dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse edastamine (Restu)

Maanteeamet · 22. juuni 2020
Viit
15-1/20-0031/29390-1
Registreeritud
22. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/20-0031
Vastutaja
Tiit Vunk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)
Lahendamise tähtaeg
30. juuni 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse edastamine (Restu).asice2369 KB

Sisu (failidest)

Jüri Raisma Teie 21.09.2010 Meie 22.06.2020 nr 14-6/20/15-14 Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse edastamine (Restu) Austatud Jüri Raisma Keskkonnaamet edastab vee erikasutuse keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse. Teie taotlus Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153, registriosa nr 40440) Väike Emajõe1 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Restu paisul (keskkonnaregistri kood PAIS020550) jäeti rahuldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ena Poltimäe juhataja Lõuna regioon Lisa 1: Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus nr 1-3/20/645 Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Otepää Vallavalitsus, piirnevad maaomanikud. Meelis Järvemägi 7990906 [email protected] 1 Keskkonnaregistri kood VEE1008200 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KORRALDUS 22. juuni 2020 nr 1-3/20/645 Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu) I. . ASJAOLUD 1.1 Jüri Raisma (isikukood 34912240222, edaspidi loa taotleja) esitas1 Keskkonnaametile 21.09.2010 vee erikasutusloa taotluse (edaspidi keskkonnaloa taotlus) Valgamaal Otepää valla Restu külas Restu vesiveski kinnistul (registriosa nr 40440, katastritunnus 72401:003:0153) Väike Emajõe2 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul. 1.2 Restu pais asub Otepää looduspargi3 piiril. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k4 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 1 ap 38 ja p 2 ap 273 on Natura 2000 alade nimekirja kantud Otepää linnuala5 Põlva ja Valga maakonnas ning Otepää loodusala6 Valga maakonnas. Natura 2000 raames moodustati Otepää linnu- ja loodusala juba olemasolevale kaitsealale Otepää looduspark. 1.3 Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS)7 § 279 lg 8 kohaselt menetletakse enne VeeS jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. See tähendab, et käesolevas korralduses on viidatud menetlusõigusnormidele, mis kehtisid taotluse menetlusse võtmise ajal 29.09.20108 ja materiaalõigusnormide puhul hetkel kehtiva VeeS9 sätetele. 1.4 VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba). VeeS § 187 p 7 alusel on keskkonnaluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. 1.5 Keskkonnaamet hindas taotluse vastavust VeeS10 ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) esitatud nõuetele. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 28.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-1. 2 VEE1008200. 3 keskkonnaregistri kood KLO1000559. 4 RT III, 04.04.2017, 6. 5 rahvusvaheline kood EE0080401. 6 rahvusvaheline kood EE0080401. 7 RT I, 22.02.2019, 1. 8 Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010. 9 RT I, 22.02.2019, 1. 10 Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010. 1.6 Keskkonnaamet võttis taotluse menetlusse 29.09.2010 kirjaga11 nr PVV 7-6/10/36863-2. 1.7 Keskkonnaamet algatas 30.09.2010 kirjaga12 tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)13 § 3 p 1 ning 2, § 5 ja § 6 lg 1 p 21 ning § 11 lg 3 keskkonnamõju hindamise14 (edaspidi KMH), sest keskkonnaloa taotluse kohaselt oli vee erikasutuse eesmärkideks Väike Emajõe paisutamine, vooluvee energia kasutamine elektri tootmiseks ja veskiseadmete käitamiseks, paisjärve puhastamine setetest ning liigveelasu rekonstrueerimine suurvee ohutuks läbilaskmiseks ja kalapääsu rajamine. KMH algatamisest teavitati muuhulgas paisutusest mõjutatud kinnistute Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Lõokese (registriosa nr 1021340, katastritunnus 72401:003:0531, edaspidi Lõokese kinnistu), Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Aida (registriosa nr 2039340, katastritunnus 72401:003:1080, edaspidi Aida kinnistu) ning Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Männi (registriosa nr 1218740, katastritunnus 72401:003:0582, edaspidi Männi kinnistu) omanikke. Keskkonnaamet märgib, et KMH menetluses selgunuks mh maaomanikele vastuvõetav veerežiim ja paisutustase. Lõokese kinnistu omaniku esindaja esitas peale KMH algatamist 01.11.2010 pöördumise15, milles selgitas, et: „Kuna eesmärgiks on Restu paisjärve jätkuv paisutamine, siis ei saa /…/ nõustuda selle plaaniga. /…/katsetus selle aasta juulikuus paisjärve paisutada tõi kaasa Lõokese kinnistul asuva endise, esimesel vabariigi ajal asutatud talu, loomalauda varemete ning kasvuhoone üle ujutamise.“ Keskkonnaamet juhtis 24.11.2010 kirjaga nr PVV 7-6/42557-2 mh tähelepanu, et: „/…/lähtudes veeseaduse § 17 lg 4 peab saama paisutamist kavandav isik veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada. Seega ilma Teie nõusolekuta Keskkonnaamet vee erikasutuseks luba ei saa anda, loa taotleja peab lisama taotlusele kindlasti ka vastavad kirjalikud nõusolekud maaomanikelt, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada.“ Peale KMH algatamist palus Keskkonnaamet korduvalt (22.03.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-5, 31.08.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-7) loa taotlejal esitada KMH programm heakskiitmiseks, peale mida loa taotleja KMH programmi ei esitanud. KMH programmi eelnõu esitas loa taotleja Keskkonnaametile alles 09.09.201116 ning avalikustatud ja täiendatud KMH programmi 02.12.201117. KMH programm kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 02.03.2012 kirjaga18 nr PVV 6-7/12/36863-14. 1.8 Peale KMH programmi heakskiitmist küsis19 Keskkonnaamet korduvalt lisateavet KMH kulgemise kohta (sh 11.02.2013 kirjaga nr PVV 7-6/13/36863-16, 29.07.2013 kirjaga nr PVV 7-6/10/36863-19), selgitades, et kuna KMH aruannet ei ole jätkuvalt esitatud, siis käsitletakse viivitamist tahtlikuna ja ilma keskkonnaloata tegevusena. Loa taotleja ning Keskkonnaameti osalusel toimus Keskkonnaameti Otepää kontoris 29.11.2013 koosolek, mille eesmärgiks oli panna paika tegevused, mis on Restu paisul vaja teha, tagamaks paisu keskkonnaohutust ning jõe head seisundit. Koosoleku protokolli20 kohaselt: /…/ „kui KMH aruanne esitatakse heakskiitmiseks hiljemalt 15.12.2013, on võimalik KMH menetlust jätkata. Kui ei esitata, siis kaotab kehtivuse ka KMH programm ning edasine KMH menetlus pole võimalik.“ 11 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 29.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-2. 12 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-3. 13 Redaktsiooni kehtivusaeg 27.02.2010-25.11.2010. 14 Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 21.12.2019, 7) § 56 lg 11 tulenevalt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni, mistõttu on käesolevas kirjas viidatud KeHJS redaktsioonile (kehtivusajaga 27.02.2010-25.11.2010), mis kehtis KMH algatamise hetkel 30.09.2010. 15 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.11.2010 nr PVV 7-6/10/42557-1. 16 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.09.2011 nr PVV 6-7/11/36863-8. 17 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 05.12.2011 nr PVV 6-7/11/36863-11. 18 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2012 nr PVV 6-7/12/36863-14. 19 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.02.2013 nr PVV 7-6/13/36863-16 ja 29.07.2013 nr PVV 7-6/10/36863- 19. 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7. 20 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 06.12.2013 nr PVV 7-6/13/36863-23. 2 1.9 Loa taotleja esitas21 10.12.2013 Restu KMH aruande visandi, mida Keskkonnaamet hindas kui pooleliolevat töödokumenti, kus esines palju lünki ning ekslikke andmeid. Eelnevast tulenevalt ei saanud Keskkonnaamet sellisel kujul KMH aruannet aktsepteerida ja selgitas 17.12.2013 kirjas22 nr PVV 6-7/13/28687-2 loa taotlejale, et esitatut saab käsitleda kui teavet, millises seisus KMH aruande koostamine on. Kuna KMH aruande koostamine oli viibinud ja võis veelgi viibida, tehti Keskkonnaameti poolt ettepanek lahendada keskkonnaloa taotlus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 52 lg 1 p 1 alusel osaliselt. Osalise lahendamise all pidas Keskkonnaamet silmas seda, et esmalt saab menetleda taotluse paisutamise osas, milleks KMH nõutav ei ole ning mis lahendaks loa taotlejale ebasoodsa olukorra, kus paisutamine toimuks ilma õigusliku aluseta (keskkonnaloata). Loa taotleja nõustus edasise osahaldusakti menetlusega, kinnitades seda 17.12.2013 edastatud e-kirjaga23 ning esitades lisateabe keskkonnaloa taotluse kohta. Seega KMH menetlus rauges seoses hüdroenergia kasutamise taotluse tagasi võtmisega. Keskkonnaamet märgib, et KeHJS24 § 18 lg 7 kohaselt, kui taotleja ei ole kahe aasta jooksul programmi heakskiitmisest arvates otsustajale keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks esitanud, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. Taotluse osaliselt tagasivõtmisest lähtuvalt vaadati Keskkonnaameti poolt KMH algatamise otsus uuesti läbi ning Keskkonnaamet koostas KMH eelhinnangu ja edastas 25.04.2014 kirjaga nr PVV 7- 6/14/36863-24 eelnõu "Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine". 1.10 Keskkonnaamet saatis 25.04.2014 otsuse „Vee erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu)25 menetlusosalistele ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks. Loa taotleja esitas 06.05.2014 ettepanekud26 keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu kohta, millele Keskkonnaamet andis seisukohad 07.10.2014 uue otsuse „Vee erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu)27 edastamisel. 1.11 Lõokese kinnistu omanik edastas 02.05.2014 telefoni teel Keskkonnametile teabe28, et Restu paisul toimub paisutamine maksimumtasemel. Lisaks sooviti, et Keskkonnaamet käiks kohapeal olukorraga tutvumas. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omaniku esindajale, et on korduvalt tutvunud olukorraga kohapeal ning on seisukohal, et veelkordne kohtumine ei annaks tulemit, kokkuvõttes peavad loa taotleja ja Lõokese kinnistu omanik kokkuleppele saama omavahel. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omanikule, et 05.05.2014 võetakse täiendavalt ühendust Lõokese kinnistu omanikuga ning selgitatakse eelpoolnimetatud asjaolusid. 1.12 Keskkonnaameti esindaja käis 23.05.2014 kohapeal Lõokese kinnistu omanikuga ja loa taotlejaga kohtumas, paisjärves oli veetaset 15 cm võrra alla lastud ja see veetase oli Lõokese kinnistu omanikule sobiv ning anti teada, et nõusolek loa taotleja ja Lõokese kinnistu omaniku vahel vormistatakse eeldatavalt 27.05.2014. Loa taotleja Lõokese kinnistu omaniku nõusolekut aastatel 2014-2017 ei esitanud. 1.13 Lõokese kinnistu omanik esitas 13.06.2014 arvamuse29 keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu kohta, milles selgitas, et annab nõusoleku keskkonnaloa andmiseks muuhulgas järgmistel tingimustel: „Restu paisu normaalpaisutustasemeks määratakse keskkonnaloa 21 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-1. 22 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-2. 23 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-3. 24 KeHJS redaktsioon (kehtivusajaga 31.12.2011-22.03.2014). 25 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.04.2014 nr PVV 7-6/14/36863-24. 26 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-29. 27 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32. 28 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-28. 29 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.06.2014 nr PVV 7-6/14/36863-31. 3 taotleja poolt maikuu keskel paigaldatud märgist (vinkelraual oleva valge joone alumise serv) 15 cm allapoole; Loa taotleja tellimisel teostatakse ühe kuu jooksul geodeetiline mõõdistamine Restu paisu normaalpaisutustaseme täpseks fikseerimiseks (Lõokese kinnistu omaniku esindaja juuresolekul); Loa taotleja paigaldab pärast geodeetilist mõõdistamist veetaseme tuvastamiseks märgi, mis on ligipääsetav ja nähtav aastaringselt; Vee erikasutusluba väljastatakse kehtivusega üks aasta (seoses Maanteeameti poolt kavandatava Restu silla kapitaalremondiga järgmisel aastal)/…/.“ Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt esitati Lõokese kinnistu omaniku nõusolek alles 26.02.2018 absoluutkõrgusele 64,96 m abs (EH2000), vt ka p 1.3.9. 1.14 Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu30 menetlusosalistele ärakuulamiseks. 