, on oluline ebasoodne mõju kaldapääsukese elupaigale välistatud. Eelnevast lähtuvalt seab Keskkonnaamet Tammiku liivakarjääri keskkonnaloale täiendava kõrvaltingimuse: Kaevandamise käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“. Nimetatud juhendi lisab Keskkonnaamet ka Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa lisadesse. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas, ümbruskonna maad on valdavalt kasutusel põllumaadena, kuid ka maavara kaevandamiseks. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Kaasiku kinnistule jääb 39 m sügavune puurkaev nr PRK0060969, Lilleoru ja Tõnu kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel kaevud, mis eeldatavalt on salvkaevud, kuna puurkaevude registri andmetel antud kinnistutele puurkaeve ei jää. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine (suures osas juba muudetud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Karjääriga kaasnevatele võimalikele mõjudele (mõju joogiveele, müra- ja tolmusaaste, samuti karjääri ümbruse tuleohtlikkus) on juhtinud tähelepanu ka kohalik elanik Keskkonnaametile 05.05.2025 saadetud kirjas (kiri on registreeritud KOTKAS 05.05.2025 numbriga DM-131783-5). Keskkonnaamet on hinnanud karjääriga kaasnevaid mõjusid käesolevas eelhinnangus ning märgib järgmist: Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega kaevandamine ei mõjuta eeldatavasti piirkonna veerežiimi ega mõjuta eeldatavasti piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. 19(25) Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus, samuti tegevusega kaasneva tuleohtlikkuse tõus ümbruskonnale, ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloal on kavandatud täpsustada praegust reostuse vältimiseks kehtestatud kõrvaltingimust (täpsemalt punktis 3.1.5). Tammiku liivakarjääris kaevandamisel tekitavad müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Kaevandamise käigus tekkiv arvutuslik maksimaalne müratase lähimas majapidamises (kuni 58 dB) jääb alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtust 60 dB. Arvutuses ei võetud arvesse erinevaid müra levikut tõkestavaid elemente (nt karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Juba praegu on mäeeraldisele tekkinud kaeveõõs, mille sügavus ulatub ligi 9 meetrini) ja looduslikke tingimusi, mistõttu on tegu mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Keskkonnaamet peab asjakohaseks seada keskkonnaloale siiski kõrvaltingimus seoses töö ajaga, samuti tingimus juhuks, kui esineb kaebuseid (täpsemalt punktis 3.1.5). Tammiku liivakarjääris maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust niiskusest. Liivakarjääris kaevandamisel on suurim mõju Kapu-Rakke- Paasvere tee ääres asuvatele lähimatele majapidamistele, kuna teed kasutatakse materjali transpordiks. See toob kaasa mõnevõrra suurenenud liiklussageduse ning transpordist võib tolm levida ka elamute õuealadele. Samas tuleb arvestada, et tolmuheide ei pruugi olla seotud üldse Tammiku karjääriga. Tuleb arvestada, et Tammiku III liivakarjäärist (keskkonnaluba nr L.MK/321852) materjali väljaveol kasutatakse samuti Kapu-Rakke-Paasvere teed, kuid sellele teele jõudmiseks tuleb eelnevalt sõita mööda kruusakattega Seljaaugu teed, mille äärde jääb mitmeid majapidamisi sh Lilleoru ja Kaasiku. Tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on toodangu ja teede niisutamine ning rataste pesu, millega on võimalik tolmu teke ja levik piirkonna õuealadele minimeerida. Keskkonnaloale nr L.MK/320515 on seatud tolmuheite vähendamiseks kõrvaltingimused (täpsemalt punktis 3.1.5). Samuti on seatud kõrvaltingimus tolmuheite vähendamise kohta (transpordi liikumisel vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid) Thabelinus OÜ keskkonnaloale nr L.MK/321852. Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus on hilisemalt kvalitatiivselt 20(25) taastatav karjääriala korrastamisega. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Lähimad eluhooned jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Müratase nende eluhoonete juures ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Nii tolmu- kui ka mürahäiringu leevendamiseks on keskkonnaloale nr L.MK/320515 seatud kõrvaltingimused, mida osalt loa muutmise menetluses täpsustatakse. Tegemist on juba töötava karjääriga, mille tegevusega seoses ei ole teadaolevalt kaebuseid esinenud. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral aga tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber. 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähimad Natura 2000 alad on ca 1,2 km kaugusele edelasse jääv Tammelehe loodusala (EELIS kood RAH0000364) ja umbes sama kaugele loodesse jääv Jäola loodusala (EELIS kood RAH0000367). Lähima kaitseala Tammelehe hoiuala (EELIS kood KLO2000065) piirid ühtivad Tammelehe loodusala piiridega. Jäola loodusalale jääb Jäola eesti soojumika püsielupaik (EELIS kood KLO3000432). Kavandatava tegevuse mõju eelnimetatud aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile on seega välistatud ja Natura hindamise eelhindamine ei ole vajalik. 21(25) 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas. Tammiku liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Väike-Tammiku külas Tammiku karjääri kinnistul (katastritunnus 66001:003:0020). Tammiku liivakarjääris kaevandab Verston Eesti OÜ ehituskruusa ja ehitusliiva keskkonnaloa L.MK/320515 alusel. Mäeeraldis piirneb loode piiril SANDPIT OÜ Tammiku II liivakarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/321386, kehtivusaeg 29.12.2026) ja loode ning kirde piiril Verston Eesti OÜ Tammiku IV liivakarjääriga (keskkonnaluba nr KL-508190, kehtivusaeg 08.01.2035). Lõunast külgneb mäeeraldis Kapu– Rakke–Paasvere teega nr. 15124, mida kasutatakse materjali transpordiks. Lõunasse ca 300 m kaugusele Tammiku liivakarjäärist jääb ka Tammiku III liivakarjäär (Thabelinus OÜ keskkonnaluba nr L.MK/321852, kehtivusaeg 02.07.2027). Põhja ca 200 m kaugusele jääb Tammiku V liivakarjäär (MOREEN OÜ keskkonnaluba nr KL-520632, kehtivusaeg 17.02.2040). Piirkonna liivakarjäärid on nähtavad jooniselt 4. Joonis 4. Liivakarjäärid Väike-Tammiku külas (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025, maardlad). Tammiku II liivakarjääri mäeeraldisel pindalaga 1,23 ha, ei ole keskkonnatasude deklaratsioonide alusel maavara kaevandatud juba üle 5 aasta. Tammiku ja Tammiku IV liivakarjäärid (lubade omanik Verston Eesti OÜ) asetsevad küll kõrvuti, ent nii satelliitfotodelt, 22(25)  kui Keskkonnaametile esitatud maavara kaevandamise mahu deklaratsioonidest on näha, et Verston Eesti OÜ ei tööta kahes karjääris korraga. Tammiku IV liivakarjääri pole veel avatudki ning Verston Eesti OÜ kaevandab Tammiku liivakarjääris, mille maavara soovib täielikult ammendada ja kaevandatud maa korrastada. See on põhjendus, miks Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaega soovitaksegi pikendada 15 aasta võrra. Võib eeldada, et Verston Eesti OÜ ei plaanigi kahte karjääri korraga töösse võtta, vaid liiguvad ühelt mäeeraldiselt koos varu ammendumisega ja selle korrastamisega edasi järgmisele. Tammiku III liivakarjäärist tulenev koosmõju ümbruskonnale on seotud materjali väljaveoga mööda kruusakattega Seljaaugu teed Kapu-Rakke-Paasvere teele. Teede äärde jäävad majapidamised. Tolmuheite vähendamiseks on Thabelinus OÜ keskkonnaloale nr L.MK/321852 seatud järgnev kõrvaltingimus: transpordi liikumisel vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid. Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi (sh on keskkonnamõjude leevendamise kõrvaltingimused seatud ka teisetele piirkonna karjääride keskkonnalubadele), ei ole karjääride koostöötamisel ette näha ülemäärast negatiivset kumulatiivset mõju ümbruskonna keskkonnale ja inimestele. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Tammiku liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3. ning siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet kavandab seada loale järgnevad kõrvaltingimused: 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 23(25)  6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimatele Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele, Tammelehe loodusalale (EELIS kood RAH0000364) ja Jäola loodusalale (EELIS kood RAH0000367), on välistatud; 2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte, kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi; 3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata; 4. kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub põhjaveetasemest kõrgemal ning ei mõjuta oluliselt ka pinnavee režiimi. Reostuse teket tuleb hoolega vältida; 5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus on juba valdavalt hävinud, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas 24(25) keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 03.03.2026 kirjaga nr DM-131783-9 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Väike-Maarja Vallavalitsusele ning tutvumiseks Verston Eesti OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga 20.03.2026. Nimetatud kuupäevaks arvamusi või vastuväiteid ei esitatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 25(25)  119,37 120,34 Põld 118,65 121,17 4 N 119,90 118,06 Mäepõllu Pa005121,57 121,20 0,2 119,61 66001:003:0153 120,60120,55 0 18,6+ 117,55 12 120,23 101,80- 121 121,99 119,33 Plokk 18 aT 9 120,73 120,39 11 Plokk 20 pT 6 543 400 120,32 Plokk 24 aT 121,33 121,00 121,18 119,17 117,17 1 2 1 120,36 ,4 123,20 5 Põld 122,09 120,29 Kaardileht nr 6414 Rakke 118 121,46 120,65 119,94 116,39 120,29 118,64 120,70 121,99 116,19 12 Tammiku IV liivakarjäär K2,1 120,86 119,17 a8 12 tt 121,46 122,03 e 119,90 117,58 115,69 p 117 115,98 2 3 i 121,37 n 123,40 118,78 n Mäepõllu a s 122,19 118,39 116,69 Põld 116,42 1 2 0 66001:003:0153 Ip-3 121,43 ,5 2 0,3 I' 121,28 116,92 121,90 122,30 118,32 Plokk 18 aT 115,19 6 121,11 121,70 20,3+ 116,74 11 101,30- 13 pT 18 aT 118,13 64 121,89 118,42 Plokk 24 aT 4, 116,26 116,72 116,73 117,40 12 116,39 24 aT 122,36 121,92 116,13 116,36 114,81 116,27 Plokk 19 aT 114,82 as 121,28 122,19 112,19 116,80 111,15 R 117,01116,92 oh nn 121,09 1 t i un ,3 114,37 ep 111,29 116,80 ud 6 Põld 12 t 119,42 116,23 116,39 114,46 at 121,49 nõ 122,60 113,01 l v K 116,35 111,36 122,76 116,68 111,68 115,80 117,04 111,09 121,31 121,93 117,23 111,35 116,30 111,37 116,25 110,94 120,68 122,02 122,49 121,53 119,31 114,35 Pa007 110,91 111,13 110,98 116,20 Plokk 18 aT 115,09 114,14 124,95 122,12 111,24 - 115,91 Plokk 24 aT 121 115,93 111,02 121,93 111,02 111,02 111,00 121,94 119,50 108,76 10,2+ 110,45 112,51 121,04 122,74 Ladu 108,17 100,80- 110,94 122,56 Ladu 110,73 114,83 122,01 K 105,83 110,53 Mäeeraldise ja mäeeraldise a 120,14 115,82 tt 121,86 Kooritud 104,97 e 105,40 110,22 teenindusmaa piiripunktide p 106,49 106,53 113,83 i 115,46 n n 121,64 122,78 118,95 a 110,40 106,34 koordinadid s 122,15 104,96 105,56 105,62 117,08 114,43 122,22 115,98 6 543 300 120,56 123,78 114,40 104,95 Ladu 105,95 106,71 119,56 119,42 110,33 113,61 Põld 105,58 115,87 116,80 Nr X Y 109,68 119,69 106,12 120,66 119,01 109,66 104,97 105,42 Plokk 9 aT 106,36 109,67 R oh 115,69 114,31 4 1 6 543 103,59 633 434,78 111,99 115,04 121,60 109,92 t un 11 ud 120,18 122,29 121,17 106,79 Plokk 11 pT 105,74 106,06 109,23 110,29 nõ l v 115,53 Põld 113,93 2 6 543 171,45 633 432,96 Pa004 109,39 3 103,82 106,09 111,75 112,44 105,63 0,4 108,88 109,38 3 6 543 360,46 633 552,29 11 119,37 107,94 120,70 108,58 105,65 105,53 106,71 108,51 108,52 115,06 19,6+ 108,43 114,56 100,70- Ip-2 4 6 543 417,72 633 588,37 120 121,93 119,28 106,88 - 105,56 105,52 106,89 108,15 108,13 110,31 115,87 113,44 120,42 107,00 108,20 108,98 113,01 107,36 7,2+ 105,51 110,92 115,15 5 6 543 263,31 633 756,36 101,00- 107,79 107,93 Pa006 120,33 108,04 107,46 107,56 107,85 108,10 115,72 115,05 115,03 114,55 3,0 6 6 543 186,84 633 652,26 105,34 105,60 111,51 114,80 27 Plokk 2 aT 119,52 122,09 121,66 103,18 103,27 105,46 107,23 107,71 Ladu 100,80- 11,0+ 113,13 5 11 3, 7 6 543 077,28 633 503,30 107,87 115,16 105,10 107,36 114,89 115,61 Tammiku II liivakarjäär 107,61 107,86 A 103,70 104,75 107,55 114,60 112,47 118,69 107,10 111,57 120,19 106,93 106,87 103,58 107,19 107,58 107,55 114,57 59 3, Kaasikapõllu Pindala 5,34 ha 106,59 107,32 107,58 112,55 11 107,60 119 106,25 Põld 120,14 103,52 107,71 66001:001:0558 as 107,98 119,07 106,92 103,58 113,40 107,45 113,14 nn 112,21 Liiviku 106,99 epi 106,84 t 73 106,82 107,75 103,60 104,77 at 3, 75 107,17 K 11 '66001:003:0149 106,39 107,19 107,37107,50 107,49 112,72 89 113,34 11 3, 119,69 3, 11 118 106,87 107,83 112,97 107,27 117,92 107,00 107,33 107,22 113,17 89 121,81 107,50 113,43 3, 106,62 107,41 11 , 96 106,35 107,05 107,32 112,73 3 118,71 122,50 107,30 113,55 11 107,75 111,94 Tammiku karjäär 107,42 113,09 20 as 105,98 106,59 106,58 s 113,35 4, a 119,22 Ladu 108,10 11 n nn 118,08 107,22 in 107,42 i 66001:003:0020 112,19 113,76 p 107,55 ep 106,78 e 107,04 107,15 107,46 tt 118,13 119,11 107,35 113,52 t at a 117,14 106,19 108,74 107,55 K Ladu 111,30 K 118,30 105,95 105,69 107,15 115,40 Kooritud 108,06 53 116,42 118,78 106,86 107,23 108,22 114,28 113,74 4, 117,22 121,39 107,63 106,98 109,61 111,38 11 Kooritud 117117,35 117,96 Plokk 10 aT 107,93 Pa009 107,78 108,06 108,50 110,30 111,14 112,71 Kaasiknuka 107,29 116,85 116,94 - 107,17 107,13 113,64 114,40 Plokk 12 pT 107,80 107,77 Ladu 107,40 107,32 109,60 112,28 78 66001:001:0559 117,18 6,0+ 4, 108,05 101,80- 107,40 109,00 114,47 11 6 543 200 6543200 119,26 107,23 Plokk 2 aT 116,17 113,89 112,64 117,03 117,53 105,43 105,71 107,74 108,85 113,87 Met. toru (A) 114,78 107,96 107,62 107,27 111,54 114,64 114,42 110,38 108,16 06 Plokk 27 aT 115,59 111,53 120,89 110,44 105,40 107,99 109,38 109,28 Ip-1 113,62 114,00 11 5, 117,09 107,79 108,58 109,29 2,4 113,21 112,20 117,16 114,32 109,91 110,68 107,80 108,15 108,15 107,66 109,44 109,84 111,69 101,10- 8,7+ 114,78 31 1 111,66 2 109,13 114,07 5, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 114,64 112,78 106,26 105,78 108,32 Kattepinnas107,98 107,84 Ladu 107,56 111,78 113,58 6 11 116,95 109,98 111,44 116,86 Kattepinnas 109,71 107,86 114,96 Pa003 114,08 117,23 107,39 114,43 112,33 117,970,4 116,80116,85 110,74 110,39 109,28 107,78 113,48 44 5, 1 112,34 16,4+ 110,65 110,22 11 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 107,02 107,90 110,17 114,55 100,00- 110,89 110,54 110,31 109,88 107,67 115,01 113,84 110,97 113,66 116,57 111,14 44 110,39 5, Külgneva mäeeraldise piir 110,18 110,42 11 Kattepinnas v 114,90 ee 