Tallinna LV_päring

Saatja: Anneli Kivitoa <[email protected]> Saadetud: 20.03.2023 11:51 Adressaat: <[email protected]> Koopia: Info <[email protected]> Teema: Lapsehoiuteenuse rahastamise korra § 2 lg 5 Manused: image001.jpg Tere! Õiguskantslerile esitatud avalduses küsitakse, kas Tallinna Linnavolikogu määruse Lapsehoiuteenuse rahastamise kord § 2 lg 5 esimene lause on põhiseadusega kooskõlas. Viidatud sätte kohaselt tekib õigus taotleda lapsehoiuteenuse hüvitist järgmisel päeval arvates päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmine selle lapse eest, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse. Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 lg 1). Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist (PHS § 32 lg 1). Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse 3- aastaseks saamiseni ja seda saab planeerida päevade kaupa. (Näiteks võib kuni 3-aastase lapse vanem, kes on lapse kõrvalt tööle naasmise planeerinud selliselt, et töötab osaajaga paaril päeval nädalas lapsehoiuteenuse hüvitisest ilma jääda.) KELS § 10 lg 1 kohaselt on valla- või linnavalitsus kohustatud looma vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Palun selgitage, kas hüvitist makstakse eesmärgiga asendada vanema nõusolekul sõimekohta (KELS § 10 lg 1 mõistes) või on hüvitis mõeldud vanematele, kes eelistavadki lapsehoiuteenust sõimekohale (nö vabatahtlik teenus, mitte KELS § 10 lg 1 alusel osutatav teenus) või on määrus mõeldud mõlema juhtumi tarbeks? Juhul kui tegemist on KELS § 10 lg 1 sätestatud teenuse rahastamisega, siis millisel õiguslikul alusel on määruses sätestatud tingimus, et lapsehoiuteenuse saamiseks peab vanemahüvitise maksmine olema lõppenud? Juhul kui tegemist on kohaliku omavalitsuse vabatahtliku teenuse hüvitisega, siis millistel kaalutlustel on lapsehoiuteenuse hüvitise saamine seatud sõltuvusse vanemahüvitise saamisest ning kuidas see aitab kaasa lapsehoiuteenuse hüvitamise eesmärgile toetada vanema toimetulekut ja töötamist? Palume Teie vastust 5. aprilliks. Kõike head Anneli Kivitoa vanemnõunik Sotsiaalsete õiguste osakond Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8, 15193 Tallinn Tel: 693 8417 www.oiguskantsler.ee