1.15 Loa taotleja esitas 25.10.2014 seoses haigusega 07.10.2014 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaja pikendamise taotluse31, lubades esitada ettepanekud ja vastuväited eelnõu kohta nii kiiresti kui võimalik. 1.16 Keskkonnaamet pikendas 27.10.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-33 07.10.2014 keskkonnaloa eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaega kuni 01.12.2014. 1.17 Loa taotleja ja Keskkonnaameti esindajate osalusel toimus 12.11.2014 nõupidamine32, milles lepiti kokku, et loa taotleja esitab olemasolevad andmed veetasemete kohta, esitab seisukoha keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta ning osapooled (nii loa taotleja kui Keskkonnaamet) teevad aktiivselt koostööd paisutusrajatiste inventariseerimise hankedokumentide töögrupiga. 1.18 Loa taotleja esitas33 24.11.2014 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja pikendamise taotluse seoses tervislike asjaoludega kuni 20.01.2015. Eelnevast tulenevalt pikendas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaega 26.11.2014 kirjaga34 kuni 20.01.2015. Loa taotleja esitas ettepanekud ja vastuväited35 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta 20.01.2015, milles oli peamiseks vaidlusküsimuseks jätkuvalt paisutustase. 1.19 Männi kinnistu omanik esitas 01.12.2014 seisukohad keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta, milles märgiti: „Kokkuvõttes leiame, et Keskkonnaameti poolt oleks õigusvastane, põhjendamatu ja ennatlik väljastada Jüri Raisma taotluse alusel vee erikasutusluba Valgamaal Sangaste vallas Restu külas Restu Vesiveski kinnistul Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul enne sellega kaasnevate keskkonnamõjude põhjalikku hindamist, detailplaneeringu kehtestamist ning kõikide puudutatud maaomanikega talumiskokkulepete sõlmimist.“ 1.20 Keskkonnaamet edastas 12.12.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-41 loa taotlejale Männi kinnistu omaniku arvamuse. 1.21 Männi kinnistu omanik esitas 15.12.2014 Keskkonnaametile teabe36, et: „Kahjuks pole meile siiamaani üheselt arusaadav, milline on praegune tegelik veetase, milline on olnud varasem veetase (kui pais töötas), milliseks kujuneb veetase peale planeeritavat paisutamist 30 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32. 31 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-35. 32 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-37. 33 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-38. 34 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-39. 35 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 21.01.2015 nr PVV 7-6/14/36863-43. 36 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 15.12.2014 nr PVV 7-6/14/36863-42. 4 ning kuidas see kõik mõjutab ümbritsevaid kinnisasju./…/ Praegu me järelikult ei taotle ei Restu Vesiveski paisjärve likvideerimist ega taastamist, vaid seda, et ebaselgused tuleb kõrvaldada ja teostada vajalikud uuringud (sh meid informeerida uuringute tulemustest).“ 1.22 Keskkonnaamet küsis 08.05.2015 kirjaga37 lisateavet mõjutatud kinnistute Lõokese, Aida ning Männi maaomanike nõusolekute osas. 1.23 Loa taotleja esitas38 08.06.2015 ettepaneku peatada Restu paisu keskkonnaloa taotluse menetlus kuni Maanteeameti poolt Restu silla rekonstrueerimise lõpuni. 1.24 Keskkonnaamet peatas keskkonnaloa taotluse menetluse 29.06.2015 kirjaga39, milles märkis, et: „Ühest küljest on oluline pikalt kestnud menetlus lõpetada, et seadustada paisutamine ja määrata selleks keskkonnakaitsenõuded. Teisest küljest puudub Restu paisul senini kalapääs ja ka selge lahendus (nt kalapääsu eelprojekt), kuidas kalade läbipääs tagada. Käesoleval ajal on läbiviimisel konsortsiumi, millesse kuuluvad Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson ja Ko ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi poolt läbiviidav riigihange kalapääsulahenduste väljatöötamiseks koos keskkonnamõju eelhindamisega. Selle projekti raames pakutakse lahend kalade läbipääsuks ka Restu paisul.” Keskkonnaamet nõustus menetluse peatamisega kuni nimetatud riigihanke läbiviimise lõpuni. Riigihanke „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ lepingu lõpetamise kuupäev oli 19.08.201640. 1.25 Loa taotleja ei nõustunud riigihanke tulemustega. 29.02.2016 Keskkonnaministeeriumis toimunud Restu paisu teemalisel nõupidamisel Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maanteeameti esindajate ja loa taotleja osalusel lepiti kokku, et loa taotleja esitab ise valmis lahenduse paisurajatise rekonstrueerimise ja avatud paisu korral kalade rände võimaldamise eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) näol kooskõlastusringile hiljemalt 01.06.2016. Maanteeameti spetsialistid märkisid nõupidamisel: „/…/projekti peab koostama litsentseeritud projekteerija. Silla ja paisu projekt tuleb teha koos. Lõplik tööprojekt on ühine, mis koosneb kahest eraldi projektist – sillaprojektist ning lüüspaisutuse ja teetammi projektist. Eraldi ei saa projekti koostada, sest silla ja regulaatori projektid ei pruugi muidu kokku sobida. Seda enam, et paisuregulaatori projekteerimisel tuleb arvestada hiljem juurde projekteeritava sillaprojektiga. Kui paisutust ei oleks, piisab sillale neljast 600 mm postist, aga regulaatori ning selle taga oleva vee hoidmiseks on vaja hulka tõhusamat kandekonstruktsiooni, mis suudab veesurvet hoida.“ 1.26 Keskkonnaametis 14.09.2016 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et nii kalade rände võimaldamise eelprojekt kui KMH eelhinnang esitatakse loa taotleja poolt Keskkonnaametile läbivaatamiseks orienteeruvalt 01.10.2016, mille järel saaks selle läbi vaadata. 1.27 Keskkonnaamet küsis41 07.10.2016 kirjaga teavet kalade läbipääsu lahenduse esitamise kohta, viidates et kokkulepitud tähtaegu pole täidetud ning kui täiendatud kalade rände võimaldamise eelprojekti ja KMH eelhinnangut läbivaatamiseks ei esitata, lõpetab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetluse. 37 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.05.2015 nr PVV 7-6/15/36863-44. 38 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-46. 39 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-47. 40 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/605188/contracts/1372738 (kontrollitud 02.06.2020). 41 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2016 nr 6-2/16/3230-3. 5 1.28 Loa taotleja esitas42 10.10.2016 Keskkonnaametile läbivaatamiseks aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi43 poolt koostatud eelprojekti „Restu veskijärve paisul kalade rändetee avamine“44 (edaspidi eelprojekt töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu nimetatud projektile. 1.29 Keskkonnaamet edastas45 27.10.2016 kirjaga arvamuse eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu kohta, milles toodi välja olulised puudused. Keskkonnaamet jäi eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu lõppjärelduse osas eriarvamusele ning asus seisukohale, et KMH on vajalik algatada kuna: „Lähtuvalt KeHJS § 29 lg 2 võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Keskkonnaametil puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, kuna eelhinnangus ning eelprojektis on mitmeid küsitavusi. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb selgitada ka kavandatava tegevuse koosmõjud kalade rändetee avamise alternatiivide ja hüdroelektrijaama rekonstrueerimise osas.“ 1.30 Keskkonnaameti esindajad ja loa taotleja kohtusid 14.12.2016 nõupidamisel Keskkonnaameti Tartu kontoris seoses eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu täiendamise küsimustega. Kohtumise üheks eesmärgiks oli täiendavalt selgitada loa taotlejale, et menetluses oleva keskkonnaloa väljastamise eeltingimuseks on paisutusest mõjutatavate maaomanike nõusolekud ning need tuleb Keskkonnaametile esitada. Täpsustati, et tegemist on ebaseadusliku paisutamisega, kuna kehtivat keskkonnaluba selleks väljastatud ei ole. 1.31 Loa taotleja esitas 30.12.2016 Keskkonnaametile telefoni teel teabe, et vajab haigestumise tõttu lisaaega eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu esitamiseks. Keskkonnaamet palus esitada sellekohane kiri, mida ei esitatud. Samuti ei esitatud ka mõjutatud maaomanike kirjalikke nõusolekuid (vt otsuse p 1.13 ja 1.39). Keskkonnaamet küsis 01.02.2017 kirjaga46 lisateavet ning palus esitada nõutud lisateave hiljemalt 15.02.2017. 1.32 Loa taotleja esitas47 12.02.2017 teabe, et tervislik seisund ei võimalda tegeleda antud küsimusega mitte varem kui 3 kuud. 1.33 Keskkonnaamet pikendas 13.02.2017 kirjaga48 keskkonnaloa taotluse menetlust ja lisateabe esitamise aega kuni 15.05.2017. 1.34 Loa taotleja teavitas Keskkonnaametit telefoni teel 10.05.2017, et kokkulepete sõlmimine Maanteeametiga viibib. Keskkonnaamet pikendas 18.05.2017 kirjaga49 keskkonnaloa taotluse menetlust ja lisateabe esitamise aega kuni 18.07.2017, märkides, et andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 3 ja määruse nr 18 § 13 lg 3 alusel õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata. 1.35 Loa taotleja esitas 12.07.2017 Maanteeametile taotluse riigi omandis oleva kinnistu Pringi- Restu tee50 reaalservituudiga koormamiseks. Maanteeamet pöördus 20.07.2017 kirjaga nr 16- 2/17-00030/198 Keskkonnaministeeriumi poole Restu paisu teemal ning palus 42 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 10.10.2016 nr 6-3/16/12209. 43 Registrikood 10033667, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tulika tn 19, 10613. 44 töö nr 161171, Tallinn 2016. 45 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2016 nr 6-3/16/12209-2. 46 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.02.2017 nr 14-6/16/914-3. 47 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-4. 48 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-5. 49 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.05.2017 nr 14-6/16/914-6. 50 Aadress Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, 23136 Pringi-Restu tee, katastritunnus 72401:001:0103, registriosa nr 3702450 (edaspidi Pringi-Restu tee). 6 Keskkonnaministeeriumil esitada omapoolsed nõuded lepingule, millega koormatakse riigi omandis olev maaüksus Pringi-Restu tee reaalservituudiga. Keskkonnaministeerium selgitas 06.09.2017 vastuskirjas nr 8-2/17/6163 Maanteeametile, et: „Tulenevalt asjaolust, et Restu pais jääb Väikese-Emajõe lõigule, mis on määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, on Keskkonnaministeeriumi jaoks kõige olulisemaks keskkonnakaitseliseks tingimuseks, et kasutusõiguse saaja täidaks veeseaduse § 17 lõikega 4 sätestatud tingimust ehk Restu paisul peab tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu. Eelnevast tulenevalt saame kõnealuse kasutusõigusega koormamise lepinguga nõustuda vaid juhul, kui kasutusõiguse saaja tagab Restu paisul kalade läbipääsu. Reaalservituudi koormamise lepingus tuleb meie hinnangul kokku leppida, et kalade läbipääsu mitte tagamine on oluline lepingurikkumine, mis annab Maanteeametile õiguse leping erakorraliselt üles öelda kogu lepingu kehtivuse ajal.“ 1.36 Loa taotleja kohtus Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhatajaga 30.08.2017, mille käigus selgitas, et on loobunud mõttest viia ellu projekt, kus kalade läbipääs tagatakse järve perioodilise allalaskmisega. Uue ideena pakkus loa taotleja välja kalade läbipääsu võimaldamiseks kruvikalapääsu, selgitades, et on konsulteeritud projekteerijatega ja kruvikalapääsu töös hoidmiseks kavandab elektritootmist esialgu olemasoleva seadmega, tulevikus kruviseadmega. Loa taotlejale selgitati kokkuvõtvalt, et tulenevalt kalade läbipääsu lahenduse muutuse kavatsusest tuleb esitada uus eelprojekt (edaspidi kruvikalapääsu eelprojekt) ja muuta KMH eelhinnangut, kaasates pädeva keskkonnaeksperdi. Keskkonnaamet pikendas 07.09.2017 kirjaga51 lisateabe esitamise aega kuni 31.12.2017 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.02.2018. 1.37 Loa taotleja esitas 16.01.2018 avalduse52 keskkonnaloa taotluse menetluse pikendamiseks seoses kavandatava kruvikalapääsu ehituse asukoha muutmisega, selgitades, et kavatseb kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnangu esitada Keskkonnaametile tutvumiseks veebruaris ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus53 20.03.2018. 1.38 Keskkonnaamet pikendas 19.01.2018 kirjaga54 keskkonnaloa taotluse lisateabe (maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekti ning KMH eelhinnangu) esitamise aega kuni 28.02.2018 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 31.03.2018. 1.39 Loa taotleja esitas 26.02.2018 kirjaga55 VeeS § 17 lg 1 (kehtiva VeeS § 190 lg 4) kohased maaomanike nõusolekud Lõokese ja Männi kinnistute osas maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja Aida kinnistu osas maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Samuti oli lisatud 26.02.2018 kirjas loa taotleja poolt Maanteeameti 29.09.2017 kirja koopia nr 17-00030/277, milles Maanteeamet selgitas, et nõustub alustama menetlust riigi omandis oleva maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks kirjas üles loetud tingimustel. Loa taotleja esitas sama kirjaga taotluse lisateabe (kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang) esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.03.2018, kuna kruvikalapääsu eelprojekti tehnoloogiline osa tehakse Saksamaal ja loa taotleja ei ole uut lahendust veel kätte saanud. 1.40 Keskkonnaamet pikendas 28.02.2018 kirjaga56 lisateabe esitamise aega kuni 31.03.2018 ja ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 29.06.2018. 1.41 Keskkonnaamet küsis 28.02.2018 e-kirjaga Maanteeametilt VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS § 186 lg 2) kohast nõusolekut loa taotleja keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe 51 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.09.2017 nr 14-6/16/914-7. 52 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.01.2018 nr 14-6/18/903. 53 Registrikood 90005946, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva mnt 7a, 10117. 54 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.01.2018 nr 14-6/18/903-2. 55 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 26.02.2018 nr 14-6/18/903-4. 56 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7. 7 paisutamiseks Restu paisul, kuna loa taotleja esitas 26.02.2018 lisateabena Maanteeameti 29.09.2017 kirja nr 17-00030/277 „Vastuskiri riigi omandis oleva maaüksuse maakasutustaotlusele“, mis käsitles riigi omandis oleva maa reaalservituudi seadmise tingimusi. Antud kirja ei saanud Keskkonnaamet käsitleda VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS § 186 lg 2) kohase nõusolekuna keskkonnaloa menetluses. 1.42 Maanteeamet edastas Keskkonnaametile 29.03.2018 kirjaga nr 16-2/2018/9967-257 vastuse, milles selgitas et: „Maanteeameti 29.09.17 kirjas on esitatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et alustada menetlust maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks. Maakasutuslepingu sõlmimise järgselt saab Maanteeamet anda nõusoleku vee erikasutusloa taotlemiseks. Praeguseks hetkeks kirjas esitatud tingimusi täidetud ei ole ning seetõttu ei saa Maanteeamet anda nõusolekut vee erikasutusloa taotlusele. Lisaks 29.09.17 kirjale on Maanteeamet maakasutuslepingu sõlmimise vajadusest vee erikasutusloa taotlejat teavitanud 27.03.17 kirjaga nr 15-2/17-00015/233. Informeerime, et Maanteeametile esitati 26.03.18 kooskõlastamiseks Merin OÜ poolt koostatud töö nr 790 „Restu paisu kruvikalapääs“. Arvestades kirja registreerimisest kulunud aega, ei ole Maanteeamet jõudnud selle projektlahenduse osas veel seisukohta kujundada.“ 1.43 Keskkonnaamet soovitas 03.04.2018 kirjaga58 loa taotlejal pöörduda menetlustoimingute läbiviimiseks Maanteeameti poole seoses maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks ning pikendas sellega seoses lisateabe esitamise aega kuni 01.06.2018. Täiendavalt pikendas Keskkonnaamet 31.05.2018 kirjaga59 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2018 ja ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2018. 1.44 Loa taotleja esitas60 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene eksperthinnanguga ning 22.03.2018 kruvikalapääsu eelprojekti61 (OÜ Merin62 (2018))63. 1.45 Keskkonnaamet edastas 09.04.2018 kirjaga64 (edaspidi 09.04.2018 kiri) loa taotlejale arvamuse, märkides et kui täiendatakse kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut ja ekspertarvamust ning 09.04.2018 kirjas esitatud küsimused saavad piisavad vastused, võib kruvikalapääsu eelprojektiga edasi minna. Muuhulgas ei olnud KMH eelhinnangus käsitletud tööde aegset Restu järve paisutustaseme alandamist ja sellega seotud setete allavoolu kandumise ohte ning kaasnevaid mõjusid. Eksperdi poolt ei olnud analüüsitud erinevaid alternatiivseid lahendusi kalastiku seisukohast ning põhjendatud kruvikalapääsu valikut, sealhulgas kruvikalapääsu sobivust jõe kalastikku ja tema rändevajadusi arvesse võttes. 1.46 Keskkonnaametile 2018. aastal täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut ega ihtüoloogi ekspertarvamust ei esitatud. Täiendatud kruvikalapääsu projekt esitati alles 16.12.2019 (vt otsuse p 1.59) peale seda, kui Keskkonnaamet edastas loa taotlejale 06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõu keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise kohta (vt otsuse p 1.58). Täiendatud KMH eelhinnangut ega ihtüoloogi arvamust ei esitatud. 57 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.04.2018 nr 14-6/18/903-10. 58 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2018 nr 14-6/18/903-11. 59 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 31.05.2018 nr 14-6/18/903-12. 60 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016. 61 "Restu paisu kruvikalapääs eelprojekt" (töö number 790). 62 Registrikood 10399440, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621. 63 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016-2. 64 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.04.2018 nr 6-3/18/4016-3. 8 1.47 Eesti Õigusbüroo OÜ65, loa taotleja esindajana esitas 11.07.2018 Keskkonnaametile selgitustaotluse66, milles paluti esitada teave, millised menetlused on keskkonnaloa taotluse osas käimas ning millises menetlusstaadiumis. 1.48 Keskkonnaamet vastas 16.07.2018 kirjaga67 selgitustaotlusele. Keskkonnaamet selgitas, et on küsinud korduvalt lisateavet keskkonnaloa taotluse kohta (maaomanike nõusolekud, kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhindamine) ning pikendanud korduvalt lisateabe esitamise ja menetluse aega ning lisateabe esitamise järel on võimalik koostada otsuse ja loa eelnõud ning need avalikustada ning seejärel väljastada keskkonnaluba. 1.49 Loa taotleja esitas 04.09.2018 tervislikel põhjustel suulise avalduse lisateabe ja menetlusaja pikendamise kohta aasta võrra, Keskkonnaamet protokollis suuliselt esitatud avalduse68. 1.50 Keskkonnaamet pikendas 04.09.2018 kirjaga69 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2019 ning ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2019 ja märkis , et tähtajaks andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata. 1.51 Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus70 (edaspidi SA KÕK) loa taotleja esindajana esitas 11.09.2018 selgitustaotluse 71. Keskkonnaamet pikendas 09.10.2018 kirjaga72 tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 selgitustaotlusele vastamise aega ühe kuu võrra ning 24.10.2018 kirjaga73 vastas Keskkonnaamet selgitustaotlusele. 1.52 Keskkonnaamet märkis selgitustaotluse vastuses muuhulgas, et: „/.../ kruvikalapääsu lahendus ei saa toimida ilma Restu silla rekonstrueerimise lahenduseta, nii kalapääsu (eel)projekt kui ka silla remondi projekt peaksid olema omavahel kooskõlas. Seega ei saa Keskkonnaamet anda vee erikasutusluba, kui ei ole teada konkreetset kalapääsu rajamise ja silla remondilahendust. Keskkonnaamet saab peale Jüri Raisma ja Maanteeameti vahel maakasutuslepingu sõlmimist ja projektlahenduste kooskõlla viimist loa menetlust jätkata. Keskkonnaameti hinnangul on Maanteeameti poolt esitatud tingimuste täitmine seotud siiski ka veekasutusega ja ka mõjuga riigiteele, kuna vee erikasutusloaga tuleb seada muuhulgas ka tingimused vee erikasutuse mõju veekogule vähendavad meetmed vastavalt VeeS § 9 lg 2 p 9, kuid senini pole selge, millised projektlahendused kalapääsu ja silla osas kokku lepitakse.“/…/ Keskkonnaameti hinnangul peab kavandatud kruvikalapääsu lahendus olema kooskõlas ka Maanteeameti hallatava riigitee ja silla remondikava eesmärkidega (sh silla remondi projektlahendusega) ning Keskkonnaamet näeb seega vajadust vee erikasutusloa menetluses Maanteeameti kui maavaldaja VeeS § 8 lg 1 kohast kooskõlastuse vajadust“. 1.53 SA KÕK loa taotleja esindajana on edastanud Keskkonnaministeeriumile 26.06.2018 selgitustaotluse74 seoses Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa menetlemisel kohalduvate tingimuste kohta. Keskkonnaministeerium vastas 02.08.2018 kirjaga nr 1-17/18/43-2 SA-le KÕK järgnevalt: „Vastuseks Teie selgitustaotlusele leiame, et tehnorajatiste talumiskohustus ei vabasta vee-erikasutusloa taotlejat VeeS § 8 lõike 1 kohase nõusoleku esitamisest vee- 65 Registrikood 14698441, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122. 66 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 12.07.2018 nr 14-6/18/11822. 67 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.07.2018 14-6/18/11822-2. 68 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499. 69 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499-2. 70 Registrikood 90008117, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/3, 10412. 71 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 14-3/18/14849. 72 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.10.2018 nr 14-3/18/14849-2. 73 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3. 74 Registreeritud Keskkonnaministeeriumi DHS-s 28.06.2018 nr 1-17/18/43. 9 erikasutusloa taotlemisel. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et taotleja kruvikalapääsu eelprojekt näeb ette kalapääsu rajamist läbi teemulde umbes 2,5 m vanast regulaatorist lääne poole. Seega ei laiene planeeritavale rajatisele ka viidatud talumiskohustus.“/…/ VeeS § 17 lg 1 kohaselt peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab./.../Vastuseks esitatud küsimusele hindab vee-erikasutusloa andja, kas Maanteeametilt on VeeS § 17 lg 1 kohase nõusoleku küsimine vajalik." 1.54 Loa taotleja esitas 30.08.2019 avalduse75 keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamiseks, märkides, et edastab kogutud materjalid Keskkonnaametile alates 10.09.2019. 1.55 Keskkonnaamet pikendas 02.09.2019 kirjaga76 lisateabe esitamise aega kuni 01.11.2019 ning keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.01.2020. Keskkonnaamet märkis, et tähtajaks andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata. 1.56 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt on esitatud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus Lõokese kinnistu, Aida kinnistu ning Männi kinnistu VeeS § 190 lg 4 kohased maaomanike kirjalikud nõusolekud (vt punkt 1.39). Keskkonnaamet kontrollis 06.11.2019 kinnistusraamatust maaomanike õiguslikku staatust ning selgus, et Aida kinnistul on alates 11.09.2018 uus kinnistu omanik77, loa taotleja ei olnud Keskkonnaametile Aida kinnistu uue maaomaniku nõusolekut esitanud. 1.57 Loa taotleja ei esitanud tähtaegselt (01.11.2019) Maanteeameti nõusolekut ja täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti koos KMH eelhinnanguga ega palunud eelnimetatud teabe esitamiseks tähtaja pikendamist. Ilma kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnanguta ei olnud Keskkonnaametil piisavat teavet, kuidas kavandatakse tagada kalade läbipääs Restu paisul. Samuti ei saanud keskkonnaluba anda ilma Maanteeameti ega Aida kinnistu omaniku nõusolekuta. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik teha otsust keskkonnaloa andmiseks. 1.58 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas loa taotlejale keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu 06.12.2019 kirjaga ,,Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmine (Restu)’’ nr 14-6/19/540-3. Keskkonnaamet avalikustas teate eelnõu valmimisest 06.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. HMS § 49 lg 1 kohaselt huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras loa andja 06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõule ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise tähtajaks hiljemalt 27.12.2019. Loa taotleja poolt 06.12.2019 eelnõu kohta esitatud vastuväiteid ja arvamusi käsitletakse korralduse punktis II. 1.59 Loa taotleja esitas 16.12.2019 taotluse78, paludes jätkata keskkonnaloa taotluse menetlemist ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Taotluse lisana esitas loa taotleja OÜ Merin koostatud kruvikalapääsu eelprojekti täienduse (edaspidi täiendatud kruvikalapääsu eelprojekt). Täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt (lk 18): „Kruviturbiini võimalik 75 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540. 76 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540-2. 77 Kinnistusraamatu andmetel 06.08.