115,20 nõl 118,71 111,09 110,77 109,76 110,59 110,45 110,64 t Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir e s 115,12 109,91 r unud 115,47 110,73 nna 115,14 110,05 3 9 e 110,79 11 5, sv epi 110,84 110,84 115,00 aa 116,25 t Kooritud 109,68 114,79 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Roh 114,66 t P 00 Kat - ke 07 110,68 109,97 109,91 110,95 114,26 115,55 110,88 109,06 109,82 ak : Maardla piir (asendiplaanil) R 003 110,71 06 u- 1: 117,37 116,70 109,10 5, 111,73 109,40 Pa008 11 116,38 118,50 1,9 a p 0 116,52 113,93 113,70 115,92 K 60 Hoideterviku piir külgnevate karjääride ammendamisel 11 108,94 114,30 115,87 109,57 108,75 10,1+ 114,73 4 6 109,83 101,70- 2 4 117,61 117,31 108,65 1 Tammiku karjäär 115,70 14 ,74 15 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 66001:003:0020 114 108,73 1 109,08 113,13 117,27 108,18 114,18 112,81 113,57 116,20 108,81 113,11 113,68 I I' Geoloogilise läbilõike joon 115,13 108,55 116,92 109,04 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 115,80 108,56 27 4, 113 108,50 11 112,50 113,28 Pa002 114,10 Puuraugu või interpollerimispunkti nr 116,01115,87 0,2 Pa003 115,70 12 114,31 115,76 16,6+ 11 4, 0,4 Maapinna abs kõrgus uuringus, m Katendi paksus, m 98,90- 115,42 116,80 6 543 100 6543100 16,4+ Kasuliku kihi paksus, m 115,12 112,22 113,69 100,00- Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m I 115 1 114,65 113,53 80 3, 11 633 700 11 114,53 114,48 113,95 112,32 3 11 Märkused: Mäepõllu 4 113,90 113,73 Pa001 49 66001:003:0153 2,0 114,82 3, 113,49 11 113,90 113,65 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11,5+ 100,40- 113,40 113,31 113,49 Veskimäe 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 113,77 29 3, 113,45 113,44 7 11 66001:003:0003 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 113,25 113,35 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2025); 112,31 96 11 2, - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.03.2025); 113,13 113 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 112,54 66 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2024); 2, 112,39 11 A - Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamise aruanne (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4959). 28 2, 11 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 102,8 m. Mäeeraldise põhja tuleb jätta vähemalt 0,7 m paksune põhjatervik, et oleksid tagatud tingimused kaevandatud maa korrastamiseks. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Teekaitsevöönd Tammiku liivakarjäär Mäeeraldise plaan 6 543 100 Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd 633 400 633 500 633 600 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 1/3 Nitraaditundliku ala piir (LTA1000001) Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 0 20 40 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5150 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' SW SW 0153 m m 0153 lu 003: M äepõl 118 118 lu 003: 66001:003:0020 M äepõl Tammiku karjäär 66001: 66001: 117 117 Tee Pa002 116 115,70 116 0,2 115 115 114 114 113 113 jäär okk 18 aT vakar 112 112 Pa007 111,00 i 4,5 Vli 111 111 ku I 110 110 Tam m i Pl 1: 2 109 Ip-2 109 Pa009 108,20 107,80 108 108 107 107 okk 24 aT 9,0 106 106 Plokk 10 aT 105 105 Plokk 9 aT Pl 104 104 abs 103,5 m vt 7,9 m vt 12,5 m 28.06.2010 15.06.2010 103 103 vt 5,0 m 29.06.2010 102 Plokk 12 pT Plokk 11 pT 102 6,0 101 101 7,2 10,2 100 100 Plokk 19 aT 99 99 16,8 98 98 0 20 40 m 97 97 Märkused: Kasvukiht Kattepinnas 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõike koostamisel on kasutatud: - Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamine (seisuga 30.08.2024) Mäeeraldise piir Ülipeeneteraline liiv (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4959). Mäeeraldise teenindusmaa piir 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa002 Puuraugu nr Külgneva mäeeraldise piir Peeneteraline liiv Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 115,70 Suudme abs kõrgus, m Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 0,2 Sügavus maapinnast, m Tammiku liivakarjäär Geoloogiline läbilõige Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Eriteraline liiv kruusaga Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Keskmine uuringuaegne veetase abs 102,8 m (EH 2000) 66001:003:0020 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 2/3 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi Kruus Tammiku karjäär Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 1: Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 2 Kaevandatava varu nõlvatervik ja selle kalle ning põhjatervik abs 103,5 m abs 103,5 m Ladu 16,8 Puuraugu sügavus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5150 /Allkirjastatud digitaalselt/  119,37 3 1 1 120,34 Põld 5 0 0 1 1 1 121,17 4 6 N 11 4 7 0 10 1 Mäepõllu Pa005 121,20 0,2 66001:003:0153 120,60 18,6+ 9 10 101,80- 6 121,99 0 115.10 1 113.31 Plokk 20 pT Plokk 24 aT 7 6 543 400 1 114.71 104.90 1 108.70 8 1 110.57 1 122,09 Kaardileht nr 6414 Rakke 9 2 1 1 106.48 103.50 1 112.10 1 103.50 Tammiku IV liivakarjäär 106.95 4 1 3 5 1 Mäepõllu 11 109.26 103.50 0 1 106.25 66001:003:0153 Ip-3 1 2 11 0,3 I' 103.50 121,90 20,3+ 13 pT 18 aT 101,30- Plokk 24 aT 103.50 24 aT 10 103.50 Plokk 19 aT 105.86 1 103.50 103.50 1 103.50 0 103.50 6 3 8 1 0 1 1 5 1 0 103.50 0 1 4 6 10 1 11 Pa007 Plokk 24 aT 9 1 2 103.50 - 7 4 111,00 10 0 0 10,2+ 1 1 7 103.50 100,80- 103.50 10 103.50 103.50 9 5 Mäeeraldise ja mäeeraldise 0 1 103.50 6 103.50 113,83 teenindusmaa piiripunktide 0 1 105.90 koordinadid 7 1 8 1 103.50 114,43 11 108 6 543 300 103.50 105.69 113,61 113.64 108.74 Nr X Y 103.50 114,31 2 103.50 103.50 1 6 543 103,59 633 434,78 11 Plokk 11 pT 4 103.50 105.74 11 103.50 110.31 Põld 2 6 543 171,45 633 432,96 Pa004 103.50 1 113,93 1 3 114.13 112,44 4 0,4 0 3 6 543 360,46 633 552,29 11 106.16 11 120,70 103.50 5 19,6+ 103.50 114,56 1 100,70- Ip-2 103.50 4 6 543 417,72 633 588,37 1 - 113,44 103.50 1 108,20 113,01 1 7,2+ 106.31 110.82 5 6 543 263,31 633 756,36 1 101,00- 103.50 Pa006 103.50 103.50 106.63 111.89 115,03 114,55 3,0 6 6 543 186,84 633 652,26 114,80 27 103.50 103.50 103.50 111.84 100,80- 11,0+ 113,13 5 11 3, 7 6 543 077,28 633 503,30 109.75 114,89 06 115,61 Tammiku II liivakarjäär 103.50 108.15 A 1 103.50 114,60 8 Metsamaa 59 Kaasikapõllu 10 103.50 108.12 114,57 11 3, Pindala 5,34 ha Pindala 5,34 ha 105.05 11 108.93 1 113,40 66001:001:0558 103.50 113,14 103.50 Liiviku 103.50 10 73 3, 6 5 103.50 11 75 10 '66001:003:0149 113,34 3, 89 11 103.50 3, 103.50 110.79 112,97 11 105.33 89 10 11 7 4 113,43 3, 0 103.50 11 , 96 4 2 1 10 103.50 10 113,55 11 3 7 111.79 Tammiku karjäär 113,09 113,35 20 4, 111.16 11 66001:003:0020 103.50 10 113,76 103.50 107.48 113,52 5 10 9 115,40 103.50 103.50 53 103.50 114,28 113,74 4, 105.02 112,71 11 103.50 Pa009 1 Kaasiknuka Plokk 12 pT 103.50 - 0 8 113,64 114,40 66001:001:0559 107,80 78 6,0+ 4, 101,80- 104.75 114,47 11 6 543 200 6543200 103.50 107.28 113,87 Met. toru (A) 114,78 103.50 11 114,64 114,42 1 104.67 0 06 Plokk 27 aT Ip-1 108.92 113,62 114,00 11 5, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 103.50 103.50 103.50 2,4 103.50 112,20 103.50 8,7+ 114,78 106.17 101,10- 31 2 103.50 110.00 113,58 114,07 6 11 5, 1 104.30 114,96 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Pa003 109.70 11 0,4 116,80 103.50 111.90 113,48 44 107.47 5, 16,4+ 11 100,00- 103.50 103.50 105.49 Külgneva mäeeraldise piir 103.50 115,01 11 110.36 103.50 44 1 5, Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 11 105.68 109.10 ee 115,20 5 10 105.13 t Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 108.63 re 3 103.50 112.93 3 9 e 11 0 103.50 10 11 5, sv 10 115,00 aa 108.7611 11 103.50 7 114,79 Maardla piir (asendiplaanil) 8 105.86 105.98 114,66 2 4 P 00 10 - 106.23 ke 07 Tammiku karjäär 106 114,26 106.04 111.09 ak : Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 103.50 06 R 003 66001:003:0020 u- 1: 117,37 5, 103.50 10 Pa008 11 5 110.60 1,9 a p 0 107.67 113,70 114.20 115,92 K 60 I I' Geoloogilise läbilõike joon 109 103.50 104.66 11 113.45 10 114,30 9 10,1+ 114,73 4 6 101,70- 2 4 1 4 74 15 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 103.50 107.14 , 104 115,70 10 109.88 14 114 1 103.50 8 113,13 111.52 107 105.12 114,18 104.68 113,11 Puuraugu või interpollerimispunkti nr Pa003 113,57 115,13 113.30 103.50 113,68 0,4 Maapinna abs kõrgus uuringus, m Katendi paksus, m 105.35 110.64 116,80 103.50 106.29 27 16,4+ Kasuliku kihi paksus, m 4, 100,00- Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m 11 113 113.75 109.93 10 11 0 113,28 Pa002 6 0,2 115,70 12 114,31 110.96 4, 16,6+ 114.17 2 108.53 104.44 110.32 11 6 543 100 6543100 98,90- 115,42 11 106.80 107.13 112,22 113,69 107.28 I 115 1 114,65 112.08 110.56 113,53 80 3, 11 633 700 11 114,53 114,48 112.04 1 108.88 113,95 11 112,32 3 114 Mäepõllu 113,90 111.93 113,73 Pa001 49 Märkused: 66001:003:0153 2,0 114,82 3, 113,49 11 113,90 113,65 11,5+ 100,40- 113,40 113,31 113,49 Veskimäe 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 113,77 29 3, 113,45 113,44 7 11 66001:003:0003 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 113,25 113,35 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 112,31 96 11 2, - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2025); 113,13 113 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.03.2025); 112,54 66 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 2, 112,39 11 A - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2024). 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 102,8 m. Mäeeraldise põhja tuleb jätta vähemalt 28 2, 11 0,7 m paksune põhjatervik, et oleksid tagatud tingimused kaevandatud maa korrastamiseks. Metsamaa (pindala 5,34 ha) 5. Korrastatud maa plaani koostamisel on arvestatud külgnevate karjääride ammendamisega. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Teekaitsevöönd Tammiku liivakarjäär Korrastatud maa plaan 6 543 100 Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd 633 400 633 500 633 600 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 3/3 Nitraaditundliku ala piir (LTA1000001) Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 0 20 40 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5150 /Allkirjastatud digitaalselt/  KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele Eesti Ornitoloogiaühing 2018 Koostanud: Liis Keerberg Toimetanud: Veljo Volke Pildid: Liis Keerberg, Mike Langman (rspb-images.com), Josh Mc Gowan, Sveta Bogomolova, Raigo Rückenberg Kujundanud: Sveta Bogomolova MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Veski 4, 51005, Tartu www.eoy.ee, [email protected] Juhend on koostatud projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" raa- mes. Projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sisukord Eessõna……………………………………………… 7 1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid… 8 1.2. Elupaigad……………………………………… 9 1.3. Kaitse ja arvukus……………………………… 11 1.4. Saabumine ja pesitsus……………………… 12 1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida…… 13 1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua…… 14 1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal…… 17 1.8. Tegevus pärast pesitsusaega……………… 18 1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua………………… 20 2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad…………… 21 Kirjandus …………………………………………… 22 Eessõna Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pää- suke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Mitmetes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on kal- dapääsuke tänapäeval valdavalt kolinud karjääridesse, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgven- damise, tammide või kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Karjäärides ja ehitusplatsidel satuvad linnud paraku sageli pesitsema aktiivsesse töötsooni, kuna parasii- tide ja röövloomade vältimiseks eelistavad nad värs- keid püstloodis nõlvu, mida pakub enamasti esi või ka värskelt rajatud vundamendiauk. Paljud ettevõtjad on pakkunud kaldapääsukestele oma karjäärides eluaset aastaid, ilma suuremate prob- leemideta. Aga leidub ka vastupidiseid näiteid, kus lin- dude ja inimeste huvid ootamatult ristuvad ning häid lahendusi ei tundu olevat. Selliste olukordade ennetami- seks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud juhendi, kust tarvidusel leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise või loomise ja pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevan- dusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates 2018. aasta märtsis läbi viidud kaldapääsukese teemalisele küsitlusele. 7 1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid Kaldapääsuke on meie kõige väiksem, hallikaspruuni pealissulestiku, valkja kõhu- ja kurgualusega pääsuke, kellel on üle pugu kulgev pruun kaelus. Teda võib segi ajada räästapääsukese ja suitsupääsukesega, kuid vii- maste pealissulestik on sinakasmust ja nad on kogult suuremad. Pääsukesteks peetakse sageli ka piiritajaid, kuid nende sulestik on üleni tumehall ja pääsukestele omane valge kõhualune puudub. Kirjeldatud liikidest uuristab pesakoopa pinnasesse ainult kaldapääsuke. Suitsu- ja räästapääsuke ehitavad pesa savist, mudast ja kõrtest. Piiritaja pesitseb katusealustes tühemikes, pesakastides või müüripragudes. Sarnased liigid: kaldapääsuke (vasakul), piiritaja (paremal). 8 1.2. Elupaigad Kaldapääsukese looduslikud elupaigad on peamiselt veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites. Liiva või muu sobiliku materjali sisse kraabivad pääsu- kesed umbes 70 cm pikkused pesakoopad ning nende lõppu pesakambri. Linnud pesitsevad seltsinguliselt ehk kolooniatena ja paaride arv koloonias võib ulatuda mõnest kuni sadadeni. Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride järskudes nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades. Kolooniaid on Eestis pesitsemas leitud ka paesõel- metes, graniidisõelmetes, põlevkivi avakaevanduse tranšee seinas või turbatootmisalade kuivenduskraa- vide pervedes. Karjääride kõrval võivad kaldapääsu- kesed hõivata ka näiteks ehitusplatsil asuva järsema Sarnased liigid: nõlvaga liivakuhja, rajatava teetammi või hoone vun- räästapääsuke (vasakul), damendiaugu. suitsupääsuke (paremal). 9  Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks ak- tiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise pesapaigavali- kuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui leidub sobivaid tingimusi, võivad linnud samas paigas pesitseda järjepidevalt aastaid või ka aastakümneid. Elupaik kruusakarjääris. Elupaik liivakivipaljandis. 