Advokaadibüroo Haas & Jennsen_avaldus

Saaja: Eesti Vabariigi Õiguskantsler Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8, Tallinn 15193 Esitaja: vandeadvokaat Katrin Jennsen Advokaadibüroo Haas & Jennsen Ülikooli 2A, Tartu 51003 E-post: [email protected] Tel: 528 5522 24. märts 2023.a AVALDUS perekonnaseaduse § 117 lg 2 vastavuse kontrollimiseks põhiseadusele ja seadusele 1. Põhiseaduse § 139 kohaselt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. PS § 142 kohaselt, kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. 2. Tulenevalt eelpooltoodust palun Õiguskantsleril kontrollida perekonnaseaduse 117 lg 2 vastavust seadusele ja põhiseadusele allpooltoodud põhjendustel. 3. PKS § 117 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. Nimetatud sätte alusel täidavad omavahel mitte abielus olevad lapse vanemad kohaliku omavalitsuse asutuses lapse sünni kande tegemisel kirjaliku avalduse, millega on võimalik anda ühele vanemale üle lapse suhtes ainuhooldusõigus. 4. Minu hinnagul on nimetatud säte vastuolus perekonnaseaduse mõtte ja perekonnaseaduse §- dega 82, 116 ning 137 lg 1. 5. Riigikohtu 7. detsembri 2018.a lahendi nr 2-17-3347 punktis 18 on riigikohus selgitanud, et vanemate üksmeelne otsus ei mõjuta hooldusõiguse kuuluvust ning ühise hooldusõiguse lõpetamine on võimalik ainult vanema avalduse alusel kohtus. Riigikohtu väljendatud seisukoht tuleneb PKS §-st 137 lg 1. Samale seisukohale on asunud näiteks ka Tartu Ringkonnakohus 20. juuni 2019.a kohtumääruses tsiviilasjas 2-19-7334, kus lapse isa oli lapse sünni registreerimisel kohalikus omavalitsuses allkirjastunud kokkuleppe lapsevanemate hooldusõiguse kuuluvuse kohta selliselt, et lapse emal on lapse ainuhooldusõigus ning lapse isal hooldusõigus puudub. Advokaadib roo Haas & Jennsen O (registrikood 16669722) Aadress: likooli 2A, Tartu [email protected] Arveldusarve: LHV Pank EE967700771008878301 www.haasjennsen.ee Ü ü Ü Advokaadibüroo Haas & Jennsen lk 2 / 2 Ringkonnakohus leidis, et sellisel juhul on vanematel jätkuvalt ühine hooldusõigus olenemata rahvastikuregistri kandest, kuna vanema hooldusõigus tuleneb seadusest ja sellest ei saa kokkuleppega loobuda või anda seda üle teisele vanemale (PKS § 116 lg 2). Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mitte poolte kokkuleppest (PKS § 82). Kokkulepe, millega üks vanem loobub oma hooldusõigusest, on vastuolus heade kommetega ja on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Rahvastikuregistri kanne ei ole õigustloov, ning ka vigasest kandest ei teki õiguslikke tagajärgi. 6. Seega on minu hinnagul PKS § 117 lg 2 vastuolus perekonnaseaduse teiste sätetega ning hooldusõiguse üldise põhimõttega. Olukorras, kus vanemate hooldusõigus tuleneb põlvnemisest (PKS § 82), ning põlvnemise aluseks on mehe poolt lapse eostamine ja naise poolt lapse sünnitamine, tuleb asuda seisukohale, et vanematel on lapse suhtes hooldusõigus alates lapse sünnist. PKS § 117 lg 2 ning lapse sünni registreerimisel kohaldatav praktika aga loob ebaõige eelduse nagu tekiks vanemate hooldusõigus lapse sünni registreerimisest omavalitsuses. Praktikas on kujunenud olukord, kus vanematel on lapse sünni hetkest lapse suhtes hooldusõigus (tulenevalt põlvnemisest) kuid lapse sünni registreerimisel on neil võimalik ühine hooldusõigus kokkuleppel lõpetada, allkirjastades sellekohase avalduse blanketil kohalikus omavalitsuses. PKS § 137 lg 1 aga ei võimalda vanemate kokkuleppe alusel ühist hooldusõigust lõpetada, vaid ühise hooldusõiguse lõpetamine on võimalik üksnes kohtus. 7. Kui aga seadusandja tahe ongi olnud anda vanematele õigus neil lapse suhtes olevat hooldusõigust ühekordselt kokkuleppel lõpetada, jääb ebaselgeks, miks saavad vanemad kokkuleppel ühist hooldusõigust (ilma kohtu sekkumiseta) lõpetada ainult lapse sünni registreerimisel aga mitte hiljem? Samast loogikast lähtudes peaks olema lapse sünni registreerimisel ühise hooldusõiguse valinud omavahel mitte abielus olevatel vanematel õigus siis oma ühekordset õigust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ilma kohtu sekkumiseta kasutada ka hiljem. Ebaselgeks jääb ka see, miks ühekordne lapse hooldusõiguses muudatuste tegemise õigus ilma kohtu vahenduseta on reserveeritud üksnes omavahel mitte abielus olevatele lapsevanematele, kuid abielus olevad vanemad on sellisest võimalusest ilma jäetud, sest nemad lapse suhtes ühist hooldusõigust lapse sünni registreerimisel lõpetada ega teisele vanemale üle anda ei saa. 8. Seega on käesoleval ajal perekonnaseaduse alusel loodud õiguslik olukord, kus vanematel on ühine hooldusõigus lapse suhtes alates lapse sünnist, lapse sünni registreerimisel on vanematel (seejuures üksnes omavahel abielus mitte olevatel vanematel) õigus ühine hooldusõigus kokkuleppel lõpetada, kuid samal ajal on hooldusõiguses muudatuste tegemine võimalik üksnes kohtus. Selliselt on perekonnaseaduse sees vastuolu põlvnemist ja hooldusõigust reguleerivate sätete vahel. Lugupidamisega advokaat Katrin Jennsen /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Katrin Jennsen <[email protected]> Saadetud: 24.03.2023 11:37 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Avaldus Manused: Avaldus-PKS §117 lg 2.asice Lugupidamisega, vandeadvokaat Katrin Jennsen Tel. +372 528 5522 Advokaadibüroo Haas & Jennsen www.haasjennsen.ee Käesoleva kirja sisu ning sellele lisatud info manustena on konfidentsiaalne ja on mõeldud kasutamiseks üksnes kirja adressaadile. Juhul kui Te olete saanud kirja eksituse tõttu, palume teil teavitada sellest saatjat ning kustutada kiri koheselt koos kõikide lisadega.Tänan. The information contained in this letter is confidential and is intended only for the use of the recipient of the letter. If you are not the intended recipient, please inform the sender and delete the letter with the possible attachments immediately. Thank you.