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.09.2018. 78 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4. 10 energiatoodang on keskmise veerikkusega aastal - nn. tüüpaastal kuni 149 MWh. Kalatõstuki tööshoidmiseks kulub elektrienergiat 35 MWh aastas. Ülejääv elektrienergia kogus on 114 MWh.“ Täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis (ptk 1 „Eelprojekti kokkuvõte“, lk 3) on jõutud järeldusele, et: „Kavandatud tegevuse kirjelduse ja muude tegurite alusel võib väita, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei avaldu oluline keskkonnamõju, mille tõttu KMEH koostaja leiab, et ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine KeHJS alusel.“ Keskkonnaamet märgib siiski, et kuna rajatakse ka hüdroturbiin, siis on tegemist hüdroelektrijaama püstitamisega. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21 on tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaamet möönab, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis on täiendatud kalapääsu peibutusvoolu küsimust: „Paigaldamisel ja selle järgselt reguleeritakse välja sobiv peibutusvool kruviturbiini väljavoolus, sealhulgas osa vett suunatakse läbi kilpsiibri vaheseinas kruvikalatõstuki sisenemiskoha ette ja sealt edasi kruvitõstuki kanalisse“. Samas pole analüüsitud peibutusvoolu asukohta ja sobivust, kruvi läbimõõdu sobivust, labaserva min/max kiirust ja voolukiirust jne (vt ka 09.04.2018 kirja nr 6- 3/18/4016-3 p 8). 1.60 Keskkonnaamet pikendas 23.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-5 keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 16.01.2020 ning selgitas, et teeb otsuse lähtuvalt loa taotleja esitatud materjalidest hiljemalt 16.01.2020. Samuti selgitas Keskkonnaamet, et arvamus keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu kohta tuleb esitada hiljemalt 27.12.2019. 1.61 Loa taotleja esitas 27.12.2019 avalduse79 (edaspidi 27.12.2019 kiri), milles selgitas, et ei saanud tervislikel põhjustel Keskkonnaameti 02.09.2019 kirjale nr 14-6/19/540-2 vastata ja taotlust lisateabe esitamise tähtaja ning keskkonnaloa taotluse menetluse aja pikendamise kohta esitada. Loa taotleja palus 27.12.2019 kirjas keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul menetlemist jätkata ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Loa taotleja esitas 27.12.2019 kirja lisana Aida kinnistu ühisomaniku kirjaliku nõusoleku paisjärve normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH2000) ja maksimumtasemel 65,26 m abs (EH2000). 1.62 Peale 06.12.2019 eelnõu kohta arvamuse ja ettepanekute esitamise tähtaja (27.12.2019) möödumist esitas loa taotleja 08.01.2020 Restu paisu materjalid80, sealhulgas Magnar Mäekivi magistritöö ,,Restu paisjärve rekonstrueerimine’’ (Tartu 2011), Inseneribüroo REIB OÜ81 Restu veskipaisu topo-geodeetilised uurimistöö ning 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene eksperthinnanguga. Lisaks esitas loa taotleja 14.01.2020 Restu paisu materjalid selgitustaotluste kohta82, sealhulgas SA KÕK selgitustaotluse Maa-ametile ja Maa- ameti vastuse selgitustaotlusele ning SA KÕK selgitustaotluse Keskkonnaametile ja Keskkonnaameti vastuse selgitustaotlusele. Keskkonnaamet märgib, et esitatud teave ei kuulu puuduoleva info hulka, mis on vajalik keskkonnaloa taotluse menetluseks. 1.63 Loa taotleja esitas 15.01.2020 pöördumise83 seoses Restu paisuga, milles annab mõningad selgitused Keskkonnaameti 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 esitatud küsimustele. 1.64 Keskkonnaameti vastused 15.01.2020 pöördumisele edastati loa taotlejale 14.02.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“. 79 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.12.2019 nr 14-6/19/540-6. 80 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-7. 81 Registrikood 11883623, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Adamsoni tn 26, 10137. 82 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-8. 83 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.01.2020 nr 14-6/19/540-9. 11 1.65 Keskkonnaamet pikendas 16.01.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-10 keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 21.02.2020 ning tuginedes loa taotleja 15.01.2020 pöördumisele edastas Keskkonnaamet kutse ärakuulamisele 22.01.2020 kell 13.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris. 1.66 Keskkonnaamet kuulas loa taotleja ära 22.01.2020 Keskkonnaameti Tartu kontoris. Ärakuulamise protokolli84 kohaselt pidi loa taotleja vastavalt kohtumise kokkulepetele esitama hiljemalt 27.01.2020 ekspertarvamused (J. Paal, H. Tullus, I. Ott). Samuti teabe, kas muudetud kruvikalapääsu eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas 64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva eelprojekti paisutustaseme osas maaomanike nõusolekud ja muu asjakohase info. 1.67 Loa taotleja esitas 27.01.2020 vastuskirja (edaspidi 27.01.2020 kiri)85 Restu vesiveski keskkonnaloa taotluse osas ärakuulamise protokollile. Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja tähtaegselt ekspertarvamusi, maaomanike nõusolekuid või muudetud kruvikalapääsu projekti ei esitanud. Keskkonnaamet märgib, et Jaanus Paali arvamuse86 esitas Keskkonnaametile Jaanus Paal ise. 1.68 Keskkonnaamet märgib, et 22.01.2020 ärakuulamise käigus väitis loa taotleja, et Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus87 (edaspidi SA KIK) jättis loa taotleja rahastustaotluse kruvikalapääsu rajamiseks üksnes seetõttu läbi vaatamata, et puudus keskkonnaluba. Ärakuulamise käigus lubas loa taotleja esitada SA KIK sellekohase kirja. Keskkonnaamet selgitab, et pöördus 23.01.2020 e-kirjaga ja 04.02.2020 e-kirjaga SA KIK projektikoordinaatori poole ning SA KIK vastusena88 märgiti, et SA KIK pole sisuliselt loa taotleja taotlust hinnanudki, kuna SA KIK taotluse olulistest dokumentidest lisaks keskkonnaloale on puudu sealhulgas Maanteeameti kooskõlastus kruvikalapääsu eelprojektile. 1.69 Loa taotleja esitas 03.02.2020 täiendavad eriarvamused89, millele Keskkonnaamet vastas 28.02.2020 kirjaga nr 14-6/20/6-6 ja siinkohal 03.02.2020 kirjas esitatud seisukohti kordama ei hakka. 1.70 Keskkonnaamet edastas tuginedes vajadusega loa taotleja veelkord ära kuulata uue eelnõu ettepanekute ning arvamuste esitamiseks 14.02.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-11 „Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu)“ (edaspidi 14.02.2020 eelnõu) paludes arvamus esitada hiljemalt 06.03.2020 ja avalikustas teate 14.02.2020 eelnõu valmimisest 14.02.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet pikendas tulenevalt vajadusest menetlusosalised ära kuulata ning tuginedes HMS § 41 menetlustähtaega, kuni 25.03.2020. 1.71 Loa taotleja esitas 01.03.2020 seoses tervisliku seisundiga 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise taotluse90 ning Keskkonnaamet pikendas 04.03.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-2 arvamuse esitamise tähtaega kuni 09.04.2020 ning loa taotluse menetlustähtaega kuni 30.04.2020. 1.72 Loa taotleja esitas 02.04.2020 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise taotluse91 ning Keskkonnaamet pikendas 07.04.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-4 arvamuse esitamise tähtaega kuni 01.06.2020 ning loa taotluse menetlustähtaega kuni 01.07.2020. 84 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6. 85 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6-2. 86 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5. 87 Registrikood 90005946, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Narva mnt 7a, 10117. 88 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-4. 89 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-3. 90 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2020 nr 14-6/20/15. 91 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2020 14-6/20/15-3. 12 1.73 Loa taotleja esitas 03.05.2020 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise taotluse92 ning 18.05.2020 päringu93, kas 03.05.2020 taotlus rahuldatakse või mitte. Keskkonnaamet vastas 18.05.2020 päringule 25.05.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-7, selgitades, et Keskkonnaamet ei pea vajalikuks keskkonnaloa andmata jätmise 14.02.2020 eelnõu kohta arvamuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 31.08.2020 ega keskkonnaloa menetluse pikendamist kuni 30.09.2020. 1.74 Loa taotleja edastas 27.05.2020 pöördumise94 seoses Restu paisuga Terviseametile, Õiguskantslerile, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Keskkonnaamet vastas 27.05.2020 pöördumisele 02.06.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-10 ja ei taaskorda siin vastuses esitatud seisukohti. 1.75 Loa taotleja esitas 14.02.2020 eelnõule 01.06.2020 vastuse95, mille kohta annab Keskkonnaamet selgitused käesoleva otsuse punktis III. Loa taotleja esitas 01.06.2020 vastuse lisana ka Lõokese kinnistu omaniku uue kirjaliku nõusoleku paisutustasemel 65,26 m abs (EH2000). 1.76 Loa taotleja esitas 08.06.2020 selgitused96 Restu asjus vastusena Keskkonnaameti 02.06.2020 kirjale nr 14-6/20/15-10, millele Keskkonnaamet vastab eraldi kirjaga. II. Keskkonnaameti selgitused keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu (vt otsuse p 1.58) kohta esitatud loa taotleja arvamustele Keskkonnaamet andis selgitused loa taotleja 27.12.2019 kirjas esitatud selgituste ja arvamuste kohta 14.02.2020 kirjas nr 14-6/19/540-11 (14.02.2020 eelnõu vt p 1.70) alljärgnevalt: 2.1 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Keskkonnaametnikud ei kuula minu seisukohti ega minu vastuseid nende küsimustele, kuna kõik ametnikud vaatavad vaid arvutit, mistõttu kirjast kirja esitatakse samu küsimusi ja minu poolt põhjendatud küsimustele ei vastata, rääkimata sellest, et minul pole õnnestunud kohtuda ühegi looduskaitset, veekaitset, ihtüoloogiat, hüdroloogiat, pärandkultuuri, kliimat jne tundva spetsialistiga ca 5 aastat, mistõttu minu küsimustele püüab otsida vastust minu arvates ainult jurist.“/…/“Keegi keskkonnaametnikest ei ole huvi tundnud erinevate projektide vastu või ei oska lihtsalt projekti lugeda või ei tunne kaasaegset spetsiifilist tehnoloogiat, mis on heaks kiidetud mitmetes riikides (Austria, Saksamaa jne). Kõik erinevad projektid ja lahendused on minul alati kaasas olnud laua peal. Minu küsimus on, miks ei kaasata erinevatele küsimustele vastamiseks erinevaid spetsialiste.“ 2.1.1 Keskkonnaamet selgitas, et on kaasanud kõiki Keskkonnaameti valdkonnaspetsialiste vastavalt vajadusele ja pädevusele loa taotleja esitatud andmete ja küsimuste läbi vaatamisel. Loa taotleja ise ei ole esitanud nõutud andmeid (vt otsuse p 3.1.1, 3.1.2) või on esitanud puudustega andmeid kalade läbipääsu tagamise kohta, mistõttu pole saanud Keskkonnaamet teha otsust esitatud kalade läbipääsu lahenduse võimalikkuse kohta. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel lähtutakse esitatud dokumentidest (vt otsuse p 1.3.6), arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ei ole otstarbekas igal eriala spetsialistil isiklikult kohtuda taotlejaga. 92 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.05.2020 nr 14-6/20/15-5. 93 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.05.2020 nr 14-6/20/15-6. 94 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.05.2020 nr 14-6/20/15-8. 95 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.06.2020 nr 14-6/20/15-9. 96 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.06.2020 nr 14-6/20/15-11. 13 2.2 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Nii näiteks Keskkonnaameti vastusest, kiri 24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3 SA Keskkonnaõiguse Keskusele - Selgitustaotlusele vastamine – ei leidnud mina mitte ühtegi sisulist vastust ja tõendit, miks peaks Restu ökoloogilist keskkonda halvendama, küll aga on eriarvamus Keskkonnaameti ja selle vastu vaidlevate juristide vahel, et Maanteeamet peab kooskõlastama vee erikasutusloa. Vajadusel lisan eriarvamused. Kui lahendust ei leita, tuleb küsimus lahendada kohtus (helistasin ja täpsustasin nimetatud küsimust Õiguskantsleri Bürooga). Käesoleva ajani ei ole keskkonnaametnikud tõestanud kaardil (plaanil) liigniiskuse olemasolu piirkonda Restu paisul. Spetsialistile on selge, et kui paisu paksuseks on mõõdetud 6,2 m (AS Reibi mõõdistus, vajadusel esitan) ja selle alt toimub läbijooks, siis see pais ei kesta aastatki. Aga 1924. a. ehitatud Restu pais on töötanud juba ligi 100 aastat.“ 2.2.1 Keskkonnaamet märkis, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK selgitas Keskkonnaamet, et: “/…vee erikasutusloa andmise menetluse jätkamisel on äärmiselt oluline nimetatud KMHE täiendamine ning sellest tulenevalt ka otsus, kas kavandatu elluviimiseks (kruvipääsu rajamine ja hüdroenergia kasutamine) keskkonnamõju on vaja hinnata või mitte.“(vt ka p 1.43). Keskkonnaamet lisab paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 2, vt ka otsuse p 2.3.1). 2.3 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Reaalservituudi seadmine ei ole teiste ametnike ja juristide arvates, va Keskkonnaamet, vajalik. Vajadusel lisan Maa-ameti seisukoha. Minu taotlus reaalservituudi seadmiseks Restu paisul, mis kuulub minule, seisnes selles, et ei olnud tagatud koormuspiirang (3,5 tonni), vaid paisule ja ka sillale lubas Maanteeamet piiramatu raskusega rasketehnika, mis arvestades paisu ja silla ehitusaega (1924) ja koormustaluvust (tegemist oli hobutranspordiga), ei vastanud tehnilistele nõuetele. Sellest lähtudes tuli minu huvi seada reaalservituut. Alles 2017. a. kevadel paigaldas Maanteeamet Restu paisule ja sillale koormuspiirangu 3,5 tonni ja siis kadus meil vajadus reaalservituudi seadmiseks. Seadusest tulenevalt Maanteeametil reaalservituudi seadmiseks kohustust ei ole. Kui Maanteeamet esitab uue projekti, siis seal tuleb lähtuda paisu ja silla kandevõimest.“ 2.3.1 Keskkonnaamet märkis, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK on selgitatud: „Reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist sõltub, millistel tingimustel poolte vahel kokku lepitakse, sest Restu silla, paisu, vesiveski pealvoolu kanali, liigveelasu konstruktsioonid on kõik üksteisele lähedal ja nende seotus omavahel sõltub kavandatavast ehitusprojektist ning võimalusel tuleb need lahendada kompleksselt.“ Keskkonnaamet märgib, et talumiskohustuse osas on vastatud loa taotleja 15.01.2020 pöördumise vastuskirjas „15.01.2020 pöördumisele vastamine“97 (vt otsuse p 3.1). Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et nii VeeS § 186 lg 2 kui ka VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek on vee erikasutuseks vajalik, kuna mõjupiirkonna kaardilt nähtub, et kõrgustel 64,96 m abs (EH2000) ja 65,26 m abs ulatub paisutustase Pringi-Restu tee kinnistule ja mõjutab selle niiskusrežiimi. Keskkonnaamet märgib, et Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaani kohaselt on vee all 132 m², seega on vajalik Maanteeameti VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek paisutamiseks. Vees § 186 lg 2 kohane nõusolek on vajalik seetõttu, et vee erikasutus (veekogu paisutamine ja hüdroenergia kasutamise kavandamine) toimub võõral maatükil (Pringi-Restu tee kinnistu). Asjaolu, et Maanteeametil võib olla vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 1 tehnorajatise talumiskohustus, ei vabasta loa taotlejat VeeS § 186 lg 2 kohase nõusoleku esitamisest veeloa taotlemisel (vt otsuse p 1.5.3). Keskkonnaamet märgib, et reaalservituudi olemasolul saaks seda käsitleda ka maaomaniku VeeS § 186 lg 2 kohase nõusolekuna keskkonnaloa taotluse menetluses. 2.4 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Eriti kummalised on keskkonnaametnike hinnangud Natura 2000 alade ja veereziimi mõjude kohta nendel aladel. Metsaökoloogia professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool) ei nõustu Keskkonnaameti hinnanguga ja väidab lausa vastupidist (veereziimi kohta). Professor Jaanus Paal (Tartu Ülikool) leiab, et Natura 97 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 14.02.2020 nr 14-6/19/540-12. 14 alasid (elupaigad) on käsitletud ja hinnatud erinevalt, sh ühte pole lausa üldse käsitletud (veereziimi kohta). Professor Ingmar Ott (Eesti Maaülikool) leiab oma hinnangus, et vaatamata asjaolule, et tegemist on tehisliku veekoguga ja Väikse Emajõe seisukohalt poleks Restu paisjärve vaja, on ökosüsteemi kui terviku säilitamiseks kauaaegse Restu paisjärve säilimine vajalik.“ 2.4.1 Keskkonnaamet märkis, et loa taotleja poolt pole viidatud professorite eksperthinnanguid esitatud. Keskkonnaamet on saanud ise professor Jaanus Paali hinnangu98, vastupidiselt loa taotleja lubadustele see esitada ning märgib, et antud juhul ei ole menetluses paisjärve likvideerimine ja Keskkonnaamet võtab loa taotleja viidatud professor Jaanus Paali hinnangu teadmiseks. Keskkonnaamet selgitab, et asjakohane Natura hindamine viiakse läbi keskkonnamõjude hindamise raames tegevuslubade menetluses siis, kui päevakorda kerkib paisjärve likvideerimine või muud võimalikud tehnilised lahendused, millel võib olla ebasoodne mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärkidele. Käesoleval ajal Keskkonnametile taotlust Restu paisjärve likvideerimiseks esitatud ei ole. 2.5 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Mis puudutab Maanteeametiga seotud probleeme, siis professor Juhan Idnurm (Tallinna Tehnikaülikool) leiab, et silla sambad ja sild ise (ehitatud 1924, parandatud 1946) ei ole seotud raudbetoonist liigveelasuga. Need on eraldi seisvad objektid ja raudbetoonist liigveelask ei takista silla ehitust. See, et Maanteeamet ei ole taganud tehnorajatise (silla) eeskirjade kohast hooldust, on viinud silla samba lagunemisele. Tema soovitus oli, et silla sammas parandatakse (betoneeritakse). Kahjuks mingil põhjusel Maanteeamet loobus 2014. aastal valminud projekti realiseerimisest, mulle teatati sellest kirjalikult 2018. aasta alguses (Kuhu kadus avariioht, kas seda üldse oli?). Lähtudes sellest asjaolust võtsime kasutusele kruvikalapääsu algse projekti asukohaga veskihoones, mida tutvustasin Keskkonnaametile (hr Rein Kalle) 2017. a. sügisel. Muudatus viia kruvikalapääsu ehitus teisel poole silda oli Maanteeameti soovitus. Keskkonnaametile esitatud kruvikalapääsu projekti muudatus on seotud asjaoluga, et kogu projekt mõõdistati amsterdami kõrgussüsteemis (2019. a. sügis) ja praegu esitatud projekt on rahvusvaheliselt aktsepteeritav projekt, aga tehnoloogilist lahendust tutvustasin ma Keskkonnaametile juba 2017. a. sügisel.“ 2.5.1 Keskkonnaamet märkis, et loa taotleja pole esitanud professor Idnurme eksperthinnangut keskkonnaloa taotluse menetluses, seega ei saa ka seisukohta vastava info osas anda. Asjaolu, et mitmed projektlahendused on viibinud või muutunud ning kalapääsu lahenduste variantide dokumentides esinevad puudused, ei olegi võimaldanud menetlusega edasi minna. 2.6 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas kokkuvõtteks: 2.6.1 „Ma ei ole nõus vee erikasutusloa taotluse kohta Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul menetlemise lõpetamisega ja Restu paisjärve ning ökosüsteemi kahjustamisega. Ma ei ole nõus, et mulle ei väljastata vee erikasutusluba, mistõttu ma ei saa täita minule seaduse poolt kehtestatud kohustust tagada kalade rännet üles ja alla (§17) ja seetõttu KIK ei ole üldse saanud minu projekte läbi vaadata 2 aastat. Minu taotlus on säilitada mulle tagastatud ja tervele ümbruskonnale vajalik pärandkultuuriobjekt Restu vesiveski koos paisjärvega, mille vanus on ca 700 a ja tagada kalade ränne üles ja alla ning sealjuures kasutada kalade transpordiks vee-energiat, mis arvestab ja on kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega, mis on heaks kiidetud nii Eesti Vabariigis kui ka Euroopa Liidus.“ 2.6.1.1 Keskkonnaamet möönis, et Restu paisjärve likvideerimine tooks endaga kaasa mõjusid ökosüsteemile, Keskkonnaamet on aga seisukohal, et mõjude ulatus, iseloom ja suurus sõltub lõpliku lahenduse projektist, mille täpsed mõjud selgitatakse välja keskkonnamõjude hindamise käigus. (vt ka 14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“ p 18.1). Keskkonnaloa taotluse menetlemiseks peab taotlus vastama õigusaktidega 98 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5. 15 ettenähtud nõuetele. Keskkonnaamet märgib, et alates 01.01.2020 tuleb kõik keskkonnaloa taotlused esitada loa taotlejal infosüsteemi KOTKAS kaudu (https://kotkas.envir.ee/). 2.7 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,Kinnistute Lõokese ja Männi maaomanike nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja Aida kinnistu omaniku nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Seega maaomanike nõusolekud on erinevad ja ei ole kooskõlas eelprojektiga. Vastuseks selgitan, et maksimaalne paisutustase on kõigil 64.96 m abs (EH2000). See, et keegi lubab kõrgemat paisutustaset, ei muuda eelprojekti.’’ 2.7.1 Keskkonnaamet rõhutas, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt on normaalpaisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000) ning maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000), seega ei ole Lõokese ja Männi kinnistute maaomanike nõusolekud kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga (vt ka otsuse p 2.10.1 ja 3.1.3). 2.8 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,/.../Seda, et Restu pais mõjutab Maanteeameti kinnistu niiskusrežiimi, pole suudetud mulle ega teistele pädevatele spetsialistidele selgitada ega näidata plaanil. Keskkonnaõiguse juristide, Maa-ameti jne selgitusel sellist nõusolekut Maanteeametilt ei ole vaja, kuna on talumiskohustus, mida on kinnitanud kohtuotsus. Keskkonnaametil palun selgitada, kuidas mõjutab Restu paisjärv Maanteeameti kinnistu niiskusrežiimi. Aastate jooksul pole seda suudetud selgitada niiskusrežiimi mõju Maanteeameti kinnistule.’’ 2.8.1 Keskkonnaamet lisas paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) ja kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani (Lisa 2, vt ka korralduse p 2.3.1 ja 3.1.3), millest nähtub, et kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on kinnistust 132 m² vee all, seega on paisutamise tulemusel mõjutatud Pringi-Restu tee niiskusrežiim. Paisutuse mõjuala kaardi põhjal on tuvastatav, et veetase normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee. 2.9 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas:,,/…/ Te väidate, et Maanteeamet teeb oma otsuseid lähtudes oma pädevusvaldkonnast ning Keskkonnaamet neid ei kommenteeri. See väide ei ole tõene, kuna Teie vastuskirjadest suur osa moodustab Maanteeameti seisukohtade edastamine.“ 2.9.1 Keskkonnaamet märkis, et HMS § 11 lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Kuna Keskkonnaamet peab Maanteeametit pädevaks asutuseks, andmaks hinnangut riigimaantee ja silla rekonstrueerimise küsimustes, tulebki arvestada antud menetluses nende seisukohti. Maanteeameti kirjalikult esitatud seisukohtade edastamine loa taotlejale on oluline, kuna loa taotleja peab esitama Keskkonnaametile Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohased nõusolekud. 2.10 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „Kruvikalapääsu eelprojektis on kavandatud maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Märkus on õige, aga lähtutud on reaalsest kevadisest suurveest ja kalade (haug jne) kudemisaladest. Igal juhul ei vaidlusta keegi kohalikest Restu paisjärve naabritest (kalameestest) kevadise suurvee vajalikkust Restu paisjärvel ja Risti luhal ning vajadusel kasutage paisutamistaseme kõrgust 64,96 m abs (EH2000).“ 2.10.1 Keskkonnaamet märkis jätkuvalt (vt ka otsuse p 1.66 ja 2.7.1), et kui maaomaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis ei saa sellist nõusolekut tõlgendada selliselt, et maaomanikud on nõus kevadise suurveeaegse 16 veetasemega 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet rõhutab, et loa taotleja märkis 22.01.2020 toimunud koosolekul, et kui Lõokese ja Männi kinnistu omanike nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis võtkugi Keskkonnaamet see kõrgus maksimaalseks paisutustasemeks. Keskkonnaamet selgitas 22.01.2020 toimunud koosolekul, et ei saa võtta maksimaalseks paisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000), mis oleks vastuolus täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga. 2.11 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas, et: „Eelprojektis ei ole käsitletud kavandatavaid automaatvarjasid. Juhtisin tähelepanu asjaolule, et see on praegu lahendatud olemasoleva Restu vesiveskisse tuleva kanali kaudu.“ 2.11.1 Keskkonnaamet märkis, et automaatvarjade teema tõstatas loa taotleja 22.01.2020 toimunud koosolekul ise, põhjendades seda suurveeaegsete vooluhulkade reguleerimise vajadusega. Eelnevast tulenevalt märgiti 22.01.2020 toimunud koosoleku protokolli: „Loa taotleja esitab Keskkonnaametile kas muudetud eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas 64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva kruvikalapääsu eelprojekti paisutustaseme osas maaomanike nõusolekud.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et seni, kui maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekt ei ole omavahel kooskõlas, ei saa keskkonnaluba anda. Loa taotleja poolt antud selgitused 22.01.2020 toimunud koosolekul, mille kohaselt on suurveeaegselt ta ise valmis Restu paisul kohal olema või leidma kohaliku isiku, kes suurveeaegselt veerežiimi eest hoolt kannaks, ei veena Keskkonnaametit, kuna senised loa taotleja lubadused pole täide viidud. Restu paisul on sageli täheldatud suurveeaegselt veetaseme veerežiimi suurt kõikumist, mille kohta on varasemast ka Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollid (nr 1042120, 06.05.2014; nr 1045064, 01.09.2014). 2.12 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „/…/Selgitan, et hüdroenergiat on Restu vesiveskis toodetud ca 700 aastat. Praegune olemasolev Francis turbiin tuleb asendada vastavalt ministeeriumi soovitusele kalade ohutut allarännet tagava süsteemiga. Seetõttu tegemist ei ole hüdroelektrijaama rajamisega, vaid hüdroenergiat tootva turbiini asendamisega kalade ohutu allarände süsteemiga.“ 2.12.1 Keskkonnaamet selgitas, et ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lg 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt, ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Keskkonnaameti hinnangul ei saa olemasoleva Francis turbiini vahetamist kruviturbiini vastu samaväärse turbiini asendamisena käsitleda. Keskkonnaamet märgib, et kruviturbiiniga toodetakse elektrienergiat, mida saab kasutada kruvikalatõstuki töötamiseks. Kui elektrienergiat jääb üle, saab selle anda võrku. Seega on tegemist elektrijaamaga, mis toodab kruvikalapääsu jaoks vajalikku elektrienergiat. Keskkonnaamet selgitab, et kruviturbiini saab rajada ka iseseisvalt, neid ei rajata alati käsikäes, siis saadakse kogu vajalik elekter kruvikalapääsu käitamiseks elektrivõrgust. Kuna Restu paisul kavandatakse rekonstrueerida/ümber ehitada hüdroelektrijaam, lisades sealhulgas kruviturbiini, siis on Keskkonnaameti hinnangul tegemist elektrijaama rekonstrueerimisega tundlikul suublal, seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga ja vajalik on KMH läbiviimine tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21. III Keskkonnaameti selgitused keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu (vt otsuse p 1.75) kohta esitatud loa taotleja arvamustele Keskkonnaamet annab selgitused loa taotleja 01.06.2020 kirjas esitatud selgituste ja arvamuste kohta alljärgnevalt: 17 3.1 Loa taotleja selgitab osundades eelnõu p 1.7 ,et: „/.../Seetõttu lisan kinnistu, registriosa numbriga 1021340 ja katastriüksuse tunnusega 72401:003:0531, omaniku hr Ahti Lõokese nõusoleku – kooskõlastuse. Maksimaalne paisutuskõrgus 64,96 m abs (EH2000) tuleb säilitada, kuna KMH eelhinnangus on nimetatud maksimaalseks paisutuskõrguseks 64,96 m abs (EH2000) (vt lisa – Nõusolek - kooskõlastus Ahti Lõoke, Lõokese kinnistu omanik, 26.02.2020). Järve äärsete omanike (Ahti Lõoke ja Ilmar Saar) soov on järve maksimaalset paisutustaset tõsta, see tuleb lahendada edaspidi.“ 3.1.1 Keskkonnaamet möönab, et Lõokese kinnistu omaniku uus 26.02.2020 nõusolek on lisatud, kuid märgib siiski, et Männi kinnistu omaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja kruvikalapääsu eelprojektis on maksimaalne paisutustase 65,26 m abs (EH2000) siiski muutmata. 3.2 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.8, et: „Kuidas saab Natura 2000 kaitse toimuda ilma loata? Mulle ei ole selgitatud, kuidas toimub looduskaitse ilma loata.“ 3.2.1 Keskkonnaamet selgitab, et paisutamine ilma keskkonnaluba omamata on loata tegevus, Natura 2000 alade kaitse ei ole seotud loa taotleja loata tegevusega. 3.3 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.9, et : "Mulle ei selgitatud, millistest ekslikest andmetest on jutt." Samuti märgib loa taotleja, et: „Seda osalist lahendamist, menetledes taotlust ainult paisutamise osas, pole mina näinud.“ 3.3.1 Keskkonnaamet selgitab, et Restu KMH aruande visand hinnati Keskkonnaameti poolt pooleliolevaks töödokumendiks, mis ei vastanud vähimalgi määral KMH aruande nõuetele. Keskkonnaamet märgib, et taotluse osalist lahendamist ei saanud läbi viia seoses puudustega taotluses (sh maaomanike nõusolekud). 3.4 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.17, et: „Minule ei ole selgitatud, kuidas saab Restu pais kuuluda avaliku sektori paisude hulka. Nimelt kuulub minule tagastatud Restu vesiveski hoone. Tartu Halduskohtu kohtuotsuses 3-137/2003 on selgitatud, et Restu vesiveski hoone juurde kuuluvad päraldised kõik veski tööks vajalikud rajatised, päraldised - Restu pais, liigveelask, sissevoolukanalid veskitesse (endisesse saeveskisse - hävinenud ja viljaveskisse), Restu paisjärv (veehoidla). Minule kuuluvate rajatiste üle otsustan mina ja keegi teine ei saa minu omandi üle otsustada. 3.4.1 Keskkonnaamet selgitab, et avaliku sektori paisude hanke korraldaja polnud Keskkonnaamet ning põhjused, miks Restu pais hankes hõlmati, pole Keskkonnaametile teada. 3.5 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.39, et: "/.../ ja Aida kinnistu osas arvestada maksimaalseks paisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000). Samale tasemele on korrigeeritud KMH eelhinnangu paisutustase." 3.5.1 Keskkonnaamet möönab, et korrigeeritud KMH eelhinnangu kohta esitas loa taotleja 01.06.2020 kirja lisas väljavõtte ühel lehel, milles tõepoolest on maksimaalse veetasemena märgitud 64,96 m abs (EH2000). Kruvikalapääsu eelprojekti kohta sellekohast muudetud teavet maksimaalse veetaseme osas pole esitatud. 3.6 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.45, et: „Kruvikalapääsu rajamise käigus ei pea Restu paisjärve veetaset üldse alandama, kui kasutada sulundseina. Kui järve pinda remondi ajaks alandada, siis maksimaalselt 2 meetrit (1 nädal).“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Kalastiku seisukohast alternatiivseid lahendusi on uuritud nii pilu- kui ka kamberkalapääsu puhul perioodilise järvetaseme muutmise puhul jne. Kruvikalapääsu puhul on kahjuks puudu kalaseire Restu paisu all, praegu kasutati olemasolevaid seireandmeid, mitmeid hinnanguid 18 on antud rahvusvahelisi teadmisi ja seisukohti arvestades. Kui lisanduvad andmed, saab täpsemini kalastiku ja tema rändevajadusi arvesse võtta.“ 3.6.1 Keskkonnaamet märgib, et kruvikalapääsu eelprojekt ei käsitlenud veetaseme alandamisel sulundseina kasutamist ega võimalikku setete allavoolu kandumise ohte ning kaasnevaid mõjusid, mistõttu on Keskkonnaamet edastanud vastavad küsimused loa taotlejale 09.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/4016-3, selles osas kruvikalapääsu eelprojekti ei muudetud. 3.7 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.46, et: „Nagu selgitasin, ihtüoloogi ekspertarvamus Restu paisu all sõltub olemasolevatest andmetest ja täiendava seire tulemustest Restu paisu all. Praegu lähtub see olemasolevatest andmetest. Kruvikalapääsude ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes on teostatud ihtüoloog Rein Järvekülg poolt, mis kalade laskuva rände osas on igati aktsepteeritav, tõusva rände osas on tunda tugevat subjektiivset lähenemist.“ 3.7.1 Keskkonnaametile jääb selgusetuks, millele tuginedes saab loa taotleja väita, et kruvitõstuk- kalapääsu puhul on eksperdi poolt tegemist subjektiivse lähenemisega. Loa taotleja pole esitanud sellekohast eksperdi arvamust oma väite tõendamiseks. 3.8 Loa taotleja selgitab osundades eelnõu p 1.52, et: „Kuidas ei saa kruvikalapääsu lahendus (paikneb veskis) toimida ilma silla rekonstrueerimise lahenduseta? Väide, et kalapääsu ja silla remondiprojekt peavad olema omavahel kooskõlas, on vale. Silda on „remonditud“ juba 7 aastat. Siiamaani ei ole mina näinud remondiprojekti või remondilahendust. Samas silla lahendus ei sega kruvikalapääsu paigutamist veskisse ja ei saa kuidagi olla takistuseks vee erikasutusloa väljastamisel. Kust võtab Keskkonnaamet seisukoha, kavandatud kruvikalapääsu lahendus peab olema kooskõlas Maanteeameti hallatva riigitee ja silla remondikava eesmärkidega? Reaalservituudi seadmist ei ole mul vaja.“ 3.8.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja on Maanteeametile andnud teada, et peab vajalikuks silla projekti koosseisus näha ette kas olemasoleva paisregulaatori säilitamise või uue paisregulaatori projekteerimise (nii nagu oli planeeritud eelmises AS Reng poolt koostatud projektis) ning lisaks tuleks tagada paisu tugevdamine ja Restu vesiveski säilimine. Seega on mõistlik kogu hüdrotehnilise rajatise lahendus lahendada kompleksselt. 3.9 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.5.3, et: „Kohtusin hr Ojalaga Keskkonnaministeeriumis ja tutvustasin talle Maa-ameti seisukohta ning ta nõustus sellega. Täpsustan, et seoses asjaoluga, et kuna Maanteeamet ei planeeri olemasolevat silla projekti realiseerida, siis on plaanis paigutada kruvikalapääs veskihoonesse, kuhu ta oli ka päris alguses planeeritud ja mis kasutab olemasolevat sissevoolukanalit ning millel on ka Maanteeameti talumiskohustus. Kuidas paisutamine mõjutab Maanteeameti maa niiskusreziimi, on tänaseni Keskkonnaameti poolt mulle siiani selgitamata.“ 3.9.1 Keskkonnaamet selgitab, et Maa-Amet on osundanud viidatud seisukohas, et selgitustaotlusest ei selgu, kas ja kuidas puudutab juhtum Maa-ameti pädevusvaldkonda. Keskkonnaamet on selgitanud loa taotlejale maa niiskusrežiimi mõjutust käesoleva otsuse p 2.3.1, seega Maanteeameti nõusolek on vajalik. 3.10 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.5.7, et: „Mul ei ole vaja Maanteeameti nõusolekut./.../Kruvikalapääsu ei ole vaja täiendada. Planeeritud on osta valmis tehnoloogia välismaalt. KMH eelhinnang ei muutu olenemata sellest, kas kruvikalapääs paikneb sillast ühel pool või teisel pool silda vesiveski hoones. Maanteeameti luba ei ole mul vaja, Aida kinnistu uue omaniku nõusolek on esitatud.“ 19 3.10.1 Keskkonnaamet jääb seisukohale, et Maanteeameti nõusolek on vajalik (vt ka otsuse p 3.19.2, 3.23.1, 3.24.1, 3.26.1, 4.1.2). 3.11 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.59, et: „Kordan, et projekti ei ole vaja täiendada, kuna see on valmistaja tehase tehnoloogia, küll aga viisime läbi veskihoones ja sissetulevas ning väljaminevas kanalis täiendava mõõdistuse, viies mõõdistuse amsterdami süsteemi. Väide, et Restu planeeritava kruvikalapääsu tehnoloogia ja projektidega ei olnud varem võimalik tutvuda, on vale.“ 3.11.1 Keskkonnaamet möönab, et mõõdistus on viidud üle Amsterdami süsteemi, kuid kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud maksimaalseks paisutustasemeks on endiselt 65,26 m abs (EH2000), seega on vastuolu KMH eelhinnanguga ja Männi kinnistu omaniku nõusolekuga tähtajalise keskkonnaloa andmiseks maksimaalsel paisutustasemel 64, 96 m abs (EH2000). 3.12 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.59, et: „Hüdroturbiini ei saa rajada, see kas asendatakse samaväärse tehnoloogiaga või ostetakse uus seade. Kõigepealt tuleb ametnikel selgeks teha, millest koosneb hüdroelektrijaam, kuidas toimub selle rajamine ja kust võetakse raha, et rajada hüdroelektrijaam. Minul neid vahendeid ei ole ja ka vajadust ei ole, kuna tegemist on asendustegevusega, kus üks turbiin asendatakse teisega, kalasõbraliku ja kalade rännete üles-alla tagava süsteemiga.“ 3.12.1 Keskkonnaamet on endiselt seisukohal, et ka hüdroturbiini paigaldamisel on tegemist tundlikul suublal hüdroelektrijaama rekonstrueerimisega, milleks tuleb eelnevalt läbi viia KMH. 3.13. Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.6.1, et: „Peibutusvoolu asukoht on täpselt projektis näidatud. Sobivus testitakse kruvikalapääsu paigaldamise ajal. 3.13.1 Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu eelprojektis on täiendatud peibutusvoolu ja kruvipääsu asjaolusid. 3.14 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.61, et: „Palun käsitleda normaalpaisutustaset 64,96 m abs (EH2000) maksimumtasemena, mis kajastub ka eelhinnangus.“ 3.14.1 Keskkonnaamet selgitab, et taotlusmaterjalid, sealhulgas eelprojekt, peavad olema üheselt mõistetavad ja omavahel kooskõlas, käesoleval juhul on vastuolu eelhinnangu ja täiendatud eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas. Keskkonnaamet märgib, et määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) § 13 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral andmed normaal-, kõrgeima ja madalaima paisutustaseme absoluutkõrguse kohta. Antud juhul on loa taotluse lisana esitatud eelprojektis kajastatud kõrgeim paisutustase 65,26 m abs (EH20000) vastuolus Männi kinnistu omaniku kooskõlastusega (64,96 m abs EH2000). 