Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 24.03.2026 nr 1-2/26/111 Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2026–2029 programmid – „Elukeskkonna ja ringmajanduse programm“, „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning „Mere ja vee programm“. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister  ELUKESKKONNA JA RINGMAJANDUSE PROGRAMM 2026-2029 Sisukord 1. Programmi üldinfo................................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 5 4. Rahastamiskava..................................................................................................................... 6 5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 7 EHITUS JA ELUKESKKOND........................................................................................................... 8 RINGMAJANDUS.......................................................................................................................11 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................14 7. Programmi tegevused ...........................................................................................................15 Programmi tegevus 1.1. Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine ............16 Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine .......................19 Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine ............................................................20 Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine.........................................................23 8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................24 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................27 LISA 2. Teenuste rahastamiskava...................................................................................................30 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Ehituse pikk vaade 2035, Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, Ringmajanduse valge raamat, Ringmajanduse tegevuskava 2023, Jäätmekava 2023-2028 Programmi nimi Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Programmi eesmärk Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Programmi periood 2026-2029 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR) valitsemisala asutused) 2. Sissejuhatus Tulemusvaldkond elukeskkond, liikuvus ja merendus tagab ringsuse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendab nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); - Mere ja vee programm (KLIM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Regionaalarengu programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM). Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. 3 Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20351 (edaspidi ka TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, Eesti 2035 sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate , arengukavade ja muude arengudokumentidega. Võrreldes Elukeskkonna ja ringmajanduse programmiga 2025-2028 on käesolevas programmis tehtud järgmised muudatused: 1) Programmi 2025-2028 tegevus 1.1 „Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine“ ja tegevus 1.2 „Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine“ liideti ning uus tegevus on „Kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna arendamine“. Põhjendus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine on osa kestliku ehituse ja kvaliteetse elukeskkonna arendamisest. 2) Paremaks ressursside haldamiseks ja teenuse osutamiseks vaadati üle ning ühtlustati Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti teenused. Elukeskkonna ja ringmajanduse programm aitab saavutada eelkõige järgmisi arengustrateegia Eesti 2035 sihte 2: 1) „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud ruumiga seotud tegevustesse3„Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“; 2) „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Majandus ja kliima“4 kirjeldatud ringmajandusega seotud tegevustesse „Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted“, „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, „Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust“ ja „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Ringleva materjali määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: 1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 3 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 4 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/majandus -ja-kliima 4 Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU; • RePowerEU; • Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 vahendid. Täpsemalt on töös sekkumised prioriteetse valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine, mille all on 5 sekkumist: 1) toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutus; 2) toetus ringmajanduspõhiste tootmis-ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimiseks tulevate kahjude vähendamiseks; 3) toetus tööstus-ja teenindussektorile energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks; 4) toetus liigiti kogumise taristule; 5) toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks. Kokku on viie sekkumise eelarveks ligikaudu 75,6 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, partnerite omafinantseering ning riiklik kaasfinantseering; • LIFE SIP CircEST (eeltaotlus sai positiivse otsuse, täistaotlus esitatakse 2026. a märtsi alguses, rahastusotsus saabub 2026 suvel). Positiivse rahastusotsuse korral toimub projekti rakendamine 2027-2034. a. • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimist toetavad teadusarendusprojektid LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME; Rohkem infot leiab eelnevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt 5 . 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva ruumi meeldivaks loodusele ja inimesele. Joonis 2. Programmi struktuur. 5 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023–2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee 5 Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Elanike keskmine rahulolu valdkonna teenustega (hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus, jäätmete 65,58 kogumiskohtade kättesaadavus), (%) 70,80 - 73,20 - (2024) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee Ringleva materjali määr (%) 18,10 19,00 20,00 21,00 22,0 Allikas: Statistikaamet, Eurostat (2023) Elanike rahulolu näitava mõõdiku allikas on iga kahe aasta järel korratav uuring, millega saadakse ülevaade Eesti elanike rahulolust oma kohaliku omavalitsuse avalike teenuste ja elukeskkonnaga. Programmi jaoks on uuringu tulemustest moodustatud koondnäitaja, mis annab nelja valdkonna aritmeetilise keskmise: hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus ja jäätmete kogumiskohtade kättesaadavus (viimase mõõdiku sõnastus oli 2022. a uuringus „jäätmete liigiti kogumise võimaldamine“). Ringleva materjali määr on mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Kui 2023. aastal oli ringleva materjali määr vaid 18,1% ja 81,9% majandusse sisenevast materjalist moodustas esmane tooraine, siis eesmärgiks on suurendada ringleva materjali määra 2035. aastaks 30%-ni, mis tähendab, et esmase kaevandamise tulemusel majandusse siseneva materjali osakaal jääb 70% juurde. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava P r ogrammi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2 0 25 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 El ukeskkonna ja ringmajanduse programm - 171 581 334 - 138 041 530 - 86 371 945 - 63 457 669 - 29 323 040 Meede 1: Ehituspoliitika Programmi tegevus 1.1: Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine -33 735 333 -2 376 235 -2 253 023 -2 246 703 -2 721 134 Meede 2: Eluasemepoliitika Programmi tegevus 2.1: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -124 582 940 -124 860 254 -55 987 923 -31 834 224 -3 053 769 Meede 3: Ringmajanduse poliitika Programmi tegevus 3.1: Ringmajanduse korraldamine -12 421 530 -10 294 152 -27 708 316 -28 969 457 -23 139 728 Programmi tegevus 3.2: Energia-ja ressursitõhustamine -841 531 -510 889 -422 682 -407 285 -408 408 6 Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (lõplik eelarve ilma amortisatsioonita*) 2025.a 2025.a Ülekantavate Lõplik 2025.a El ukeskkonna ja riigieelarve I ri igieelarve II s umma VV reservide programmi ri ngmajanduse p.a . p.a . Sel gitused ( piirmääraga eraldised tegevuse programm s eadusemu s eadusemuudat va hetus) eelarve* uda tused us ed Ülekantavad vahendid on Kestliku ja avaldatud KLIM kodulehel kvaliteetse ehituse Seaduse muudatuse info on Riigi -419 854 131 900 3 459 -33 735 333 ning elukeskkonna Teatajas arendamine II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Eluasemete Seaduse muudatuse info on Riigi kvaliteedi ja Teatajas -3 079 360 5 097 606 1 383 -339 858 -124 582 940 kättesaadavuse Reservist eraldatud vahendite parandamine käskkiri on ADRis nr 88 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ringmajanduse -1 149 648 212 837 400 257 -4 827 060 -12 421 530 Reservist eraldatud vahendite korraldamine käskkiri on ADRis nr 16 ja nr 88 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Energia-ja -41 210 -5 730 -4 626 -388 911 -841 531 Reservist eraldatud vahendite ressursitõhustamine käskkiri on ADRis nr 88 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas 5. Hetkeolukorra analüüs Elukeskkonna ja ringmajanduse programm käsitleb kahte olemuslikult seotud valdkonda, mille koosmõjus luuakse riigile unikaalseid konkurentsieeliseid tõstes valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning kujundades elurikast elukeskkonda kõigile Eesti inimestele . Programmi keskmes on ühtaegu nii ressursitõhus majandusedu kui ka keskkonnahoidlik ja inimväärne füüsiline ruum. 7 Programmi edukuse määravad materjaliringlusele suunatud majanduse hea käekäik ja inimeste tajutav rahulolu end ümbritseva ehitatud keskkonnaga. Need sihid suunavad muuhulgas arendama kvaliteetset ja kestlikku arhitektuuri, heaperemehelikult hoidma ja renoveerima olemasolevaid ehitisi, tõhustama tööstus- ja ehitusprotsesse, edendama energiatõhusust ja pakkuma inimestele mugavaid lahendusi keskkonnateadlikuks tarbimiseks, aga ka esemete korduskasutuseks ning jäätmete ümbertöötluseks. Programm edendab ühiskonna muutumist kuluefektiivseks, pärssides loodusressursside ja eeskätt importkaupade ületarbimist. EHITUS JA ELUKESKKOND Tegevuste eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna6 arenguks. See tähendab, et: • ehitussektori areng on pidev ja stabiilne; • õiguslik keskkond on paigas; • valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi; • ruumiotsuseid tehakse lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, mis on eeldus meeldiva ning jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks. Programmi sisustamisel on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest, samuti dokumentidest ehituse pikk vaade 20357 ja hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia8. Väljakutsed Programmi tegevused on kavandatud lähtuvalt järgmistest väljakutsetest: 1. Ehitusõiguse andmine, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade menetlus kui ka muud seonduvad menetlused, oleksid võimalikult tõhusad. 2. Valdkonna killustatuse ja ühtse vastutaja puudumise tõttu on kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad puudulikud, mistõttu peab riik näitama eeskuju elukeskkonna kvaliteedikriteeriumite juurutamisel. Kvaliteedikriteeriumitena lähtume nii ( suuresti kattuvatest) Eesti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, Davosi kvaliteedikriteeriumitest kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest. 3. Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis vaid 62% Euroopa liidu keskmisest (2023. a seis). Eesmärk on jõuda aastaks 2035 Eestis Euroopa liidu keskmise tasemeni. 4. Hoonete energiatarve moodustab Eesti energia lõpptarbimisest ligi 50%, Euroopa liidu keskmine on umbes 40%. Energiatarbimise vähendamine ja hoonete energiatõhususe parandamine on Eesti kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. 5. Kuigi elamumajandust puudutavate otsuste eest vastutab reeglina kohalik omavalitsus, on väljakutseid, mida peab lahendama kohalike omavalitsuste üleselt – esmajoones hoonefondi amortiseerumine ja energiatõhusus. Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% 6 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia 8  uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas, kuid Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla ( joonis 3). See toob kaasa nii ehitiste järjepideva kvaliteedilanguse kui ka kvaliteetse elamispinna hinnatõusu. Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta praktiliselt ei toimu. Kohalike omavalitsuste ning riigi elamuvaldkonna poliitika elluviimist takistab ka, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist. Joonis 3: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia (2020). 6. Uut ja korrastatud elamufondi lisandub üle Eesti ebaühtlaselt. Kui alates aastast 2000 on Eestisse lisandunud 95 017 uut tavaeluruumi, siis 41% kõikidest eluruumidest on ehitatud Tallinna linna (joonis 4) ning 78% kõigest üheksasse kohalikku omavalitsusse (ja ka siis enamasti Tallinna ja Tartu tagamaale). Ülejäänud omavalitsustesse on ehitatud vähem kui 2% kõikidest uutest eluruumidest (mida ajutiselt tõstis selle tasemeni riiklik üürielamute toetusmeede). Lisaks on omaette probleemiks kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Joonis 4: Eesti linnadesse ja valdadesse ehitatud uute eluruumide osakaal kõikidest uutest eluruumidest (2024. aasta seis) Väljakutsetele lahenduste leidmiseks on lisaks 6. peatükis kirjeldatud 2026-2029 aasta tegevustele töös järgmised tegevused: 9 Käimasolevad tegevused 1. 2025. a suvel valmis eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse uuring koos poliitikakujundamise soovitustega. Ettevalmistamisel on taskukohase elamusektori käivitamise programmi loomine koostöös Euroopa Investeerimispangaga. 2. 2026. aastal valmib elamumajanduse tegevuskava, millega määratakse eesmärgid ja tegevused kvaliteetsete kodude kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamiseks võrdväärselt üle kogu Eesti. 3. Ehitusseadustik läbis järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse ning 2025. aastal esitati ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõu Riigikogule vastu võtmiseks. Eelnõu läbis esimese lugemise ja 2026. aastal jätkatakse eelnõu menetluse protsessiga. Eesmärgiks on loaandmise protsesside tõhustamine ja praktikas tekkinud probleemide lahendamine. 2026 aastal kehtestatakse ehitusseadustiku jõustumisega samaaegselt uued ligipääsetavuse nõuded ning ehitisprojekti määruse uus terviktekst. Alustatakse ka ehitisregistri põhimääruse ja andmevormide määruste uuendamise protsessi ning ligipääsetavuse giidi koostamist. 4. Euroopa Komisjon uuendas 2024. a sügisel ehitustoodete määrust (CPR), mistõttu analüüsiti 2025. aastal Eesti vastava õiguse muutmise vajadust ja 2026. aasta alguses kehtestatakse viimased muudatused. Oodata on lähiaastatel ka mitmeid CPRi alamakte. 5. 2024. aastal võeti vastu Euroopa liidu hoonete energiatõhususe direktiivi EL 2024/1275 uustöötlus (edaspidi EPBD). Arvestades, et direktiivi ülevõtuks on aega vaid kaks aastat, teevad Kliimaministeeriumi töötajad intensiivselt tööd, et asjaomased eelnõud koostada. Samuti telliti 2025. ja tellitakse 2026. aastal mitmeid alusuuringuid, mis on vajalikud eelnõude sisustamiseks. EPBD suunab liikmesriike senisest suuremates mahtudes renoveerima ning üleeuroopaliseks sihiks on seatud kliimaneutraalse hoonefondi tagamine aastaks 2050. Direktiiv toob kaasa heitevabad hooned, fossiilkütuste kasutamise järkjärgulise lõpetamise hoonete kütmiseks ja senisest laiema päikeseenergialahenduste kasutuselevõtu (eelkõige päikeseelektriseadmete näol) ning kohustuse hinnata uute hoonete olelusringi süsinikujalajälge ehk kogu hoone eluringi jooksul tekkivat mõju kliimale. 6. 2024. aastal uuendati kolme peamist hoonete energiatõhusust käsitlevat määrust – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning majandus- ja taristuministri määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. Uuendatud redaktsioonid jõustusid 2025. aasta 1. juunist. Peamiste uuendustena uueneb energiatõhususe skaala, arvestatakse senisest enam kliima soojenemisega ja uuenevad energiatõhususe piirväärtused vastavalt 2022. a teostatud kuluoptimaalsete tasemete analüüsi tulemustele. Hoonete energiatõhususe regulatsiooni vaadatakse vastavalt direktiivi nõuetele üle regulaarselt iga viie aasta järel. 7. 2024. aastal töötas Kliimaministeerium välja ettepanekud seadusemuudatusteks, et viia Eestis sisse uute hoonete süsinikujalajälje arvutamise kohustus ning tutvustada süsinikujalajälje piirväärtuseid. Süsinikujalajälje arvutamine ning hilisemate piirväärtuste rakendamine soodustab madalsüsinikehitust Eestis ning aitab mõista ning teadlikult vähendada sektori kliimamõjusid. See suunab ka materjalide tootjaid tootma ja arendama võimalikult väikese jalajäljega tooteid/materjale, ühtlasi suunab arendajaid ja/või ehitusettevõtteid võtma kasutusele senisest teistsuguseid töövõtteid ja meetmeid eesmärgiga vähendada oma tegevusest tulenevat süsinikujalajälge. 10  8. Jätkub hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprogrammid LIFE IP BuildEst ja LIFE heritageHOME. 9. Uuendatud tingimustel jätkub Euroopa liidu 2021-2027. aastate struktuurifondide perioodi eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeede, hõlmates nii toetuseid kui elamuinvesteeringute fondi. 10. 2026. aastal valmib tänavaruumi giid, mis koondab põhimõtted kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamiseks tänavaruumi loomisel ja haldamisel. 11. Koostöös Maa- ja ruumiametiga täiendatakse e-ehituse platvormi uute funktsioonidega, mis toetavad Euroopa liidu direktiividest ning siseriiklikust seadusandlusest pärit ülesannete efektiivset täitmist. Näiteks on käimas renoveerimispassi arendus, mis tuleneb hoonete energiatõhususe direktiivist ja renoveerimisgiidi koostamine, mis koondab endas ehitustehnilised renoveerimislahendused. Eesmärk on luua konkreetsele hoonele tervikrenoveerimiseks etapiviisiline tegevuskava, mis aitab parandada oluliselt hoone energiatõhusust. Töös on Eesti 3D-kaksiku edasiarendamine ning energiamärgiste süsteemi edasiarendused. 12. 2026. aastal uuendatakse ühtseid BIM-nõudeid (ÜBN 4.0), mis on BIM-tehnoloogia Eestis rakendamise keskne raamistik esmajoones avaliku sektori tellijale, kuid mille mõju laieneb ka erasektorile. 13. Koos Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) jätkatakse elamuvaldkonna riigieelarveliste toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks. Riskid Esiteks peaks Euroopa liidu ja Eesti strateegiliste eesmärkide täitmiseks pidevalt kasvama renoveerimismahud. Ebastabiilne rahastus pärsib ehitusettevõtjate huvi teha vajalikke investeeringuid ja korteriühistuste huvi teha vajalikke ettevalmistusi, mille tulemusel kannatab tööde maht, kvaliteet ning hind. Teiseks kahjustab e-ehituse taristu stabiilse riigieelarvelise rahastuse puudumine süsteemi hooldust ja pidevat arengut – kannatab oluliste funktsioonide väljaarendamine ning ohus on väljakujunenud meeskonna ning tööviiside püsimine. Pingutused leida katteallikaid välisrahastusest ei aita kaasa stabiilsuse saavutamisele (kõige kriitilisem on Ehitisregistri hooldustööde rahastamine). Nii elamute renoveerimise kui e-ehituse taristu arendamise seisukohast on võtmeküsimus riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine. RINGMAJANDUS Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja potentsiaali arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus lisaks uutele suundadele ka n-ö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus ning toodete ja ressursside optimaalne kasutamine. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üle minekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel ja hõlbustamisel on digilahendused. 11 Väljakutsed Valdkonna kitsaskohaks on asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole seni ringsuse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. 2026. aastal Riigikogule esitatava kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga viiakse ringsuse põhimõte Eesti õigusesse seaduse tasandil sisse ning ringmajanduse põhimõttest tuleb lähtuda nii ehitatud keskkonna kavandamisel kui kestlike riigihangete korraldamisel. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse suurendamisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus (nii inimeste, teadmiste kui raha puudus). Jäätmevaldkond on oluline osa ringmajanduse poliitikast. Oluliste jäätmevaldkonna probleemide lahendamiseks võeti 2025. aasta lõpus vastu nn olmejäätmete reform, mille rakendamine algab 2026. aastast. Ringmajanduse arendamisel on väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringsuse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head süsteemi, kuidas ringsuse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi nende arendamiseks. Järgnevatel aastatel on vaja soodustada ringsuspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringsuse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada turul nõudlust sekundaarse materjali järele. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Ühtekuuluvusfondist ning Taaste- ja vastupidavuskavast toetatakse ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamist, et parandada Eesti ettevõtete tõhusust, majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Lisaks tuleb suurendada ka teenindussektori panust ressursitootlikkuse suurendamisel. Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes keskkonnahoidlikke lahendusi eelistavate riigihangetega kujundab siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakend ama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega valdav osa elanikest on liitunud. Eranditeks on Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallad, kus korraldatud jäätmeveo korraldamine pole kohustuslik, kuid jäätmete kokku kogumine on seal korraldatud muul moel. Eestil on jätkuvalt probleeme suureneva jäätmetekkega ning madala olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusena tuleb märkida ka ebapiisavat teadus-arendustööd ja selle rakendamist jäätmevaldkonnas. Näiteks on koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel ebapiisav ning avalikus ja erasektoris valitseb vastavate ekspertide ja spetsialistide puudus. Lisaks toimub jäätmevaldkonna taristu arendamine projektipõhiselt ehk valdkonnas puudub terviklik strateegia. KOVidel ei ole piisavalt ressurssi jäätmehoolduse arendamiseks. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks lõpeb 2027. aastaks jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KliM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete ja infovahetuse digitaliseerimine. Projekt tulemusena minnakse 2027. aastast üle reaalajas andmetel põhinevale aruandlusele. Projekti rakendamise üheks aluseks on jäätmereform, kuna reform loob vajaliku õigusliku raamistiku. 12 Nende kitsaskohtade ja probleemide valguses tuleb jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni arendades üle Eesti välja optimaalse ja toimiva jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse ning leides stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Jätkatakse teadlikkuse suurendamisega jäätmevaldkonnast, eriti liigiti kogumise osas. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele ja toetavad valdkonna arengut. EL tasandil lähtutakse uute regulatsioonide koostamisel kogu toote elutsüklist ehk õigusakti tasandil mõeldakse läbi toote keskkonnamõju alatest tooraine kaevandamisest kuni tekkinud jäätmete ringlussevõtuni. Esimeste selliste määrustena saab välja tuua 2023. aastal vastu võetud patarei- ja akumäärus (EL 2023/1542) 9 ja 2024. aastal vastu võetud pakendi ja pakendijäätmete määrus (EL 2025/40)10. Lähiaastatel on jõustumas ja rakendumas mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi, näiteks riikidevahelise jäätmeveo määruse muudatused ning ökodisaini määrus. Rakendumas on veel uus pakendi ja pakendijäätmete määrus ning lisandumas mootorsõiduki ringsuse ja romusõiduki töötluse määrus, jäätmete raamdirektiivi muudatused (tekstiili laiendatud tootjavastutusega seotud nõuded, toidujäätmete vähendamise sihtarvud ja eesmärgid). Lisaks on oluline korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber nii, et tagatud oleks ohutu materjaliringsus ning saavutatud olmejäätmetele ja muudele jäätmeliikidele kehtestatud sihtarvude täitmine. Muudatuste aluseks on koostöös Euroopa Komisjoni ja Maailmap angaga valminud jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mida arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused. Selleks võeti 2025. a vastu nn olmejäätmete reform, mille eesmärk on täpsustada omavalitsuste rolli, luua ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid, vähendada pakendijäätmete teket, edendada pakendite ringlussevõetavust ning tagada ajakohaste jäätmeandmete olemasolu. Riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023–2028“ kinnitati 20.12.2023. a. Riigi jäätmekavaga on paika pannud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusvahendeid ringmajanduse edendamiseks. Jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju inim- ja looduskeskkonnale. Keskkonnaamet tegeleb keskkonnakaitselubade, riikidevahelise jäätmeveo lubade väljastamise, haldamise ja järelevalvega, jäätmete koristamise korraldamisega reformimata riigimaalt ning keskkonnajärelevalvega, mille eesmärk on kontrollida jäätmekäitluse nõuetele vastavuse täitmist. Keskkonnaagentuur tegeleb jäätmekäitluse andmete seire korraldusega ja aruannete avaldamisega, keskkonnavaldkonna (sh jäätmed) analüüsidega, PAKIS andmete ja PROTO registreeringutega ning valdkonna projektide juhtimisega. Taustainfo Kuigi aastaid püsis olmejäätmete teke ja ringlussevõtt stabiilsena ühel tasemel (ca 500 tuhat tonni ja 28-32%) siis tänu viimastel aastatel toimunud regulatiivsetele muudatustele on erinevates jäätmevaldkondades näha paranemise märke liigiti kogumise tõhustumise suunas. Aastaid paigal seisnud olmejäätmete ringlussevõtt kasvas võrreldes 2022. aastaga ca 5%. Samas jääb kehtima probleemkohana jäätmetekke vähendamise eesmärgi mitte saavutamine. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVide nõustamine, juhendmaterjalide 9 L_2023191ET.01000101.xml 10 L_202500040ET.000101.fmx.xml 13 koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul ning 2023. aastal algatati ja 2025. aastal võeti vastu jäätmereform, mille eesmärk on hüppeliselt suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Oluline on ka asjaolu, et Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluses üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähendamist. Selleks on kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – koostatud on ringmajanduse Valge Raamat ja tegevuskava. Oluline on, et avalikus sektoris muutuksid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kasutamine süsteemsemaks ja laialdasemaks. Lisaks tuleb arendada edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. Samuti on planeerimisel uus Riigi ringsuse kava 2029+, mis peaks senisest enam keskenduma nii vormilt kui sisult ringmajandusele. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised OLULISEMAD REFORMID 1. Kvaliteetse elukeskkonna aluspõhimõtete juurutamine ruumiotsustes. Kvaliteetse elukeskkonna põhimõtted viiakse ehitusseadustikku ja nõuded ehitusprojektile määrusesse. Samuti jälgitakse elukeskkonna kvaliteedist lähtumist ehitatud keskkonda puudutavates avaliku sektori strateegilistes dokumentides koostöös Maa- ja Ruumiametiga. 2. Lihtsustatakse korterelamute renoveerimist ja juurdeehituste tegemist. Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Välisvahenditest rahastatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimist. Jätkub kortermajade renoveerimislaenu ja tagatiste pakkumine ning teenuste arendamine turutõrkepiirkondades. Luuakse elamufondi renoveerimiskava ja hoone omanikku abistav renoveerimispass. Koostöös Euroopa Investeerimispangaga töötatakse välja taskukohaste eluasemete rajamise finantsmehhanism üle Eesti. Tehaselise renoveerimise kvaliteedi arendamiseks viiakse läbi tüüphoonetele taskukohaseid lahendusi otsiv arhitektuurivõistlus. 3. Ehitustegevust korraldavate nõuete kaasajastamine. Selle raames ajakohastatakse ehitusseadustik ja vaadatakse üle ehitusprojektile ja ehitisregistrile esitatavad nõuded ning muudetakse ehitusteatise menetlus lihtsamaks. Korrastatakse ehitisregistri ülesehitust, toimimist ning arendatakse edasi selle funktsioone, mis on olulised rahvusvaheliste kohustuste ja siseriiklike vajaduste täitmiseks. 4. Hoonete energiatõhususe tõstmine. Töös on energiatõhususe direktiivi EPBD ülevõtmine, mille raames ajakohastatakse energiatõhususe metoodika ja energiamärgiste süsteem, kehtestatakse sisekliima nõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele ning jätkatakse kestliku ehituse põhimõtete arendamist. Hoonete puhul saab uueks standardiks nende olelusringiüleste keskkonnamõjude hindamine ehk hoone süsinikujalajälje arvutamine, mis võimaldab vähendada hoonete keskkonnamõju kõigis etappides, toetades sealjuures ressursside ring- ja taaskasutust. 5. Ringsuse reform. Ringmajanduse alaste õigusaktide ühtlustamine, ajakohastamine ja rakendamine (sh jäätmete raamdirektiiv, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv, ühekordse plasti direktiiv, pakendi- ja pakendijäätmete määrus, ökodisaini määrus), ettevõtete ja riigi halduskoormuse ning kulude vähendamine, digilahenduste arendamine, 14  korduskasutuse ja teisese toorme kasutuse potentsiaali kaardistamine ja kasutamine, puhta tööstuse kokkuleppe rakendamine. Teadlikkuse tõstmine ringsuse, jäätmete ning energia- ja ressursitõhususe kohta. 6. Jäätmereformi rakendamine. Kohalike omavalitsuse ja riigi ringmajanduse korraldamise digisüsteemide ja jäätmekorralduse ajakohastamine ning võimendamine, sh teadlikkuse tõstmine, ning ringlussevõtu võimekuse tõstmine. Reformi aktiivne rakendumine algab 2026. aastast. Riigi jäätmekava ja jäätmereformi elluviimisel ei jäta riik ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi üksi. Ettevõtlust toetatakse ringmajanduse valdkonnas selleks, et areneda saaks ringlussevõtu tööstus ja tekiksid paremini ringlusse võetavad pakendid, ringsed tooted ning uued ärimudelid. Kohalikele omavalitsustele on planeeritud vahendid liigiti kogumise tõhustamiseks. Näiteks suunatakse ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite, jäätmete ja pakendamise vähendamiseks, jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu edendamiseks EL struktuuritoetuste perioodil 2021-2027 EL vahendeid 75,6 mln eurot kuni 31.12.2029. 7. Energiatõhususe direktiivi EL 2023/1791 (Energy Efficiency Directive ehk EED) ülevõtmine. Suurim energiasäästu potentsiaal on Eesti hoonete sektoris, millele järgnevad transport ja tööstus. Kliimaministeeriumi kui energiasäästu koordinaatori laual on järgmised teemad: ✓ Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte edendamine; ✓ Riigi kumulatiivse energiasäästu kohustuse edendamine ja seire; ✓ Energiatõhusus avalikus sektoris; ✓ Ettevõtete energiaauditid; ✓ Energiatõhusus riigihangetes; ✓ Täiendavad energiatõhususe meetmed ja mõjude hindamine -> toetus, tasu, süsteem; ✓ Energiatõhusus andmekeskustes; ✓ Energiaostuvõimetus ja energiavaesus; ✓ Tarbija teadlikkuse tõstmine. 8. Energia- ja ressursitõhususe reform. Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe arendamine ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Toetame ettevõtete energia- ja ressursitõhusust, et suurendada konkurentsivõimet. Toetuse eesmärk on saavutada esmase toorme sääst, mis tähendab imporditavast toormest sõltuvuse vähenemist, ja suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas. Energia- ja ressursitõhususe põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmist efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid. Ettevõtete ressursitootlikkuse edendamise investeeringud aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, keskkonna ja majanduse vastupidavusele, kliimamuutustega kohanemisele ja ettevõtete konkurentsivõime paranemisele. 7. Programmi tegevused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. 15 Programmi tegevus 1.1. Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine Eesmärk: Ehitusvaldkond loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatakse madala süsinikujalajäljega ja kõrge energiatõhususega ehitisi ja säästlikku asularuumi. Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvust umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad statistikaameti andmetel riigi majandusse umbes 17%. Arvestades sektori suurt mõju, loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Muuhulgas investeeritakse jätkuvalt tõhusat andmevahetust võimaldavatesse digiteenustesse, sh e- ehituse platvormi. Elukeskkonna kvaliteeti parandatakse juurutades kvaliteetse ruumi põhimõtteid, mille kaudu parandatakse ka ehitiste keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust. Kvaliteetse ruumi põhimõtete järgmine ja mitmekesise ning kompaktse ruumi loomine tagab jätkusuutliku elukeskkonna pikas perspektiivis. Programmi tegevus on seotud poliitika kujundamisega ja seda viib ellu Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond. Maa- ja Ruumiametiga koostöös pakutakse e-ehituse platvormil ehitisregistri teenust, ehitusvaldkonna juhendmaterjale, panustatakse ehitusvaldkonna digitaliseerimisse ja luuakse eeldusi andmepõhise ruumiloome arendamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet panustab ehitiste järelevalve ning teavitus- ja ennetustegevustega. Perioodil 2026-2029 on kavas: • Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja riigikantseleiga elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas üleriigilise planeeringu tegevuskava või samaväärse strateegidokumendi koostamist. • Juurutatakse kvaliteetse elukeskkonna kriteeriumeid, sh Euroopa Uue Bauhausi põhimõtteid, mis seavad eesmärgiks kestliku, kauni ja kaasava ruumiloome. Selle üks väljund on ehitusseadustikku ruumikvaliteedi kriteeriumite lisamine ja tänavaruumi standardi koostamine Eesti asulate elukeskkonna kvaliteedi, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Samuti tegeletakse teadlikkuse tõstmisega kvaliteetse ruumi põhimõtetes osas, näiteks luuakse järg noortele suunatud telesaatele “Arhitektuurime”. • Elukeskkonna kvaliteetseks ja andmepõhiseks kujundamiseks sh tervise - ning kliimaväljakutsete lahendamiseks soodustatakse vastavat teadus- ja arendustegevust. Osaletakse Driving Urban Transitions (DUT) partnerluse raames käivitunud rahvusvahelistes projektides MARLENE (liikuvuse ja teenuste kättesaadavus väikestes ja keskmise suurusega linnades ning 15-minuti linna kontseptsioon) ja EDITUA (linnade elukeskkonna parandamine kasutades tühje alasid loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks). • Kaasajastatakse ehitusprojektile, kui ehituse kõige olulisemale dokumendile, esitatavad nõuded, sh analüüsitakse ehitusteatise menetluse lihtsustamist. • Otsekohalduva ehitustoodete määruse ehk CPRi uuendamise raames hinnatakse siseriikliku õiguse vastavust uuele CPRile ja selle tulevastele alamaktidele ning tehakse vajadusel vastavad muudatused. 16  • Edendatakse ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehitusvaldkonnas, näiteks korraldatakse erinevate sektorite koostööd edendav koolituste-häkatonide sari. • Heitevabad hooned saavad uueks standardiks: alates 2028. aastast peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 2030. aastast kõik uued hooned olema heitevabad ja ilma lokaalse fossiilkütuse kasutuseta. Lisaks suurendatakse lokaalse taastuvenergia kasutust hoonetes (eelkõige läbi päikeseenergia, kus tehniliselt ja majanduslikult teostatav). • EPBD uustöötlus toob kaasa vajaduse ajakohastada energiatõhususe metoodikat ja energiamärgiste süsteemi, et tagada parem võrreldavus ELi üleselt. Samuti kehtestatakse uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele sisekliima nõuded ning 2025-2026 kaasajastatakse hoonete energiatõhususe arvutustele aluseks olevaid energiakandjate kaalumistegureid. • Jätkatakse kestliku ehituse põhimõtete arendamist. Hoonete puhul saab uueks standardiks nende olelusringiüleste keskkonnamõjude hindamine ehk hoone süsinikujalajälje arvutamine. Õigusaktides kehtestatakse hoone süsinikujalajälje arvutuskohustus (2028/2030), riiklik hoonete jalajälje arvutusmetoodika viiakse kooskõlla direktiiviga, täiendatakse riiklikku ehitusmaterjalide heitetegurite andmebaasi, koondatakse ühtsesse andmekogusse Eestis väljastatud ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonid. Ühtlasi hinnatakse vajadust süsinikujalajälje hindaja pädevusnõuete ja (osa)kutse väljatöötamise järele. Aastaks 2027 koostatakse hoonete süsinikujalajälje piirväärtuste teekaart, seejärel viiakse piirväärtused õigusaktidesse; piirväärtused rakenduvad 2030. a. • Aastatel 2025-2026 viiakse koostöös Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ellu projekt, mille eesmärk on arendada hoonete indikatiivse energiatõhususklassi määramist energiatarbimise andmete põhjal. Projekt võimaldab tulevikus riiklikul tasandil ülevaadet hoonefondi energiatõhususe seisundist. Eduka pilootprojekti korral on võimalik lahendust laiendada kogu hoonefondile ning siduda energiatõhususealase järelevalve ja planeerimise tööriistadega. • Analüüsitakse ehitisregistrisse kogutavad andmed, andmevälju ja vormide ülesehitust; lihtsustatakse loamenetlusi, andmete uuendamist ning ehitisregistri üldist kasutamist. • Jätkatakse ehitussektori läbipaistvuse ja efektiivsuse tõstmist investeeringutega digiehitusse: o e-ehituse platvormi arendamine seoses EPBD ülevõtmisega, nt muudatused energiamärgise vormil või lisanduv info taastuvenergia paigaldusvõimsuse kohta; o 3D-kaksiku edasiarendused ruumiotsuste ja kommunikatsiooni abivahendina; o renoveerimisgiidi arendus; o kultuuriväärtuslike ehitiste ja muinsuskaitsealal ning mälestiste kaitsevööndis asuvate ehitiste info kuvamine e-ehituse platvormil; o ÜBN 4.0 juurutamine; o Arendatakse välja taastuvenergia edendamist soosivast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks kontaktpunkti funktsioonid. Tabel 5. Programmi tegevuse kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine mõõdikud Tegelik 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 024) Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks*, skaala 1-100 26 (2023) 33 ’- ’- 39 Allikas: Kliimaministeerium 17  Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 62,00% 75,00% 78,00% 80,00% 83,00% Allikas: Eurostat (2022) Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga**, - skaala 1-100 67,6 71,70 - 74,10 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas, TWh 11,70 11,50 11,21 11,01 10,8 Allikas: Statistikaamet (2023) Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas, kWh 16,50 16,20 16,01 15,73 15,45 Allikas: Statistikaamet (2023) * uuringut viiakse läbi iga kolme aasta tagant. ** uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant. Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks (skaala 1–100) näitab, kuivõrd on ehitussektoris kasutusele võetud digilahendused (nt BIM, automatiseerimine, ehitusjuhtimise süsteemid, digiteisikud, asjade internet). Digitaliseeritus on eelduseks tootlikkuse kasvule, vigade vähendamisele ja paremale kuluefektiivsusele. Indeks peegeldab ettevõtete digitaalset küpsust – kõrgem indeks tähendab, et rakendatakse rohkem kaasaegseid tehnoloogiaid, tänu millel on vastanute hinnangul positiivne mõju infoliikumisele ja koostööle, töötajate rahulolule ning ettevõtte majandusnäitajatele. Riiklikud investeeringud digilahenduste arendamisse (nt e-ehituse platvorm ja BIM-i rakendamise tugi) suurendavad indeksi väärtust. Pikemas plaanis vähendab see riigi kulusid haldusele, kiirendab ehituslubade menetlust ning tõstab valdkonna konkurentsivõimet. Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes (%) on keskne majandusnäitaja, mis näitab, kui palju väärtust luuakse ühe töötaja kohta võrreldes EL keskmisega. Ehitussektori madal tootlikkus pärsib majanduse konkurentsivõimet. Kui näitaja on 62%, tähendab see, et Eesti ehitussektori töötaja toodab ca 2/3 sellest väärtusest, mida keskmine ELi töötaja. Tõus 75%-ni näitab sektori tõhususe ja lisandväärtuse paranemist. Tootlikkuse kasv vähendab ühikukulu (nt ehituse m² hind) ja suurendab maksulaekumist sama tööjõumahu juures. Riigi investeeringud koolitusse, innovatsiooni ja digitaliseerimisse aitavad seda otseselt kasvatada. Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga (skaala 1–100) koondab hinnanguid nt avaliku ruumi, ehitiste arhitektuuri ja seisukorra ning ligipääsetavuse kohta. See seob otseselt ehitus- ja ruumipoliitika tulemused inimeste heaoluga. 2024. a tulemus 67,6 on „hea“, kuid lähemal „rahuldavale“ kui „väga heale“. Eesmärk 71,7 ei vasta veel rahulolu tasemele „väga hea“, kuid arvestades, kui pikalt võtab aega investeeringute tegemine ehitatud keskkonda ning elanikele tajutava, elukvaliteeti tõstva mõju saavutamine, on põhjendatud mõõdukate eesmärkide seadmine. Eluhoonete primaarenergia tarbimine (TWh aastas) näitab, kui palju energiat kulub eluhoonete kütmiseks, jahutamiseks ja muuks otstarbeks koos tootmis- ja ülekandekadudega. Näitaja vähenemine 11,7 → 11,5 TWh tähendab eluhoonete energiatõhususe paranemist, ja kinnitab, et tehtud investeeringud hoonete renoveerimisse ja energiatõhususe täidavad oma eesmärki. Vähenenud energiatarve alandab majapidamiste kulusid, suurendab energiajulgeolekut ja aitab Eestil täita energia- ja kliimapoliitika eesmärke. Samuti vähendab see vajadust riigi hilisemate toetusmeetmete (nt energiahinna kriisitoetused) järele. Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine (TWh aastas) näitab hoonetes tegelikult tarbitud energia hulka (elekter, soojus jms). See on otsene näitaja energiasäästu ja energiatõhususe arengust nii elu - kui ka mitteeluhoonetes. Näitaja vähenemine 16,5 → 16,2 TWh viitab energiasäästlikkuse ja renoveerimise positiivsele mõjule ning kinnitab, et riigi investeeringud avalike hoonete renoveerimisse ja 18 energiasüsteemide uuendamisse toovad pikaajalist kokkuhoidu energiakuludes, vähendavad CO2 heidet ning loovad eeskuju ja nõudlust ka erasektoris. Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Eesmärk: Soodustada eluhoonete renoveerimist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Programmi tegevus on seotud poliitika kujundamisega ja seda viib ellu Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond. Programmi tegevusse panustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), kes annab välja eluasemete ehitamise ja renoveerimisega seotud toetusi ja kellega koostöös toimub toetustingimuste arendamine. Perioodil 2026-2029 on kavas: • Jätkatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimise ning lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamise toetamist (124 mln eurot). • Hoonete rekonstrueerimise juriidiliste takistuste ja kvaliteediprobleemide lahendamiseks viiakse ellu üleriigilisi teadus- ja arendusprogramme LIFE IP BuildEst (2022-2028) ja LIFE heritageHome (2023-2026). Samuti plaanitakse tegevusi rekonstrueerimise arhitektuurse kvaliteedi arendamiseks, näiteks korraldatakse tehaselise rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus. • Hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevate renoveerimiseesmärkide täitmiseks koostatakse riiklik hoonete renoveerimiskava ja renoveerimispass. Kavas seatakse renoveerimise eesmärgid hoonete tüüpidele, määratakse renoveerimise mahud ja tempo, rahalised ja mitterahalised vahendid renoveerimise edendamiseks ning sõnastatakse viisid renoveerimise takistuste kõrvaldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. • Lihtsustatakse korterelamute renoveerimist ja juurdeehituste (lift, lisakorrus, rõdud) tegemist. • Koostöös Euroopa Investeerimispangaga töötatakse välja taskukohaste eluasemete rajamise finantsmehhanism turutõrkepiirkondades väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi. 19 Tabel 6. Programmi tegevuse eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Eluruumide arv vähemalt C-energiaklassiga hoonetes, tk 118 700 155 000 169 000 184 000 200 000 Allikas: Kliimaministeerium Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise aastasissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus 4.86 4.8 4.7 4.6 4.5 Allikas: https://eluase.ut.ee/ Eluruumide arv vähemalt C-energiaklassiga hoonetes näitab, kui paljud eluruumid vastavad vähemalt C-energiaklassile, hõlmates nii uusehitusi kui ka renoveeritud hooneid. See peegeldab, kuivõrd riigi ja erasektori investeeringud muudavad elamufondi energiatõhusamaks ja aitavad täita kliimaeesmärke. Riigi toetusmeetmed (EISi renoveerimistoetused) suurendavad C-klassile vastavate eluruumide arvu. Mida enam neid lisandub, seda väiksemad on leibkondade pikaajalised energiakulud ja seda väiksem surve riigieelarvele energiahindade kõikumise leevendamisel. Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise neto aastasissetuleku suhe, 3,0 standard näitab eluaseme taskukohasust ning võimaldab hinnata, kas palgakasv ja kinnisvarahindade kasv on tasakaalus. Eluaset loetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle soetada vähem kui kolme aasta sissetuleku eest ning mõõdikuna jälgime hetkel korterite hinna ja sissetuleku suhet. Korterite hinna taskukohasus liigitub rahvusvahelise näitaja alusel mõõdukalt mittetaskukohaseks kui selle väärtus jääb vahemikku 3,1-4 ning tugevalt mittetaskukohaseks kui selle väärtus tõuseb üle 4,0. Riigi elamupoliitika (nt üürielamute toetamine, renoveerimistoetused, ruumiplaneerimise poliitika) mõjutab pakkumise mahtu ja kvaliteeti. See omakorda hoiab hindu kontrolli all ja vähendab vajadust täiendavateks sotsiaaltoetusteks eluasemekulude katmisel. Eesti puhul on oluline eristada kahte regiooni: 1) Tallinn, Tartu ja Pärnu ning 2) ülejäänud Eesti. Esimese regiooni puhul ületab antud mõõdik oluliselt 3,1 väärtust ehk eluasemed ei ole taskukohased. Tallinnas oli 2024. aastal mõõdiku väärtus 5,22, Tartus 4,48 ning Pärnus 4,88. Teises regioonis on eluasemed küll taskukohased, kuid valitseb uute kvaliteetsete elamispindade puudus. Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõju vähendamine. Programmi tegevus hõlmab endas olmejäätmetega seotud poliitika kujundamist (jäätmereformi rakendamine), laiendatud tootjavastutuse (tekstiilijäätmete tootjavastutuse arendamine) ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamist (Vaivara ohtlike jäätmete käitluskompleksi võimekuse arendamine), ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika kujundamist ning ringmajandusele üleminekut ja digitaliseerimist (e-saatekirjade projekti rakendamine ja õiguslikud alused jäätmereformist). Tegevuse eesmärk on tarbimise ja tootmise edendamine kestlikkuse, ressursitõhususe ja väiksemate keskkonnamõjude suunas. Tegevuse tulemusena peab vähenema jäätmeteke ja suurenema materjalide ringsus. Eesmärgi täitmisele aitavad kindlasti kaasa EL Ühtekuuluvuspoliitika vahendid, 20 millega suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekusi liigiti kogumise taristu arendamisel, ettevõtjate ringlussevõtu tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni. Tõhusalt korraldatud ringmajanduse eesmärk on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõjude vähendamine läbi uute ringmajanduslike mudelite soodustamise ja jäätmetekke vähendamise. Ressursside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks on oluline ettevõtjate energia- ja ressursitõhusamale majandamisele ülemineku toetamine. Toetame ettevõtete energia- ja ressursitõhusust Ühtekuuluvusfondi vahenditega, et suurendada konkurentsivõimet. Toetuse eesmärk on saavutada esmase toorme sääst, mis tähendab imporditavast toormest sõltuvuse vähenemist, ja suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas. Tõhusalt korraldatud ringmajanduse meede koosneb kahest programmi tegevusest, mis on kirjeldatud allpool. Tegevuse elluviimisse panustab Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Kliimaministeeriumi roll on poliitika kujundamine, Keskkonnaameti roll on jäätmekäitlusest tulenevate mõjude vähendamine läbi loastamise ja järelevalve ning ettevõtjate nõustamine ringmajandusele üleminekul. Keskkonnaagentuur täidab lihtsa ja mugava aruandluse korraldamise funktsiooni klientidele (jäätmekäitlejad jne) ning monitoorib ka sõltumatult poliitikameetmete tõhusust ja mõjusust. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab läbi EL vahendite (SF, RRF, SA KIK keskkonnaprogramm, LIFE jne) ringmajandusele üleminekut ning nõustab ettevõtjaid investeeringute taotlemisel ja elluviimisel. Perioodil 2026-2029 on kavas: • Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide elluviimine. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. • Riigi ringsuse kava 2029+ koostamine ja rakendamine. Kehtiv jäätmekava seab riigile eesmärgid ja suunised kuni aastani 2028. Järgmise perioodi riikliku jäätmekava ettevalmistamisega peab alustama juba 2026. aastal. Selleks plaanime koostada ringsuse kava, mis sisaldab endas ka jäätmekava ning seab riigile sihid seoses majanduskasvu ressursikasutusest lahti sidumisega. • Jäätmevaldkonna õigusaktide ajakohastamine. Tagatakse toimiv jäätmevaldkonna õigusruum ja jäätmekäitlussüsteemi arendatakse vastavalt Maailmapanga jt analüüside tulemustele. Tagatakse valdkonna arengut toetavate jäätmealaste õigusaktide vastavus EL õigusele ja õigeaegne Eesti õigusruumi üle võtmine. Ajakohased õigusaktid tagavad jäätmekäitluse seire korraldamise, analüüside tegemise, aruannete koostamise ja avaldamise, jäätmelubade efektiivse väljaandmise ja riikliku järelevalve tõhusa ja mõjusa teostamise ning riigiomandis olevalt maalt jäätmete koristamise korraldamise. • Ohutu materjaliringluse suurendamine. Koolitatakse kemikaaliaudiitoreid ja toetatakse ettevõtteid. • Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Eesmärk on suunata eraldi kogutud biojäätmed ning muud biolagunevad jäätmed, sealhulgas reoveesete võimalikult suures ulatuses ringlussevõttu (R3o toiming) ning saadavad tooted võtta kasutusele teisese 21  toormena. See tähendab, et ka biolagunevatest jäätmetest toodetud kompost ja kääritusjääk on kvaliteetsed ning vastavad toote nõuetele. • Tekstiilitoodetele laiendatud tootjavastutuse süsteemi loomine. Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiiviga soovitakse kehtestada kõigis ELi liikmesriikides tekstiiltoodete jaoks kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Eestis on alates 2025. aastast kohustuslik tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda. Laiendatud tootjavastutuse süsteem peab siseriiklikus õiguses vastu võetud olema 2027. aastal. • Toidujäätmete tekke vähendamine. Jäätmete raamdirektiiv näeb lisaks tekstiilile laiendatud tootjavastutuse kehtestamisele ette, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks ning saavutama toidujäätmete vähendamise sihtarvud. Aastaks 2030 tuleb vähendada toidujäätmete teket toidutööstuses 10% võrreldes aastate 2021–2023 keskmise toidujäätmete tekkega ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes) elaniku kohta 30% võrreldes 2021–2023 keskmise toidujäätmete tekkega. Direktiivi muudatused, mis puudutavad toidujäätmete vähendamist, peavad olema Eesti õigusesse üle võetud hiljemalt 17. juuniks 2027. • Kolmandate riikide online-platvormidelt soetatud probleemtoodete ja nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete rakendamine. Kolmandate riikide veebikaubamajad pakuvad sageli väga soodsaid ning ebakvaliteetseid kaupu, mille hõlpsa kättesaadavuse tõttu on sellise toodete sissevool Eestisse muutunud massiliseks. Massiline odavate kaupade tellimine soodustab aga ületarbimist, mis omakorda suurendab jäätmete hulka ja riigi süsinikujalajälge. Samuti on raskendatud selliste veebikaubamajade pakutavate kaupade ja pakendite suhtes laiendatud tootjavastutuse nõuete jõustamine. Eelnev seab kohalikud ettevõtted nõrgemale positsioonile. Järgnevate aastate jooksul on ringmajanduse valdkonnas üheks prioriteediks rahvusvaheline koostöö selliste meetmete kujundamiseks, mis tagavad, et ka kolmandatest riikidest otse tarbijani jõudnud pakendite ja probleemtoodete osas vastutaks jäätmekäitluse eest nende tootja. Heaks näiteks on patareide ja akude tootjavastutuse süsteemi rakendumine kolmandate riikide tootjatele 2025 keskel. • LIFE SIP CircEST teadus- ja arendusprogrammi rakendamine positiivse rahastusotsuse korral perioodil 2027-2034. Kliimaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus esitasid 4. septembril 2025. a koostöös veel 15 partneriga LIFE programmi strateegilise integreeritud projekti (SIP) eeltaotluse CircEST. Pärast positiivset otsust esitatakse täistaotlus 5. märtsil 2026. Projekti strateegiline eesmärk on Eesti riigi jäätmekava 2023-2028, sh jäätmereformi, elluviimine ja selle jätkuna riigi ringsuse kava 2029+ koostamine ja rakendamine. Positiivse rahastusotsuse korral viiakse projekti alates 2027. aastast ellu. Tabel 7. Programmi tegevuse ringmajanduse korraldamine mõõdikud Tegelik 2 0 28 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 25 2 0 26 2 0 27 (2 024) Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%) 38,00% Allikas: Keskkonnaagentuur 55,00% 55,00% 56,00% 57,00% 58,00% (2023) Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) inimese kohta, kg 3721 (2023) 3350 3350 3300 3300 3250 Allikas: Keskkonnaagentuur Mõõdikud on levinud näitajad jäätme-ja ringmajanduse valdkonna arengute seiramiseks nii meil kui teistes EL liikmesriikides. Eesti vaates on kriitilise tähtsusega jälgida olmejäätmete ringlussevõtu määra, mille osas on kohustus võetud ja mille sihtmäära täitmisega on meil tõsiseid väljakutseid. Alates 1. jaanuarist 2024 on üle Eesti kõikjal kohustuslik biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine, mis on juba avaldanud mõju olmejäätmete ringlussevõtu kasvule. Jäätmereformi tulemusena peab olmejäätmete liigiti kogumine Eestis veelgi kasvama ja seeläbi ka ringlussevõtt. Liigiti kogutud jäätmed on eelduseks 22 ringlussevõtu saavutamisel. Teine oluline mõõdik on jäätmeteke inimese kohta, mis näitab käitumuslikku muutust ehk kui hästi või halvasti me ressursse majandame. Jäätmetekke vähenemine inimese kohta annab selge indikatsiooni korduskasutuse, toodete pikema eluea ja inimeste käitumismuutuste osas. Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise ning ressursitõhususe suurendamine. Programmi tegevus koosneb energiatõhususe poliitika kujundamise (Energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) ja selle elluviimise korraldamisest ning ettevõtete ressursitõhususe korraldamisest. Energiatõhususe poliitika kujundamise eesmärk on energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste integreerimine Eesti õigusruumi ja selge rakendamise koordineerimine ja seire. Oluline on energiatõhusus tagada läbi transpordi, energeetika ja hoonete renoveerimise. Ettevõtjate ressursi- ja energiatõhususe investeeringute toetamine jätkub 2026. aastal kõige enam EL Ühtekuuluvusfondi toel (meetmeid kajastatakse ringmajanduse korraldamise programmi tegevuse all, kuna antud valdkond panustab mõlemasse programmi tegevusse). Tegevuse tulemusena peab meie ressursitootlikkus suhestatuna SKPsse kasvama ning üldine energiasääst olema tagatud. Programmi tegevus on seotud poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamisega ja seda viib ellu Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond. Tabel 8. Programmi tegevuse energia- ja ressursitõhustamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Ressursitootlikkus, eur/kg 0,86 (2023) 0,87 0,88 0,89 0,9 Allikas: Statistikaamet Kumulatiivne energiasääst alates aastast 2021 (GWh) eesmärk Allikas: Kliimaministeerium 1243, 2183 2687 3325 3964 tegelik * *Esimene aruandeaasta on 2023. Andmed esitame juulis 2025. Ressursitootlikus on levinud näitaja EL tasemel näitamaks kuidas me ressursse kasutame. Eesti ressursitootlikkus on väga madal. Peamiselt on see tingitud Eesti majanduse ja tööstuse struktuurist. EL keskmine ressursitootlikus on 2,4 eurot/kg. Eestis on see ligi 3 korda madalam st see näitab seda kui palju on meil veel tõhususe saavutamiseks minna. Samuti on see hea näitaja nii ringmajanduse kui energiatõhususe vaatest koondpildi tekitamiseks. Kumulatiivse energiasäästu eesmärk aastaks 2030 on Eestil perioodile 2021-2030 kokku 21,28 TWh. Tegemist on energiatõhususe direktiivist (Energy Efficency Directive-EED) seatud eesmärgiga. Antud näitaja on ühine kõikidele liikmesriikidele ning seiresüsteem näitab meie arengut koondtulemuse suunas. 23  8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Programmi eesmärkide saavutamisse panustavad ka Maa- ja Ruumiamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele: • Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“; • Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050; • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035; 24  • Digiühiskonna arengukava 2030; • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“; • Heaolu arengukava 2023-2030; • Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted; • Riigi jäätmekava 2023-2028; • Ringmajanduse valge raamat, 2022; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ja koostatav uus arengukava aastani 2035; • Kliimakindla majandamise seadus; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030; • Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035; • EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi Majanduspoliitika plaan 2035. Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi tegevusi EL-i õigusaktid, millest peamised on: • Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 305/2011; • Ökodisaini määrus (Ecodesign requirements for sustainable products ehk ESPR) ehk Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus 2024/1781; • Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/1275; • Energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive ehk EED) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2023/1791; • Taastuvenergia direktiiv (Renewable Energy Directive ehk RED3) ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2413. • Jäätmete raamdirektiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ • Pakendimäärus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus EL/2024/40; • Prügiladirektiiv ehk Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ; • Elektroonikaromude direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL; • Patarei- ja akumäärus ehk Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus EL/2023/1542; • Ühekordse plasti direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv EL/2019/904; • Romusõidukite direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ (2026 võetakse vastu uus määrus- sõidukite ringluspõhiste nõuete ja romusõidukite käitlemise määrus • Tööstusheidete direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL; • Jäätmesaadetiste määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2024/1157. Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi veel järgmised algatused: • EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm; 25 • CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös; • Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted; • ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele; • Rahvusvaheline plastireostuse lepe; • Euroopa uus Bauhaus – EL-i algatus, mis seab kestliku, kaasava ja kauni ruumiloome sihid; • Davosi süsteem kvaliteedipõhimõtete rakendamiseks ruumiloomes; • Euroopa tööstuslepe • Euroopa rohelepe; • Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm; • EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030. 26 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Teenus Eesmärk ja kirjeldus Programmi tegevus: Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine Kvaliteetse elukeskkonna poliitika Eesmärk: Kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamine ja kujundamine ehitusvaldkonna strateegiline sidumine laiemate elukeskkonna kujundamise ja arendamise eesmärkidega. Kirjeldus: Luuakse tingimused, et ehitusvaldkonna areng on seostatud maakasutuse, ruumilise planeerimise, liikuvuse ja teiste elukeskkonna arengut kaalukalt suunavate valdkondadega. Tagatakse kvaliteetse ruumi põhimõtete (funktsionaalsuse, sealhulgas ligipääsetavuse , majandusliku väärtuse kasvatamise, kliima- ja keskkonnasäästlikkuse , asukoha eripära ja konteksti arvestamise, esteetilise sobivuse ning kaasava loomise) tasakaalustatud ja terviklik rakendamine. Ehitustegevuse ja -toodete Eesmärk: Tagada ehitustegevuse, ehitiste ja -toodete ohutus, poliitika kujundamine eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus ning soodustada jätkusuutlikku majandusarengut. Kirjeldus: Poliitika kujundamisel lähtutakse nimetatud väärtustest, uuendatakse ehitusseadustikku ja selle alamakte ning teisi ehitusvaldkonna regulatsioone. Ehitiste keskkonnasäästlikkuse , Eesmärk: Arendada madala keskkonnamõjuga ehitamist tagades energiatõhususe ja sisekliima ehitiste keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja parima sisekliima. poliitika kujundamine Kirjeldus: Arendatakse kuluoptimaalse energiatõhususe nõuete süsteemi, töötatakse välja süsinikujalajälje arvutamise alused ja piirväärtused ning sisekliima nõuded, ajakohastatakse energiakandjate kaalumistegurid, viiakse ellu energiamärgiste järelevalve automatiseerimine ja toetatakse ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehitussektoris. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine Eesmärk: Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning (KLIM) infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Tegevused: E-ehituse platvormi arendatakse ja hooldatakse selliselt, et see toetaks kolme eelpool nimetatud teenuse eesmärkide elluviimist. Programmi tegevus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Eluasemepoliitika kujundamine Eesmärk: Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja (KLIM) välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimiseks on ellu kutsutud üleriigilised teadus- ja arendusprogrammid LIFE IP BuildEst (2022-2028) ja LIFE heritageHOME (2023-2026), sh koostatakse hoonete renoveerimiskava. Elamufondi ja Eesmärk: Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade elamutega elamistingimuste parendamise seotud probleemid, milles tuginetakse ka Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 toetamine (KLIM) otsusele dokumendis "Tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvastikuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks". 27  Stimuleeritakse elamufondi rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Tagatakse kvaliteetsete elamistingimuste parem kättesaadavus pöörates seejuures tähelepanu ka üürielamutele, kahaneva elanikkonna piirkondadele ja vähekaitstud leibkondadele. Programmi tegevus: Ringmajanduse korraldamine Jäätmekorralduse ja Eesmärk: Eesti jäätmekorraldus on tõhus ja ringmajandusel põhinev. ringmajanduse poliitika Jäätmekäitlust mõjutavad riigi regulatsioonid tagavad valdkonna kujundamine (KLIM) tervikliku ja tõhusa toimimise ning jäätmealase teadlikkuse kasvu ning on loodud toimivad seosed eri jäätmeliikidega seotud poliitikate vahel. Muuhulgas toimub olmejäätmete, plasti- ja pakendijäätmete , probleemtoodetest tekkinud jäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ning biolagunevate jäätmete tekke vähendamine ja ringlussevõtu suurendamine. Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest. Andmeid kogutakse reaalajamajanduse (RTE) andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel. Rakendatakse andmepõhist juhtimist. Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad terviklikuma ülevaate jäätmekäitluse ahelast, riigi kogutud ja avaldatud jäätmealase id andmeid peetakse usaldusväärseteks. Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest, muu hulgas toetatakse ringmajanduse edendamist ja andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamist, edendatakse era- ja avaliku sektori koostööd uute ärimudelite välja töötamisel ja oskusteabe arendamisel ning lihtsustatakse keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendamise kaudu. Jäätmemajanduse korraldamine Eesmärk: Vähendada jäätmekäitlusest tekkivaid keskkonnahäiringuid (KeA) ning suurendada ringlussevõttu. Tegevused teenuse raames teostatakse: a) jäätmekäitleja registreerimine, b) keskkonnakaitseloa väljastamine, c) riikidevahelise jäätmeveoloa andmine, d) jäätmevaldkonna kooskõlastuste väljastamine, e) keskkonnatasu rakendamine, f) jäätmevaldkonna tegevuste vastavuse kontrollimine nõuetele. Jäätmete käitlemiseks on vajalik vastav luba, mis annab õiguse jäätmete töötlemiseks ning seab tingimused keskkonnahäiringute minimeerimiseks ja ohutuks materjaliringluseks. Jäätmete kõrvaldamisel rakendatakse keskkonnatasu. Nõuetele vastavuse ja tootjavastutuse tagamiseks viiakse läbi järelevalve-, haldus- ja süüteomenetlusi. Jäätmekäitluse aruandluse ja Eesmärk: Riigi aruandluskohustuse täitmine. Jäätmevaldkonna registreeringute korraldamine analüüside ja otsuste tegemiseks vajalike andmete töötlemine. (KAUR) Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. Teenus koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikustamisest KOTKAS, PROTO, PAKIS ja OJS andmekogudes. Andmeid töödeldakse ja avalikustatakse rakenduste kaudu, teabepäringutes ja koondülevaadetes. 28 Jäätmevaldkonna analüüside Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine tegemine (KAUR) jäätmevaldkonnaga seotud otsuste tegemiseks Jäätmevaldkonna andmestike analüüsimine tellimuste põhjal ja tulemuste tõlgendamine, prognoosimine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute tegevuse aruannetest. Programmi tegevus: Energia- ja ressursitõhustamine Energia- ja ressursitõhususe Eesmärk: Muuta energiatarbimine efektiivsemaks, tagada poliitika kujundamine (KLIM) energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; avaliku sektori asutuste eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada avalike hoonete energiatõhust ja kvaliteeti; edendada ja toetada ettevõtteid energia ja ressursitõhususe meetmete (sh. energia ja ressursiauditid) rakendamisel. Kõige odavam energia on tarbimata energia ja kasutades energiat tõhusalt on sellel positiivne mõju majanduse konkurentsivõimele ja kasvule. Keskenduda tuleb energia raiskamisele, mis ei anna lisandväärtust. Ressursitõhususe saavutamiseks toetatakse ja suunatakse ettevõtteid tegema ressursiauditeid ning auditite kohaseid ressursitõhususe investeeringuid. 29 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Eelarve P r ogrammi teenuste rahastamiskava 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 El ukeskkonna ja ringmajanduse programm - 138 041 530 - 86 371 945 - 63 457 669 - 29 323 040 Programmi tegevus 1.1: Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning el ukeskkonna arendamine - 2 376 235 - 2 253 023 - 2 246 703 - 2 721 134 Ehitustegevuse ja -toodete poliitika kujundamine -223 594 -203 587 -204 373 -204 885 Ehitusvaldkonna digitaliseerimine Kvaliteetse elukeskkonna poliitika kujundamine -223 594 -203 587 -204 373 -204 885 Ehitiste keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja sisekliima poliitika kujundamine -1 929 047 -1 845 848 -1 837 958 -2 311 365 Programmi tegevus 2.1: Eluasemete kvaliteedi ja kä ttesaadavuse parandamine - 124 860 254 - 55 987 923 - 31 834 224 - 3 053 769 Eluasemepoliitika kujundamine -564 393 -203 587 -204 373 -204 885 Elamufondi ja elukeskkonna parendamise toetamine -124 295 862 -55 784 335 -31 629 852 -2 848 885 Programmi tegevus 3.1: Ringmajanduse korraldamine - 10 294 152 - 27 708 316 - 28 969 457 - 23 139 728 Jäätmekorralduse ja ringmajanduse poliitika kujundamine -8 941 369 -26 552 171 -27 666 180 -21 787 251 Jäätmekäitluse aruandluse ja registreeringute korraldamine -479 122 -322 005 -469 138 -518 337 Jäätmevaldkonna analüüside tegemine -142 377 -119 549 -119 549 -119 549 Jäätmemajanduse korraldamine -731 284 -714 591 -714 591 -714 591 Programmi tegevus 3.2: Energia-ja ressursitõhustamine - 510 889 - 422 682 - 407 285 - 408 408 Energia- ja ressursitõhususe poliitika kujundamine -510 889 -422 682 -407 285 -408 408 30  MERE JA VEE PROGRAMM 2026-2029 Sisukord 1. Programmi üldinfo................................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 6 4. Rahastamiskava..................................................................................................................... 7 5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 8 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................12 Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus .................................................................................12 Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine .............................................................................13 7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ........................................................................14 Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus ..................................................................14 Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine .......................................................15 Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine.......................................16 Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ..............................................................19 Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine .............19 8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................21 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................25 Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine ................................................................25 Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine................................................25 Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine ......................26 LISA 2. Teenuste rahastamiskava...................................................................................................29 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (osaliselt) Programmi nimi Mere ja vee programm Programmi eesmärk Eesti mere- ja veekeskkond on kaitstud, veeteenus on kestlik ning meremajandus konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. Programmi periood 2026-2029 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik (RL), Keskkonnaamet (KeA), valitsemisala asutused) Keskkonnaagentuur (KAUR) 2. Sissejuhatus Tulemusvaldkond elukeskkond, liikuvus ja merendus tagab ringsuse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendab nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); - Mere ja vee programm (KLIM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Regionaalarengu programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM). Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. 3 Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20351 (edaspidi TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Tulemusvaldkonna eesmärk on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside (va meretransport) planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Mere ja vee programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab meretranspordi planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 3) Ühistranspordi programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Mere ja vee programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine aitab kaasa TLAK-i koordineeritud rakendamisele ja valdkonna arengule, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Mere- ja veepoliitika tegeleb peamiselt meremajanduse konkurentsivõime sh meretransporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega, merekeskkonna kaitse, veemajanduspoliitika kujundamise ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole mere- ja veepoliitika eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on mere- ja veepoliitikal tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse valdkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärk idest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 eesmärkidesse. Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse 2: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav 1 Transpordi tulevik | Kliimaministeerium 2 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Mere ja vee programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi 3 aluspõhimõtetega. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering. • LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. • EL struktuuritoetusi perioodil 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks. • EL struktuuritoetusi perioodil 2021–2027 kuni 31.12.2029 plaanitakse kasutada vee- ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks 25 mln eurot. • EL struktuuritoetuste perioodil 2021–2027 toimub mh ka mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2029, projekti kogumaksumus on 5,4 mln eurot. • Euroopa Liidu Tehnilise Toe Instrumendi (TSI) vahenditest rahastatakse ja viiakse ellu projekt „Eesti sinimajanduse juhtimismudel 2027+“. 3 https://www.kul.ee/media/60/download 5 Võrreldes Mere ja vee programmiga 2025-2028 struktuurseid muudatusi programmis tehtud ei ole. Paremaks ressursside haldamiseks ja teenuse osutamiseks vaadati üle ning ühtlustati Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti teenused. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt 4 . 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti mere- ja veekeskkond on kaitstud, veeteenus on kestlik ning meremajandus konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse. Programm jaguneb kaheks meetmeks ja kolmeks tegevuseks. Joonis 2. Programmi struktuur. Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) 3 3 3 3 3 Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) 51,00% 59,00% 65,00% 66,00% 67% Allikas: Keskkonnaagentuur (2022) Sadamate kaubakäive, miljonites tonnides 21,5 25 26 27 28 Allikas: Kliimaministeerium Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel, mln 8,3 8,60 8,90 9,20 9,50 4 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee 6  Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) aastas Allikas: Kliimaministeerium Mõõdik Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) põhineb perioodiliselt koostatavate Shipping Industry Flag State Performance Table andmetel, mida koostab International Chamber of Shipping koostöös rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide andmetega. Tabel hindab, kui hästi eri riikide lipuriigid (sh Eesti) täidavad rahvusvahelisi merendusstandardeid. Hinnang skaalal 1–3 tähendab järgmist: 1 – madal konkurentsivõime. Sagedasemad rikkumised, kõrgem kinnipidamiste määr ja nõrgem vastavus rahvusvahelistele standarditele. Rohkem kui ühes kategoorias punases staatuses va Tokyo MOU. 2 – keskmiselt konkurentsivõimeline. Põhinõuded on täidetud, kuid esineb üksikuid puudujääke järelevalves jms rakendamises. 3 – väga konkurentsivõimeline. Lipuriik vastab kõrgel tasemel IMO ja ILO nõuetele, madal kinnipidamiste määr sadamariigi kontrollides, hea maine ja usaldusväärne lipuriik. Mõõdiku heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) puhul esitatakse heas ja väga heas seisundis olevate veekogumite arvu suhe veekogumite koguarvu kohta protsentides. Veekogumid on konkreetsed jõelõigud ja põhjavee piiritletud üksused, mille seisundite üle peetakse arvestust. Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat, veekasutuse aruannetest laekuvat ja muud kättesaadavat infot ning modelleerimist. Põhjavee seiret viib läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kes koostab seireandmetele toetudes igal aastal põhjaveeseire koondaruande. Põhjaveekogumite seisundit hinnatakse iga 6 aasta jooksul. Seireandmed ning -aruanded on kättesaadavad Keskkonnaseire Infosüsteemist. Mõõdiku sadamate kaubakäive (miljonit tonni) näitab aastast kaubamahtu läbi Eesti sadamate. Mõõdiku väärtused on kättesaadavad Statistikaameti andmebaasist. Mõõdiku reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel (mln aastas) näitab kui palju reisijaid teenindatakse Eestis läbi rahvusvaheliste laevaliinide. Mõõdiku väärtused on kättesaadavad Statistikaameti andmebaasist. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava P r ogrammi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2 0 25 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 Mere ja vee programm - 80 148 285 - 66 153 145 - 75 354 517 - 81 606 622 - 78 099 225 Meede 1: Merekeskkonna ja vee kaitse ni ng kasutus - 29 946 933 - 23 528 813 - 24 485 257 - 23 847 444 - 26 978 925 Programmi tegevus 1.1: Merekeskkonna kaitse tagamine -2 707 324 -2 331 230 -2 236 311 -2 185 252 -2 187 656 Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -27 239 608 -21 197 582 -22 248 946 -21 662 192 -24 791 269 Meede 2: Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine - 50 201 352 - 42 624 333 - 50 869 261 - 57 759 178 - 51 120 300 7 Programmi tegevus 2.1: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine -50 201 352 -42 624 333 -50 869 261 -57 759 178 -51 120 300 Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta Ü l ekantavate 2025.a 2025.a Lõplik 2025.a Mere ja vee s umma ri igieelarve I p.a. riigieelarve II p.a. V V reservide programmi Sel gitused programm ( piirmääraga s eadusemuudat s eadusemuudat eraldised tegevuse va hetus) us ed us ed eelarve Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Merekeskkonna Seaduse muudatuse info -753 741 447 824 279 636 -2 707 324 kaitse tagamine on Riigi Teatajas II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info Meremajanduse on Riigi Teatajas konkurentsivõime -5 946 876 -60 171 -426 366 -7 746 540 -50 201 352 Reservist eraldatud ja veetaristu vahendite käskkirjad arendamine ADRis nr 39 ja nr 22 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info Vee säästliku on Riigi Teatajas kasutamise ja -3 863 727 -320 516 341 471 -745 872 -27 239 608 Reservist eraldatud kaitse tagamine vahendite käskkirjad ADRis nr 88 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas 5. Hetkeolukorra analüüs Meremajandus on mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vaj alike teenuste osutamise. Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda ja inimese tegevus mõjutab omakorda otseselt merekeskkonda, moodustades süsteemi, mille tegevuste mõju on vastastikune. Seega tuleb majandustegevused planeerida keskkonnahoiust lähtuvalt ja käsitleda neid koos elukeskkonna ja regionaalarengu teemadega. Kuigi juba praegu toimivad paljud merenduse valdkonnad efektiivselt, on merenduse terviku potentsiaal Eestis siiski maksimaalselt kasutamata. Potentsiaali maksimeerimiseks tuleb lähtuda seisukohast, et kõik merega seotud küsimused on 8 omavahel seotud, toetavad üksteist ja neid peab käsitlema tervikuna. Selle tulemusena jõutakse olukorrani, kus suureneb merendusega seotud ettevõtluses loodav lisandväärtus, on loodud täiendavaid võimalusi väikeettevõtluseks, kaldaäärne elukeskkond on atraktiivne ja soodustab inimeste paikseks jäämist rannikuäärsetesse regioonidesse, samas väheneb keskkonna koormus ning õnnetused merel, veekogudel ja sadamates ning Läänemere keskkonnaseisund ei ole halvenenud. Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna, ohutu ja turvalisena hoidmise. Riikliku arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 (TLAK) alla kuuluv laiendatud meremajanduse visioon (meremajanduse valge raamat) koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merendussektori arengu soodustamiseks. Meremajanduse valge raamat sisaldab hinnangut probleemidele, nende ulatusele, lahendamata jätmise tagajärgedele ja lahendamiseks välja pakutavate meetmete mõjule. Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilsed olukorrad maailmas ja samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eesti koos 11 muu Läänemere ja Põhjamere rannikuriigiga alustas 2024. aastal ekspertide tasandil koostööd, mille raames arutatakse ühiseid samme rahvusvahelistele konventsioonidele ja standarditele mittevastavate laevadega võitlemisel, kuna see kujutab ohtu keskkonnale, meresõiduohutusele ja julgeolekule, eriti rannikuäärsetes riikides. Väljakutseks on ka Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dubleerivad kliimaeesmärgid jm keskkonnanõuded laevadele. Järgmiste aastate jooksul on väga tähtis, et leitaks rahvusvahelisel tasemel lahendus, kuidas nö topeltmaksustamise süsteemi vältida. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö. Meremajanduse väljakutsed: • meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ja uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi kontseptsiooni väljatöötamine koos laevaregistrite reformiga; • meremajandus on kiiresti kasvav ning arengut on hakanud pidurdama valdkonna killustatus ja kompetentside puudumine erinevates ministeeriumites ja nende allasutustes; • Riigilaevastiku erinevate nutikate ja innovaatiliste lahenduste rahastus, mis võimaldavad vähendada emissiooni ja suurendada efektiivsust (lisaks võimelünkade parendamine); • kohanemine ja jätkusuutlik sadamate toimimine sanktsioonidest tingitud kaubamahtude drastilise vähenemisega; • kaldaelektriühenduste ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamine TEN-T sadamates tulenevalt Euroopa kliimapaketi nõuetest; • väikesaarte ja suursaarte laevaliinide dekarboniseerimine; • rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimine ning rohekoridoride loomine Soome ja Rootsiga; • jäämurde teenuse baasrahastus ei kata lepinguga võetud kohustusi; • jäämurde võimekus ei ole piisavalt tagatud ja vajalik on uue jäämurdja ehitamine asendamaks 60 aastast jäämurdjat Tarmo; • väikesaartega ühenduse pidamiseks uue parvlaeva ehitamise rahastamine; • merenduses ÜRO, EL valdkondliku regulatiivse raamistiku hüppelise mahuga toimetulek 9  olemasolevate vahendite piires; • sanktsioonide rakendamisest tulenev täiendav järelevalve koormus vajab püsivat lahendust; • teadus- ja arendustegevuse ebapiisav rahastus merendusvaldkonna arendamisel; • meremajandusega seotud analüüsitud andmestiku kokkupanek ning avalik jagamine, et tagada kvaliteetne info ning uuendatud ülevaade kõigile osapooltele. Transpordiameti poolt on koondatud andmed 2019-2021, aga vajalik on hilisemate andmete kuvamine ning leida lahendus, kuidas oleks võimalik andmeid kuvada ka võimalusel reaalajas, tänu millele saaks vajalikke otsuseid vastu võtta usaldusväärsetele andmetele tuginedes. • merendusega seotud ja tööks vajalike infosüsteemide kaasajastamine, tehnoloogilise võla vähendamine ning uutele andmevajadustele vastavaks arendamine; • elektroonilise mereinfosüsteemi platvormi arendus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 2019/1239 määrusele, mille kohaselt hakatakse alates 2025. aasta augustist uue andmestandardi järgi infot vahetama Euroopas; • arendada ühtne meremajandust ja seotud infot kajastav statistiline töölaud, et kõik osapooled saaksid kasutada ühesugust ning uuendatud infot tegevuste ja otsuste tegemiseks; • veetee hoiukavaga seotud tegevuste ja investeeringute vajadusteks rahastuse tagamine; • kanalite süvendamise pikaaegse plaani puudumine ja töödeks vajaliku baasrahastuse tagamine; • sadamate taristu vajab investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks (lainemurdjad, kaid), selleks, et sadamad saaksid ohutut teenust pakkuda; • valdkondlik killustatus ning piisaval hulgal valdkondlike spetsialistide järelkasvu tagamine ; • ekspordigarantiide meetmete terviklahenduse puudumine. Keskkonnapoliitikat mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained, suur kalapüügikoormus ning laevade poolt tekitatud reostus. Nagu Läänemeri tervikuna, on ka kogu Eesti mereala eutrofeerunud, mis mõjutab tugevalt ka muid mereökosüsteemi komponente. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mereelustiku ja -elupaikade säilimine. Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks. 10 Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, veealuse müraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mereelustiku kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada nende kaitserežiime, et saavutada merekeskkonna hea seisund, täita Helcomi Läänemere tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla (sh 10% range kaitse alla). Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega, vastu on võetud EL looduse taastamise määrus. Vajalik on luua võimekus vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. 03.04.2024 seisuga on tuvastatud Eesti merealal 689 objekti. Neist 65 objekti on hinnatud keskkonnaohtlikuks. Detailsem riskihinnang on koostatud neile 65 keskkonnaohtlikkuile objektile ning 4 kõige suurema reostusohu tasemega vrakki asub Soome lahes ja üks Saaremaast läänes. Objektide keskkonnaohtlikkust ja riskihinnangut ajakohastatakse vastavalt uuemale kogutud informatsioonile. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul summaarselt paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saav utamata5. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2024.a. andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 84% elanikkonnast, ühisveevärgiga 85%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee-ettevõtluse reformi läbiviimine, sh vee-ettevõtete regionaliseerimise soodustamine. Vee-ettevõtluse reformiks vajalikud tegevused on kirjeldatud Kliimaministeeriumi ja Konkurentsiameti koostatud dokumendis Vee-ettevõtluse teekaart 2025–20356. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Kuigi tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on erinevate kliimastsenaariumite kohaselt üleujutuste risk pigem madal, ei ole siiski riski ennetamiseks ja leevendamiseks ettenähtud meetmete rakendatud piisavalt, ka elanikkonna teavitus ja teadlikkus üleujutuste riskide kohta on madal, puudu on kahjude ennetamise ja leevendamise meetmetest. Seega tuleb enam tähelepanu pöörata üleujutusriskide maandamisele ja nende mõjude leevendamisele. 5 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020) ja põhjaveekogumitest 74% (2020) on heas seisundis. 6 Kliimaministeerium, Konkurentsiamet (2025). Vee-ettevõtluse reformi strateegiline teekaart 2025–2035. Veekindel Eesti. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Vee- ettev%C3%B5tluse%20reformi%20teekaart%202025-2035.pdf 11 Samuti on sademevee käitlus linnalistes piirkondades ebapiisav. Aastakümneid tagasi välja ehitatud sademevee süsteemid ei ole vastavuses tänapäevaste valingvihmade vooluhulkadega, sest sajud on muutunud intensiivsemaks. See suurendab saasteainete intensiivsemat kannet veekeskkonda ning põhjustab linnalistes piirkondades lokaalseid üleujutusi ja majanduslikku kahju. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata sellele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestataks sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Ka suuremahulised uued arendustegevused (transpordi ja energia taristu, kaevandused, tehased, vesiviljelus) võivad mõjutada veekogumite seisundit füüsiliste muutuste, täiendavate saasteainete vette jõudmise või põhjaveetaseme muutuste kaudu. Üheks uueks suuremahuliseks arendustegevuseks on vesiviljeluse arendamine. “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavva aastani 2030” kirjutatud säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Tootmismahu lisandumine tähendab täiendavat reostuskoormust. Vesiviljeluse arenguga kaasneva keskkonnakoormuse vähendamiseks on vajalik välja töötada leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus • LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering. • LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. • Euroopa veekerksuse strateegia eesmärkide ja tegevuste rakendamine. See hõlmab veeökosüsteemide kaitset ja taastamist, kliimamuutustega kohanemist, kriitilise taristu kaitsmist erinevate kriiside tõttu ning õiglase tasakaalu loomist veega varustamise ja veenõudluse vahel, et vastata praegustele vajadustele, sealhulgas järgib eesmärki tagada taskukohane puhas joogivesi ja sanitaartingimused, kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade õigusi. • Üleujutuse riskide leevendamiseks 2022–2027 maandamiskavade rakendamine ja kolmanda tsükli üleujutusega seotud riskide hinnangu, üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskide kaartide ning maandamiskavade ajakohastamine (2024–2027). Üleujutusriskide maandamise meetme ja sademevee kombineeritud lahenduste meetme rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022–2027). • 2025. aastal valmis veeteenuse reformi teekaart ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimepidevuse tagamiseks. 2026. a lõpuks töötatakse välja reformi elluviimiseks vajalik õigusraamistik. • Vee taaskasutuse poliitika välja töötamine, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega. • Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeetme rakendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. • 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi 2027. a suveks. Sealhulgas asulareoveest mikrosaasteainete puhastamise kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendusskeemi väljatöötamine. 12 • Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed). • Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025–2028 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks. • Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tagamine optimeerimaks veekäitluse kulusid ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele. • Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse valdkonna õigusliku raami ajakohastamine, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitesse. • Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring. • Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023-2028) ja merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. 2024. aastal ajakohastati mereala seisundihinnang. • Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks. • Kestliku sinimajanduse arendamine. Merendusreformi läbiviimine (sh merekeskkonnakaitse reform) eesmärgiga töötada välja uuenduslik merenduse haldamise riiklik mudel, maksimaalselt de-reguleerida ja ühtlustada riigisiseseid nõudeid rahvusvaheliste nõuetega, efektiivistada järelevalvet läbi tehnoloogiate rakendamise, vähendada riigi administratiivkulusid läbi tehisintellekti rakendamise. • Keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise võimekuse loomine. • SF 2021–2027 perioodil toimub mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2027, EL toetus 4 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine • Uue veeteetasude süsteemi välja töötamine, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkaksid tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Eeldatavalt hakkab uus süsteem kehtima 01.01.2027. • Jätkuvalt on väljakutseks ka eesmärgi kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam täitmine. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide käivitumisega. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. • Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 42 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2028. aastaks. Laev panustab ESR (Jõupingutuste jagamise määruse (Effort Sharing Regulation)) eesmärkide täitmisesse ca 3-4 kilotonni võrra aastas. • Soodustatakse Eestisse laevade ümberehituskeskuse ehk Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub´i rajamist, mis hakkab teenindama nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi merendusettevõtteid. 25 mln eurot suunatakse laevade keskkonnasäästlikumaks muutmisesse, mis ergutab 13  laevandusettevõtteid valima Eestit oma laevade keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, pakkudes osalist rahastuse tagastust Eestis tehtud investeeringutele. • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinide sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 mln eurot (projekti kogumaksumus 13,57 mln eurot). • Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL-i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. • Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. • Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. • Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures on vajalik võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. • Laevateede ja kanalite süvendamiseks vajaliku baasrahastuse tagamine. • Tuletornide rekonstrueerimiseks vajaliku rahastuse tagamine. 7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meetme eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: merekeskkonna kaitse suunamine ning vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine. Meetme eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 4. Meetme merekeskkonna ja vee kaitse ja kasutus mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik (2024) 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 Merekaitsealade 7064 km2 Eesti >28% 28% 29% 29% pindalamäär (%) Eesti merealast kaitse merealast all TW piiriga: 28.1%; EEZ piiriga: 19.3 % Veeteenuse keskmise 1,31 ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% maksumuse osakaal (2023) madalaima sissetulekuga 14  maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust, % Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur Reovee kogumise ja 98% 100 100 100 100 puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine Eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Keskkonnaamet. Tabel 5. Programmi tegevuse merekeskkonna kaitse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik (2024) 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 Maismaalt merre jõudva inimtekkelise toitainete koormuse vähendamine: NIC N- toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM N-üld 27332 t/a; P- üld:26474 BSAPis toodud Eestile arvestatud üld 455,5 t/a väheneb väheneb t/a, NIC P- Väheneb sissekande ülemmääradele – N-üld ja P-üld (2022) üld 419 NIC-d t/a. Allikas: Keskkonnaagentuur 7064 km2 Eesti Merekaitsealade pindalamäär Eesti merealast kaitse merealast, % all, TW piiriga: 28,1 28 >28 >29 >29 Allikas: Keskkonnaagentuur %; EEZpiiriga: 19,3%* Kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine 0 1 2 3 4 Allikas: Kliimaministeerium Mõõdiku maismaalt merre jõudva inimtekkelise toitainete koormuse vähendamine sihiks on võetud, et toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM Läänemere tegevuskavas (BSAP) toodud Eestile 15 arvestatud sissekande ülemmääradele - N-üld ja P-üld, NIC-d. Konkreetsed tasemed on määratud 2024. ja 2028. aastaks. Mõõdikute tasemed on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri infosüsteemist. Mõõdiku merekaitsealade pindalamäär Eesti merealast (%) täitmisele aitab kaasa EL looduse taastamise määruse rakendamine. Ühtlasi osaleb Kliimaministeerium ka HELCOM Protect Baltic projektis, mille eesmärk on teadvustada merekaitsealade olulisust. Mõõdik näitab, mitu % Eesti merealast on kaitse all. Mõõdiku kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine täitmisele aitab kaasa piisava võimekuse loomine. Hetkel Eestil sellist võimekust ja seadmeid ei ole. Mõõdiku sihttaseme täitmine nõuab lisarahastust. Mõõdik näitab, mitu reostus- ja keskkonnaohtlikku vrakki on muudetud ohutuks. Tegevuse elluviimiseks otsitakse aktiivselt rahastust ka välisvahenditest. Olulisemad tegevused: • Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks rakendatakse merestrateegia meetmekava (perioodil 2023 - 2028), alustatakse meetmekava uuendamist ning uuendatakse merestrateegia seireprogramm. • Oluline on rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Lisaks mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks. • Viiakse läbi merekeskkonnakaitse reform, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. • Tagatakse reostustõrje ja mereuuringute võimekus ning luuakse võimekus keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. • Luuakse mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mis pakub terviklikku lahendust Eesti mereökosüsteemide seisundi ja nende pakutavate hüvede hindamiseks, kvantifitseerimiseks ning survetegurite kumulatiivsete mõjude prognoosimiseks. Digitaalne kaksik võimaldab koondada eri allikatest pärit andmed ja kasutada innovaatilisi meetodeid, et analüüsida ja prognoosida ökoloogiliste näitajate muutusi nii ruumiliselt kui ajaliselt. Sõltuvalt valitavatest sisendandmetest, võimaldaks digikaksik ka reaalajas olukorra jälgimist ja kiiret reageerimist võimalike ohtude ilmnemisel. Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumite hea seisundi saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlike ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni 16 taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Geoloogiateenistus. Tabel 6. Programmi tegevuse vee säästliku kasutamine ja kaitse tagamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal, % 82,00% 84,00% 84,00% 84,00% 84,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine nitraadisisaldus ei suurene algtasemega (2021-2024) võrreldes 28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 Allikas: Keskkonnaagentuur Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest 1,31% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% sissetulekust, % ˂2,00% Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega 98 100 100 100 reoveekogumisalade osakaal, % 100 Allikas: Keskkonnaagentuur Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal näitab nende elanike, kelle majapidamine on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, suhet kogu Eesti elanikkonna kohta. Mõõdiku väärtus kasvab ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel uutesse piirkondadesse ja uute majapidamiste liitumisel juba olemasoleva ühiskanalisatsiooniga. Mõõdiku väärtuse kasvu mõjutavad positiivselt veemajandustaristu investeeringuteks antavad toetused. Nitraaditundliku ala põhjavee nitraadisisalduse mõõdik iseloomustab põhjaveekaitse tulemuslikkust. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala on moodustatud kaitse-eeskirjaga kolme maakonna (Lääne-Viru, Järva ja Jõgeva) piires ning sellel rakendatakse piiranguid põllumajandustootmisele. Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust iseloomustab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse taskukohasust. Veeteenust ei loeta Eestis taskukohaseks, kui mõõdiku väärtus on üle 2%. Mõõdiku väärtuse püsimiseks alla 2% hinnatakse iga veemajandustaristu investeeringutoetuse puhul eraldi toetuse finantsmajanduslikku mõju ning viiakse läbi vee-ettevõtluse reformi vee-ettevõtete konsolideerimiseks. Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal iseloomustab asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmist. Mõõdiku sihtväärtuse saavutamisele aitavad kaasa veemajandustaristu toetused. Vee kasutamisel ja kaitsel on oluline veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine ning inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse tagamine. Olulisemad tegevused: 17 • 2025. aastal valmis veeteenuse reformi teekaart ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimepidevuse tagamiseks. 2026. a lõpuks töötatakse välja reformi elluviimiseks vajalik õigusraamistik. 2026. aastal jätkatakse 2025. a alustatud avaliku sektori innovatsioonifondist toetatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonna digitaliseerimist, mis on veereformi elluviimist toetav tegevus. • Viiakse ellu LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST, mille eesmärk on saavutada Viru alamvesikonna veekogumite hea seisund. Kümme aastat (2019-2028) kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot, millest 2026. aasta maht on 2,2 mln eurot. • Viiakse ellu LIFE SIP WetEST projekt, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestvus on 2025-2033 ning projekti maksumus on 29,9 mln eurot, millest 2026. aastal kasutatakse 2,7 mln eurot. • Jätkatakse vee taaskasutuse poliitika välja töötamist, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea vastama joogivee nõuetele. • Jätkatakse üleujutusriskide maandamist ja sademevee süsteemide arendamist. • Viiakse ellu reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeedet vee -ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks, milleks 2026. aastal on CO2 vahenditest planeeritud 0,1 mln eurot. • Ajakohastatakse hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusliku raami, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. Valitsus on kokku leppinud, et vajalikud muudatused viiakse ellu 2027. a I kv lõpuks. • Alustatakse 1.01.2025 jõustunud uue asulareovee direktiivi 2024/3019 ülesvõtmisega Eesti õigusesse, mis peab olema tehtud hiljemalt 2027. a. juuli lõpuks. Direktiiviga kaasnevad mitmed uued kohustused ja väljakutsed, sh laiendatud tootjavastutuse juurutamine mikrosaasteainete välja puhastamiseks reoveest, energianeutraalsuse saavutamine reovee puhastuses, ühiskanalisatsiooni ehitamise kohustus alates 1000 ie-ga reoveekogumisaladel jpm. Riiklik tegevuskava direktiivi rakendamiseks peab valmis olema 2028. a. 1. jaanuariks. • EL struktuuritoetusi perioodil 2021–2027 kuni 31.12.2029 plaanitakse vee-ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks 25 mln eurot. 2026. aastal on plaanitud anda toetusi vähemalt 4 mln eurot. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski ennetamisele ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine aitab lahendada sademeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad sademevee kogust ja voolukiirust ning puhastavad sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum). Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite hüdraulilist koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sademeveesüsteemide toetamine loob sünergia ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. • Lisaks antakse toetusi üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks ning hoiatussüsteemide rajamiseks (0,7 mln eurot). Toetuse andmise eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. 18  • SF 2021–2027 perioodil toimub mh ka mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2029, projekti kogumaksumus on 5,4 mln eurot, millest 2026. aasta eelarves on planeeritud 1,2 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Projekti raames toimub järvede ja vooluveekogude korrastamine. • Jätkatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöid (0,6 mln eurot) ning viiakse lõpuni Ida- Virumaa joogivee varustuskindluse uuring (0,4 mln eurot). Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine Eesmärk: Eesmärk on tagada mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise. Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.“. Tabel 7. Meetme meremajanduse konkurentsivõime tõstmine mõõdikud Mõõdik/sihttase Tegelik 2026 2027 2028 2029 (2024) Eesti laevandus on 3 3 3 3 3 rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tegevuse täpsemaks kirjeldamiseks ja eesmärkide ning investeeringuvajaduste välja toomiseks kinnitatakse programmi lisas 3 Veetee hoiukava. Tabel 8. Programmi tegevuse meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine mõõdikud Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Jäämurde teenuse tagamine, % 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Allikas: Kliimaministeerium 19  Mõõdistatud Eesti mereala osakaal, % 74,00% 77,00% 83,00% 85,00% 87% Allikas: Kliimaministeerium SF projektidest rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk 0 1 3 3 4 Allikas: Kliimaministeerium Eestisisese merenduse CO2 vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele 16,43 16,43 11,00 11,00 11,00 viimisega, kilotonnides Allikas: Kliimaministeerium Eesti on ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas Jah jah jah Jah jah Allikas: Paris MoU Committee Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurde teenuse tagamiseks senisel tasemel vaja soetada uus jäämurdja. Tänaseks on mõõdistatud 75% Eesti merealast. Aastatel 2026–2029 plaanitakse läbi viia madalmere LIDAR-mõõdistusi ning 2027–2028 uuendatakse selleks 12 GNSS-seadet. Sadamate lainemurdjate ehitamist toetatakse Euroopa Liidu vahenditest. Projekt kulgeb plaanipäraselt. Saartevahelise parvlaevaühenduse CO2 heite vähendamiseks on ehitamisel uus parvlaev. Eesti on jätkuvalt ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas. Selles nimekirjas püsimine nõuab investeeringuid nii meresõiduohutuse tagamisse kui ka riiklikul tasandil. Väga oluline on toetada sektori ettevõtjaid, et meie laevad oleksid tehniliselt korras, tagatud oleks meresõiduohutus ning kasutataks kestlikke lahendusi. Samuti on oluline, et laevade järelevalve inspektorid oleks koolitatud ning tagatud piisav mehitatus. Olulisemad tegevused: • Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevanduse toetamiseks jätkatakse tööjõumaksude tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi. • Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontroll ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. • Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mille jätkuvaks tagamiseks on 2023. aastal läbi viidud alusuuring ning otsitakse rahastusvõimalusi uue jäämurdja ehituseks. • Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärkidest on vajalik riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026. aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. aastaks 20  ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele. • Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit. CO2 vahenditest on 2026. aastal kavandatud saarte ühenduse elektrilaevade kaldataristu toetamiseks 2,8 mln eurot. • Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise. • Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029. a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“, milleks 2026. aasta eelarves on planeeritud 6,9 mln eurot. • Kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale väikesadamate piirkondliku rolli. • Samuti on merenduses väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis tekitavad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul. • Merendus on väga killustunud valdkond, selle vältimiseks on vajalik viia läbi merendusreform, mida rahastatakse EL Reformide ettevalmistamise (TSI) meetmest 900 000 euro ulatuses. Eesti sinimajandusega seotud regulatsioonid ning ülesanded on killustunud erinevate ametiasutuste (nt 11 ministeeriumi, 18 ametiasutust jne) vahel ega vasta kliendi ootustele, mis takistab sinimajanduse konkurentsivõimet. Kasutusel on mitmeid sinimajandusega seotud IT- lahendusi, mis ei ole omavahel integreeritud ning mille kasutamine ei ole standardiseeritud ega efektiivne. Avalikus sektoris ei ole piisavalt jätkusuutlikke merendusalaseid teadmisi ja kompetentsi või sõltuvad need vaid üksikutest inimestest. Merendusreformi eesmärgiks on luua kestlik ja efektiivne sinimajanduse avaliku halduse süsteem, arvestades uusimaid tehnoloogilisi võimalusi ja oskusi. • 2026. aastal lõpetatakse multifunktsionaalse töölaeva ehitus. Töölaev kasutab mitte-fossiilseid kütuseid energiaallikana ning peab võimaldama tulevikus läbi viia sellele paigaldatavate seadmete abil teadusuuringuid ja omama ka reostustõrje võimekust. Jätkatakse sadamate akvatooriumi kaitse investeeringutega Kihnu, Ruhnu, Heltermaa ja Rohuküla sadamates ning saartevahelise parvlaeva hankimise investeeringuga. 8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise 21 strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet ja Riigilaevastik. Programmi tulemuste saavutamisse panustab ka Geoloogiateenistus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna TLAKi juhtkomisjonile. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi rakendamisse on kaasatud riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad mere ja vee programmis kirjeldatud tegevustesse. Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalike sektori asutustest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest). 22 Programmil on otsesed seosed kliima, energeetika ja elurikkuse ning ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks: • Kliimapoliitika põhialused aastani 20507; • Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 20308; • Eesti julgeolekupoliitika alused 9; • Eesti Euroopa Liidu poliitika10 ; • Eesti 2035+ strateegia11 ; • Energiamajanduse arengukava aastani 203012; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203014; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“15 ; • Maakonnaplaneeringud 2030+; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 203016; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203517; • Heaolu arengukava 2023–203018; • Digiühiskonna arengukava 203019 ; • Metsanduse arengukava aastateks 2021–203020; • Rahvastiku tervise arengukava 2020–203021; • Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203022 ; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“23; • Haridusvaldkonna arengukava 2021–203524; • Noortevaldkonna arengukava 2021–203525 ; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia 26; • Eesti Merestrateegia27; • Avalike teenuste korraldamise roheline raamat 28; • Meremajanduse valge raamat 2022–203529 ; • Veemajanduskavad 2022-2027. Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega: • kliima ja keskkond; 7 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 8 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 10 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 11 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 13 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 15 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 17 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 18 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 19 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 20 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 21 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 22 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 24 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 25 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 26 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 27 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 28 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 29 https://www.mkm.ee/media/8055/download 23 • võrdsed võimalused; • infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate lahenduste kasutuselevõtule); • regionaalareng30 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid); • riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel). Programmi täitmise tulemusaruanne 31 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Tulemusaruanded kinnitab taristuminister. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks. LISAD: Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus Lisa 2 Rahastamiskava Lisa 3 Veetee hoiukava (esitatakse eraldi dokumendis) 30 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 31 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117 24 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Merekeskkonna poliitika on kujundatud, rahvusvahelised aruanded õigeaegselt esitatud. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS, KOTKAS, KESE, WISKI andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute tegemistel. Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside ja prognooside andmine merekeskkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Mere valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnas eire programmi raames, mereseire ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Reostustõrjeplaani kooskõlastamine (KLIM) Eesmärk: Tagatud sadamate reostustõrjeks valmisolek, plaanid on kooskõlastatud. Sadamatel on kooskõlastatud ja ajakohased reostustõrjeplaanid koos vajaliku inventariga reostuse tõrjumiseks. Merega seotud lubade taotlemine (KLIM) Eesmärk: Load on väljastatud ja neid täidetakse Mereuuringuload on välja antud. Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud ja arengukavad, strateegiad ja planeerimisdokumendid arvestavad veealaseid strateegilisi suundasid ja eesmärke. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu tagatakse vee hea sea seisundi saavutamine ja säilitamine ning veeressursi säästlik kasutus. Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud aidates tagada kvaliteetse ja taskukohase veeteenuse osutamist inimestele ja ettevõttetele ning hajasutuspiirkonnas joogivee kättesaadavuse ja reovee nõuetekohase puhastuse. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu on kõigile kätte saadavaks tehtud kvaliteetne joogivesi ja reovee kokku kogumine ja puhastus. Veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemine (KLIM) Eesmärk: Tagatud on veeuuringute ja hüdrogeoloogiliste uuringute kvaliteet ja reoveep uhastite nõuetekohane opereerimine. 25 Vee ja mere kasutamise ning kaitse korraldamine (KeA) Eesmärk: Mere, põhja- ja pinnavee kasutamine on jätkusuutlikult korraldatud läbi veemajanduskava rakendamise, loastamise, tasustamise ning järelevalve. Mere, põhja- ja pinnavee kasutamise ning kaitse tagamiseks keskkonnalubade, komplekslubade, veekeskkonnariskiga tegevuste registreeringute, teatiste, nõusolekute ja kooskõlastuste andmine, keskkonnatasu rakendamine ning keskkonnajärelevalve teostamine. Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine jveevaldkonnaga seotud otsuste tegemiseks Vee valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning e kspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. Veevaldkonna andmete haldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine (KAUR) Eesmärk: Hüdroloogilise seire (jõed, järved, soo ja meri) andmete avalikustamine ja edastamine. Vastavad andmed on sisendiks otsuste tegemisel. Seirejaamades kogutavad hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste andmed salvestatakse automaatse lt andmebaasidesse, teostatakse kvaliteedikontroll, avalikustatakse www.ilmateenistus.ee veebilehel ja edastatakse klientidele. Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine (KAUR) Eesmärk: Hüdroloogiliste andmete analüüs ja sisevete hüdroloogiline prognoos on klientidele sisendiks otsuste tegemisel. Hüdroloogiliste andmete analüüs hõlmab andmete statistilist analüüsi, kliendispetsiifilisi andmeanalüüse, GIS andmete analüüsi ja insenertehnilisi arvutusi. Sisevete hüdroloogiline prognoos seisneb prognoosmudeli (SWAT) lähtestamises algandmetega, mudeli kalibreerimist, valideerimist, väljundi visualiseerimist ja prognoosi uuendamist. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Kavandada üleriigilisi ja rahvusvahelisi (vee-) transpordiühendusi hõlmava transpordi taristu säilitamist ja arendamist, anda sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks, töötada välja tingimused ja nõuded transpordipoliitika elluviimiseks. Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike 26 meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine , mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi. Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse lae vade ja sadamate kontrolli ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike Konkurentsivõimelise, ohutu, turvalise nutika ja kestliku taristu arendamine ja korrashoid. Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid (Riigilaevastik) Eesmärk: Riigihaldusülesandeid täitvate laevade pidev valmisolek tagamaks riigi võimekuse täita oma ülesandeid merel ja siseveekogudel. Riigilaevastiku ülesandeks on Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti poolt veealal täidetavate ülesannete täitmise jaoks vajalike veesõidukite kasutamise võimaldamine. Veesõidukite õigeaegsed hooldus- ja remonditegevused, laevade mehitatus ning veesõidukite üleriigiline arendamine, hankimine ja nende kasutamise planeerimine aitavad kaasa püstitatud eesmärgi saavutamisele. Kasutusmäär a suurenemine tuleneb eelkõige laevade arvu vähendamisest ja ristkasutuse suurendamisest. (Algtase 3,84%. 2032 a eesmärk 5,21%). Lootsimine (Riigilaevastik) Eesmärk: Laevad liiguvad lootsimispiirkondades ohutult Tõsiste avariide arv, mille tulemuseks on inimkaod, keskkonnakahju või laeva/sadama struktuuride tõsine kahjustus, mille tulemusena ei ole nad võimelised oma funktsiooni mingiks ajaks jätkama, peavad võrduma nulliga. Lootsidel peab olema kõige ajakohasem info muutustest ja hetkeolukorrast oma lootsimispiirkonnas, mida saab tagada igapäevase operatiivse infovahetusega sadamatega. Lisaks peab olema tagatud piisav puhkeaeg ja väljaõpe. Finantsiliste huvide prioritiseerimine mis tahes ettekäändel ei tohi mitte mingil juhul olla pandud kõrgemale kui ohutuse tagamine. Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid (Transpordiamet) Eesmärk: Üldkasutatava veetee navigatsioonimärgistuse ja laevateede kavandamine ja projekteerimine; üldkasutatava veetee laevateede hooldamise ja haldamise korraldamine; veeliiklust mõjutavate tegevuste taotlustele hinnangu andmine; navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks loa andmine ning nõuetele vastavuse kontrollimine; üldkasutatava veetee navigatsioonimärkide töö tagamise koordineerimine. Navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine; navigatsiooniteabe levitamise korraldamine; rahvusvaheline koostöö navigatsiooniteabe harmoniseeritud koostamiseks; mereala ruumiandmete avaldamine ning andmeteenuste loomine vastavalt seadusele ning veeliiklejate vajadusele. Veetee hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine; hüdrograafia infosüsteemi pidamine; hüdrograafialaevade ja -kaatrite töö korraldamine. Laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi (GOFREP) käitamise kaudu; laevaliikluse korraldamise süsteemi arendamine; talvise navigatsiooni korraldamine; SafeSeaNet-i 24/7 kontaktpunkti töö haldamine ja infovahetuse korraldamine; intsidentidest ja õnnetustest teavitamine. Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve (Transpordiamet) Eesmärk: Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete rakendamine ja järelevalve; Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktide, mis käsitlevad meremeeste väljaõppe, täiendkoolituse ja sertifitseerimise nõudeid, rakendamine ja järelevalve; laevaõnnetuste juurdlus (meresõiduohutuse seaduses sätestatud juhtudel) ja lootsimise nõuete rikkumiste menetlemine; tegevusloa 27 taotluste menetlemine; meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamine; meremeeste re gistri pidamine. Eesti riigilippu kandvate laevade tehniline järelevalve; Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimine; tegevusloa taotluste menetlemine; laevapereta prahitud laevade registri ja riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT laevade) andmete kogu pidamine, Eestis registreeritud laevanimede ja kalalaevade pardanumbrite nimekirja pidamine ning laevale teise riigi riigilipu kandmise loa andmise menetlemine Sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste tegemine; sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste tegemine; sadamaregistri pidamine. Järelevalve väikelaevade kasutamise nõuete täitmise üle ning väikelaevade ülevaatuse tegemine MSOS -s sätestatud juhtudel. Eesti merenduse väärtuspakkumuse, sealhulgas laevaregistrite ja laevanduse toetusmeetmete tutvustamine ; Eesti meremajanduse analüüsimine; laevanduse riigiabi taotluste menetlemine, analüüside ja aruannete koostamine; merenduse konkurentsivõime tõstmine ning IT-teenuste arendamine. 28 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Eelarve P r ogrammi teenuste rahastamiskava 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 Mere ja vee programm - 66 153 145 - 75 354 517 - 81 606 622 - 78 099 225 Programmi tegevus 1.1: Merekeskkonna kaitse tagamine - 2 331 230 - 2 236 311 - 2 185 252 - 2 187 656 Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine -616 160 -569 062 -570 328 -562 838 Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine -650 252 -649 732 -649 732 -649 732 Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine -4 499 -4 469 -4 469 -4 469 Reostustõrjeplaani kooskõlastamine -730 275 -710 201 -656 635 -665 720 Merega seotud lubade taotlemine -330 045 -302 847 -304 088 -304 898 Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse ta gamine - 21 197 582 - 22 248 946 - 21 662 192 - 24 791 269 Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine -14 576 984 -14 907 721 -11 328 551 -16 670 562 Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine -2 300 260 -3 105 696 -6 157 412 -4 398 532 Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine -647 347 -584 971 -612 742 -540 166 Veevaldkonna andmete haldamine ja aruannete avaldamine -231 443 -221 773 -221 773 -221 773 Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine -709 107 -692 645 -692 645 -692 645 Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine -808 685 -834 888 -757 897 -473 512 Vee ja mere kasutamise ning kaitse korraldamine -1 923 756 -1 901 253 -1 891 173 -1 794 080 Programmi tegevus 2.1: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine - 42 624 333 - 50 869 261 - 57 759 178 - 51 120 300 Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -10 583 307 -9 008 042 -14 228 042 -8 699 882 Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid -15 509 907 -15 249 253 -16 110 749 -15 313 565 Lootsimine -8 188 737 -8 167 716 -8 667 261 -8 245 766 Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid -5 237 175 -4 964 863 -4 970 288 -4 975 152 Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve -3 105 206 -13 479 387 -13 782 839 -13 885 934 29  TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM 2026–2029 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................ 6 4. Hetkeolukorra analüüs ......................................................................................................... 11 Üldist.................................................................................................................................. 11 Raudteetransporditaristu ....................................................................................................... 16 Õhutransporditaristu............................................................................................................. 18 Teetransporditaristu ............................................................................................................. 19 Alternatiivkütuste taristu ...................................................................................................... 21 Rattastrateegia ..................................................................................................................... 22 5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2026–2029....................................................................... 22 Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks...................................................... 22 Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks............................................................ 23 Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ............................................................ 24 Alternatiivkütuste taristu arendamiseks ................................................................................. 24 Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks ........................................ 25 Tunneli rajamiseks............................................................................................................... 26 Ohutuse suurendamiseks ...................................................................................................... 26 Liikuvuse arendamiseks ....................................................................................................... 27 6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1) .............................................................. 27 6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime .............................................................................. 27 Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid............................. 29 Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid .................................. 32 Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................................... 33 Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine .............................. 35 7. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................... 42 LISAD ....................................................................................................................................... 45 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus .......................................................................................... 46 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .......................................................... 46 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ................................................................ 46 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid................................................................. 47 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ........................................................... 48 LISA 2. Teenuste rahastamiskava................................................................................................. 51 Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (TLAK) arengukava Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud kvaliteetsed ning kestlikud liikumisvõimalused kõigile. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Kliimaministeerium (KliM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Ühisprogrammi ei ole, kuid ühistranspordi osas aitab TLAK eesmärke ellu ministeerium ja selle viia ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)  1. Sissejuhatus Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgist osa on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava1 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse2 programm (Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsleri vastutusala), mis hõlmab maanteedel, raudteedel ja õhuteedel liikumiste planeerimist ja tegevuste elluviimist ning konkurentsivõime tõstmist; 2) Mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri vastutusala), mis hõlmab veeteedel liikumiste planeerimist ja tegevuste elluviimist ning konkurentsivõime tõstmist; 3) Ühistranspordi3 programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab siseriikliku ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“. Transpordi ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis. Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. 1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 3 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. Transpordi ja liikuvuse programm aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ 4 , panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse 5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi6 aluspõhimõtetega. Transpordi ja liikuvuse programm panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Joonis 1: Transpordi ja liikuvuse arengukavaga seotud programmid Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärke viiakse ellu kuue programmi raames: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KliM); - Mere ja vee programm (KliM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KliM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM); - Regionaalarengu programm (ReM). 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 6 https://www.kul.ee/media/60/download Joonis 2: transpordi ja liikuvuse programmipuu TLAK vaates Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Ühtekuuluvuspoliitika fondid Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) • Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, CEF) • CO 2 kvoodimüügitulu • Moderniseerimisfond (MF) • Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility, RRF) Võrreldes Transpordi ja liikuvuse programmiga 2025–2028 struktuurseid muudatusi programmis tehtud ei ole. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt 7 . 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud Transpordi erinevate valdkondade eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAKis, mida viiakse ellu transpordi ja liikuvuse, mere ja vee ning ühistranspordi programmides toodud tegevuste abil. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Käesoleva programmi rakendamise eest vastutab liikuvuse asekantsler. TLAK tasandil on need tegevussuuna 1 alavaldkonnad 1, 2, 4 ja 5, aga ka osaliselt tegevussuuna 2 alavaldkonnad 3 ja 4 ning mõõdikutest: „Vähendada liikluses 7 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KliM: www.kliimaministeerium.ee  hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30“, „Vähendada transpordi CO2 -heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga“, „Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes – 40%“ ja „40 aastaringset regulaarlennuliini“, „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“ ning läbi vajaliku taristu arenduste ka „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“. Siseriikliku reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise, aga ka liikuvusreformi läbiviimise eest vastutab regionaal- ja põllumajandusminister (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega, kuid panustades oma tegevustega ka tegevussuuna nr 1 mõõdikusse „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“) läbi ühistranspordi programmi rakendamise. Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime tõstmise eest vastutab merenduse ja veekeskkonna asekantsler mere ja vee programmi rakendamisel (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuuna nr 1 alavaldkond nr 3 „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik meretransport“ ning mõõdik „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega) – 360 laeva“, kuid panustades ka tegevussuuna mõõdikusse „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“). Tabel 1. Programmi mõõdikud Eestis on tagatud kvaliteetsed8 ning kestlikud liikumisvõimalused Programmi eesmärk: kõigile. TUV mõõdik Trend 2025 2026 2029 2024* 2027 2028 (sihttase (sihttase (sihttase (tegelik) (sihttase) (sihttase) ) ) ) Transpordi CO2 - heitkogused9 , kt CO2 ekv 2437,77 (sh Eesti 2035 mõõdik: ** kt 2231,18 2194,98 2150,77* 2119,69* 2090,94 Kasvuhoonegaaside ↘ CO2 ekv ** kt ** kt * kt CO2 * kt CO2 ** kt heitkogused CO2 ekv CO2 ekv ekv ekv CO2 ekv (2023) transpordisektoris (sihttase 1700 kt CO2 ekv) 8 Kvaliteetsete liikumisvõimaluste all mõeldakse, et need on kasutajate jaoks mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired ja nutikad. Mugavus kätkeb endas alates taristu füüsilisest mugavusest, kaasavusest (ruumikvaliteet) kuni sobiva ajagraafiku ning marsruudini välja ÜT puhul (ReMi programmis). Ligipääsetavus tähendab, et taristu on kasutatav kogu elukaare vältel (8–80 printsiip) ning kõigile inimestele, vaatamata nende füüsilistest või vaimsetest eripäradest. Ohutus kätkeb endas standarditel e vastavat ohutut füüsilist taristut (nt LOP, ohutud raudteeülesõidud jmt). Kiire tähendab eelkõige, et fookuses on aegruumiliste vahemaade vähendamine (nt raudteekiiruste tõstmine, 2+1 maanteed, mugavad ja ajagraafikus ümberistumisvõimalused). Nutikus transpordis – alates muutuvteabe liiklusmärkidest, ühtsest piletisüsteemist, eMCR, kaubadroonidest jmt ning lõpetades 5G-ga varustatud maanteetaristu ja isesõitvate autodega. 9 Allikas: EKUK TLAK mõõdik: transpordi CO2 e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga, s.o 1700 kt CO2 ekv 2035) Transpordi CO 2 e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga: Kasutame prognoosimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose. Tegelikud numbrid võtame ametlikust KHG inventuuri aruannetest. Transpordi alla kuuluvad siseriiklik lennundus, laevandus, raudtee ja maanteetransport. KHG vähendamise trajektoor vastab Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021–2035 sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas kirjeldatud poliitikaid. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ ettepaneku10 järgi tuleb vähendada ESR sektorite 11 (sh transpordi) emissioone 2030. aastaks –24% (sektoriüleselt). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest, jäätmekäitlusest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning väikesemahulisest energiatootmisest tulenevat KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga kokku 24%. Panuse jaotamine sektorite vahel on liikmesriikide enda otsustada. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (detsember 2024 seisuga) on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2022. aastaga. Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 prognoositav transpordisektori heide EKUK 2025. aasta kevadprognoosi alusel ca 2028,10 kt CO2 ekv. Euroopa Liidu määrusest tuleneva CO 2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset vajadust hakata puudujäägi katmiseks teistelt liikmesriikidelt üle jäävaid ühikuid soetama. See on lisakoormus eelarvele olukorras, kus kärbete tingimustes on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Arvestades seniseid tarbijate suundumusi, on transpordisektoris muutus paremuse poole väga raske tulema, kuid trajektoor vastab siiski TLAK sihile. Programmi mõõdikud Trend 2026 2029 2024 2025 2027 2028 (sihttase (sihttase (tegelik) (tegelik) (sihttase) (sihttase) ) ) Üleeuroopalisse transpordivõrgustiku (TEN- T) põhivõrku kuuluvate ↗ 26% 27% 27% 33% 43% 44% riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele, % 12 Osakaal on arvestatud TEN-T põhivõrgu Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu–Uulu teelõikude kogupikkuse 302 km suhtena ja seal ei eristata erinevaid teid. P.S. arvestusest on väljas Uulu–Ikla põhivõrgu lõik, sest selle liiklussagedus on oluliselt madalam ülejäänud põhivõrgu teedest ning oleme otsustanud sellele küsida erandit. Valminud ja toetava taristuga Rail Baltica põhitrassi ↗ 17% 31% 60% 74% 100% 100% muldkeha osakaal trassi kogupikkusest, % 13 10 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra ehk 2030. aastaks. 11 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. 12 Allikas: Transpordiamet 13 Allikas: Kliimaministeerium Rail Baltica Eesti osa valmiduse % näitab, kui palju põhitrassi muldkeha ning sellega kaasnevat taristut on valmis ehitatud. % leitakse ehitatud km pikkuste ja eelarve kasutamisega koosmõjus. 2028. a sihttase 80% tuleneb sellest et Lõuna-Pärnumaal ei ole selleks ajaks muldkeha valminud. Ehitustempo on alguses kiirem olemasolevate vahendite tõttu, uue EL eelarve perioodi algus (2028+) venitab mõnevõrra kasutatavate vahendite kättesaadavust. * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2024. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3 ** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk olemasolevate meetmetega). 3. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 2029 Transpordi ja liikuvuse programm -544 626 205 -829 337 242 -712 864 266 -331 329 502 -186 430 506 Meede 1: Transpordi konkurentsivõime -544 626 205 -829 337 242 -712 864 266 -331 329 502 -186 430 506 Programmi tegevus 1.1: -409 602 664 -680 103 858 -545 817 254 -189 800 794 -84 480 532 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevus 1.2: -12 633 498 -16 791 273 -10 561 756 -10 559 381 -12 160 409 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevus 1.3: Teetransporditaristu -70 164 659 -69 944 773 -101 894 554 -82 379 398 -54 459 791 arendamine ja korrashoid Programmi tegevus 1.4: Ohutu ja säästliku -52 225 384 -62 497 338 -54 590 702 -48 589 928 -35 329 774 transpordisüsteemi arendamine Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta Transpordi Ülekantavate 2025. a 2025. a VV Lõplik 2025. Selgitused ja liikuvuse summa riigieelarve I riigieelarve reservide a programmi programm (piirmääraga p.a seaduse- II p.a eraldised tegevuste vahetus) muudatused seaduse- eelarve muudatused Raudteetrans- -35 738 -69 657 -10 110 -35 136 748 -409 602 664 Ülekantavad porditaristu vahendid on arendamine ja avaldatud KLIM korrashoid kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Reservist eraldatud vahendite käskkirjad ADRist nr 22 ja nr 50 ja nr 88 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Õhutrans- -27 009 -32 353 779 -2625 -12 633 498 Ülekantavad porditaristu vahendid on arendamine ja avaldatud KLIM korrashoid kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Reservist eraldatud vahendite käskkirjad ADRist nr 22 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Teetrans- -2 197 698 1 227 721 1 742 414 -2 625 -70 164 659 Ülekantavad porditaristu vahendid on arendamine ja avaldatud KLIM korrashoid kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Reservist eraldatud vahendite käskkirjad ADRist nr 22 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ohutu ja -545 024 -2 570 479 -1 675 647 -2 326 564 -52 225 348 Ülekantavad säästliku vahendid on transpordi- avaldatud KLIM süsteemi kodulehel arendamine Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Reservist eraldatud vahendite käskkirjad ADRist nr 22 ja nr 56 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas  4. Hetkeolukorra analüüs Üldist Programm panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise. Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO 2 -heitkoguste vähendamine, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic rahvusvahelise raudteeühenduse väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud aastaks 2030, mis eeldab lähiaastatel väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Positiivsed arengud • Raudteede juures 2024. aastal jätkati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueerimist. • Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud. • Maanteede puhul viidi 2025. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku 1327 km-l teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 4 km ulatuses 2+2 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti ja remonditi 12 silda. Teostati remonttöid 1323 km-l teelõikudel. Ehitati ümber 9 liiklusohtlikku kohta. • 2024. aastal vähenesid hukkunutega jalakäijaõnnetused. Positiivse trendina on vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste. • Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. • Rail Baltica ruumiline planeerimine: 2018. aasta veebruaris kehtestati Rail Baltica koridorid Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Riigikohus tühistas 2020. aasta mais osaliselt Pärnu maakonna planeeringu keskkonnakaalutlustel, uut planeeringulahendust tutvustati 2024. a ja uus trassikoridor kehtestati 1. aprillil 2025. ▫ Maa omandamine Rail Baltica tarvis: 2025. aasta lõpuks on omandatud üle 920 maaüksust eraomandist, 58 üksust munitsipaalomandist ja 154 riigivalitsemisel olevatest maadest. Trass läbib Eestis 1264 katastriüksust, mis tähendab et üle 90% oli 2025. a lõpuks omandatud. 2025. a alustati järel maakorraldusega Rail Baltica raudtee aluse maa osas. Keskkonnamõjude hindamine on lõppenud kaheksal lõigul üheksast.  ▫ Kogu Rail Baltica trass Ülemistelt – Iklani sai 2025. a kaetud ehituslepingutega alusehituse valmimiseks. ▫ Allianssleping: Rail Baltic Estonia OÜ sõlmis 16. mail 2025 raudtee ehitustööde lõpetamiseks Allianss hankelepingud, mis on projekti elluviimise mudel, kus projekti võtmeosapooled – tellija, projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. See tähendab, et nad jagavad vastutust ja riske, töötavad ühtse meeskonnana ning teevad otsuseid alati projekti terviklikku kasu silmas pidades. Eesmärk on saavutada parim võimalik tulemus nii kvaliteedi, ajakava kui ka kuluefektiivsuse osas. Lepingute maht kokku on hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võib kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni. Transpordi valdkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027: • 2024. aasta lõpuga on vajalikud raudteemaad omandatud ning valdav osa rekonstrueerimistööd ja õgvendused teostatud, Aegviidu–Tapa–Tartu suunas valdav osa kontaktvõrgust valmis ehitatud ja fookus läheb peamiselt Jõgeva–Tartu vahelisele lõigule. Veoalajaamade ehitus Tapal ja Jõgeval on käimas ning lisaks käivad sellel liinil ka autotrafopunktide ehitustööd. Lagedi–Aegviidu lõigus on Lagedi–Raasiku kontaktvõrk uuendatud ja käivad järeltööd. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimiseks on leping sõlmitud ja algamas on tööprojektide koostamine. Liitumislepingud veoalajaamade toideteks Eleringiga on sõlmitud. Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul on 2024. aasta lõpuks kogu mahus teostatud pealisehituse tööd, uued raudteeülesõidud, valminud uus ooteplatvorm Keavas ning vähesel määral on rajatud ohutuspiirdeaedu. Lelle jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud koos uute pöörmete paigaldusega, ehitatud uus ooteplatvorm, teostatud turvangu- ja sidetööd. Rapla jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud, pöörmete paigaldamiseks 2025. aastal on ettevalmistused tehtud, rekonstrueeritud on Rapla sild, ning teostatud on turvangu- ja sidetööd. • 2025. aastal lõppesid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu ja riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõikudel. Riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu 2+2 teelõik avati liiklusele 19. august 2025. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekti eelarvest on 2025. aasta lõpuks välja makstud 77% ning tegevustega jätkatakse 2027. aasta lõpuni. 2024. aasta seisuga on rekonstrueeritud 57 teeilmajaama ning paigaldatud 38 uut ilmajaama uude asukohta. Väljakutsed • Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged sõiduautode läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale autole, mida osaliselt hakkab alates 2025. aastast mõjutama säästvamate sõiduautode omamist soodustav sõiduautode registreerimistasu ja aastamaks. TLAKis seatud transpordi energiakulu eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda probleemi) või 2)  võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte oodata 5–10– 15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut). Joonis 3. Transpordisektori kütusetarbimine 1990–2023 (EKUK) • 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas (2023. a 34,9% ning 2024. a 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%, 2024. a 5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 59%-lt 2023. aastal 59,1%-le 2024. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida. Inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine) mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.14 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete 14 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika ja statistikaameti andmebaasi tabel: TT230  arendamine linna, maakonna ja rongiliinidega. Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2024. a vaid 2,7 % (aasta varem 2,5%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud. Säästvate liikumisviiside osakaalu suurendamiseks ja autostumise vähendamiseks on oluline, et Tallinn ja Tartu, kui üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) linnatranspordisõlmed, koostöös funktsionaalse linnapiirkonna omavalitsuste ja riigiga võtaksid vastu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava hiljemalt 31. detsembriks 2027, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse15 (EL) 2024/1679 artiklile 41. • Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti rongide läbilaskevõime suurendamiseks. Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks ohutust kui ka kasutajamugavust. Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt kasutussagedusest kas varustada täiendavate ohutust tagavate seadmetega või ehitada mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist tasemel 2–3 miljonit tonni aastas, reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist. Raudteetaristu elektrifitseerimise ajakava hilinemine on tekitanud 2025. aastaks olukorra, kus Eesti soetatud ja tarnitud uusi elektrireisironge pole suudetud tähtaegselt kasutusele võtta, mistõttu kannatab ka ühistranspordi konkurentsivõime tõstmine. • Rail Baltica osas on vastavalt TEN-T määrusele TEN-T põhivõrgu raudteeühenduse valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on 1435 mm raudtee ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse Rail Baltica ehitamine lähtudes prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi projekti kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uue raudtee kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab alustada trassil kohaliku reisirongiühendusega. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401679  Eestisse jääval Rail Baltica lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk ehituse esimese etapis järgmised meetmed: Eesti osas valmis 2023. a strateegia, kuidas tagada raudtee valmimine 2030. aastaks. Esmalt rajatakse Eestis esimeses järjekorras Ülemistelt kuni Läti piirini muldkeha kahe rööpapaari tarbeks, kuid pealisehitus ehk rööpad ja muu vajalik tulevad esialgu üheteelisele raudteele. Samas ehitatakse välja ka möödasõidukohad, et kaubarongid saaks kiiremaid reisironge mööda lubada nagu ka ülesõidud, ökoduktid ja teised ristumised. • Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust nõudlusele. Suurem osa lennunduse mahtudest ületas pre-COVID- 19 eelse aja. Eesti lennundussektor on muutnud ärisuundi ja –mudeleid pärast valdkondlike sanktsioonide ulatuslikku kehtestamist 2022. aastal seoses sõjategevusega Ukrainas. Kuivõrd ka kogu Kesk-Euroopa on nõudlusega ületanud varasemaid tippe, kohtas 2024. aastal taas puudust ka lennujuhtide seas, mis ei võimaldanud sesoonset nõudlust katta. Eestis ei ole seni lennujuhtide puudust tekkinud, ent 2025. aasta mahud võivad oluliselt kasvada seoses ülelendudega, mis võib mõjutada ka aeronavigatsiooni- ja lennujuhtimisteenuste osutamiseks vajaliku personali arvu ning koolitus- ja järelekasvuvajadust. Lennujuhtidest enam võib valdkondlikult suurem nõudlus tekkida lennundustehnilise personali järele, sh tehnikud, insenerid, IT-spetsialistid. Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele. ▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina sõjaga on mõjutanud Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arvu negatiivselt (Euroopa päritolu ettevõtted ei kasuta Vene Föderatsiooni õhuruumi). See kogumis pikendab lennuteekonda Aasiasse, ent samal ajal võimaldab Aasia ettevõtetel ära kasutada konkurentsieelist sama õhuruumi läbimiseks kiiremini. See on tõstnud ka Eesti õhuruumi kasutajate arvu alates 2024. aasta 2. poolaastast. ▫ Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa ka 2632 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 2 lennuõnnetust. Võrreldes 2023. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 20%. Märkimist väärib ka neutraalvete kohal olev sage lennuliiklus, mida kasutavad õhusõidukid lendudel Kaliningradi ning teiste Vene Föderatsiooni piirkondade vahel ilma ELi õhuruumi kasutamata. Selliste lendude teenindamine sõltumata sanktsioonidest on tsiviillennunduse ohutusregulatsiooni tõttu kohustuslik ning vältimatu, ühtlasi toimuvad paljud sellised lennud lennuplaanideta ning on teatavaks ohuks muule lennuliiklusele ja nõuab oluliselt suuremat tähelepanu Eesti lennujuhtidelt lennuliikluse ohutuks korraldamiseks. • Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud, mis oli 2025.a üle 20%-i väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja  ehitushindade kasvust viimastel aastatel on 2025. aasta töömaht ca 40% väikesem võrreldes 2021. aastaga. ▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 217 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 137 miljonit eurot aastas, mis on ca 63% vajalikust rahastusest ning võimaldab vähesel määral pidurdada teede seisukorra halvenemise tempot. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. ▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 150 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 120 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist. • Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2022−2024 keskmisena maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023 keskmisena 55, 2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Kuigi liiklusohutusprogrammi 2024. aasta eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas täideti, ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada. Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Kuna kahe aasta (2023 ja 2024) hukkunute summa on juba 128 mis tähendab, et LOP 2023−2025 eesmärgi saavutamine ei ole kuidagi võimalik. Raudteetransporditaristu TLAK mõõdik: Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga. 2023. aastal moodustas raudteekaubavedu vaid 12% kõigist kaubavedudest. Raudteekaubaveo osakaal on võrreldes maanteetranspordiga iga-aastaselt vähenenud. Suuremad muutused veomahtudes põhjustasid peamiselt Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas, mistõttu on ida- lääne suunaline kaubavedu kolmandate riikidega vähenenud alla 1 miljoni tonnini aastas. Seda ei ole suutnud asendada ka põhja-lõuna suunalised veod, kuna tulenevalt erinevast rööpmelaiusest Lääne-Euroopaga ei konkureeri kaubavedu ajaliselt teiste transpordiliikidega. Eesmärgi saavutamine sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka selle projektiga kaasnevast täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused keskkonnasõbraliku transpordiliigi olemasoluks, mida saab kasutada nii kauba kui ka reisiveoks. Seda eelist tuleb arendada selliselt, et tekiks modaalnihe raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna– Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil oleks võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Kauba raudteedele suunamist takistab üldjuhul ka mittekonkurentsivõimeline hind, s.o veotariif ja infrastruktuuri kasutustasu kokku. Arendamisel on põhja–lõuna-suunaline transpordikoridor Rail Baltica näol ning piisava turunõudluse korral on raudteeveoettevõtjatel eesmärgiks käivitada regulaarne raudtee kaubarong kolme Balti riigi vahel olemasoleval 1520 mm taristul. 2024. lõpuks on kõik kolm Balti riiki täpsustanud Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on 1435 mm raudtee ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse ehitamine lähtudes etappidest, jätkates samal ajal ettevalmistusi kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega. Raudteetaristu arengusuunaks on reisirongidele 160 km/h kiiruse tagamine 1520 mm raudteel. Selleks on pooleli raudteede õgvendamine, allesjäänud puitliipritega teelõikude remontimine ning Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel raudtee elektrifitseerimine. 2023. ja 2024. aastal rekonstrueeriti Rapla–Lelle lõiku, tööd lõpetatakse 2025. aastal ning kiirus 160 km/h saavutatakse 2026. aastal. Jätkuvaks väljakutseks on vajadus tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, kus puudub kasutus ja luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks). Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks nii ohutust kui ka kasutajamugavust. 2023. aasta märtsis valmis MKMi tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“, mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt: liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni 160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Soodevahesse. Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid ca 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on 20 miljonit aastast rongireisijat aastal 2035. Viimase saavutamiseks oleks vajalik teha ka taristu muudatusi. Rongiliikluse atraktiivsust ja kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal on suurim. Olulised on nii rongi- ja bussiliikluse ning rattateede võrgustiku omavaheline sidumine, aga ka üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine, mida veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Talsinki tunneli planeerimistegevustega jätkatakse. Tunneli trassi võimalik asukoht pakuti välja 2018. aastal projekti FinEst Link raames valminud tasuvusanalüüsi käigus. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et tunneli rajamiseks on tingimused sobivad (Eesti pool küll oluliselt keerulisemad, kui Soomes) ning tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga (107km). Selle ehitamine maksab 13–20 miljardit eurot ning selle ehituseks kulub 15 aastat (8 aastat tunneli rajamiseks, 6 aastat raudtee installeerimiseks, peatuskohtade, depoode ja terminalide ehituseks ning 1 aasta rongide testimiseks). Ehitusele eelnev planeerimise faas võib hinnanguliselt kesta 6 aastat. 26. aprillil 2021. a allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka ning Eesti end. majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise transpordikoostöö edendamiseks (sh Tallinna–Helsingi tunneli osas) vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi MoU). MoU järel moodustati 2022. aastal Eesti–Soome transpordialase koostöö töögrupp, kuhu kuuluvad KliM, Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused. Töögrupp kohtub kaks korda aastas. 2022. aastal toimus kaks kohtumist ning 2024. aasta kevadel Helsingis. Tallinna–Helsingi tunneli trass on märgitud ka muudetud üleeuroopalise transpordivõrgustiku ehk TEN-T määruse kaartidele kui perspektiivne püsiühendus. TEN-T uuendatud määrus kinnitati 13. juunil 2024. a. Tunneli trassi valiku jaoks on vajalik algatada riigi eriplaneering (REP). Hetkel RES raames selleks tegevuseks pole vahendeid planeeritud. Hinnanguline REPi maksumus on 10 miljonit eurot. Õhutransporditaristu TLAK mõõdik: aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine. Valmistame ette ja sõlmime lennunduskokkuleppeid, laiendame terminale ja jätkame arendustöödega, et suurendada Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu otseühenduste kasvatamiseks. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest. 2024. aastal teenindasid Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu ja Ruhnu lennujaamad pea 3,6 miljonit reisijat. Tallinna lennujaama läbis 3 491 677 reisijat, mis on läbi aegade parim tulemus. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv Tallinna lennujaamas 18%. Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Regulaarlendudega lendas pea kolmandik reisijatest suurematesse sõlmjaamadesse: Stockholmi (10,1%), Riiga (9,6%), Helsingisse (9,5%) ja Frankfurti (9,3%). Kõige rohkem reisijaid teenindasid airBaltic (26,6%), Ryanair (18%), Lufthansa (10,2%) ja Finnair (8,7%). Aasta jooksul toimus Tallinna lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas ning aastaseks kasvuks 11%. Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist ja nõudlusest, reisisihtkohtade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest, õhusõidukite kättesaadavusest ja hoolduse järjekordadest. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. Lennundust mõjutas 2024. aastal Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas hoides jätkuvalt ülelendude taseme ligi 30% madalama võrreldes pre-COVID perioodiga. Kuigi lennuettevõtete käibed ja reisijate numbrid on kasvanud, mõjutas õhusõidukite hooldusäris valitsev varuosade puudus ja hoolduse ajatamine reaalset teenuse osutamist. Eestis olulisi hilinemisi erinevalt Kesk-Euroopa ülekoormatud õhuruumist ei esine. Vene Föderatsiooni vastaste valdkondlike sanktsioonide kohaldamine jätkub eesmärgipäraselt, mis on muutunud valdkonna ettevõtete ärimudelit ja tegutsemist välisturgudel nii allhankija kui vahetu teenusepartnerina. Probleeme on põhjustanud globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi häired lennunduses, mis mõjutasid Tartu−Helsingi lennuühenduse toimimist, aga tekitavad teatavaid probleeme lendude juhtimisel kõrgustel üle 3 km. Lennuühenduste nõudlus jätkab kasvu, sh reisijate usaldus on taastunud ja võimalused Tallinnast lennata on kasvutrendiga. 2024. aastal otsustas Kliimaministeerium toetada aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam üleminekut alternatiivkütuste taristu uuenduste realiseerimist kogusummas 14,40 mln eurot perioodil 2024−2027. Teetransporditaristu TLAK mõõdik: Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena16 . Eesmärgiks seati, et aastate 2022–2024 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte enam kui 42 inimest. Kolme aasta (2022–2024) keskmisena hukkus 59 (piirarv 42) liiklejat. Eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas täideti. 3-aasta keskmisena ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada. 1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2022–2024) keskmist liiklussurmade arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata. 2. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamise osas jääb saavutamata. 3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu vähenemise osas seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus rakendatud tegevused ja olulise mõjuga tegevuste rakendamise viibimine ei ole võimaldanud tagada vajalikku ohutuse taset ja mõjutada liiklejaid riskikäitumisest loobuma. Joonis 4. Liikluses hukkunud osalejate lõikes, 2022–2024 keskmine. 16 vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 187 Tuleb tõdeda, et liiklusohutuse tagamiseks rakendatud meetmed pole olnud piisavad. LOP 2026–2035 eesmärkide seadmisel tuleb tagada kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad arengukava jõustumisel, sealhulgas horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja transpordipoliitika eesmärkidega. Elluviimiskava peaks olema kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta. Detailsuse astet vähendatakse ja kajastatakse vaid reaalse mõjuga tegevusi. LOP2035 prioriteediks on vähekaitstud liiklejad, käitumisharjumuste muutmine ja jätkusuutliku liikuvuskultuuri tõus, kõrge riskitasemega olemasoleva taristu ajakohastamine ja sellel liiklemise kõigile ohutumaks ja ligipääsetavaks muutmine ning uute liikumisviiside ohutu integreerimine olemasolevasse liikumisruumi. Sihttasemeid on võrreldes varasemate aastatega korrigeeritud lähtuvalt tegelikust liiklusohutuse olukorrast ja olulise mõjuga tegevuste elluviimise tasemest (viidud kooskõlla LOP35 ja LOP35 elluviimiskava 2026–2029 eelnõuga). Seetõttu on lähiaastatel prognoositav sihttase kõrgem võrreldes 2025–2028 transpordi ja liikuvuse programmis prognoositud sihttasemetega. Joonis 5. Liikluses hukkunud ja raskesti vigastatute arvu vähendamise kolme aasta keskmised prognoositavad arvväärtused.  Allikas: Transpordiamet Seoses teehoiu ebapiisava rahastusega ning viimaste aastate (sõda, energiakriis, inflatsioon) hinnatõusust tulenevalt on rahuldava seisukorra tagamine riigiteede võrgustikul kriitiline. RES 2026–2029 alusel teehoiuks eraldatud vahendite maht on küll eelmise perioodiga võrreldes oluliselt suurenenud, kuid sellegi poolest on ohus TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tallinna–Tartu lõigu ja Tallinna–Pärnu– Ikla tee Tallinna-Pärnu-Uulu lõigu väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1679 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. Riigiteede võrgu seisundi säilitamise eesmärki on korrigeeritud, sest senist taset ei ole praeguse teehoiu rahastamise juures võimalik hoida. Arendamata ja rekonstrueerimata jäävad arvestatava liiklussagedusega teelõigud, mida EL vahenditest ei saa rahastada. Niisamuti ei ole võimalik planeeritud mahus ehitada tolmuvabasid katteid kruusateedele, ümber ehitada liiklusohtlikke kohti ega rajada säästlikumaid liikumisviise soodustavat taristut. 2025. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna–Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses (hõlmab 71 km 174 km kogupikkusest) ja Tallinna–Pärnu–Uulu teelõik 8% ulatuses (kokku 10km 129 km kogupikkusest). Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna–Pärnu– Ikla maantee Uulu–Ikla lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt TEN-T määruse kohaselt erandit. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on kantud pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu Euroopa Komisjoni ettepanekul üldvõrgu teeks, mille nõuetele vastavuse valmimise tähtaeg on 2050. Alternatiivkütuste taristu Eestis oli kehtestatud 100 km kütusekulu hinna süsteem vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/732, 17. mai 2018, alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühtse metoodika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/94/EL kohaselt. Selleks, et tanklates kuvatud hinnad oleksid võrreldavad ja informatsioon lihtsasti kättesaadav, on registriandmete põhjal võimalik genereerida „keskmiste sõidukite“ kütusekulusid ja neid korrutada vastavalt reaalajas tanklates müüdava kütuse hinnaga. Keskmised autod on Eestis kõige rohkem müüdud autod (suurustes väike, keskmine ja suur). Uus hindade kuvamise süsteem on korraldatud QR-koodi lahendusena, mis peab olema paigaldatud Eesti mehitatud tanklates selgelt nähtavas kohas, et tarbija saaks soovi korral informatsioon lihtsasti kätte. Erasektor on pidevalt kaasatud alternatiivkütustega seotud arengutes ja riigi plaanidesse. Koostöö on viljakas, erasektor on aegsasti teadlik võimalikest tulevatest kohustustest ning riigil on ülevaade erasektori arengutest ja probleemidest. Eesti rattastrateegia 2040 kavand 2023. aastal alustati esimese riikliku rattastrateegiakoostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimod aalses ahelas. Rattastrateegia kavand 17 valmis juunis 2025. Rattastrateegia 2040 peaeesmärgiks on rattakasutuse oluline suurendamine igapäevases liikumises, mis on strateegia kavandis sätestatud 13% liikumiste osakaalu eesmärgina. Strateegiakavandile on koostatud selle elluviimise tegevuskava 2025–2029. Strateegia läbivateks põhimõteteks on rattaga liikujate võrdne ja õiglane kohtlemine, kus rattakasutust nähakse võrdväärse liikumisviisina ja samas võetakse neid arvesse kui vähemkaitstud liiklejaid. Arvestatakse kasutajate erinevustega – rattataristu peab sobima nii lastele kui ka eakatele ning olema mugav aastaringselt. Planeerimisel arvestatakse nõudluse potentsiaali, lahendades esmalt kõige olulisemad lülid asulates ning luues seeläbi järjest terviklikuma taristuvõrgustiku. Taristu peab olema sujuvalt ühendatud ühistranspordiga ning kavandamine toimub koostöös eri osapoolte ja taristuomanikega. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2026–2029 Alljärgnevalt on toodud olulised tegevused erinevates transpordivaldkondades koos indikatiivsete rahastusvajadustega, sh võetud kohustustega. Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Eesti on Rail Baltica elluviimiseks 2025. a septembri detsembri seisuga saanud Euroopa ühendamise rahastust (CEF) MFF 2014–2020 ja MFF 2021–2027 raames vahendeid kokku ca 899,6 mln eurot. Taasterahastust (RRF) (2021–2026) on eraldatud vahendeid 84,6 mln eurot (nt Vanasadama trammiliin, Kangru liiklussõlm, Ülemiste ühisterminali ehitus jm). EL struktuurifondide vahenditest moodustatud REARM fond 107,9 mln eurot (Ülemiste ja Pärnu terminalid ning hooldusdepoo). Euroopa Liidu CO 2 enampakkumissüsteemist saadavat tulu on kavandatud RB projekti rahastamiseks 693,3 mln eurot, sellest 207,9 mln eurot CEF rahastuslepete Eesti-poolse omapanuse katmiseks ning 384,4 mln täiendavalt raudtee ehituseks, 51 mln eurot hooldusdepoo rajamiseks ja 50 mln eurot regionaalrongide 17 https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-liikluskorraldus/liikuvus/eesti-rattastrateegia-2040  soetamiseks, mis moodustab 50% regionaalveeremi investeeringust. Riiklikku kaasfinantseerimist on kokku kavandatud 133 mln eurot, mh Ühtekuuluvusfondist rahastamisel omafinantseeringu katteks 10 mln eurot ja OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks 45 mln eurot, samuti iseseisvaks täiendavaks rahastamiseks 73,4 mln eurot. Täpsem ülevaade Rail Baltica projekti rahastamisest on leitav 2026. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjas lisast 5. • AS Eesti Raudtee jätkab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2025–2028 kogusummas 226,177 miljonit eurot (sh SF 85%), millest Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2026. aastal eeldatavas mahus 65,241 miljonit eurot. Lisaks eeltoodule läheb aastatel 2025–2028 elektrifitseerimisse 48,045 miljonit eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. • 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid. Lisaks soetatakse kuus elektrirongi CO2 vahendite arvelt summas 56,2 mln eurot. • SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 93,007 miljonit eurot. Aastal 2026 eeldatavas mahus 12,867 miljonit eurot. • Jätkuvalt oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja osaline rekonstrueerimine, mille ehitustegevused seoses vahendite puudumisega edasi lükkuvad. • Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena parendatakse raudteetaristut 20 miljoni euro ulatuses CO2 kauplemise vahenditest, millest 2026. aastal eeldatavas mahus 12 miljonit eurot. Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, 2026. aastal summas 7,364 miljonit eurot. • Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, 2026. aastal summas 1,897 miljonit eurot aastas. • Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2030. aastaks. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning testimiseks. • Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika leevendamisest. Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate  konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga. 18 • Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel19 . • Aprillis 2025 alustati lennundusseaduse ja sellega seotud õigusaktide revisjoniga eesmärgiga analüüsida probleemkohti koos avaliku ja erasektori esindajatega erinevates lennunduse valdkondades ning koostöös välja töötada konventsionaalsetest nõuetest lähtuv, kuid tänapäevastele vajadustele vastav regulatsioon. Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Riigiteede hoiuks on perioodil 2026–2029 kokku kasutada 1,028 miljardit eurot, sellest 2026. aastal 281,4 miljonit eurot. • Aastatel 2026–2029 ehitatakse neljarajaliseks Libatse–Nurme teelõik, kogumaksumusega 124 miljonit eurot ja 2026 aastal rajatakse Värska–Ulitina maantee ümbersõit (nn Saatse Saapa) kogumaksumusega 2,6 mln eurot. • Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2026. aastal 0,3 mln eurot. • Aastatel 2025–2027 ehitatakse CEF Military Mobility rahastuse toel neljarajaliseks Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva–Konuvere teelõik, kogumaksumusega 79 mln eurot, millest CEF poolne finantseering on 39,5 mln eurot. • Aastatel 2026–2028 on kavas EL ühtekuuluvusfondi vahendite toel ehitada neljarajaliseks Tallinna–Pärnu–Ikla teel ja Konuvere–Päärdu teelõik ning Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel Käsukonna–Imavere (sh Paia ristmik) teelõik. • 2027. aastal on kavas alustada Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Mäo–Käsukonna teelõigu neljarajaliseks ehitamisega. Kohalike teede arendamiseks: • Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” 2026. aastal kokku 29,3 mln euro ulatuses. Alternatiivkütuste taristu arendamiseks • 13. septembril 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste kasutuselevõttu (AFIR). Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme tegevused on kavas ellu viia aastatel 2025–2028 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2 18 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on Kliimaministeeriumi roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks globaalselt, sh Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid lennumiile. 19 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele.  vahenditest, sellest 2026. aastal ca 9 mln eurot (lennujaamad). Koguprojekti raames investeeritakse Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks 9,3 miljonit eurot ning Tartu, Kärdla, Kuressaare ja Ruhnu lennuväljade ja terminalide rekonstrueerimistöödeks 5,1 miljonit eurot (kokku 14,4 miljonit eurot)20 , 5 miljonit eurot on planeeritud raskeveokite laadimistaristu loomiseks (aastatel 2027 ja 2028) ning 1 miljon eurot on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kavandatava elektritõukerataste laadimistaristu meetme jaoks. • Kliimakindla majanduse seaduse raames valmis 2025 aasta kevadel "Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs", mis andis tervikülevaate, kuidas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL nõudeid Eestis nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta. • 2024. aastal avati alternatiivkütuste taristu arendamise meetme esimene taotlusvoor kütuseettevõtjatele ning 2025. aastal on avamisel teine taotlusvoor, mida rahastatakse CO2 vahenditest 5 miljoni euro suuruses mahus. Toetuse eesmärgiks on arendada 2026. aasta alguseks välja 15% TEN-T võrgul (193km) 2 elektriliste raskeveokite laadimisparki, 2x1400 kW, et täita AFIR raskeveokite laadimistaristule esitatud nõudeid. Skeemi kaastakse erasektor, kes hakkab teenust pakkuma. Kliimaministeeriumi loodud toetusmeetme näol on erasektoril võimalik esitada toetuse taotlus, millega riik toetab erasektorit CEF (Euroopa Ühendamise Rahastu) Alternatiivkütuste taristu voorust (AFIF) toetuse taotlemisel omafinantseeringu katmisel. Toetust makstakse vaid juhul, kui CEFi voorust saadakse toetus. Toetuse andmise tingimuste käskkiri kinnitati 26. augustil 2024. Oluline on märkida, et riik ise ei soovi olla elektrilaadimistaristu teenuse pakkuja. Kogu AFIR nõuete täitmine raskeveokite laadimisjaamade vaatest läheb aga maksma hinnanguliselt ligi 40 miljonit eurot. 28. aprillil 2025.a sulgunud taotlusvooru esitati kaks taotlust ning positiivse CEF otsuse korral peaks Eestisse lähematel aastatel tekkima kolm elektriraskeveokitele mõeldud laadimisparki. Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava2 1 linnakeskkonna arendamiseks • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel22 ) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024. aastal, mil raporteeriti ka 1,36 km jalgrattatee taristu valmimisest Pärnu linnas; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 10,3 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, 20 Tartu lennuväljal rekonstrueeritakse toetuse abil hoonete küttelahendused ning luuakse päikeseenergia salvestamise akupank. Kuressaare, Kärdla ja Ruhnu lennuväljad ja terminalid viiakse osaliselt üle LED tulede lahendusele ning tõstetakse terminalide soojapidavust. Kuressaare lennuväljal vahetatakse välja ka navigatsioonituled. 21 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 22 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“.  tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2025. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 35,4 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal; • CO2 vahenditest toetatakse 11,8 miljoni euroga (sh käibemaks) Kliimaministeeriumi ja TRAMi meedet, millega parandatakse ligipääsetavust ühistranspordipeatustele. TRAMi meede valmistati ette 2024. aastal ning viiakse ellu aastatel 2025–2030. 2026. aastal kavandab Transpordiamet töid riigiteedel 2,3 mln euro ulatuses (millele lisandub käibemaks), millest investeeritakse ühistranspordipeatuste kui ka jalgratta- ja jalgteede taristusse. Samuti on kavas CO 2 ligipääsetavuse meetme raames toetada kohalikke omavalitsusi kokku 2,5 miljoni euroga (s.h käibemaks) ligipääsetavuse parandamiseks ühistranspordipeatustele. Selle meetme ettevalmistamisega alustati 2025. aastal, ning see tugineb 2020. a läbiviidud Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsile. KOVide toetusmeetme eesmärk on parandada ligipääsetavust ca 250 erinevale ühistranspordipeatusele üle Eesti. 4,75 mln eurot on eraldatud ka Eesti Raudtee AS-ile Lehtse, Nelijärve ja Jäneda perroonide ümberehituseks, et parandada ligipääsetavust raudteepeatustesse. Tunneli rajamiseks • Jätkatakse Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega. Ohutuse suurendamiseks • Programmi tegevusteks on ohutuks liikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Riiklikud lennundusohutuse prioriteedid kajastuvad lennundusohutusprogrammis, mis ühtlasi peegeldab valdkondlikku ning ametkondlikku head koostööd ühiste ohutust tõstvate eesmärkide saavutamisel. Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärke ja tegevusi uuendatakse regulaarselt ning see panustab riikliku lennundusohutusplaani 2025−2029 täitmisse. Võetakse vastu uus liiklusohutusprogramm aastateks 2026–2035, mille prioriteediks on ohutum taristu, liikluskäitumise positiivsed muutused ja tõhus ning riskidele suunatud järelevalve. Eesmärk on maanteeliikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2027–2029 keskmisena ei hukkuks üle 48 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 381 inimese aastas 2027–2029 aastate keskmisena. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava eelnõus 2026. aastaks kavandatud tegevuste rahastusvajadus on 15,5 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve (enne kärpeid) moodustab 10,8 miljoni eurot ja lisavajadus ligi 4,6 miljonit eurot. Liikuvuse arendamiseks • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • CEFist kaasrahastatava eFTI4EU projekti raames viiakse 2026. a läbi liikmesriikid e väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus. Kliimaministeeriumi eelarve on 1 miljon eurot ja omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse MKMi reaalmajanduse eelarvest. • Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (elektribussid, akutrollid) ca 12 miljoni euroga. 6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1) 6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Tabel 3: Meetme 1 mõõdikud Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Eesmärk: arendada transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendada selle keskkonnajalajälge ning muuta taristul liiklemine ohutumaks – selle tulemusena luuakse kvaliteetne, ohutu, nutikas, kestlik, ligipääsetav ja konkurentsivõimeline transporditaristu. Meetme kirjeldus: olemasoleva eelarve piires arendatakse välja mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklikes õigusnormides kehtestatud eesmärkidega tehes seda efektiivselt ja võimalikult väikese bürokraatiaga. Seos energeetika ja kliima valdkondadega: Biometaani tootmise ja transpordi sektoris tarbimise toetamine 23 . Eesti peab saavutama transpordis taastuvenergia osakaalu suurenemise (2025 - 14,05%, 2030 - 24,6%, sh oli 2023. a transpordis taastuvenergia osakaal 9,1%). Biometaani tootmise ja kasutuselevõtu toetamine võimaldab sihttasemed saavutada soodsamail viisil. Lisaks peab Puhaste sõidukite direktiivist tulenevalt avalikes hangetes (näiteks ühistransport) kasutusele võtma üha enam puhtaid kütuseid. Selleks on sätestatud konkreetsed sihttasemed maakondlikel ühistranspordi avaliku teenindamise lepingute hangetel. Eesti puhul on fossiilkütuseid kasutava ühistranspordi alternatiivideks biometaanil töötavad bussid või elektribussid. Gaasibusside kasutuselevõtt eeldab gaasitanklate võrgu laiendamist. 2021. aasta lõpus käivitus rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu pilootprojekt. 2023. aasta toetusvoor taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomiseks oli avatud 28. augustini 202324 , projektid valmivad hiljemalt 2026. aasta märtsi lõpuks. 2022. aastal toetati ka kolme üleeuroopalise tähtsusega (IPCEI) projekti vesinikutehnoloogiate arendamiseks 25 , projektid on elluviimisel. 23 https://elering.ee/biometaani-toetus 24 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena 25 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/vesinik  “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“ eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetme raames tegeletakse alates 2025. aastast toetusmeetme elluviimisega nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades kogumaksumusega 1 000 000 eurot.26 Moderniseerimisfondist planeeritakse 2025–2027 ca 12 miljonit eurot Tallinnasse elektri- ja trollibusside soetamiseks. Toetuse andmise tingimused jõustuvad eeldatavasti 2025. aasta teises pooles. Veel energia- ja kliimameetmeid transpordis: • elektritranspordi, jalgsi käimise, jalgratta jt kergliikurite ning biokütuste kasutuse suurendamine • sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine • ühistranspordi arendamine (veeremi soetus, taristu arendamine) • raudteeinfrastruktuuri arendamine • raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine. 2025 2026 2027 2029 2024* 2028 Meetme mõõdikud Trend (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase (tegelik) (sihttase) ) ) ) ) Transpordi energiakulu, TWh 27 10,2 TWh (2023) (2023.a 9,2 9,14 9,06 9,02 8,99 (TLAK eesmärk: ↘ sihttase TWh** TWh** TWh** TWh** TWh** Transpordi energiakulu max 8,3 TWh, millest 9,46 taastuvenergia osakaal TWh**) transpordis on 24%) Taastuvenergia osakaal transpordis***, % 28 9,1% ↗ 14,05% 15,72% 17,58% 19,66% 21,99% (2023) 26 Vastavalt keskkonnaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjale nr 1-2/23/70 „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetmest vahendite eraldamine ja taotlusvooru eelarve kinnitamine“ eraldati vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetmest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 1 000 000 eurot nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades. Nüüd viib seda meedet ellu Kliimaministeerium. 27 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares ja EKUK 28 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en ja EKUK ning KliM energeetikaosakond.  Transpordi energiakulu max 8,3 TWh (ENMAK 2030), millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%: energiakulu on koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport korraldatud on (s.h sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse liikumisviisi valikut, nt ühistranspordi kasutust, jms) ning ka transpordisüsteemi säästlikkust. Seoses Euroopa Liidu kliimakokkulepetega on keskkonnahoiu mõjud olulise fookuse all osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates transpordi energiakulu. Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030), prognoosides 0,85% kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest tulenevat eesmärki (taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis). Osakaal saavutatakse Taastuvenergia direktiivi (2018/2001) kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal kõigi eelduste kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu vähenemine, et saavutada 2012. aastaga sarnane energiakulu (2020. a ligi 9,2 TWh). Eesmärki aitavad täita mh transpordiliikide elektrifitseerimine ja modaalnihke suunamine aktiivsetele liikumisviiside kasutuse kasvu suunas. Taastuvenergia osakaal tabelis on toodud koos kordajatega EKUKi 2025. a kevadprognoosi (WAM stsenaarium) põhjal. Taastuvenergia prognoositav osakaal transpordi energiast moodustab 2025. aastal 14,05% ja 2030. aastal 24,6%, millest on tuletatud eksponentsiaalsed vahetasemed 2026., 2027., 2028. ja 2029. aastal. Prognoose uuendatakse iga-aastaselt, tegelikke saavutusi mõõdetakse kahe aastase viitega. * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2024. aastast ** prognoosid langevad perioodi keskel tulenevalt I → II generatsioonile üleminekust *** Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 29% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada mootorikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukust vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2 ekv/MJ). Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 4: Programmi tegevuse 1.1. mõõdikud Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on välja ehitada Rail Baltica liin, elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed Tegevuse eesmärk: saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, taastada etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Ehitatakse välja Rail Baltica ühenduse Eesti sisene raudtee aastaks 2030. Toetatakse Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele. Samuti arendatakse mugavaid rongiühendusi siseriiklikult ja välisriikidega. • Üheks oluliseks projektiks on raudtee elektrifitseerimine. Kinnitatud Tegevuse kirjeldus: ajakava kohaselt peaks sõltuvalt turvanguseadmete uuendamisest 2026. aasta I poolaastal olema elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2027. aasta lõpuks Tapa–Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h.  Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021– 2027 struktuurivahenditest, aga ka CO2 vahenditest. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla– Lelle raudtee rekonstrueerimine. Lisaks on kavas Eesti rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani kontseptsiooni elluviimiseks vajalike taristutööde kavandamine. Seos VVTP-ga: • Arendame ja uuendame raudteetaristut, et suurendada liikumiskiirust, toetame rahvusvahelist reisirongiliiklust ja edendame energiatõhusat ühistransporti: - Tagame Tartu–Valga–Riia rongiühenduse käigushoidmiseks püsiva rahastuse. - Toome Tallinna–Tartu vahelisele raudteele uued elektrirongid ja tõstame sõidukiirust. • Ehitame Rail Baltica Eesti osa valmis tähtaegselt: - Seame Rail Baltica koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi prioriteediks. - 2026. aasta lõpus toimub ehitustegevus kogu Eesti põhitrassi ulatuses. 2026 2027 2029 2024 2025 2028 Tegevuse mõõdikud Trend (sihttase (sihttase (sihttase (tegelik) (tegelik) (sihttase) ) ) ) Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T, Trans-European ↗ 12% 21% 34% 49% 67% 90% Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic, % 29 Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic: Rail Baltica raudtee ehitamine on jagatud etappideks: risted riigi ja kohalike teedega ning elektri- ja gaasi põhivõrkudega; terminalid jt kohalikud objektid (nt kohalikud peatused, veeremidepood); raudtee põhitrass. 2028. aastaks on valminud raudtee lõik Tallinnast Pärnuni koos reisiliikluse käivitamiseks vajalike kohtobjektidega (jaamad, kohalikud peatused, veeremidepoo, taristu halduskeskused) ehk ligi 80% raudteest. 2030. aastaks on Rail Baltica raudtee Eesti osa ja kogu sellega seonduv infrastruktuur 100% valmis ja kasutuses. % arvutus tehakse eelarve täitmise põhjal. Erinevad raudteelõigud, (maanteeviaduktid jm ehitised teostatakse programmi tegevuse 1.3 eelarve raames, kuid tulemust arvestatakse kogu RB maksumuse pealt) vajavad ehitamiseks investeeringuid, mida mõõdetakse rahas. Rongiliikluse ühendusaeg Tallinna–Narva, Tallinna– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tartu, Tallinna–Viljandi ↘ Tartu 139 Tartu Tartu Tartu Tartu 100 Tartu 95 ja Tallinna–Pärnu (Rail min 115 min 110 min 100 min min min Baltica tulemusena) liinidel, minutites30 29 Allikas: KliM, 2030. a sihttase 100% 30 Allikas: Elron, baastase 2020. aastal Tallinn–Narva 2h13min, Tallinn–Tartu 1h56min, Tallinn–Viljandi 1h54min, Tallinn– Pärnu (RB) ühendus puudub; 2035. a sihttase Tallinn–Narva 1h45min (105 min), Tallinn–Tartu 1h30min (90 min), Tallinn– Viljandi 1h30min (90 min), Tallinn–Pärnu (RB) 42 min  Rongiliikluse ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Pärnu (Rail Baltica tulemusena) liinidel paranevad: Rail Baltica raudtee väljaehitamisel tekib uus ja kiire 1435 mm raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mille tulemusel väheneb sõiduaeg praeguselt kiireimalt liigilt (sõiduautoga) 1h 39 min pealt 42 minutile. 2035. aastaks saavutatakse järgmised ühendusajad: Tallinn–Narva 1h 45 min, Tallinn–Tartu 1h 30 min, Tallinn–Viljandi 1h30min. Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede ↗ 79,1 km 79,1 km 99 km 99 km 99 km 99 km pikkus, km31 (SF väljundindikaator) Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus (SF väljundindikaator): Raudteede õgvendamine Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudes, et vähendada turvaliselt raudtee ühendusaegasid. Selleks on vaja kohandada ca 30 rööbastee kurvi geomeetriat. Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km 32 ↗ 0 km 50 km 130 km 130 km 130 km 450 km (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus (SF väljundindikaator): 2026. aasta esimeses pooles laiendatakse kontaktvõrku Tartuni, 2028. aastaks Narvani. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse 25 kV õhuliini koos veoalajaamadega. Elektrifitseerimisel vähendatakse raudteetranspordi negatiivset keskkonnamõju taastuvenergia kasutamise kaudu ning luuakse uus infrastruktuur aitamaks saavutada kiirusi kuni 160 km/h. Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga, % 33 12% (TLAK mõõdik: ↗ (eesmärk 13% 14% 15% 16% 17% suurendada raudteekaubaveo osakaalu 24%) tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga) Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga: Veosekäive väljendab kaubaveol tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites. Eesmärk sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused modaalnihke kasvuks raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, 31 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020. a 0 km, SF lõpptase 2029. a 105 km 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020.a 0 km, SF lõpptase 2029. a 450 km 33 Allikas: Statistikaameti tabel TS121; tegemist on TLAK mõõdikuga ja programmi koostamise seisuga on teada, et eesmärke ei ole võimalik täita enne Rail Baltica valmimist.  paber, vineer), teravili jm. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore. * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2024. aastast Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 5: Programmi tegevuse 1.2. mõõdikud Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, toetades lennundussektori uute Tegevuse eesmärk: ärisuundade arendamist, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. TLAK lennundusvaldkonna eesmärkide elluviimisel on fookuses prioriteetne arengusuund: Digitaalne õhuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus: „Eestist maailma innovaatilisem õhuruum“, mille tegevused on: • riigisiseste õigusaktide kooskõlla viimine EL õigusega, mis võimaldab vastavate süsteemide loomist ülaltoodu rakendamiseks; • riigi järelevalve võimekuse tugevdamine; • riigi valdkondlik tegevuste arendamine ja koordineerimine; • mehitamata lennunduse tegevuste realiseerimisele kaasaaitamine. Tegevuse kirjeldus: Seos VVTP-ga: • Tugevdame Eesti lennundussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ühenduvust, arendades taristut, tagades kõrge lennuohutuse ning soodustades uute ärivõimaluste teket: - Hoides rahvusvahelisi ühendusi ka väljaspool Tallinna, jätkame Tartu– Helsingi liini ja Tartu lennujaama toetamist. - Töötame välja regionaalsete lennujaamade majandamise pikaajalise plaani ning loome tõhusama, jõukohasema ja jätkusuutlikuma käitamismudeli nende haldamiseks. - Uute ärisuundade edendamiseks loome seadusandliku raamistiku mehitamata lennunduse valdkonnale. - Loome maailmaga rohkem lennuühendusi, jättes Tallinna Lennujaama tasud samale tasemele. 2025 2026 2027 2028 2029 2024* Tegevuse mõõdikud Trend (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase (tegelik) ) ) ) ) )  Irdtorni lahendust ↗ kasutavate lennujaamade 20% 40% 60% 80% 100% 100% osakaal, % 34 Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades: Kavandatakse tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal loodi strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal loodi keskus Tallinnas, 2023. aastal toimus uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) osutamine Tartu lennuväljal ning ettevalmistuste tegemine teenuse osutamiseks ka teistel lennuväljadel. 2025. aastal jätkatakse irdtorni teenuse võimekuse loomist teistesse regionaallennujaamadesse tulenevalt ülelende vähenemisega seotud vähenenud rahavoost Ukraina kriisi mõjul. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades (100%). Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv, tk 35 ↗ 44 ≥50 ≥55 ≥60 ≥70 ≥70 (TLAK mõõdik: suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu) Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu: Otseühenduste kasvatamiseks suurendame kolmandatest riikidest Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu lennunduskokkulepete sõlmimise, terminalide laiendamise jm arendustöödega. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest. * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2024. aastast Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 6: Programmi tegevuse 1.3. mõõdikud Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on säilitada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, tõstes liiklemise ja keskkonna ohutust, vähendades aegruumilisi vahemaid ning luues Tegevuse eesmärk: säästlike liikumisviiside kasutust soodustavat taristut. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Tegevuse kirjeldus: Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu erieesmärgi „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, 34 Allikas: KliM lennundusosakond. Irdtorni arengud tulenevalt lennuliiklustasude ulatuslikust vähenemisest (peamiselt tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonidest) on peatatud 2024. aastani. 35 Allikas: AS Tallinna Lennujaam  turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T)“ ning Eesti poliitikaeesmärgi – Ühendatum Eesti – saavutamisse. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seatud eesmärkide elluviimiseks, sh ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2024/1679 36 , üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, liiklusohutus- ja keskkonnanõuete täitmiseks ja riigi teedevõrgu jätkusuutlikuks korrashoiuks on aastatel 2026–2029 suunatakse teehoidu kokku 1 027,6 mln eurot. Kogumahust moodustavad maksutulust laekuvad vahendid kokku 834 mln eurot, Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜF) vahendid 150 mln eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl k. Connecting Europe Facility, edaspidi CEF) toel Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituseks ettenähtud vahendid 1 mln eurot ning CEF sõjalise liikuvuse meetme toetuste vahendid 39 mln eurot ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendid (edaspidi CO₂ vahendid) 2 mln eurot ja muud välisvahendid 2 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks võimalik kasutada keskmiselt 257 mln eurot aastas, samas kui tegelik vajadus on ca 367 mln eurot aastas. Programmi tegevuse raames panustatakse ka säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu 37 rajamisse ning pannakse rõhku ligipääsetavusele. Seos VVTP-ga: • Jätkame Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks 2+2 maanteede ehitamisega Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu suunal: - Arvestades liiklusohutust ja teetaristu võimalusi soovime suurendada konkurentsivõimet, lubame teedele senisest pikemad autorongid. - Alustame Tallinna–Tartu maantee järgmise 2+2 teelõigu ehitusega. - Alustame Via Baltica järgmiste 2+2 teelõikude ehitusega. - Keskendume teedesse investeerides majanduse konkurentsivõime tõstmisele, parandades ligipääsu tööstusaladele ja sadamatele ning suurendades sildade kandevõimet. Suuname täiendavaid vahendeid teede korrashoidu (kruusateede viimine mustkatte alla). 37 Rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästvat liikuvust läbi võrgulise tähtsusega jalg- ja jalgrattateede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega.  2024* 2025 2026 2027 2028 2029 Tren Tegevuse mõõdikud (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase d ) ) ) ) ) ) Riigiteede võrgu seisundi → 2,41 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 säilitamine38 (IRI, mm/m) Riigiteede võrgu seisundi säilitamine vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2025–2028“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Indeks). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik – mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus. Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN- T) põhivõrku kuuluvate ↗ 79 km 81 km 81 km 102 km 130 km 134 km nõuetele vastavate riigiteede pikkus, km39 Mõõdik näitab TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate riigiteede pikkuse muutust ajas kilomeetrites. * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2024. aastast Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine Tabel 7: Programmi tegevuse 1.4. mõõdikud Programmi tegevus Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine 1.4. Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa- ja õhuruumi kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse Tegevuse eesmärk: tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise ning soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades, aga ka üle Eesti, ning kujundada seonduvat õigusloomet. Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha Tegevuse kirjeldus: seda keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega kogu reisija- ja kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk 38 Allikas: Transpordiamet, KliM 39 Allikas: Transpordiamet  tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist, eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus (hõlmab mh sotsiaaltransporti) oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav. Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise kaubaveoinfo vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel toimivate linna- või maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad, isejuhtivad taksod, pakirobotid jmt) turule tuleku soodustamine läbi pilootprojektides osalemise ja seadusandluse ühtlustamise. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI 40 ) hakkas kehtima alates 2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA), Keskkonnaamet ning Transpordiamet, tekib kohustus alates 9. juulist 2027. a aktsepteerida eFTI määruse nõuetele vastavalt kättesaadavaks tehtud elektrooniliselt esitatud kaubaveoteavet. Esimesed eFTI rakendusaktid ning delegeeritud aktid võeti vastu 9. jaanuaril 2025. a. Eesti Kliimaministeerium peapartnerina alustas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel ning koostöös 23 partneriga Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Belgiast, Portugalist ja Austriast projekti eFTI4EU raames välja töötamist elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajalikku lahendust (eFTI värav), mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. 2025. a viiakse läbi eFTI4EU projekti raames liikmesriikide väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, tulevaste eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus. Programmi tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Tegevusteks on esiteks liiklusohutusprogrammi 2026 – 2035 ja elluviimiskava koostamine ning selles kavandatud tegevuste rakendamine. Teiseks aga lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse järgmistele tegevussuundadele: • Ohutu tee • Ohutu kiirus • Ohutu sõiduk • Ohutu liikleja 40 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN  • Ohutuskultuur ehk tööga seotud ohutus • Kiire ja tõhus õnnetusejärgne abi • Andmepõhine juhtimine Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 tegevused kaetakse nelja-aastase kestusega elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta. Planeeritava aasta uutele tegevustele lisatakse mõjuhinnang. Elluviimiskava kooskõlastatakse ministeeriumitega ja kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Seos VVTP-ga: • Jätkame Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks 2+2 maanteede ehitamisega Tallinna–Pärnu ja Tallinna– Tartu suunal: - Et oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid, võtame vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille prioriteediks on targem järelevalve, paremad teed ja liikluskäitumise muutused. Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt. Kõige keerulisem ja aeganõudvam (nii lennundusettevõttes kui riigis tervikuna) on parema ohutusalase suhtumise edendamine, mis osaliselt väljendub teavituskultuuris. Teatatud juhtumite arvust on näha, et teavitamiskultuur on lennuettevõtetes paranemas ning see aitab nii lennundusettevõtetel kui riigil korrigeerivate tegevuste kaudu ennetada lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente. 2021. aasta alguses läks Transpordiamet üle uuele üleeuroopalisele raporteerimissüsteemile ECCAIRS 2, mis muudab kasutajatele raporteerimise veelgi lihtsamaks ja läbi selle võimaldab ka paremini hinnata ohutusalaseid protsesse. Programmi tegevuse raames tõhustatakse ka lennunduse ohutusalast ennetus- ja teavitustegevust ning ühtlasi on kavas tsiviillennunduse järelevalves planeerida lisategevusi lennunduse ärimahtude kasvamisel. Aina enam pööratakse tähelepanu mehitamata lennundusega seonduvate ohutusprobleemidega tegelemise kriitilisusele ning ametkondlikule koostööle ohutust mõjutavate tegevuste lahendamisel. Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele. Järelevalve perioodid tulenevad õigusaktidest ja teostatud järelevalve tulemustest ning operatsioonide eripärast. Alates 2022. aastast on Transpordiamet võtnud suurema tähelepanu alla ka eralennunduse ja hobilennunduse järelevalve, seda peamiselt parema teavitustegevuse ja suurenenud hulga väliinspekteerimiste kaudu. Seos VVTP-ga: • Tugevdame Eesti lennundussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ühenduvust, arendades taristut, tagades kõrge lennuohutuse ning soodustades uute ärivõimaluste teket: - Lennuohutuse tagamiseks ja Eesti lennundussektori rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks töötame koostöös kohalike lennundusettevõtetega välja jätkusuutliku järelvalve rahastusmudeli. Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös kohalike omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi. Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka suurendada ja soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või jalgrataste ja mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi) kasutamist. Tänavad tuleb vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning trammitaristu. Mitmeliigilisi transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte erinevate transpordiliikide vahel, hõlbustades seeläbi juurdepääsu ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii makro- (linn, piirkond ja terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad). Eesmärk saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel: • terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km; • multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; • uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km rajatud uut trammiliini aastaks 2029. Programmi tegevus panustab peaasjalikult SF programmperioodil 2021–2027 Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Rohelisem Euroopa“, Eesti kontekstis „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 3 saavutamisse: „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust“. Programmi tegevust aitab võimestada regionaalministri 3. novembri 2023. a määrus nr 77 „Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““, millega antakse Ühtekuuluvusfondist  üleriigiliselt (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) jalgrattateede ehituseks ca 17,7 mln eurot. 1. vooru puhul on jagatud 10 mln eurot toetust 36 projektile, millega ehitatakse ca 50 km uusi jalgratta- ja jalgteid. 2. voor avati 2025. aasta sügisel. Programmi tegevus panustab ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030. 2025 2026 2027 2028 2029 Tegevuse mõõdikud Trend 2024* (sihttase) (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase ) ) ) ) ) Liiklejate liikluskäitumise indeks 41 ↗ 7,4 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 Algtasemega võrreldes indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Liikluskäitumise indeks iseloomustab liiklejate hoiakute ja käitumise koondtaseme ja selle prognoositud muutuse keskmist väärtust ning põhineb üksikindikaatorite 42 mõõdetud tulemustel ning varasemal perioodil (algtase kuni 2020. aasta tase) fikseeritud muutustel. Liikluskäitumise indeks on väljendatav 10-punktisel skaalal. See on üle kantav ka %-skaalale 1-100, väljendades sellisel kujul liikluses positiivselt käitujate osakaalu vastavate üksikindikaatorite keskmise väärtusena. Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena43 59 (TLAK mõõdik: ↘ 64** 63** 59 54 48 vähendada liikluses (eesmärk 42) hukkunute ja raskelt vigastatute arvu võrreldes 2020. aastaga poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv 41 Allikas: Transpordiamet 42 Üksikindikaatorid on väljendatud järgmiste liikluskäitumist mõjutavate teemade kohta: mobiiltelefoni kasutamisest hoidumine mootorsõiduki juhtimise ajal, punase fooritule ja kollase fooritule nõudest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt, punase fooritule nõudest kinnipidamine jalakäijate poolt, jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal, turvavöö kinnitamine sõiduautos, eraldi sõidukijuhtide, laste ja täiskasvanud sõitjate poolt (täiskasvanud sõitjate osas eraldi nii es i- kui tagaistmel), turvavöö kinnitamine bussis, jalgratturikiivri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, jalakäijahelkuri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, suurima lubatud sõidukiiruse järgimine asulas ja asulavälisel teel (asulavälisel teel eraldi põhi- ja tugimaanteedel ning väiksematel maanteedel), alkoholi mõju all sõidukijuhtimisest hoidumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmisest hoidumine, raudteeülesõidukohal punase fooritule nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist, raudteeülesõidukohal tõkkepuu nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist. 43 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele)  kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30) Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena44 (TLAK mõõdik: vähendada liikluses hukkunute ja raskelt 418 ↘ 454 438 420 400 381 vigastatute arvu poole (eesmärk 370) võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus liikluses raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 187) Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena: saame mõõta tervikuna liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste tulemuslikkust. Liiklussurmade (maanteedel) ja raskelt vigastatute arvu vähenemine töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi laiem mõte on viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini. Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses 0,82 toimunud õnnetuste ja ↘ 0,82 0,82 0,82 0,82 0,80 tõsiste intsidentide arv (eesmärk 0,97) 10 000 lennutunni kohta45 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis: Euroopa keskandmebaasi ECCAIRSi põhjal on aasta jooksul toimunud lennuõnnetuste ja selliste juhtumite, mis oleksid võinud väga tõenäoliselt lõppeda lennuõnnetusega 10 000 lennutunni kohta, võrreldes eelnevate aastatega selgelt vähenemistrendis. EL vahenditest rahastatud uute ↗ 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 3 km trammiteede pikkus, km46 Toetatud projektidest rahastatavate uute trammiteede pikkus. Näitaja hõlmab kogu linnapiirkonda, st et nii linna- kui ka linnalähiliine. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema 44 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele) 45 Allikas: TRAM. 46 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus  ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta. Efektiivsuse parandamiseks on vajalik keskmise kiiruse tõstmine ning seeläbi ühendusaegade vähendamine. Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui alternatiivsete trasside arendamiseks kesklinnas, mis on oluline kesklinnas trammide läbilaskvuse tagamiseks. Sekkumine parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust, tõstab selle konkurentsivõimet, võimaldab vähendada ühistranspordi ühendusaegu ning soodustab sellega säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist. EL vahenditest rahastatud uued või uuendatud ↗ 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 1 tk 1 tk mitmeliigilised sõlmpunktid, tk 47 Toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab erinevate transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist kauba- või reisijateveoks, parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust ja ligipääsetavust ning tõstab selle konkurentsivõimet. Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist, pöörates tähelepanu kasutajakogemusele - mugavusele, ligipääsetavusele, ohutusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele, auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm. EL ja CO2 vahenditest rahastatud uute või 11,7 24,3km 30,3 36,3 36,3 ↗ 1,36 km uuendatud rattateede km49 50 km51 km52 km53 pikkus, km48 Toetatud projektidest rahastatava uue või oluliselt uuendatud sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus (kumulatiivne), fookusega suuremate linnapiirkondade kesklinnadel. Spetsiaalne eraldatud jalgrattataristu hõlmab nõuetekohaselt märgistatud ja linnade rattastrateegiates välja toodud kvaliteedikriteeriumitest lähtuvaid jalgrattateid. Sekkumine soodustab aktiivsete liikumisviiside kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning võimaldab nii eri vanuse- kui ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult rattal liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Lisaks on CO2 vahenditest Transpordiametile eraldatud ca 6,0 mln eurot koos käibemaksuga vahendeid erinevate liikuvusega seotud objektide ehitamiseks üle Eesti. Muuhulgas realiseerib Transpordiamet CO2 vahendite abiga perioodil 2025–2026 9,3 km jalgratta- ja jalgteid (sh 2025. a 3,7 km ja 2026. a 5,6 km). * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2024. aastast ** Aastate 2023 ja 2024 hukkunute summa on saavutanud 128 inimese. 2025. aasta puhul prognoositakse, et liikluses ei huku rohkem inimesi, kui 2024. a. Seega on aastate 2023 –2025 keskmiseks hukkunute arvuks saadud 64. Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 meetmeid rakendades on võimalik aastate 2024–2026 keskmisena vähendada hukkunute arvu võrreldes eelneva kolmeaastase perioodi keskmisega 1 inimese võrra ehk 2026. a kolme aasta keskmisena nähakse ette, et ei hukuks üle 63 inimese. 47 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 48 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus + TRAM 49 Sh SF 8 km ja CO 2 3,7 km 50 Sh SF 15 km ja CO 2 9,3 km 51 Sh SF 21 km ja CO2 9,3 km 52 Sh SF 28 km ja CO 2 9,3 km 53 Sh SF 28 km ja CO 2 9,3 km 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös Transpordiametiga. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile. Arengukava juhtkomisjoni korralised koosolekud toimuvad korra aastas märtsikuu jooksul. Jooksvalt toimub ka elektrooniline arvamuse avaldamine. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Niisamuti hõlmab käesolev programm RRF tulemuste saavutamise seisukohalt olulisi meetmeid säästva ja aktiivse linnalise liikumiskeskkonna arendamiseks suuremates linnades, järgides integreeritud transpordikoridoride loogikat, mitmeliigilise taristu kavandamist, raudteeühenduste, kiiruse ja ohutuse suurendamist, arendades kiiremat ja ohutumat maanteetransporti. Meretranspordisektori konkurentsivõimelisemaks ja keskkonna- hoidlikumaks muutmine ning selle mitmeliigiliselt ühendamine, on kajastatud mere ja vee programmis. Kohaliku biometaani kasutuselevõttu hõlbustavaid meetmeid on kajastatud energeetika, maavarade ja välisõhu programmis. Tallinna pealinnapiirkonna ühise transpordisüsteemi loomine sisaldub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi programmis. Programmi koostamist ja elluviimist juhib liikuvuse asekantsler. Programmi rakendatakse läbi ühe meetme: transpordi konkurentsivõime. Meetme ja programmi tegevuste täpsemad kirjeldused ja tulemusindikaatorid on toodud peatükis 6. Programmi struktuur vastab enamuses arengukava ülesehitusele (v.a liikuvus, kus üldine liikuvuskorraldus, mis ei hõlma ühistransporti, mis on valdkondlikult jaotunud erinevate programmi tegevuste ja horisontaalselt programmi tegevuse 1.4 alla ning ühistranspordi korraldamise ja soodustamise kohta on koostatud eraldi programm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ega veetaristu arendamist, mis asub KliMi mere ja vee programmis). Joonis 6: Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad valitsemisala asutused Programmi koostamisel osales Transpordiamet. Programmi eelnõu koostamisele kaasati kogu transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskond. Programmi rakendamisse on kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad transpordi programmis kirjeldatud tegevustesse. Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalikest sektoritest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest). Programmil on otsesed seosed keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste valdkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks: • Kliimakindla majanduse seadus54 (koostamisel); • Kliimapoliitika põhialused aastani 205055 ; • Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 56 ; • Eesti julgeolekupoliitika alused 57 ; • Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 58 ; • Eesti Euroopa Liidu poliitika59 ; • Eesti 2035+ strateegia60 ; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 61 ; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 62 ; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 63 ; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“64 ; • Maakonnaplaneeringud 2030+; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 65 ; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203566 ; • Heaolu arengukava 2023–203067 ; • Digiühiskonna arengukava 203068 ; • Metsanduse arengukava aastateks 2021–203069 ; • Rahvastiku tervise arengukava 2020–203070 ; 54 Kliimakindla majanduse seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 55 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 56 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 57 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 58 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 59 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 60 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 61 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 62 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 63 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 64 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 65 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 66 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 67 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 68 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 69 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 70 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 • Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203071 ; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ 72 ; • Haridusvaldkonna arengukava 2021–203573 ; • Noortevaldkonna arengukava 2021–203574 ; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia75 ; • Avalike teenuste korraldamise roheline raamat 76 ; • Ehituse pikk vaade 203577 ; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 203078 ; • Riiklik Lennundusohutusprogramm79 ; • Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–202880 • Riigiteede teehoiukava 2025–202881 • Eesti rattastrateegia 204082 . Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega: • kliima ja keskkond (eelkõige negatiivsete transpordi keskkonnamõjude vähendamisele suunatud tegevustega); • võrdsed võimalused (aidates kaasa sotsiaalmajanduslike võrdsete võimaluste tagamisele (nt võimalused tööle, kooli saada olenemata, kas elatakse linnas või maal), seda eelkõige liikuvuskorralduse meetmete ja seeläbi teenuste kättesaadavuse parandamise ning ligipääsetavuse tagamise kaudu); • infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate transpordisüsteemide kasutuselevõtule Eesti transpordisektoris); • regionaalareng83 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid); • riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel). Programmi täitmise (transpordi osa) tulemusaruanne84 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Identse infoga tulemusaruanded kinnitavad taristuminister ja regionaal- ja põllumajandusminister eraldi, kus taristuminister vastutab transpordi ja liikuvuse ning merenduse ja regionaal- ja 71 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 72 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 73 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 74 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 75 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 76 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 77 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade-2035 78 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 79 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 80 https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download 81 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 82 https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-liikluskorraldus/liikuvus/eesti-rattastrateegia-2040 83 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 84 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117 põllumajandusminister vastutab ühistranspordi korraldamise sisulise info eest. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks. LISAD Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus Lisa 2 Teenuste rahastamiskava  Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028 Lisa 1 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle Raudteetranspordi elluviimiseks. Riigieelarvelise toetuse vajaduse kaardistamine tagamaks KliM taristu avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja (Transport, arendamine ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal, teede- ja korrashoid ning raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku raudtee- transpordipoliitika raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine. osakond) kujundamine Raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) eduka elluviimise koordineerimine. Raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Valdkonnas esitatud ettepanekute analüüsimine ja Õhutranspordi võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude KliM taristu ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja (Transport, arendamine ja koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate lennundus- korrashoid ning kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös osakond) transpordipoliitika (EL, ICAO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma kujundamine valdkonna piires. Ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine. Lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste lahendamises osalemine. 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika elluviimiseks, sh õigusloome. Transpordipoliitika otsuste tegemiseks Teetranspordi- KliM sisendi andmine. Üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu taristu (Transport, arendamise ja säilitamise kavandamine (sh riigiteede teehoiukavade arendamine ja teede- ja väljatöötamine). Kohalikele omavalitsustele kohalike teede korrashoid ning raudtee- juhtumipõhise toetuse eraldamine. Maanteede valdkonnas transpordi transpordipoliitika osakond) investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi kujundamine vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). Teetransporditaristu korrashoid, ehitus ja info teenuse eesmärk on tagada riigiteede ehitus- ja korrashoiu protsesside sujuv toimimine (sh korrashoiu eelarve kavandamine) ja kvaliteetne ning lepingukohane tulemus (koostades selleks ka vajalikud normdokumendid, mis on kooskõlas erinevate õigusaktidega). Protsesside käigus kasutatakse erinevaid Teetranspordi- meetmeid eesmärgiga suurendada ohutust ning vähendada liiklemise TRAM taristu korrashoid, ajakulu ja keskkonna mõju (jagades operatiivset ja võimalusel ennetavat ehitus ja info infot tee ja sõiduolude ning liikluspiirangute kohta), jälgides sealjuures, et riigiteede sõidetavad kui elutähtsa teenuse toimepidevus on tagatud. Teenusega tagatakse Transpordiametile Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete korrektne, ühetaoline ja sõltumatu riiklik järelevalve teostamine. Teetransporditaristu säilitamise teenuse eesmärk on tagada riigiteede ja teerajatiste seisukord ning kvaliteet. Teenuse raames kogutakse teede ja teerajatiste seisukorra andmeid, koostatakse ja uuendatakse säilitamisega seotud teehoiukava meetmete eesmärgid ning metoodikad. Kogutud teeseisukorra ja teerajatiste andmete alusel koostatakse teehoiukava Teetranspordi- säilitusmeetmete remondivajaduse analüüsid ning investeeringute TRAM nimekirjad ning kinnitatakse eelarved. taristu säilitamine Teetransporditaristu säilitamise alla kuuluvad järgmised tegevused: kruusateede remont, kattega teede säilitusremont ja taastusremont, sildade rekonstrueerimine ja remont, rekonstrueerimine ning korrashoiu ja muud teetaristu säilitamisega seotud investeeringud koos ettevalmistustegevustega. Teetransporditaristu arendamise teenuse eesmärk on rahastuse kõige otstarbekama kasutamise korraldamine riiklike strateegiliste prioriteetide Teetranspordi- saavutamiseks, et tagada ohutu, säästliku, ligipääsetava ning toimiva TRAM taristu liikuvuskeskkonna koostöös huvigruppidega. Teenuse raames arendamine koostatakse ja uuendatakse teetaristu arendamisega seotud teehoiukava meetmete eesmärgid ja objektide valiku metoodikad, mille alusel koostatakse arendusmeetmete iga-aastased investeeringute nimekirjad.  Teetransporditaristu arendamise alla kuuluvad järgmised tegevused: välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine, ehitamine (sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed) ning kõikide tegevuste ettevalmistustööd. 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine õhu-, vee- ja maismaasõidukite (sh raudteeveeremi) tehnonõuete, õhu-, mere- ja maismaaliikluse ning liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades transpordi poliitika KliM Ohutuse alase elluviimiseks ja selle järelevalveks ning valdkondliku sisendi andmine (Transport, transpordipoliitika transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Valdkonna poliitika analüüsimine teede- ja kujundamine ja ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude raudtee- selle elluviimise ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja osakond) korraldamine koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös. Riigi arengukavade väljatöötamises, elluviimises ja tulemuslikkuse seires osalemine. Üleriigilise liikuvuspoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Liikuvuspoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks Üleriigilise KliM või elluviimise hindamiseks, transpordi arengu ülevaadete koostamine, liikuvuspoliitika (Transport, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja kujundamine ning liikuvuse töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides uudsete arengu ja osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste transpordilahendu investeerin- kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute ste gute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Sh parema väljatöötamises osakond) liikuvuskorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike osalemine transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel liikuvuspoliitikasse muudatuste sisse viimine. KliM Keskkonnahoidlik Riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelise koostöö korraldamine (Transport, ku liikuvust keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Linnalise liikuvuse soodustava liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks kujundamine, et arengu ja linnakeskkonna suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (sh rattateede, investeerin- kujundamine kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning gute ühistranspordi viimine taastuvenergiale, et vähendada transpordi osakond) keskkonnajalajälge. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF mõistes, perioodil 2021–2027). Liikuvuse planeerimise ja liiklusohutuse teenuse eesmärk on liikuvuse ja taristu investeeringute transpordiliikide ülene kavandamine ning liiklusohutuse strateegiline juhtimine. Pidades silmas nii riiklike eesmärke ja arengukavasid kui ka rahvusvahelisi kohustusi kujundatakse ohutut ja keskkonnahoidlikku liikuvuskeskkonda ning juhitakse liikuvuse ja liiklusohutusega seonduvaid protsesse ja investeeringuid. Sh on eesmärk koordineerida: o riigiteede teehoiukava ja veetee hoiukava koostamist, o liikuvus- ja liiklusohutusalase teabe kogumist, säilitamist ja levitamist, o uuringute ja analüüside tellimist ning väliste partnerite liikuvus- ja liiklusohutuspoliitilistes küsimustes andmete- ja ekspertteadmistele Liikuvuse tuginev nõustamine, TRAM planeerimine ja o andmeanalüüside korraldamist teadmistepõhise otsustamise liiklusohutus võimaldamiseks, o liikuvusalaste strateegilise planeerimise dokumentide väljatöötamise korraldamist (nt Liiklusohutusprogramm) ning nendes protsessides osalemist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, o liiklushariduse ja sotsiaalkampaaniate korraldamist liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmiseks, o ühistranspordireisijate õiguste kaitsmist ning ohuprognoosil põhineva autoveonduse järelevalve teostamist ja arendamist liiklusohutuse tagamiseks ning o liikuvuse kavandamiseks ja investeeringute tegemiseks jätkusuutliku rahastusmudeli loomist ja välisrahastuse ning transpordiameti ja - sektori rohepöörde koordineerimist. Teetransporditaristuga seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine füüsilistele ning juriidilistele isikutele hõlmab eriveoseid suurte Teetransporditaris koormuste ja gabariitidega, erikasutuslubasid ürituste korraldamiseks, tuga seotud kolmandate osapoolte ehitus- ja kasutusõigusi, näiteks tehnovõrkude ja TRAM lubade mahasõitude rajamiseks, ning erinevaid planeeringuid ja riigivara väljastamine kasutamiseks andmist. Lisaks kuulub siia liikluskorraldusvahendi katselise kasutuse luba, mis võimaldab uusi liikluskorralduslahendusi ajutiselt testida ja hinnata. Sõidukite ja sõidukijuhtidega seotud lubade väljastamine ning liiklusregistri pidamine maismaa- ja veesõidukite ning nende juhtimisõiguse valdkonnas. Valdkonna teenuste pidev arendamine, Liiklusregistriga haldamine ning rahvusvaheline koostöö. TRAM seotud toimingud Liiklusregistris peetakse arvestust sõidukite, sh veesõidukite ning nendega seotud isikute üle. Läbi erinevate pakutavate teenuste on kaetud kogu vajalik informatsioon: registreerimine, omanikuvahetused, sõiduki andmete muudatused, käsutuskeelumärgete ja registerpantide seadmine,  registrist kustutamine jm. Erinevate toimingute ja tegevuste lihtsustamiseks ja võimaldamiseks tehakse koostööd sõidukite müüjatega, maaletoojatega, tehnoülevaatuspunktidega, teekasutustasu vahendajatega, jäätmekäitlejatega jne. Kogutud andmeid kasutavad mh erinevad riigiasutused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguse valdkond hõlmab maismaasõidukite juhtimisõigusega, sh jalgrattajuhiloa, mootorsõidukijuhi õpetamise ja juhendamise õiguse, vedurijuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamisega ja vahetamisega, kutseliste autojuhtidega seonduvate dokumentide (autojuhi ADR koolitustunnistuse, ohtlike veoste veo ohutusnõuniku tunnistuse, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja autojuhi pädevustunnistuse) väljastamise ja vahetamisega seotud teenuste arendamist ja haldamist. Liiklusregistriga seotud toimingute tegemiseks ja teenuste kvaliteetseks osutamiseks teenindusbüroode töö korraldamine ja e-teeninduse ning ka teiste digilahenduste haldamine ja arendamine. Järelevalve teostamine lennundusettevõtete ja lennunduses tegutsevate eraisikute üle lennunduse ohutuse tagamiseks. Järelevalve subjektideks on lennufirmad, jätkuvat lennukõlblikkust tagavad organisatsioonid, lennuväljade operaatorid, ANS teenuse osutajad, lennukoolitusorganisatsioonid ning mehitamata lennunduses toimetavad ettevõtted. Läbi lennunduspersonali litsentseerimiste tagatakse personali Lennunduse jätkuv pädevus oma tööülesandeid sooritada. Mehitamata lennunduses ohutus, lubade osalejatele väljaantavad load sätestavad tingimused, millistes on lubatud TRAM väljastamine ja ja ohutu mehitamata õhusõidukeid kasutada. Õhusõidukite registri järelevalve haldamine, mis annab ülevaate Eesti ettevõtete ja eraisikute kasutusel olevatest õhusõidukitest. Riikliku lennuohutusplaani (SSP) haldamine, mis sätestab lennuohutusalased konkreetsed eesmärgid ja tegevused. Plaani koostamisel määratletakse muuhulgas ohuprognoosid ning peamised riskid ja nende maandamismeetmed.  Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028 Lisa 2 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Transpordi ja liikuvuse -829 337 242 -712 864 266 -331 329 502 -186 430 506 programm Programmi tegevus 1.1: -680 103 858 -545 817 254 -189 800 794 -84 480 532 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Teenus: Raudteetranspordi taristu -680 103 858 -545 817 254 -189 800 794 -84 480 532 arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine Programmi tegevus 1.2: -16 791 273 -10 561 756 -10 559 381 -12 160 409 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Teenus: Õhutranspordi taristu -16 791 273 -10 561 756 -10 559 381 -12 160 409 arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine Programmi tegevus 1.3: -69 944 773 -101 894 554 -82 379 398 -54 459 791 Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Teenus: Teetransporditaristu -18 483 443 -50 060 056 -29 986 780 -1 557 444 arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine Teenus: Teetransporditaristu -48 904 272 -49 289 263 -49 844 918 -50 352 435 korrashoid, ehitus ja info Teenus: Teetransporditaristu -2 037 715 -2 028 256 -2 030 229 -2 031 998 säilitamine Teenus: Teetransporditaristu -519 343 -516 978 -517 471 -517 914 arendamine Programmi tegevus 1.4: Ohutu -62 497 338 -54 590 702 -48 589 928 -35 329 774 ja säästliku transpordisüsteemi arendamine Teenus: Ohutuse alase -33 211 158 -26 226 284 -20 371 059 -7 673 837 transpordipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenus: Teetransporditaristuga -955 897 -943 628 -882 070 -907 487 seotud lubade väljastamine Teenus: Keskkonnahoidlikku -5 066 686 -5 040 674 -5 046 099 -5 050 963 liikuvust soodustava linnakeskkonna kujundamine Teenus: Üleriigilise -1 755 806 -979 693 -857 605 -242 727 liikuvuspoliitika kujundamine ning uudsete transpordilahenduste väljatöötamises osalemine Teenus: Liikuvuse planeerimine ja -4 090 917 -4 082 867 -4 094 824 -4 097 919 liiklusohutus Teenus: Liiklusregistriga seotud -13 213 507 -13 133 106 -13 149 875 -13 164 909 toimingud Teenus: Lennunduse ohutus, -4 203 367 -4 184 449 -4 188 395 -4 191 932 lubade väljastamine ja järelevalve  Veetee hoiukava 2026-2029 Transpordiamet 2025 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine ....................................................... 4 1.1 Hüdrograafia ............................................................................................ 4 1.2 Kartograafia ............................................................................................. 5 1.3 Laevateed ................................................................................................. 5 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon ........................................ 6 3. Navigatsioonimärgistus ................................................................................ 9 4. Jäämurre ..................................................................................................... 11 5. Laevastik ja sadamad .................................................................................. 14 Kasutatud lühendid .......................................................................................... 18 2 Sissejuhatus Eesti kui mereriigi toimimine ja majandus sõltuvad oluliselt meretranspordist – vähemalt 60% riigi ekspordi- ja impordimahust liigub meritsi. Lisaks rahvusvahelisele kaubandusele toetab veeteede olemasolu siseturismi, kalandust, päästevõimekust ning väikesaartel elavate inimeste ühendust maismaaga. Mereühenduste ja meresõiduohutuse eelduseks on toimiv veetee infrastruktuur, töökindel laevastik ning professionaalne korraldus, mis tagab, et kriitilised teenused – navigatsioonimärgistus, jäämurretugi, mõõdistus ja väikesaarte ühendused – toimivad katkematult. Käesolev veetee hoiukava käsitleb aastateks 2026–2029 kavandatud tegevusi ja investeeringuid, mille eesmärk on tagada Eesti veeteetaristu jätkusuutlik toimimine ja areng. Kavaga on seotud nii Transpordiamet (TRAM) kui Riigilaevastik (RIL): TRAM korraldab veeteehoiu planeerimist ja järelevalvet, RIL tagab töövõimelise laevastiku ja viib ellu merelisi hooldus- ja teenustöid. Alates 2023. aastast on kogu riigile kuuluv veeteehoiuga seotud laevastik koondatud RIL-i koosseisu. Kava hõlmab veetee märgistust (ujuvmärgid, tuletornid, DGNSS, AIS/VDES), navigatsiooniteabe edastamist, jäämurret, mõõdistust, sadamate hooldust ja süvendust, aga ka kogu riigilaevastiku korrashoidu, uuendamist ja haldamist. Eraldi rõhuasetus on uutel investeeringutel, millega tagatakse teenuste katkematus (sh uue jäämurdja ja mitmeotstarbeliste töölaevade soetamine), keskkonnaeesmärkide täitmine (nt väikesaarte parvlaevade dekarboniseerimine), ning haldusvõimekuse koondamine (nt Hundipea sadama arendus riigilaevade baassadamaks). Veetee hoiukava on seotud mitmete strateegiliste dokumentidega. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks, et riiklikult ja regionaalselt olulised laevateed oleksid aastaringselt kasutatavad ning kestlikult hooldatud. Samuti on arengukavas ette nähtud jäämurdevõimekuse tagamine, veetee infrastruktuuri rekonstrueerimine ning navigatsiooniteenuste arendamine. Kava rakendatakse Mere ja vee programmi kaudu. Regulaarne veeteehoiu planeerimine, koostöö osapoolte vahel ning kriitiliste investeeringute tagamine on eelduseks, et Eesti veeteed jääksid ohutuks, ligipääsetavaks ja keskkonnasäästlikuks. Käesolev kava toetab nende eesmärkide täitmist ja loob selge raamistiku järgmise nelja aasta jooksul vajalike tööde ja kulude koordineeritud elluviimiseks. 3 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine Meresõiduohutuse seaduse § 47 kohaselt on TRAM-i ülesanneteks: • Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine, sh hüdrograafiline mõõdistamine • Navigatsioonimärgistuse ja laevateede haldamine • Navigatsiooniteabe avaldamine • Hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamine TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO, navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu korraldamisega laevateede ja sadamate osakond (LSO). RIL-i ülesanneteks on: • Laevade haldamine ja uuendamine • Hundipea ja Rohuküla sadama haldamine • Ujuvnavigatsioonimärkide tehniline haldamine • Püsinavigatsioonimärkide tehnika haldamine • DGNSS-tugijaamade ja R-Mode haldamine 1.1 Hüdrograafia HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et konventsiooniga liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate süstemaatiliseks mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon. BSHC-s (Läänemere hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud mõõdistamise plaanis on Eesti mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III) ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille järgi tuleb mõõdistustöid teostada. Lisaks hindab LSO igal aastal mõõdistamise vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused. HO tellib laeva koos meeskonnaga RIL-ilt. HO hooldab ja uuendab vajadusel RIL-i laevadel kasutusel olevaid seadmeid. HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja) igal aastal kokku ca 1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud alad saada mõõdistatud 2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 75% merealast ja 78% sisevetest. Mõõdistustööd teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia infosüsteemi (HIS), kuhu on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid saab alla laadida mh kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks 4 Aastatel 2026–2029 plaanitakse läbi viia madalmere LIDAR-mõõdistusi ning 2027–2028 uuendatakse selleks 12 GNSS-seadet (Tabel 1). Tabel 1. Hüdrograafilisteks mõõdistusteks vajalikud investeeringud aastateks 2026-2029 Hüdrograafia 2026 2027 2028 2029 Vajaduse selgitus Hüdrograafilised 2026 - 2029 madalmere LIDAR-iga mõõdistamised 100 000 350 000 350 000 200 000 mõõdistused, 2027-2028 GNSS seadmete vahetamine uute vastu (12 tk) Kulud kokku 100 000 350 000 350 000 200 000 RES 2026-2029 0 0 0 0 Puudujääk kokku -100 000 -350 000 -350 000 -200,000 1.2 Kartograafia Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid, navigatsioonihoiatused, Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat, navigatsioonimärgid Eesti vetes) tegeleb kartograafiaosakond. Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest ja SOLAS konventsiooni nõuetest. Perioodil 2026-2029 on suurimaks väljakutseks IHO S-100 standardile vastavate andmestike IHO rakenduskava järgne avaldamine. Koostatakse nii paberkaarte kui elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse tuletatud toodete koostajatele töötlemiseks või laetakse valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide levituskeskuse PRIMAR platvormile, kust edasimüüjad saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE- direktiivi nõuetest edastakse TRAM haldusalas olevaid hüdrograafiavaldkonna andmeid ka Eesti geoportaali. Navigatsioonihoiatused avaldatakse navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse koostöös RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja koostöös Rootsi Mereadministratsiooniga läbi NAVTEX-süsteemi. Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat ja Navigatsioonimärgid Eesti vetes avaldatakse digitaalsete väljaannetena TRAM-i kodulehel. 1.3 Laevateed Koostöös HO, KO ja RIL-i navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist LSO. Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit Väinameres, Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava kanalit Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad peamiselt Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete kanaleid kasutavad peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise vajadus tuvastatakse iga- aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal. LSO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab regulaarselt veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse ja kanalite uuendamiseks. Rukki kanali süvendamiseks on baasrahastusena ette nähtud 333 333 eurot iga kahe aasta tagant (Tabel 2), kuid sellest summast pole kanali süvendamiseks viimastel kordadel piisanud. Kanali põhja ladestub pidevalt setteid, mida eemaldatakse korralise hooldamise käigus iga kahe aasta tagant, et parvlaevad saaksid ka madalama veetaseme korral ohutult liigelda. Ülejäänud kanalitele on süvendamiseks raha eraldatud juhuslikult. Vajalik oleks tagada baasrahastus täies ulatuses, et perioodiliselt hooldada kanaleid ja seeläbi tagada meresõiduohutus kõigis üldkasutatavates veetee kanalites. 5 Tabel 2. Kanalite süvendamiseks vajalikud investeeringud 2026-2029 Laevateed 2026 2027 2028 2029 Vajaduse selgitus Üldkasutatava veetee 700 000 700 000 700 000 700 000 Raha eraldamine tagab üldkasutatava kanalite veetee kanalite (Rukki, Saareotsa, hooldussüvendused Praaga ja Eesti värava) korrashoiu. Baasrahastuse korral on võimalik hooldussüvendust vajaduspõhiselt kavandada. Hooldatud kanalid tagavad veeliikluse ohutuse ja parvlaevaühenduse toimimise. Kulud kokku 700 000 700 000 700 000 700 000 RES 2026-2029 333 333 0 333 333 0 Puudujääk kokku -366 667 -700 000 -366 667 -700 000 Teenuse mõõdikud Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel vähemalt 40 km2 või andmeid kogutud 10 GB. 2028. aastaks on mõõdistatud 85% Eesti merealast. Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0. Alarahastamisega kaasnevad ohud Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik laevateede haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave ning puudulike andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni. Kui kanaleid ei hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral on oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel. Samuti ei ole võimalik parvlaeval Koidula Eesti Värava kanali süvendamata jätmise korral Kallastesse dokki sõita. Kui parvlaevaühendused katkevad, häirib see elutähtsate teenuste osutamist ja seab inimeste elud ohtu. 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine hõlmab laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ja laevaettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd korraldab TRAM-is laevaliikluse juhtimise osakond (LJO), mis jälgib mereala Kõpust Narva- Jõesuuni. 6 MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd. Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete (GOFREP) süsteemi piirkonnaks. Laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i direktiivis 2002/59. HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) haldamises ning andmete jagamises ning kogumises. Laevaliiklusteenuste osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale rajatud vastav kaldajaamade võrk. Kogutud andmeid on võimalik hiljem kasutada statistikaks, riskide hindamiseks ning merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed saadetakse automaatselt HELCOM-i ja SafeSeaNet-i (laevaliikluse monitooring EL-i vetes) süsteemi. Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem GOFREP, mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni vahetamise laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna ja Muuga lahel on kasutusel lisaks AIS baasjaamadele ka radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks laevajuhtidega Soome lahel on kasutusel VHF-raadiosidesüsteemid. Efektiivne, ajakohane ja rahvusvahelistele standarditele vastav laevaliikluse korraldamise süsteem loob eeldused ohutuks ja sujuvaks laevaliikluseks ning aitab vähendada kütusekulu ja ooteaega sadamatesse ja seega ka koormust keskkonnale. Hinnanguliselt hoitakse tänu laevaliikluse korraldamise süsteemi rakendamisele ära ligikaudu 10 laevaõnnetust aastas. Rahastamise vajadus GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad arendamist 2027. aastal (vt Tabel 3). AIS-baasjaamade võrk asendati 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab suurema mahuga andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb sõnumite edastamise küberturvalisuse tase ning võimalus tulevikus rakendada erinevaid e-navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi arendus 2027-2029 aastal. Ajakohane AIS/VDES- ning VHF-süsteem võimaldab efektiivset sidet ning andmevahetust laevade ja juhtimiskeskuse vahel ennetamaks ohtlike olukordade tekkimist. 7 Tabel 3. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni investeeringud 2026-2029 Kuluobjekt 2026 2027 2028 2029 Vajaduse selgitus EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise GOFREP-süsteemi 0 60000 0 0 vajadus, kaasnevad trahvid riigile nõuete arendus mittetäitmise osas. Uue VTS süsteemi soetamine. Hinnanguliselt lisandub 30 000 eur iga VTS-süsteemi arendus 0 30000 30000 30000 aastasele VTS süsteemi hoolduskulule, mis on ligi 130 000 eurot aastas. Kulud kokku 0 90 000 30 000 30 000 RES 2026-2029 0 0 0 0 Puudujääk kokku 0 -90 000 -30 000 -30 000 Mõõdikud Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse korraldamise tööpiirkonnas on 0. Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades (protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis. Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse korraldamise süsteemi käideldavus on minimaalselt 99,9 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus on 15 minutit maksimaalselt 15 tundi aastas. Alarahastamisega kaasnevad ohud Laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS/GOFREP) vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia laevaõnnetuseni. Soome laht on üks tihedama liiklusega piirkondi Euroopas. Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h naftatankerite, kauba- ja reisilaevade liiklus, ning Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt ohtu nii inimeludele, kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga looduskeskkonnale. Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste rannikuäärsetele keskustele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav ja õige kvalifikatsiooniga personal. Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib nõuete eiramine sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt. Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse ebakompetentsusest sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed, veoteenus muutub kallimaks ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii veeteetasu laekumine kui sadamate tulud. Kokkuvõtvalt mõjub selline olukord kogu majanduskeskkonnale ja transpordiahelale. Samuti kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, kuna meritsi vedu on üks kõige keskkonnasäästlikumaid transpordiviise. 8 3. Navigatsioonimärgistus SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13 sätestab, et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on kooskõlas liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt mõistetav, selleks tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest. Sama reegel sätestab, et info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele seotud osapooltele. TRAM haldab kokku 808 navigatsioonimärki: 675 ujuvmärki ja 133 püsimärki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 135 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende seisukorra kohta saadakse reaalajas infot. Töid ujuvnavigatsioonimärkidega korraldab RIL ja püsinavigatsioonimärkidega TRAM. Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja juhistest. Ujuvmärke hooldatakse Tallinnas, Rohukülas ja Tartus asuvates hooldusbaasides. Eesti püsimärgid erinevad nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need raskesti ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja renoveerimise maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi lahutamatud osad ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel arvestada. Ujuvmärkidest on kasutusel nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega kohtades on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja rannikumeres plastikust jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi laternat, mida nimetatakse jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe). Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil navigatsioonimärkide ekspluatatsiooniinfosüsteemis (NME) oma hoolduse intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse. NME oluline funktsioon on ka töökäskude edastamine RILi poitöödega tegelevatele laevadele. Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse regulaarsete ülevaatuste ja hoolduste käigus. Seadmete hooldusega tegeleb RIL-i navigatsioonimärgistuse üksus, ehitiste seisukorraga TRAM-i haldusosakond. 9 Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i LSO-s regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse või lisatakse märke. Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide käideldavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike juhtumite arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA käideldavuse kategooriatele (Tabel nr 4). Tabel 4. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse käideldavuse arvutamine Märgi kategooria 3 a käideldavus 1 99,8% 2 99% 3 97% Käideldavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt: töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg kogu töökorras oldud aeg Märkide kategooriad ja nende reaalne käideldavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA sellega käideldavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujuvmärgid ei pruugi olla õiges asukohas. Kui märgi käideldavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist. Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Rahastuse vajadus Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et põhjaliku remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on jõudnud erinevad hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt kauem remontimata, tuleb saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3-4 navigatsioonimärki aastas (vt Tabel 5). Rekonstrueeritavad püsimärgid on valitud arvestades nende tehnilist seisukorda, olulisust navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust. Väiksemad investeeringud kajastuvad real püsimärkide iga-aastased investeeringud. Baasrahastusena on püsimärkide remondiks ette nähtud 300 000 eurot aastas. 2026. ja 2027. aastal on kavas kolida DGNSS-tugijaamad Ristnas uutesse ruumidesse, kuna olemasolevad on amortiseerunud. Ühtlasi paigaldatakse samadesse ruumidesse, kuhu tulevad DGNSS-jaamad, fiiberoptiline kaabel R-Mode-tugijaamade tarbeks – nii Ristnas kui ka Narva-Jõesuus. Ujuvmärkide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15 aastat. Tabel nr 5 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide vanuse alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset. 10  Tabel 5. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2026-2029 Kuluobjekt 2026 2027 2028 2029 Selgitus Summa on vajalik TRAM-i Püsimärkide iga-aastased valduses olevate tuletornide investeeringud 1 400 000 1 400 000 1 400 000 1 400 000 korrashoiuks Mohni tuletorni rek 0 1 700 000 0 - Tuletorn on amortiseerunud Pakri tuletorni rek 0 0 350 000 - Tuletorn on amortiseerunud Sorgu tuletorn projekt+rek 80 000 600 000 600 000 Tuletorn on amortiseerunud Keri tuletorni II etapp 1 300 000 1 300 000 - Tuletorn on amortiseerunud Virtsu tuletorn 430 000 0 0 - Tuletorn on amortiseerunud Navigatsioonipoide nõuetekohase Ujuvmärkide soetamine 120 000 120 000 120 000 120 000 töö tagamine Ujuvmärkide terasankrute Navigatsioonipoide nõuetekohase 75 000 0 75 000 - ostmine töö tagamine Ristna DGNSS-tugijaama seadmete ümber tõstmine seoses kinnistute võõrandamisega. Rahastuseta ei saa kinnistuid võõrandada ja tuleb investeerida praeguse hoone DGNSS-jaamade kolimine 150 000 rekonstrueerimisse. R-Mode-tugijaamade ajatempli Fiiberoptilise kaabli sünkroniseerimine läbi paigaldamine (Ristna) 100 000 fiiberoptilise kaabli Fiiberoptilise kaabli R-Mode-tugijaamade ajatempli paigaldamine (Narva- sünkroniseerimine läbi Jõesuu) 50 000 fiiberoptilise kaabli Kulude kokkuhoid tulenevalt PPA tellimusest. Ajutise kontrolljoone Uute piirimärkide tähistus piiriveekogudel muuta soetamine 150 000 hooajalisest aastaringseks. Kulude kokkuhoid ja meresõidu ohutus - kauglootsimise Navigatsioonimärgid rakendamise eeldus ja Matsalu (kauglootsimise + Matsalu) 215 000 veeteede ohutuse suurendamine. Navigatsioonimärkide kulud 2 470 000 4 670 000 3 845 000 2 120 000 kokku Baasrahastus RES 2026-2029 300 000 300 000 300 000 300 000 Puudujääk baasrahastuses -2 170 000 -4 370 000 -3 545 000 -1 820 000 Alarahastamisega kaasnevad ohud Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning uuendamiseks viib selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada piisavalt kõrget käideldavust ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti ei ole tagatud hooldustöötajate ohutus. Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse halvenemiseni ning suureneb intsidentide ja õnnetuste toimumise tõenäosus, mille likvideerimine nõuab oluliselt rohkem ressursse. Lisaks on tuletornid oluline merekultuuri osa ning nende korrashoid mõjutab ka turismi arengut. 4. Jäämurre Eestis korraldab jäämurdeteenust TRAM vastavalt meresõiduohutuse seadusele. Määruse Jäämurdetööde kord (RTL 2004, 1, 6) kohaselt on riigi poolt teenindatavateks sadamateks Kunda, Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Pakrineeme sadam, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. Pea igal aastal on jäämurdeteenust vaja Kundas, Sillamäel ja Pärnu sadamas. Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide tõttu on sadamate kaudu veetava kauba (transiidi) maht ja laevade arv oluliselt vähenenud. Kundas on mahud stabiilsed, aga Sillamäel ja Muugal märkimisväärselt langenud. Pärnu sadamat külastavatel laevadel on 70% jääklass IA, kuid jäämurdeteenust vajatakse karmide jääolude korral, mis võivad ootamatult tekkida (rüsijää jms). Pärnus on kaubamahud jäämurdehooajal suuremad, kuna veetakse Euroopasse küttematerjale. Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm talve tüüpi (vt Tabel 6). Tabel 6. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine Pehme talv Keskmine talv Külm talv Põhja regioonis ulatub jää Põhja regioonis ulatub jää Soome laht ja Liivi laht on Narvast Prangli saart läbiva 25. Hiiumaa põhjatipus oleva täielikult jäätunud ning pikkuskraadini. Tahkuna neemeni. Läänemere keskosas ulatub jää Pärnu laht on jääs (jää ulatub Liivi lahes ulatub jää Pärnust põhjast ja idast Gotlandi Pärnust Sorgu saareni). Sõrve poolsaare tipuni. saareni (Gotlandi–Sõrve poolsaare paralleelini). Kuni 2025. aasta kevadeni koordineeris jäämurdetöid TRAM-i jäämurde koordinaator, kes määras vastavalt jääoludele piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestas nõuded jäämurdja teenust kasutavatele laevadele, sealhulgas jääklass ja masinavõimsus. Praeguseks on need ülesanded üle võtnud TRAM-i laevaliikluse juhtimise osakond, kes hakkab talvel 2025/2026 korraldama ka igapäevast tööd – jäämurdjate tellimuste vastuvõtmist, karavanide koostamist ja infovahetust – läbi mereinfosüsteemi EMDE. Jäämurdeteenuse osutamiseks kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad karavani ja viib nad läbi jää sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam jäämurdja abi ei vaja. Jäämurde korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja regiooniks (Soome laht) ja Lääne regiooniks (Liivi laht). 2026. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus põhijäämurdjaga Botnica ja jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028. aastani). 2024, aastal andis TRAM lepingu Botnica omanikfirma TS Shippinguga üle RIL-ile. Põhja regioonis vajatakse pidevalt kahe jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt jääolude raskenemisel. Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb tagada kolmanda jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega. Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks ning keskmisel talvel teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest olukorrast tulenevalt hinnata jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse mitmeotstarbelist laeva RIL-i laeva EVA-316 ning varujäämurdjana vedurlaeva, mille eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu. Jäämurdja Tarmo asendamine Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurdeteenuse tagamiseks senisel tasemel vaja soetada uus jäämurdja 2028. aastaks. 2023. aastal valminud TRAM-i tellitud uuringus1 tuuakse eelistatuima variandina välja riigile uue traditsioonilise jäämurdja ostmine. Ei soovitata ehitada mitmeotstarbelist jäämurdjat (multipurpose icebreaker) nagu Botnica: „Edu saavutamine keerukatel offshore-turgudel opereerimisel eeldab kõrgelt kvalifitseeritud ja ärilist juhtimist.“ Hinnatakse, et riigiasutus mitmeotstarbelise jäämurdja ärilist käitamist tõhusalt juhtida ei suuda. Sobiliku jäämurdeks mõeldud laeva maksumuseks hinnatakse 80-85 mln €. Teine variant on ehitada jäämurdeks uus mitmeotstarbeline jäämurdja ning leida sellele ka muid funktsioone. Sellise laeva maksumus on 100 – 120 mln €. Rahastuse vajadus Jäämurde baasrahastus on 5 929 000€ aastas (Tabel 7).. Seni on puudujääv osa, sh kütuse jaoks, eraldatud vastavalt vajadusele Vabariigi Valitsuse reservist. RIL-i jäämurret teostavate laevadega seotud investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes (Tabel 8). Tabel 7. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2025-2028 Botnica kulud ilma kütuseta 2026 2027 2028 2029 Ööpäeva hind koos 3% aastase tõusuga 46 144 47 528 48 954 50 423 Lepingulisi jäämurde päevi aastas 122 122 123 122 Aastane kulu koos 3% tõusuga 5 629 568 5 798 455 6 021 363 6 151 581 Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 100 000 100 000 100 000 100 000 Kütus (miinimum, kui laev üldse väljas ei käi) 75 000 75 000 75 000 75 000 Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 850 834 6 021 105 6 245 440 6 377 126 Riigilaevastiku jäämurdekulud ilma jääta Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 129 227 132 458 135 769 139 163 Tarmo tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud) 1 882 378 1 930 601 1 947 560 1 996 249 EVA-316 tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud jäämurde hooajal) 445 138 450 281 455 234 466 615 RIL-i laevade jäämurdekulud kokku 2 456 743 2 456 743 2 513 339 2 522 576 Jäämurde kulud kokku ilma jääta (st laevad 8 307 577 8 477 848 8 758 779 8 899 702 seisavad kai ääres) Baasrahastus RES 2025-2028 5 929 000 5 929 000 5 929 000 5 929 000 Puudujääk baasrahastuses -2 378 577 -2 548 848 -2 829 779 -2 970 702 Teenuse mõõdik TRAM-i eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud. TRAM-i ja RIL-i vahelises koostöökokkuleppes on toodud RIL-i kohustusena: jäämurde hooaja avamisel mõnes piirkonnas suundub laev jäämurde piirkonda 24 tunni jooksul. 1 Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs Uuringud | Transpordiamet Alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud otsetarnetele regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud ei võimalda olemasoleva jäämurdmis võimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks ohuks kogu Eesti majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile. Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025-2028 ei suudeta alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et alates 2029. aastast on Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse osutada senisel tasemel ainult pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on ettearvamatu, ei saa prahtimise võimalusega arvestada. Samade tõdemusteni jõudis ka eelpool mainitud uuring. 5. Laevastik ja sadamad Alates 2023. aastast on kõik riigile kuuluvad veetee hoiuga tegelevad laevad koondatud Riigilaevastiku (RIL) koosseisu. RIL-i ülesanne on tagada oma laevade tööks valmisolek riiklike mereliste ülesannete täitmiseks. Lisaks veetee hooldusele vastutab RIL ka lootsilaevade, väikesaarte ühendust tagavate parvlaevade ning mitmeotstarbeliste töölaevade haldamise ja käitamise eest. RIL-i koosseisu kuuluvad järgmised väikesaarte parvlaevad: Ormsö, Virve, Soela, Runö, Abro, Wrango ja Koidula, mille abil tagatakse regulaarne ja aastaringne ühendus väikesaartel elavatele inimestele. Lootsinduse korraldamiseks ja toetamiseks haldab RIL lootsikaatreid ning osaleb ka uue, ristkasutust võimaldava laevastiku väljaarendamises. RIL osutab teenuseid Transpordiametile (TRAM) ja Hüdrograafiaosakonnale (HO): TRAM tellib navigatsioonimärkide hoolduse ja takistuste eemaldamise teenust veeteelt, HO tellib mõõdistustöödeks vajalikke laevu koos meeskonnaga. Jäämurdetöid korraldab vastavalt jääoludele RIL-i laevastiku osakond. Samuti viiakse läbi vedusid väikesaartele ametiabi taotluste alusel. Laevastiku koosseisu kuuluvad mitmeotstarbeline jäämurdevõimekusega laev EVA-316, poilaevad EVA-317, Sektori ja EVA-318, sisevetel kasutatavad väikese süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA-325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Kraanatöödeks madalates vetes on kasutusel teeninduskaatrid EVA-326 (meri) ja EVA-327 (siseveed). Hüdrograafilisteks mõõdistusteks kasutatakse laevu EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja, millest viimane on treileriga teisaldatav. Jäämurde teenust osutatakse laevadega EVA-316 ja Tarmo, mida täiendavad teised laevad vastavalt ilmastikutingimustele. RIL-i hallatav laevastik on oluline osa riikliku merendusteenuse toimimisest, mille ülesandeks on meresõiduohutuse, ühenduse ja keskkonnakaitse tagamine. Selline mitmekesine laevastiku koosseis eeldab pidevat investeerimisvõimekust ning hooldust, et tagada teenuste katkematu toimimine, seaduslikkus ja vastavus rahvusvahelistele standarditele. Laevastiku rahastuse vajadus Olemasolevate laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 7), kuna need on seotud seadmete töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal tehakse kõikidele laevadele põhja ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega kui 36 kuud. Selline on plaanis laevadele Jakob Prei, EVA-317, EVA-318, EVA-320, EVA-325, Sektori ja Tarmo. Klassiülevaatuse käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus ning väljastatakse klassi nõuetele vastavuse tunnistus. Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest soodsam, siis seda ka tehakse - 2026. aastal on EVA-316 puhul klassiülevaatuse käigus plaanis erinevate vananenud seadmete kaasajastamine ja laeva uuendamine. Aastatel 2026–2029 on kavas mitmed strateegilised investeeringud (Tabel 8), mille eesmärk on tagada riigilaevastiku võimekus, toetada kliimaeesmärkide täitmist ning arendada kriitilist infrastruktuuri: Uus mitmeotstarbeline laev (sh jäämurdja) on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega investeering. Laeva kogumaksumus on 124 miljonit eurot, millest 62 miljonit on taotletud CEF-välisrahastusena (otsus oodatav 2025. a juulis). Laev asendab 2028. aastal eluea lõppu jõudvat jäämurdjat Tarmo. Uus alus peab olema kohandatud Eesti jäätingimustele ning täitma nii jäämurde kui ka mitmeotstarbelisi ülesandeid. 2025. aastal on plaan jõuda projekteerimise ja ehitushankeni. Lootsilaevastiku moderniseerimine võimaldab kaasajastada olemasoleva laevastiku nii tehniliselt kui funktsionaalselt. Eesmärk on suurendada koostalitusvõimet riigilaevastiku teiste alustega, vähendada ülalpidamis- ja hoolduskulusid ning parandada laevapere ja lootside tööohutust ja tingimusi. Uuendatud lootsilaevad võimaldavad ka ristkasutust teiste ametkondade vahel. Suursaarte vahelise parvlaevaühenduse tagamine on samuti prioriteetne. Kavandatakse uue parvlaeva ehitamine, kogumaksumusega 42 miljonit eurot, millest 28 miljonit on planeeritud MOF-välisrahastusena. Projekt tagab stabiilse ühenduse Eesti suuremate saarte vahel. Multifunktsionaalse töölaeva maksumus on 21,998 miljonit eurot, millest RRF- välisrahastus katab 17,42 miljonit. Laev on mõeldud mitmete ametkondade ülesannete täitmiseks ja riigilaevastiku operatiivse võimekuse tugevdamiseks. Kallinemise katteks on minister andnud kinnituse 4,578 miljoni euro leidmiseks. Väikesaarte parvlaevade dekarboniseerimine on pikaajaline programm, mis toetab Eesti kliimaeesmärke. Projekt hõlmab ühenduslaevade (Ormsö, Virve, Soela, Runö, Abro, Wrango, Koidula) üleviimist keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Lõplik maksumus sõltub valitud tehnoloogilisest lahendusest. Väikesaarte parvlaevade asenduslaevade ehitus on kavandatud olemasolevate aluste vananemise tõttu. Uued laevad tagavad püsiva ja usaldusväärse ühenduse väikesaartel elavatele inimestele. Projekti eesmärk on asendada samad seitse alust, mis kuuluvad ka dekarboniseerimisprogrammi. Hundipea sadamaala arendus kuulub 2025. aastal KLIM-i TOP 3 projektide hulka ja ootab rahastusotsust. Projekti peaeesmärk on sadamaala väljaehitamine, mis võimaldab koondada Harjumaa piirkonna le talvehoiuks ja hoolduseks ühte riigile kuuluvasse asukohta. Praegu renditakse selleks pindu erasektorilt, mis ei ole pikaajaliselt kuluefektiivne. Projekti raames arendatakse välja ujuvvahendite ning navigatsioonimärkide remondi- ja hooldusvõimekus ning tagatakse sobivad talvehoiutingimused. Büroohoone energiatõhususe parandamine aitab vähendada halduskulusid ja parandab töötingimusi. Osaline rahastus on planeeritud Rohuneeme kinnistute müügist.  Tabel 8. Laevastiku investeeringud 2025-2028 Laevastiku investeeringud 2026 2027 2028 2029 Laeva 2,5 aasta dokkimine, MOS regulatsiooni JM Tarmo dokiremont 400 000 500 000 täitmine. Vastavalt laeva eluea pikendamise programmile, amortiseerunud peajõuseadme EVA-316 klassiremont (eluea muundurite vahetus. Olemasolevad seadmed ei pikendamine) 4 000 000 suuda tagada riketeta jäämurde teenust. Laeva 2,5 aasta dokkimine vastavalt MOS EVA-316 dokiremont 300 000 300 000 nõuetele. Jakob Prei dokiremont 250 000 300 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine. Sektori merekõlblikkuse taastamine 100 000 200 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine. EVA-317 dokiremont 100 000 100 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont. Juhul, kui uut multifunktsionaalset poilaeva ei tule, tuleb modifitseerida laeva jõuseadmeid, EVA-318 merekõlbulikuse kuna olemasolevatele on varuosade tootmine taastamine/ümberehitus 200 000 on lõppenud. EVA-320 merekõlblikkuse taastamine 120 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont Peamasinate remont vastavalt valmistajatehase EVA-325 dokiremont ja kaasajastamine 50 000 50 000 juhendile. Lootsilaevade uuendamise programm 2 200 000 240 000 2 500 000 3 000 000 Lootsilaevastiku moderniseerimine Lootsikaatrite dekarboniseerimine 6 000 000 7 000 000 2 000 000 Kliimaeesmärkide täitmine. Muude töölaevade (PPA, PäA, KeA, TRAM, HTM) uuendamise programm 500 000 12 500 000 250 000 6 500 000 Tagada riigi veeliste tegevuste järjepidevus. Luua tehniline võimekus Eesti merealadel Vrakkide tühjaks pumpamise tehnilise olevate vrakkide ohtlikest kütustest tühjaks võimekuse loomine 267 453 633 799 606 322 145 399 pumpamiseks. Uus mitmeotstarbeline laev maksumusega 124 Uus rmitmeotstarbeline laev (sh 000 000, millest välisrahastus 62 000 000 € jäämurdja) 62 000 000 (CEF), otsus juulis 2025. Kliimaeesmärkide täitmine. Väikesaartega ühendust tagavate parvlaevade (Ormsö, Virve, Soela, Runö, Abro, Wrango, Koidula) Väikesaarte parvlaevade dekarboniseerimse projekt. Lõplik maksumus dekarboniseerimine 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 oleneb tehnoloogilisest lahendusest. Väikesaartega ühendust tagavatele parvlaevadele (Ormsö, Virve, Soela, Runö, Abro, Wrango, Koidula) asenduslaeva Väikesaarte asenduslaev 10 000 000 10 000 000 ehitamine. Uus töölaev sisevetele 10 000 000 Olemasolevate töölaevade kasutusiga täis. Suursaarte vahel parvalaev ühenduse tagamine. Kogumaksumus 42 000 000, millest Uus viies parvalev 24 000 000 välisrahastus (MOF) 28 000 000€ Multifunktsionaalne töölaev maksumusega 21 998 000 e, millest välisrahastusehitus (RRF) 17 420 000 €. Leping on sõlmitud ja kallinemise osas 4 578 000 € on minister andnud välja Uus multifunktsionaalne laev 4 578 000 kinnituskirja, et puudujääv osa leitakse. Kaasaegne reostustuvastuse anduritega mehitamata veesõiduk maksumusega 672 131 Mehitamata reostustuvastuskaater 672 131 134 426 €, millest välisrahastus 537 705 € (RRF) Hundipea sadamaala arendus, 400 000 550 000 2 400 000 Hundipea sadamaala arendus Laevastiku investeeringud kokku 23 917 453 41 695 930 61 376 322 84 345 399 Baasrahastus RES 2026-202 0 0 0 0 Puudujääk baasrahastuses -23 917 453 -41 695 930 -61 376 322 -84 345 399 Teenuse mõõdikud Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15. Alarahastamisega kaasnevad ohud Aastatel 2026–2029 on kavandatud mahukad investeeringud laevastiku arendusse, mille elluviimine on hädavajalik riiklike teenuste toimimiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nende investeeringute alarahastamine toob kaasa reaalse ohu nii mereturvalisusele, riiklikele ülesannetele kui ka keskkonnale. Laevade remondi ja uuendustööde edasilükkamine võib tähendada kohustuslike klassitunnistuste kaotust, mille tagajärjel ei tohi aluseid enam kasutada. Näiteks jäämurdja Tarmo ekspluatatsiooniaeg lõppeb 2028. aastal, kuid uue mitmeotstarbelise laeva projekteerimine ja ehitus tuleb alustada juba 2025. aastal. Kui see jääb tegemata, ei ole Eestil varsti jäämurdevõimekust. Samuti on EVA-316 ja mitmete teiste laevade remondid ja dokiuuendused otseselt seotud töökindluse ja ohutusega – nende ärajätmine viib tehniliste rikete ja kallite seisakuteni. Lootsilaevastiku ja töölaevade moderniseerimine, sealhulgas dekarboniseerimine, on oluline nii tööohutuse kui ka kulude optimeerimise vaates. Vananevad alused toovad kaasa suuremad ülalpidamiskulud ja madalama töökindluse. Alarahastuse korral ei ole võimalik kaasajastada navigatsioonimärgistuse, jääseire ja mõõdistuse teenust toetavaid laevu – riik jääb ilma olulistest tööriistadest, mis on vajalikud igapäevategevuste tagamiseks. Uute ühenduslaevade ja parvlaevade ehituse edasilükkamine – sealhulgas suursaarte vahelise parvlaeva ja väikesaarte asenduslaevade projektid – ohustab transpordiühendusi piirkondades, kus alternatiivid puuduvad. Kuna olemasolevate laevade kasutusiga lõpeb, võib hilinemine viia olukorrani, kus ühendused on katkenud või ebausaldusväärsed. Hundipea sadamaala arenduse peatamine seaks löögi alla kogu RIL-i kontseptsiooni: laevade koondamise, talvehoiuvõimekuse loomise ning navigatsioonimärkide hoolduse riikliku pädevuse tagamise. Selle asemel tuleks jätkata kallite rendilepingutega ning sõltuda hajali asuvast kinnisvarast. Samuti jääks kasutamata võimalus tõsta energiatõhusust ja töötingimusi. Kasutatud lühendid AIS – Automaatne laevade tuvastussüsteem BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon DGNSS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem GNSS – Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HIS – Hüdrograafia infosüsteem HO – Hüdrograafiaosakond IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon KO – Kartograafiaosakond LSO – Laevateede ja sadamate osakond NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus MSOS – Meresõiduohutuse seadus PPA – Politsei- ja Piirivalve amet REK – Rekonstrueerimine RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus RIL – Riigilaevastik SOLAS –Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel TRAM – Transpordiamet VDES – VHF-andmete edastuse süsteem VJÜ – Laevaliikluse juhtimise osakond VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem