Indrek Madar Teie 03.03.2023 nr
OÜ Autosõit
[email protected] Meie 07.03.2023 nr 14-3/230229/2301208
Austatud Indrek Madar
Pöördusite uuesti õiguskantsleri poole autokoolides leviva „OÜ-tamise“ teemal.
Selgitasime Teile varem, et seaduses ei ole nõudeid sellele, millise lepingu alusel peavad
autokoolides õpetajad tegutsema. Seetõttu ei ole ka alust teha etteheiteid Haridus- ja
Teadusministeeriumile ega Transpordiametile selles, et nad ei kontrolli autokooli ja seal tegutseva
õpetaja vahelist lepingut ega rakenda sanktsioone, kui see leping ei ole tööleping. Ka Teie täiendava
pöördumise põhjal ei ole võimalik asuda teistsugusele seisukohale.
Liiklusseadus ja autoveoseadus ei reguleeri autokooli ja sõiduõpetaja vahelist lepingulist suhet.
Autokooli ja õpetaja vahel sõlmitava lepingu olemasolu võib üksnes eeldada majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 6 lõike 6 esimese lause põhjal. MSÜS § 6 lõike 6 sõnastus
„[…] nõude täitmiseks ettevõtja poolt piisab, kui nõuetele vastab ettevõtja heaks lepingu alusel
tegutsev füüsiline isik“ ei välista, et ettevõtja tõendab muul viisil, et ta täidab isikulised
majandustegevuse nõuded. Eriseadus võib ette näha viisi, kuidas seda teha. MSÜS § 6 lõike 6
esimese lause sõnastusest järelduv eeldus ei ole nõue, millele tuginevalt saaks jätta kohaldamata
eriseaduse normi.
Kõnealusel juhul on eriseaduses nõue, mille kohaselt ettevõtja tõendab isikulise majandustegevuse
nõude täidetust esitades nõuetele vastava inimese kirjaliku kinnituse, millest nähtub, et too asub
täitma õpetaja ülesandeid (liiklusseaduse § 113 lg 2 p 6 sõnastus „kirjalik nõusolek tööle
asumiseks“; autoveoseaduse § 44 lg 2 p 6 „allkirjastatud nõusolek koolituse tegemiseks“). Võib
üksnes eeldada, et kirjalik nõusolek on saavutatud lepinguga. Seaduses ei ole seda küsimust
reguleeritud ja seetõttu ei saa selle lepingu olemasolu või puudumise ega ka lepingu sisu põhjal
rakendada põhiõigusi piiravaid meetmeid. Eelkõige oleks kõnealusel juhul tegemist
ettevõtlusvabaduse piiramisega (PS § 31). Seega, tegevusloa andmise üle otsustamisel, sh
tegevusloa tingimuste jätkuva täitmise kontrollimisel, saab kehtivate seaduste järgi kontrollida
üksnes seaduses nimetatud kirjalike kinnituste olemasolu (ja nende tõele vastavust), mitte aga seda,
millise kokkuleppe alusel on need nõusolekud saavutatud.
Nagu ka eelmises kirjas selgitasime, siis MSÜS § 6 lõike 6 punkti 2 järgi võib seaduses sätestada
nõuded lepingule, mille abil ettevõtja tagab oma isikuliste majandustegevuse nõuete täitmist, kuid
liiklusseaduses ega autoveoseaduses ei ole seda tehtud. Seadustes ei ole seatud nõudeid sellele,
kuidas autokool nõuetele vastavate õpetajate olemasolu tagab, millises vormis või millise sisuga on
autokooli ja õpetaja vaheline leping. Lepinguvabadust ei ole piiratud.
2
Ühtlasi märgime, et õiguskantsleri menetluse tulemus on soovitusliku tähendusega (õiguskantsleri
seaduse § 351). Isegi kui asuksime seisukohale, et seaduse järgi peab autokooli ja õpetaja vahel
olema töölepingul põhinev suhe, siis ei muudaks sellise seisukoha olemasolu seaduse
rakenduspraktikat, kui vastavad ametkonnad sellega ei nõustu. Kõnealusel juhul ei saa õiguskantsler
jätta tähelepanuta seadustes sätestatut ega saa asuda seisukohale, et asjakohased ametkonnad peaks
hakkama esitama nõudeid, millele seaduslikku alust ei ole. Kui arvate, et autokooli ja tema nimel
tegutseva õpetaja vahel peab olema sõlmitud tööleping, siis tuleb vastav nõue selgelt seaduses
sätestada.
Väidate ühtlasi, et mitmed riigiasutused on kõnealuses küsimuses andnud erinevaid ja vastuolulisi
tõlgendusi. Mõistagi on taoline olukord taunitav. Seadused peaksid olema üheselt mõistetavad ja
niivõrd selged, et erinevate tõlgenduste võimalus oleks võimalikul väike. Alati ei saa erinevate
tõlgenduste võimalust välistada. Kui erinevad tõlgendused toovad kaasa eksliku rakenduspraktika,
siis kindlasti juhime sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Praegu ei ole seda vaja.
Teie avaldusega edastatud Maksu- ja Tolliameti kirjas (11.01.2023 nr 6-5/028445-1) ei ole
tegelikult öeldud, et autkooli ja õpetaja vahel peab olema tööleping. Vastupidi, Maksu- ja Tolliamet
on selgitanud, et nende pädevuses ei ole hinnata, kas see leping peab olema tööleping. See
seisukohta ei ole vastuolus Haridus- ja Teadusministeeriumi kirjas (28.10.2022 nr 8-5/22/3562-6)
avaldatud seisukohaga. Ühtlasi selgub Haridus- ja Teadusministeeriumi kirjast, et nad on
konsulteerinud ka Justiitsministeeriumiga.
Ka Justiitsministeeriumi esindaja allkirjastatud kirjas (09.08.2022 nr 2-6/22-4971-2) esitatud
selgituses ei ole asutud seisukohale, et õpetaja peab autokoolis töötama töölepingu alusel. Tuleb
tähele panna, et nimetatud kirjas on arutletud selle üle, mis võis olla seadusandja tahe või kuidas
võiks olla, kuid seda arutluskäiku ei toeta kehtiva seaduse normid. Riigiasutused peavad rakendama
ikkagi kehtivat õigust, nii nagu see on seaduses kirjas. Kehtiva õiguse rakendamisel on
Justiitsministeeriumi kirjas oluline hoopiski nentimine, et „[k]uivõrd MSÜS § 6 lg 6 kohaselt ei ole
nõutav, et ettevõtja sõlmiks isikuliste majandustegevuse nõuete täitmise tõendamiseks alati kindlas
vormis või konkreetsele lepinguliigile vastava lepingu, siis saab üldjuhul isikuliste
majandustegevuse nõuete täitmist hinnata võrdlemisi paindlikult.“
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]