10 1.3. Kaitse ja arvukus Kaldapääsuke on Eestis III kaitsekategooria linnuliik. Kaldapääsuke on Kolmandasse kategooriasse arvatakse looduskaitse- kahaneva arvukusega seaduse kohaselt liigid, mille arvukust ohustab elupai- kaitsealune liik. kade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on sel määral vähenenud, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu ko- haselt 5000–10 000 paari, mis on ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest. Liigi aastane suremus on kirjanduse andmetel üldiselt väga suur – keskmiselt hukkub aastas 70% kõigist lindudest. Hukkumise põhjuseid võib olla mitmeid: pesitsusnõlvade varingud, pesade rüüstamine röövloomade poolt, jahedad putukatevaesed suved, pesaparasiitide rohkus, samuti ebasoodsad tingimused rändeteedel ja Aafrika talvitusaladel. Suurt suremust ja arvukuse langust arvestades on tähtis iga õnnestunud pesitsus. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool Kaldapääsukese koloo- kaitsealasid III kaitsekategooria liikidele isendi kaitse niat hävitada ei tohi. ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kah- Vajadusel kasutage justada või kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kal- meetmeid pesitsemise dapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks vältimiseks. kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. 11 1.4. Saabumine ja pesitsus Enamik kaldapääsukesi saabub Aafrika talvitusaladelt mai keskel, jahedamal kevadel võib ränne ka nädala jagu hilineda. Kui ilmad on soojad ja toitumiseks vajalikke putukaid juba leidub, alustatakse pesakoobaste kaeva- misega umbes nädal pärast rändelt saabumist. Kaldapääsukesed pesitsevad eelistatult samas nõl- vas, kus nad on varem juba pesitsenud või ise koorunud. Kaldapääsukese vanalind Kui seal on tingimused muutunud ebasobivaks (nt nõlv pesakoopas tasandatud või varisenud), siis otsivad linnud sobiva pesitsuspaiga lähikonnast. Isane hakkab alguses kraapima mitut pesakoobast. Emane valib nende seast sobivaima, millega võetakse ette tõsisem töö. Seetõttu on nõlvas alati ka kasutu- seta ja lõpuni kaevamata pesakoopaid. Sõltuvalt pinnase • Pesitsushooaeg struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg vältab maksimaalselt valmis 2-15 päevaga. Linnud kaevavad pesakoopaid jal- maist septembrini. gadega, mille küljes on liiva väljapühkimist hõlbustavad • Pesakoopad harjakeste moodi suled. kraabitakse 2-15 Kui pesaurg on valmis kraabitud, rajatakse selle lõppu päevaga. pesakamber ning kantakse sisse pesamaterjal, enamasti heinakõrrekesed. Pesa vooderdatakse tavaliselt hele- • Pesitsustsükkel date sulgedega. Mune on tavaliselt 3-5, neid hautakse kestab 60-80 päeva. ca 14 päeva. Poegi toidetakse kuni lennuvõimestumiseni 21 päeva. Ka pärast lennuvõimestumist püsivad pojad tihti veel nädala jagu pesas ja lunivad vanematelt toitu. Sõltuvalt oludest (ilm, toidu kättesaadavus, elupaiga ja partneri leidmine, pesakoopa kraapimise keerukus jm) võib kaldapääsukese pesitsustsükkel väldata kokku ca 60 – 80 päeva. Eesti ilmastikutingimustes jõuavad kaldapääsukesed suve jooksul üles kasvatada üldjuhul ainult ühe pesakonna poegi. 12 1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida? Lindude pesitsemist karjääris või ehitusplatsil tuleks Maist septembrini vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja pinnasekuh- kasutuses oleva jad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai – 30. august) materjali nõlvadele kaevandamiseks või tootmiseks vajalikud ja kasutuses. andke soovitavalt Siis tuleb enne pesitsushooaega, soovitavalt enne 1. enne 1. maid 45-60 maid, mil saabuvad kõige varasemad kaldapääsuke- kraadine kalle. sed, tasandada vertikaalsed nõlvad 45 – 60 kraadini, et linnud neisse pesitsema ei tuleks. Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proo- vida selle katta näiteks geotekstiili või muu sarnase materjaliga, millest linnud läbi ei pääse. Kui kaevandamis- või tootmistegevuses aktiivselt kasutatavad nõlvad või puistangud ei ole tasandatud ja Küsimuste korral linnud on karjääri ootamatult pesitsema asunud, kon- konsulteerige sulteerige Keskkonnaametiga (www.keskkonnaamet.ee). Keskkonnaameti Vajadusel saab nõu küsida Eesti Ornitoloogiaühingust ja Eesti (www.eoy.ee) . Ornitoloogiaühinguga. NB! Enne iga pesitsushooaega tasub juba varakult selle aasta plaanid läbi mõelda ja otsustada, millised nõlvad tasandatakse ja millised jäetakse pääsukestele. Ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele on otstarbekas saata iga-aastaselt aprilli algul teemakohane märgukiri. 13 1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai – 30. august (varaseim ja hiliseim pesitsusaeg) ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga. Sobilikum on pesitsusnõlv luua alale, kus parajasti väga aktiivset tegevust ei toimu. Näiteks ammendatud või hetkel mitte kasutuses oleva karjääriosa serva (vt joo- nis 1). Nõlv on soovitavalt lõunakaartesse avatud, järsk ja kõrgusega vähemalt 2,5 meetrit. Nõlvaesine peaks olema lage, kuid nõlva lagi pigem taimestunud. Joonis 1. Järsk taimestunud laega nõlv karjääri servas. 14  Kui elupaik luuakse puistangusse, peab andma selle tagaküljele piisava kalde, mis võimaldaks sademevee äravoolu. Vastasel juhul võib nõlv erosiooni toimel vari- seda (vt joonis 2). Samas peaksid puistangu ülejäänud nõlvad olema siiski piisavalt järsud, et röövloomad neid mööda üles laele pesi lahti kaevama ei pääseks. Puistangus olevat materjali on soovitav veidi ka kokku pressida, et see oleks tihedam. Nii on varisemise oht väiksem. Joonis 2. Vertikaalse nõlvaga puistang karjääris või ehitus- platsil. 15  Olulised tingimused elupaigale: • Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või kokkupressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaar- tesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuris- tamiseks siiski piisavalt pehme. • Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult veekoguga külgnev nõlv võib olla madalam, kuid pesit- susperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks pesakoo- basteni. • Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis 50 – 100 meet- rit. • Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik pisut eenduvana, kuna sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda. • Nõlvaesine peab olema lage ja avatud – ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta; • Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad. • Kui nõlv paikneb karjääri servas, tuleks jätta selle laele soovitavalt kasvama taimed, kuna paljandunud nõlvalae kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja rüüstavad pe- sad ära, aga taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem. • Nõlva lael ei tohiks aga olla rippuvaid ronitaimi, mis kas- vades pesaavad ära katavad ja lindude ligipääsu takis- tavad. 16 1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal? Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähe- Vältige linde ohus- dane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua tavaid tegevusi nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb ko- vähemalt 10 meetri looniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, raadiuses kolooniast. mis võivad põhjustada nõlva varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, ta- sandamine. Muud majandustegevust karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris töötavad inimesed oleksid pää- sukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Joonis 3. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, tuleb see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Pesi rüüstatakse ka nõlva paljandunud lae kaudu. 17 1.8. Tegevus pärast pesitsusaega Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, oli kaevandami- Enne kaevandamist seks või tootmiseks vajalik, jälgige, millal pääsukesed veenduge, et kõik poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. linnud on pesadest Osades kolooniates toimub lindude pesitsemine um- lahkunud. bes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaa- delda ja veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaa- meraga kontrollida. Kui teil pole vaja materjali, milles linnud eeldatavasti edukalt pesitsesid, majandustegevuses kasutada ja see võib jääda kaldapääsukestele pesitsemiseks ka järgmistel aastatel, siis on soovitatav nõlva kevadel enne pesitsusperioodi umbes meetri jagu tagasi lõi- Pesade kontrollimine endoskoop-kaameraga. 18  gata. Seda võiks teha kas iga-aastaselt või paari-kolme aasta tagant. Nii püsib elupaik lindudele sobivana ja ei kasva kinni. Juhul, kui pesi rüüstas rebane, tuleks nõlv kujundada nii, et röövloomad sellele ligi ei pääseks. Kui rüüstamise riski pole võimalik vähendada, siis tasub nõlv pääsukeste säästmiseks tasandada. Rebase rüüstatud nõlv. Taimestunud nõlv. 19 1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua? See sõltub kaevandatava materjali koostisest ja struk- tuurist. Võimalust pesituspaiga rajamiseks või säilita- Elupaiga loomist miseks tuleks kindlasti kaaluda karjäärides, kus kae- karjääri lõplikul korras- vandatava liiva koostis tagab stabiilsemad nõlvad (nn tamisel tasub kaaluda klaasliiv). Järsu nõlva ohutumaks muutmiseks saab selle järskude stabiilsete laele istutada piirava heki ja püstitada hästi nähtavad nõlvadega karjäärides. infotahvlid. Kuna stabiilsete nõlvadega karjääre leidub vähe, on pesitsusnõlvade säilitamine karjääri korrastamisel, kui kaevandamine on juba lõppenud, üldjuhul siiski proble- maatiline. Tasandamata jäetuna võivad nõlvad erosiooni mõjul ajapikku variseda ja tekkivat kallet pidi saavad pesadele hõlpsasti ligi röövloomad. Samuti hakkab rusukaldele üsna pea kasvama taimestik ja hiljem ka võsa, mis takistab lindude liikumist pesakoobastesse. Ilma järelhoolduseta säilivad sobivad tingimused ca 2-3 aastat. Seega, kui tegeletakse lõplike korrastamistöödega, pole üldjuhul mõistlik kaldapääsukesele pesitsuseks tingimusi luua. Pigem tuleks turvalised pesitsusvõima- lused tagada aktiivses kasutuses olevate karjääride nendes osades, mida kas ajutiselt ei kaevandata või mis on ammendatud. 20 2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad Lääne-Euroopas on kaldapääsukestele rajatud ka kunstlikke pesitsuspaiku, alates lihtsamast puitkonst- ruktrsioonidega toestatud liivanõlvast kuni ehitus- plokkidest rajatud “majadeni“, millesse paigutatakse spetsiaalsed betoonist pesakoopad. Näiteid kunstlikest elupaikadest leiab Internetist märksõnade „Artificial sand martin nest site“ kaudu. Kunstlike pesitsuspaikade rajamise praktikat on täna- seks analüüsitud ja leitud, et nende rajamine ja hooldus on kulukas. Seniste tulemuste põhjal ei saa ka öelda, et need suures plaanis lindude seisundi paranemisse panustaksid. Kunstlikke pesitsuspaiku võib kindlasti luua eksperimendi või teadusprojekti korras, kuid need ei saa mingil juhul asendada kaldapääsukese tüüpiliste karjäärielupaikade asjakohast majandamist. Kaldapääsukestele Pigem näitavad tulemused, et parim ja kuluefek- rajatud pesitsusnõlv tiivseim viis on kaldapääsukesele elupaikade loomine Inglismaal. karjäärides olemas olevast materjalist, kohandades kae- vandustegevust lindude pesitsustsükliga. See nõuab mõningat planee- rimist, tööde korralda- mist ja hooldust, kuid on täiesti teostatav. 21 Kirjandus Bachmann, S., B. Haller, R. Lötscher, U. Rehsteiner, R. Spaar & C. Vogel (2008): Leit- faden zur Förderung der Uferschwalbe in der Schweiz. Praktische Tipps zum Umgang mit Kolonien in Abbaustellen und zum Bau von Brutwänden. Stiftung Landschaft und Kies, Uttigen, Fachverband der Schweizerischen Kies- und Betonindustrie, Bern, Schweizer Vogelschutz SVS/BirdLife Schweiz, Zürich, Schweizerische Vogelwarte, Sempach. Link: http://www.artenfoerderung-voegel.ch/assets/files/merkblaetter/LF_ Uferschwalbe.pdf Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. & Pehlak, H. (2013) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008.-2012. a. Hirundo, 26, 80-112. Heneberg, P. (2009) Soil penetrability as a key factor affecting the nesting of bur- rowing birds. Ecological Research, 24:453 – 459. Hopkins, L. (2001). Best Practice Guidelines. Artificial Bank Creation for Sand Mar- tins and Kingfishers. The Environment Agency. Link: http://downloads.gigl.org.uk/ website/artificial_bank_creation.pdf Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, vii- mati jõustunud 05.02.2018). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ akt/126012018010?leiaKehtiv (05.04.2018). Pannach, G. (2006) Die Uferschwalbe Riparia riparia. Die neue Brehm-Bücherei 655. Westarp-Wissenschaften, Hohenwarsleben. Veromann, H. (1978) Pääsukesed. Tallinn. 22 KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele Eesti Ornitoloogiaühing 2018 Koostanud: Liis Keerberg Toimetanud: Veljo Volke Pildid: Liis Keerberg, Mike Langman (rspb-images.com), Josh Mc Gowan, Sveta Bogomolova, Raigo Rückenberg Kujundanud: Sveta Bogomolova MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Veski 4, 51005, Tartu www.eoy.ee, [email protected] Juhend on koostatud projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" raa- mes. Projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sisukord Eessõna……………………………………………… 7 1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid… 8 1.2. Elupaigad……………………………………… 9 1.3. Kaitse ja arvukus……………………………… 11 1.4. Saabumine ja pesitsus……………………… 12 1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida…… 13 1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua…… 14 1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal…… 17 1.8. Tegevus pärast pesitsusaega……………… 18 1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua………………… 20 2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad…………… 21 Kirjandus …………………………………………… 22 Eessõna Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pää- suke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Mitmetes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on kal- dapääsuke tänapäeval valdavalt kolinud karjääridesse, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgven- damise, tammide või kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Karjäärides ja ehitusplatsidel satuvad linnud paraku sageli pesitsema aktiivsesse töötsooni, kuna parasii- tide ja röövloomade vältimiseks eelistavad nad värs- keid püstloodis nõlvu, mida pakub enamasti esi või ka värskelt rajatud vundamendiauk. Paljud ettevõtjad on pakkunud kaldapääsukestele oma karjäärides eluaset aastaid, ilma suuremate prob- leemideta. Aga leidub ka vastupidiseid näiteid, kus lin- dude ja inimeste huvid ootamatult ristuvad ning häid lahendusi ei tundu olevat. Selliste olukordade ennetami- seks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud juhendi, kust tarvidusel leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise või loomise ja pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevan- dusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates 2018. aasta märtsis läbi viidud kaldapääsukese teemalisele küsitlusele. 