ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 17.03.2023
Kehtib kuni: 17.03.2098
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Alo Vihandi Teie 02.03.2023 nr
[email protected]
Meie 23.03.2023 nr 1.15-5/2023/1273-3
Vastuskiri
Austatud Alo Vihandi
Täname pöördumise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM)
poole. Ministeerium on teadlik tootjaliitumiste probleemist ja vastab küsimustele järgnevalt.
1. Kelle vastutusalas on elektrivõrgu arendamine?
Elektrituruseaduse (§ 66 lg 8 - 14) kohaselt peab võrguettevõtja vähemalt iga kahe aasta tagant
esitama Konkurentsiametile oma järgmise 10 aasta võrgu arengukava. Arengukavas peab
jaotusvõrguettevõtja muuhulgas välja tooma ka kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks
kuni kümneks aastaks ning tegevuskava probleemsetes piirkondades lahenduste leidmiseks. Uue
kohustusena tuleb arengukavasid ka avalikult konsulteerida ning konsultatsiooni tulemused
avalikustada veebilehel. Konkurentsiamet võib vajadusel arengukava vaidlustada ning nõuda kava
ümber tegemist. Meile teadaolevalt on Konkurentsiamet võtnud erilise tähelepanu alla
võrgukvaliteedi parandamise piirkondades, kus sellega on siiani kõige suurem mure olnud.
Konkurentsiametil on õigus ja võimalus suunata võrguettevõtjat tegema investeeringuid
piirkondades, kus võrguteenuse kvaliteet on olnud kõige halvem.
2. Kelle kulul teostatakse elektrivõrgu arendamist/parendamist? Selles vastuses ei oota vastust, et
„tarbija“ kuna tarbijateks on kõik elektri tarbijad üle Eesti mitte aga piirkondlikud tarbijad, kus
parasjagu ehitatakse või uuendatakse.
Võrguettevõtja kujundab võrgutasud selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud muuhulgas ka
investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks (ELTS § 71 lg 5). Arenduskohustuse
raames on lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks
kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga (ELTS § 42 lg 21).
Kui liituja soovib võrguühendust elektrienergia võrku andmiseks keskpingel või muuta
tootmistingimusi keskpingel ning selleks peab Elektrilevi muutma tingimusi võrguühendusel
põhivõrguga ja/või looma uue ühenduse põhivõrguga ja/või suurendama 110-35 kV ülempingega
trafo võimsust, siis põhivõrguga liitumise või tingimuste muutmise kulu liituja ja Elektrilevi vahel
proportsionaalselt ei jagata. Antud juhul kannab põhivõrguga uue võrguühenduse loomise või
olemasoleva läbilaskevõime suurendamise või jaotusvõrgu piirkonnaalajaama läbilaskevõime
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
suurendamise kulud liituja (Elektrilevi OÜ liitumistingimused punkt 6.81)
3. Kas mina, liitumise taotlejana, pean maksma kinni võimalik, et kõikide vahealajaamade
ümberehitustööd kui võimsusest on puudu?
Antud piirkonnas võib ajutiselt olla tootmissuunaline võimsus ammendunud ning võrguettevõtjal
võib sel juhul olla vajadus võrguümberehituseks, et suurendada võrgu läbilaskevõimet. Liitujana
tuleb Teil tasuda vaid enda liitumisega seotud ümberehitustööd.
Liitumistasu katab kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel
lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud dokumendist „Elering AS liitumistasu ja
tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika)2.
Metoodika kohaselt koosneb liitumistasu ehitustööde ja seonduvate tööde maksumusest,
menetlustasust ja toimingutasust.
4. Kas meil kehtib ettevõtete ja ka eraisikute osas võrdse kohtlemise põhimõte? Kui ei siis milliste
reeglite alusel erisusi tehakse?
Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet (ELTS § 65
lg 2). Enne liitumistaotluse esitamist on liitujal võimalus tutvuda vabade võimsuste kaardiga3, kus
saab indikatiivse info, kas soovitud piirkonnas on vabu võimsusi liitumiseks ning kui palju võiks
umbes liitumine maksma minna.
Vabade võimsuste kaart annab ülevaate keskpinge elektriliinide kasutamata ressursist. Kaart
põhineb keskpingeliinide arvutustel ja näitab, millistel liinidel ei ole vaja kuvatud võimsusega uue
võrguühenduse loomiseks teostada kulukaid jaotusvõrgu ehitustöid, aidates seeläbi planeerida
liitumisi nii tootmise kui tarbimise vaates efektiivsematesse asukohtadesse.
Kaardil näidatud võimsused on informatiivsed. Vabade võimsuste kuvamisel on arvestatud
olemasolevate elektritootjatega, menetluses olevate ja välja ehitamata liitumistega, kuid ei ole
arvestatud jaotus- ja põhivõrgu vaheliste vabade võimsustega.
5. Kas monopoolses seisundis oleval riiklikul ettevõttel on kohane küsida pakkumise koostamise
osas kliendilt tasu? Kas eelarvestamine ja võrgu ehitamine ei kuulu nende igapäevaste kohustuste
hulka mille eest saavad nad võrguteenuse näol tarbijatelt tasu?
Menetlus- ja toimingutasud koosnevad liitumistega tegelevate Eleringi töötajate tööjõukuludest
ning tegelikest otsestest kuludest kliendi tootmisseadme katsetamiseks.
Menetlustasu tasutakse pärast kliendi poolt liitumistaotluse esitamist põhivõrguettevõtja
väljastatud arve alusel neljateistkümne päeva jooksul. Toimingutasu tasutakse koos liitumistasu
osamaksetega samas proportsioonis osamaksete suurusega kogu liitumistasust.
Juhime ka tähelepanu, et 17.03.2023 jõustus elektrituruseaduse muudatus, mis toob
toojaliitumistele kaasa tagatisraha nõude ning tootmiskohustuse. Võrguga liituda soovivate
elektritootjate maht on viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see
märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina
suuremahulisema võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Võrgus on seni levinud
praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle
liitumispunkti taha tootmisseadet. Kõik sellised liitumised, mille käigus küll liitumispunkt välja
1
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/kliendile/liitumistingimused.pdf
2
https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Liitumistasu_ja_tarbimis-
_voi_tootmistingimuste_muutmise_tasu_arvutamine.pdf
3
https://www.elektrilevi.ee/vabad-voimsused
2 (3)
ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, jäävad võrgu ressurssi blokeerima. Seoses suure
vajadusega rohkem taastuvenergiatootjaid turule saada kehtestati rangem regulatsioon
tootjaliitumistele.
Liitumiste probleemi kiiremaks lahendamiseks kehtestati uutele tootmissuunalistele liitujatele
tagatisraha, mis tuleb liitumislepingu sõlmimisel tasuda. Tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud
perioodi vältel (päikesepaneelide puhul 1 aasta) tagatisraha tagastatakse ettevõtjale.
Kirjeldatud süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist ainult siis, kui nad on kindlad
projekti teostatavuses. Siinkohal jäeti kodutarbijate kuni 15 kW tootjaliitumised tagatisraha
maksmise kohustusest välja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Vaks
Energeetikaosakonna juhataja
Marie-Ursula Vaks
639 7674
[email protected]
3 (3)
Saatja: Kristel Lekko <
[email protected]>
Saadetud: 23.03.2023 14:44
Adressaat: Kadi Kallas <
[email protected]>
Teema: FW: vastus avaldusele
Manused: 1.15-520231273-3 23.03.2023 Väljaminev kiri.asice
From: Marie-Ursula Vaks <
[email protected]>
Sent: Thursday, March 23, 2023 2:30 PM
To: Kristel Lekko <
[email protected]>
Subject: RE: vastus avaldusele
Tere
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saanud kõnealused pöördumised kätte ning vastuskiri
saadeti kodanikule välja 23.03.2023.
Kodaniku esmane pöördumine (saadetud 25.01.2023) jäi õnnetul kombel suure töökoormuse tõttu
märkamata.
Lugupidamisega
Marie-Ursula Vaks
Ekspert
Elektri- ja gaasiturg
Energeetika osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
_______________________________
[email protected]
+372 6 397 674
Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti
www.mkm.ee
From: Kristel Lekko <Kristel Lekko>
Sent: Thursday, March 23, 2023 11:29 AM
To: MKM info
Subject: vastus avaldusele
Tere
Õiguskantsleri poole pöördus Alo Vihandi (Kopasellid OÜ) murega, et ta ei ole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt saanud vastust oma kirjale.
Ta pöördus ministeeriumi poole 25.01.2023 ning küsis Elektrilevi OÜ poolt küsitud liitumispakkumise
menetlustasu ja elektrivõrgu arendamise kohta (kiri saadetud aadressile
[email protected]). Kuna
avaldaja vastust ei saanud, pöördus ta ministeeriumi poole uuesti 01.03.2023 (kiri saadetud aadressile
[email protected] ja
[email protected]).
Palun andke meile teada, kas kõnealused kirjad on ministeeriumini jõudnud ja kas neile on vastatud. Kui
ministeerium on avaldajale vastanud, palun edastage vastus ka õiguskantslerile (
[email protected]).
Kui ministeerium ei ole avaldajale vastanud, siis palun selgitage, miks on avaldajale vastamine viibinud ja
kas avaldajat teavitati vastuse viibimisest. Ühtlasi palun andke teada, kas ja millal ministeerium
avaldajale vastab.
Ootame ministeeriumi vastust võimalusel hiljemalt 31.03.2023 (
[email protected] või
[email protected]).
Lugupidamisega
Kristel Lekko
Õiguskantsleri nõunik
693 8443
[email protected]