3.15 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.66, et: „Kuna minu soov on alati koheselt reageerida, ka kirjadele vastata, siis kuna ma peale silmade operatsioone ei saa (olen seda ka varem selgitanud) ise arvutiga töötada, sõltun ma oma abikaasast. Vastamine oleneb, kuidas tal on pingelise töö kõrvalt aega minu keerulist materjali edastada. Nii juhtus ka ekspertarvamuste saatmisega. Muutsime kalapääsu eelprojektis maksimaalse paisutustaseme 64,96 m abs (EH2000) ja korrigeerisime maaomanike nõusolekuid.“ 20 3.15.1 Keskkonnaamet möönab, et loa taotlejal võib olla raskusi vastamisega ning Keskkonnaamet on seetõttu ka korduvalt vastu tulnud, pikendades seetõttu korduvalt menetluse ja lisateabe esitamise tähtaegu. 3.16 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.67, et: „Ekspertarvamusi ei pea koguma mitte ainult omanik, vaid ka Keskkonnaamet, et langetada kaalutletud otsus. Maaomanike nõusolekud on kõik esitatud, va põhjendamata nõue Maanteeameti osas. Kruvikalapääsu ei ole vaja muuta, kuna minu projektis kasutatud tehnoloogia on esitatud ka Keskkonnaametile juba aastast 2017 sügis, mil kruvikalapääs oli planeeritud veskihoonesse nagu praegugi. Kruvikalapääsu kasutamine ei muuda ühel või teisel pool jõge keskkonnatingimusi.“ 3.16.1 Keskkonnaamet möönab, et kaalutletud otsuse tegemiseks peab ka haldusorgan välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, kuid Keskkonnaamet osundas 22.01.2020 ärakuulamise protokollile mille kohaselt pidi loa taotleja esitama ekspertide hinnangud (vt ka otsuse p 1.66). Keskkonnaamet ei saa nõuda loa taotleja poolt osundatud ekspertidelt hinnanguid loa taotleja eest. Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu kasutamine ei pruugi muuta ühel või teisel pool jõge keskkonnatingimusi, kuid kruvikalapääsu eelprojekt ning KMH eelhinnang ja Männi kinnistu omaniku nõusolek peavad olema omavahel kooskõlas. 3.17 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.68, et: „Tutvustasin KIK-i juristile ja koordinaatorile mulle saadetud Maa-ameti selgitust talumiskohustuse kohta ja Maanteeameti kooskõlastuse vajadust lähtuvalt talumiskohustusest. Nad jäid selle selgitusega rahule. Pidin esitama dokumendid. Kahjuks oli KIK-i dokumentide esitamise aeg läbi. Kuid vee erikasutusluba saada polnud lootustki. KIK-i projekti koordinaator informeeris mind telefoni teel, et tuleb arvestada sellega, et vee erikasutusluba mulle ei anta.“ 3.17.1 Keskkonnaamet märgib, et SA KIK on oma vastuses loa taotlejale 26.07.2018 otsuses nr 1- 25/1523 selgitanud: „Teiseks ei ole taotleja esitanud taotluse juurde Maanteeameti kooskõlastust eelprojektile, mis on vajalik, kuna soovitakse uue raudbetoonist veehaardetunneli (truubi) rajamist läbi teemulde, mis ei kuulu taotlejale ning mistõttu ei ole osaliselt täidetud TAT § 12 lg 2 p 2 nõuet“. Seega ei olnud rahastustaotluse mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjuseks mitte üksnes keskkonnaloa puudumine. 3.18 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.1.1, et: „"Mis puutub menetluse ökonoomia põhimõttesse, siis tõepoolest ei ole otstarbekas iga eriala spetsialistil isiklikult kohtuda taotlejaga. Kohtumisel Keskkonnaametis spetsialistidega on jäänud selgusetuks, mis ala nad valdavad. Nii ei ole ma Keskkonnaametis kohtunud spetsialistiga, kes valdab Natura alade kaitse temaatikat, tunneb Euroopa Liidu veeraamdirektiivi ja loodusdirektiivi nõudeid, kes tunneb energeetikat (ma ei raja hüdroelektrijaama), ei kasuta mõõdistusandmete esitamise juures NSVL topokaarti, Eesti baaskaartide ega Lidar andmeid, millede kõikide täpsusklass on 0,3 – 1,0 m, vaid kasutaks Restu paisul tehtud kutseliste maamõõtjate poolt tehtud mõõdistustulemusi, et suudaks ära näidata paisutamise mõjupiirkonda, kus peab lähtuma uuringu põhimõttest ja tõendusmenetluse reeglitest. /.../Kuidas on võimalik, et ametnik ei tee vahet sillal ja liigveelasul? Liigveelask on remonditud 1984-1986, silla sambad on ehitatud 1924. Liigveelask on raudbetoonist ehitis, silla sambad aga maakivist liivataolise täitega/.../See, et sild laguneb, on tingitud hooldamatusest. See, et varjed liigveelasul tuleb vahetada, on tõsi – olen veetaseme reguleerimise käigus vahetanud varjeid ca 1 m ulatuses. Käesoleval aastal on plaanis vahetada välja kogu puitvarjesüsteem./.../Kuid nüüd viimase 15 aasta jooksul, kus silda ja paisu ületas rasketransport, on tulemus näha. Sealjuures liigveelasu seisukord on rahuldav.“ 21 3.18.1 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja on valdkonna spetsialistide poolt mitmeid kordi ära kuulatud ning loa taotlejale on selgitatud, millised on puudused keskkonnaloa taotluse edasiseks menetluseks. 3.18.2 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja poolt esitatud mõõdistustulemuste andmed ei kajasta mingil moel paisutamise mõjupiirkonda, seega on Keskkonnaamet edastanudki taotlejale paisutuse mõjuala kaardi ning selgitanud selle ulatust (vt otsuse p 2.8.1). 3.18.3 Keskkonnaamet selgitab, et ei saa käsitleda silda, sillasambaid ja liigveelasku kui üksteisest sõltumatuid rajatisi paisul. Restu paisul on tegemist tüüpilise ristküliku kujulise avaga veelaskmega, paisu seisund on hinnatud inventariseerimise kohaselt puudulikuks, kuna vasakpoolse kaldasamba ülavee poolsest nurgas on kaldasamba konstruktsioon lagunenud ning seetõttu on seal oluline vee leke. Asjaolu, et sild ja liigveelask on rajatud eri aegadel, ei oma antud juhul tähtsust. 3.19 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.2.1, et: „Keskkonnamõju eelhinnangut on täpsustatud paisutustaseme maksimumtaseme alandamisega paisutustaseme kõrguse tasemeni 64,80 m (64,96 m abs (EH2000)).“ 3.19.1 Keskkonnaamet möönab, et tõepoolest on loa taotleja esitanud KMH eelhinnangu juurde ühe enda poolt allkirjastatud lehekülje, kus absoluutkõrguse, kuid kruvikalapääsu eelprojekti joonisel on siiski endiselt maksimaalseks absoluutkõrguseks 65,26 m abs (EH2000)). Keskkonnaamet selgitab, et loa taotluse materjalid peavad olema omavahel kooskõlas, vältimaks hilisemaid arusaamatusi tõlgenduste osas. 3.20 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.3.1, et: „Maanteeamet alustas reaalservituudi seadmist aastal 2014. See jäi mingil põhjusel pooleli. Uuesti alustati reaalservituudi seadmist 2017 aastal. Jälle jäi seadmata. Kordan. Mina ei saa seada reaalservituudi, kuna see õigus on Maanteeametil, maa omanikul. Väide, et sild, pais, vesiveski pealevoolu kanal, liigveelasu konstruktsioonid on kõik üksteise lähedal (see on õige), aga nende sidumine omavahel kavandatava ehitusprojektiga ei ole vajalik ning neid ei peal lahendama kompleksselt.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Kui keegi satuks Pringi–Restu teele, siis ta näeks, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m2. Niiskusreziim mõjutab Restu paisu, mis kuulub minule. AS Reib geomõõdistuste alusel mõõdeti Restu paisu paksuseks 6 m. Restu pais paikneb Pringi-Restu tee all ning ulatub kaldu Restu paisjärve sisse ca 20 m. See on paisu jalg. Riigimaa paikneb Restu paisu all vastavalt geomõõdistustele 6 m sügavusel, seega paisutus ei saa kuidagi mõjutada riigimaad ja niiskusreziim ei mõjuta Pringi-Restu tee kinnistut ja Maanteeameti kooskõlastust VeeS §190 lg 4 kohaselt ei ole vaja.“ 3.20.1 Keskkonnaamet märgib, et vastuses SA-le KÕK 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 osundas Keskkonnaamet asjaolule, et reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist sõltub millistel tingimustel poolte vahel kokku lepitakse ning võimalusel tuleks need lahendada kompleksselt. 3.20.2 Keskkonnaamet möönab, et servituudi seadmise õigus on Maanteeametil kui riigimaa valdajal, kuid Maanteeametil pole kohustust taluda Pringi-Restu tee kinnistul vee paisutamist, millega kaasneb ka kinnistu niiskusrežiimi muutus (vt Keskkonnaameti 14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“). Seega jääb Keskkonnaamet seisukohale, et Maanteeameti nõusolek on keskkonnaloa menetluses siiski vajalik. 3.21 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.4.1, et: „Eksperthinnangud on Keskkonnaametile esitatud vastavalt minu vastamise võimalustele.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Keskkonnaamet küll väidab, et „käesoleval ajal ei ole Keskkonnaametile taotlust Restu 22 paisjärve likvideerimiseks esitatud“ , kuid sellist taotlust ei olegi vaja esitada, sest taotlejale vee erikasutusloa mitte andmine nagu Keskkonnaamet on oma otsuses mitu korda kinnitanud võrdub ebaseadusliku paisutamisega, millele loogiliselt järgneb nõue likvideerida õigusliku aluseta paisutus. Seega ei peagi keegi vastavat taotlust esitama.“ 3.21.1 Keskkonnaamet selgitab, et vastavalt 22.01.2020 ärakuulamise protokollile pidi loa taotleja esitama ekspertide hinnangud, mida paraku ei esitatud (vt ka otsuse p 1.66). 3.21.2 Keskkonnaamet selgitab, et paisutuse likvideerimine on siiski eraldi toiming, mis toimub iseseisvas menetluses. Nimelt tuleb VeeS § 196 lg 2 p 9 kohaselt esitada paisutuse likvideerimisel või veetaseme alandamisel tasemele, milleks veeluba ei ole enam vaja, veekeskkonnarsikiga tegevuse registreering. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et käesoleva otsusega ei likvideerita paisutust ega paisjärve. 3.22 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.5.1, et: „Palun professor Juhan Idnurme mitte keskkonnaloa menetlusega seostada.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Palun selgitada, millised projektlahendused on viibinud või muutunud, millised on olnud kalapääsu lahenduste variantide dokumentides esinevad puudused. Juhin tähelepanu asjaolule, et olenemata sellest, kummal pool teed paikneb kruvikalapääs, siis kasutatav tehnoloogia on üks ja sama. Selles ei ole midagi muutunud. Asukoha vahetus ei muuda kasutatavat tehnoloogiat.“ 3.22.1 Keskkonnaamet märgib, et kui seni on loa taotleja oma seisukohtades viidanud erialaspetsialistide ja ekspertide hinnangutele, neid samas Keskkonnaametile esitamata, ei saagi Keskkonnaamet loa taotleja paljasõnalistele väidetele argumenteeritult vastuväiteid esitada. Loa taotleja on väitnud muuhulgas, et nimetatud ekspertide hinnanguid kasutab Keskkonnaameti vastu vaid vajadusel kohtus. 3.22.2 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja on esitanud taotluse menetluse eri staadiumis erinevaid lahendusi, ühtegi kompleksset esitamata, samuti on endiselt kalapääsu eelprojektis maksimaalse absoluutkõrgused vastuolus täiendatud KMH eelhindamise väljavõttega ühel lehel. Keskkonnaamet möönab, et ei ole vahet kummal pool teed asub kavandatav kalapääs, kuid kruvikalapääsu eelprojekti lahendus peab olema kooskõlas ka KMH eelhindamise väljavõttega. 3.23 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.7.1, et: „Tegemist ei ole kruvikalapääsu eelprojektiga, vaid keskkonnamõju eelhinnanguga ja seal oli tõepoolest maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Eelhinnangut (mitte eelprojketi) on selles osas korrigeeritud ja maksimaalseks paisutustasemeks on nüüd 64,96 m abs (EH2000). Seega on nüüd kinnistute nõusolekud kooskõlas keskkonnamõju eelhinnanguga, kuigi järveäärsete kinnistute omanikud on huvitatud kõrgemast maksimaalsest paisutustasemest 65,26 m abs (EH2000).“ 3.23.1 Keskkonnaamet selgitab, et kruvipääsu eelprojekti ei saa käsitleda eraldi KMH eelhinnangust, sest KMH eelhinnang peabki välja selgitama kavandatud kalapääsu lahenduse mõjud nii looduskeskkonna kui ka tehiskeskkonna osas. Keskkonnaamet ei saa käsitleda seega lahendust kui tervikut, kui kruvikalapääsu projektlahendus ja KMH eelhinnang omavahel kooskõlas pole. 3.24 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.7.1, et: „Kui keegi satuks Pringi–Restu teele, siis ta näeks, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m². Niiskusreziim mõjutab Restu paisu, mis kuulub minule. AS Reib geomõõdistuste alusel mõõdeti Restu paisu paksuseks 6 m. Restu pais paikneb Pringi-Restu tee all ning ulatub kaldu Restu paisjärve alla ca 20 m. See on paisu jalg. Riigimaa paikneb Restu paisu all vastavalt geomõõdistustele 6 m sügavusel, 23 seega paisutus ei saa kuidagi mõjutada riigimaad ja niiskusreziim ei mõjuta Pringi-Restu tee kinnistut ja Maanteeameti kooskõlastust VeeS §190 lg 4 kohaselt ei ole vaja.“ 3.24.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja väide, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m² pole tõendatud. Keskkonnaamet möönab, et niiskusrežiim mõjutab loa taotleja omandis olevat Restu paisu, samas mõjutab ju ka riigiteel asuvat maad. Keskkonnaamet kordab, et Maanteeameti nõusolek on loa taotluse menetluses siiski vajalik (vt ka otsuse p 3.20.2 ja p 3.25.1). 3.25 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.9.1, et: „/…/Samas Keskkonnametile Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohaseid nõusolekuid minule nõu andvad juristid vajalikuks ei ole pidanud.