Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1032064

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1032064 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/321323 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi KIVIKANDUR OÜ Kontaktisik Aivar Kuusmik Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu KIVIKANDUR OÜ taotleb keskkonnaloa pikendamist Helmi-Aakre liivamaardla (registrikaardi nr 0518) ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 18, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 19 ning 20 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 21 maavara ammendamiseks enne karjääri korrastamist. Taotleja palub ennistada MaaPS § 67 lõikes 5 nimetatud tähtaja, kuna enne taotluse esitamist oli vaja saada kaevandamise jätkamiseks nõusolekud maavara omanikult ja mäeeraldise piirile lähemal, kui 100 m asuva elamu omanikult ja see võttis oodatust kauem aega. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandamise jätkamine juba avatud karjääris. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas (ptk keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, 7). tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Helmi-Aakre V liivakarjäär Aadress Limmani, Rebaste küla, Elva vald, Tartu maakond Territoriaalkood 6890 Katastritunnus(ed) 60801:001:0550 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6440265, Y: 628419 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Limmani (60801:001:0550). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Elva vald, Tartu maakond 0171 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/10 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/10 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4/10 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5/10 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 6/10 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 7/10 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 518 Maardla nimetus Helmi-Aakre Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Helmi-Aakre V liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 8.23 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.35 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 31 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus, ehitussegud, täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 23 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 18 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 27.38 tuh m³ 01.01.2026 19 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 275.431 tuh m³ 01.01.2026 20 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 84.975 tuh m³ 01.01.2026 21 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 32 tuh m³ 01.01.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus 24.78 tuh m³ 8/10 2. 1203 - ehitusliiv 293.506 tuh m³ 3. 1207 - täiteliiv 25.70 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja KIVIKANDUR OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number VALM 029 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 11.03.2010 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.12.2008. a.) Geoloogiafondi number 8059 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 916 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.06.2009 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja tehisveekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Markšeidermõõdistamine Lisa 1: Helmi_Aakre_V_TOIMIK_231010.asice Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 2: Helmi_Aakre_V_liivakarjaar__2026____Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Helmi_Aakre_V_liivakarjaar__2026____Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Helmi_Aakre_V_liivakarjaar__2026____Gr_lisa_3___Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Helmi_Aakre_V_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__2026_.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: KK.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: EGF8059.zip Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku Lisa 8: Limmani_maaomaniku_nousolek.asice nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks 9/10 GIS ja CAD failid Lisa 9: ME_piir.dgn Lisa 10: MET_piir.dgn Lisa 11: Maapinna_samakorgusjooned.dgn Lisa 12: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Maaomanike kooskõlastused Lisa 13: Nousoleku_andmine_Kaku_kinnistu.jpg 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 14: Helmi_Aakre_V_liivakarjaari_keskkonnaloa_taotlus__2026____Graafilised_lisad.asice Allkirjastatud taotluse seletuskiri Lisa 15: Helmi_Aakre_V_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__2026_.asice 10/10  NE Lbilıige I - I’ SW m m Pa-17 74 73.17 74 LEPPEM˜RGID: 73 73 2.29 72 72 Kasvukiht 5.75 17-1 36.62 1: 71 1. 71 2.5 4 Pa-14 Liiv. porsunud 69.67 70 70 2.54 4.16 17-2 69 14.83 69 Kruus kattepinnas 2.52 Pa-9 PLOKK 5 aR 4.51 14-1 67.67 Ip-2 68 68 37.76 0.3 62.37 Liiv. 18. plokk - aT jmedateraline. kruusakas 1: 0.6 1. 67 3.0 67 7 2.64 2.33 Liiv. 66 66 5.78 14-2 5.15 keskmiseteraline. kruusakas 9-1 30.03 9.49 Pa-7 65 5.0 64.62 65 PLOKK 19 aT Ip-4 Liiv. 0.2 64.17 Pa-10 Ip-5 keskmiseteraline. vhese kruusaga 0.5 64 63.67 63.32 64 9.0 2.24 0.5 6.0 7.10 0.5 7-1 Liiv. 1: 63 2.38 0.5 63 62.77 (30.04.2008) 20.14 1. 8.43 lipeeneteraline. savikas 7 9-2 (30.04.2008) 62.07 2 15.03 1: 61.97 62 5.7 (30.04.2008)61.72 62 1: Liivsavi 3 okk -aR 6.0 0.58 PLOKK 20 aT 25.18 61 61 10-1 5 1: 2.38 0.76 PLOKK 21 aT 5.43 5.pl 7-2 60 2.0 16.31 60 Moreen 5.4 59 4.0 59 5.0 4.5 Kaevandatud maht perioodil 6.0 11.10.2021-10.10.2023 58 58 Vahekaugus. m 79.7 110.9 61.5 51.1 11.0 11.0 52.2 Meeraldise piir NW Lbilıige II - II’ SE Maavaravaru ploki kontuur, m m PLOKK 19 aT number ja kategooria 70 70 (aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) Pa-4 Tee Katastriksuse piir ja 68.67 69 69 meeraldise teenindusmaa piir 0.4 61.77 (29.04.2008) Veetaseme abs kırgus. m (mııtmise aeg) 68 68 67 67 Pa-7 Puuraugu number Ip-4 Interpolatsioonipunkt 2.15 Pa-11 64.62 Suudme abs. kırgus. m 64.17 Abs. kırgus. m 7.21 65.66 4-1 66 7.32 66 Pa-16 Proovi intervall Pa-7 65.04 0.5 64.62 5.0 Sgavus. m 65 7-1 Proovi number 65 PLOKK 5 aR 0.5 1: 0.2 0.84 1. 11-1 11.24 Liiva peensusmoodul 1: 1.01 7 0.5 16-1 2.30 2.24 64 PLOKK 19 aT 1.5 64 1. 13.51 Savi -ja tolmuosakeste sisaldus. % Rekultiveeritava nılva kalle 2 2.24 7.10 1: 2.55 7 10.64 1.5 5.07 7.10 7-1 20.14 Kruusa sisaldus. % 7 4-2 1. 63 8.38 20.14 62.66 63 1: 62.54 (01.05.2008) 2.11 5.4 Kihi sgavus maapinnast. m (30.04.2008) 62.07 (29.04.2008) 6.58 2.48 Elektripaigaldise kaitsevnd 62 61.67 (29.04.2008) 4.73 46.28 11-2 16-2 62 3 6.0 Puuraugu sgavus. m 1: 46.38 4.0 2.38 4.0 61 4.5 61 5.43 7-.2 2.54 16.31 M˜RKUSED: 4.19 4-3 4.5 PLOKK 20 aT 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 60 8.99 60 5.4 1: 2. Kasutatud: 3 Helmi-Aakre V liivakarjri geoloogilised lbilıiked I-I’ ... II-II’, O J.Viru Markeideribroo, t nr 21216; 59 10.0 59 6.0 Tartu maakond Elva vald 2.64 Gr lisa 2 58 58 3.27 4-4 Helmi-Aakre V liivakarjr T nr 23203 17.04 57 57 12.0 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 56 12.2 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 56 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ ... II-II’ 136.1 88.8 46.1 Formaat A2 Vahekaugus. m Joonestas Maido Ridalaan /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kinnitas Maido Ridalaan /allkirjastatud digitaalselt/ 18.10.2023 76902 Harku vald, Harjumaa  72.04 72.91 71.66 0 . 73.23 72 72.77 73.52 Kaku Aakre metskond 107 73.88 vaatetorn 60801:001:1190 60801:001:1213 PLOKK 5 aR 73 73.94 . ASENDIPLAAN M 1 : 50 000 0 73.64 73.95 73.72 71.92 74.13 72.64 72. 0 73.65 Eesti baaskaart, leht nr. 5414 73.07 73.54 5 .6 71.76 Pa-17 3 6 9’ 7 7 I 5 gu 72.20 73.83 8’ 6 73.17 . 5 3 7 72.20 72.85 ın 0 10’ . 6’ 2 72.48 72.82 73.32 R 7’ 7 74.16 5’ 72.77 0.4 0.4 74.11 Y=628300 N Pa-2 - 2.1 64.17 73.90 73.86 74.24 72 64.27 Pa-15 73.56 8 67. .0 72.97 8.3 6.5 73.53 70.32 73.36 0.4 0 68.42 73.16 69.43 - - 69.14 Pa-1 Ip-1 2.0 61.27 69.28 0.6 71.91 67.27 72.16 73.12 73.47 2.6 69.41 68.87 4 72.16 63.27 69.09 2.4 Helmi-Aakre V liivakarjr gu 64.23 W E X=6440400 Pa-3 64.29 6.3 3.2 73.21 ın 65.55 69.02 69.31 69.15 72.38 68.96 71.67 - 71.37 0.4 64.19 4.82 - R 68.85 68.31 72.42 72.46 - 63.53 68.23 68.39 60.88 63.12 68.00 68.17 70.56 9.1 62.99 68.00 68.28 67.88 72.02 72.09 67.47 67.67 a k s t ieval l 1.78 63.57 67.90 3 2.0 3.81 67.88 68.53 .5 S 66.16 66.96 67.54 67.67 68.37 68.50 68.47 67.96 6 72 65 69.59 63.47 67.05 66.91 3.86 6 72.27 3 . 71.84 70 4 0 . 66.13 66.90 2 70.67 . . 0 7 0 69.71 69.38 66.18 66.31 65.81 67.84 68.10 65.67 66.25 67.46 9 ga 65.61 70.39 71.30 70.35 67.62 66.58 72.21 11’ Val 71.35 70.64 65.10 65.39 67.18 70.50 P 5.70 67.35 65.99 64.77 66.05 u 71.26 70.73 66.38 ka 67.34 65.90 72.30 65.44 65.83 70.79 0.5 Pa-13 65.45 Pa-14 70.17 72.02 65.12 2.5 72.26 0.3 69.30 65.67 69.67 64.67 70.94 70.12 68.83 2.53 69.43 2.0 69.37 2.5 68.60 72.15 66.26 68.01 73.03 68.67 - 3.2 69.36 69.16 71.82 68.59 69.94 68.75 4.77 69.14 - 68.44 70.77 69.26 68.27 69.40 10 69.14 69.52 a l l 67.89 sev 69.76 k a t tepi nnasev a l l 67.94 a k t tepn ina 12’ 73.17 69.35 66.66 Pa-4 69.18 68.77 s a ev l l 73.35 II nna 68.67 0.4 69.23 a k t tepi 69.67 71.90 Meeraldise piiripunktide koordinaadid 67.70 68.82 68.64 72.83 70.11 - 68.37 69 0 . 69.82 68.66 7.11 69.89 69. 6.6 56.67 y 66. 67.89 69. 0 Punkti nr x 0 71.32 0 69.06 69.42 68.46 65.38 5.0 680 68.04 . 68.81 69.46 69.08 Pa-258 0.3 6440080.38 628474.20 68.35 69.33 PLOKK 19 aT 67.82 71.97 72.27 1 67 67.98 71.57 4.2 . 64 0 70.49 66.87 PLOKK 20 aT . 0 64.07 2 6440200.89 628272.24 69.16 69.76 PLOKK 19 aT 71.47 3.0 68.17 68.88 11 - 3 6440221.83 628236.03 67.92 5 67.20 PLOKK 18 aT 70.30 71.17 7. 70.32 4 6440398.38 628393.17 0 67.43 70.65 PLOKK 19 aT 70.23 13’ 70.98 65.79 68.63 0 67.15 6440425.09 628544.37 . 70.54 5 7 68.63 0 6 66.33 680 . 70. 69.82 70.13 71.26 66.67 69.25 0.4 67.74 67.46 0.6 6440427.91 628575.18 69.12 67.91 - Pa-9 70.12 6 Pa-8 3.7 61.14 68.85 69.52 67.42 0.0 70.26 67.67 63.27 7 6440426.87 628595.10 68. 69.44 66.74 66.42 3.8 0 67.72 1.5 66.81 68.18 65.39 68.34 8.72 - 69.83 8 6440416.51 628709.76 69.24 69.33 66.78 Limmani 69.26 70.58 0 6440371.39 628665.39 . 66.41 9 69 67.49 66.47 60801:001:0550 68.22 67.95 64.88 66.38 68.82 69.48 67.58 10 6440339.46 628640.58 67.87 69.44 58 70.32 62 68.16 69.66 67.29 65.47 62.49 69.78 11 6440301.12 628612.95 . 61.47(01.05.2008) 69. . 0 0 65.90 68.85 68.03 68.28 0 70.09 62.87 68.95 68.44 67.55 69.76 12 6440210.77 628547.61 69.21 6 63.44 0 6 62.33 68.55 11.24 .0 8 6440156.83 628520.91 K-1 66.23 .0 68.48 13 63 67.28 66.92 65.18 67.97 67.31 67.33 61.97 64.39 .0 80 . 70.01 6 68.44 Ip-2 2.0 60.37 59 68.23 4’ 62.15 66.13 67.76 62.37 Meeraldise pindala 8.26 ha 67 64.95 68.51 80 . . 66.85 67.68 66.44 6 0 68.26 69.27 64 0 . 68.21 . 68.64 0 66 62.96 64.88 . 68.63 68.06 0 63.54 65.71 67.20 0 . 68.22 68.37 69.06 61 67 65.68 68.30 67.18 Ep-1 1.0 .0 68.37 Kalme-Kuru 67.46 65.63 65.26 68.51 Helmi-Aakre II kruusakarjri meeraldis 0.3 6 65.46 6. 67.45 0 60801:001:0200 63.27 66.22 6 68.11 66.05 65.27 68.16 68.67 0.0 - 63.89 68.47 5 57.77 .0 68.20 63.74 (AS Teede REV-2) 68.21 2.5 1.5 67.51 66.33 67.39 68.81 66 67.23 65.37 65.47 67.62 - Meeraldise teenindusmaa piiripunktide 3 3.7 . 0 67.83 68.21 65.81 65.00 65.25 0.5 66.91 68.55 Tırresoo 67.81 66.78 67.85 68.08 koordinaadid 3’ 0.8 sdamaja - 67.94 60801:001:0211 67 Pa-7 650 . 59.17 66.37 68.30 . 0 65.05 67.74 - 67.15 66.54 2.0 67.67 Pa-12 Punkti nr x y 5.8 57.77 65.06 64.92 64.62 0.5 680 . 67.24 14’ 66.29 2.9 66.10 67.40 67.87 3.9 1.7 12 67.40 63.93 67.51 Pa-5 68 . 0 68.27 66.04 Ip-4 4.5 59.17 66.84 67.71 1’ 64.54 2.8 66.57 6440080.38 628474.20 65.00 67.09 68.27 68.65 64.17 64.63 65.82 67.38 67.74 2’ 69 68.87 . 0 2 66.70 6440200.89 628272.24 68.80 2’ 65.28 64. 0 65.91 66.08 67.23 3’ 64.83 69.48 0.2 64.17 65.58 67.0 6440221.83 628236.03 67.54 65.61 Pa-6 - 64.71 66.09 66.85 67.05 4’ 69.56 69.48 58.95 Pa-10 0.563.80 65.94 67.28 6440242.27 628200.66 64.47 2.5 63.31 63.67 59.17 64.63 64.58 65.36 66.46 66.62 5’ 69.72 4.0 65.55 6 6 . 66.08 6440417.83 628356.96 2.8 63.80 0 65.98 6’ 0 64.90 66.01 . 6440417.82 628410.48 66 64.84 70.26 69.90 68.84 0.5 7’ 0 Pa-6a 0 . 65.75 . 68 59.17 6440417.81 628464.15 65 70.49 69.83 Ip-3 63.18 64.14 65.10 65.43 64.17 63.67 4.0 64.31 65.57 8’ 70.30 64.73 63.32 64.80 65.65 6440425.09 628544.37 0.2 63.37 64.07 65.23 0.5 9’ .0 6440427.91 628575.18 64 2.2 63.65 2.0 10’ 0 4.8 59.17 . 65.06 3.5 61.04 67 2.6 PLOKK 21 aT 64.55 66.43 6440420.65 628713.84 63.29 Pa-16 1.5 65.79 15’ 11’ 65. 63.28 65.04 65.33 65.07 6440371.39 628665.39 13 0 64.18 65.76 12’ 0.5 6440339.46 628640.58 70.23 59.32 64.42 66.02 65.66 13’ 3.5 66.07 6440301.12 628612.95 63.60 Ip-5 63.32 66.17 14’ 65.71 6440210.77 I 65.89 628547.61 ’ 63.28 64.64 64.98 65.84 66.22 15’ 64.08 65.88 6440156.83 628520.91 63.66 PLOKK 5 aR 63.26 65.16 66.22 65.47 4.16 65.61 Meeraldise teenindusmaa 63.64 0.5 pindala 9.39 ha Y=628200 Y=628600 Pa-11 Heino 63.98 2.0 65.30 65.66 3.5 61.66 60801:001:0440 - I I 66.29 ’ 6 6 . 65.66 0 63.26 66.28 63.68 64.84 66.40 64 66.53 63.48 .0 X=6440100 63.51 63.78 64.81 66.82 66.63 X=6440100 67.05 64.72 Pa-18 66.64 66.67 63.62 63.37 63.67 66.83 0.5 63.89 59.67 66.36 3.5 65.88 1 64.17 65.68 1’ 63.75 64.08 65.47 640 . 