7 1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid Kaldapääsuke on meie kõige väiksem, hallikaspruuni pealissulestiku, valkja kõhu- ja kurgualusega pääsuke, kellel on üle pugu kulgev pruun kaelus. Teda võib segi ajada räästapääsukese ja suitsupääsukesega, kuid vii- maste pealissulestik on sinakasmust ja nad on kogult suuremad. Pääsukesteks peetakse sageli ka piiritajaid, kuid nende sulestik on üleni tumehall ja pääsukestele omane valge kõhualune puudub. Kirjeldatud liikidest uuristab pesakoopa pinnasesse ainult kaldapääsuke. Suitsu- ja räästapääsuke ehitavad pesa savist, mudast ja kõrtest. Piiritaja pesitseb katusealustes tühemikes, pesakastides või müüripragudes. Sarnased liigid: kaldapääsuke (vasakul), piiritaja (paremal). 8 1.2. Elupaigad Kaldapääsukese looduslikud elupaigad on peamiselt veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites. Liiva või muu sobiliku materjali sisse kraabivad pääsu- kesed umbes 70 cm pikkused pesakoopad ning nende lõppu pesakambri. Linnud pesitsevad seltsinguliselt ehk kolooniatena ja paaride arv koloonias võib ulatuda mõnest kuni sadadeni. Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride järskudes nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades. Kolooniaid on Eestis pesitsemas leitud ka paesõel- metes, graniidisõelmetes, põlevkivi avakaevanduse tranšee seinas või turbatootmisalade kuivenduskraa- vide pervedes. Karjääride kõrval võivad kaldapääsu- kesed hõivata ka näiteks ehitusplatsil asuva järsema Sarnased liigid: nõlvaga liivakuhja, rajatava teetammi või hoone vun- räästapääsuke (vasakul), damendiaugu. suitsupääsuke (paremal). 9  Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks ak- tiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise pesapaigavali- kuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui leidub sobivaid tingimusi, võivad linnud samas paigas pesitseda järjepidevalt aastaid või ka aastakümneid. Elupaik kruusakarjääris. Elupaik liivakivipaljandis. 10 1.3. Kaitse ja arvukus Kaldapääsuke on Eestis III kaitsekategooria linnuliik. Kaldapääsuke on Kolmandasse kategooriasse arvatakse looduskaitse- kahaneva arvukusega seaduse kohaselt liigid, mille arvukust ohustab elupai- kaitsealune liik. kade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on sel määral vähenenud, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu ko- haselt 5000–10 000 paari, mis on ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest. Liigi aastane suremus on kirjanduse andmetel üldiselt väga suur – keskmiselt hukkub aastas 70% kõigist lindudest. Hukkumise põhjuseid võib olla mitmeid: pesitsusnõlvade varingud, pesade rüüstamine röövloomade poolt, jahedad putukatevaesed suved, pesaparasiitide rohkus, samuti ebasoodsad tingimused rändeteedel ja Aafrika talvitusaladel. Suurt suremust ja arvukuse langust arvestades on tähtis iga õnnestunud pesitsus. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool Kaldapääsukese koloo- kaitsealasid III kaitsekategooria liikidele isendi kaitse niat hävitada ei tohi. ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kah- Vajadusel kasutage justada või kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kal- meetmeid pesitsemise dapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks vältimiseks. kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. 11 1.4. Saabumine ja pesitsus Enamik kaldapääsukesi saabub Aafrika talvitusaladelt mai keskel, jahedamal kevadel võib ränne ka nädala jagu hilineda. Kui ilmad on soojad ja toitumiseks vajalikke putukaid juba leidub, alustatakse pesakoobaste kaeva- misega umbes nädal pärast rändelt saabumist. Kaldapääsukesed pesitsevad eelistatult samas nõl- vas, kus nad on varem juba pesitsenud või ise koorunud. Kaldapääsukese vanalind Kui seal on tingimused muutunud ebasobivaks (nt nõlv pesakoopas tasandatud või varisenud), siis otsivad linnud sobiva pesitsuspaiga lähikonnast. Isane hakkab alguses kraapima mitut pesakoobast. Emane valib nende seast sobivaima, millega võetakse ette tõsisem töö. Seetõttu on nõlvas alati ka kasutu- seta ja lõpuni kaevamata pesakoopaid. Sõltuvalt pinnase • Pesitsushooaeg struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg vältab maksimaalselt valmis 2-15 päevaga. Linnud kaevavad pesakoopaid jal- maist septembrini. gadega, mille küljes on liiva väljapühkimist hõlbustavad • Pesakoopad harjakeste moodi suled. kraabitakse 2-15 Kui pesaurg on valmis kraabitud, rajatakse selle lõppu päevaga. pesakamber ning kantakse sisse pesamaterjal, enamasti heinakõrrekesed. Pesa vooderdatakse tavaliselt hele- • Pesitsustsükkel date sulgedega. Mune on tavaliselt 3-5, neid hautakse kestab 60-80 päeva. ca 14 päeva. Poegi toidetakse kuni lennuvõimestumiseni 21 päeva. Ka pärast lennuvõimestumist püsivad pojad tihti veel nädala jagu pesas ja lunivad vanematelt toitu. Sõltuvalt oludest (ilm, toidu kättesaadavus, elupaiga ja partneri leidmine, pesakoopa kraapimise keerukus jm) võib kaldapääsukese pesitsustsükkel väldata kokku ca 60 – 80 päeva. Eesti ilmastikutingimustes jõuavad kaldapääsukesed suve jooksul üles kasvatada üldjuhul ainult ühe pesakonna poegi. 12 1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida? Lindude pesitsemist karjääris või ehitusplatsil tuleks Maist septembrini vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja pinnasekuh- kasutuses oleva jad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai – 30. august) materjali nõlvadele kaevandamiseks või tootmiseks vajalikud ja kasutuses. andke soovitavalt Siis tuleb enne pesitsushooaega, soovitavalt enne 1. enne 1. maid 45-60 maid, mil saabuvad kõige varasemad kaldapääsuke- kraadine kalle. sed, tasandada vertikaalsed nõlvad 45 – 60 kraadini, et linnud neisse pesitsema ei tuleks. Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proo- vida selle katta näiteks geotekstiili või muu sarnase materjaliga, millest linnud läbi ei pääse. Kui kaevandamis- või tootmistegevuses aktiivselt kasutatavad nõlvad või puistangud ei ole tasandatud ja Küsimuste korral linnud on karjääri ootamatult pesitsema asunud, kon- konsulteerige sulteerige Keskkonnaametiga (www.keskkonnaamet.ee). Keskkonnaameti Vajadusel saab nõu küsida Eesti Ornitoloogiaühingust ja Eesti (www.eoy.ee) . Ornitoloogiaühinguga. NB! Enne iga pesitsushooaega tasub juba varakult selle aasta plaanid läbi mõelda ja otsustada, millised nõlvad tasandatakse ja millised jäetakse pääsukestele. Ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele on otstarbekas saata iga-aastaselt aprilli algul teemakohane märgukiri. 13 1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai – 30. august (varaseim ja hiliseim pesitsusaeg) ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga. Sobilikum on pesitsusnõlv luua alale, kus parajasti väga aktiivset tegevust ei toimu. Näiteks ammendatud või hetkel mitte kasutuses oleva karjääriosa serva (vt joo- nis 1). Nõlv on soovitavalt lõunakaartesse avatud, järsk ja kõrgusega vähemalt 2,5 meetrit. Nõlvaesine peaks olema lage, kuid nõlva lagi pigem taimestunud. Joonis 1. Järsk taimestunud laega nõlv karjääri servas. 14  Kui elupaik luuakse puistangusse, peab andma selle tagaküljele piisava kalde, mis võimaldaks sademevee äravoolu. Vastasel juhul võib nõlv erosiooni toimel vari- seda (vt joonis 2). Samas peaksid puistangu ülejäänud nõlvad olema siiski piisavalt järsud, et röövloomad neid mööda üles laele pesi lahti kaevama ei pääseks. Puistangus olevat materjali on soovitav veidi ka kokku pressida, et see oleks tihedam. Nii on varisemise oht väiksem. Joonis 2. Vertikaalse nõlvaga puistang karjääris või ehitus- platsil. 15  Olulised tingimused elupaigale: • Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või kokkupressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaar- tesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuris- tamiseks siiski piisavalt pehme. • Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult veekoguga külgnev nõlv võib olla madalam, kuid pesit- susperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks pesakoo- basteni. • Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis 50 – 100 meet- rit. • Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik pisut eenduvana, kuna sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda. • Nõlvaesine peab olema lage ja avatud – ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta; • Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad. • Kui nõlv paikneb karjääri servas, tuleks jätta selle laele soovitavalt kasvama taimed, kuna paljandunud nõlvalae kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja rüüstavad pe- sad ära, aga taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem. • Nõlva lael ei tohiks aga olla rippuvaid ronitaimi, mis kas- vades pesaavad ära katavad ja lindude ligipääsu takis- tavad. 16 1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal? Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähe- Vältige linde ohus- dane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua tavaid tegevusi nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb ko- vähemalt 10 meetri looniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, raadiuses kolooniast. mis võivad põhjustada nõlva varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, ta- sandamine. Muud majandustegevust karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris töötavad inimesed oleksid pää- sukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Joonis 3. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, tuleb see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Pesi rüüstatakse ka nõlva paljandunud lae kaudu. 17 1.8. Tegevus pärast pesitsusaega Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, oli kaevandami- Enne kaevandamist seks või tootmiseks vajalik, jälgige, millal pääsukesed veenduge, et kõik poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. linnud on pesadest Osades kolooniates toimub lindude pesitsemine um- lahkunud. bes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaa- delda ja veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaa- meraga kontrollida. Kui teil pole vaja materjali, milles linnud eeldatavasti edukalt pesitsesid, majandustegevuses kasutada ja see võib jääda kaldapääsukestele pesitsemiseks ka järgmistel aastatel, siis on soovitatav nõlva kevadel enne pesitsusperioodi umbes meetri jagu tagasi lõi- Pesade kontrollimine endoskoop-kaameraga. 18  gata. Seda võiks teha kas iga-aastaselt või paari-kolme aasta tagant. Nii püsib elupaik lindudele sobivana ja ei kasva kinni. Juhul, kui pesi rüüstas rebane, tuleks nõlv kujundada nii, et röövloomad sellele ligi ei pääseks. Kui rüüstamise riski pole võimalik vähendada, siis tasub nõlv pääsukeste säästmiseks tasandada. Rebase rüüstatud nõlv. Taimestunud nõlv. 19 1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua? See sõltub kaevandatava materjali koostisest ja struk- tuurist. Võimalust pesituspaiga rajamiseks või säilita- Elupaiga loomist miseks tuleks kindlasti kaaluda karjäärides, kus kae- karjääri lõplikul korras- vandatava liiva koostis tagab stabiilsemad nõlvad (nn tamisel tasub kaaluda klaasliiv). Järsu nõlva ohutumaks muutmiseks saab selle järskude stabiilsete laele istutada piirava heki ja püstitada hästi nähtavad nõlvadega karjäärides. infotahvlid. Kuna stabiilsete nõlvadega karjääre leidub vähe, on pesitsusnõlvade säilitamine karjääri korrastamisel, kui kaevandamine on juba lõppenud, üldjuhul siiski proble- maatiline. Tasandamata jäetuna võivad nõlvad erosiooni mõjul ajapikku variseda ja tekkivat kallet pidi saavad pesadele hõlpsasti ligi röövloomad. Samuti hakkab rusukaldele üsna pea kasvama taimestik ja hiljem ka võsa, mis takistab lindude liikumist pesakoobastesse. Ilma järelhoolduseta säilivad sobivad tingimused ca 2-3 aastat. Seega, kui tegeletakse lõplike korrastamistöödega, pole üldjuhul mõistlik kaldapääsukesele pesitsuseks tingimusi luua. Pigem tuleks turvalised pesitsusvõima- lused tagada aktiivses kasutuses olevate karjääride nendes osades, mida kas ajutiselt ei kaevandata või mis on ammendatud. 20 2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad Lääne-Euroopas on kaldapääsukestele rajatud ka kunstlikke pesitsuspaiku, alates lihtsamast puitkonst- ruktrsioonidega toestatud liivanõlvast kuni ehitus- plokkidest rajatud “majadeni“, millesse paigutatakse spetsiaalsed betoonist pesakoopad. Näiteid kunstlikest elupaikadest leiab Internetist märksõnade „Artificial sand martin nest site“ kaudu. Kunstlike pesitsuspaikade rajamise praktikat on täna- seks analüüsitud ja leitud, et nende rajamine ja hooldus on kulukas. Seniste tulemuste põhjal ei saa ka öelda, et need suures plaanis lindude seisundi paranemisse panustaksid. Kunstlikke pesitsuspaiku võib kindlasti luua eksperimendi või teadusprojekti korras, kuid need ei saa mingil juhul asendada kaldapääsukese tüüpiliste karjäärielupaikade asjakohast majandamist. Kaldapääsukestele Pigem näitavad tulemused, et parim ja kuluefek- rajatud pesitsusnõlv tiivseim viis on kaldapääsukesele elupaikade loomine Inglismaal. karjäärides olemas olevast materjalist, kohandades kae- vandustegevust lindude pesitsustsükliga. See nõuab mõningat planee- rimist, tööde korralda- mist ja hooldust, kuid on täiesti teostatav. 21 Kirjandus Bachmann, S., B. Haller, R. Lötscher, U. Rehsteiner, R. Spaar & C. Vogel (2008): Leit- faden zur Förderung der Uferschwalbe in der Schweiz. Praktische Tipps zum Umgang mit Kolonien in Abbaustellen und zum Bau von Brutwänden. Stiftung Landschaft und Kies, Uttigen, Fachverband der Schweizerischen Kies- und Betonindustrie, Bern, Schweizer Vogelschutz SVS/BirdLife Schweiz, Zürich, Schweizerische Vogelwarte, Sempach. Link: http://www.artenfoerderung-voegel.ch/assets/files/merkblaetter/LF_ Uferschwalbe.pdf Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. & Pehlak, H. (2013) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008.