Jüri Raisma Teie 21.09.2010
Meie 22.06.2020 nr 14-6/20/15-14
Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse
edastamine (Restu)
Austatud Jüri Raisma
Keskkonnaamet edastab vee erikasutuse keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse. Teie
taotlus Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus
72401:003:0153, registriosa nr 40440) Väike Emajõe1 paisutamiseks ja hüdroenergia
kasutamiseks Restu paisul (keskkonnaregistri kood PAIS020550) jäeti rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ena Poltimäe
juhataja
Lõuna regioon
Lisa 1: Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus nr 1-3/20/645
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Otepää
Vallavalitsus, piirnevad maaomanikud.
Meelis Järvemägi 7990906
[email protected]
1
Keskkonnaregistri kood VEE1008200
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
KORRALDUS
22. juuni 2020 nr 1-3/20/645
Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu)
I. . ASJAOLUD
1.1 Jüri Raisma (isikukood 34912240222, edaspidi loa taotleja) esitas1 Keskkonnaametile
21.09.2010 vee erikasutusloa taotluse (edaspidi keskkonnaloa taotlus) Valgamaal Otepää valla
Restu külas Restu vesiveski kinnistul (registriosa nr 40440, katastritunnus 72401:003:0153)
Väike Emajõe2 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul.
1.2 Restu pais asub Otepää looduspargi3 piiril. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr
615-k4 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 1 ap 38
ja p 2 ap 273 on Natura 2000 alade nimekirja kantud Otepää linnuala5 Põlva ja Valga
maakonnas ning Otepää loodusala6 Valga maakonnas. Natura 2000 raames moodustati Otepää
linnu- ja loodusala juba olemasolevale kaitsealale Otepää looduspark.
1.3 Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS)7 § 279 lg 8 kohaselt menetletakse
enne VeeS jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi edasi taotluse menetlusse
võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. See tähendab, et käesolevas korralduses
on viidatud menetlusõigusnormidele, mis kehtisid taotluse menetlusse võtmise ajal
29.09.20108 ja materiaalõigusnormide puhul hetkel kehtiva VeeS9 sätetele.
1.4 VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1
on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba). VeeS §
187 p 7 alusel on keskkonnaluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse
hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab keskkonnaloa Keskkonnaamet.
1.5 Keskkonnaamet hindas taotluse vastavust VeeS10 ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr
18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks
tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi
määrus nr 18) esitatud nõuetele.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 28.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-1.
2
VEE1008200.
3
keskkonnaregistri kood KLO1000559.
4
RT III, 04.04.2017, 6.
5
rahvusvaheline kood EE0080401.
6
rahvusvaheline kood EE0080401.
7
RT I, 22.02.2019, 1.
8
Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010.
9
RT I, 22.02.2019, 1.
10
Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010.
1.6 Keskkonnaamet võttis taotluse menetlusse 29.09.2010 kirjaga11 nr PVV 7-6/10/36863-2.
1.7 Keskkonnaamet algatas 30.09.2010 kirjaga12 tuginedes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)13 § 3 p 1 ning 2, § 5 ja § 6 lg 1 p 21 ning
§ 11 lg 3 keskkonnamõju hindamise14 (edaspidi KMH), sest keskkonnaloa taotluse kohaselt oli
vee erikasutuse eesmärkideks Väike Emajõe paisutamine, vooluvee energia kasutamine elektri
tootmiseks ja veskiseadmete käitamiseks, paisjärve puhastamine setetest ning liigveelasu
rekonstrueerimine suurvee ohutuks läbilaskmiseks ja kalapääsu rajamine. KMH algatamisest
teavitati muuhulgas paisutusest mõjutatud kinnistute Valga maakond, Otepää vald, Restu küla,
Lõokese (registriosa nr 1021340, katastritunnus 72401:003:0531, edaspidi Lõokese kinnistu),
Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Aida (registriosa nr 2039340, katastritunnus
72401:003:1080, edaspidi Aida kinnistu) ning Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Männi
(registriosa nr 1218740, katastritunnus 72401:003:0582, edaspidi Männi kinnistu) omanikke.
Keskkonnaamet märgib, et KMH menetluses selgunuks mh maaomanikele vastuvõetav
veerežiim ja paisutustase. Lõokese kinnistu omaniku esindaja esitas peale KMH algatamist
01.11.2010 pöördumise15, milles selgitas, et: „Kuna eesmärgiks on Restu paisjärve jätkuv
paisutamine, siis ei saa /…/ nõustuda selle plaaniga. /…/katsetus selle aasta juulikuus
paisjärve paisutada tõi kaasa Lõokese kinnistul asuva endise, esimesel vabariigi ajal asutatud
talu, loomalauda varemete ning kasvuhoone üle ujutamise.“ Keskkonnaamet juhtis
24.11.2010 kirjaga nr PVV 7-6/42557-2 mh tähelepanu, et: „/…/lähtudes veeseaduse § 17 lg
4 peab saama paisutamist kavandav isik veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku
maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada. Seega ilma Teie
nõusolekuta Keskkonnaamet vee erikasutuseks luba ei saa anda, loa taotleja peab lisama
taotlusele kindlasti ka vastavad kirjalikud nõusolekud maaomanikelt, kelle maa niiskusrežiimi
paisutamine võib mõjutada.“ Peale KMH algatamist palus Keskkonnaamet korduvalt
(22.03.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-5, 31.08.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-7) loa
taotlejal esitada KMH programm heakskiitmiseks, peale mida loa taotleja KMH programmi ei
esitanud. KMH programmi eelnõu esitas loa taotleja Keskkonnaametile alles 09.09.201116
ning avalikustatud ja täiendatud KMH programmi 02.12.201117. KMH programm kiideti
Keskkonnaameti poolt heaks 02.03.2012 kirjaga18 nr PVV 6-7/12/36863-14.
1.8 Peale KMH programmi heakskiitmist küsis19 Keskkonnaamet korduvalt lisateavet KMH
kulgemise kohta (sh 11.02.2013 kirjaga nr PVV 7-6/13/36863-16, 29.07.2013 kirjaga nr PVV
7-6/10/36863-19), selgitades, et kuna KMH aruannet ei ole jätkuvalt esitatud, siis käsitletakse
viivitamist tahtlikuna ja ilma keskkonnaloata tegevusena. Loa taotleja ning Keskkonnaameti
osalusel toimus Keskkonnaameti Otepää kontoris 29.11.2013 koosolek, mille eesmärgiks oli
panna paika tegevused, mis on Restu paisul vaja teha, tagamaks paisu keskkonnaohutust ning
jõe head seisundit. Koosoleku protokolli20 kohaselt: /…/ „kui KMH aruanne esitatakse
heakskiitmiseks hiljemalt 15.12.2013, on võimalik KMH menetlust jätkata. Kui ei esitata, siis
kaotab kehtivuse ka KMH programm ning edasine KMH menetlus pole võimalik.“
11
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 29.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-2.
12
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-3.
13
Redaktsiooni kehtivusaeg 27.02.2010-25.11.2010.
14
Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 21.12.2019, 7) § 56 lg 11 tulenevalt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles
nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS
redaktsiooni, mistõttu on käesolevas kirjas viidatud KeHJS redaktsioonile (kehtivusajaga 27.02.2010-25.11.2010),
mis kehtis KMH algatamise hetkel 30.09.2010.
15
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.11.2010 nr PVV 7-6/10/42557-1.
16
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.09.2011 nr PVV 6-7/11/36863-8.
17
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 05.12.2011 nr PVV 6-7/11/36863-11.
18
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2012 nr PVV 6-7/12/36863-14.
19
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.02.2013 nr PVV 7-6/13/36863-16 ja 29.07.2013 nr PVV 7-6/10/36863-
19. 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7.
20
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 06.12.2013 nr PVV 7-6/13/36863-23.
2
1.9 Loa taotleja esitas21 10.12.2013 Restu KMH aruande visandi, mida Keskkonnaamet hindas kui
pooleliolevat töödokumenti, kus esines palju lünki ning ekslikke andmeid. Eelnevast tulenevalt
ei saanud Keskkonnaamet sellisel kujul KMH aruannet aktsepteerida ja selgitas 17.12.2013
kirjas22 nr PVV 6-7/13/28687-2 loa taotlejale, et esitatut saab käsitleda kui teavet, millises
seisus KMH aruande koostamine on. Kuna KMH aruande koostamine oli viibinud ja võis
veelgi viibida, tehti Keskkonnaameti poolt ettepanek lahendada keskkonnaloa taotlus
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 52 lg 1 p 1 alusel osaliselt. Osalise lahendamise all
pidas Keskkonnaamet silmas seda, et esmalt saab menetleda taotluse paisutamise osas, milleks
KMH nõutav ei ole ning mis lahendaks loa taotlejale ebasoodsa olukorra, kus paisutamine
toimuks ilma õigusliku aluseta (keskkonnaloata). Loa taotleja nõustus edasise osahaldusakti
menetlusega, kinnitades seda 17.12.2013 edastatud e-kirjaga23 ning esitades lisateabe
keskkonnaloa taotluse kohta. Seega KMH menetlus rauges seoses hüdroenergia kasutamise
taotluse tagasi võtmisega. Keskkonnaamet märgib, et KeHJS24 § 18 lg 7 kohaselt, kui taotleja
ei ole kahe aasta jooksul programmi heakskiitmisest arvates otsustajale keskkonnamõju
hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks esitanud, kaotab programm kehtivuse ning
keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. Taotluse osaliselt
tagasivõtmisest lähtuvalt vaadati Keskkonnaameti poolt KMH algatamise otsus uuesti läbi
ning Keskkonnaamet koostas KMH eelhinnangu ja edastas 25.04.2014 kirjaga nr PVV 7-
6/14/36863-24 eelnõu "Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine".
1.10 Keskkonnaamet saatis 25.04.2014 otsuse „Vee erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi
keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu)25 menetlusosalistele ettepanekute ning vastuväidete
esitamiseks. Loa taotleja esitas 06.05.2014 ettepanekud26 keskkonnaloa andmise 25.04.2014
eelnõu kohta, millele Keskkonnaamet andis seisukohad 07.10.2014 uue otsuse „Vee
erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu)27
edastamisel.
1.11 Lõokese kinnistu omanik edastas 02.05.2014 telefoni teel Keskkonnametile teabe28, et
Restu paisul toimub paisutamine maksimumtasemel. Lisaks sooviti, et Keskkonnaamet käiks
kohapeal olukorraga tutvumas. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omaniku esindajale,
et on korduvalt tutvunud olukorraga kohapeal ning on seisukohal, et veelkordne kohtumine ei
annaks tulemit, kokkuvõttes peavad loa taotleja ja Lõokese kinnistu omanik kokkuleppele
saama omavahel. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omanikule, et 05.05.2014
võetakse täiendavalt ühendust Lõokese kinnistu omanikuga ning selgitatakse eelpoolnimetatud
asjaolusid.
1.12 Keskkonnaameti esindaja käis 23.05.2014 kohapeal Lõokese kinnistu omanikuga ja loa
taotlejaga kohtumas, paisjärves oli veetaset 15 cm võrra alla lastud ja see veetase oli Lõokese
kinnistu omanikule sobiv ning anti teada, et nõusolek loa taotleja ja Lõokese kinnistu omaniku
vahel vormistatakse eeldatavalt 27.05.2014. Loa taotleja Lõokese kinnistu omaniku
nõusolekut aastatel 2014-2017 ei esitanud.
1.13 Lõokese kinnistu omanik esitas 13.06.2014 arvamuse29 keskkonnaloa andmise 25.04.2014
eelnõu kohta, milles selgitas, et annab nõusoleku keskkonnaloa andmiseks muuhulgas
järgmistel tingimustel: „Restu paisu normaalpaisutustasemeks määratakse keskkonnaloa
21
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-1.
22
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-2.
23
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-3.
24
KeHJS redaktsioon (kehtivusajaga 31.12.2011-22.03.2014).
25
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.04.2014 nr PVV 7-6/14/36863-24.
26
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-29.
27
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32.
28
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-28.
29
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.06.2014 nr PVV 7-6/14/36863-31.
3
taotleja poolt maikuu keskel paigaldatud märgist (vinkelraual oleva valge joone alumise serv)
15 cm allapoole; Loa taotleja tellimisel teostatakse ühe kuu jooksul geodeetiline mõõdistamine
Restu paisu normaalpaisutustaseme täpseks fikseerimiseks (Lõokese kinnistu omaniku
esindaja juuresolekul); Loa taotleja paigaldab pärast geodeetilist mõõdistamist veetaseme
tuvastamiseks märgi, mis on ligipääsetav ja nähtav aastaringselt; Vee erikasutusluba
väljastatakse kehtivusega üks aasta (seoses Maanteeameti poolt kavandatava Restu silla
kapitaalremondiga järgmisel aastal)/…/.“ Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt esitati
Lõokese kinnistu omaniku nõusolek alles 26.02.2018 absoluutkõrgusele 64,96 m abs
(EH2000), vt ka p 1.3.9.
1.14 Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu30 menetlusosalistele
ärakuulamiseks.
1.15 Loa taotleja esitas 25.10.2014 seoses haigusega 07.10.2014 keskkonnaloa andmise
07.10.2014 eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaja pikendamise taotluse31,
lubades esitada ettepanekud ja vastuväited eelnõu kohta nii kiiresti kui võimalik.
1.16 Keskkonnaamet pikendas 27.10.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-33 07.10.2014
keskkonnaloa eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaega kuni 01.12.2014.
1.17 Loa taotleja ja Keskkonnaameti esindajate osalusel toimus 12.11.2014 nõupidamine32,
milles lepiti kokku, et loa taotleja esitab olemasolevad andmed veetasemete kohta, esitab
seisukoha keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta ning osapooled (nii loa taotleja kui
Keskkonnaamet) teevad aktiivselt koostööd paisutusrajatiste inventariseerimise
hankedokumentide töögrupiga.
1.18 Loa taotleja esitas33 24.11.2014 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu ettepanekute ja
vastuväidete esitamise tähtaja pikendamise taotluse seoses tervislike asjaoludega kuni
20.01.2015. Eelnevast tulenevalt pikendas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete
esitamise tähtaega 26.11.2014 kirjaga34 kuni 20.01.2015. Loa taotleja esitas ettepanekud ja
vastuväited35 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta 20.01.2015, milles oli
peamiseks vaidlusküsimuseks jätkuvalt paisutustase.
1.19 Männi kinnistu omanik esitas 01.12.2014 seisukohad keskkonnaloa andmise 07.10.2014
eelnõu kohta, milles märgiti: „Kokkuvõttes leiame, et Keskkonnaameti poolt oleks
õigusvastane, põhjendamatu ja ennatlik väljastada Jüri Raisma taotluse alusel vee
erikasutusluba Valgamaal Sangaste vallas Restu külas Restu Vesiveski kinnistul Väike-Emajõe
paisutamiseks Restu paisul enne sellega kaasnevate keskkonnamõjude põhjalikku hindamist,
detailplaneeringu kehtestamist ning kõikide puudutatud maaomanikega talumiskokkulepete
sõlmimist.“
1.20 Keskkonnaamet edastas 12.12.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-41 loa taotlejale Männi
kinnistu omaniku arvamuse.
1.21 Männi kinnistu omanik esitas 15.12.2014 Keskkonnaametile teabe36, et: „Kahjuks pole
meile siiamaani üheselt arusaadav, milline on praegune tegelik veetase, milline on olnud
varasem veetase (kui pais töötas), milliseks kujuneb veetase peale planeeritavat paisutamist
30
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32.
31
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-35.
32
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-37.
33
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-38.
34
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-39.
35
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 21.01.2015 nr PVV 7-6/14/36863-43.
36
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 15.12.2014 nr PVV 7-6/14/36863-42.
4
ning kuidas see kõik mõjutab ümbritsevaid kinnisasju./…/ Praegu me järelikult ei taotle ei
Restu Vesiveski paisjärve likvideerimist ega taastamist, vaid seda, et ebaselgused tuleb
kõrvaldada ja teostada vajalikud uuringud (sh meid informeerida uuringute tulemustest).“
1.22 Keskkonnaamet küsis 08.05.2015 kirjaga37 lisateavet mõjutatud kinnistute Lõokese, Aida
ning Männi maaomanike nõusolekute osas.
1.23 Loa taotleja esitas38 08.06.2015 ettepaneku peatada Restu paisu keskkonnaloa taotluse
menetlus kuni Maanteeameti poolt Restu silla rekonstrueerimise lõpuni.
1.24 Keskkonnaamet peatas keskkonnaloa taotluse menetluse 29.06.2015 kirjaga39, milles
märkis, et: „Ühest küljest on oluline pikalt kestnud menetlus lõpetada, et seadustada
paisutamine ja määrata selleks keskkonnakaitsenõuded. Teisest küljest puudub Restu paisul
senini kalapääs ja ka selge lahendus (nt kalapääsu eelprojekt), kuidas kalade läbipääs tagada.
Käesoleval ajal on läbiviimisel konsortsiumi, millesse kuuluvad Consultare OÜ, Piiber Projekt
OÜ, OÜ Hendrikson ja Ko ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi poolt läbiviidav
riigihange kalapääsulahenduste väljatöötamiseks koos keskkonnamõju eelhindamisega. Selle
projekti raames pakutakse lahend kalade läbipääsuks ka Restu paisul.” Keskkonnaamet
nõustus menetluse peatamisega kuni nimetatud riigihanke läbiviimise lõpuni. Riigihanke
„Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks: avaliku sektori paisud“ lepingu lõpetamise kuupäev oli 19.08.201640.
1.25 Loa taotleja ei nõustunud riigihanke tulemustega. 29.02.2016 Keskkonnaministeeriumis
toimunud Restu paisu teemalisel nõupidamisel Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri, Maanteeameti esindajate ja loa taotleja osalusel lepiti kokku, et loa
taotleja esitab ise valmis lahenduse paisurajatise rekonstrueerimise ja avatud paisu korral
kalade rände võimaldamise eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH
eelhinnang) näol kooskõlastusringile hiljemalt 01.06.2016. Maanteeameti spetsialistid
märkisid nõupidamisel: „/…/projekti peab koostama litsentseeritud projekteerija. Silla ja
paisu projekt tuleb teha koos. Lõplik tööprojekt on ühine, mis koosneb kahest eraldi projektist
– sillaprojektist ning lüüspaisutuse ja teetammi projektist. Eraldi ei saa projekti koostada, sest
silla ja regulaatori projektid ei pruugi muidu kokku sobida. Seda enam, et paisuregulaatori
projekteerimisel tuleb arvestada hiljem juurde projekteeritava sillaprojektiga. Kui paisutust ei
oleks, piisab sillale neljast 600 mm postist, aga regulaatori ning selle taga oleva vee
hoidmiseks on vaja hulka tõhusamat kandekonstruktsiooni, mis suudab veesurvet hoida.“
1.26 Keskkonnaametis 14.09.2016 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et nii kalade rände
võimaldamise eelprojekt kui KMH eelhinnang esitatakse loa taotleja poolt Keskkonnaametile
läbivaatamiseks orienteeruvalt 01.10.2016, mille järel saaks selle läbi vaadata.
1.27 Keskkonnaamet küsis41 07.10.2016 kirjaga teavet kalade läbipääsu lahenduse esitamise
kohta, viidates et kokkulepitud tähtaegu pole täidetud ning kui täiendatud kalade rände
võimaldamise eelprojekti ja KMH eelhinnangut läbivaatamiseks ei esitata, lõpetab
Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetluse.
37
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.05.2015 nr PVV 7-6/15/36863-44.
38
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-46.
39
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-47.
40
Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/605188/contracts/1372738 (kontrollitud
02.06.2020).
41
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2016 nr 6-2/16/3230-3.
5
1.28 Loa taotleja esitas42 10.10.2016 Keskkonnaametile läbivaatamiseks aktsiaselts
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi43 poolt koostatud eelprojekti „Restu veskijärve paisul kalade
rändetee avamine“44 (edaspidi eelprojekt töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu nimetatud
projektile.
1.29 Keskkonnaamet edastas45 27.10.2016 kirjaga arvamuse eelprojekti töö nr 161171 ja KMH
eelhinnangu kohta, milles toodi välja olulised puudused. Keskkonnaamet jäi eelprojekti töö nr
161171 ja KMH eelhinnangu lõppjärelduse osas eriarvamusele ning asus seisukohale, et KMH
on vajalik algatada kuna: „Lähtuvalt KeHJS § 29 lg 2 võib tegevusloa anda, kui seda lubab
Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei
mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
Keskkonnaametil puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodalt Natura
2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, kuna eelhinnangus ning eelprojektis on mitmeid
küsitavusi. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb selgitada ka kavandatava tegevuse
koosmõjud kalade rändetee avamise alternatiivide ja hüdroelektrijaama rekonstrueerimise
osas.“
1.30 Keskkonnaameti esindajad ja loa taotleja kohtusid 14.12.2016 nõupidamisel
Keskkonnaameti Tartu kontoris seoses eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu
täiendamise küsimustega. Kohtumise üheks eesmärgiks oli täiendavalt selgitada loa taotlejale,
et menetluses oleva keskkonnaloa väljastamise eeltingimuseks on paisutusest mõjutatavate
maaomanike nõusolekud ning need tuleb Keskkonnaametile esitada. Täpsustati, et tegemist on
ebaseadusliku paisutamisega, kuna kehtivat keskkonnaluba selleks väljastatud ei ole.
1.31 Loa taotleja esitas 30.12.2016 Keskkonnaametile telefoni teel teabe, et vajab haigestumise
tõttu lisaaega eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu esitamiseks. Keskkonnaamet
palus esitada sellekohane kiri, mida ei esitatud. Samuti ei esitatud ka mõjutatud maaomanike
kirjalikke nõusolekuid (vt otsuse p 1.13 ja 1.39). Keskkonnaamet küsis 01.02.2017 kirjaga46
lisateavet ning palus esitada nõutud lisateave hiljemalt 15.02.2017.
1.32 Loa taotleja esitas47 12.02.2017 teabe, et tervislik seisund ei võimalda tegeleda antud
küsimusega mitte varem kui 3 kuud.
1.33 Keskkonnaamet pikendas 13.02.2017 kirjaga48 keskkonnaloa taotluse menetlust ja
lisateabe esitamise aega kuni 15.05.2017.
1.34 Loa taotleja teavitas Keskkonnaametit telefoni teel 10.05.2017, et kokkulepete sõlmimine
Maanteeametiga viibib. Keskkonnaamet pikendas 18.05.2017 kirjaga49 keskkonnaloa taotluse
menetlust ja lisateabe esitamise aega kuni 18.07.2017, märkides, et andmete esitamata jätmisel
on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 3 ja määruse nr 18 § 13 lg 3 alusel õigus jätta
keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata.
1.35 Loa taotleja esitas 12.07.2017 Maanteeametile taotluse riigi omandis oleva kinnistu Pringi-
Restu tee50 reaalservituudiga koormamiseks. Maanteeamet pöördus 20.07.2017 kirjaga nr 16-
2/17-00030/198 Keskkonnaministeeriumi poole Restu paisu teemal ning palus
42
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 10.10.2016 nr 6-3/16/12209.
43
Registrikood 10033667, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tulika tn 19, 10613.
44
töö nr 161171, Tallinn 2016.
45
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2016 nr 6-3/16/12209-2.
46
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.02.2017 nr 14-6/16/914-3.
47
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-4.
48
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-5.
49
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.05.2017 nr 14-6/16/914-6.
50
Aadress Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, 23136 Pringi-Restu tee, katastritunnus 72401:001:0103,
registriosa nr 3702450 (edaspidi Pringi-Restu tee).
6
Keskkonnaministeeriumil esitada omapoolsed nõuded lepingule, millega koormatakse riigi
omandis olev maaüksus Pringi-Restu tee reaalservituudiga. Keskkonnaministeerium selgitas
06.09.2017 vastuskirjas nr 8-2/17/6163 Maanteeametile, et: „Tulenevalt asjaolust, et Restu
pais jääb Väikese-Emajõe lõigule, mis on määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistusse, on Keskkonnaministeeriumi jaoks kõige olulisemaks
keskkonnakaitseliseks tingimuseks, et kasutusõiguse saaja täidaks veeseaduse § 17 lõikega 4
sätestatud tingimust ehk Restu paisul peab tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui
allavoolu. Eelnevast tulenevalt saame kõnealuse kasutusõigusega koormamise lepinguga
nõustuda vaid juhul, kui kasutusõiguse saaja tagab Restu paisul kalade läbipääsu.
Reaalservituudi koormamise lepingus tuleb meie hinnangul kokku leppida, et kalade läbipääsu
mitte tagamine on oluline lepingurikkumine, mis annab Maanteeametile õiguse leping
erakorraliselt üles öelda kogu lepingu kehtivuse ajal.“
1.36 Loa taotleja kohtus Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhatajaga 30.08.2017, mille
käigus selgitas, et on loobunud mõttest viia ellu projekt, kus kalade läbipääs tagatakse järve
perioodilise allalaskmisega. Uue ideena pakkus loa taotleja välja kalade läbipääsu
võimaldamiseks kruvikalapääsu, selgitades, et on konsulteeritud projekteerijatega ja
kruvikalapääsu töös hoidmiseks kavandab elektritootmist esialgu olemasoleva seadmega,
tulevikus kruviseadmega. Loa taotlejale selgitati kokkuvõtvalt, et tulenevalt kalade läbipääsu
lahenduse muutuse kavatsusest tuleb esitada uus eelprojekt (edaspidi kruvikalapääsu
eelprojekt) ja muuta KMH eelhinnangut, kaasates pädeva keskkonnaeksperdi. Keskkonnaamet
pikendas 07.09.2017 kirjaga51 lisateabe esitamise aega kuni 31.12.2017 ja keskkonnaloa
taotluse menetlust kuni 01.02.2018.
1.37 Loa taotleja esitas 16.01.2018 avalduse52 keskkonnaloa taotluse menetluse pikendamiseks
seoses kavandatava kruvikalapääsu ehituse asukoha muutmisega, selgitades, et kavatseb
kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnangu esitada Keskkonnaametile tutvumiseks
veebruaris ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus53 20.03.2018.
1.38 Keskkonnaamet pikendas 19.01.2018 kirjaga54 keskkonnaloa taotluse lisateabe
(maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekti ning KMH eelhinnangu) esitamise
aega kuni 28.02.2018 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 31.03.2018.
1.39 Loa taotleja esitas 26.02.2018 kirjaga55 VeeS § 17 lg 1 (kehtiva VeeS § 190 lg 4) kohased
maaomanike nõusolekud Lõokese ja Männi kinnistute osas maksimaalsele paisutustasemele
64,96 m abs (EH2000) ja Aida kinnistu osas maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs
(EH2000). Samuti oli lisatud 26.02.2018 kirjas loa taotleja poolt Maanteeameti 29.09.2017
kirja koopia nr 17-00030/277, milles Maanteeamet selgitas, et nõustub alustama menetlust riigi
omandis oleva maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks kirjas üles loetud tingimustel. Loa
taotleja esitas sama kirjaga taotluse lisateabe (kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang)
esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.03.2018, kuna kruvikalapääsu eelprojekti
tehnoloogiline osa tehakse Saksamaal ja loa taotleja ei ole uut lahendust veel kätte saanud.
1.40 Keskkonnaamet pikendas 28.02.2018 kirjaga56 lisateabe esitamise aega kuni 31.03.2018 ja
ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 29.06.2018.
1.41 Keskkonnaamet küsis 28.02.2018 e-kirjaga Maanteeametilt VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS §
186 lg 2) kohast nõusolekut loa taotleja keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe
51
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.09.2017 nr 14-6/16/914-7.
52
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.01.2018 nr 14-6/18/903.
53
Registrikood 90005946, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva mnt 7a, 10117.
54
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.01.2018 nr 14-6/18/903-2.
55
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 26.02.2018 nr 14-6/18/903-4.
56
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7.
7
paisutamiseks Restu paisul, kuna loa taotleja esitas 26.02.2018 lisateabena Maanteeameti
29.09.2017 kirja nr 17-00030/277 „Vastuskiri riigi omandis oleva maaüksuse
maakasutustaotlusele“, mis käsitles riigi omandis oleva maa reaalservituudi seadmise
tingimusi. Antud kirja ei saanud Keskkonnaamet käsitleda VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS § 186
lg 2) kohase nõusolekuna keskkonnaloa menetluses.
1.42 Maanteeamet edastas Keskkonnaametile 29.03.2018 kirjaga nr 16-2/2018/9967-257
vastuse, milles selgitas et: „Maanteeameti 29.09.17 kirjas on esitatud tingimused, mis peavad
olema täidetud, et alustada menetlust maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks.
Maakasutuslepingu sõlmimise järgselt saab Maanteeamet anda nõusoleku vee erikasutusloa
taotlemiseks. Praeguseks hetkeks kirjas esitatud tingimusi täidetud ei ole ning seetõttu ei saa
Maanteeamet anda nõusolekut vee erikasutusloa taotlusele. Lisaks 29.09.17 kirjale on
Maanteeamet maakasutuslepingu sõlmimise vajadusest vee erikasutusloa taotlejat teavitanud
27.03.17 kirjaga nr 15-2/17-00015/233. Informeerime, et Maanteeametile esitati 26.03.18
kooskõlastamiseks Merin OÜ poolt koostatud töö nr 790 „Restu paisu kruvikalapääs“.
Arvestades kirja registreerimisest kulunud aega, ei ole Maanteeamet jõudnud selle
projektlahenduse osas veel seisukohta kujundada.“
1.43 Keskkonnaamet soovitas 03.04.2018 kirjaga58 loa taotlejal pöörduda menetlustoimingute
läbiviimiseks Maanteeameti poole seoses maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks ning
pikendas sellega seoses lisateabe esitamise aega kuni 01.06.2018. Täiendavalt pikendas
Keskkonnaamet 31.05.2018 kirjaga59 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2018 ja ühtlasi
keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2018.
1.44 Loa taotleja esitas60 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene
eksperthinnanguga ning 22.03.2018 kruvikalapääsu eelprojekti61 (OÜ Merin62 (2018))63.
1.45 Keskkonnaamet edastas 09.04.2018 kirjaga64 (edaspidi 09.04.2018 kiri) loa taotlejale
arvamuse, märkides et kui täiendatakse kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut ja
ekspertarvamust ning 09.04.2018 kirjas esitatud küsimused saavad piisavad vastused, võib
kruvikalapääsu eelprojektiga edasi minna. Muuhulgas ei olnud KMH eelhinnangus käsitletud
tööde aegset Restu järve paisutustaseme alandamist ja sellega seotud setete allavoolu
kandumise ohte ning kaasnevaid mõjusid. Eksperdi poolt ei olnud analüüsitud erinevaid
alternatiivseid lahendusi kalastiku seisukohast ning põhjendatud kruvikalapääsu valikut,
sealhulgas kruvikalapääsu sobivust jõe kalastikku ja tema rändevajadusi arvesse võttes.
1.46 Keskkonnaametile 2018. aastal täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut
ega ihtüoloogi ekspertarvamust ei esitatud. Täiendatud kruvikalapääsu projekt esitati alles
16.12.2019 (vt otsuse p 1.59) peale seda, kui Keskkonnaamet edastas loa taotlejale 06.12.2019
kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõu keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise kohta (vt otsuse
p 1.58). Täiendatud KMH eelhinnangut ega ihtüoloogi arvamust ei esitatud.
57
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.04.2018 nr 14-6/18/903-10.
58
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2018 nr 14-6/18/903-11.
59
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 31.05.2018 nr 14-6/18/903-12.
60
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016.
61
"Restu paisu kruvikalapääs eelprojekt" (töö number 790).
62
Registrikood 10399440, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621.
63
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016-2.
64
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.04.2018 nr 6-3/18/4016-3.
8
1.47 Eesti Õigusbüroo OÜ65, loa taotleja esindajana esitas 11.07.2018 Keskkonnaametile
selgitustaotluse66, milles paluti esitada teave, millised menetlused on keskkonnaloa taotluse
osas käimas ning millises menetlusstaadiumis.
1.48 Keskkonnaamet vastas 16.07.2018 kirjaga67 selgitustaotlusele. Keskkonnaamet selgitas, et
on küsinud korduvalt lisateavet keskkonnaloa taotluse kohta (maaomanike nõusolekud,
kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhindamine) ning pikendanud korduvalt lisateabe
esitamise ja menetluse aega ning lisateabe esitamise järel on võimalik koostada otsuse ja loa
eelnõud ning need avalikustada ning seejärel väljastada keskkonnaluba.
1.49 Loa taotleja esitas 04.09.2018 tervislikel põhjustel suulise avalduse lisateabe ja
menetlusaja pikendamise kohta aasta võrra, Keskkonnaamet protokollis suuliselt esitatud
avalduse68.
1.50 Keskkonnaamet pikendas 04.09.2018 kirjaga69 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2019
ning ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2019 ja märkis , et tähtajaks andmete
esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta keskkonnaloa
taotlus läbi vaatamata.
1.51 Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus70 (edaspidi SA KÕK) loa taotleja esindajana esitas
11.09.2018 selgitustaotluse 71. Keskkonnaamet pikendas 09.10.2018 kirjaga72 tuginedes
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §
6 selgitustaotlusele vastamise aega ühe kuu võrra ning 24.10.2018 kirjaga73 vastas
Keskkonnaamet selgitustaotlusele.
1.52 Keskkonnaamet märkis selgitustaotluse vastuses muuhulgas, et: „/.../ kruvikalapääsu
lahendus ei saa toimida ilma Restu silla rekonstrueerimise lahenduseta, nii kalapääsu
(eel)projekt kui ka silla remondi projekt peaksid olema omavahel kooskõlas. Seega ei saa
Keskkonnaamet anda vee erikasutusluba, kui ei ole teada konkreetset kalapääsu rajamise ja
silla remondilahendust. Keskkonnaamet saab peale Jüri Raisma ja Maanteeameti vahel
maakasutuslepingu sõlmimist ja projektlahenduste kooskõlla viimist loa menetlust jätkata.
Keskkonnaameti hinnangul on Maanteeameti poolt esitatud tingimuste täitmine seotud siiski
ka veekasutusega ja ka mõjuga riigiteele, kuna vee erikasutusloaga tuleb seada muuhulgas ka
tingimused vee erikasutuse mõju veekogule vähendavad meetmed vastavalt VeeS § 9 lg 2 p 9,
kuid senini pole selge, millised projektlahendused kalapääsu ja silla osas kokku lepitakse.“/…/
Keskkonnaameti hinnangul peab kavandatud kruvikalapääsu lahendus olema kooskõlas ka
Maanteeameti hallatava riigitee ja silla remondikava eesmärkidega (sh silla remondi
projektlahendusega) ning Keskkonnaamet näeb seega vajadust vee erikasutusloa menetluses
Maanteeameti kui maavaldaja VeeS § 8 lg 1 kohast kooskõlastuse vajadust“.
1.53 SA KÕK loa taotleja esindajana on edastanud Keskkonnaministeeriumile 26.06.2018
selgitustaotluse74 seoses Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa menetlemisel kohalduvate
tingimuste kohta. Keskkonnaministeerium vastas 02.08.2018 kirjaga nr 1-17/18/43-2 SA-le
KÕK järgnevalt: „Vastuseks Teie selgitustaotlusele leiame, et tehnorajatiste talumiskohustus
ei vabasta vee-erikasutusloa taotlejat VeeS § 8 lõike 1 kohase nõusoleku esitamisest vee-
65
Registrikood 14698441, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122.
66
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 12.07.2018 nr 14-6/18/11822.
67
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.07.2018 14-6/18/11822-2.
68
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499.
69
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499-2.
70
Registrikood 90008117, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/3, 10412.
71
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 14-3/18/14849.
72
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.10.2018 nr 14-3/18/14849-2.
73
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3.
74
Registreeritud Keskkonnaministeeriumi DHS-s 28.06.2018 nr 1-17/18/43.
9
erikasutusloa taotlemisel. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et taotleja kruvikalapääsu
eelprojekt näeb ette kalapääsu rajamist läbi teemulde umbes 2,5 m vanast regulaatorist lääne
poole. Seega ei laiene planeeritavale rajatisele ka viidatud talumiskohustus.“/…/ VeeS § 17 lg
1 kohaselt peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek
maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab./.../Vastuseks esitatud
küsimusele hindab vee-erikasutusloa andja, kas Maanteeametilt on VeeS § 17 lg 1 kohase
nõusoleku küsimine vajalik."
1.54 Loa taotleja esitas 30.08.2019 avalduse75 keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamiseks,
märkides, et edastab kogutud materjalid Keskkonnaametile alates 10.09.2019.
1.55 Keskkonnaamet pikendas 02.09.2019 kirjaga76 lisateabe esitamise aega kuni 01.11.2019
ning keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.01.2020. Keskkonnaamet märkis, et tähtajaks
andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta
keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata.
1.56 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt on esitatud keskkonnaloa taotluse menetluse
käigus Lõokese kinnistu, Aida kinnistu ning Männi kinnistu VeeS § 190 lg 4 kohased
maaomanike kirjalikud nõusolekud (vt punkt 1.39). Keskkonnaamet kontrollis 06.11.2019
kinnistusraamatust maaomanike õiguslikku staatust ning selgus, et Aida kinnistul on alates
11.09.2018 uus kinnistu omanik77, loa taotleja ei olnud Keskkonnaametile Aida kinnistu uue
maaomaniku nõusolekut esitanud.
1.57 Loa taotleja ei esitanud tähtaegselt (01.11.2019) Maanteeameti nõusolekut ja täiendatud
kruvikalapääsu eelprojekti koos KMH eelhinnanguga ega palunud eelnimetatud teabe
esitamiseks tähtaja pikendamist. Ilma kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnanguta ei
olnud Keskkonnaametil piisavat teavet, kuidas kavandatakse tagada kalade läbipääs Restu
paisul. Samuti ei saanud keskkonnaluba anda ilma Maanteeameti ega Aida kinnistu omaniku
nõusolekuta. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik teha otsust
keskkonnaloa andmiseks.
1.58 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma
menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti
kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas loa taotlejale keskkonnaloa
taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu 06.12.2019 kirjaga ,,Vee erikasutuse keskkonnaloa
taotluse läbi vaatamata jätmine (Restu)’’ nr 14-6/19/540-3. Keskkonnaamet avalikustas teate
eelnõu valmimisest 06.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. HMS § 49 lg 1
kohaselt huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt
puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile
eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab
olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras loa
andja 06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõule ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise
tähtajaks hiljemalt 27.12.2019. Loa taotleja poolt 06.12.2019 eelnõu kohta esitatud
vastuväiteid ja arvamusi käsitletakse korralduse punktis II.
1.59 Loa taotleja esitas 16.12.2019 taotluse78, paludes jätkata keskkonnaloa taotluse
menetlemist ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa
taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Taotluse lisana esitas loa taotleja OÜ Merin
koostatud kruvikalapääsu eelprojekti täienduse (edaspidi täiendatud kruvikalapääsu
eelprojekt). Täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt (lk 18): „Kruviturbiini võimalik
75
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540.
76
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540-2.
77
Kinnistusraamatu andmetel 06.08.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.09.2018.
78
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4.
10
energiatoodang on keskmise veerikkusega aastal - nn. tüüpaastal kuni 149 MWh. Kalatõstuki
tööshoidmiseks kulub elektrienergiat 35 MWh aastas. Ülejääv elektrienergia kogus on 114
MWh.“ Täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis (ptk 1 „Eelprojekti kokkuvõte“, lk 3) on jõutud
järeldusele, et: „Kavandatud tegevuse kirjelduse ja muude tegurite alusel võib väita, et
kavandatud tegevuse elluviimisel ei avaldu oluline keskkonnamõju, mille tõttu KMEH koostaja
leiab, et ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine KeHJS alusel.“
Keskkonnaamet märgib siiski, et kuna rajatakse ka hüdroturbiin, siis on tegemist
hüdroelektrijaama püstitamisega. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21
on tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle
rekonstrueerimise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga, mille puhul tuleb läbi viia
keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaamet möönab, et täiendatud kruvikalapääsu
eelprojektis on täiendatud kalapääsu peibutusvoolu küsimust: „Paigaldamisel ja selle järgselt
reguleeritakse välja sobiv peibutusvool kruviturbiini väljavoolus, sealhulgas osa vett
suunatakse läbi kilpsiibri vaheseinas kruvikalatõstuki sisenemiskoha ette ja sealt edasi
kruvitõstuki kanalisse“. Samas pole analüüsitud peibutusvoolu asukohta ja sobivust, kruvi
läbimõõdu sobivust, labaserva min/max kiirust ja voolukiirust jne (vt ka 09.04.2018 kirja nr 6-
3/18/4016-3 p 8).
1.60 Keskkonnaamet pikendas 23.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-5 keskkonnaloa taotluse
menetlust kuni 16.01.2020 ning selgitas, et teeb otsuse lähtuvalt loa taotleja esitatud
materjalidest hiljemalt 16.01.2020. Samuti selgitas Keskkonnaamet, et arvamus keskkonnaloa
taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu kohta tuleb esitada hiljemalt 27.12.2019.
1.61 Loa taotleja esitas 27.12.2019 avalduse79 (edaspidi 27.12.2019 kiri), milles selgitas, et ei
saanud tervislikel põhjustel Keskkonnaameti 02.09.2019 kirjale nr 14-6/19/540-2 vastata ja
taotlust lisateabe esitamise tähtaja ning keskkonnaloa taotluse menetluse aja pikendamise
kohta esitada. Loa taotleja palus 27.12.2019 kirjas keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe
paisutamiseks Restu paisul menetlemist jätkata ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni
01.05.2020 ning keskkonnaloa taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Loa taotleja
esitas 27.12.2019 kirja lisana Aida kinnistu ühisomaniku kirjaliku nõusoleku paisjärve
normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH2000) ja maksimumtasemel 65,26 m abs (EH2000).
1.62 Peale 06.12.2019 eelnõu kohta arvamuse ja ettepanekute esitamise tähtaja (27.12.2019)
möödumist esitas loa taotleja 08.01.2020 Restu paisu materjalid80, sealhulgas Magnar Mäekivi
magistritöö ,,Restu paisjärve rekonstrueerimine’’ (Tartu 2011), Inseneribüroo REIB OÜ81
Restu veskipaisu topo-geodeetilised uurimistöö ning 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos
ihtüoloog Arvo Tuvikene eksperthinnanguga. Lisaks esitas loa taotleja 14.01.2020 Restu paisu
materjalid selgitustaotluste kohta82, sealhulgas SA KÕK selgitustaotluse Maa-ametile ja Maa-
ameti vastuse selgitustaotlusele ning SA KÕK selgitustaotluse Keskkonnaametile ja
Keskkonnaameti vastuse selgitustaotlusele. Keskkonnaamet märgib, et esitatud teave ei kuulu
puuduoleva info hulka, mis on vajalik keskkonnaloa taotluse menetluseks.
1.63 Loa taotleja esitas 15.01.2020 pöördumise83 seoses Restu paisuga, milles annab mõningad
selgitused Keskkonnaameti 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 esitatud küsimustele.
1.64 Keskkonnaameti vastused 15.01.2020 pöördumisele edastati loa taotlejale 14.02.2020
kirjaga nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“.
79
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.12.2019 nr 14-6/19/540-6.
80
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-7.
81
Registrikood 11883623, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Adamsoni tn 26, 10137.
82
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-8.
83
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.01.2020 nr 14-6/19/540-9.
11
1.65 Keskkonnaamet pikendas 16.01.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-10 keskkonnaloa taotluse
menetlust kuni 21.02.2020 ning tuginedes loa taotleja 15.01.2020 pöördumisele edastas
Keskkonnaamet kutse ärakuulamisele 22.01.2020 kell 13.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris.
1.66 Keskkonnaamet kuulas loa taotleja ära 22.01.2020 Keskkonnaameti Tartu kontoris.
Ärakuulamise protokolli84 kohaselt pidi loa taotleja vastavalt kohtumise kokkulepetele esitama
hiljemalt 27.01.2020 ekspertarvamused (J. Paal, H. Tullus, I. Ott). Samuti teabe, kas muudetud
kruvikalapääsu eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas 64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud
projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva eelprojekti paisutustaseme osas
maaomanike nõusolekud ja muu asjakohase info.
1.67 Loa taotleja esitas 27.01.2020 vastuskirja (edaspidi 27.01.2020 kiri)85 Restu vesiveski
keskkonnaloa taotluse osas ärakuulamise protokollile. Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja
tähtaegselt ekspertarvamusi, maaomanike nõusolekuid või muudetud kruvikalapääsu projekti
ei esitanud. Keskkonnaamet märgib, et Jaanus Paali arvamuse86 esitas Keskkonnaametile
Jaanus Paal ise.
1.68 Keskkonnaamet märgib, et 22.01.2020 ärakuulamise käigus väitis loa taotleja, et Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus87 (edaspidi SA KIK) jättis loa taotleja rahastustaotluse
kruvikalapääsu rajamiseks üksnes seetõttu läbi vaatamata, et puudus keskkonnaluba.
Ärakuulamise käigus lubas loa taotleja esitada SA KIK sellekohase kirja. Keskkonnaamet
selgitab, et pöördus 23.01.2020 e-kirjaga ja 04.02.2020 e-kirjaga SA KIK
projektikoordinaatori poole ning SA KIK vastusena88 märgiti, et SA KIK pole sisuliselt loa
taotleja taotlust hinnanudki, kuna SA KIK taotluse olulistest dokumentidest lisaks
keskkonnaloale on puudu sealhulgas Maanteeameti kooskõlastus kruvikalapääsu eelprojektile.
1.69 Loa taotleja esitas 03.02.2020 täiendavad eriarvamused89, millele Keskkonnaamet vastas
28.02.2020 kirjaga nr 14-6/20/6-6 ja siinkohal 03.02.2020 kirjas esitatud seisukohti kordama
ei hakka.
1.70 Keskkonnaamet edastas tuginedes vajadusega loa taotleja veelkord ära kuulata uue eelnõu
ettepanekute ning arvamuste esitamiseks 14.02.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-11
„Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu)“ (edaspidi 14.02.2020 eelnõu) paludes arvamus
esitada hiljemalt 06.03.2020 ja avalikustas teate 14.02.2020 eelnõu valmimisest 14.02.2020
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet pikendas tulenevalt vajadusest
menetlusosalised ära kuulata ning tuginedes HMS § 41 menetlustähtaega, kuni 25.03.2020.
