Mart Susi Teie 07.03.2023 nr
Tallinna Ülikool
[email protected] Meie 10.03.2023 nr 5-3/2301194
Euroopa Põhiõiguste Ameti uuringuga seotud info
Lugupeetud prof. Susi
Kirjutasite õiguskantslerile ja palusite Euroopa Põhiõiguste Ameti uuringuga seoses infot selle kohta,
kas õiguskantsler on viimase viie aasta jooksul juhtinud tähelepanu vastuoludele seoses lapse õiguste
tagamisega Eesti õigusnormide ja poliitikadokumentide ning rahvusvaheliste või Euroopa Liidu
standardite vahel.
Õiguskantsler kontrollib õigust loovate aktide põhiseadusele vastavust ning teeb ettepanekuid viia
vastuolus olev seadus või määrus kooskõlla põhiseadusega. Enamasti õiguskantsleri ettepanekuid
täidetakse, kuid õiguskantsleri on ka võimalus pöörduda Riigikohtusse ja taotleda põhiseadusega
vastuolus olev õigusnorm kehtetuks. Samas on Riigikohus märkinud (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-05, p
49), et õiguskantsleril ei ole pädevust taotleda Riigikohtult seaduste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et
seadus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Samas saab õiguskantsler vaidlustada selliseid õigusakte,
mis lisaks Euroopa Liidu õigusele on vastuolus ka Eesti põhiseadusega.
Toome mõned näited, mille puhul on õiguskantsler juhtinud lastega seoses tähelepanu praktika või
õigusakti muutmise vajadusele, viidates sealjuures põhiseadusele, aga ka rahvusvahelistele normidele
(nt ÜRO lapse õiguste konventsioonile).
Lapsega kokkusaamise tingimused vanglas
Õiguskantsler on öelnud, et kinnipeetavaga kokkusaamisele tuleva lapse turvakontrolli peab
korraldama lapsesõbralikult, austades lapse inimväärikust ja õigust privaatsusele, samuti peab
seejuures tagama lapse psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse. Justiitsministrile saadetud arvamuses
märkis õiguskantsler, et põhiseaduspärase rakenduspraktika kujunemisele aitaks kaasa see, kui normis
oleks lisaks eesmärgile rõhutatud ka läbiotsitava inimväärikat kohtlemist ja läbiotsimise meetme
valikul proportsionaalsuse põhimõttest lähtumist1. Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud2, et vanglates
kinnistunud tava, mille kohaselt otsitakse iga kord ja kõik pikaajalisele kokkusaamisele tulnud
külalised läbi täielikult lahti riietades, (s.t alasti) ei ole lubatud. Igasugune ulatuslik (sh kehaõõnsuste)
läbiotsimine on lapse puhul keelatud. Läbiotsimiste väära praktikat ei muuda õiguspäraseks lapse
vanema või eestkostja juuresolek ega selliseks protseduuriks kirjalikult antud nõusolek.
1
Vastav muudatus justiitsministri määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ jõustus 25.11.2022 (§ 31 lg 3 1).
2
vt nt 20.01.2020 soovitust nr 7-7/191450/2000290 Tallinna Vanglale; 05.11.2019 soovitus nr 7-4/191395/1905411
Tallinna Vanglale.
2
Vangla tegevuse piirid laste läbiotsimisel määratles Tallinna Ringkonnakohtu otsus (nr 3-21-161).
Ühtlasi andis kohus mõista, et vanglasse tulevat külalist − iseäranis last − ei tohi kohelda nii, nagu
temast lähtuks a priori sama suur oht, kui vanglas viibivast inimesest. Kui esineb oht, et vangistuses
vanem on püüdnud mõjutada last osalema õigusrikkumises, tuleb kohtu hinnangul lapse kokkupuuteid
sellise vanemaga vältida.
Psühhiaatrilise abi saamise võimalused alaealisel
Kuigi Eestis vastab tervisepõhiõiguse tagamiseks vajalik õigusraamistik üldjoontes rahvusvahelise
õigusega nõutavale tasemele, kõrvaldati alles 2021. aastal seaduselünk, mis takistas alaealisel ilma
oma seadusliku esindaja (eelkõige lapsevanem) või kohtu nõusolekuta minna psühhiaatri vastuvõtule.
Seadusemuudatuse tegemisel oli oluline roll Õiguskantsleri Kantseleil, kelle ettepanekul muutis
Riigikogu psühhiaatrilise abi seadust nii, et piisavalt kaalutlusvõimeline alla 18-aastane noor tohib
küsida ja saada psühhiaatrilist abi.
Turvaline koolitee
Õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanemad on korduvalt olnud mures lapsi vedavate liinibusside
turvalisuse pärast. Bussides puuduvad turvavööd ning mõnel pool peavad lapsed asulavälisel teel
sõitvates bussides istekohtade puudumise tõttu püsti seisma. Turvavööde puudumist on ette heidetud
ka neile bussidele, millega lapsi ekskursioonile viiakse.
Õiguskantsler pöördus Riigikogu poole palvega kaaluda turvavööde olemasolu nõude seadusega
kehtestamist koolibussidele, lasteeksursiooniks (juhuveoks) tellitavatele bussidele ning liinibussidele,
millega sõidavad peamiselt lapsed ning mille marsruut kulgeb enamjaolt asulavälisel teel.
Liiklusseaduses jõustunud seadusemuudatusega kehtestatud turvavöö nõuded hõlmavad hetkel vaid
juhuvedude raames tellitavaid busse (liiklusseaduse § 36 lg 3).
Seadusliku aluseta riigis viibiva lapse õigus haridusele
Õiguskantslerile kirjeldati juhtumit, kus Politsei- ja Piirivalveamet keelas Eestis seadusliku aluseta
viibival lapsel koolis käia ning viis kooli jõudnud lapse koju tagasi. Õiguskantsler leidis, et nõnda
toimides oli amet rikkunud seadust ning lapse õigusi. Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ei ole
hinnata seda, kas lapsel on õigus koolis käia. Igal Eestis viibival koolieas lapsel on õigus haridusele.
Õiguskantsler selgitas ka lapse emale nii tema kui ka lapse õiguslikku staatust puudutavaid küsimusi.
Õiguskantsleri seisukohad on leitavad meie kodulehelt. Hea ülevaate õiguskantsleri tegevusest leiate
ka õiguskantsleri aasta ülevaadetest.
Loodan, et neist selgitustest on Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Aru
laste ja noorte õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Andra Reinomägi 6938425
[email protected]