-2012. a. Hirundo, 26, 80-112. Heneberg, P. (2009) Soil penetrability as a key factor affecting the nesting of bur- rowing birds. Ecological Research, 24:453 – 459. Hopkins, L. (2001). Best Practice Guidelines. Artificial Bank Creation for Sand Mar- tins and Kingfishers. The Environment Agency. Link: http://downloads.gigl.org.uk/ website/artificial_bank_creation.pdf Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, vii- mati jõustunud 05.02.2018). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ akt/126012018010?leiaKehtiv (05.04.2018). Pannach, G. (2006) Die Uferschwalbe Riparia riparia. Die neue Brehm-Bücherei 655. Westarp-Wissenschaften, Hohenwarsleben. Veromann, H. (1978) Pääsukesed. Tallinn. 22 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/320515 Loa omaja Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ andmed Registrikood / Isikukood 11947047 Tegevuskoha Nimetus Tammiku liivakarjäär andmed Aadress Tammiku karjäär, Väike-Tammiku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 66001:003:0020 Territoriaalkood EHAK 9648 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tammiku karjäär (66001:003:0020). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 27.03.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 12.06.2041 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 159 Maardla nimetus Tammiku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Tammiku liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 5.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 5.34 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 7 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 7 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 30 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 9 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 175.32 tuh m³ 31.12.2025 10 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 283.56 tuh m³ 31.12.2025 Tegevusala andmed 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Kruus, ehituskruus 2011 2041 tuh m³ 136.32 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 2011 2041 tuh m³ 225.56 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2011 2041 0928 Väike-Maarja vald Liiv, ehitusliiv 2011 2041 0928 Väike-Maarja vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tammiku uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring. Varu seisuga 01.09.2010 (Karimov, 2010) Geoloogiafondi number 8241 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 43 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 04.01.2011 Kõrvaltingimused 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa Loa lisad 3/4 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Tammiku liivakarjääri mäeeraldise plaan Lisa 1: Tammiku_liivakarjääri_maeeraldise_plaan.pdf Jah Tammiku liivakarjääri läbilõiked Lisa 2: Tammiku_liivakarjääri_geoloogiline_labiloige.pdf Jah Tammiku liivakarjääri korrastatud maa plaan Lisa 3: Tammiku_liivakarjääri_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah Kaldapääsukeste juhend Lisa 4: Kaldapaasuke_juhend.pdf Jah 4/4 Verston Eesti OÜ [email protected] 27.03.2026 nr DM-131783-10 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, Verston Eesti OÜ 27.03.2025 esitatud Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele. 1.2. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  ületamisi ei esineks; 6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. taavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. kaevandamise ajal lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud.1.2.10 Juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Asjaolud Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047; aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Järva maakond 72720) kaevandab Tammiku liivamaardlas (registrikaart nr 159) Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 5,34 ha) ehituskruusa ja ehitusliiva maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320515 alusel. Kaevandamisloa kehtivusaeg on kuni 12.06.2026. Verston Eesti OÜ esitas 27.03.2025 Keskkonnaametile taotluse Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamiseks 15 aasta võrra (nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 27.03.2025 numbriga DM-131783-1). Keskkonnaluba nr L.MK/320515 soovitakse pikendada, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. 2(25) Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. Keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlus on 17.04.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-3 keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse saamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-4 Väike-Maarja Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Väike-Maarja Vallavalitsus nõustus 21.05.2025 korraldusega nr 196 Verston Eesti OÜ keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamisega. 2.2. Õiguslikud alused KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3(25)  3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Tammiku liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 24/4959 „Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seletuskiri (varu seisuga 30.08.2024)“ (Tartu 2024). 3. Eesti Geoloogiakeskuse uuring „Tammiku uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2010)“ (Tallinn 2010); 4. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/); 5. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026); 6. Väike-Maarja valla üldplaneering (kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024 otsusega nr 80; https://v-maarja.ee/elukeskkond-ehitamine-ja-planeerimine/planeerimine- ja-ehitamine/uldplaneering); 7. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/); 8. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/); 9. Ehitisregistri e-ehitus (ehr.ee). Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Verston Eesti OÜ omab keskkonnaluba nr L.MK/320515 (kehtivusajaga kuni 12.06.2026) Tammiku liivakarjääris maavara kaevandamiseks. Keskkonnaloa muutmisega taotletakse keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Taotluse kohaselt jääb aastane tootmismaht samaks ehk 30 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus, teedeehitus. Tammiku liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 5,34 ha jääb Tammiku liivamaardlale (maavarade registri registrikaart nr 159) Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valda Väike-Tammiku külla riigiomandisse kuuluvale Tammiku karjäär (katastritunnus 66001:003:0020; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksusele, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet (joonis 1). 4(25) Joonis 1. Tammiku liivakarjäär tähistatud rohelisega (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025). Mäeeraldis hõlmab Tammiku liivakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 9 (175.53 tuh m³) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 (335.93 tuh m³). Kogu mäeeraldisel lasuv varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile osaliselt jätta nõlva hoidetervik. Nõlvatervikut ei ole arvestatud Tammiku II ja Tammiku IV liivakarjääri mäeeraldistega külgnevatele aladele (vt joonis 4, ptk 3.3.4.) eeldusel, et need ammendatakse tulevikus samuti. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Seega on kaevandatava varu kogus 30.08.2024 markšeiderimõõdistamise aruande kohaselt 414,46 tuh m³ (tabel 1). Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 30 tuh m³. Tabel 1. Tammiku liivakarjääri maavaravarud viimase markšeiderimõõdistamise aruande seisuga (30.08.2024) Mäetehnilised tingimused Tammiku liivakarjääris lasuva maavara kaevandamise jätkamiseks on soodsad. Alale on hea ligipääs ning mäeeraldisele on rajatud kaevandamiseks vajalik taristu. Kogu kaevandatav varu asub keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal. Mäeeraldiselt on katend 5(25) valdavas osas kooritud ning ladustatud mäeeraldise perimeetrile. Kohati on liivasegune kasvukiht, keskmise paksusega ~0,3 m mäeeraldise äärealadelt koorimata. Tammiku liivakarjääri kehtivas keskkonnakaitseloas on katendi koguseks märgitud 7 tuh m³. Mäeeraldiselt kooritud katendit on võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamisel. Tammiku liivakarjääris lasub kogu kaevandatav varu, keskmise jääkpaksusega ~7,8 m, keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal, mis võimaldavad maavara kaevandada kahe astanguga. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel ka frontaallaadurit. Kaevis laaditakse kas vahelattu või otse kalluritele, millega see karjäärist välja transporditakse. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teekaitsevööndiga kattuval alal kaevandamine on kooskõlastatud 2010. a koostatud geoloogilise uuringu käigus. Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks metsamaaks. Karjääri korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Tammiku liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt liivamaardla alale. Maakonnaplaneeringus on toodud, et maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Tammiku liivakarjäär väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ega rohevõrgustiku alale karjäär ei jää (joonis 2). Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest nr 2 (väärtused, konfliktid, riigikaitse). Punane ring tähistab Tammiku liivakarjääri asukohta. Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Tammiku liivakarjäär mäetööstuse maa-alale, rohevõrgustikuga kattuvust ei ole. Samuti ei kattu karjääri ala väärtusliku põllumajandusmaa 6(25) ega väärtusliku maastiku alaga. Joonis 3. Väljavõte Väike-Maarja valla üldplaneeringu joonisest nr 1 (maakasutus). Punane ring tähistab Tammiku liivakarjääri asukohta. Üldplaneeringu ptk 3.4.9 kehtestatud tingimused, millest asjakohasemad ja olulisemad antud juhul on: maavarade kaevandamine tuleb planeerida minimaalselt mõju avaldavana; säilitada kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandamine; kaevandamise kavandamisel tuleb tagada, et tegevusega ei põhjustataks olulisi keskkonnahäiringuid (õhusaaste, müra, vibratsioon) ja ei halvendataks inimeste elukeskkonda; kaevandamise planeerimisel tuleb hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks; kasutusele võetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust (nt kas põllumaa, metsamaa, puhkeala, märgala, veekogu, tuulepargi ala või hoonestatud alana). Karjääri korrastamise suund tuleb määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös Keskkonnaametiga. Tuleb tagada, et maa-ala sobitub ümbritsevasse keskkonda ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele; Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus, üldplaneeringus toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada. Keskkonnaamet teavitas Väike-Maarja Vallavalitsust 17.04.2025 kirjaga nr DM-131783-4 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama kirjaga taotluse kohta arvamust. Väike-Maarja Vallavalitsus nõustus 21.05.2025 korraldusega nr 196 Verston Eesti OÜ Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamisega. 7(25) 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Mäeeraldis hõlmab Tammiku liivakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 9 (175.53 tuh m³) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 (335.93 tuh m³). Kogu mäeeraldisel lasuv varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile osaliselt jätta nõlva hoidetervik. Nõlvatervikut ei ole arvestatud Tammiku II ja Tammiku IV liivakarjääri mäeeraldistega külgnevatele aladele (vt joonis 4, ptk 3.3.4.) eeldusel, et need ammendatakse tulevikus samuti. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Seega on kaevandatava varu kogus 30.08.2024 markšeiderimõõdistamise aruande kohaselt 414,46 tuh m³ (ehituskruus 136.53 tuh m³ ja ehitusliiv 277.93 tuh m³). Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 30 tuh m³. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise alal tehti viimane geoloogiline uuring 2010. aastal, mille alusel 2011. aasta alguses kinnitati ehitusliiva, ehituskruusa ja eriotstarbelise liiva aktiivne tarbevaru. Kasulik kiht koosneb eriteralisest kruusakast liivast, peene- kuni ülipeeneteralisest liivast ja veeriselisest kruusast. Uuringu käigus rajati 9 puurauku. Mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige (kasuliku kihi leviku piires) on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Kasuliku kihi moodustavad seljandikuna ladestunud glatsiofluviaalsed setted. Mäeeraldise kirdepoolses osas on glatsiofluviaalsed setted esindatud jämedateralise liiva ja veeriselise kruusaga. Suurem osa mäeeraldisest (ca 2/3), on esindatud keskmise- kuni ülipeeneteralise liivaga ja eriteralise kruusaka liivaga. Kruus on kohati horisontaalselt kihitatud, kohati kallakkihilise lasumisega. Kruus koosneb põhiliselt karbonaatsetest kivimitest (97-99%), tardkivimeid, liivakive ja pudedaid moondekivimeid esineb vähem (1-3%). Materjal on keskmiselt kulutatud. Kasuliku kihi lamamini 2010. aasta uuringu raames ei jõutud, sest eesmärgiks oli eelkõige uurida põhjavee tasemest ülevalpool asuvat varu. Kattekiht levib mäeeraldise äärealadel ca 1 ha suurusel territooriumil, kus on liivasegune kasvukiht keskmise paksusega 0,3 m. Lisaks õhukesele mullakihile puuraukudes Pa 001 katab kasulikku kihti moreen paksusega kuni 2 m. Puuraukudes Pa 006 ja Pa 008 paikneb lisaks 8(25) moreenile kasuliku kihi peal ka ülipeeneteralise väga savika liiva lasum paksusega vastavalt 1,1 ja 1,7 m. Uuringupunktides jäi veetase uuringuperioodil 101,4-103,9 m absoluutsele tasemele. Mäetehnilised tingimused Tammiku liivakarjääris lasuva maavara kaevandamise jätkamiseks on soodsad. Alale on hea ligipääs ning mäeeraldisele on rajatud kaevandamiseks vajalik taristu. Tammiku liivakarjääris lasub kogu kaevandatav varu, keskmise jääkpaksusega ~7,8 m, keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal, mis võimaldavad maavara kaevandada kahe astanguga. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel ka frontaallaadurit. Kaevis laaditakse kas vahelattu või otse kalluritele, millega see karjäärist välja transporditakse. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus, teedeehitus. Mäeeraldiselt on katend valdavas osas kooritud ning ladustatud mäeeraldise perimeetrile. Kohati on liivasegune kasvukiht, keskmise paksusega ~0,3 m mäeeraldise äärealadelt koorimata. Tammiku liivakarjääri kehtivas keskkonnakaitseloas on katendi koguseks märgitud 7 tuh m³. Mäeeraldiselt kooritud katendit on võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamisel. Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks metsamaaks. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ei tohi korrastatud metsamaal põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Tammiku liivakarjääris ei esine piisavalt katendit, et karjäärisüvend 0,7 m ulatuses tagasi täita, seega tuleb kaevandamisel säilitada vähemalt ~0,7 m paksune põhjatervik ehk kaevandamata kiht. Korrastamisel saab efektiivselt ära kasutada kogu mäeeraldiselt eemaldatud/eemaldatava katendi. Kaevandamisega paralleelselt tuleb karjääri nõlvad kujundada nõlvusele ≤ 1:2. Enne korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teekaitsevööndiga kattuval alal kaevandamine on kooskõlastatud 2010. aastal koostatud geoloogilise uuringu käigus. Ida Regionaalne Maanteeamet kooskõlastas 01.09.2010 kirjaga nr 7-4/10-00347/123 „Teekaitsevööndis planeeritava tegevuse kooskõlastus“ riigimaantee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 18,98-19,29 kaitsevööndis planeeritud kaevandamise 14 m kaugusel äärmise sõiduraja teljest, et kinnitada kogu uuritud maavara varu aktiivse varuna. Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundliku ala (LTA1000001) piiresse. Põhjavee kaitstus on antud piirkonnas keskmiselt ja suhteliselt kaitstud. Lähimateks veekogudeks Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele on ca 0,74 km kaugusele jääv Jäola peakraav (VEE1030500), ca 1 km kaugusele jääv Karaski jõgi (VEE1024000) ning Tammiku järv (VEE2050500), mis jääb mäeeraldisest ca 1,13 km kaugusele. Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m 9(25) kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Kaasiku kinnistule jääb 39 m sügavune puurkaev nr (EELIS kood PRK0060969), Lilleoru ja Tõnu kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel kaevud, mis eeldatavalt on salvkaevud, kuna EELISE andmetel eeltoodud kinnistutele puurkaeve ei jää. Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning seega puudub oluline mõju ka põhja- ja pinnavee režiimile. Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning ei ole põhjust eeldada olulist mõju põhjaveetasemele, kuid pinnavee režiimi võib mõjutada lokaalselt ja ajutiselt, eelkõige sademete ja lumesulamise perioodidel. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähimad Natura 2000 alad on ca 1,2 km kaugusele edelasse jääv Tammelehe loodusala (EELIS kood RAH0000364) ja umbes sama kaugele loodesse jääv Jäola loodusala (EELIS kood RAH0000367). Lähima kaitseala Tammelehe hoiuala (EELIS kood KLO2000065) piirid ühtivad Tammelehe loodusala piiridega. Jäola loodusala ühtib Jäola eesti soojumika püsielupaigaga (EELIS kood KLO3000432). Liivakarjääri alale on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke (Riparia riparia) elupaik (EELIS kood KLO9124331), lähiümbrusesse nii lõuna kui ka põhja suunda jääb veel teisigi kaldapääsukeste elupaiku (EELIS koodid KLO9124330 ja KLO9124329), mis jäävad samuti karjääride alale (Tammiku III liivakarjäär ja Tammiku V liivakarjäär). Tammiku liivakarjääri mäeeraldisest ca 0,9 km kaugusele kirde suunda jääb II kategooria linnu metsis (Tetrao urogallus ) elupaik KLO9131756, ca 0,63 km kaugusele loodesse hallpea-rähn ( Picus canus) elupaik (KLO9131287). Lähimad kultuurimälestised kalmistu "Kolgata"/"Pealuumägi" (registrinumber 10325) ja linnus "Rahaaugumägi" (registrinumber 10333), jäävad ca 1,3 ja 1,4 km kaugusele lõuna-kagu suunda. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Kuna mäeeraldiselt on katend valdavas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise perimeetrile, siis selleks enam energiat sellisel määral ei kulu. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Kuna mäeeraldise varu ei paikne allpool põhjaveetaset, siis kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega alandata põhjaveetaset, seega selleks energiat ei kulutata. Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata. 10(25) 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine (kuna tegemist ei ole uue karjääri rajamisega vaid karjääriga, kus ka praegu kaevandamine toimub, siis suures osas on muutused maastikus juba toimunud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimateks veekogudeks Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele on ca 0,74 km kaugusele jääb Jäola peakraav (EELIS kood VEE1030500), ca 1 km kaugusele jääv Karaski jõgi (EELIS kood VEE1024000) ning ca 1,13 km kaugusele jääv Tammiku järv (EELIS kood VEE2050500). Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (LTA1000001) piiresse, keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kattekiht on juba karjääri mäeeraldise alalt valdavas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise perimeetrile. Katendi koorimise tõttu on suurenenud otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus, kuna alalt on eemaldatud mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette. Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning ei ole põhjust eeldada olulist mõju põhjaveetasemele, kuid pinnavee režiimi võib mõjutada lokaalselt ja ajutiselt, eelkõige sademete ja lumesulamise perioodidel. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei tehta, kuid vajadusel teostatakse väiksem remont ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust/õli. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/320515 on seatud järgmine reostuse vältimise kõrvaltingimus: „Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.“ 11(25) Ettepanek on muuta ja täpsustada praegust kõrvaltingimust järgnevalt: Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei tohiks olla ohtu vee reostusele. Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole c a 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Kaasiku kinnistule jääb 39 m sügavune puurkaev nr PRK0060969, Lilleoru ja Tõnu kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel kaevud, mis eeldatavalt on salvkaevud, kuna EELIS andmetel antud kinnistutele puurkaeve ei jää. Nende vee kvaliteeti ja veetaset kaevandamine eeldatavalt ei mõjuta, kui tegevuse teostamisel peetakse kinni loa nõuetest. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Käesoleval juhul kaevandatav varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu kaevandamise käigus vett välja ei pumbata ja ära ei juhita. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett oluliselt ega piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ja vee kvaliteeti. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel tekitavad müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise väljaveoks 12(25) kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Tammiku liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Tammiku liivakarjäärile lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müratase lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 58 dB. Arvutuslik tase vastab määrusega kehtestatud päevasele piirnormidele. Arvutuses ei ole arvestatud erinevate müra levikut tõkestavate elementidega. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Näiteks on juba praegu mäeeraldisele tekkinud kaeveõõs, mille sügavus ulatub ligi 9 meetrini. Karjääri ja elamute vahel asub kõrvalmaantee. Lähtuvalt eelnevast on arvutusliku mürataseme puhul tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Seetõttu võib eeldada, et kaevandamine ei põhjustaks ülenormatiivse müra levimist õuealadele ka juhul, kui Tammiku liivakarjääri süvendis kasutatakse kaevise töötlemiseks mobiilset sõelurit/purustit. Taotluses ei ole täpsustatud, kas kaevandamine toimub ka öisel ajal ja riigipühadel. Keskkonnaameti hinnangul, arvestades arvutuslikku müra taset ja öisele ajale kehtestatud müra piirväärtust ning majapidamiste kaugust, peab asjakohaseks seada loale kõrvaltingimus töö aja kohta: Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek. Eelnevat arvestades, ei ole tõenäoline, et norme ületavat müra lähimate elamute juures esineks. Tegemist on juba töötava karjääriga, kus kehtiva loa alusel on kaevandada võinud alates 2011. aastast. Kaevandamise tehnoloogiat ei muudeta ja kasutatakse sama või analoogset masinaparki nagu käesoleval ajal. Keskkonnaametil ei ole teada praeguse loa vältel Tammiku liivakarjäärist tulenevate müra häiringute esinemist. Siiski on asjakohane seada loale kõrvaltingimus juhuks, kuid peaks kaebuseid tulevikus esinema: Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. 13(25) Tolm Tammiku liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja transpordil kuival ajal. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel on suurim mõju materjali transpordiks kasutatava Kapu- Rakke-Paasvere tee ääres asuvatele lähimatele majapidamistele. Kaevandamisel suureneb mõneti tee liiklussagedus ning transpordist võib tolm levida elamute õuealadele. Tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on toodangu ja teede niisutamine ning rataste pesu, millega on võimalik tolmu teke ja levik piirkonna õuealadele minimeerida. Keskkonnaloale nr L.MK/320515 on seatud tolmuheite vähendamiseks kõrvaltingimus nr 4 „Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid“, mida ei planeerita muuta (muutuda võib kõrvaltingimuse numeratsioon). Lisaks on seatud loale kõrvaltingimus keskkonna reostamise vältimise kohta järgmises sõnastuses „Maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi.“ Ka seda tingimust ei planeerita muuta (muutuda võib kõrvaltingimuse numeratsioon). Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kaebuseid olemasoleva loa kehtivuse jooksul seoses Tammiku liivakarjääri tolmuheitega esitatud. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tammiku liivakarjääris aastase kaevandamise mahu 30 tuh m³ korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus kuni 0,3729 t, mis keskkonnaministri määruses nr 67 toodud künniskogust ei ületata. Kaevandamisega kaasneb ka karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Tammiku liivakarjääris kasutatakse vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mille heitgaaside tase ei ületa lubatud piirväärtuseid. Piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. 14(25) Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vibratsioon Tammiku liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tammiku liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Tammiku liivakarjääris kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lõike 1 ja lõike 2 tähenduses jäätmeid ega § 71 kohaseid kaevandamisjäätmeid. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 ja lõikes 2 toodud jäätme mõiste tähenduses. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kohati on liivasegune kasvukiht, keskmise paksusega ~0,3 m mäeeraldise äärealadelt koorimata. Katendi koguseks on 7 tuh m3. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri korrastamiseks, siis jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 ja lõikes 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 kaevandamisjäätmeid Tammiku liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Taotlusele on lisatud korrastatud maa-ala plaan. Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5. alapeatükis pinna- ja põhjavesi tehakse ettepanek keskkonnaloas olevat reostuse vältimise kõrvaltingimust muuta ja täpsustada. 15(25) 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tammiku liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 5,34 ha jääb Tammiku maardlale (maavarade registri registrikaart nr 159) Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valda Väike-Tammiku külla riigiomandisse kuuluvale Tammiku karjäär (katastritunnus 66001:003:0020; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksusele, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Tammiku liivakarjääris maavara kaevandamiseks omab Verston Eesti OÜ keskkonnaluba nr L.MK/320515 (kehtivusajaga kuni 12.06.2026). Taotluse kohaselt soovitakse pikendada keskkonnaloa kehtivust 15 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Taotluse kohaselt jääb aastane tootmismaht samaks ehk 30 tuh m3. Täpsem ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3. Tammiku liivakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 9 jääkvaru on 175.53 tuh m³, ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 10 jääkvaru on 335.93 tuh m³. Kaevandatava varu kogus on ehituskruusa 136.53 tuh m³, ehitusliiva 277.93 tuh m³. Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 30 tuh m³. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Taotletava ala piires paikneva maavara kaevandamisel on mõju keskkonnale vähene, sest tegemist on olemasoleva kaevandamismaastikuga. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi oluliselt ei muudeta, kuid muutus võib olla ajutiselt lokaalne (näiteks sademete perioodil) Kaevandustegevus toimub ülalpool põhjaveetaset ja vett välja ei juhita ega pumbata. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Tammiku liivakarjäär kavandatakse korrastada 16(25) metsamaaks. Mäeeraldise teenindusmaale rajatava metsamaa pindala on 5,34 ha. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjääri tegevus ei asu tiheasustusalal ega selle läheduses (Rakke alevik jääb karjäärist ca 4,0 km kaugusele edela - lääne suunda). Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja merekeskkond. Lähimateks veekogudeks Tammiku liivakarjääri mäeeraldisele on ca 0,74 km kaugusele jääb Jäola peakraav (EELIS kood VEE1030500), ca 1 km kaugusele jääv Karaski jõgi (EELIS kood VEE1024000) ning ca 1,13 km kaugusele jääv Tammiku järv (EELIS kood VEE2050500). Lähim pärandkultuuri objekt on ca 200 m kaugusele läände jääv Pohlaka talukoht, millest on väga vähe säilinud (tüüp määratav, kuid objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%). Lähimad kultuurimälestised kalmistu "Kolgata"/"Pealuumägi" (registrinumber 10325) ja linnus "Rahaaugumägi" (registrinumber 10333), jäävad ca 1,3 ja 1,4 km kaugusele lõuna-kagu suunda. Kavandatav tegevus neid ei mõjuta. Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Tammiku liivakarjääri mäeeraldis mäetööstuse maa-alale, rohevõrgustikuga kattuvust ei ole. Samuti ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastikuga. Oluline mõju maastikuilmele puudub, ala on kaevandamise eesmärgil juba kasutuses. Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähimad Natura 2000 alad on ca 1,2 km kaugusele edelasse jääv Tammelehe loodusala (EELIS kood RAH0000364) ja umbes sama kaugele loodesse jääv Jäola loodusala (EELIS kood RAH0000367). Lähima kaitseala Tammelehe hoiuala (EELIS kood KLO2000065) piirid ühtivad Tammelehe loodusala piiridega. Jäola loodusalale jääb Jäola eesti soojumika püsielupaik (EELIS kood KLO3000432). 