64.53 63.86 64.84 64.99 64.98 5 .6 73 LEPPEM˜RGID: Joonmııtkava: Meeraldise piir, piiripunkt ja number 1 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 0 10 25 50 m 1 Naabermeeraldise piir 1) Ehitusliiva ja-kruusa varupunktid 2) Ehitus- ja titeliiva varupunktid Maavaravaru ploki kontuur, M˜RKUSED: PLOKK 19 aT number ja kategooria 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; (aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) 0,4 Kattekihi paksus, m 0,5 Kattekihi paksus, m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 2,6 Puuraugu number Ehituskruusa kihi paksus, m Pa-16 2,0 Puuraugu number Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m Lamami 3. Katastriksuse piirid Maa-ameti geoportaalist 18.10.2023. a (plaanil skemaatiliselt); Limmani Pa-1 Lamami Titeliiva Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 67,10 3,5 60,87 4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 06.04.2015. a (plaanil skemaatilised); 60801:001:0550 3,2 Suudme abs kırgus, m Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m abs kırgus, m 64,87 Suudme abs kırgus, m Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m kihi paksus, m abs kırgus, m 73,30 1,5 5. Kasutatud: - Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m Helmi-Aakre V liivakarjri meeraldise plaan seisuga 11.10.2021. a, O J.Viru Markeideribroo,t nr 21216. 59. 0 Kasuliku kihi lamami samakırgusjoon, abs m Jkvaru paksus, m 0,2 Kattekihi paksus, m 63.68 Ip-1 Interpolatsioonipunkti number Lamami 2,2 Lamami Tartu maakond Elva vald Ip-3 Interpolatsioonipunkti number Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m Titeliiva Gr lisa 1 2,0 61,10 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m 4,8 59,00 Elektripaigaldise kaitsevnd 63,10 Abs kırgus, m abs kırgus, m 64,00 Abs kırgus, m kihi paksus, m abs kırgus, m 2,6 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m Helmi-Aakre V liivakarjr T nr 23203 61,30 (01.05.2008) Veetaseme abs kırgus, m (mııtmise aeg) 0,3 Kattekihi paksus, m 3) Titeliiva varupunktid O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Kaevand Ep-1 - Ekstrapolatsoonipunkti number 57,60 Ehituskruusa kihi paksus, m Lamami Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M˜EERALDISE PLAAN Formaat A1 63,10 1,5 Abs kırgus, m Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m abs kırgus, m Pa-10 0,5 Puuraugu number Kattekihi paksus, m Lamami E-post: [email protected] 10112 Tallinn 58,65 abs kırgus, m seisuga 10.10.2023. a Mııdistatud: Maavara maht perioodil 11.10.2021 - 10.10.2023 3,7 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m 63,50 4,0 Suudme abs. kırgus, m Titeliiva kihi paksus, m Mııdistas Jrgen Aluoja 10.10.2023 Joonestas Maido Ridalaan Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kinnitas Maido Ridalaan /allkirjastatud digitaalselt/ 18.10.2023 76902 Harku vald, Harjumaa  TARTU MAAKOND ELVA VALD REBASTE KÜLA HELMI-AAKRE V LIIVAKARJÄÄR MARKŠEIDERMÕÕDISTAMINE SEISUGA 10.10.2023. a Tellija: KIVIKANDUR OÜ Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, 76902 Harku vald, Harjumaa Teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 23203 Juhatuse liige: Maido Ridalaan Markšeider: Maido Ridalaan kutsetunnistus nr 197274 / allkirjastatud digitaalselt / Türi 2023 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD LK 1. SELETUSKIRI ......................................................................................................................3 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .........................3 1.1.1. Karjääri üldandmed ...................................................................................................3 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus ...................................................................3 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA ..................................5 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED ............................................................6 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED .......................................................................................8 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS .......................8 1.6. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA ....................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA ......................................................................................................9 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS .....................................................................9 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS ................................9 1.10. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU...............................................10 1.11. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID ..........................................................10 1.12. MUUD MÄRKUSED .................................................................................................10 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED .......................................................11 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARA KOGUS......................................................................................................11 2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS. MÄEERALDISE JÄÄKVARU. ..................................................................................................................12 2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA ...............13 3. KOKKUVÕTE ....................................................................................................................13 4. FOTOD .................................................................................................................................14 DIGITAALSED LISAD 1. Tärkandmed (kolmemõõtmelised koordinaadid); 2. Arvutustes kasutatud pinnamudelid; 3. Graafilised lisad töödeldavas CAD formaadis. GRAAFILISED LISAD 1. Mäetööde plaan, M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II´, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 2 1. SELETUSKIRI 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 1.1.1. Karjääri üldandmed Objekti asukoht: Tartu maakond Elva vald Rebaste küla Katastriüksus ja tunnus: Limmani (kat.tunnus 60801:001:0550) Karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala: 9,39 ha Karjääri mäeeraldise pindala: 8,26 ha Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis (mäeeraldise pindala 8,26 ha, teenindusmaa pindala 9,39 ha) asub Tartu maakonnas Elva vallas Rebaste külas Limmani (tunnus 60801:001:0550) katastriüksuse idaosas eramaal. Edelast piirneb mäeeraldis Heino (tunnus 60801:001:0440) katastriüksusega ja põhjast Aakre metskond 107 (tunnus 60801:001:1213) ning Kaku (tunnus 60801:001:1190) katastriüksustega. Mäeeraldisest ligikaudu 15 m ida pool kulgeb Ülpre-Kure riigimaantee. nr 23241. Vastavalt Maanteameti kooskõlastusele ei tohi ehituskruusa- ja liiva kaevandada lähemalt kui 20 m tee teljest. Kaevandamise käigus tuleb rajada kasvupinnasest ohutusvall riigimaantee ja kaevandatava ala vahele, karjääripoolse sõiduraja teljele mitte lähemale kui 10 m. Karjääri maanteepoolse ääre kaevandamisel ei tohi üheski töö etapis minna sügavamale projektijärgsest rekultiveerimise pinnast, nõlva kalle ei tohi olla järsem kui 1:2 (veealuse kaeve puhul 1:3). Maa-alal ei ole looduskaitse- ega keelualasid. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 alale. Mäeeraldisel muinsus- ja looduskaitse objekte ei ole. Lähim elamu paikneb mäeeraldise põhjapiirist ca 100 m põhja pool. 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus 1970–1972. a. tegi tollane ENSV MN Geoloogia Valitsuse Ehitusmaterjalide rühm Valga maakonnas ehitusliiva ja -kruusa otsimistöid. Helmi-Aakre perspektiivala haaras laialdase, põhiliselt metsaga kaetud servamoodustiste ala Purtsi jõe, Pikasilla–Puka maantee ja Aakre asunduse vahel, kus levivad erineva kuju ja suurusega jääjõelised seljandikud ja künkad. Positiivsete pinnavormide koostis on väga mitmekesine: ülipeeneteralisest aleuriitsest liivast kuni veeriselise kruusani. Helmi-Aakre perspektiivalale rajati 69 puurauku sügavusega 1,3-12,0 m, laboriuuringuteks võeti 55 proovi, eraldati 10 eraldiasetsevat liiva ja kruusa varuplokki. Helmi-Aakre V mäeeraldis jääb toonastest plokkidest 9. varuplokile. Selle ploki materjaliks oli 3 keskmiseteraline liiv (Mk 2,3), milles kruusaosakesi oli 25% ja savi-tolmuosakesi 6%. Liiva soovitati kasutada betoonisegude peentäiteks. 1986-88. a tegi TK “Eesti Geoloogia” Tartu Geoloogiatöökond Valga maakonnas Helmi-Aakre, Kastolatsi ja Laanemetsa liivamaardlatel otsingu-hinnangutöid. Helmi-Aakre liivamaardla otsingu-hinnangutööd haarasid ca 15 km² suuruse ala, kuhu rajati 34 puurauku (pa. 564-597) ja 13 kaevandit, laboriuuringuteks võeti 96 proovi. Maardla liiva-kruusliiva mahuks hinnati 40,9 milj m³. Helmi-Aakre liivamaardla on kantud Eesti Maavarade Komisjoni 30. novembri 1999. a istungi protokollilise otsusega nr 99-34 Keskkonnaregistri maardlate nimistusse (reg.-kaart nr 0518). 2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 8,39 ha suuruse Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogilise uuringu tarbevaru uurituse detailsusega (Rändur, 2008; EGF 8059). Uuringualale rajati 19 puurauku, laboriuuringuteks võeti 47 proovi, koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:1000. Aktiivne tarbevaru arvutati nelja varuplokina, sh 1. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi kirdeosas leviva ehituskruusa varu 1,74 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 18. plokk). 2. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumis veetasemest kõrgemal leviva ehitusliiva varu 7,33 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 19. plokk). 3. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi lääne- ja edelaosas veetasemest madalamal leviva ehitusliiva varu 2,91 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 20. plokk) ja 4. plokk Helmi- Aakre III uuringuruumi kagunurgas leviva täiteliiva varu 0,93 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 21. plokk). Uuringuruumi varu kinnitas KKM 08.08.2009. a. käskkiri nr 916. Helmi-Aakre liivamaardla, sh Helmi-Aakre liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku loodenõlvaga külgnevas Würmi jäätumise servamoodustiste vööndis. Aastatel 1959–1963 tehtud komplekse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil on kasulikku kihti moodustav Võrtsjärve alamkihistu eriteraline kruusakas liiv ning kruus seotud fluviomõhnastikuga. Pinnareljeef on mõhnastikule omaselt muutlik, maapinna abs kõrgused on mõhna järsemal lääneküljel vahemikus 62–69 m abs kõrgust. Kattekiht on esindatud kuni 0,5 m paksuse kasvukihi ning kuni 0,5 m paksuse väga peeneteralise porsunud liivaga. Kasuliku kihi paksus on kuni 11,6 m. Selles põimuvad eriteralise liiva, s.o peene- kuni kruusaka jämedateralise liiva kihid (fgIIIjr3). Mõhna kirdeosas moodustab kasuliku kihi ülemise osa peen kuni jäme karbonaatse koostisega kruus (fgIIIjr3). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv (lgIIIjr3) või saviliivmoreen (gIIIjr3). 60ndate aastate alguses uuringuruumist ca 1,5 km kagusse rajatud puuraugu 261 4 andmeil on kvaternaarisetete kogupaksus ca 35 m. Nood lasuvad Kesk-Devoni Burtnieki lademe Burtnieki kihistu (D2brbr) liivakivil. Geoloogilise uuringu käigus 2008. a. aprillis ei täheldatud põhjavee esinemist puuraukudes Helmi-Aakre III uuringuruumi (praeguse Helmi-Aakre V mäeeraldise) kirdeosas, kus maapinna ja kruusa-liivakihi lamamiks oleva moreeni lasuva pinna abs kõrgused on suuremad. Vesi ilmus puuraukudesse puuraukude 2–12 joonest lääne ja lõuna pool. Põhjavee tase määrati põhjaosas puurauk 2 piirkonnas 63,60 m abs kõrgusel (maapinnast 9,2 m sügavusel) ja puurauk 12 piirkonnas 63,07m abs kõrgusel (maapinnast 4,0 m sügavusel) Veetase langeb edela suunas puuraukude 4 ja 5 piirkonnas 61,30–61,50 m abs kõrguseni (maapinnast 6,6 m sügavuseni). Samal tasemel fikseeriti veetase uuringuruumi läänest piiritleva astangu jalamil paikneval soostunud alal ning uuringuruumi lõunaosas sulglohus. Veetase jälgib kasuliku kihi lamava pinna langust. Nimetatud pind on uuringuruumi kirdeosas 67 m abs kõrgusel (vett ei esine) ning langeb kagu suunas 57,5 m abs kõrguseni. Vettkandvaks kihiks on ülipeene- kuni jämedateraline liiv ning kruus. Piirkonna veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale veelahkmealaks olevalt Otepää kõrgustikult läände. 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA Käesoleva markšeiderimõõdistuse tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Kivikandur OÜ tellimusel. OÜ J.Viru Markšeideribüroo tegevuslitsents (ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud): reg. nr EEG000189. Töö eesmärgiks oli teostada karjääri korrapärane markšeiderimõõdistamine: karjääris kaevandatud maavara mahu määramine viimasele mõõdistuste vahelisele perioodile ja markšeideritöö aruande koostamine. Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja markšeideritöödele esitatavatest nõuetest. Markšeiderimõõdistuse välitöö tegid 10.10.2023. a markšeider Jürgen Aluoja (kt nr 146482) ja markšeider Maido Ridalaan (kt nr 197274). Kameraaltöö tegi ajavahemikul 12.10.2023. a – 18.10.2023. a markšeider Maido Ridalaan (kt nr 197274). Töö kinnitas vastutav markšeider Maido Ridalaan (kt nr 197274). 5 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED Tellija: KIVIKANDUR OÜ Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, 76902 Harku vald, Harjumaa Keskkonnaloa (edaspidi maavara kaevandamisloa) andmed: Kivikandur OÜ omab maavara kaevandamisluba nr L.MK/321323. Maavara kaevandamise luba on välja antud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 09.01.2012.a korralduse nr PVV 1-15/12/11 alusel. Kaevandamise luba kehtib alates 09.01.2012. a kuni 09.01.2027. a. Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Helmi-Aakre liivamaardla (reg.-kaart nr 518) ehituskruusa 18 varuploki, ehitiusliiva 19–20 varuplokid ja täiteliiva 21. varuploki. Maavara kaevandamisluba L.MK/321323: • Loa omaja ja kaevandaja: KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1 Harkujärve küla 76902 Harku vald Harjumaa); • Maardla: mäeeraldis asub Helmi-Aakre maardlas. Maardla registrikaardi nr 518. Maardla põhimaavaraks on liiv; • Mäeeraldis: Helmi-Aakre V liivakarjäär. Mäeeraldise pindala on 8,26 ha ja see asub Tartu maakonnas Elva vallas; • Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,39 ha; kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa ja tehisveekogu; • Geoloogilise uuringu aruande nimetus: „"Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. M. Rändur." (varu seisuga 01.12.2008).“, geoloogiafondi number 8059, maavara arvele võtmise otsuse nr 916, otsuse kuupäev 08.08.2009; • Maavara kogus: aktiivne tarbevaru: 18. plokk – ehituskruus –41 tuh m³ (1,74 ha); 19. plokk – veepealne ehitusliiv – 334 tuh m³ (7,33 ha; 1,74 ha ulatuses 18. ploki lamamis); 20. plokk – veealune ehitusliiv – 85 tuh m³ (2,91 ha; 19. ploki lamamis); 21. plokk – täiteliiv – 32 tuh m³, sh veealune varu 20 tuh m³ (0,93 ha). kaevandatav varu: 18. plokk – ehituskruus –39 tuh m³ (1,74 ha); 6  19. plokk – veepealne ehitusliiv – 307 tuh m³ (7,33 ha; 1,74 ha ulatuses 18. ploki lamamis); 20. plokk – veealune ehitusliiv – 63 tuh m³ (2,91 ha; 19. ploki lamamis); 21. plokk – täiteliiv – 27 tuh m³, sh veealune varu 16 tuh m³ (0,93 ha). • Maavara kasutusala: teedeehitus, ehitussegud ja täitematerjal; • Loa kehtivus alates: 09.01.2012 kuni 09.01.2027 Täiendavad tingimused: 1. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 2. Tagada väljaveoks kasutatava tee korrashoid, vajadusel tuleb väljaveoks kasutatavat teed kasta veega (muuta tolmuvabaks); 3. Kaevise väljaveo ja teenindava transpordi liikumiseks mitte kasutada Kaku ja Männimäe elamuid läbivat teed; 4. Kaevandamisloa taotleja peab müra häiringu vähendamiseks rakendama erinevaid meetmeid: kinnistu põhjapoolse metsariba säilitamine ning rajama katendivallid mäeeraldise äärealadele; 5. Ehituskruusa- ja liiva võib kaevandada mitte lähemalt kui 20 m riigimaantee nr 23241 Ülpre- Kure teljest, tingimusel, et maaüksuse süvendamine lahendatakse projektiga; 6. Rajada kasvupinnasest ohutusvall riigimaantee ja kaevandatava ala vahele, karjääripoolse sõiduraja teljele mitte lähemale kui 10 m; 7. Karjääri maanteepoolse ääre kaevandamisel ei tohi üheski töö etapis minna sügavamale projektijärgsest rekultiveerimise pinnast, mille nõlva kalle ei tohi olla järsem kui 1:2 (veealuse kaeve puhul 1:3); 8. Kaevandamisega rikutud maa korrastada nõuetekohase projekti alusel, korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, üle 4 m kõrguse nõlva tekkel näha ette kindlustusmeetmed erosiooni ja lihke vältimiseks; 9. Tee kaitsevööndis on lubatud töid teostada ainult vastava projekti alusel, mis on eelnevalt kooskõlastatud Maanteeametiga. 10. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja. 7 11. Enne maavarade karjäärist väljavedu Kivikandur Osaühingul pöörduda koostööks Maanteeameti poole tee raskusklassi väljaehitamise, tolmutõrje ning liikluskorralduse parendamise küsimustes. 12. Karjääri tööajaks määratleda ajavahemik 7.00-19.00 13. Üle teenindusmaa edelanurga kulgeb 0,38 kV elektriõhuliin Oona (VID:M9337393) kaitsevööndiga 2 m mõlemale poole piki liini telge. 14. Katastriüksuse Limmani (60801:001:0550) karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema määratud mäetööstusmaa. Sihtotstarbe muutmise korraldab loa omanik. 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED Mõõdistamise lähtekoordinaadid ja kõrgused on saadud liikuvjaam Trimble R10 GNSS vastuvõtuseadme abil, parandid Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud maapõueseaduse § 76 kohaselt enne ja pärast mõõdistust riiklikul geodeetilisel punktil (kontrollpunkt), mille andmed on ka geodeetiliste punktide andmekogus. GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud koordinaatidest ei või maapõueseaduse § 76 kohaselt kontrollmõõtmisel ületada horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Kontrollpunkt: Riiklik 2. klassi punkt Puka-97, ID 13759 X = 6436927.927 Y = 629380.024 Z = 83.418 (EH2000) Kontrollitud tulemus X = 6436927.940 Y = 629380.028 Z = 83.430 (EH2000) enne mõõdistust: (kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku) Kontrollitud tulemus X = 6436927.932 Y = 629380.020 Z = 83.425 (EH2000) pärast mõõdistust: (kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku) 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Geodeetiline sidumine: Liikuvjaam Trimble R10 GNSS, parandid VRS referentsjaamade võrgust Trimble VRS now. Mõõtemääramatus: Plaaniline asukoha määramise täpsus reaalajas (x;y) 8 mm+1ppm; 8  kõrguslik asukoha määramise täpsus 15 mm+1 ppm. 1.6. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA Mõõdistusmetoodika: UAV LIDAR, GPS real-time kinematic. Mõõdistusseadmed: GPS instrument liikuvjaam Trimble R10 GNSS. UAV DJI Matrice 300 RTK Kasutatud tarkvarad: Andmetöötlus - Bentley PowerCivil for Baltics V8i, ver.08.11.07.428. Tekstitöötlus - Microsoft Office Word. Mõõdistamise mõõtkava: M1:500 Plaani mõõtkava: M1:1000 Mõõdistati L-Est’97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. Markšeiderimõõdistamine on tehtud vastavuses keskkonnaministri 30.06.2022. a jõustunud määrusega ,,Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (RT I, 27.06.2022, 1) ja majandus- ja taristuministri 27.05.2022. a jõustunud määrusega ,,Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ (RT I, 24.05.2022, 5). Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja markšeideritöödele esitatavatest nõuetest. Kameraaltöö graafika ja andmeanalüüs on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428. 1.7. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS Mäeeraldise lääneosas paikneb kuni 1 kV elektrimaakaabelliin väline tunnus MKL215838316. Elektripaigaldise kaitsevöönd (MKL215838316) on laiusega 1 m mõlemale poole liini telge. Rohkem tehnorajatisi mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei ole. 1.8. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS Katastriüksus on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil 06.12. 1992 a. ja konverteeritud L- Est süsteemi. Praegu kehtiv katastriüksuse piir on saadud digitaalsel kujul Maa-ameti maakatastri osakonnast. Praegune katastriüksuse piir erineb uuringuaegsest katastripiiridest (saadud samuti digitaalsel kujul Maa-ameti maakatastri osakonnast). Praeguse katastriüksuse 9 piiri järgi jääb mäeeraldise lõunaosast kuni 2 m (mäeeraldise edelanurk) laiune riba Heino katastriüksusele (tunnus 60801:001:0440). 1.9. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU 1. Keskkonnaluba L.MK/321323, Keskkonnaamet; 2. Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 11.10.2021. a, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 21216. 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID Maavara mahu arvutuse aluseks on käesoleva markšeiderimõõdistamise ja eelmise korra markšeiderimõõdistamise andmed. Nende andmete põhjal on koostatud trianguleeritud kõrgusmudelid arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428 abil ning mahud arvutati triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. 1.11. MUUD MÄRKUSED Kõrgussüsteem EH2000 Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeideridokumentatsioonis: seletuskirjas, mäetööde plaanil, geoloogilistel läbilõigetel ja tärkandmetes (lähte kõrgusandmed ja pinnamudelid) kajastatud kõrgusandmed on EH2000 süsteemis. Vastavad selgitused lisatud seletuskirja ja graafiliste lisade märkustesse. 10 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARA KOGUS Mahu arvutus on tehtud maavara kaevandamisloaga väljastatud Helmi-Aakre V liivakarjääri digitaalse mäeeraldise, teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piires. Perioodil 11.10.2021. a – 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandatud mahtude määramiseks koostatud järgmised pinnamudelid: ▪ 10.10.2023. a markšeiderimõõdistus; ja seda on võrreldud eelmise markšeiderimõõdistamisega ▪ 11.10.2021. a markšeiderimõõdistus; Perioodil 11.10.2021 – 10.10.2023. a on maavara kaevandatud 22 524 m³: - plokk 18 aT (ehituskruus): 3 220 m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 19 279 m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 25 m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 0 m³. Käesoleva mõõdistuse käigus ei ole hinnatud mäeeraldise piires kasutatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru kogust, kuna vastav hinnang on kohane teha vahetult enne või peale kaevandamise lõpetamist. Maapõueseaduse kohaselt loetakse maavara kasutamiseks maavara tarbimist seda võõrandamata või kasutamist looduslikus seisundis. Seega võib maavara tarbimisena käsitleda näiteks kaevise kasutamist või tervikute jätmist teetammide ja allasõiduteede alla. Kaevandamise ajal aga nende objektide asukohad muutuvad vastavalt kaeve- ee ja -astangute liikumisele ning käesoleval hetkel nende all olev materjal väljatakse järgmistes töö etappides. Samamoodi ei saa hetkel anda hinnangut kasutuskõlbmatuks muudetud maavara kohta, sest kaevandaja võib väita, et ta väljab enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu näiteks sisepuistangute alla jäänud varu, mäeeraldise põhja jäänud õhukese jääkkihi või piiri äärde jäänud kitsa varuriba. 11 2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS. MÄEERALDISE JÄÄKVARU. Perioodil 11.10.2021. a – 10.10.2023. a ei esine väljaspool mäeeraldise piire külgnevalt ega sügavuti keskkonnaregistris arvele võtmata kivimi või setendi kaevandamist. Kontrolliks kasutati: 1. 10.10.2023. a markšeiderimõõdistuse tulemusel koostatud maapinna kõrgusmudel; 2. Mäeeraldise lamami kõrgusmudel; 3. Kaevandamisloaga nr L.MK/321323 väljastatud mäeeraldise piir digitaalne ruumikuju. Mäeeraldise piires kaevandatud maavara kogus kokku on arvutatud kaevandamisloas nr L.MK/321323 esitatud seisust alates. Seisuga 10.10.2023. a Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise alal kaevandatud maavaravaru maht kokku 72 204 m³, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 13 610 m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 58 569 m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 25 m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 0 m³. Seisuga 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjääri jääkvaru kogus kokku 419,796 tuhat m³, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,39 tuhat m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuhat m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuhat m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuhat m³. 12 Seisuga 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjääri kaevandatav jääkvaru kogus kokku 336,796 tuhat m³, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 25,39 tuhat m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 248,431 tuhat m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 62,975 tuhat m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuhat m³. 2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA Kaevandamisega rikutud maa-ala pindala mäeeraldise piires on ca 2,5 ha, korrastatud maa-ala pindala 0 ha. Korrastatuks tunnistab maa korrastamistööde vastuvõtukomisjon peale korrastamisprojektis ettenähtud tööde teostamist. 3. KOKKUVÕTE Käesoleva markšeideritöö tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Kivikandur OÜ tellimusel. Kivikandur OÜ omab maavara kaevandamise luba nr L.MK/321323. Kaevandamise luba kehtib alates 09.01.2012. a kuni 09.01.2027. a. Käesoleva töö käigus leiti, et perioodil 11.10.2021. a – 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjäärist maavara kaevandatud 22 524 m³, sh plokk 18 aT 3 220 m³, plokk 19 aT 19 279 m³, plokk 20 aT 25 m³. Jääkvaru mäeeraldise piires on 419,796 tuhat m³. Perioodil 11.10.2018. a – 10.10.2023. a ei ole mäeeraldise kõrvalt ega lamamist maavara varu ega keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit eemaldatud looduslikust olekust. Kaevandamisega rikutud maa-ala pindala mäeeraldise piires on 2,5 ha, korrastatud maa-ala pindala 0 ha. 13 4. FOTOD Vaade kaevandatud alale ida-lääne suunaliselt. Vaade kaevandatud ala ida nurgale. Koostas: Maido Ridalaan /digitaalselt allkirjastatud/ 18.10.2023. a 14  Maamudeleid ei lisatud toimikule, kuna nende kogumaht on 78 MB. Mudelite saamiseks võite pöörduda J. Viru Markšeideribüroo poole aadressil [email protected]. 72.04 72.91 71.66 0 . 73.23 72 72.77 73.52 Aakre metskond 107 73.88 vaatetorn 60801:001:1213 Kaku PLOKK 5 aR 73 73.94 . ASENDIPLAAN M 1 : 50 000 0 60801:001:1190 73.64 73.95 73.72 71.92 74.13 72.64 72. 0 73.65 Eesti baaskaart, leht nr. 5414 73.07 73.54 5 .6 71.76 Pa-17 3 6 9 7 7 I 5 72.20 73.83 8 6 73.17 . 5 3 7 72.20 72.85 0 10 . 6 7 2 7 72.48 72.82 73.32 74.16 5 72.77 0.4 0.4 74.11 Y=628300 N Pa-2 - 2.1 64.17 73.90 73.86 74.24 72 64.27 Pa-15 73.56 .0 72.97 8.3 6.5 73.53 70.32 8 73.36 68.42 73.16 0.4 - - 69.14 Pa-1 67 69.43 Ip-1 2.0 61.27 69.28 0.6 71.91 67.27 72.16 73.12 73.47 2.6 72.16 69.41 63.27 2.4 68.87 4 69.09 64.23 W E 3.2 73.21 66 X=6440400 Pa-3 64.29 65.55 69.02 69.31 6.3 69.15 72.38 71.37 68.96 71.67 - - 0.4 64.19 68.85 68.31 72.42 72.46 - 63.53 68.23 68.39 60.88 63.12 68.00 68.17 70.56 9.1 62.99 68.00 68.28 67.88 72.02 72.09 67.47 67.67 a k s t ieval l 63.57 67.90 3 2.0 67.88 68.53 .5 S 66.16 66.96 67.54 67.67 68.37 68.50 68.47 67.96 72 69.59 63.47 67.05 66.91 72.27 3 71.84 70 .4 66.13 66.90 2 70.67 . 7 0 69.71 69.38 66.18 66.31 65.81 67.84 68.10 65.67 66.25 67.46 9 65.61 70.39 71.30 70.35 67.62 66.58 72.21 71.35 70.64 67.18 65.10 65.39 70.50 11 67.35 65.99 64.77 66.05 71.26 70.73 66.38 67.34 65.90 72.30 65.44 65.83 70.79 0.5 Pa-13 65.45 Pa-14 70.17 72.02 65.12 2.5 72.26 0.3 69.30 65.67 69.67 64.67 70.94 70.12 68.83 69.43 2.0 69.37 2.5 68.60 72.15 66.26 68.01 - 65 73.03 68.67 3.2 69.36 69.16 71.82 68.59 69.94 68.75 69.14 - 68.44 70.77 69.26 68.27 69.40 10 69.14 69.52 a l l 67.89 sev 69.76 k a t tepi nnasev a l l 67.94 a k t tepn ina 12 73.17 69.35 66.66 Pa-4 69.18 68.77 s a ev l l 73.35 II nna 68.67 0.4 69.23 a k t tepi 69.67 71.90 Meeraldise piiripunktide koordinaadid 67.70 68.82 68.64 72.83 70.11 - 68.37 69 0 . 69.82 68.66 69.89 69. 6.6 56.67 y 66. 67.89 69. 0 Punkti nr x 0 71.32 0 69.06 69.42 6 68.46 4 65.38 5.0 680 68.04 . 