Annely Akkermann Teie nr
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 24.03.2023 nr 6-1/230461/2301641
Mittevaralise kahju hüvitise maksustamine
Austatud rahandusminister
Õiguskantsleril paluti kontrollida tulumaksuseaduse § 12 lõike 3 põhiseaduspärasust. Avaldaja
juhtis oma pöördumises tähelepanu, et selle sätte sõnastuse järgi ei maksustata tulumaksuga üksnes
kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisi. Ka Maksu- ja Tolliamet on avaldajale vastates
tõlgendanud sätet nii, et mittevaralise kahju hüvitiselt, mida makstakse näiteks kohtuvälise
kokkuleppe tulemusel, tuleb maksta tulumaksu, ning maksust on vabastatud üksnes kohtuotsuse
alusel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis.
Avaldaja leiab, et sellise tõlgenduse korral koheldakse kohtuväliselt väljamõistetud mittevaralise
kahju hüvitise saajaid halvemini kui kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise saajaid, sest
esimesel juhul peab hüvitiselt tulumaksu maksma, aga teisel juhul ei tule seda teha.
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lõikes 3 on öeldud, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks
tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või
kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud
hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega.
Tulumaksuseadus ei defineeri tulu mõistet. TuMS § 12 lõikes 1 on loetletud mitteammendavalt
füüsilise isiku sissetuleku liigid, mis on tulumaksuga maksustatavad. Mõned tulumaksuseaduse
sätted täpsustavad juhtumeid, mil tulu on maksust vabastatud (nt TuMS § 12 lõige 3).
See, et konkreetset väljamakset pole maksust vabastatud tulude loetelus, ei tähenda tingimata, et
sellelt väljamakselt peab maksma tulumaksu. Väljamakse on tulumaksuga maksustatav sel juhul,
kui see vastab tulu mõistele.
Kohus on tulu mõistet tõlgendades lähtunud majandustegevuse tulu teooriast. Riigikohus on
öelnud, et TuMS § 12 lõike 1 tähenduses saab füüsilise isiku tuluna käsitada üksnes sellist
rahaliselt hinnatavat, tagastamatut ja realiseeritavat sissetulekut, mis tekib tulu saamise eesmärgil
toimuva majandustegevuse tulemusena.
Kohus on leidnud, et mittevaralise kahju hüvitis on üldjuhul oma olemuselt juhuslik sissetulek,
sest sellisele sissetulekule sarnast tulu ei ole võimalik teenida tavaolukorras, kus isikule kahju ei
ole tekitatud. Kuna mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik mõõta rahas ja kahjuhüvitis on
hinnanguline, ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui palju isiku varaline seisund muutus võrreldes
olukorraga, mil mittevaralist kahju ei oleks tekitatud. Niisiis on kohus asunud korduvalt
2
seisukohale (vt viimati RKHKo 14.11.2017 asjas nr 3-16-336/25), et mittevaralise kahju hüvitis ei
kuulu oma olemuselt üldjuhul füüsilise isiku tulumaksuga maksustatava tulu hulka.
Maksuhaldur on leidnud, et mittevaralise kahju hüvitis on maksust vabastatud sel juhul, kui seda
maksab riik või kohalik omavalitsus või kui mittevaralise kahju hüvitise on välja mõistnud kohus.
Seejuures on maksuhaldur viidanud TuMS § 12 lõike 3 täiendusele, mis jõustus 1. veebruaril 2015.
aastal.
Avaldajale saadetud e-kirjas (15.06.2022) rõhutas Maksu- ja Tolliamet, et füüsilise isiku tulu
liigid, mida tulumaksuga ei maksustata, on seaduses sõnaselgelt kirjas ning et üksnes kohtu
kinnitatud kompromissi alusel välja makstud mittevaralise kahju hüvitis on maksuvaba, kuna
sellekohane maksuvabastus tuleneb otsesõnu TuMS § 12 lõikest 3. Eespool viidatud kohtulahendi
kohta märkis maksuhaldur, et see puudutab 2015. aastale eelnenud perioodi ning et siis ei olnud
seaduses sõnaselgelt välja toodud, et mitterahalise kahju hüvitis on maksuvaba ainult siis, kui see
on kohtu poolt välja mõistetud.
Selline tõlgendus ei toeta vaidluste kohtuvälist lahendamist. Seadusemuudatuse tekkeloo põhjal
võib päris kindlalt öelda, et tulumaksuseaduse § 12 lõiget 3 täpsustades ei soovinud parlament
muuta mittevaralise kahju hüvitist maksustatavaks.
Tulumaksuseaduse muudatus lisati süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse
rakendussätetesse selle seaduse eelnõu teise lugemise ajal põhiseaduskomisjoni ettepanekul
(eelnõu juhtivkomisjon oli põhiseaduskomisjon). Eelnõu teise lugemise seletuskirjas on
tulumaksuseaduse muudatust selgitatud järgmiselt: „Kehtiva tulumaksuseaduse § 12 lõikes 3 on
loetletud hüvitised, mida ei loeta füüsilise isiku tuluks ja mida seega ei maksustata. Nendeks on
teise isiku kasuks tehtud kulu hüvitis ja otsese varalise kahju hüvitis. Sellest loetelust puudub aga
mittevaralise kahju hüvitis, ehkki praktikas arvestatakse hüvitise maksustamisel Riigikohtu
halduskolleegiumi 17.12.2009. a lahendis 3-3-1-72-08 võetud seisukohaga, et alusetult vabaduse
võtmise eest makstud hüvitist ei ole õige lugeda tuluks. Riigikohtu lahendist tuleneb, et kuivõrd
AVVKHS § 5 lg 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks alusetult vabaduse
võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju, kuid see säte ei täpsusta,
kui suure osa hüvitisest moodustab mittevaraline kahju, tuleb lugeda, et hüvitis on maksustatav
vaid 50% ulatuses. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse AVVKHS kehtetuks ning sätestatakse eraldi
alused saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju arvutamiseks, on edaspidi võimalik erinevaid
hüvitise liike eristada ning mittevaralise kahju hüvitis tulude hulgast välja arvata. Selguse huvides
tuuakse tulumaksuseaduse § 12 lõikes 3 välja, et mittevaralise kahju hüvitis, mida maksab riik või
kohaliku omavalitsuse üksus või mille on välja mõistnud kohus, ei ole füüsilise isiku tulu ja seda
ei maksustata. Saamata jäänud tulu hüvitis on aga maksustatav.“1
Sellest selgitusest võib välja lugeda, et ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse
alusel makstav mittevaralise kahju hüvitis on maksuvaba. Seega ei ole maksuvabastuse täpsustus
mõeldud hõlmama kõiki olukordi, mil võidakse maksta mittevaralise kahju hüvitist. Kuna
süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel hakati eristama varalise ja mittevaralise kahju
hüvitist, oli võimalik mittevaralise kahju hüvitise kohta eraldi sätestada, et see on maksuvaba.
Tundub, et seadusemuudatus sõnastati liiga kitsalt ning ei osatud ette näha, et sellise sõnastuse
tõttu hakatakse mittevaralise kahju hüvitise maksustamist ka üldiselt teisiti tõlgendama ning
asutakse maksustama hüvitist olukordades, mida muudatuse tegemisel ilmselt silmas ei peetud.
1
Vt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu (635 SE) teise lugemise seletuskiri,
muudatusettepanek nr 8.
3
TuMS § 12 lõike 3 kitsa tõlgendamise tulemus on see, et mittevaralise kahju hüvitamist
eelistatakse nüüd taotleda kohtu kaudu, mis suurendab kohtute töökoormust ka neis küsimustes,
kus lahendus on võimalik saavutada kohtuväliselt. Avaldaja on välja toonud, et kui näiteks
kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada prokuratuuri määrusega (kriminaalmenetluse seadustiku
§ 202 lg 7, § 203 lg 6, § 2031 lg 6), on selle eelduseks ka asjaolu, et kahtlustatav on juba heastanud
või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. Kui tõlgendada ja rakendada TuMS § 12 lõiget 3
eelkirjeldatud viisil, tähendab see, et ka prokuratuuri määrusega kriminaalmenetluse lõpetamisel
ja kahjuhüvitise kindlaksmääramisel maksustatakse hüvitis tulumaksuga. Kannatanul pole
mõistlik sellise lahendusega nõustuda, sest niisugusel juhul tuleb tal saadud hüvitiselt maksta
tulumaksu. Seevastu kohtus väljamõistetav hüvitis oleks maksuvaba. Ei ole selge, millega saaks
sellist vahetegu õigustada.
Leian, et neid tulumaksuseaduse sätteid on võimalik tõlgendada ka põhiseadusega kooskõlas
oleval viisil ja kohelda kohtuväliselt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise saajaid võrdselt
kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise saajatega. Majandustegevuse tulu teooriast
lähtudes ei ole mittevaralise kahju hüvitis tulu. Väljamakset, mis ei ole tulu, ei maksustata
tulumaksuga. Kuna tulu mõistet pole muudetud, on võimalik tulumaksuseadust tõlgendada
endiselt nii, et mitterahalise kahju hüvitis pole maksustatav. Kui Riigikogu oleks soovinud muuta
mittevaralise kahju hüvitise maksustatavaks, oleks tulnud seaduses vastav väljamakse määratleda
maksuobjektina. Maksuvabastuse täpsustamise kaudu ei saa maksuobjektiks muutuda miski, mida
seadus maksuobjektina ei määratle.
Ei saa välistada, et õigusselguse huvides oleks vaja TuMS § 12 lõiget 3 siiski muuta, sest sättes
nimetatud „kohtu väljamõistetud“ mittevaralise kahju hüvitis mõjub eksitavalt.
Palun arutage Maksu- ja Tolliametiga seda probleemi ning andke teada, kas tulumaksuseadust on
võimalik tõlgendada eelkirjeldatud viisil või tuleks TuMS § 12 lõiget 3 muuta. Kui peate
vajalikuks tulumaksuseadust muuta, palun Rahandusministeeriumil vajalikud seadusemuudatused
ette valmistada.
Kui leiate, et kohtuväliselt makstud mittevaralise kahju hüvitis peab olema maksustatud, siis palun
põhjendage, mis asjaoludel koheldakse kohtuväliselt määratud mittevaralise kahju hüvitise saajaid
teisiti kui kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise saajaid. Kas seejuures on arvestatud,
et selline regulatsioon suurendab kohtute töökoormust ning pärsib vaidluste kohtuvälist
lahendamist?
Palun Teie vastust hiljemalt 10. aprillil 2023. a.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Justiitsministeerium
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]