17(25) Liivakarjääri alale on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke (Riparia riparia) elupaik (EELIS kood KLO9124331), lähiümbrusesse nii lõuna kui ka põhja suunda samuti karjääride alale (Tammiku III liivakarjäär ja Tammiku V liivakarjäär), jääb veel teisigi kaldapääsukeste elupaiku (EELIS koodid KLO9124330 ja KLO9124329). Tammiku liivakarjääri mäeeraldisest ca 0,9 km kaugusele kirde suunda jääb II kategooria linnu metsis (Tetrao urogallus ) elupaik KLO9131756, ca 0,63 km kaugusele loodesse hallpea-rähn ( Picus canus) elupaik (KLO9131287). Kavandatav tegevus võib eelnimetatud lindudest mõjutada ainult karjääri alale jäävaid kaldapääsukesi. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 1 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud ka looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaldapääsuke Kaldapääsuke on III kategooria kaitsealuse liigina ohustatuse hinnangu kohaselt „väljasuremisohus“. Eestis on ilmselt peamiseks reaalseks ohuks pesitsusaegne kolooniate hävitamine maavarade kaevandamise käigus. Kaldapääsuke viibib Eestis mai algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas juuni algusest augusti esimese pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses (üle 50%) ja pesitsuspaikadeks sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tunduvalt vähemaks jäänud, mistõttu on vaja olemasolevaid pesitsuspaiku püsivalt säilitada. Kaldapääsukese pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Juhul kui pesitsusala on eeloleval pesitsushooajal (1. mai-30. august) kaevandamiseks kindlasti vajalik ja kasutuses, tuleb vertikaalsed nõlvad enne 1. maid tasandada 45-60 kraadini või katta geotekstiiliga, et linnud neisse pesitsema ei tuleks. Võimalusel jätta kaldapääsukeste pesitsusala töödest puutumata, et pääsukestel oleks seal võimalik ka uuel pesitsusperioodil pesitseda. Sellisel juhul tuleb kaevandamisel tagada, et tegevusega ei kaasneks varingut. Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, tasandamine. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid elupaiku. Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai-30. august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga. Täpsemalt soovitused leiab Eesti Ornitoloogia poolt koostatud juhendmaterjalis. Kuna paljud kaldapääsukesed eelistavad pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis sobivad nõuetekohaselt loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi, kuidas kaldapääsukesega koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel elupaika luua, on toodud 18(25) eelnevalt mainitud juhendmaterjalis. Kui tegevust planeerida vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendile „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“, on oluline ebasoodne mõju kaldapääsukese elupaigale välistatud. Eelnevast lähtuvalt seab Keskkonnaamet Tammiku liivakarjääri keskkonnaloale täiendava kõrvaltingimuse: Kaevandamise käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“. Nimetatud juhendi lisab Keskkonnaamet ka Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa lisadesse. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas, ümbruskonna maad on valdavalt kasutusel põllumaadena, kuid ka maavara kaevandamiseks. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Edelasse ca 330 m kaugusele mäeeraldisest jäävad Tõnu kinnistul asuvad (katastritunnus 66001:003:0002) elu- ja kõrvalhooned. Kaasiku kinnistule jääb 39 m sügavune puurkaev nr PRK0060969, Lilleoru ja Tõnu kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel kaevud, mis eeldatavalt on salvkaevud, kuna puurkaevude registri andmetel antud kinnistutele puurkaeve ei jää. Tammiku liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine (suures osas juba muudetud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Karjääriga kaasnevatele võimalikele mõjudele (mõju joogiveele, müra- ja tolmusaaste, samuti karjääri ümbruse tuleohtlikkus) on juhtinud tähelepanu ka kohalik elanik Keskkonnaametile 05.05.2025 saadetud kirjas (kiri on registreeritud KOTKAS 05.05.2025 numbriga DM-131783-5). Keskkonnaamet on hinnanud karjääriga kaasnevaid mõjusid käesolevas eelhinnangus ning märgib järgmist: Tammiku liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega kaevandamine ei mõjuta eeldatavasti piirkonna veerežiimi ega mõjuta eeldatavasti piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. 19(25) Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus, samuti tegevusega kaasneva tuleohtlikkuse tõus ümbruskonnale, ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Tammiku liivakarjääri keskkonnaloal on kavandatud täpsustada praegust reostuse vältimiseks kehtestatud kõrvaltingimust (täpsemalt punktis 3.1.5). Tammiku liivakarjääris kaevandamisel tekitavad müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Kaevandamise käigus tekkiv arvutuslik maksimaalne müratase lähimas majapidamises (kuni 58 dB) jääb alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtust 60 dB. Arvutuses ei võetud arvesse erinevaid müra levikut tõkestavaid elemente (nt karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Juba praegu on mäeeraldisele tekkinud kaeveõõs, mille sügavus ulatub ligi 9 meetrini) ja looduslikke tingimusi, mistõttu on tegu mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Keskkonnaamet peab asjakohaseks seada keskkonnaloale siiski kõrvaltingimus seoses töö ajaga, samuti tingimus juhuks, kui esineb kaebuseid (täpsemalt punktis 3.1.5). Tammiku liivakarjääris maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust niiskusest. Liivakarjääris kaevandamisel on suurim mõju Kapu-Rakke- Paasvere tee ääres asuvatele lähimatele majapidamistele, kuna teed kasutatakse materjali transpordiks. See toob kaasa mõnevõrra suurenenud liiklussageduse ning transpordist võib tolm levida ka elamute õuealadele. Samas tuleb arvestada, et tolmuheide ei pruugi olla seotud üldse Tammiku karjääriga. Tuleb arvestada, et Tammiku III liivakarjäärist (keskkonnaluba nr L.MK/321852) materjali väljaveol kasutatakse samuti Kapu-Rakke-Paasvere teed, kuid sellele teele jõudmiseks tuleb eelnevalt sõita mööda kruusakattega Seljaaugu teed, mille äärde jääb mitmeid majapidamisi sh Lilleoru ja Kaasiku. Tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on toodangu ja teede niisutamine ning rataste pesu, millega on võimalik tolmu teke ja levik piirkonna õuealadele minimeerida. Keskkonnaloale nr L.MK/320515 on seatud tolmuheite vähendamiseks kõrvaltingimused (täpsemalt punktis 3.1.5). Samuti on seatud kõrvaltingimus tolmuheite vähendamise kohta (transpordi liikumisel vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid) Thabelinus OÜ keskkonnaloale nr L.MK/321852. Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus on hilisemalt kvalitatiivselt 20(25) taastatav karjääriala korrastamisega. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Tammiku liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Lähimad eluhooned jäävad mäeeraldisest ida poole ca 240 m kaugusele Lilleoru kinnistule (katastritunnus 66001:003:0662) ja ca 270 m kaugusele Kaasiku kinnistule (katastritunnus 66001:001:0556). Müratase nende eluhoonete juures ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Nii tolmu- kui ka mürahäiringu leevendamiseks on keskkonnaloale nr L.MK/320515 seatud kõrvaltingimused, mida osalt loa muutmise menetluses täpsustatakse. Tegemist on juba töötava karjääriga, mille tegevusega seoses ei ole teadaolevalt kaebuseid esinenud. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral aga tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber. 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tammiku liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähimad Natura 2000 alad on ca 1,2 km kaugusele edelasse jääv Tammelehe loodusala (EELIS kood RAH0000364) ja umbes sama kaugele loodesse jääv Jäola loodusala (EELIS kood RAH0000367). Lähima kaitseala Tammelehe hoiuala (EELIS kood KLO2000065) piirid ühtivad Tammelehe loodusala piiridega. Jäola loodusalale jääb Jäola eesti soojumika püsielupaik (EELIS kood KLO3000432). Kavandatava tegevuse mõju eelnimetatud aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile on seega välistatud ja Natura hindamise eelhindamine ei ole vajalik. 21(25) 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas. Tammiku liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Väike-Tammiku külas Tammiku karjääri kinnistul (katastritunnus 66001:003:0020). Tammiku liivakarjääris kaevandab Verston Eesti OÜ ehituskruusa ja ehitusliiva keskkonnaloa L.MK/320515 alusel. Mäeeraldis piirneb loode piiril SANDPIT OÜ Tammiku II liivakarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/321386, kehtivusaeg 29.12.2026) ja loode ning kirde piiril Verston Eesti OÜ Tammiku IV liivakarjääriga (keskkonnaluba nr KL-508190, kehtivusaeg 08.01.2035). Lõunast külgneb mäeeraldis Kapu– Rakke–Paasvere teega nr. 15124, mida kasutatakse materjali transpordiks. Lõunasse ca 300 m kaugusele Tammiku liivakarjäärist jääb ka Tammiku III liivakarjäär (Thabelinus OÜ keskkonnaluba nr L.MK/321852, kehtivusaeg 02.07.2027). Põhja ca 200 m kaugusele jääb Tammiku V liivakarjäär (MOREEN OÜ keskkonnaluba nr KL-520632, kehtivusaeg 17.02.2040). Piirkonna liivakarjäärid on nähtavad jooniselt 4. Joonis 4. Liivakarjäärid Väike-Tammiku külas (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025, maardlad). Tammiku II liivakarjääri mäeeraldisel pindalaga 1,23 ha, ei ole keskkonnatasude deklaratsioonide alusel maavara kaevandatud juba üle 5 aasta. Tammiku ja Tammiku IV liivakarjäärid (lubade omanik Verston Eesti OÜ) asetsevad küll kõrvuti, ent nii satelliitfotodelt, 22(25)  kui Keskkonnaametile esitatud maavara kaevandamise mahu deklaratsioonidest on näha, et Verston Eesti OÜ ei tööta kahes karjääris korraga. Tammiku IV liivakarjääri pole veel avatudki ning Verston Eesti OÜ kaevandab Tammiku liivakarjääris, mille maavara soovib täielikult ammendada ja kaevandatud maa korrastada. See on põhjendus, miks Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaega soovitaksegi pikendada 15 aasta võrra. Võib eeldada, et Verston Eesti OÜ ei plaanigi kahte karjääri korraga töösse võtta, vaid liiguvad ühelt mäeeraldiselt koos varu ammendumisega ja selle korrastamisega edasi järgmisele. Tammiku III liivakarjäärist tulenev koosmõju ümbruskonnale on seotud materjali väljaveoga mööda kruusakattega Seljaaugu teed Kapu-Rakke-Paasvere teele. Teede äärde jäävad majapidamised. Tolmuheite vähendamiseks on Thabelinus OÜ keskkonnaloale nr L.MK/321852 seatud järgnev kõrvaltingimus: transpordi liikumisel vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid. Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi (sh on keskkonnamõjude leevendamise kõrvaltingimused seatud ka teisetele piirkonna karjääride keskkonnalubadele), ei ole karjääride koostöötamisel ette näha ülemäärast negatiivset kumulatiivset mõju ümbruskonna keskkonnale ja inimestele. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Tammiku liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3. ning siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet kavandab seada loale järgnevad kõrvaltingimused: 1. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 2. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 3. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 4. maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 5. müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 23(25)  6. transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta karjääri juurdepääsuteid; 7. maavara kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil vältida keskkonna reostamist ja mitte kahjustada piirkonna ökoloogilisi tingimusi; 8. transpordil tagada liiklusohutus Kapu-Rakke-Paasvere riigimaanteel nr 15124; 9. tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“; 10. juhul kui ümbruskonna kaevudes Lilleoru kinnistul (katastritunnus 66001:003:0662) ja Tõnu kinnistul (katastritunnus 66001:003:0002) ning Kaasiku kinnistul (katastritunnus 66001:001:0556) asuv puurkaev EELIS kood PRK0060969) kaevandamise tõttu toimub veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimatele Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele, Tammelehe loodusalale (EELIS kood RAH0000364) ja Jäola loodusalale (EELIS kood RAH0000367), on välistatud; 2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte, kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi; 3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata; 4. kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub põhjaveetasemest kõrgemal ning ei mõjuta oluliselt ka pinnavee režiimi. Reostuse teket tuleb hoolega vältida; 5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus on juba valdavalt hävinud, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas 24(25) keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 03.03.2026 kirjaga nr DM-131783-9 Tammiku liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320515 kehtivusaja pikendamise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Väike-Maarja Vallavalitsusele ning tutvumiseks Verston Eesti OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga 20.03.2026. Nimetatud kuupäevaks arvamusi või vastuväiteid ei esitatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 25(25) Läbilõige I-I' SW SW 0153 m m 0153 lu 003: M äepõl 118 118 lu 003: 66001:003:0020 M äepõl Tammiku karjäär 66001: 66001: 117 117 Tee Pa002 116 115,70 116 0,2 115 115 114 114 113 113 jäär okk 18 aT vakar 112 112 Pa007 111,00 i 4,5 Vli 111 111 ku I 110 110 Tam m i Pl 1: 2 109 Ip-2 109 Pa009 108,20 107,80 108 108 107 107 okk 24 aT 9,0 106 106 Plokk 10 aT 105 105 Plokk 9 aT Pl 104 104 abs 103,5 m vt 7,9 m vt 12,5 m 28.06.2010 15.06.2010 103 103 vt 5,0 m 29.06.2010 102 Plokk 12 pT Plokk 11 pT 102 6,0 101 101 7,2 10,2 100 100 Plokk 19 aT 99 99 16,8 98 98 0 20 40 m 97 97 Märkused: Kasvukiht Kattepinnas 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõike koostamisel on kasutatud: - Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamine (seisuga 30.08.2024) Mäeeraldise piir Ülipeeneteraline liiv (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4959). Mäeeraldise teenindusmaa piir 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa002 Puuraugu nr Külgneva mäeeraldise piir Peeneteraline liiv Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 115,70 Suudme abs kõrgus, m Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 