Madis Sarik
Rae Vallavalitsus Meie 08.03.2023 nr 7-5/230245/2301242
[email protected]
Enne ehitusseadustiku jõustumist valminud ehitisele kasutusloa taotlemine
Austatud vallavanem
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas vald järgis hea halduse tava, kui jättis hoone kasutusloa
taotluse läbi vaatamata. Vald põhjendas, et taotluse rahuldamine on ilmselgelt võimatu ehitusloa
puudumise tõttu. Kasutusluba taotleti (nr 2211371/18806) elamu kõrvalhoonele (saun), mida on
laiendatud üle 33 protsendi selle esialgsest mahust. Hoonet laiendati 2009. aastal.
Üldjuhul eelneb kasutusloa menetlusele ehitusloa menetlus ja ehitusseadustiku (EhS) § 53 teise
lause järgi tulebki kasutusloa taotlus jätta läbi vaatamata, kui puudub ehitusluba. Siiski tuleb
silmas pidada, et enne ehitusseadustiku jõustumist rajatud ehitiste kohta kehtivad ehitusseadustiku
ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest (EhSRS) tulenevad erisused. Need erisused
võimaldavad mõnel juhul loobuda ehitusloa nõudmisest.
Kõnealusel juhul kohaldub EhSRS § 29, mis käsitleb 1. jaanuarist 2003 kuni 1. juulini 2015 rajatud
ehitisi. Sellistele ehitistele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise
kasutamine teavitatuks, järgides EhS lisas 1 ja lisas 2 sätestatud menetluskorda. Arvestama peab
ka muid EhSRS §-st 29 tulenevaid erisusi.
Ebaseadusliku hoone seadustamisel tuleb hinnata, kas see on kooskõlas planeeringuga. Mõnel
juhul tuleb koostada detailplaneering ja mõnel juhul võib selle asendada projekteerimistingimuste
andmisega (EhSRS § 29 lõiked 4 ja 5). Kõnealusele kõrvalhoonele on vald andnud
projekteerimistingimused (25.05.2022) ning avaldusest nähtub, et kõrvalhoone laiendus on
projekteerimistingimustega kooskõlas.
EhSRS § 29 lõikes 2 on sätestatud ka erand, et kui ehitis on valmis ja ehitusteatise või
ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, siis võib anda kasutusloa või esitada kasutusteatise
vastavalt EhS lisale 2. Selle sätte sisu on selgitatud EhSRS-i eelnõu muudatusettepanekute loetelus
(muudatusettepanek nr 17) järgnevalt: „[…] eesmärk on vältida olukorda, kus valmis ehitisele
tuleb anda ehitusluba. Kui ehitusluba või -teatist vajavaid töid ei tehta, ei ole ehitusluba vajalik
ning koheselt võib anda kasutusloa − või esitada kasutusteatise. Täienduse eesmärk on vähendada
bürokraatiat, et [ehitus]luba ei taotletaks olukorras, kus sellel ei ole sisulist eesmärki.“
Avaldusest selgub, et kõrvalhoone on valmis ja ehitustöid, mis nõuaksid ehitusteatise esitamist või
ehitusloa taotlemist, ei ole vaja teha. Vald jättis kasutusloa taotluse EhS § 53 alusel läbi vaatamata
selle tõttu, et vallavalitsus pole andnud hoone laienduseks ehitusluba. Arvestades EhSRS § 29
lõike 2 viimast lauset, ei saa sellisel juhul kasutusloa andmist ilmselgelt võimatuks pidada ja
kasutusloa taotlust läbi vaatamata jätta.
2
Seega on vald eksinud hea halduse tava vastu. Palun võtke edaspidi samasugustel juhtudel arvesse
kõiki EhSRS-ist tulenevaid erisusi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]