“ 3.25.1 Keskkonnaamet märgib, et on jätkuvalt seisukohal, et Maanteeameti nõusolek paisutamiseks on vajalik, kuna VeeS § 186 lg 2 ega VeeS § 190 lg 4 ei anna kaalutlusõigust ilma maaomaniku nõusolekuta keskkonnaloa andmiseks võõra maa kasutamise korral ega maaomaniku nõusolekuta, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Maanteeamet on sedastanud, et veekogu paisutamine kahjustab Restu silla sammaste olukorda ning olemasolev hüdrotehniline rajatis, sild ja pais on halvas olukorras. Maanteeamet on seisukohal, et vee läbijooksu takistava paisu mulde ja varjade konstruktsioonide vahele on tekkinud veevoolu juga ja läbijooks vettpidavatest konstruktsioonidest nõrgendab silla sammast ja seeläbi vähendab silla ja paisu püsivust ning stabiilsust ja ohustab rajatise turvalist kasutust. 3.26 Loa taotleja pole nõus Keskkonnaameti hinnanguga, et olemasoleva Francis turbiini vahetamist kruviturbiini vastu ei saa samaväärse turbiini asendamisena käsitleda ning märgib osundades eelnõu p 2.12.1, et: „Ka Francis turbiiniga saab vajadusel toota elektrienergiat, mida saaks samuti kasutada (seda tehti aastal 1955) ja sealt saadud elektriga valgustati Restu koolimaja. Enamuse aega käitas Francis turbiin veskiseadmeid (mehaaniline ülekanne). Tänapäeval on kasutusel elektriseadmed, mistõttu tuleb toota elektrienergiat, et seda oleks võimalik kasutada puiduseadmete ja valgustuse jaoks ning teenida vahendeid, et tagada kruvikalapääsu süsteemi hooldus, tagavaraosade ost, õlide muretsemine jne.“/…/ Täiendav elektrikulu saaks müüa kaabli olemasolul elektrivõrku. Restu puhul on plaanis kasutada ülejääv elektrienergia hoonete valgustuseks (kogupind 1800 m2 ja puidutsehhi seamete käitamiseks (varem oli hüdroturbiin ka kõrval asuvas saeveskis)./…/ Ma ei kavatse midagi rekonstrueerida ega ümber ehitada, vaid kalade üles- alla rände huvides asendada Francis turbiin kruvikalapääsu süsteemiga, et täita seadust, tagada kalade üles-alla ränne. Kui Keskkonnaameti hinnangul on tegemist elektrijaama rekonstrueerimisega, siis spetsialistid seda nii ei hinda.“ 3.26.1 Keskkonnaamet selgitab, et tuleb eristada kruvikalatõstuki ja kruviturbiini rajamist, mõlemad võivad eksisteerida nii eraldi, kui ka koos. Kuna loa taotleja soovib rajada nii kruvikalatõstukit kui ka kruviturbiini, on tegemist mitte samaväärse rajatise asendamisega, vaid ümberehitamisega. Keskkonnaamet möönab, et kruviturbiini toodetavast ülejäävat elektrit ei pea elektrivõrku üle andma ning saab kasutada ka valgustuseks kui ka seadmete käitamiseks. 3.27 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 3.1.2, et: „Kinnistu, mis kulgeb üle Restu paisu, on riigi omandis. Vastavalt Tartu Halduskohtu kohtuotsusele 3-137/2003 selgitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma arvamust antud küsimuses./…/Siit lähtuvalt ei ole Maanteeameti nõusolek olnud vajalik.“ 3.27.1 Keskkonnaamet selgitab, et viidatud kohtuotsuse resolutiivosas on jäetud Jüri Raisma kaebus Sangaste Vallavalitsuse 19.02.2003 korralduse nr 39 peale veskitammi aluse maa 24 tagastamiseks rahuldamata. Keskkonnaamet märgib, et kohus on lahendis nr 3-137-2003 andnud küll selgitusi, et tagastatud maa tagastati koos veskiga ja lahutamatult kaasnevate rajatistega ning tagastamata jäetud maal vesiveskiga lahutamatult seotud rajatiste kasutamiseks säilib omandiõigus. Keskkonnaamet selgitab, et paisurajatist saab käsitleda kinnisasja näilise osa ehk iseseisva vallasasjana, millele tsiviilkäibes kohaldatakse kõiki vallasasjade käivet reguleerivaid sätteid. Restu paisu puhul ei tulene selle talumiskohustust Maanteeametil loa taotlejaga sõlmitud lepingust, seega saab talumiskohustus eksisteerida vaid juhul, kui Restu paisu osas kehtiks seadusest tulenev talumiskohustus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et rajatise lugemisel tehnorajatiseks omab tähtsust ka selle reaalne kasutamine99 ning õiguslik ja faktiline võimalus rajatist teise kinnisasja huvides kasutada. Seega olenemata Restu paisu rajatiste omandiõigusest toimub tegevus riigimaal ning volitatud asutuse Maanteeameti nõusolek keskkonnaloa saamiseks on veeseaduse kohaselt vajalik. 3.28 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 3.1.2, et: „Ma esitasin 16.12.2019 kruvikalapääsu eelprojekti amsterdami mõõtsüsteemis. Keskkonnaameti täiendus, et ma esitasin uue ning täiendatud kalapääsu lahenduse, on vale. Kruvikalapääs on sama lahendusega juba 3 aastat. On tõsi, et KMH eelhinnagus on paisutustase kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), kuid taotluses esitatud kinnistute omanike nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000). Lähtudes sellest asjaolust muudeti KMH eelhinnangus maksimaalne paisutustase kõrgusele 64,96 m abs (EH2000).“ 3.28.1 Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu põhilahendus on tõepoolest olnud sama, kuid loa taotleja on esitanud lahendused paisu eri osadesse kavandatuna, seega ei olnud tegemist sama vaid uue lahendusega kalapääsu asukohta arvestades. Keskkonnaamet märgib, et endiselt on kruvikalapääsu eelprojekti järgi maksimaalne paisutustase kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), seda muudetud ei ole. 3.29 Loa taotleja palus lähtuvalt eeltoodust pikendada keskkonnaloa andmisest keeldumise 14.02.2020 eelnõu kohta arvamuse esitamise tähtaega ning menetluse pikendamise vastamise ja arvamuse avaldamise tähtaega kuni 31.08.2020 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 30.09.2020. 3.29.1 Keskkonnaamet selgitab, et kuna jätkuvalt on loa taotlejal puudu Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ning VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek ja Männi kinnistu omaniku nõusolek pole kooskõlas kruvikalapääsu eelprojektiga, ei pea Keskkonnaamet tulenevalt HMS § 5 lg 2 mõistlikuks menetlust pikendada. IV. KAALUTLUSED 4.1 Keskkonnaloa andmisest keeldumise põhjendused 4.1.1 Tulenevalt HMS § 15 lg 2 ning määruse nr 18 § 13 lg 3 on Keskkonnaamet korduvalt teavitanud loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest ning pikendanud tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks (vt otsuse p 1.16, 1.18, 1.33, 1.36, 1.38, 1.40, 1.43, 1.50, 1.55). Keskkonnaameti poolt määratud tähtajaks (01.11.2019) loa taotleja lisaandmeid ei esitanud ning ei taotlenud tähtaegselt (s.o enne 01.11.2019) ka lisaandmete esitamiseks määratud tähtaja pikendamist. Alles 16.12.2019 (vt otsuse p 1.59) ja 01.06.2020 (vt otsuse p 1.75) esitas loa taotleja osaliselt teabe, mille esitamise tähtaeg oli 01.11.2019. 99 RKTK 3-2-1-67-02 p 8, RKHK 3-3-1-71-03 p 19, RKTK 3-2-1-43-06 p 15. 25 4.1.2 Kehtiva VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema maaomaniku nõusolek. Kinnistu Pringi-Restu tee, mis kulgeb üle Restu paisu, on riigi kinnivararegistri100 kohaselt riigi omandis, mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maanteeamet. Keskkonnaamet selgitab, et Keskkonnaametil pole VeeS § 186 lg 2 alusel antud kaalutlusõigust ilma maaomaniku nõusolekuta keskkonnaloa andmiseks võõra maa kasutamise korral. Keskkonnaamet märgib, et vooluveekogu peamisel voolusängil asuv muudetud veerežiimiga lõik (paisjärv) kujuneb välja selle tõttu, et vooluveekogul asub inimese poolt rajatud pais ning loa taotleja soov on ka edaspidi paisutada Väike-Emajõge. Seega on vajalik esitada VeeS § 186 lg 2 kohane Maanteeameti nõusolek. 4.1.3 VeeS § 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb keskkonnaluba veekogu paisutamiseks, olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on kinnistust 132 m² vee all (Lisa 2), seega on paisutamise tulemusel mõjutatud kinnistu Pringi-Restu tee niiskusrežiim. Paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) põhjal on tuvastatav, et veetase normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee, seega on vajalik Maanteeameti nõusolek tuginedes VeeS § 190 lg 4, kuna paisutamine Restu paisul mõjutab kinnistu Pringi-Restu tee niiskusrežiimi. 4.1.4 Tuginedes KeÜS § 42 lg 7 ja määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 kohaselt peab veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks esitama andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega tagatakse kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu. VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt esitab keskkonnaloa taotleja lisaks KeÜS § 42 lg 1 sätestatule Keskkonnaameti nõudmisel vee erikasutusega seotud tööde projekti ja andmed kavandatava tegevusega mõjutatava keskkonna kohta. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang on käsitletavad määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 ning VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud andmetena, mille esitamise kohustus on loa taotlejal. Keskkonnaamet möönab, et loa taotleja on esitanud 16.12.2019101, peale lisateabe esitamise tähtaega (01.11.2019) uue ning täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti, kuid juhib tähelepanu, et kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud maksimaalne paisutustase on kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), kuid taotluse menetluse käigus esitatud Männi kinnistu omaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000). Seega pole kruvikalapääsu eelprojekt kooskõlas Männi kinnistu omaniku antud nõusolekuga. Keskkonnaloa taotlusest puudub VeeS § 190 lg 4 kohane Männi kinnistu omaniku nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet selgitas 22.01.2020 toimunud kohtumisel loa taotlejale täiendavalt maaomanike nõuolekute esitamise vajadust (vt otsuse p. 1.57), kaasaarvatud eelnimetatud vastuolu Männi kinnistu omaniku ning kruvikalapääsu eelprojektis olevate maksimaalsete paisutustasemete osas. 4.1.5 Keskkonnaametile ei ole esitatud otsuse p-des 1.39, 2.7.1, 2.10.1 ja 3.1.3 märgitud Männi kinnistu maaomaniku nõusolekut, mis oleks kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga. Samuti ei ole esitatud Maanteeameti nõusolekut (vt otsuse p. 2.3.1). HMS § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 jätta taotluse läbi vaatamata. Keskkonnaamet on antud nõudeid loa taotlejale selgitanud (vt otsuse p 1.34, p 1.50, p 1.55). 4.1.6 VeeS § 192 lg 1 kohaselt keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest KeÜS § 52 lg 1 p 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudel või kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub VeeS § 190 lg 4 nimetatud nõusolek. Samuti keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest tuginedes 100 Kättesaadav: https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad (kontrollitud 02.06.2020). 101 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4. 26 KeÜS § 52 lg 1 p 4 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Arvestades korralduse p-des 1.57 (Maanteeameti nõusolekut puudutavalt), 2.3.1, 2.9.1, 3.10.1, 3.11.1, 3.16.1, 3.20.2, 3.24.1, 3.25.1, 3.27.1, 3.29.1 toodud asjaolusid ning p-des 4.1.1-4.1.5 toodud kaalutlusi ei ole Keskkonnaametil võimalik anda keskkonnaluba Restu paisul Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. 4.1.7 HMS § 43 lg 2 kohaselt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. 4.1.8 Tuginedes eeltoodule keeldub Keskkonnaamet loa taotlejale keskkonnaloa andmisest Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul. V. OTSUSTUS Lähtudes Jüri Raisma 21.09.2010 esitatud keskkonnaloa taotlusest, veeseaduse § 192 lg 1, § 186 lg 2, § 190 lg 4, § 191 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2, lg 5 § 43 lg 1 p 1, lg 2, keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 13 lg 1 p 11, korralduse p 1 toodud asjaoludest ja p 2 ning p 3 toodud selgitustest taotlejale ning p 4 toodud kaalutlustest ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ p 2.2 ja 3.5.8 otsustan: 5.1 Keelduda Jüri Raismale (isikukood 34912240222) keskkonnaloa andmisest Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153, registriosa nr 40440) Väike Emajõe (keskkonnaregistri kood VEE1008200) paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Restu paisul (PAIS020550). 5.2 Avalikustada keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5.3 Teha korraldus teatavaks Jüri Raismale. 5.4 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Jüri Raismale. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ena Poltimäe juhataja Lõuna regioon Lisad: 1. paisutuse niiskusrežiimi mõjuala kaart; 2. 23136 Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaan. Saata: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Otepää Vallavalitsus, piirnevad maaomanikud. Meelis Järvemägi veespetsialist Lõuna regioon 27
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel