EESTI JAHIMEESTE SELTS
Õiguskantsler Meie 9 14.03.2023
Järelepärimine Euroopa komisjoni määruse kohta
Pöördume Teie poole Euroopa komisjoni määruse EL 2021/57, 25. jaanuar 2021 osas,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006
(mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist
(REACH)) XVII lisa seoses pliid sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende
ümbruses.
Tervikuna on selle määruse tekst meile arusaadav. Arusaamatuks jääb üks
regulatsioon: punkt 19) Kuna praktikas on raske tõendada, missugust
konkreetset laskmisviisi pliid sisaldavat laskemoona kaasas kandev isik kasutada
kavatseb, on asjakohane kehtestada õiguslik eeldus, mille kohaselt käsitatakse
igaüht, kes tabatakse märgaladel või nende ümbruses pliid sisaldava laskemoona
kaasaskandmiselt kas siis, kui ta on laskmas või laskma mineku osana, isikuna,
kellel on kaasas pliid sisaldav laskemoon märgalal laskmise ajal või märgalale
laskma mineku osana. Teisisõnu peab see isik ise tõendama, et ta kavatses
tegelikult minna mujale laskma ja läbis märgala üksnes selleks, et mujale laskma
minna.
Meie küsimus on, kas selline regulatsioon on vastavuses meie põhiseadusega? Kas
selline regulatsioon on meile otsekohaldatav ja täitmiseks?
Lugupidamisega
Margus Puust
Allkirjastatud digitaalselt
Tõnis Korts 511 8673
Lisa KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/57, 25. jaanuar 2021
Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970
Eesti / Estonia E-mail:
[email protected]
Reg. Nr: 80028484
26.1.2021 ET Euroopa Liidu Teataja L 24/19
II
(Muud kui seadusandlikud aktid)
MÄÄRUSED
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/57,
25. jaanuar 2021,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb
kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses pliid
sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende ümbruses
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb
kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet,
muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ)
nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ
ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas on kehtestatud teatavate ohtlike ainete, segude ja toodete tootmise, turule
viimise ja kasutamise piirangud. Kõnealuse lisa kanne 63 sisaldab piiranguid plii (CASi nr 7439-92–1, EÜ
nr 231–100-4) ja pliiühendite suhtes.
(2) Liit ja 23 liikmesriiki on Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (2) osalised. Aafrika ja Euraasia
rändveelindude kaitse kokkuleppele lisatud tegevuskava punktis 4.1.4 nõutakse kokkuleppeosalistelt, et nad
püüaksid järk-järgult lõpetada pliid sisaldava laskemoona kasutamise märgaladel jahipidamisel nii kiiresti kui
võimalik vastavalt enda kehtestatud ja avaldatud ajakavadele.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (3) artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid
reeglipäraselt esinevate rändliikide suhtes kaitsemeetmete võtmisel pöörama erilist tähelepanu märgalade ja eelkõige
rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitsele.
(4) Komisjon palus 3. detsembril 2015 Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) vastavalt määruse (EÜ)
nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 1 koostada toimik eesmärgiga pikendada kõnealuse määruse XVII lisas sätestatud
plii ja pliiühendite kasutamise piirangut, et ohjata ohtu, mida põhjustab keskkonnale ja inimeste tervisele pliid või
pliiühendeid sisaldava laskemoona kasutamine märgaladel laskmisel (edaspidi „XV lisa kohane toimik“). Samal ajal
palus komisjon ametil hakata koguma teavet pliid sisaldava laskemoona muude kasutusviiside kohta, sealhulgas
jahipidamise kohta maa-aladel, mis ei ole märgalad, ja sportlaskmise kohta, ning pliist raskuste kasutamise kohta
kalapüügil.
(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(2) https://www.unep-aewa.org/sites/default/files/basic_page_documents/agreement_text_english_final.pdf
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,
26.1.2010, lk 7).
L 24/20 ET Euroopa Liidu Teataja 26.1.2021
(5) 21. juunil 2017 avaldas amet XV lisa kohase toimiku, (4) milles tehti ettepanek kehtestada piirang pliid ja
pliiühendeid sisaldava laskemoona kasutamisele jahipüssist laskmisel märgaladel või juhul, kui lastud laskemoon
võib maanduda märgalale. Amet tegi ka ettepaneku kehtestada piirang vähemalt 1 % ulatuses pliid sisaldava
laskemoona („pliimoon“) valdamisele märgaladel, et piirangut, mis käsitleb pliid sisaldava laskemoona kasutamist
laskmisel, saaks võimalikult tõhusalt jõustada. Amet jõudis järeldusele, et plii kasutamine laskemoonas märgaladel
kujutab endast ohtu veelindudele, kellele pliid sisaldava laskemoona allaneelamine avaldab toksikoloogilist mõju,
põhjustades ka surma.
(6) Pliimürgistuse tagajärjel sureb liidus hinnanguliselt ligikaudu üks miljon veelindu aastas. Plii kasutamine
laskemoonas ohustab ka liike, kes toituvad pliid sisaldava laskemoonaga saastunud lindudest, ning inimesi, kes
tarbivad pliid sisaldava laskemoonaga lastud veelinde, kuigi viimast ohtu hindas amet ainult kvalitatiivselt. Inimese
kokkupuudet pliiga seostatakse neuroloogilise arengu ja neerufunktsiooni häirete, viljakusprobleemide,
hüpertensiooni, nurisünnituste ja surmaga.
(7) Amet jõudis järeldusele, et pliivaba laskemoona alternatiivid, nagu teras- ja vismutkuulid, on laialdaselt
kättesaadavad, tehniliselt teostatavad ning nende ohu-, keskkonna- ja riskiprofiilid on pliid sisaldavast laskemoonast
paremad. Lisaks on teraslaskemoon, mis on kõige tõenäolisem alternatiiv, kättesaadav pliid sisaldava laskemoonaga
samaväärse hinnaga.
(8) Enamikus liikmesriikides on olemas sätted, mis keelavad või piiravad pliid sisaldava laskemoona kasutamist
märgaladel, kuid eeskirjade erinevuse tõttu on ohu vähendamise määr erinev. Lisaks läbivad rändlindude rändeteed
tavaliselt mitut liikmesriiki ja seetõttu võivad linnud neelata pliid sisaldavat lastud laskemoona liikmesriikides, kus
meetmeid ei ole kehtestatud või need on vähem ranged. XV lisa kohasest toimikust ilmnes, et märgalal pliid
sisaldava laskemoona kasutamisest tulenevate ohtude ühtlustatud viisil käsitlemiseks on vaja võtta kogu liitu
hõlmavaid meetmeid. Ühtlustamisõigusaktide aluseks peaks siiski olema kõrge kaitsetaseme kehtestamine.
Ühtlustamisega ei tohiks seega kohustada liikmesriike, kellel on rangemad siseriiklikud sätted laskemoona
pliisisalduse kohta, kõnealustest sätetest loobuma, kuna see tähendaks keskkonna- ja tervisekaitse taseme
alandamist nendes liikmesriikides.
(9) Amet soovitas piirangu kehtestamiseks kolmeaastast üleminekuperioodi.
(10) 9. märtsil 2018 võttis ameti riskihindamise komitee (RAC) vastu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 70 kohase
arvamuse XV lisa kohase toimiku kohta. Selles arvamuses nõustus riskihindamise komitee ameti järeldusega, et pliid
sisaldava lastud laskemoona allaneelamine veelindude poolt avaldab toksikoloogilist mõju, põhjustades ka surma.
Seoses inimeste tervisega jõudis riskihindamise komitee järeldusele, et plii on väga mürgine ja et ei ole kehtestatud
lävendeid ei neuroloogilisele arengule avalduva mõju suhtes laste puhul ega vererõhule või neerufunktsioonile
avalduva mõju suhtes täiskasvanute puhul, mistõttu ohtu kujutab igasugune kokkupuude pliiga. Riskihindamise
komitee jõudis järeldusele, et kavandatud piirang on tuvastatud ohtude kõrvaldamiseks asjakohane kogu liitu
hõlmav meede.
(11) Riskihindamise komitee toetas jõuliselt lühemat perioodi kui ameti pakutud kolm aastat. Põhjenduseks toodi, et iga
viivitatud aasta toob kaasa umbes 4 000 tonni plii sattumise märgaladele, mille tagajärjel sureb umbes 1 miljon
lindu.
(12) 14. juunil 2018 võttis ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) vastu määruse (EÜ) nr 1907/2006
artikli 71 lõike 1 kohase arvamuse, milles järeldati, et kavandatav piirang on tuvastatud ohtude käsitlemiseks
asjakohane kogu liitu hõlmav meede, võttes arvesse asjaolu, et meetmest saadav sotsiaal-majanduslik kasu on
proportsionaalne sotsiaal-majanduslike kuludega. Lisaks jõudis SEAC järeldusele, et kavandatud piirangu kulud
kannaksid peamiselt jahimehed ning et kulude suurenemine jahimeeste jaoks jääb mõistlikkuse piiridesse.
(4) https://echa.europa.eu/documents/10162/6ef877d5-94b7-a8f8-1c49-8c07c894fff7
26.1.2021 ET Euroopa Liidu Teataja L 24/21
(13) SEAC leidis, et lühem periood kui XV lisa kohases toimikus soovitatud kolm aastat võib tekitada rakendamis
probleeme nendes liikmesriikides, kus pliid sisaldava laskemoona kasutamise keeld märgaladel kehtib praegu ainult
teatud juhtudel või puudub üldse, kuigi SEAC tunnistas ka seda, et lühem üleminekuperiood võib olla võimalik,
võttes arvesse asjaolu, et pliivaba laskemoon on juba turul kättesaadav ning et lühemal perioodil oleks jahipüsside
kiirest asendamisest tulenevale lisakulule vaid väike mõju.
(14) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 77 lõike 4 punktiga h peeti piirangu väljatöötamise käigus nõu
jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ja sealt saadud soovitusi võeti arvesse.
(15) Amet edastas RAC ja SEACi arvamused (5) komisjonile 17. augustil 2018.
(16) Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut, RACi ja SEACi arvamusi, sotsiaal-majanduslikku mõju ja alternatiivide
kättesaadavust, leiab komisjon, et pliid sisaldava laskemoona laskmine märgaladel või nende ümbruses kujutab
endast vastuvõetamatut ohtu keskkonnale ja võimalikku ohtu inimeste tervisele, millega tuleb tegeleda kogu liidus.
Seepärast on asjakohane kehtestada piirang pliid sisaldava laskemoona kasutamisele märgalal või selle ümbruses.
(17) Võttes arvesse, kui raske on jõustamisasutustel jahimehi püssist laskmiselt tabada, peaks piirang hõlmama ka pliid
sisaldava laskemoona kaasas kandmist laskmas oleku ajal. See võimaldab püssilaskmise piirangut palju tõhusamalt
jõustada ning tagab seega piirangu tõhususe seoses keskkonnale ja inimeste tervisele avalduvate riskide
vähendamisega. Piirang ei tohiks olla seotud omandiõigusega. Seetõttu tuleks ameti soovitatud mõiste „valdamine“
asemel kasutada mõistet „kaasas kandmine“.
(18) Pliid sisaldava laskemoona valdamise piirangut tuleks siiski kohaldada konkreetselt laskmas oleku ajal kaasas
kandmise suhtes, mitte mõnes muus olukorras kaasas kandmise suhtes, näiteks kui laskemoona veetakse üle
märgalade mujale tarnimiseks. Lisaks leiab komisjon, et kaasas kandmise piirang peaks olema otseselt seotud
piirangu kohaldamisalasse kuuluva konkreetse laskmise liigiga (laskmine märgaladel või nende ümbruses). Selle
põhjuseks on asjaolu, et XV lisa toimikut käsitleva avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkused näitasid, et
mõnes liikmesriigis liiguvad jahimehed, kes tegelevad muud liiki laskmisega, jahipäeva käigus üsna tõenäoliselt läbi
eri tüüpi maastiku, nii läbi märgalade kui ka muude maastike. Samuti leiab komisjon, et jõustamisele
kaasaaitamiseks peaks kaasaskandmise piirang hõlmama mitte ainult kaasaskandmist märgalal laskmas oleku ajal,
vaid ka kaasaskandmist märgalale laskma mineku osana, see tähendab juhul, kui on olemas tihe seos tegeliku
laskmisega. See hõlmaks näiteks kaasaskandmist märgalale laskma minemise või sealt tulemise ajal või
kaasaskandmist kellegi poolt, kes jahimehi jahiretkel abistab.
(19) Kuna praktikas on raske tõendada, missugust konkreetset laskmisviisi pliid sisaldavat laskemoona kaasas kandev isik
kasutada kavatseb, on asjakohane kehtestada õiguslik eeldus, mille kohaselt käsitatakse igaüht, kes tabatakse
märgaladel või nende ümbruses pliid sisaldava laskemoona kaasaskandmiselt kas siis, kui ta on laskmas või laskma
mineku osana, isikuna, kellel on kaasas pliid sisaldav laskemoon märgalal laskmise ajal või märgalale laskma
mineku osana. Teisisõnu peab see isik ise tõendama, et ta kavatses tegelikult minna mujale laskma ja läbis märgala
üksnes selleks, et mujale laskma minna.
(20) Seoses geograafilise kohaldamisalaga tegi amet ettepaneku, et pliid sisaldava laskemoona laskmise piirangut tuleks
kohaldada mitte ainult märgaladel, vaid ka piirkondades, kus „pliid sisaldav lastud laskemoon võib maanduda
märgalale“. Komisjon märgib, et riskihindamise komitees oli olemas mõningane toetus märgalasid ümbritseva
kindlaksmääratud puhvervööndi kvantitatiivseks määratlemiseks, selle asemel et tugineda katsele, mis näitaks, kuhu
pliid sisaldav lastud laskemoon võib maanduda. Komisjon nõustub, et kindlaksmääratud puhvervöönd lihtsustab
tõenäoliselt piirangu järgimist ja jõustamist. Seepärast tuleks piirangut kohaldada pliid sisaldava laskemoona
laskmise suhtes mitte ainult märgaladel, vaid ka märgalasid ümbritsevas kindlas puhvervööndis, mis on
kvantitatiivselt kindlaks määratud. Proportsionaalsuse tagamise vajadust silmas pidades tuleks kindlaksmääratud
puhvervööndi suuruseks kehtestada 100 meetrit märgala piirist.
(5) https://echa.europa.eu/documents/10162/b092e670-3266-fb5d-6296-544eaccb5d4a
L 24/22 ET Euroopa Liidu Teataja 26.1.2021
(21) Arvestades piirangu jõustamise eeliseid ja tõhusust, mis tulenevad sellest, et jahimehi pole vaja tabada pliid sisaldava
laskemoona tegelikult laskmiselt, peab komisjon asjakohaseks kohaldada pliid sisaldava laskemoona kaasaskandmise
piirangut mitte ainult märgaladel, vaid ka märgalasid ümbritsevas puhvervööndis.
(22) Kuna laskemoon ei ole tavaliselt välja töötatud ega turule viidud spetsiaalselt või ainult märgaladel või nende
ümbruses kasutamiseks, mõjutaks pliid sisaldava laskemoona turulelaskmise piirang laskmist kõigil maastikel.
Seepärast peaks piirang piirduma pliid sisaldava laskemoona püssist laskmise ja selle kaasaskandmisega.
(23) Piirangut tuleks kohaldada pliid sisaldava laskemoona suhtes, mille pliisisaldus on vähemalt 1 %. 1 % on
mittetoksilise laskemoona heakskiitmisel Ameerika Ühendriikides kohaldatav sisaldusmäär, millega välditakse
rändlindudele ja muudele metsloomadele või nende elupaikadele märkimisväärse mürgistusohu avaldumist. Lisaks
peetakse piirangu jaoks 1 %list sisaldusmäära piisavaks, et vähendada pliid sisaldavast laskemoonamaterjalist
tulenevaid ohte, kuid samas on see kergesti saavutatav ka alternatiivse laskemoona tootjatele, arvestades, et mõned
neist alternatiividest sisaldavad tõenäoliselt lisandina pliid.
(24) Piirangut silmas pidades on asjakohane lähtuda Ramsaris 2. veebruaril 1971 allkirjastatud rahvusvahelise tähtsusega
märgalade konventsioonis (Ramsari konventsioon) kasutatud „märgalade“ määratlust, nagu soovitas amet ja mida
kinnitati RACi ja SEACi arvamustes, kuna see määratlus on kõikehõlmav ja hõlmab kõiki märgalade liike (sealhulgas
turbaalasid, kus leidub ka palju veelinde) ning kuna Ramsari konventsioonis on välja töötatud ka märgalade liikide
klassifitseerimise süsteem, mis aitab märgalasid tuvastada.
(25) Sidusrühmadele tuleks anda piisavalt aega, et nad saaksid võtta asjakohaseid meetmeid piirangu järgimiseks, ning
liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega, et valmistuda piirangu jõustamiseks. Võttes arvesse RACi ja SEACi
väljendatud seisukohti ameti pakutud kolmeaastasest perioodist lühema üleminekuperioodi võimalikkuse ja
asjakohasuse kohta ning võttes eelkõige arvesse igal aastal pliid sisaldava laskemoona kasutamise tõttu märgaladele
sattuva plii hinnangulist mõju, tuleks piirangu kohaldamist edasi lükata 24 kuu võrra.
(26) 2018. aasta septembris avaldas amet uurimisaruande (6) tulemused, milles vaadati läbi olemasolev teave plii eri
kasutusviiside kohta, muu hulgas maa-aladel väljaspool märgalasid, st maismaakeskkonnas kasutatava laskemoona
kohta. Kuna uurimisaruandes leiti muu hulgas, et kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et pliid sisaldava
laskemoona kasutamine maismaakeskkonnas kujutab endast ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale, palus
komisjon 2019. aastal ametil koostada XV lisa kohane toimik, pidades silmas plii turule laskmise ja kasutamise
võimalikku piiramist laskemoona ja kalapüügivahendite puhul (7).
(27) Lisaks väljendasid riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee oma XV lisa toimikut
käsitlevates arvamustes pliid sisaldava laskemoona kasutamise kohta märgalal laskmisel oma nõusolekut ameti
seisukohaga, et pliid sisaldava laskemoona turule laskmise ja kasutamise keelamine kõigil maastikel tõstaks
keskkonnakaitse taset ning oleks praktilisest ja jõustatavuse seisukohast tõhusam.
(28) Mõnes liikmesriigis võib käesoleva määrusega kehtestatud piirang põhjustada liikmesriigi geograafiliste eritingimuste
tõttu erilisi raskusi. Liikmesriikides, kelle territooriumil on märkimisväärne osa märgalasid, võib pliid sisaldava
laskemoonaga laskmise ja selle kaasaskandmise keelul märgaladel ja nende ümbruses olla praktikas samasugune mõju
nagu kogu territooriumi hõlmaval täielikul laskmise keelustamisel, kuna igat liiki jahimehed satuvad peaaegu
vältimatult sageli märgaladele või nende ümbrusse. Lisaks ei pruugi vahendid, mida tuleks kasutada ainult märgaladele
ja nende ümbrusele suunatud piirangu jõustamiseks, olla palju väiksemad ja võivad olla isegi suuremad kui vahendid,
mida on vaja kogu nende territooriumi hõlmava piirangu jõustamiseks.
(6) https://echa.europa.eu/documents/10162/13641/lead_ammunition_investigation_report_en.pdf/efdc0ae4-c7be-ee71-48a3-
bb8abe20374a
(7) https://echa.europa.eu/documents/10162/13641/rest_lead_ammunition_COM_request_en.pdf/f607c957-807a-3b7c-07ae-
01151001d939
26.1.2021 ET Euroopa Liidu Teataja L 24/23
(29) Võttes arvesse kirjeldatud raskusi ning vajadust, et meede oleks mitte ainult tõhus, vaid ka lihtne ja õiglane
jahikogukonna kui terviku suhtes, samuti ameti uurimisaruande tulemusi ning riskihindamise komitee ja sotsiaal-
majandusliku analüüsi komitee seisukohti, leiab komisjon, et nendele liikmesriikidele, kus sellised raskused
tõenäoliselt tekivad, tuleks anda võimalus kehtestada oma territooriumil erinev piirang, mis keelaks nii pliid
sisaldava laskemoona turule laskmise kui ka selle püssist laskmise ja kaasaskandmise kogu nende territooriumil, nii
märgaladel kui ka väljaspool neid, hoolimata laskmise liigist.
(30) Õiguskindluse tagamiseks on oluline kindlaks määrata liikmesriigid, kellel on õigus seda võimalust kasutada. See
võimalus peaks olema kättesaadav neile liikmesriikidele, kelle territooriumist vähemalt 20 % moodustavad
märgalad. 20 % künnis peaks hõlmama neid liikmesriike, kellel geograafiliste eritingimuste tõttu tõenäoliselt raskusi
tekib.
(31) Kuna piirang, mida need liikmesriigid võivad kehtestada, oleks rangem kui ainult märgaladel ja neid ümbritsevatel
aladel kehtiv piirang, on asjakohane sätestada kõnealuse piirangu kehtestamiseks pikem periood. Pikem periood
peaks olema 36 kuud, mis vastab ameti poolt XV lisa toimikus algselt soovitatud perioodile.
(32) Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleks seda võimalust kasutavatelt liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid
komisjoni oma kavatsusest ja meetmetest, mida nad on võtnud selle rakendamiseks teatava tähtaja jooksul, ning
komisjon peaks viivitamata tegema üldsusele kättesaadavaks nii teavituse kui ka vastuvõetud siseriiklike meetmete
tekstid.
(33) Mitmed liikmesriigid on kehtestanud siseriiklikud sätted, millega keelatakse või piiratakse pliid sisaldava laskemoona
kasutamist keskkonna või inimeste tervise kaitset silmas pidades rangemalt, kui on sätestatud käesolevas määruses.
Kui sundida neid liikmesriike käesoleva määruse nõuete täitmiseks vähendama olemasolevat kaitsetaset, võib see
suurendada pliimoona kasutamist nendes liikmesriikides. Selline tulemus ei oleks kooskõlas aluslepingu artikli 114
lõikes 3 nõutud kaitstuse kõrge tasemega. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada säilitada rangemad sätted.
(34) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.
(35) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud
komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. jaanuar 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
L 24/24 ET Euroopa Liidu Teataja 26.1.2021
LISA
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kande 63 teise veergu lisatakse järgmised punktid:
„11. Pärast 15. veebruari 2023 ei tohi märgaladel või neist kuni 100 meetri piires
teha ühtki järgmistest toimingutest:
a) lasta püssist laskemoona, mille (metallina väljendatud) plii sisaldus on 1
massiprotsent või suurem;
b) kanda kaasas sellist laskemoona märgalal laskmas olles või märgalale laskma
mineku osana.
Esimese alapunkti kohaldamisel kehtib järgmine:
a) „märgalast 100 meetri piires“ – märgala mis tahes välispiirist 100 meetri
raadiuses;
b) „laskmine märgalal“ – laskmine märgalal või sellest 100 meetri piires;
c) kui märgalal või sellest 100 meetri piires laskmas viibiv või laskma minev isik
leitakse kaasas kandmas laskemoona, loetakse kõnealune laskmine märgalal
laskmiseks, välja arvatud juhul, kui kõnealune isik suudab tõendada, et
tegemist oli muud liiki laskmisega.
Esimeses alapunktis sätestatud piirangut ei kohaldata liikmesriigis, kes teatab koos
kõlas punktiga 12 komisjonile, et ta kavatseb kasutada kõnealuses punktis antud
võimalust.
12. Kui vähemalt 20 % liikmesriigi kogu territooriumist, välja arvatud
territoriaalveed, on märgalad, võib kõnealune liikmesriik punkti 11 esimeses
alapunktis sätestatud piirangu asemel kogu oma territooriumil keelata alates
15. veebruarist 2024 järgmised toimingud:
a) lasta turule laskemoona, mille (metallina väljendatud) plii sisaldus on 1
massiprotsent või suurem;
b) lasta püssist sellist laskemoona;
c) kanda kaasas sellist laskemoona laskmas olemise ajal või laskma mineku osana.
Iga liikmesriik, kes kavatseb kasutada esimeses alapunktis antud võimalust, teatab
sellest kavatsusest komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2021. Liikmesriik edastab
vastuvõetud siseriiklike meetmete teksti komisjonile viivitamata ja igal juhul hilje
malt 15. augustiks 2023. Komisjon teeb viivitamata üldsusele kättesaadavaks iga
sellise kavatsuse ja saadud siseriiklike meetmete tekstid.
13. Punktides 11 ja 12 kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „märgalad“ – looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava,
mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas
mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit;
b) „laskemoon“– graanulid, mida kasutatakse või mis on ette nähtud ühekordse
laengu või padrunina jahipüssis kasutamiseks;
c) „jahipüss“ – sileraudne püss, välja arvatud õhkpüssid;
d) „laskmine“ – igasugune laskmine jahipüssist;
e) „kaasas kandmine“ – enda juures hoidmine või mis tahes muul viisil kandmine
või vedamine;
f) et määrata kindlaks, kas isik, kelle valdusest leitakse laskemoona, kannab seda
kaasas „laskma mineku osana“:
i) võetakse arvesse kõiki juhtumi asjaolusid;
ii) isik, kelle valdusest leitakse laskemoona, ei pruugi tingimata olla isik, kes
laseb.“
26.1.2021 ET Euroopa Liidu Teataja L 24/25
14. Liikmesriigid võivad säilitada 15. veebruaril 2021 kehtivad keskkonna ja
inimeste tervise kaitset käsitlevad siseriiklikud sätted, mis piiravad
laskemoona pliisisaldust rangemalt, kui on sätestatud punktis 11.
Liikmesriik edastab kõnealuste siseriiklike sätete teksti viivitamata komisjonile.
Komisjon teeb viivitamata üldsusele kättesaadavaks kõik saadud siseriiklike sätete
tekstid.“
Keskkonnaministeerium Meie 17.03.2023 nr 14-1/230435/2301473
[email protected]
Austatud minister
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3
alusel edastame Teile vastamiseks Eesti Jahimeeste Seltsi avalduse, milles avaldaja soovib saada
selgitusi EL määruse rakendamise kohta.
Palun selgitage ja põhjendage avaldajale kehtivat regulatsiooni.
Palun saatke koopia avaldajale antud vastusest ka õiguskantslerile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Lisa: Eesti Jahimeeste Seltsi avaldus
Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (
[email protected])
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]