0,2 Sügavus maapinnast, m Tammiku liivakarjäär Geoloogiline läbilõige Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Eriteraline liiv kruusaga Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Keskmine uuringuaegne veetase abs 102,8 m (EH 2000) 66001:003:0020 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 2/3 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi Kruus Tammiku karjäär Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 1: Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 2 Kaevandatava varu nõlvatervik ja selle kalle ning põhjatervik abs 103,5 m abs 103,5 m Ladu 16,8 Puuraugu sügavus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5150 /Allkirjastatud digitaalselt/ 119,37 3 1 1 120,34 Põld 5 0 0 1 1 1 121,17 4 6 N 11 4 7 0 10 1 Mäepõllu Pa005 121,20 0,2 66001:003:0153 120,60 18,6+ 9 10 101,80- 6 121,99 0 115.10 1 113.31 Plokk 20 pT Plokk 24 aT 7 6 543 400 1 114.71 104.90 1 108.70 8 1 110.57 1 122,09 Kaardileht nr 6414 Rakke 9 2 1 1 106.48 103.50 1 112.10 1 103.50 Tammiku IV liivakarjäär 106.95 4 1 3 5 1 Mäepõllu 11 109.26 103.50 0 1 106.25 66001:003:0153 Ip-3 1 2 11 0,3 I' 103.50 121,90 20,3+ 13 pT 18 aT 101,30- Plokk 24 aT 103.50 24 aT 10 103.50 Plokk 19 aT 105.86 1 103.50 103.50 1 103.50 0 103.50 6 3 8 1 0 1 1 5 1 0 103.50 0 1 4 6 10 1 11 Pa007 Plokk 24 aT 9 1 2 103.50 - 7 4 111,00 10 0 0 10,2+ 1 1 7 103.50 100,80- 103.50 10 103.50 103.50 9 5 Mäeeraldise ja mäeeraldise 0 1 103.50 6 103.50 113,83 teenindusmaa piiripunktide 0 1 105.90 koordinadid 7 1 8 1 103.50 114,43 11 108 6 543 300 103.50 105.69 113,61 113.64 108.74 Nr X Y 103.50 114,31 2 103.50 103.50 1 6 543 103,59 633 434,78 11 Plokk 11 pT 4 103.50 105.74 11 103.50 110.31 Põld 2 6 543 171,45 633 432,96 Pa004 103.50 1 113,93 1 3 114.13 112,44 4 0,4 0 3 6 543 360,46 633 552,29 11 106.16 11 120,70 103.50 5 19,6+ 103.50 114,56 1 100,70- Ip-2 103.50 4 6 543 417,72 633 588,37 1 - 113,44 103.50 1 108,20 113,01 1 7,2+ 106.31 110.82 5 6 543 263,31 633 756,36 1 101,00- 103.50 Pa006 103.50 103.50 106.63 111.89 115,03 114,55 3,0 6 6 543 186,84 633 652,26 114,80 27 103.50 103.50 103.50 111.84 100,80- 11,0+ 113,13 5 11 3, 7 6 543 077,28 633 503,30 109.75 114,89 06 115,61 Tammiku II liivakarjäär 103.50 108.15 A 1 103.50 114,60 8 Metsamaa 59 Kaasikapõllu 10 103.50 108.12 114,57 11 3, Pindala 5,34 ha Pindala 5,34 ha 105.05 11 108.93 1 113,40 66001:001:0558 103.50 113,14 103.50 Liiviku 103.50 10 73 3, 6 5 103.50 11 75 10 '66001:003:0149 113,34 3, 89 11 103.50 3, 103.50 110.79 112,97 11 105.33 89 10 11 7 4 113,43 3, 0 103.50 11 , 96 4 2 1 10 103.50 10 113,55 11 3 7 111.79 Tammiku karjäär 113,09 113,35 20 4, 111.16 11 66001:003:0020 103.50 10 113,76 103.50 107.48 113,52 5 10 9 115,40 103.50 103.50 53 103.50 114,28 113,74 4, 105.02 112,71 11 103.50 Pa009 1 Kaasiknuka Plokk 12 pT 103.50 - 0 8 113,64 114,40 66001:001:0559 107,80 78 6,0+ 4, 101,80- 104.75 114,47 11 6 543 200 6543200 103.50 107.28 113,87 Met. toru (A) 114,78 103.50 11 114,64 114,42 1 104.67 0 06 Plokk 27 aT Ip-1 108.92 113,62 114,00 11 5, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 103.50 103.50 103.50 2,4 103.50 112,20 103.50 8,7+ 114,78 106.17 101,10- 31 2 103.50 110.00 113,58 114,07 6 11 5, 1 104.30 114,96 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Pa003 109.70 11 0,4 116,80 103.50 111.90 113,48 44 107.47 5, 16,4+ 11 100,00- 103.50 103.50 105.49 Külgneva mäeeraldise piir 103.50 115,01 11 110.36 103.50 44 1 5, Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 11 105.68 109.10 ee 115,20 5 10 105.13 t Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 108.63 re 3 103.50 112.93 3 9 e 11 0 103.50 10 11 5, sv 10 115,00 aa 108.7611 11 103.50 7 114,79 Maardla piir (asendiplaanil) 8 105.86 105.98 114,66 2 4 P 00 10 - 106.23 ke 07 Tammiku karjäär 106 114,26 106.04 111.09 ak : Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 103.50 06 R 003 66001:003:0020 u- 1: 117,37 5, 103.50 10 Pa008 11 5 110.60 1,9 a p 0 107.67 113,70 114.20 115,92 K 60 I I' Geoloogilise läbilõike joon 109 103.50 104.66 11 113.45 10 114,30 9 10,1+ 114,73 4 6 101,70- 2 4 1 4 74 15 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 103.50 107.14 , 104 115,70 10 109.88 14 114 1 103.50 8 113,13 111.52 107 105.12 114,18 104.68 113,11 Puuraugu või interpollerimispunkti nr Pa003 113,57 115,13 113.30 103.50 113,68 0,4 Maapinna abs kõrgus uuringus, m Katendi paksus, m 105.35 110.64 116,80 103.50 106.29 27 16,4+ Kasuliku kihi paksus, m 4, 100,00- Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m 11 113 113.75 109.93 10 11 0 113,28 Pa002 6 0,2 115,70 12 114,31 110.96 4, 16,6+ 114.17 2 108.53 104.44 110.32 11 6 543 100 6543100 98,90- 115,42 11 106.80 107.13 112,22 113,69 107.28 I 115 1 114,65 112.08 110.56 113,53 80 3, 11 633 700 11 114,53 114,48 112.04 1 108.88 113,95 11 112,32 3 114 Mäepõllu 113,90 111.93 113,73 Pa001 49 Märkused: 66001:003:0153 2,0 114,82 3, 113,49 11 113,90 113,65 11,5+ 100,40- 113,40 113,31 113,49 Veskimäe 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 113,77 29 3, 113,45 113,44 7 11 66001:003:0003 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 113,25 113,35 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 112,31 96 11 2, - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2025); 113,13 113 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.03.2025); 112,54 66 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 2, 112,39 11 A - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2024). 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 102,8 m. Mäeeraldise põhja tuleb jätta vähemalt 28 2, 11 0,7 m paksune põhjatervik, et oleksid tagatud tingimused kaevandatud maa korrastamiseks. Metsamaa (pindala 5,34 ha) 5. Korrastatud maa plaani koostamisel on arvestatud külgnevate karjääride ammendamisega. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Teekaitsevöönd Tammiku liivakarjäär Korrastatud maa plaan 6 543 100 Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd 633 400 633 500 633 600 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 3/3 Nitraaditundliku ala piir (LTA1000001) Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 0 20 40 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5150 /Allkirjastatud digitaalselt/ 119,37 120,34 Põld 118,65 121,17 4 N 119,90 118,06 Mäepõllu Pa005121,57 121,20 0,2 119,61 66001:003:0153 120,60120,55 0 18,6+ 117,55 12 120,23 101,80- 121 121,99 119,33 Plokk 18 aT 9 120,73 120,39 11 Plokk 20 pT 6 543 400 120,32 Plokk 24 aT 121,33 121,00 121,18 119,17 117,17 1 2 1 120,36 ,4 123,20 5 Põld 122,09 120,29 Kaardileht nr 6414 Rakke 118 121,46 120,65 119,94 116,39 120,29 118,64 120,70 121,99 116,19 12 Tammiku IV liivakarjäär K2,1 120,86 119,17 a8 12 tt 121,46 122,03 e 119,90 117,58 115,69 p 117 115,98 2 3 i 121,37 n 123,40 118,78 n Mäepõllu a s 122,19 118,39 116,69 Põld 116,42 1 2 0 66001:003:0153 Ip-3 121,43 ,5 2 0,3 I' 121,28 116,92 121,90 122,30 118,32 Plokk 18 aT 115,19 6 121,11 121,70 20,3+ 116,74 11 101,30- 13 pT 18 aT 118,13 64 121,89 118,42 Plokk 24 aT 4, 116,26 116,72 116,73 117,40 12 116,39 24 aT 122,36 121,92 116,13 116,36 114,81 116,27 Plokk 19 aT 114,82 as 121,28 122,19 112,19 116,80 111,15 R 117,01116,92 oh nn 121,09 1 t i un ,3 114,37 ep 111,29 116,80 ud 6 Põld 12 t 119,42 116,23 116,39 114,46 at 121,49 nõ 122,60 113,01 l v K 116,35 111,36 122,76 116,68 111,68 115,80 117,04 111,09 121,31 121,93 117,23 111,35 116,30 111,37 116,25 110,94 120,68 122,02 122,49 121,53 119,31 114,35 Pa007 110,91 111,13 110,98 116,20 Plokk 18 aT 115,09 114,14 124,95 122,12 111,24 - 115,91 Plokk 24 aT 121 115,93 111,02 121,93 111,02 111,02 111,00 121,94 119,50 108,76 10,2+ 110,45 112,51 121,04 122,74 Ladu 108,17 100,80- 110,94 122,56 Ladu 110,73 114,83 122,01 K 105,83 110,53 Mäeeraldise ja mäeeraldise a 120,14 115,82 tt 121,86 Kooritud 104,97 e 105,40 110,22 teenindusmaa piiripunktide p 106,49 106,53 113,83 i 115,46 n n 121,64 122,78 118,95 a 110,40 106,34 koordinadid s 122,15 104,96 105,56 105,62 117,08 114,43 122,22 115,98 6 543 300 120,56 123,78 114,40 104,95 Ladu 105,95 106,71 119,56 119,42 110,33 113,61 Põld 105,58 115,87 116,80 Nr X Y 109,68 119,69 106,12 120,66 119,01 109,66 104,97 105,42 Plokk 9 aT 106,36 109,67 R oh 115,69 114,31 4 1 6 543 103,59 633 434,78 111,99 115,04 121,60 109,92 t un 11 ud 120,18 122,29 121,17 106,79 Plokk 11 pT 105,74 106,06 109,23 110,29 nõ l v 115,53 Põld 113,93 2 6 543 171,45 633 432,96 Pa004 109,39 3 103,82 106,09 111,75 112,44 105,63 0,4 108,88 109,38 3 6 543 360,46 633 552,29 11 119,37 107,94 120,70 108,58 105,65 105,53 106,71 108,51 108,52 115,06 19,6+ 108,43 114,56 100,70- Ip-2 4 6 543 417,72 633 588,37 120 121,93 119,28 106,88 - 105,56 105,52 106,89 108,15 108,13 110,31 115,87 113,44 120,42 107,00 108,20 108,98 113,01 107,36 7,2+ 105,51 110,92 115,15 5 6 543 263,31 633 756,36 101,00- 107,79 107,93 Pa006 120,33 108,04 107,46 107,56 107,85 108,10 115,72 115,05 115,03 114,55 3,0 6 6 543 186,84 633 652,26 105,34 105,60 111,51 114,80 27 Plokk 2 aT 119,52 122,09 121,66 103,18 103,27 105,46 107,23 107,71 Ladu 100,80- 11,0+ 113,13 5 11 3, 7 6 543 077,28 633 503,30 107,87 115,16 105,10 107,36 114,89 115,61 Tammiku II liivakarjäär 107,61 107,86 A 103,70 104,75 107,55 114,60 112,47 118,69 107,10 111,57 120,19 106,93 106,87 103,58 107,19 107,58 107,55 114,57 59 3, Kaasikapõllu Pindala 5,34 ha 106,59 107,32 107,58 112,55 11 107,60 119 106,25 Põld 120,14 103,52 107,71 66001:001:0558 as 107,98 119,07 106,92 103,58 113,40 107,45 113,14 nn 112,21 Liiviku 106,99 epi 106,84 t 73 106,82 107,75 103,60 104,77 at 3, 75 107,17 K 11 '66001:003:0149 106,39 107,19 107,37107,50 107,49 112,72 89 113,34 11 3, 119,69 3, 11 118 106,87 107,83 112,97 107,27 117,92 107,00 107,33 107,22 113,17 89 121,81 107,50 113,43 3, 106,62 107,41 11 , 96 106,35 107,05 107,32 112,73 3 118,71 122,50 107,30 113,55 11 107,75 111,94 Tammiku karjäär 107,42 113,09 20 as 105,98 106,59 106,58 s 113,35 4, a 119,22 Ladu 108,10 11 n nn 118,08 107,22 in 107,42 i 66001:003:0020 112,19 113,76 p 107,55 ep 106,78 e 107,04 107,15 107,46 tt 118,13 119,11 107,35 113,52 t at a 117,14 106,19 108,74 107,55 K Ladu 111,30 K 118,30 105,95 105,69 107,15 115,40 Kooritud 108,06 53 116,42 118,78 106,86 107,23 108,22 114,28 113,74 4, 117,22 121,39 107,63 106,98 109,61 111,38 11 Kooritud 117117,35 117,96 Plokk 10 aT 107,93 Pa009 107,78 108,06 108,50 110,30 111,14 112,71 Kaasiknuka 107,29 116,85 116,94 - 107,17 107,13 113,64 114,40 Plokk 12 pT 107,80 107,77 Ladu 107,40 107,32 109,60 112,28 78 66001:001:0559 117,18 6,0+ 4, 108,05 101,80- 107,40 109,00 114,47 11 6 543 200 6543200 119,26 107,23 Plokk 2 aT 116,17 113,89 112,64 117,03 117,53 105,43 105,71 107,74 108,85 113,87 Met. toru (A) 114,78 107,96 107,62 107,27 111,54 114,64 114,42 110,38 108,16 06 Plokk 27 aT 115,59 111,53 120,89 110,44 105,40 107,99 109,38 109,28 Ip-1 113,62 114,00 11 5, 117,09 107,79 108,58 109,29 2,4 113,21 112,20 117,16 114,32 109,91 110,68 107,80 108,15 108,15 107,66 109,44 109,84 111,69 101,10- 8,7+ 114,78 31 1 111,66 2 109,13 114,07 5, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 114,64 112,78 106,26 105,78 108,32 Kattepinnas107,98 107,84 Ladu 107,56 111,78 113,58 6 11 116,95 109,98 111,44 116,86 Kattepinnas 109,71 107,86 114,96 Pa003 114,08 117,23 107,39 114,43 112,33 117,970,4 116,80116,85 110,74 110,39 109,28 107,78 113,48 44 5, 1 112,34 16,4+ 110,65 110,22 11 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 107,02 107,90 110,17 114,55 100,00- 110,89 110,54 110,31 109,88 107,67 115,01 113,84 110,97 113,66 116,57 111,14 44 110,39 5, Külgneva mäeeraldise piir 110,18 110,42 11 Kattepinnas v 114,90 ee 115,20 nõl 118,71 111,09 110,77 109,76 110,59 110,45 110,64 t Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir e s 115,12 109,91 r unud 115,47 110,73 nna 115,14 110,05 3 9 e 110,79 11 5, sv epi 110,84 110,84 115,00 aa 116,25 t Kooritud 109,68 114,79 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Roh 114,66 t P 00 Kat - ke 07 110,68 109,97 109,91 110,95 114,26 115,55 110,88 109,06 109,82 ak : Maardla piir (asendiplaanil) R 003 110,71 06 u- 1: 117,37 116,70 109,10 5, 111,73 109,40 Pa008 11 116,38 118,50 1,9 a p 0 116,52 113,93 113,70 115,92 K 60 Hoideterviku piir külgnevate karjääride ammendamisel 11 108,94 114,30 115,87 109,57 108,75 10,1+ 114,73 4 6 109,83 101,70- 2 4 117,61 117,31 108,65 1 Tammiku karjäär 115,70 14 ,74 15 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 66001:003:0020 114 108,73 1 109,08 113,13 117,27 108,18 114,18 112,81 113,57 116,20 108,81 113,11 113,68 I I' Geoloogilise läbilõike joon 115,13 108,55 116,92 109,04 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 115,80 108,56 27 4, 113 108,50 11 112,50 113,28 Pa002 114,10 Puuraugu või interpollerimispunkti nr 116,01115,87 0,2 Pa003 115,70 12 114,31 115,76 16,6+ 11 4, 0,4 Maapinna abs kõrgus uuringus, m Katendi paksus, m 98,90- 115,42 116,80 6 543 100 6543100 16,4+ Kasuliku kihi paksus, m 115,12 112,22 113,69 100,00- Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m I 115 1 114,65 113,53 80 3, 11 633 700 11 114,53 114,48 113,95 112,32 3 11 Märkused: Mäepõllu 4 113,90 113,73 Pa001 49 66001:003:0153 2,0 114,82 3, 113,49 11 113,90 113,65 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11,5+ 100,40- 113,40 113,31 113,49 Veskimäe 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 113,77 29 3, 113,45 113,44 7 11 66001:003:0003 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 113,25 113,35 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2025); 112,31 96 11 2, - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.03.2025); 113,13 113 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 112,54 66 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2024); 2, 112,39 11 A - Tammiku liivamaardla Tammiku liivakarjääri markšeiderimõõdistamise aruanne (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4959). 28 2, 11 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 102,8 m. Mäeeraldise põhja tuleb jätta vähemalt 0,7 m paksune põhjatervik, et oleksid tagatud tingimused kaevandatud maa korrastamiseks. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Teekaitsevöönd Tammiku liivakarjäär Mäeeraldise plaan 6 543 100 Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd 633 400 633 500 633 600 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 1/3 Nitraaditundliku ala piir (LTA1000001) Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 0 20 40 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 25/5150 /Allkirjastatud digitaalselt/