68.81 69.46 69.08 Pa-258 0.3 6440080.48 628474.26 68.35 72.27 1 61 69.33 67.82 PLOKK 19 aT 71.97 67 67.98 71.57 4.2 .0 70.49 e 66.87 PLOKK 20 aT 64.07 2 6440203.17 628271.70 te 69.16 PLOKK 19 aT 69.76 71.47 3.0 12 re 63 5 7 68.88 11 - 3 6440223.32 628237.35 02 u 68.17 67.92 PLOKK 18 aT 1: -K 67.20 70.32 70.30 71.17 67.43 70.65 4 6440398.38 628393.17 00 pre PLOKK 19 aT 70.23 13 70.98 65.79 68.63 1: l 0 67.15 6440425.10 628544.37 . 70.54 5 7 60 68.63 0 6 66.33 680 . 70. 69.82 70.13 71.26 66.67 69.25 0.4 80 1 67.74 67.46 0.6 6440427.92 628575.18 6 60 24 69.12 67.91 - Pa-9 70.12 59 Pa-8 3.7 61.14 68.85 69.52 0.0 23 70.26 58 67.42 67.67 63.27 7 6440426.87 628595.10 68. 69.44 66.74 66.42 3.8 0 67.72 1.5 66.81 68.18 65.39 68.34 Limmani - 69.83 8 6440416.52 628709.76 69.24 69.33 66.78 69.26 60801:001:0550 70.58 0 6440371.40 628665.39 . 66.41 9 69 67.49 68.22 66.47 67.95 64.88 66.38 68.82 69.48 67.58 10 6440339.46 628640.58 67.87 69.44 68.16 67.29 65.47 70.32 69.66 61.47(01.05.2008) 62.49 69.78 11 6440301.12 628612.95 69. 65.90 68.85 68.03 68.28 0 70.09 62.87 68.95 68.44 67.55 69.76 12 6440210.78 628547.61 69.21 6 63.44 62.33 6440156.84 628520.91 8 68.55 K-1 66.23 67.28 .0 68.48 13 66.92 65.18 67.97 67.31 67.33 61.97 64.39 680 . 70.01 68.44 58 Ip-2 68.23 2.0 60.37 PLOKK 10 aT 4 62.15 66.13 67.76 62.37 Meeraldise pindala 8.23 ha 67 66.85 66.44 64.95 68.51 680 . 68.26 67.68 69.27 64 0 . 68.21 . 68.64 0 66 62.96 64.88 . 68.63 68.06 0 63.54 65.71 67.20 0 . 68.22 68.37 69.06 67 65.68 68.30 67.18 Ep-1 68.37 1.0 Kalme-Kuru 67.46 65.63 65.26 68.51 0.3 6 65.46 6. 67.45 0 60801:001:0200 63.27 66.22 6 68.11 66.05 65.27 68.16 68.67 0.0 - 63.89 68.47 5 .0 63.74 57.77 68.20 68.21 1.5 67.51 66.33 67.39 2.5 68.81 66 67.23 65.37 65.47 67.62 - Meeraldise teenindusmaa piiripunktide 3 3.7 . 0 67.83 68.21 65.81 65.00 65.25 0.5 66.91 68.55 67.81 66.78 67.85 68.08 koordinaadid 3 0.8 sdamaja - 59.17 66.37 67.94 68.30 Helmi-Aakre II kruusakarjri Pa-7 67 0 65. . 0 65.05 67.74 - 67.15 66.54 2.0 67.67 Pa-12 meeraldis Punkti nr x y 5.8 57.77 65.06 64.92 64.62 680 . 67.24 14 66.29 2.9 66.10 67.40 67.87 (AS TREV-2 Grupp) 3.9 12 67.40 1 6440080.48 63.93 67.51 Pa-5 68 . 0 68.27 66.04 Ip-4 66.84 67.71 628474.26 64.54 66.57 65.00 68.27 68.65 64.17 67.74 2 6440203.17 67.09 69 59 64.63 65.82 67.38 628271.70 68.87 . 0 2 0.5 66.70 68.80 2 65.28 64. 0 65.91 66.08 67.23 3 6440223.32 628237.35 69.48 64.83 0.2 64.17 1.7 65.58 67.0 4.5 59.17 4 6440244.05 67.54 65.61 Pa-6 - 58.95 64.71 66.09 66.85 67.05 628202.24 69.56 69.48 Pa-10 2.8 63.80 65.94 67.28 Tırresoo 64.47 2.5 63.31 63.67 64.63 64.58 65.36 66.46 66.62 60801:001:0211 5 6440417.84 628356.96 69.72 65.55 6 0.5 6 . 66.08 2.8 63.80 59.17 0 65.98 6 6440417.82 628410.48 0 64.90 66.01 . 66 70.26 4.0 64.84 69.90 68.84 0.5 7 6440417.81 628464.15 0 Pa-6a 0 . 65.75 . 68 59.17 65 70.49 69.83 Ip-3 63.18 64.14 65.10 65.43 64.17 63.67 4.0 64.31 65.57 8 6440425.10 628544.37 70.30 63.32 64.80 64.73 65.65 63.37 64.07 65.23 0.5 9 6440427.92 628575.18 .0 0.2 64 63.65 2.0 10 6440420.66 0 628713.84 . 65.06 2.2 PLOKK 21 aT 3.5 61.04 67 64.55 66.43 4.8 59.17 1.5 15 2.6 63.29 Pa-16 65.79 11 6440371.40 628665.39 65. 63.28 65.07 65.04 65.33 13 0 64.18 65.76 12 6440339.46 628640.58 0.5 70.23 59.32 64.42 66.02 65.66 13 6440301.12 628612.95 3.5 66.07 63.60 Ip-5 14 6440210.78 628547.61 61 66.17 63.32 65.71 I 65.89 ’ 63.28 64.64 64.98 65.84 66.22 15 6440156.84 628520.91 64.08 65.88 63.66 PLOKK 5 aR 63.26 65.16 66.22 65.47 6 65.61 Meeraldise teenindusmaa 63.64 0 0.5 pindala 9.35 ha Y=628200 Y=628600 Pa-11 Heino 63.98 2.0 65.30 65.66 3.5 61.66 60801:001:0440 - I I 66.29 ’ 6 6 . 65.66 0 63.26 66.28 63.68 64.84 66.40 64 66.53 63.48 .0 X=6440100 63.51 63.78 64.81 66.82 66.63 X=6440100 67.05 64.72 Pa-18 66.64 66.67 63.62 63.37 63.67 66.83 0.5 63.89 59.67 66.36 3.5 65.88 1 64.17 65.68 1 63.75 64.08 65.47 640 . 64.53 63.86 64.84 64.99 64.98 LEPPEM˜RGID: Meeraldise piir, piiripunkt ja number Maardla piir (asendiskeemil) Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed 1 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir (lemine kattub meeraldise piiriga / lemise astmega lamamis) Pa-1 Puuraugu number 0.4 Kattekihi paksus, m 1 73.30 Suudme abs kırgus, m 2.6 Ehituskruusa kihi paksus, m Naabermeeraldise piir Kaevandamisel jetava nılvaterviku lemine piir astmel 3.2 Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m M˜RKUSED: Naabermeeraldise teenindusmaa piir 1.5 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m Tee kaitsevnd 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; Ip-1 Interpolatsioonipunkti number 4.8 Titeliiva kihi paksus, m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Maavaravaru ploki kontuur, PLOKK 19 aT Abs kırgus, m 3. Katastriksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt); number ja kategooria 63.10 67.10 Lamami abs kırgus, m (aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) I I’ Geoloogilise lbilıike joon 4. Maardla plokkide piirid Eesti Geoloogiateenstuse ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatilised); 5. Kasutatud: Limmani Helmi-Aakre V liivakarjri meeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, O J.Viru Markeideribroo,t nr 23203. 60801:001:0550 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Ep-1 Ekstrapolatsoonipunkti number 63.10 Abs kırgus, m Tartu maakond Elva vald 67. 0 Gr lisa 1 Maapinna samakırgusjoon, abs m Helmi-Aakre V liivakarjr T nr 26030 59 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Elektripaigaldise kaitsevnd 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A1 61,30 (01.05.2008) Veetaseme abs kırgus, m (mııtmise aeg) E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: Joonmııtkava /allkirjastatud digitaalselt/ 10.10.2023 Koostas Priit Koppel Kaevand 0 10 25 50 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kontrollis Kaupo Rıivasepp /allkirjastatud digitaalselt/ 20.01.2026 76902 Harku vald, Harjumaa  LEPPEM˜RGID: skond 107 001:1213 NE Lbilıige I - I’ SW Kasvukiht e m et 60801: m m 0.4 Pa-17 Aakr 74 74 2.1 64.17 73.17 Liiv. porsunud 6.5 73 73 Kruus 72 72 Pa-14 0.5 71 71 Liiv. 2.5 69.67 2.5 Limmani 64.67 jmedateraline. kruusakas 60801:001:0550 2.0 70 70 - 0.6 Liiv. 69 Pa-9 0.0 69 keskmiseteraline. kruusakas kattepinnas 63.27 67.67 3.8 PLOKK 5 aR - 68 Ip-2 68 2.0 60.37 Liiv. 0.3 62.37 PLOKK 18 aT keskmiseteraline. vhese kruusaga 0.6 0440 67 3.0 67 0.5 1: Pa-7 - 2 001: 59.17 Liiv. no 64.62 2.0 Hei 66 66 lipeeneteraline. savikas 0.5 60801: 2.9 Ip-4 1.7 64.17 4.5 59.17 65 5.0 2.8 65 PLOKK 19 aT 0.2 0.5 Liivsavi Ip-5 Pa-10 0.5 59.32 0.5 59.17 63.32 3.5 64 63.67 4.0 64 9.0 0.5 6.0 0.5 Moreen 63 0.5 63 2 62.77 (30.04.2008) 1: 1: 2 (30.04.2008) 62.07 61.97 62 5.7 (30.04.2008)61.72 62 Kaevandamiseelne maapinna kontuur PLOKK 5 aR 1: 3 6.0 PLOKK 20 aT Meeraldise piir 5 PLOKK 21 aT 61 1: 61 Maavaravaru ploki kontuur, number ja kategooria 60 PLOKK 19 aT 60 2.0 (aT - aktiivne tarbevaru, 5.4 aR - aktiivne reservvaru) 59 4.0 59 Limmani Katastriksuse piir ja tunnus, 5.0 4.5 60801:001:0550 meeraldise teenindusmaa piir 6.0 58 58 Eeldatav veetase prast maavara ammendamist (62.40 m) Vahekaugus. m 79.7 110.9 61.5 51.1 11.0 11.0 52.2 61.77 (29.04.2008) Veetaseme abs kırgus. m (mııtmise aeg) 1: Kaevandamisel jetav kaitsetervik ja 2 selle nılvus NW Lbilıige II - II’ SE Elektripaigaldise kaitsevnd m m 0.4 70 - 70 Pa-4 6.6 56.67 Tee kaitsevnd Tee 68.67 5.0 69 69 0.4 68 68 Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed Limmani 60801:001:0550 0.5 Pa-11 Pa-7 Puuraugu number Ip-4 Interpolatsioonipunkt 2.0 67 65.66 3.5 61.66 67 64.62 Suudme abs. kırgus. m 64.17 Abs. kırgus. m - 0.5 0.5 66 Pa-7 - 59.17 Pa-16 2.0 66 64.62 2.0 65.04 3.5 61.04 1.5 5.0 Sgavus. m 0.5 2.9 PLOKK 5 aR 65 65 1: 0.5 2 0.2 0.4 Kattekihi paksus, m 64 PLOKK 19 aT 0.5 1.5 64 2 1: 2.6 Ehituskruusa kihi paksus, m 1.5 5.4 3.2 Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m 63 62.66 Kihi sgavus maapinnast. m 2 63 1: 62.54 (01.05.2008) (29.04.2008) 1.5 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m 62.07 (30.04.2008) 6.0 Puuraugu sgavus. m 4.8 Titeliiva kihi paksus, m 62 61.67 (29.04.2008) 62 :5 67.10 Lamami abs kırgus, m 1 4.0 4.0 61 4.5 61 Joonmııtkava M˜RKUSED: 4.5 0 10 25 50 m PLOKK 20 aT 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 60 60 1: 5.4 2. Kasutatud: 3 Helmi-Aakre V liivakarjri geoloogilised lbilıiked I-I’ ... II-II’, O J.Viru Markeideribroo, t nr 21216; 59 10.0 59 6.0 Tartu maakond Elva vald Gr lisa 2 58 58 Helmi-Aakre V liivakarjr T nr 26030 57 57 12.0 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 56 12.2 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 56 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ ... II-II’ 136.1 88.8 46.1 Formaat A2 Vahekaugus. m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kontrollis Kaupo Rıivasepp /allkirjastatud digitaalselt/ 20.01.2026 76902 Harku vald, Harjumaa  72.04 72.91 71.66 72 73.23 72.77 73.52 Aakre metskond 107 73.88 vaatetorn 60801:001:1213 Kaku 73 73.94 60801:001:1190 73.64 73.95 73.72 74.13 ASENDIPLAAN M 1 : 50 000 71.92 72.64 72 73.65 Eesti baaskaart, leht nr. 5414 73.07 73.54 5 .6 71.76 3 6 9 7 7 5 72.20 73.83 8 .6 5 3 7 72.20 72.85 6 7 2 72.48 72.82 10 5 7 72.77 74.11 Y=628300 N 7 72 73 73.86 74.24 1 73.56 72 70 69 8 68 69.43 67 66 72.16 65 72.16 4 W E X=6440400 73.21 71.37 72.42 72.46 S 72.27 71.84 9 72.21 11 64 72.30 68.01 73.03 65 10 69.14 12 73.17 66.66 73.35 Meeraldise piiripunktide koordinaadid 67.70 8 72.83 5 Punkti nr x y 66 8 5 8 65.38 5 8 5 6 4 71.97 72.27 1 6440080.48 628474.26 67 e 66.87 2 6440203.17 628271.70 te 3 63 6 12 re 2 6 11 3 6440223.32 628237.35 02 u 1 6 1: -K 71.17 0 4 6440398.38 628393.17 00 pre 6 9 13 70.98 65.79 1: l 5 8 70.13 70.54 71.26 5 6440425.10 628544.37 5 80 1 6 6440427.92 628575.18 60 24 70.12 23 70.26 58 Limmani 7 6440426.87 628595.10 60801:001:0550 69.83 8 6440416.52 628709.76 70.58 9 6440371.40 628665.39 59 6440339.46 628640.58 60 69.44 10 70.32 62.49 69.78 11 6440301.12 628612.95 70.09 62.87 69.76 12 6440210.78 628547.61 62.33 13 6440156.84 628520.91 70.01 4 62.15 Meeraldise pindala 8.23 ha 69.27 62.96 69.06 Kalme-Kuru vt. 62.4 60801:001:0200 oodatav Meeraldise teenindusmaa ehk 61 68.81 korrastatud maa piiripunktide 62 3 koordinaadid 3 68.30 Helmi-Aakre II kruusakarjri 14 meeraldis Punkti nr x y 68 (AS TREV-2 Grupp) 63.93 68 63 12 67.40 1 6440080.48 628474.26 67.51 65 64 65.00 68.65 67.09 66 67 67.74 2 6440203.17 628271.70 2 69 68.87 68.80 2 3 6440223.32 628237.35 69.48 67.05 67.28 4 6440244.05 628202.24 69.56 69.48 Tırresoo 60801:001:0211 5 6440417.84 628356.96 69.72 64.90 6 6440417.82 628410.48 66 70.26 69.90 68.84 7 6440417.81 628464.15 68 65 70.49 69.83 60 8 6440425.10 628544.37 70.30 64.73 9 6440427.92 628575.18 64 63.65 61 10 6440420.66 628713.84 67 66.43 62 15 11 6440371.40 628665.39 64.18 13 12 6440339.46 628640.58 70.23 13 6440301.12 628612.95 63.60 14 6440210.78 628547.61 65.89 64.64 66.22 15 6440156.84 628520.91 6 0 63.66 66.22 65.47 Meeraldise teenindusmaa 63.64 pindala 9.35 ha Y=628200 Y=628600 Heino 60801:001:0440 66.29 6 6 65.66 63.26 66.28 63.68 66.40 66.53 63.48 X=6440100 63.51 66.82 66.63 X=6440100 67.05 64.72 66.64 66.67 63.37 63.62 66.83 66.36 63.89 65.88 1 64.17 65.68 1 63.75 64.08 65.47 64 64.53 63.86 64.84 64.99 64.98 LEPPEM˜RGID: M˜RKUSED: Meeraldise piir, piiripunkt ja number Elektripaigaldise kaitsevnd 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 1 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number Maardla piir (asendiskeemil) 3. Katastriksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt); 1 4. Kasutatud: Naabermeeraldise piir Tee kaitsevnd Helmi-Aakre V liivakarjri meeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, O J.Viru Markeideribroo,t nr 23203. Naabermeeraldise teenindusmaa piir vt. 62.4 Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase (3.26 ha) Tartu maakond Elva vald oodatav Gr lisa 3 Limmani 60801:001:0550 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Helmi-Aakre V liivakarjr Metsamaaks korrastatud ala T nr 26030 67 Maapinna samakırgusjoon, abs m O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Mııdistatud: Joonmııtkava /allkirjastatud digitaalselt/ 10.10.2023 Koostas Priit Koppel 0 10 25 50 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kontrollis Kaupo Rıivasepp /allkirjastatud digitaalselt/ 20.01.2026 76902 Harku vald, Harjumaa  TARTU MAAKOND ELVA VALD REBASTE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI HELMI-AAKRE V LIIVAKARJÄÄR Tellija: KIVIKANDUR OÜ Koostaja: OÜ J.Viru Markšeideribüroo Töö nr: 26030 Tallinn 2026 Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 8 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 9 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 9 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10 7.1 Vesi .............................................................................................................. 10 7.2 Müra ............................................................................................................. 10 7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 14 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 15 TEKSTILISAD: 1. Keskkonnaministri 08.06.2009.a käskkiri nr 916. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.12.2008. a.)“. 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad KIVIKANDUR OÜ on Helmi-Aakre V liivakarjääri keskkonnaloa (L.MK/321323) omanik. Keskkonnaluba kehtib kuni 09.01.2027. Viimase markšeiderimõõdistuse „Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 10.10.2023. a“ andmetel oli kokku jääkvaru mäeeraldise piires 419,796 tuh m³, mis maardla varuplokkide lõikes jagunes järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,39 tuh m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³. Seisuga 01.01.2026 on maavarade registris maardla varuplokkide lõikes maavara jääkvaru kogused järgmised: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³. Arvestades maavara kogust ja loa kehtivusaega on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Seega taotleb KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve Harku vald 76902 Harju maakond) keskkonnaloa pikendamist Helmi-Aakre liivamaardla (registrikaardi nr 0518) ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 18, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 19 ning 20 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 21 maavara ammendamiseks enne karjääri korrastamist. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandatav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Taotleja palub ennistada MaaPS § 67 lõikes 5 nimetatud tähtaja, kuna enne taotluse esitamist oli vaja saada kaevandamise jätkamiseks nõusolekud maavara omanikult ja mäeeraldise piirile lähemal, kui 100 m asuva elamu omanikult ja see võttis oodatust kauem aega. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Helmi-Aakre V liivakarjäär (L.MK/321323), mäeeraldise pindala 8,23 ha, teenindusmaa pindala 9,35 ha) asub eramaal Tartu maakonnas Elva vallas Rebaste külas Limmani (tunnus 60801:001:0550) katastriüksuse idaosas. Edelast piirneb mäeeraldis Heino (tunnus 60801:001:0440) katastriüksusega ja põhjast Aakre metskond 107 (tunnus 60801:001:1213) ning Kaku (tunnus 60801:001:1190) katastriüksustega. Mäeeraldisest ligikaudu 15 m ida pool kulgeb Ülpre-Kure kõrvalmaantee nr 23241. Lähimad elamud jäävad 59 m kaugusele põhja poole Kaku (tunnus: 60801:001:1190) kinnistule ja 155 m kaugusel Männimäe (tunnus: 60801:001:1180) kinnistule. 3 Mäeeraldise lääneosas kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 216210658) kaitsevööndiga 1 m mõlemal pool liini äärmistest kaablitest. Liini kaeitsevööndis ei kaevandata. Kaevandamiseks liini alal projekteeritakse ja teostatakse liini teisaldamine koostöös liini omanikuga. Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Karjääri ala kattub lõunaosas natura elupaigaga tüüp 7140 (Siirdesood ja õõtsiksood). Karjääri mõjualas puuduvad arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus 1970-1972. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Valga maakonnas ehitusliiva ja kruusa otsingutöid, mille käigus rajati Helmi-Aakre prognoosalale 69 puurauku sügavusega 1,3-12,0 m, laboriuuringuteks võeti 77 proovi. Saadud laborikatsete ja analüüside põhjal eraldati 10 liiva ja kruusa varu arvutuse plokki (I-X) koguvaruga 1784 tuh m³. Helmi-Aakre V mäeeraldisele rajati 2 puurauku (nr 602 ja 604), millede materjalist võeti 2 kruusaproovi. Laboriandmeil on veeriseline kruus valdavalt karbonaatse koostisega ning sisaldab kruusaosakesi 55,7-60,5%. Kruusaosakeste külmakindlus on 25 tsüklit ja purustatavuse mark 12-16. Kruusapinnase liivaosis on keskmise- kuni jämedateraline, täisjääk sõelal 063 on 54,5—67,1% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 3,7-10,4%. Kruusapinnast soovitati peale purustamist ja fraktsioneerimist kasutada ehitustöödel. Kruusa mahuks hinnati 1,7 ha suurusel alal 91 tuh m³. 1976. aastal tegi RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” geoloogilisi uuringuid Helmi- Aakre V mäeeraldisest ca 0,9 km lä pool, mille tulemusena vormistati Aakre kolhoosile 2,85 ha suurune Oona liivakarjäär algvaruga 78 tuh m³. 1986-1988. a tegi TK Eesti Geoloogia Valga maakonnas kruusa ja liiva otsingu- hinnangu töid, selle käigus kontuuriti Helmi-Aakre liivamaardla. Otsingu- hinnangutööd viidi läbi 15 km² suurusel alal, Purtsi jõest põhja pool. Töö käigus rajati 39,4 km otsingumarsruute ja kirjeldati 147 vaatluspunkti, rajati 34 puurauku, 13 šurfi, laboriuuringuteks võeti 96 liiva ja kruusa proovi. Uuringuandmeil on materjali kvaliteet, kasuliku kihi paksus ja levik vahelduv. Maardla varu arvutati kahes varuplokis aritmeetilise keskmise meetodil, alusplaani mõõtkava oli 1:10 000. 1990-1991. a tegi PI “Eesti Maanteeprojekt” Helmi-Aakre liivamaardla idaosas geoloogilise uuringu „Aruanne Helmi-Aakre maardla Helmi-Aakre karjääri (Valga Teede Valitsus) geoloogilisest uuringust“ (EGF 4516) , mille eesmärgiks oli Purtsi ja Puka vahelise maanteelõigu ehituse tarbeks sobilike ehitusmaterjalide leidmine ja uurimine (Palusalu, 1991). Tööd toimusid 1972. Aastal väljaeraldatud X varuploki piirkonnas, kokku rajati 39 puurauku (275 j.m), millede materjalist võeti 33 proovi. Proovid teimiti Teedeehituse Kesklaboratooriumis. Varuala topoalus koostati mõõtkavas 1:1000. Kasulikuks kihiks oli veeriseid ja rahne sisaldav kruusapinnas ja kruusakas liiv. Varu arvutati 5,1 ha suurusel alal paralleelsete lõigete meetodil, kokku 338,7 tuh m³. 4 Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku jalamil vahelduva pinnareljeefiga fluviomõhnastiku piires, kus kattekihiks on kasvukiht. Alal levib vabapinnaline põhjavesi, mis toitub sademetest. Veetase on maapinnast 1,7…7,0 m sügavusel, abs kõrgusvahemikus 61,97-63,37 m (EH2000). Vahetult läänest külgneval alal on 2011. aasta geoloogilises uuringus rajatud puuraukudes mõõdetud veetase maapinnast 1,3–3,6 m sügavusel, abs vahemikus 62,87–63,67 m (keskm. 63,37 m). Veetase alaneb lõuna suunas. Kaevandamisel moodustub külgnevates karjäärides ühine veekogu. Mäeeraldisest ca 0,4 km lõunas on Purtsi jõe veetase abs kõrgusel 60,37 m (EH2000) (mõõdetud 15.07.2008.a). 2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 8,39 ha suuruse Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogilise uuringu tarbevaru uurituse detailsusega (Rändur, 2008; EGF 8059). Uuringualale rajati 19 puurauku, laboriuuringuteks võeti 47 proovi, koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:1000. Aktiivne tarbevaru arvutati nelja varuplokina, sh 1. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi kirdeosas leviva ehituskruusa varu 1,74 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 18. plokk). 2. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumis veetasemest kõrgemal leviva ehitusliiva varu 7,33 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi- Aakre liivamaardla 19. plokk). 3. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi lääne- ja edelaosas veetasemest madalamal leviva ehitusliiva varu 2,91 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 20. plokk) ja 4. plokk Helmi-Aakre III uuringuruumi kagunurgas leviva täiteliiva varu 0,93 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 21. plokk). Uuringuruumi varu kinnitas KKM 08.08.2009. a. käskkiri nr 916. Helmi-Aakre liivamaardla, sh Helmi-Aakre liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku loodenõlvaga külgnevas Würmi jäätumise servamoodustiste vööndis. Aastatel 1959–1963 tehtud komplekse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil on kasulikku kihti moodustav Võrtsjärve alamkihistu eriteraline kruusakas liiv ning kruus seotud fluviomõhnastikuga. Pinnareljeef on mõhnastikule omaselt muutlik, maapinna abs kõrgused on mõhna järsemal lääneküljel vahemikus 62–69 m abs kõrgust. Kattekiht on esindatud kuni 0,5 m paksuse kasvukihi ning kuni 0,5 m paksuse väga peeneteralise porsunud liivaga. Kasuliku kihi paksus on kuni 11,6 m. Selles põimuvad eriteralise liiva, s.o peene- kuni kruusaka jämedateralise liiva kihid (fgIIIjr3). Mõhna kirdeosas moodustab kasuliku kihi ülemise osa peen kuni jäme karbonaatse koostisega kruus (fgIIIjr3). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv (lgIIIjr3) või saviliivmoreen (gIIIjr3). 60ndate aastate alguses uuringuruumist ca 1,5 km kagusse rajatud puuraugu 261 andmeil on kvaternaarisetete kogupaksus ca 35 m. Nood lasuvad Kesk-Devoni Burtnieki lademe Burtnieki kihistu (D2brbr) liivakivil. Geoloogilise uuringu käigus 2008. a. aprillis ei täheldatud põhjavee esinemist puuraukudes Helmi-Aakre III uuringuruumi (praeguse Helmi-Aakre V mäeeraldise) kirdeosas, kus maapinna ja kruusa-liivakihi lamamiks oleva moreeni lasuva pinna abs kõrgused on suuremad. Vesi ilmus puuraukudesse puuraukude 2–12 joonest lääne ja lõuna pool. Põhjavee tase määrati põhjaosas puurauk 2 piirkonnas 63,77 m abs kõrgusel 5 (maapinnast 9,2 m sügavusel) ja puurauk 12 piirkonnas 63,24m abs kõrgusel (maapinnast 4,0 m sügavusel) Veetase langeb edela suunas puuraukude 4 ja 5 piirkonnas 61,47–61,67 m abs kõrguseni (maapinnast 6,6 m sügavuseni). Samal tasemel fikseeriti veetase uuringuruumi läänest piiritleva astangu jalamil paikneval soostunud alal ning uuringuruumi lõunaosas sulglohus. Veetase jälgib kasuliku kihi lamava pinna langust. Vettkandvaks kihiks on ülipeene- kuni jämedateraline liiv ning kruus. Piirkonna veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale veelahkmealaks olevalt Otepää kõrgustikult läände. Uuringupunktides määratud veetasemete alusel on keskmine veetase 62,4 m, mis on ka oodatav veetase maavara ammendumisel. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Helmi-Aakre V liivakarjääri alal leviv materjal on esindatud üksikuid veeriseid sisaldava peene kuni jämeda kruusaga (18. plokk), vähest kruusa sisaldava (osakesi >5 mm kuni 10%) või kruusaka (osakesi >5 mm 10–35%) peene- kuni jämedateralise liivaga (19. ja 20. plokk) ning ülipeeneteralise savika aleuriitse liivaga (21. plokk). 18. plokk (ehituskruus) paikneb karjääri kirdeosas. Kruusa üldkoostis on 6 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 33,00 67,42 43,37 5–0,05 mm osakesed (liiv) 29,90 62,59 51,77 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,68 8,55 4,86 Materjali jämepurd on peen kuni jäme, keskmiselt ümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Liivaosakeste peensusmoodul on 2,43 (2,29–2,58), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 8,56% (6,58–13,80%), täisjääk sõelal 063 mm on 53,38% (45,81–61,81%). Kruusaterade füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamiseks kasutati 1972. a. otsingulis-hinnangulise töö (Põllumäe, 1972) käigus võetud proovide katse–tulemusi. Tabel 1 - Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused (Põllumäe, 1972) Purustatavus Külmakindlus Kruusa Kaalukadu Mark fraktsioon Kaalukadu Mark (%) survel peale 25 silindris tsüklit (%) 5-10 mm 6,7–11,2 8–12 1,0–2,2 25 10-20 mm 8,7–11,5 12 0,7–1,0 25 20-40 mm 12,7–15,5 16 0,5–4,6 15 Karjääri alal leviv kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ning ehitustöödel, kruusa liivaosa vastab ehitusliiva tingimustele. 19. plokk (veetasemest kõrgemal paiknev ehitusliiv) hõlmab peaaegu kogu karjääri ala, va selle lõunaosa, kus reljeefi madalaimas osas levib täitepinnasena kasutatav liiv (21. plokk). Karjääri kirdeosas paikneb plokk ehituskruusa lamamis (18. ploki 6 lamamis), kus liiv on jämedateraline, selle kruusaosakeste sisaldus ületab 15%. Lääne ja lõuna suunas muutub liiva lõimis keskmiseteraliseks ning kruusaosakeste sisaldus materjalis on valdavalt alla 10%. Erandina on ploki koosseisu lülitatud ploki kaguosas, vahetult täiteliiva plokiga külgneval alal leviv kruusakiht (pa 11 ja 16 piirkond), millist ei olnud võimalik kontuurida iseseisvat varuplokki. Liiva üldkoostis on 29 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 1,44 30,03 (46,38*) 14,70 5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,05 (48,89*) 91,76 79,13 <0,05 mm osakesi 2,18 9,31 6,17 (savi ja tolm) *- erandproov kruusakihist (pa. 16) Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi (Mk: 2,0– 2,5). Liiva peensusmoodul on 2,30 (1,49–2,78), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 7,33% (2,18–9,31%), täisjääk sõelal 0,63 mm 47,02% (15,20–65,09%); osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 12,22% (8,18–19,01%). Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav teedeehituses ning ehitustöödel. 20. plokk (veetasemest madalamal paiknev ehitusliiv) hõlmab karjääri lääne- ja edelaosa, paiknedes 19. ploki lamamis. Ploki koosseisu on lülitatud ploki kagunurgas, puurauk 16 piirkonnas leviv veealune 1,5 m paksune kruusakiht. Liiva üldkoostis on 9 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,78 18,08 (46,38*) 13,63 5–0,05 mm osakesed (liiv) 79,26 (48,89*) 95,9 82,13 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,65 6,25 4,24 *- erandproov kruusakihist (pa 16) Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi (Mk: 1,5-2,0). Liiva peensusmoodul on 2,29 (1,60–2,64), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,21% (2,71–8,82%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 46,53% (15,02–61,44%), osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 10,29% (5,07–16,28). Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav teedeehituses ning ehitustöödel. 7 21. plokk (täiteliiv) paikneb uuringuruumi lõunaosas sulglohus, valdavalt veetasemest madalamal. Täitepinnasena käsitletakse savikat ülipeeneteralist liiva, mille üldkoostis on 5 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,76 10,64 1,68 5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,52 86,46 74,71 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 11,24 26,43 23,61 Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal ülipeeneteralise liiva gruppi (Mk: <1,0). Liiva peensusmoodul on 0,63 (0,56–1,02), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 23,93% (11,50–26,71%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 6,36% (4,89–16,94%), osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 63,12% (45,44–65,96). Maavara on arvele võetud Keskkonnaministri 08.08.2009. a. käskkirjaga nr 916. Seisuga 01.01.2026 maardla varuplokkide lõikes jaguneb mäeeraldise jääkvaru järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuhm³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³. 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis (8,23 ha) ja selle teenindusmaa (pindala 9,35 ha) on väiksemad olemasolevast loast kuna olemasolevatel piiridel oli kuni 2,4 m ulatuses kattumine külgnevate katastriüksustega, millel kaevandamiseks puudub maakasutusõigus. Arvestades välja jääva ala ja maavara koguse suurust on tinglikult arvestatud, et mäeeraldis hõlmab jätkuvalt maavara plokke täielikult. Välja jääval alal ei ole kaevandamist toimunud. Sügavuti on mäeeraldise piiriks ainult plokiga 19 kattuval alal ja alal, kus plokid 18 ja 19 kattuvad, ploki 19 lamam. Alal, kus plokk 19 kattub plokiga 20 on lamamiks ploki 20 lamam. Ploki 21 alal on lamamiks ploki 21 lamam. Mäeeraldise lamamis on aste uuringupunktide Ip-1, Pa-8, Ip-2, Pa-16 ja Pa-11 joonel. Käesoleva taotlusega ei muudeta sügavuti mäeeraldise piire. Käesoleva taotluse mäeeraldise plaanil esitatud lamami jooned erinevad varasematest joontest kuna varasemad lamami jooned ei kirjeldanud sama lamamit, mis oli esitatud läbilõigetel ega arvestanud astmega lamami kujus (Gr lisa 1, Gr lisa 2). 8 5.2 Kaevandatavad varud Taotletav Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 27,38 tuh m³ ehituskruusa, 360,406 tuh m³ ehitusliiva (sh 84,975 tuh m³ allpool veetaset) ja 32 tuh m³ veealust täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset ja allpool veetaset ehitusliivas 18° (nõlvus 1:3) ning täiteliivas 12° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata kokku 2,6 tuh m³ ehituskruusa (plokk 18), 66,9 tuh m³ ehitusliiva (plokk 19 ja plokk 20) ja 6,3 tuh m³ täiteliiva (plokk 21). Eelnenust tulenevalt on kaevandatav ehituskruusa kogus taotletavas karjääris 27,38 – 2,6 = 24,78 tuh m3, ehitusliiva kogus 360,406 – 66,9 = 293,506 tuh m3 ja täiteliiva kogus 32 – 6,3 = 25,7 tuh m3. 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Helmi-Aakre V liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik Ülpre-Kure tee (tee nr 23241) kaudu. Tegemist on juba tegutseva karjääriga. Katendi keskmine paksus on 0,38 m ja maht 31 tuh m3. Kasuliku kihi paksus ulatub 11 m, millest allpool põhjavee taset on maavara kihi paksus kuni 5 m. Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on keskmiselt 2,2 m. Sellise paksusega maavaravaru saab ja kavandatakse väljata veetaset alandamata ja ümbritseva pinnase veetaset mõjutamata. Samas on veealuse maavara kihi paksus piisav, et tulevikus saab alale ka veekogu kujundada. Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 9 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Liiva ja kruusa kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Lisaks sellele muudetakse kaevandamisega jäädavalt maapinnareljeefi. Helmi-Aakre V liivakarjäär on juba tegutsev karjäär ja selle ala on kaevandamisest juba mõjutatud. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Karjääri lõunaosas on Natura elupaik tüüp 7140 (Siirdesood ja õõtsiksood). Elupaik ei kuulu eraldi esile tõstetud nn. esmatähtsate elupaigatüüpide hulka, mille kaitse tagamiseks on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. Lähtuvalt kavandatavast tegevusest tuleb tuvastada kas võib esineda elupaigale keskkonnakahju oht. Keskkonnakahju ohu tuvastab Keskkonnaamet. 7.1 Vesi Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna maavaravaru väljatakse veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. 10 Masinad paiknevad kaevandamisel karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim elamu paikneb Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldisest 74 m kaugusel. Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima elamu kaugust 59 m teenindusmaast ja 74 m mäeeraldise piirist võiks müratase elamu juures leviku ideaaltingimustel ületada piirmäära, kui töötlus toimuks vahetult piiril. Helmi-Aakre V liivakarjääris on karjääris toimunud kaevandamisel elamupoolsel küljel piirile paigutatud katendi vall ja kaevandamisega on moodustunud karjääris ~9 m sügavune süvend. Arvestades teenindusmaale paigutatud katendi valli ja kaevandamisel tekkinud süvendit ning süvendi nõlvu oleks lähim koht karjääris, kus töötlus toimuda saaks elamust ~90 m kaugusel süvendis. Arvestamata süvendi, valli ja karjääri ning elamu vahelise haljastuse summutavat mõju võiks elamuni ulatuda sellelt kauguselt heli ideaalse leviku tingimustes müratase: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 90 + 11) = 60 𝑑𝐵 Praktikas takistavad müralevikut olemasoleva karjääri süvendi küljed, katendi vall piiril ja taimestik ehk oodatav müratase jääb seega 18–25 dB võrra alla piirmäära. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi 11 ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 12  Osakeste suurus < 2,5 µm < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 0,0025 < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Tartu-Tõravere vaatlusjaamas 2,8 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine: 2,8 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0016 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~36700 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 36700 0,0016 × = 0,059 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Toodangu töötlusseadmest väljumisel on eriheide 0,00007 kg/t. Arvutatud eriheide laadimisel on 0,0023 kg/t. Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 2 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + 0,0011 + (2 ∗ 0,00007) + (2 ∗ 0,0016) = 0,00504 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~36700 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 36700 0,00504 ∗ = 0,185 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa kuni 0,185 t/a. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 13 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatav katend, mille kogumahuks on 31 tuh m3 Taotletavas Helmi-Aakre V liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Helmi-Aakre V mäeeraldisel on allpool põhjavee taset maavara kihi paksus kuni 5 m. Selline veealuse maavara kihi paksus on piisav, et alale nõuetekohane veekogu kujundada. Mäeeraldise kirdepoolne osa on korrastatav metsamaaks. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Lõplik korrastamislahendus ja korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 14 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Helmi-Aakre V liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 9,35 ha x 2000 € ≈ 18700 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J.Viru Markšeideribüroo 15.01.2026 15            72.04 72.91 71.66 72 73.23 72.77 73.52 Aakre metskond 107 73.88 vaatetorn 60801:001:1213 Kaku 73 73.94 60801:001:1190 73.64 73.95 73.72 74.13 ASENDIPLAAN M 1 : 50 000 71.92 72.64 72 73.65 Eesti baaskaart, leht nr. 5414 73.07 73.54 5 .6 71.76 3 6 9 7 7 5 72.20 73.83 8 .6 5 3 7 72.20 72.85 6 7 2 72.48 72.82 10 5 7 72.77 74.11 Y=628300 N 7 72 73 73.86 74.24 1 73.56 72 70 69 8 68 69.43 67 66 72.16 65 72.16 4 W E X=6440400 73.21 71.37 72.42 72.46 S 72.27 71.84 9 72.21 11 64 72.30 68.01 73.03 65 10 69.14 12 73.17 66.66 73.35 Meeraldise piiripunktide koordinaadid 67.70 8 72.83 5 Punkti nr x y 66 8 5 8 65.38 5 8 5 6 4 71.97 72.27 1 6440080.48 628474.26 67 e 66.87 2 6440203.17 628271.70 te 3 63 6 12 re 2 6 11 3 6440223.32 628237.35 02 u 1 6 1: -K 71.17 0 4 6440398.38 628393.17 00 pre 6 9 13 70.98 65.79 1: l 5 8 70.13 70.54 71.26 5 6440425.10 628544.37 5 80 1 6 6440427.92 628575.18 60 24 70.12 23 70.26 58 Limmani 7 6440426.87 628595.10 60801:001:0550 69.83 8 6440416.52 628709.76 70.58 9 6440371.40 628665.39 59 6440339.46 628640.58 60 69.44 10 70.32 62.49 69.78 11 6440301.12 628612.95 70.09 62.87 69.76 12 6440210.78 628547.61 62.33 13 6440156.84 628520.91 70.01 4 62.15 Meeraldise pindala 8.23 ha 69.27 62.96 69.06 Kalme-Kuru vt. 62.4 60801:001:0200 oodatav Meeraldise teenindusmaa ehk 61 68.81 korrastatud maa piiripunktide 62 3 koordinaadid 3 68.30 Helmi-Aakre II kruusakarjri 14 meeraldis Punkti nr x y 68 (AS TREV-2 Grupp) 63.93 68 63 12 67.40 1 6440080.48 628474.26 67.51 65 64 65.00 68.65 67.09 66 67 67.74 2 6440203.17 628271.70 2 69 68.87 68.80 2 3 6440223.32 628237.35 69.48 67.05 67.28 4 6440244.05 628202.24 69.56 69.48 Tırresoo 60801:001:0211 5 6440417.84 628356.96 69.72 64.90 6 6440417.82 628410.48 66 70.26 69.90 68.84 7 6440417.81 628464.15 68 65 70.49 69.83 60 8 6440425.10 628544.37 70.30 64.73 9 6440427.92 628575.18 64 63.65 61 10 6440420.66 628713.84 67 66.43 62 15 11 6440371.40 628665.39 64.18 13 12 6440339.46 628640.58 70.23 13 6440301.12 628612.95 63.60 14 6440210.78 628547.61 65.89 64.64 66.22 15 6440156.84 628520.91 6 0 63.66 66.22 65.47 Meeraldise teenindusmaa 63.64 pindala 9.35 ha Y=628200 Y=628600 Heino 60801:001:0440 66.29 6 6 65.66 63.26 66.28 63.68 66.40 66.53 63.48 X=6440100 63.51 66.82 66.63 X=6440100 67.05 64.72 66.64 66.67 63.37 63.62 66.83 66.36 63.89 65.88 1 64.17 65.68 1 63.75 64.08 65.47 64 64.53 63.86 64.84 64.99 64.98 LEPPEM˜RGID: M˜RKUSED: Meeraldise piir, piiripunkt ja number Elektripaigaldise kaitsevnd 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 1 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number Maardla piir (asendiskeemil) 3. Katastriksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt); 1 4. Kasutatud: Naabermeeraldise piir Tee kaitsevnd Helmi-Aakre V liivakarjri meeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, O J.Viru Markeideribroo,t nr 23203. Naabermeeraldise teenindusmaa piir vt. 62.4 Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase (3.26 ha) Tartu maakond Elva vald oodatav Gr lisa 3 Limmani 60801:001:0550 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Helmi-Aakre V liivakarjr Metsamaaks korrastatud ala T nr 26030 67 Maapinna samakırgusjoon, abs m O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Mııdistatud: Joonmııtkava /allkirjastatud digitaalselt/ 10.10.2023 Koostas Priit Koppel 0 10 25 50 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kontrollis Kaupo Rıivasepp /allkirjastatud digitaalselt/ 20.01.2026 76902 Harku vald, Harjumaa  72.04 72.91 71.66 0 . 73.23 72 72.77 73.52 Aakre metskond 107 73.88 vaatetorn 60801:001:1213 Kaku PLOKK 5 aR 73 73.94 . ASENDIPLAAN M 1 : 50 000 0 60801:001:1190 73.64 73.95 73.72 71.92 74.13 72.64 72. 0 73.65 Eesti baaskaart, leht nr. 5414 73.07 73.54 5 .6 71.76 Pa-17 3 6 9 7 7 I 5 72.20 73.83 8 6 73.17 . 5 3 7 72.20 72.85 0 10 . 6 7 2 7 72.48 72.82 73.32 74.16 5 72.77 0.4 0.4 74.11 Y=628300 N Pa-2 - 2.1 64.17 73.90 73.86 74.24 72 64.27 Pa-15 73.56 .0 72.97 8.3 6.5 73.53 70.32 8 73.36 68.42 73.16 0.4 - - 69.14 Pa-1 67 69.43 Ip-1 2.0 61.27 69.28 0.6 71.91 67.27 72.16 73.12 73.47 2.6 72.16 69.41 63.27 2.4 68.87 4 69.09 64.23 W E 3.2 73.21 66 X=6440400 Pa-3 64.29 65.55 69.02 69.31 6.3 69.15 72.38 71.37 68.96 71.67 - - 0.4 64.19 68.85 68.31 72.42 72.46 - 63.53 68.23 68.39 60.88 63.12 68.00 68.17 70.56 9.1 62.99 68.00 68.28 67.88 72.02 72.09 67.47 67.67 a k s t ieval l 63.57 67.90 3 2.0 67.88 68.53 .5 S 66.16 66.96 67.54 67.67 68.37 68.50 68.47 67.96 72 69.59 63.47 67.05 66.91 72.27 3 71.84 70 .4 66.13 66.90 2 70.67 . 7 0 69.71 69.38 66.18 66.31 65.81 67.84 68.10 65.67 66.25 67.46 9 65.61 70.39 71.30 70.35 67.62 66.58 72.21 71.35 70.64 67.18 65.10 65.39 70.50 11 67.35 65.99 64.77 66.05 71.26 70.73 66.38 67.34 65.90 72.30 65.44 65.83 70.79 0.5 Pa-13 65.45 Pa-14 70.17 72.02 65.12 2.5 72.26 0.3 69.30 65.67 69.67 64.67 70.94 70.12 68.83 69.43 2.0 69.37 2.5 68.60 72.15 66.26 68.01 - 65 73.03 68.67 3.2 69.36 69.16 71.82 68.59 69.94 68.75 69.14 - 68.44 70.77 69.26 68.27 69.40 10 69.14 69.52 a l l 67.89 sev 69.76 k a t tepi nnasev a l l 67.94 a k t tepn ina 12 73.17 69.35 66.66 Pa-4 69.18 68.77 s a ev l l 73.35 II nna 68.67 0.4 69.23 a k t tepi 69.67 71.90 Meeraldise piiripunktide koordinaadid 67.70 68.82 68.64 72.83 70.11 - 68.37 69 0 . 69.82 68.66 69.89 69. 6.6 56.67 y 66. 67.89 69. 0 Punkti nr x 0 71.32 0 69.06 69.42 6 68.46 4 65.38 5.0 680 68.04 . 68.81 69.46 69.08 Pa-258 0.3 6440080.48 628474.26 68.35 72.27 1 61 69.33 67.82 PLOKK 19 aT 71.97 67 67.98 71.57 4.2 .0 70.49 e 66.87 PLOKK 20 aT 64.07 2 6440203.17 628271.70 te 69.16 PLOKK 19 aT 69.76 71.47 3.0 12 re 63 5 7 68.88 11 - 3 6440223.32 628237.35 02 u 68.17 67.92 PLOKK 18 aT 1: -K 67.20 70.32 70.30 71.17 67.43 70.65 4 6440398.38 628393.17 00 pre PLOKK 19 aT 70.23 13 70.98 65.79 68.63 1: l 0 67.15 6440425.10 628544.37 . 70.54 5 7 60 68.63 0 6 66.33 680 . 70. 69.82 70.13 71.26 66.67 69.25 0.4 80 1 67.74 67.46 0.6 6440427.92 628575.18 6 60 24 69.12 67.91 - Pa-9 70.12 59 Pa-8 3.7 61.14 68.85 69.52 0.0 23 70.26 58 67.42 67.67 63.27 7 6440426.87 628595.10 68. 69.44 66.74 66.42 3.8 0 67.72 1.5 66.81 68.18 65.39 68.34 Limmani - 69.83 8 6440416.52 628709.76 69.24 69.33 66.78 69.26 60801:001:0550 70.58 0 6440371.40 628665.39 . 66.41 9 69 67.49 68.22 66.47 67.95 64.88 66.38 68.82 69.48 67.58 10 6440339.46 628640.58 67.87 69.44 68.16 67.29 65.47 70.32 69.66 61.47(01.05.2008) 62.49 69.78 11 6440301.12 628612.95 69. 65.90 68.85 68.03 68.28 0 70.09 62.87 68.95 68.44 67.55 69.76 12 6440210.78 628547.61 69.21 6 63.44 62.33 6440156.84 628520.91 8 68.55 K-1 66.23 67.28 .0 68.48 13 66.92 65.18 67.97 67.31 67.33 61.97 64.39 680 . 70.01 68.44 58 Ip-2 68.23 2.0 60.37 PLOKK 10 aT 4 62.15 66.13 67.76 62.37 Meeraldise pindala 8.23 ha 67 66.85 66.44 64.95 68.51 680 . 68.26 67.68 69.27 64 0 . 68.21 . 68.64 0 66 62.96 64.88 . 68.63 68.06 0 63.54 65.71 67.20 0 . 68.22 68.37 69.06 67 65.68 68.30 67.18 Ep-1 68.37 1.0 Kalme-Kuru 67.46 65.63 65.26 68.51 0.3 6 65.46 6. 67.45 0 60801:001:0200 63.27 66.22 6 68.11 66.05 65.27 68.16 68.67 0.0 - 63.89 68.47 5 .0 63.74 57.77 68.20 68.21 1.5 67.51 66.33 67.39 2.5 68.81 66 67.23 65.37 65.47 67.62 - Meeraldise teenindusmaa piiripunktide 3 3.7 . 0 67.83 68.21 65.81 65.00 65.25 0.5 66.91 68.55 67.81 66.78 67.85 68.08 koordinaadid 3 0.8 sdamaja - 59.17 66.37 67.94 68.30 Helmi-Aakre II kruusakarjri Pa-7 67 0 65. . 0 65.05 67.74 - 67.15 66.54 2.0 67.67 Pa-12 meeraldis Punkti nr x y 5.8 57.77 65.06 64.92 64.62 680 . 67.24 14 66.29 2.9 66.10 67.40 67.87 (AS TREV-2 Grupp) 3.9 12 67.40 1 6440080.48 63.93 67.51 Pa-5 68 . 0 68.27 66.04 Ip-4 66.84 67.71 628474.26 64.54 66.57 65.00 68.27 68.65 64.17 67.74 2 6440203.17 67.09 69 59 64.63 65.82 67.38 628271.70 68.87 . 0 2 0.5 66.70 68.80 2 65.28 64. 0 65.91 66.08 67.23 3 6440223.32 628237.35 69.48 64.83 0.2 64.17 1.7 65.58 67.0 4.5 59.17 4 6440244.05 67.54 65.61 Pa-6 - 58.95 64.71 66.09 66.85 67.05 628202.24 69.56 69.48 Pa-10 2.8 63.80 65.94 67.28 Tırresoo 64.47 2.5 63.31 63.67 64.63 64.58 65.36 66.46 66.62 60801:001:0211 5 6440417.84 628356.96 69.72 65.55 6 0.5 6 . 66.08 2.8 63.80 59.17 0 65.98 6 6440417.82 628410.48 0 64.90 66.01 . 66 70.26 4.0 64.84 69.90 68.84 0.5 7 6440417.81 628464.15 0 Pa-6a 0 . 65.75 . 68 59.17 65 70.49 69.83 Ip-3 63.18 64.14 65.10 65.43 64.17 63.67 4.0 64.31 65.57 8 6440425.10 628544.37 70.30 63.32 64.80 64.73 65.65 63.37 64.07 65.23 0.5 9 6440427.92 628575.18 .0 0.2 64 63.65 2.0 10 6440420.66 0 628713.84 . 65.06 2.2 PLOKK 21 aT 3.5 61.04 67 64.55 66.43 4.8 59.17 1.5 15 2.6 63.29 Pa-16 65.79 11 6440371.40 628665.39 65. 63.28 65.07 65.04 65.33 13 0 64.18 65.76 12 6440339.46 628640.58 0.5 70.23 59.32 64.42 66.02 65.66 13 6440301.12 628612.95 3.5 66.07 63.60 Ip-5 14 6440210.78 628547.61 61 66.17 63.32 65.71 I 65.89 ’ 63.28 64.64 64.98 65.84 66.22 15 6440156.84 628520.91 64.08 65.88 63.66 PLOKK 5 aR 63.26 65.16 66.22 65.47 6 65.61 Meeraldise teenindusmaa 63.64 0 0.5 pindala 9.35 ha Y=628200 Y=628600 Pa-11 Heino 63.98 2.0 65.30 65.66 3.5 61.66 60801:001:0440 - I I 66.29 ’ 6 6 . 65.66 0 63.26 66.28 63.68 64.84 66.40 64 66.53 63.48 .0 X=6440100 63.51 63.78 64.81 66.82 66.63 X=6440100 67.05 64.72 Pa-18 66.64 66.67 63.62 63.37 63.67 66.83 0.5 63.89 59.67 66.36 3.5 65.88 1 64.17 65.68 1 63.75 64.08 65.47 640 . 64.53 63.86 64.84 64.99 64.98 LEPPEM˜RGID: Meeraldise piir, piiripunkt ja number Maardla piir (asendiskeemil) Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed 1 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir (lemine kattub meeraldise piiriga / lemise astmega lamamis) Pa-1 Puuraugu number 0.4 Kattekihi paksus, m 1 73.30 Suudme abs kırgus, m 2.6 Ehituskruusa kihi paksus, m Naabermeeraldise piir Kaevandamisel jetava nılvaterviku lemine piir astmel 3.2 Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m M˜RKUSED: Naabermeeraldise teenindusmaa piir 1.5 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m Tee kaitsevnd 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; Ip-1 Interpolatsioonipunkti number 4.8 Titeliiva kihi paksus, m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Maavaravaru ploki kontuur, PLOKK 19 aT Abs kırgus, m 3. Katastriksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt); number ja kategooria 63.10 67.10 Lamami abs kırgus, m (aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) I I’ Geoloogilise lbilıike joon 4. Maardla plokkide piirid Eesti Geoloogiateenstuse ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatilised); 5. Kasutatud: Limmani Helmi-Aakre V liivakarjri meeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, O J.Viru Markeideribroo,t nr 23203. 60801:001:0550 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Ep-1 Ekstrapolatsoonipunkti number 63.10 Abs kırgus, m Tartu maakond Elva vald 67. 0 Gr lisa 1 Maapinna samakırgusjoon, abs m Helmi-Aakre V liivakarjr T nr 26030 59 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Elektripaigaldise kaitsevnd 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A1 61,30 (01.05.2008) Veetaseme abs kırgus, m (mııtmise aeg) E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: Joonmııtkava /allkirjastatud digitaalselt/ 10.10.2023 Koostas Priit Koppel Kaevand 0 10 25 50 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kontrollis Kaupo Rıivasepp /allkirjastatud digitaalselt/ 20.01.2026 76902 Harku vald, Harjumaa  LEPPEM˜RGID: skond 107 001:1213 NE Lbilıige I - I’ SW Kasvukiht e m et 60801: m m 0.4 Pa-17 Aakr 74 74 2.1 64.17 73.17 Liiv. porsunud 6.5 73 73 Kruus 72 72 Pa-14 0.5 71 71 Liiv. 2.5 69.67 2.5 Limmani 64.67 jmedateraline. kruusakas 60801:001:0550 2.0 70 70 - 0.6 Liiv. 69 Pa-9 0.0 69 keskmiseteraline. kruusakas kattepinnas 63.27 67.67 3.8 PLOKK 5 aR - 68 Ip-2 68 2.0 60.37 Liiv. 0.3 62.37 PLOKK 18 aT keskmiseteraline. vhese kruusaga 0.6 0440 67 3.0 67 0.5 1: Pa-7 - 2 001: 59.17 Liiv. no 64.62 2.0 Hei 66 66 lipeeneteraline. savikas 0.5 60801: 2.9 Ip-4 1.7 64.17 4.5 59.17 65 5.0 2.8 65 PLOKK 19 aT 0.2 0.5 Liivsavi Ip-5 Pa-10 0.5 59.32 0.5 59.17 63.32 3.5 64 63.67 4.0 64 9.0 0.5 6.0 0.5 Moreen 63 0.5 63 2 62.77 (30.04.2008) 1: 1: 2 (30.04.2008) 62.07 61.97 62 5.7 (30.04.2008)61.72 62 Kaevandamiseelne maapinna kontuur PLOKK 5 aR 1: 3 6.0 PLOKK 20 aT Meeraldise piir 5 PLOKK 21 aT 61 1: 61 Maavaravaru ploki kontuur, number ja kategooria 60 PLOKK 19 aT 60 2.0 (aT - aktiivne tarbevaru, 5.4 aR - aktiivne reservvaru) 59 4.0 59 Limmani Katastriksuse piir ja tunnus, 5.0 4.5 60801:001:0550 meeraldise teenindusmaa piir 6.0 58 58 Eeldatav veetase prast maavara ammendamist (62.40 m) Vahekaugus. m 79.7 110.9 61.5 51.1 11.0 11.0 52.2 61.77 (29.04.2008) Veetaseme abs kırgus. m (mııtmise aeg) 1: Kaevandamisel jetav kaitsetervik ja 2 selle nılvus NW Lbilıige II - II’ SE Elektripaigaldise kaitsevnd m m 0.4 70 - 70 Pa-4 6.6 56.67 Tee kaitsevnd Tee 68.67 5.0 69 69 0.4 68 68 Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed Limmani 60801:001:0550 0.5 Pa-11 Pa-7 Puuraugu number Ip-4 Interpolatsioonipunkt 2.0 67 65.66 3.5 61.66 67 64.62 Suudme abs. kırgus. m 64.17 Abs. kırgus. m - 0.5 0.5 66 Pa-7 - 59.17 Pa-16 2.0 66 64.62 2.0 65.04 3.5 61.04 1.5 5.0 Sgavus. m 0.5 2.9 PLOKK 5 aR 65 65 1: 0.5 2 0.2 0.4 Kattekihi paksus, m 64 PLOKK 19 aT 0.5 1.5 64 2 1: 2.6 Ehituskruusa kihi paksus, m 1.5 5.4 3.2 Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m 63 62.66 Kihi sgavus maapinnast. m 2 63 1: 62.54 (01.05.2008) (29.04.2008) 1.5 Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m 62.07 (30.04.2008) 6.0 Puuraugu sgavus. m 4.8 Titeliiva kihi paksus, m 62 61.67 (29.04.2008) 62 :5 67.10 Lamami abs kırgus, m 1 4.0 4.0 61 4.5 61 Joonmııtkava M˜RKUSED: 4.5 0 10 25 50 m PLOKK 20 aT 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 60 60 1: 5.4 2. Kasutatud: 3 Helmi-Aakre V liivakarjri geoloogilised lbilıiked I-I’ ... II-II’, O J.Viru Markeideribroo, t nr 21216; 59 10.0 59 6.0 Tartu maakond Elva vald Gr lisa 2 58 58 Helmi-Aakre V liivakarjr T nr 26030 57 57 12.0 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 56 12.2 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 56 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ ... II-II’ 136.1 88.8 46.1 Formaat A2 Vahekaugus. m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla, Kontrollis Kaupo Rıivasepp /allkirjastatud digitaalselt/ 20.01.2026 76902 Harku vald, Harjumaa  TARTU MAAKOND ELVA VALD REBASTE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI HELMI-AAKRE V LIIVAKARJÄÄR Tellija: KIVIKANDUR OÜ Koostaja: OÜ J.Viru Markšeideribüroo Töö nr: 26030 Tallinn 2026 Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 8 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 9 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 9 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10 7.1 Vesi .............................................................................................................. 10 7.2 Müra ............................................................................................................. 10 7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 14 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 15 TEKSTILISAD: 1. Keskkonnaministri 08.06.2009.a käskkiri nr 916. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.12.2008. a.)“. 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad KIVIKANDUR OÜ on Helmi-Aakre V liivakarjääri keskkonnaloa (L.MK/321323) omanik. Keskkonnaluba kehtib kuni 09.01.2027. Viimase markšeiderimõõdistuse „Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 10.10.2023. a“ andmetel oli kokku jääkvaru mäeeraldise piires 419,796 tuh m³, mis maardla varuplokkide lõikes jagunes järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,39 tuh m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³. Seisuga 01.01.2026 on maavarade registris maardla varuplokkide lõikes maavara jääkvaru kogused järgmised: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³. Arvestades maavara kogust ja loa kehtivusaega on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Seega taotleb KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve Harku vald 76902 Harju maakond) keskkonnaloa pikendamist Helmi-Aakre liivamaardla (registrikaardi nr 0518) ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 18, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 19 ning 20 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 21 maavara ammendamiseks enne karjääri korrastamist. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandatav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Taotleja palub ennistada MaaPS § 67 lõikes 5 nimetatud tähtaja, kuna enne taotluse esitamist oli vaja saada kaevandamise jätkamiseks nõusolekud maavara omanikult ja mäeeraldise piirile lähemal, kui 100 m asuva elamu omanikult ja see võttis oodatust kauem aega. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Helmi-Aakre V liivakarjäär (L.MK/321323), mäeeraldise pindala 8,23 ha, teenindusmaa pindala 9,35 ha) asub eramaal Tartu maakonnas Elva vallas Rebaste külas Limmani (tunnus 60801:001:0550) katastriüksuse idaosas. Edelast piirneb mäeeraldis Heino (tunnus 60801:001:0440) katastriüksusega ja põhjast Aakre metskond 107 (tunnus 60801:001:1213) ning Kaku (tunnus 60801:001:1190) katastriüksustega. Mäeeraldisest ligikaudu 15 m ida pool kulgeb Ülpre-Kure kõrvalmaantee nr 23241. Lähimad elamud jäävad 59 m kaugusele põhja poole Kaku (tunnus: 60801:001:1190) kinnistule ja 155 m kaugusel Männimäe (tunnus: 60801:001:1180) kinnistule. 3 Mäeeraldise lääneosas kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 216210658) kaitsevööndiga 1 m mõlemal pool liini äärmistest kaablitest. Liini kaeitsevööndis ei kaevandata. Kaevandamiseks liini alal projekteeritakse ja teostatakse liini teisaldamine koostöös liini omanikuga. Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Karjääri ala kattub lõunaosas natura elupaigaga tüüp 7140 (Siirdesood ja õõtsiksood). Karjääri mõjualas puuduvad arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus 1970-1972. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Valga maakonnas ehitusliiva ja kruusa otsingutöid, mille käigus rajati Helmi-Aakre prognoosalale 69 puurauku sügavusega 1,3-12,0 m, laboriuuringuteks võeti 77 proovi. Saadud laborikatsete ja analüüside põhjal eraldati 10 liiva ja kruusa varu arvutuse plokki (I-X) koguvaruga 1784 tuh m³. Helmi-Aakre V mäeeraldisele rajati 2 puurauku (nr 602 ja 604), millede materjalist võeti 2 kruusaproovi. Laboriandmeil on veeriseline kruus valdavalt karbonaatse koostisega ning sisaldab kruusaosakesi 55,7-60,5%. Kruusaosakeste külmakindlus on 25 tsüklit ja purustatavuse mark 12-16. Kruusapinnase liivaosis on keskmise- kuni jämedateraline, täisjääk sõelal 063 on 54,5—67,1% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 3,7-10,4%. Kruusapinnast soovitati peale purustamist ja fraktsioneerimist kasutada ehitustöödel. Kruusa mahuks hinnati 1,7 ha suurusel alal 91 tuh m³. 1976. aastal tegi RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” geoloogilisi uuringuid Helmi- Aakre V mäeeraldisest ca 0,9 km lä pool, mille tulemusena vormistati Aakre kolhoosile 2,85 ha suurune Oona liivakarjäär algvaruga 78 tuh m³. 1986-1988. a tegi TK Eesti Geoloogia Valga maakonnas kruusa ja liiva otsingu- hinnangu töid, selle käigus kontuuriti Helmi-Aakre liivamaardla. Otsingu- hinnangutööd viidi läbi 15 km² suurusel alal, Purtsi jõest põhja pool. Töö käigus rajati 39,4 km otsingumarsruute ja kirjeldati 147 vaatluspunkti, rajati 34 puurauku, 13 šurfi, laboriuuringuteks võeti 96 liiva ja kruusa proovi. Uuringuandmeil on materjali kvaliteet, kasuliku kihi paksus ja levik vahelduv. Maardla varu arvutati kahes varuplokis aritmeetilise keskmise meetodil, alusplaani mõõtkava oli 1:10 000. 1990-1991. a tegi PI “Eesti Maanteeprojekt” Helmi-Aakre liivamaardla idaosas geoloogilise uuringu „Aruanne Helmi-Aakre maardla Helmi-Aakre karjääri (Valga Teede Valitsus) geoloogilisest uuringust“ (EGF 4516) , mille eesmärgiks oli Purtsi ja Puka vahelise maanteelõigu ehituse tarbeks sobilike ehitusmaterjalide leidmine ja uurimine (Palusalu, 1991). Tööd toimusid 1972. Aastal väljaeraldatud X varuploki piirkonnas, kokku rajati 39 puurauku (275 j.m), millede materjalist võeti 33 proovi. Proovid teimiti Teedeehituse Kesklaboratooriumis. Varuala topoalus koostati mõõtkavas 1:1000. Kasulikuks kihiks oli veeriseid ja rahne sisaldav kruusapinnas ja kruusakas liiv. Varu arvutati 5,1 ha suurusel alal paralleelsete lõigete meetodil, kokku 338,7 tuh m³. 4 Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku jalamil vahelduva pinnareljeefiga fluviomõhnastiku piires, kus kattekihiks on kasvukiht. Alal levib vabapinnaline põhjavesi, mis toitub sademetest. Veetase on maapinnast 1,7…7,0 m sügavusel, abs kõrgusvahemikus 61,97-63,37 m (EH2000). Vahetult läänest külgneval alal on 2011. aasta geoloogilises uuringus rajatud puuraukudes mõõdetud veetase maapinnast 1,3–3,6 m sügavusel, abs vahemikus 62,87–63,67 m (keskm. 63,37 m). Veetase alaneb lõuna suunas. Kaevandamisel moodustub külgnevates karjäärides ühine veekogu. Mäeeraldisest ca 0,4 km lõunas on Purtsi jõe veetase abs kõrgusel 60,37 m (EH2000) (mõõdetud 15.07.2008.a). 2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 8,39 ha suuruse Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogilise uuringu tarbevaru uurituse detailsusega (Rändur, 2008; EGF 8059). Uuringualale rajati 19 puurauku, laboriuuringuteks võeti 47 proovi, koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:1000. Aktiivne tarbevaru arvutati nelja varuplokina, sh 1. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi kirdeosas leviva ehituskruusa varu 1,74 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 18. plokk). 2. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumis veetasemest kõrgemal leviva ehitusliiva varu 7,33 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi- Aakre liivamaardla 19. plokk). 3. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi lääne- ja edelaosas veetasemest madalamal leviva ehitusliiva varu 2,91 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 20. plokk) ja 4. plokk Helmi-Aakre III uuringuruumi kagunurgas leviva täiteliiva varu 0,93 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 21. plokk). Uuringuruumi varu kinnitas KKM 08.08.2009. a. käskkiri nr 916. Helmi-Aakre liivamaardla, sh Helmi-Aakre liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku loodenõlvaga külgnevas Würmi jäätumise servamoodustiste vööndis. Aastatel 1959–1963 tehtud komplekse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil on kasulikku kihti moodustav Võrtsjärve alamkihistu eriteraline kruusakas liiv ning kruus seotud fluviomõhnastikuga. Pinnareljeef on mõhnastikule omaselt muutlik, maapinna abs kõrgused on mõhna järsemal lääneküljel vahemikus 62–69 m abs kõrgust. Kattekiht on esindatud kuni 0,5 m paksuse kasvukihi ning kuni 0,5 m paksuse väga peeneteralise porsunud liivaga. Kasuliku kihi paksus on kuni 11,6 m. Selles põimuvad eriteralise liiva, s.o peene- kuni kruusaka jämedateralise liiva kihid (fgIIIjr3). Mõhna kirdeosas moodustab kasuliku kihi ülemise osa peen kuni jäme karbonaatse koostisega kruus (fgIIIjr3). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv (lgIIIjr3) või saviliivmoreen (gIIIjr3). 60ndate aastate alguses uuringuruumist ca 1,5 km kagusse rajatud puuraugu 261 andmeil on kvaternaarisetete kogupaksus ca 35 m. Nood lasuvad Kesk-Devoni Burtnieki lademe Burtnieki kihistu (D2brbr) liivakivil. Geoloogilise uuringu käigus 2008. a. aprillis ei täheldatud põhjavee esinemist puuraukudes Helmi-Aakre III uuringuruumi (praeguse Helmi-Aakre V mäeeraldise) kirdeosas, kus maapinna ja kruusa-liivakihi lamamiks oleva moreeni lasuva pinna abs kõrgused on suuremad. Vesi ilmus puuraukudesse puuraukude 2–12 joonest lääne ja lõuna pool. Põhjavee tase määrati põhjaosas puurauk 2 piirkonnas 63,77 m abs kõrgusel 5 (maapinnast 9,2 m sügavusel) ja puurauk 12 piirkonnas 63,24m abs kõrgusel (maapinnast 4,0 m sügavusel) Veetase langeb edela suunas puuraukude 4 ja 5 piirkonnas 61,47–61,67 m abs kõrguseni (maapinnast 6,6 m sügavuseni). Samal tasemel fikseeriti veetase uuringuruumi läänest piiritleva astangu jalamil paikneval soostunud alal ning uuringuruumi lõunaosas sulglohus. Veetase jälgib kasuliku kihi lamava pinna langust. Vettkandvaks kihiks on ülipeene- kuni jämedateraline liiv ning kruus. Piirkonna veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale veelahkmealaks olevalt Otepää kõrgustikult läände. Uuringupunktides määratud veetasemete alusel on keskmine veetase 62,4 m, mis on ka oodatav veetase maavara ammendumisel. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Helmi-Aakre V liivakarjääri alal leviv materjal on esindatud üksikuid veeriseid sisaldava peene kuni jämeda kruusaga (18. plokk), vähest kruusa sisaldava (osakesi >5 mm kuni 10%) või kruusaka (osakesi >5 mm 10–35%) peene- kuni jämedateralise liivaga (19. ja 20. plokk) ning ülipeeneteralise savika aleuriitse liivaga (21. plokk). 18. plokk (ehituskruus) paikneb karjääri kirdeosas. Kruusa üldkoostis on 6 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 33,00 67,42 43,37 5–0,05 mm osakesed (liiv) 29,90 62,59 51,77 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,68 8,55 4,86 Materjali jämepurd on peen kuni jäme, keskmiselt ümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Liivaosakeste peensusmoodul on 2,43 (2,29–2,58), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 8,56% (6,58–13,80%), täisjääk sõelal 063 mm on 53,38% (45,81–61,81%). Kruusaterade füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamiseks kasutati 1972. a. otsingulis-hinnangulise töö (Põllumäe, 1972) käigus võetud proovide katse–tulemusi. Tabel 1 - Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused (Põllumäe, 1972) Purustatavus Külmakindlus Kruusa Kaalukadu Mark fraktsioon Kaalukadu Mark (%) survel peale 25 silindris tsüklit (%) 5-10 mm 6,7–11,2 8–12 1,0–2,2 25 10-20 mm 8,7–11,5 12 0,7–1,0 25 20-40 mm 12,7–15,5 16 0,5–4,6 15 Karjääri alal leviv kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ning ehitustöödel, kruusa liivaosa vastab ehitusliiva tingimustele. 19. plokk (veetasemest kõrgemal paiknev ehitusliiv) hõlmab peaaegu kogu karjääri ala, va selle lõunaosa, kus reljeefi madalaimas osas levib täitepinnasena kasutatav liiv (21. plokk). Karjääri kirdeosas paikneb plokk ehituskruusa lamamis (18. ploki 6 lamamis), kus liiv on jämedateraline, selle kruusaosakeste sisaldus ületab 15%. Lääne ja lõuna suunas muutub liiva lõimis keskmiseteraliseks ning kruusaosakeste sisaldus materjalis on valdavalt alla 10%. Erandina on ploki koosseisu lülitatud ploki kaguosas, vahetult täiteliiva plokiga külgneval alal leviv kruusakiht (pa 11 ja 16 piirkond), millist ei olnud võimalik kontuurida iseseisvat varuplokki. Liiva üldkoostis on 29 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 1,44 30,03 (46,38*) 14,70 5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,05 (48,89*) 91,76 79,13 <0,05 mm osakesi 2,18 9,31 6,17 (savi ja tolm) *- erandproov kruusakihist (pa. 16) Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi (Mk: 2,0– 2,5). Liiva peensusmoodul on 2,30 (1,49–2,78), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 7,33% (2,18–9,31%), täisjääk sõelal 0,63 mm 47,02% (15,20–65,09%); osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 12,22% (8,18–19,01%). Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav teedeehituses ning ehitustöödel. 20. plokk (veetasemest madalamal paiknev ehitusliiv) hõlmab karjääri lääne- ja edelaosa, paiknedes 19. ploki lamamis. Ploki koosseisu on lülitatud ploki kagunurgas, puurauk 16 piirkonnas leviv veealune 1,5 m paksune kruusakiht. Liiva üldkoostis on 9 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,78 18,08 (46,38*) 13,63 5–0,05 mm osakesed (liiv) 79,26 (48,89*) 95,9 82,13 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,65 6,25 4,24 *- erandproov kruusakihist (pa 16) Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi (Mk: 1,5-2,0). Liiva peensusmoodul on 2,29 (1,60–2,64), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,21% (2,71–8,82%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 46,53% (15,02–61,44%), osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 10,29% (5,07–16,28). Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav teedeehituses ning ehitustöödel. 7 21. plokk (täiteliiv) paikneb uuringuruumi lõunaosas sulglohus, valdavalt veetasemest madalamal. Täitepinnasena käsitletakse savikat ülipeeneteralist liiva, mille üldkoostis on 5 proovi põhjal järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,76 10,64 1,68 5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,52 86,46 74,71 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 11,24 26,43 23,61 Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal ülipeeneteralise liiva gruppi (Mk: <1,0). Liiva peensusmoodul on 0,63 (0,56–1,02), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 23,93% (11,50–26,71%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 6,36% (4,89–16,94%), osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 63,12% (45,44–65,96). Maavara on arvele võetud Keskkonnaministri 08.08.2009. a. käskkirjaga nr 916. Seisuga 01.01.2026 maardla varuplokkide lõikes jaguneb mäeeraldise jääkvaru järgmiselt: - plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³; - plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuhm³; - plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³; - plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³. 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis (8,23 ha) ja selle teenindusmaa (pindala 9,35 ha) on väiksemad olemasolevast loast kuna olemasolevatel piiridel oli kuni 2,4 m ulatuses kattumine külgnevate katastriüksustega, millel kaevandamiseks puudub maakasutusõigus. Arvestades välja jääva ala ja maavara koguse suurust on tinglikult arvestatud, et mäeeraldis hõlmab jätkuvalt maavara plokke täielikult. Välja jääval alal ei ole kaevandamist toimunud. Sügavuti on mäeeraldise piiriks ainult plokiga 19 kattuval alal ja alal, kus plokid 18 ja 19 kattuvad, ploki 19 lamam. Alal, kus plokk 19 kattub plokiga 20 on lamamiks ploki 20 lamam. Ploki 21 alal on lamamiks ploki 21 lamam. Mäeeraldise lamamis on aste uuringupunktide Ip-1, Pa-8, Ip-2, Pa-16 ja Pa-11 joonel. Käesoleva taotlusega ei muudeta sügavuti mäeeraldise piire. Käesoleva taotluse mäeeraldise plaanil esitatud lamami jooned erinevad varasematest joontest kuna varasemad lamami jooned ei kirjeldanud sama lamamit, mis oli esitatud läbilõigetel ega arvestanud astmega lamami kujus (Gr lisa 1, Gr lisa 2). 8 5.2 Kaevandatavad varud Taotletav Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 27,38 tuh m³ ehituskruusa, 360,406 tuh m³ ehitusliiva (sh 84,975 tuh m³ allpool veetaset) ja 32 tuh m³ veealust täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset ja allpool veetaset ehitusliivas 18° (nõlvus 1:3) ning täiteliivas 12° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata kokku 2,6 tuh m³ ehituskruusa (plokk 18), 66,9 tuh m³ ehitusliiva (plokk 19 ja plokk 20) ja 6,3 tuh m³ täiteliiva (plokk 21). Eelnenust tulenevalt on kaevandatav ehituskruusa kogus taotletavas karjääris 27,38 – 2,6 = 24,78 tuh m3, ehitusliiva kogus 360,406 – 66,9 = 293,506 tuh m3 ja täiteliiva kogus 32 – 6,3 = 25,7 tuh m3. 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Helmi-Aakre V liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik Ülpre-Kure tee (tee nr 23241) kaudu. Tegemist on juba tegutseva karjääriga. Katendi keskmine paksus on 0,38 m ja maht 31 tuh m3. Kasuliku kihi paksus ulatub 11 m, millest allpool põhjavee taset on maavara kihi paksus kuni 5 m. Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on keskmiselt 2,2 m. Sellise paksusega maavaravaru saab ja kavandatakse väljata veetaset alandamata ja ümbritseva pinnase veetaset mõjutamata. Samas on veealuse maavara kihi paksus piisav, et tulevikus saab alale ka veekogu kujundada. Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 9 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Liiva ja kruusa kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Lisaks sellele muudetakse kaevandamisega jäädavalt maapinnareljeefi. Helmi-Aakre V liivakarjäär on juba tegutsev karjäär ja selle ala on kaevandamisest juba mõjutatud. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Karjääri lõunaosas on Natura elupaik tüüp 7140 (Siirdesood ja õõtsiksood). Elupaik ei kuulu eraldi esile tõstetud nn. esmatähtsate elupaigatüüpide hulka, mille kaitse tagamiseks on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. Lähtuvalt kavandatavast tegevusest tuleb tuvastada kas võib esineda elupaigale keskkonnakahju oht. Keskkonnakahju ohu tuvastab Keskkonnaamet. 7.1 Vesi Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna maavaravaru väljatakse veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. 10 Masinad paiknevad kaevandamisel karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim elamu paikneb Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldisest 74 m kaugusel. Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima elamu kaugust 59 m teenindusmaast ja 74 m mäeeraldise piirist võiks müratase elamu juures leviku ideaaltingimustel ületada piirmäära, kui töötlus toimuks vahetult piiril. Helmi-Aakre V liivakarjääris on karjääris toimunud kaevandamisel elamupoolsel küljel piirile paigutatud katendi vall ja kaevandamisega on moodustunud karjääris ~9 m sügavune süvend. Arvestades teenindusmaale paigutatud katendi valli ja kaevandamisel tekkinud süvendit ning süvendi nõlvu oleks lähim koht karjääris, kus töötlus toimuda saaks elamust ~90 m kaugusel süvendis. Arvestamata süvendi, valli ja karjääri ning elamu vahelise haljastuse summutavat mõju võiks elamuni ulatuda sellelt kauguselt heli ideaalse leviku tingimustes müratase: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 90 + 11) = 60 𝑑𝐵 Praktikas takistavad müralevikut olemasoleva karjääri süvendi küljed, katendi vall piiril ja taimestik ehk oodatav müratase jääb seega 18–25 dB võrra alla piirmäära. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi 11 ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 12  Osakeste suurus < 2,5 µm < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 0,0025 < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Tartu-Tõravere vaatlusjaamas 2,8 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine: 2,8 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0016 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~36700 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 36700 0,0016 × = 0,059 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Toodangu töötlusseadmest väljumisel on eriheide 0,00007 kg/t. Arvutatud eriheide laadimisel on 0,0023 kg/t. Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 2 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + 0,0011 + (2 ∗ 0,00007) + (2 ∗ 0,0016) = 0,00504 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~36700 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 36700 0,00504 ∗ = 0,185 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa kuni 0,185 t/a. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 13 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatav katend, mille kogumahuks on 31 tuh m3 Taotletavas Helmi-Aakre V liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Helmi-Aakre V mäeeraldisel on allpool põhjavee taset maavara kihi paksus kuni 5 m. Selline veealuse maavara kihi paksus on piisav, et alale nõuetekohane veekogu kujundada. Mäeeraldise kirdepoolne osa on korrastatav metsamaaks. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Lõplik korrastamislahendus ja korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 14 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Helmi-Aakre V liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 9,35 ha x 2000 € ≈ 18700 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J.Viru Markšeideribüroo 15.01.2026 15