1.71 Loa taotleja esitas 01.03.2020 seoses tervisliku seisundiga 14.02.2020 eelnõu kohta
vastamistähtaja pikendamise taotluse90 ning Keskkonnaamet pikendas 04.03.2020 kirjaga nr
14-6/20/15-2 arvamuse esitamise tähtaega kuni 09.04.2020 ning loa taotluse menetlustähtaega
kuni 30.04.2020.
1.72 Loa taotleja esitas 02.04.2020 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise
taotluse91 ning Keskkonnaamet pikendas 07.04.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-4 arvamuse
esitamise tähtaega kuni 01.06.2020 ning loa taotluse menetlustähtaega kuni 01.07.2020.
84
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6.
85
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6-2.
86
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5.
87
Registrikood 90005946, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Narva mnt 7a, 10117.
88
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-4.
89
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-3.
90
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2020 nr 14-6/20/15.
91
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2020 14-6/20/15-3.
12
1.73 Loa taotleja esitas 03.05.2020 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise
taotluse92 ning 18.05.2020 päringu93, kas 03.05.2020 taotlus rahuldatakse või mitte.
Keskkonnaamet vastas 18.05.2020 päringule 25.05.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-7, selgitades,
et Keskkonnaamet ei pea vajalikuks keskkonnaloa andmata jätmise 14.02.2020 eelnõu kohta
arvamuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 31.08.2020 ega keskkonnaloa menetluse
pikendamist kuni 30.09.2020.
1.74 Loa taotleja edastas 27.05.2020 pöördumise94 seoses Restu paisuga Terviseametile,
Õiguskantslerile, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Keskkonnaamet vastas
27.05.2020 pöördumisele 02.06.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-10 ja ei taaskorda siin vastuses
esitatud seisukohti.
1.75 Loa taotleja esitas 14.02.2020 eelnõule 01.06.2020 vastuse95, mille kohta annab
Keskkonnaamet selgitused käesoleva otsuse punktis III. Loa taotleja esitas 01.06.2020 vastuse
lisana ka Lõokese kinnistu omaniku uue kirjaliku nõusoleku paisutustasemel 65,26 m abs
(EH2000).
1.76 Loa taotleja esitas 08.06.2020 selgitused96 Restu asjus vastusena Keskkonnaameti
02.06.2020 kirjale nr 14-6/20/15-10, millele Keskkonnaamet vastab eraldi kirjaga.
II. Keskkonnaameti selgitused keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu (vt otsuse p 1.58)
kohta esitatud loa taotleja arvamustele
Keskkonnaamet andis selgitused loa taotleja 27.12.2019 kirjas esitatud selgituste ja arvamuste
kohta 14.02.2020 kirjas nr 14-6/19/540-11 (14.02.2020 eelnõu vt p 1.70) alljärgnevalt:
2.1 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Keskkonnaametnikud ei kuula minu seisukohti ega
minu vastuseid nende küsimustele, kuna kõik ametnikud vaatavad vaid arvutit, mistõttu kirjast
kirja esitatakse samu küsimusi ja minu poolt põhjendatud küsimustele ei vastata, rääkimata
sellest, et minul pole õnnestunud kohtuda ühegi looduskaitset, veekaitset, ihtüoloogiat,
hüdroloogiat, pärandkultuuri, kliimat jne tundva spetsialistiga ca 5 aastat, mistõttu minu
küsimustele püüab otsida vastust minu arvates ainult jurist.“/…/“Keegi keskkonnaametnikest
ei ole huvi tundnud erinevate projektide vastu või ei oska lihtsalt projekti lugeda või ei tunne
kaasaegset spetsiifilist tehnoloogiat, mis on heaks kiidetud mitmetes riikides (Austria,
Saksamaa jne). Kõik erinevad projektid ja lahendused on minul alati kaasas olnud laua peal.
Minu küsimus on, miks ei kaasata erinevatele küsimustele vastamiseks erinevaid spetsialiste.“
2.1.1 Keskkonnaamet selgitas, et on kaasanud kõiki Keskkonnaameti valdkonnaspetsialiste
vastavalt vajadusele ja pädevusele loa taotleja esitatud andmete ja küsimuste läbi vaatamisel.
Loa taotleja ise ei ole esitanud nõutud andmeid (vt otsuse p 3.1.1, 3.1.2) või on esitanud
puudustega andmeid kalade läbipääsu tagamise kohta, mistõttu pole saanud Keskkonnaamet
teha otsust esitatud kalade läbipääsu lahenduse võimalikkuse kohta. Keskkonnaloa taotluse
läbivaatamisel lähtutakse esitatud dokumentidest (vt otsuse p 1.3.6), arvestades
menetlusökonoomia põhimõtet ei ole otstarbekas igal eriala spetsialistil isiklikult kohtuda
taotlejaga.
92
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.05.2020 nr 14-6/20/15-5.
93
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.05.2020 nr 14-6/20/15-6.
94
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.05.2020 nr 14-6/20/15-8.
95
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.06.2020 nr 14-6/20/15-9.
96
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.06.2020 nr 14-6/20/15-11.
13
2.2 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Nii näiteks Keskkonnaameti vastusest, kiri
24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3 SA Keskkonnaõiguse Keskusele - Selgitustaotlusele vastamine
– ei leidnud mina mitte ühtegi sisulist vastust ja tõendit, miks peaks Restu ökoloogilist
keskkonda halvendama, küll aga on eriarvamus Keskkonnaameti ja selle vastu vaidlevate
juristide vahel, et Maanteeamet peab kooskõlastama vee erikasutusloa. Vajadusel lisan
eriarvamused. Kui lahendust ei leita, tuleb küsimus lahendada kohtus (helistasin ja täpsustasin
nimetatud küsimust Õiguskantsleri Bürooga). Käesoleva ajani ei ole keskkonnaametnikud
tõestanud kaardil (plaanil) liigniiskuse olemasolu piirkonda Restu paisul. Spetsialistile on
selge, et kui paisu paksuseks on mõõdetud 6,2 m (AS Reibi mõõdistus, vajadusel esitan) ja selle
alt toimub läbijooks, siis see pais ei kesta aastatki. Aga 1924. a. ehitatud Restu pais on töötanud
juba ligi 100 aastat.“
2.2.1 Keskkonnaamet märkis, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK selgitas
Keskkonnaamet, et: “/…vee erikasutusloa andmise menetluse jätkamisel on äärmiselt oluline
nimetatud KMHE täiendamine ning sellest tulenevalt ka otsus, kas kavandatu elluviimiseks
(kruvipääsu rajamine ja hüdroenergia kasutamine) keskkonnamõju on vaja hinnata või
mitte.“(vt ka p 1.43). Keskkonnaamet lisab paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 2, vt ka otsuse p
2.3.1).
2.3 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Reaalservituudi seadmine ei ole teiste ametnike ja
juristide arvates, va Keskkonnaamet, vajalik. Vajadusel lisan Maa-ameti seisukoha. Minu
taotlus reaalservituudi seadmiseks Restu paisul, mis kuulub minule, seisnes selles, et ei olnud
tagatud koormuspiirang (3,5 tonni), vaid paisule ja ka sillale lubas Maanteeamet piiramatu
raskusega rasketehnika, mis arvestades paisu ja silla ehitusaega (1924) ja koormustaluvust
(tegemist oli hobutranspordiga), ei vastanud tehnilistele nõuetele. Sellest lähtudes tuli minu
huvi seada reaalservituut. Alles 2017. a. kevadel paigaldas Maanteeamet Restu paisule ja
sillale koormuspiirangu 3,5 tonni ja siis kadus meil vajadus reaalservituudi seadmiseks.
Seadusest tulenevalt Maanteeametil reaalservituudi seadmiseks kohustust ei ole. Kui
Maanteeamet esitab uue projekti, siis seal tuleb lähtuda paisu ja silla kandevõimest.“
2.3.1 Keskkonnaamet märkis, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK on selgitatud:
„Reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist sõltub, millistel tingimustel poolte vahel
kokku lepitakse, sest Restu silla, paisu, vesiveski pealvoolu kanali, liigveelasu konstruktsioonid
on kõik üksteisele lähedal ja nende seotus omavahel sõltub kavandatavast ehitusprojektist ning
võimalusel tuleb need lahendada kompleksselt.“ Keskkonnaamet märgib, et talumiskohustuse
osas on vastatud loa taotleja 15.01.2020 pöördumise vastuskirjas „15.01.2020 pöördumisele
vastamine“97 (vt otsuse p 3.1). Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et nii VeeS § 186 lg 2
kui ka VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek on vee erikasutuseks vajalik, kuna mõjupiirkonna
kaardilt nähtub, et kõrgustel 64,96 m abs (EH2000) ja 65,26 m abs ulatub paisutustase
Pringi-Restu tee kinnistule ja mõjutab selle niiskusrežiimi. Keskkonnaamet märgib, et
Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaani kohaselt on vee all 132 m², seega on vajalik
Maanteeameti VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek paisutamiseks. Vees § 186 lg 2 kohane
nõusolek on vajalik seetõttu, et vee erikasutus (veekogu paisutamine ja hüdroenergia
kasutamise kavandamine) toimub võõral maatükil (Pringi-Restu tee kinnistu). Asjaolu, et
Maanteeametil võib olla vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 1 tehnorajatise talumiskohustus, ei
vabasta loa taotlejat VeeS § 186 lg 2 kohase nõusoleku esitamisest veeloa taotlemisel (vt otsuse
p 1.5.3). Keskkonnaamet märgib, et reaalservituudi olemasolul saaks seda käsitleda ka
maaomaniku VeeS § 186 lg 2 kohase nõusolekuna keskkonnaloa taotluse menetluses.
2.4 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Eriti kummalised on keskkonnaametnike
hinnangud Natura 2000 alade ja veereziimi mõjude kohta nendel aladel. Metsaökoloogia
professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool) ei nõustu Keskkonnaameti hinnanguga ja väidab
lausa vastupidist (veereziimi kohta). Professor Jaanus Paal (Tartu Ülikool) leiab, et Natura
97
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 14.02.2020 nr 14-6/19/540-12.
14
alasid (elupaigad) on käsitletud ja hinnatud erinevalt, sh ühte pole lausa üldse käsitletud
(veereziimi kohta). Professor Ingmar Ott (Eesti Maaülikool) leiab oma hinnangus, et vaatamata
asjaolule, et tegemist on tehisliku veekoguga ja Väikse Emajõe seisukohalt poleks Restu
paisjärve vaja, on ökosüsteemi kui terviku säilitamiseks kauaaegse Restu paisjärve säilimine
vajalik.“
2.4.1 Keskkonnaamet märkis, et loa taotleja poolt pole viidatud professorite eksperthinnanguid
esitatud. Keskkonnaamet on saanud ise professor Jaanus Paali hinnangu98, vastupidiselt loa
taotleja lubadustele see esitada ning märgib, et antud juhul ei ole menetluses paisjärve
likvideerimine ja Keskkonnaamet võtab loa taotleja viidatud professor Jaanus Paali hinnangu
teadmiseks. Keskkonnaamet selgitab, et asjakohane Natura hindamine viiakse läbi
keskkonnamõjude hindamise raames tegevuslubade menetluses siis, kui päevakorda kerkib
paisjärve likvideerimine või muud võimalikud tehnilised lahendused, millel võib olla
ebasoodne mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärkidele. Käesoleval ajal Keskkonnametile
taotlust Restu paisjärve likvideerimiseks esitatud ei ole.
2.5 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Mis puudutab Maanteeametiga seotud probleeme,
siis professor Juhan Idnurm (Tallinna Tehnikaülikool) leiab, et silla sambad ja sild ise (ehitatud
1924, parandatud 1946) ei ole seotud raudbetoonist liigveelasuga. Need on eraldi seisvad
objektid ja raudbetoonist liigveelask ei takista silla ehitust. See, et Maanteeamet ei ole taganud
tehnorajatise (silla) eeskirjade kohast hooldust, on viinud silla samba lagunemisele. Tema
soovitus oli, et silla sammas parandatakse (betoneeritakse). Kahjuks mingil põhjusel
Maanteeamet loobus 2014. aastal valminud projekti realiseerimisest, mulle teatati sellest
kirjalikult 2018. aasta alguses (Kuhu kadus avariioht, kas seda üldse oli?). Lähtudes sellest
asjaolust võtsime kasutusele kruvikalapääsu algse projekti asukohaga veskihoones, mida
tutvustasin Keskkonnaametile (hr Rein Kalle) 2017. a. sügisel. Muudatus viia kruvikalapääsu
ehitus teisel poole silda oli Maanteeameti soovitus. Keskkonnaametile esitatud kruvikalapääsu
projekti muudatus on seotud asjaoluga, et kogu projekt mõõdistati amsterdami kõrgussüsteemis
(2019. a. sügis) ja praegu esitatud projekt on rahvusvaheliselt aktsepteeritav projekt, aga
tehnoloogilist lahendust tutvustasin ma Keskkonnaametile juba 2017. a. sügisel.“
2.5.1 Keskkonnaamet märkis, et loa taotleja pole esitanud professor Idnurme eksperthinnangut
keskkonnaloa taotluse menetluses, seega ei saa ka seisukohta vastava info osas anda. Asjaolu,
et mitmed projektlahendused on viibinud või muutunud ning kalapääsu lahenduste variantide
dokumentides esinevad puudused, ei olegi võimaldanud menetlusega edasi minna.
2.6 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas kokkuvõtteks:
2.6.1 „Ma ei ole nõus vee erikasutusloa taotluse kohta Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul
menetlemise lõpetamisega ja Restu paisjärve ning ökosüsteemi kahjustamisega. Ma ei ole nõus, et
mulle ei väljastata vee erikasutusluba, mistõttu ma ei saa täita minule seaduse poolt kehtestatud
kohustust tagada kalade rännet üles ja alla (§17) ja seetõttu KIK ei ole üldse saanud minu projekte
läbi vaadata 2 aastat. Minu taotlus on säilitada mulle tagastatud ja tervele ümbruskonnale vajalik
pärandkultuuriobjekt Restu vesiveski koos paisjärvega, mille vanus on ca 700 a ja tagada kalade
ränne üles ja alla ning sealjuures kasutada kalade transpordiks vee-energiat, mis arvestab ja on
kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega, mis on heaks kiidetud nii Eesti Vabariigis kui ka
Euroopa Liidus.“
2.6.1.1 Keskkonnaamet möönis, et Restu paisjärve likvideerimine tooks endaga kaasa mõjusid
ökosüsteemile, Keskkonnaamet on aga seisukohal, et mõjude ulatus, iseloom ja suurus sõltub
lõpliku lahenduse projektist, mille täpsed mõjud selgitatakse välja keskkonnamõjude
hindamise käigus. (vt ka 14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele
vastamine“ p 18.1). Keskkonnaloa taotluse menetlemiseks peab taotlus vastama õigusaktidega
98
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5.
15
ettenähtud nõuetele. Keskkonnaamet märgib, et alates 01.01.2020 tuleb kõik keskkonnaloa
taotlused esitada loa taotlejal infosüsteemi KOTKAS kaudu (https://kotkas.envir.ee/).
2.7 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,Kinnistute Lõokese ja Männi maaomanike
nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja Aida
kinnistu omaniku nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Seega
maaomanike nõusolekud on erinevad ja ei ole kooskõlas eelprojektiga. Vastuseks selgitan,
et maksimaalne paisutustase on kõigil 64.96 m abs (EH2000). See, et keegi lubab kõrgemat
paisutustaset, ei muuda eelprojekti.’’
2.7.1 Keskkonnaamet rõhutas, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt on
normaalpaisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000) ning maksimaalseks paisutustasemeks
65,26 m abs (EH2000), seega ei ole Lõokese ja Männi kinnistute maaomanike
nõusolekud kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga (vt ka otsuse p 2.10.1 ja
3.1.3).
2.8 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,/.../Seda, et Restu pais mõjutab Maanteeameti
kinnistu niiskusrežiimi, pole suudetud mulle ega teistele pädevatele spetsialistidele selgitada
ega näidata plaanil. Keskkonnaõiguse juristide, Maa-ameti jne selgitusel sellist nõusolekut
Maanteeametilt ei ole vaja, kuna on talumiskohustus, mida on kinnitanud kohtuotsus.
Keskkonnaametil palun selgitada, kuidas mõjutab Restu paisjärv Maanteeameti kinnistu
niiskusrežiimi. Aastate jooksul pole seda suudetud selgitada niiskusrežiimi mõju
Maanteeameti kinnistule.’’
2.8.1 Keskkonnaamet lisas paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) ja kinnistu Pringi-Restu tee
katastriüksuse mõõdistuse plaani (Lisa 2, vt ka korralduse p 2.3.1 ja 3.1.3), millest nähtub,
et kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on kinnistust 132 m²
vee all, seega on paisutamise tulemusel mõjutatud Pringi-Restu tee niiskusrežiim.
Paisutuse mõjuala kaardi põhjal on tuvastatav, et veetase normaalpaisutustasemel 64,96 m
abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee.
2.9 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas:,,/…/ Te väidate, et Maanteeamet teeb oma otsuseid
lähtudes oma pädevusvaldkonnast ning Keskkonnaamet neid ei kommenteeri. See väide ei
ole tõene, kuna Teie vastuskirjadest suur osa moodustab Maanteeameti seisukohtade
edastamine.“
2.9.1 Keskkonnaamet märkis, et HMS § 11 lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalisena
kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib
puudutada. Kuna Keskkonnaamet peab Maanteeametit pädevaks asutuseks, andmaks
hinnangut riigimaantee ja silla rekonstrueerimise küsimustes, tulebki arvestada antud
menetluses nende seisukohti. Maanteeameti kirjalikult esitatud seisukohtade edastamine
loa taotlejale on oluline, kuna loa taotleja peab esitama Keskkonnaametile Maanteeameti
VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohased nõusolekud.
2.10 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „Kruvikalapääsu eelprojektis on kavandatud
maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Märkus on õige, aga lähtutud on
reaalsest kevadisest suurveest ja kalade (haug jne) kudemisaladest. Igal juhul ei vaidlusta
keegi kohalikest Restu paisjärve naabritest (kalameestest) kevadise suurvee vajalikkust
Restu paisjärvel ja Risti luhal ning vajadusel kasutage paisutamistaseme kõrgust 64,96 m
abs (EH2000).“
2.10.1 Keskkonnaamet märkis jätkuvalt (vt ka otsuse p 1.66 ja 2.7.1), et kui maaomaniku nõusolek
on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis ei saa sellist
nõusolekut tõlgendada selliselt, et maaomanikud on nõus kevadise suurveeaegse
16
veetasemega 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet rõhutab, et loa taotleja märkis
22.01.2020 toimunud koosolekul, et kui Lõokese ja Männi kinnistu omanike nõusolekud
on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis võtkugi
Keskkonnaamet see kõrgus maksimaalseks paisutustasemeks. Keskkonnaamet selgitas
22.01.2020 toimunud koosolekul, et ei saa võtta maksimaalseks paisutustasemeks 64,96 m
abs (EH2000), mis oleks vastuolus täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga.
2.11 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas, et: „Eelprojektis ei ole käsitletud kavandatavaid
automaatvarjasid. Juhtisin tähelepanu asjaolule, et see on praegu lahendatud olemasoleva
Restu vesiveskisse tuleva kanali kaudu.“
2.11.1 Keskkonnaamet märkis, et automaatvarjade teema tõstatas loa taotleja 22.01.2020
toimunud koosolekul ise, põhjendades seda suurveeaegsete vooluhulkade reguleerimise
vajadusega. Eelnevast tulenevalt märgiti 22.01.2020 toimunud koosoleku protokolli: „Loa
taotleja esitab Keskkonnaametile kas muudetud eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas
64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva
kruvikalapääsu eelprojekti paisutustaseme osas maaomanike nõusolekud.“ Keskkonnaamet
on seisukohal, et seni, kui maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekt ei ole
omavahel kooskõlas, ei saa keskkonnaluba anda. Loa taotleja poolt antud selgitused
22.01.2020 toimunud koosolekul, mille kohaselt on suurveeaegselt ta ise valmis Restu paisul
kohal olema või leidma kohaliku isiku, kes suurveeaegselt veerežiimi eest hoolt kannaks, ei
veena Keskkonnaametit, kuna senised loa taotleja lubadused pole täide viidud. Restu paisul
on sageli täheldatud suurveeaegselt veetaseme veerežiimi suurt kõikumist, mille kohta on
varasemast ka Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollid (nr 1042120,
06.05.2014; nr 1045064, 01.09.2014).
2.12 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „/…/Selgitan, et hüdroenergiat on Restu vesiveskis
toodetud ca 700 aastat. Praegune olemasolev Francis turbiin tuleb asendada vastavalt
ministeeriumi soovitusele kalade ohutut allarännet tagava süsteemiga. Seetõttu tegemist ei ole
hüdroelektrijaama rajamisega, vaid hüdroenergiat tootva turbiini asendamisega kalade ohutu
allarände süsteemiga.“
2.12.1 Keskkonnaamet selgitas, et ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lg 3 kohaselt on ehitise
ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise
omadused muutuvad oluliselt, ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute
osade vahetamist samaväärsete vastu. Keskkonnaameti hinnangul ei saa olemasoleva
Francis turbiini vahetamist kruviturbiini vastu samaväärse turbiini asendamisena käsitleda.
Keskkonnaamet märgib, et kruviturbiiniga toodetakse elektrienergiat, mida saab kasutada
kruvikalatõstuki töötamiseks. Kui elektrienergiat jääb üle, saab selle anda võrku. Seega on
tegemist elektrijaamaga, mis toodab kruvikalapääsu jaoks vajalikku elektrienergiat.
Keskkonnaamet selgitab, et kruviturbiini saab rajada ka iseseisvalt, neid ei rajata alati
käsikäes, siis saadakse kogu vajalik elekter kruvikalapääsu käitamiseks elektrivõrgust. Kuna
Restu paisul kavandatakse rekonstrueerida/ümber ehitada hüdroelektrijaam, lisades
sealhulgas kruviturbiini, siis on Keskkonnaameti hinnangul tegemist elektrijaama
rekonstrueerimisega tundlikul suublal, seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga ja vajalik
on KMH läbiviimine tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21.
III Keskkonnaameti selgitused keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu (vt otsuse p 1.75)
kohta esitatud loa taotleja arvamustele
Keskkonnaamet annab selgitused loa taotleja 01.06.2020 kirjas esitatud selgituste ja
arvamuste kohta alljärgnevalt:
17
3.1 Loa taotleja selgitab osundades eelnõu p 1.7 ,et: „/.../Seetõttu lisan kinnistu, registriosa
numbriga 1021340 ja katastriüksuse tunnusega 72401:003:0531, omaniku hr Ahti Lõokese
nõusoleku – kooskõlastuse. Maksimaalne paisutuskõrgus 64,96 m abs (EH2000) tuleb
säilitada, kuna KMH eelhinnangus on nimetatud maksimaalseks paisutuskõrguseks 64,96 m
abs (EH2000) (vt lisa – Nõusolek - kooskõlastus Ahti Lõoke, Lõokese kinnistu omanik,
26.02.2020). Järve äärsete omanike (Ahti Lõoke ja Ilmar Saar) soov on järve maksimaalset
paisutustaset tõsta, see tuleb lahendada edaspidi.“
3.1.1 Keskkonnaamet möönab, et Lõokese kinnistu omaniku uus 26.02.2020 nõusolek on lisatud,
kuid märgib siiski, et Männi kinnistu omaniku nõusolek on antud maksimaalsele
paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja kruvikalapääsu eelprojektis on maksimaalne
paisutustase 65,26 m abs (EH2000) siiski muutmata.
3.2 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.8, et: „Kuidas saab Natura 2000 kaitse toimuda
ilma loata? Mulle ei ole selgitatud, kuidas toimub looduskaitse ilma loata.“
3.2.1 Keskkonnaamet selgitab, et paisutamine ilma keskkonnaluba omamata on loata tegevus,
Natura 2000 alade kaitse ei ole seotud loa taotleja loata tegevusega.
3.3 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.9, et : "Mulle ei selgitatud, millistest ekslikest
andmetest on jutt." Samuti märgib loa taotleja, et: „Seda osalist lahendamist, menetledes
taotlust ainult paisutamise osas, pole mina näinud.“
3.3.1 Keskkonnaamet selgitab, et Restu KMH aruande visand hinnati Keskkonnaameti poolt
pooleliolevaks töödokumendiks, mis ei vastanud vähimalgi määral KMH aruande nõuetele.
Keskkonnaamet märgib, et taotluse osalist lahendamist ei saanud läbi viia seoses puudustega
taotluses (sh maaomanike nõusolekud).
3.4 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.17, et: „Minule ei ole selgitatud, kuidas saab Restu
pais kuuluda avaliku sektori paisude hulka. Nimelt kuulub minule tagastatud Restu vesiveski
hoone. Tartu Halduskohtu kohtuotsuses 3-137/2003 on selgitatud, et Restu vesiveski hoone
juurde kuuluvad päraldised kõik veski tööks vajalikud rajatised, päraldised - Restu pais,
liigveelask, sissevoolukanalid veskitesse (endisesse saeveskisse - hävinenud ja viljaveskisse),
Restu paisjärv (veehoidla). Minule kuuluvate rajatiste üle otsustan mina ja keegi teine ei saa
minu omandi üle otsustada.
3.4.1 Keskkonnaamet selgitab, et avaliku sektori paisude hanke korraldaja polnud Keskkonnaamet
ning põhjused, miks Restu pais hankes hõlmati, pole Keskkonnaametile teada.
3.5 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.39, et: "/.../ ja Aida kinnistu osas arvestada
maksimaalseks paisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000). Samale tasemele on korrigeeritud
KMH eelhinnangu paisutustase."
3.5.1 Keskkonnaamet möönab, et korrigeeritud KMH eelhinnangu kohta esitas loa taotleja
01.06.2020 kirja lisas väljavõtte ühel lehel, milles tõepoolest on maksimaalse veetasemena
märgitud 64,96 m abs (EH2000). Kruvikalapääsu eelprojekti kohta sellekohast muudetud
teavet maksimaalse veetaseme osas pole esitatud.
3.6 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.45, et: „Kruvikalapääsu rajamise käigus ei pea
Restu paisjärve veetaset üldse alandama, kui kasutada sulundseina. Kui järve pinda remondi
ajaks alandada, siis maksimaalselt 2 meetrit (1 nädal).“ Samuti märgib loa taotleja, et:
„Kalastiku seisukohast alternatiivseid lahendusi on uuritud nii pilu- kui ka kamberkalapääsu
puhul perioodilise järvetaseme muutmise puhul jne. Kruvikalapääsu puhul on kahjuks puudu
kalaseire Restu paisu all, praegu kasutati olemasolevaid seireandmeid, mitmeid hinnanguid
18
on antud rahvusvahelisi teadmisi ja seisukohti arvestades. Kui lisanduvad andmed, saab
täpsemini kalastiku ja tema rändevajadusi arvesse võtta.“
3.6.1 Keskkonnaamet märgib, et kruvikalapääsu eelprojekt ei käsitlenud veetaseme alandamisel
sulundseina kasutamist ega võimalikku setete allavoolu kandumise ohte ning kaasnevaid
mõjusid, mistõttu on Keskkonnaamet edastanud vastavad küsimused loa taotlejale 09.04.2018
kirjaga nr 6-3/18/4016-3, selles osas kruvikalapääsu eelprojekti ei muudetud.
3.7 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.46, et: „Nagu selgitasin, ihtüoloogi ekspertarvamus
Restu paisu all sõltub olemasolevatest andmetest ja täiendava seire tulemustest Restu paisu
all. Praegu lähtub see olemasolevatest andmetest. Kruvikalapääsude ja selektiivsuse
eksperthinnang Eesti tingimustes on teostatud ihtüoloog Rein Järvekülg poolt, mis kalade
laskuva rände osas on igati aktsepteeritav, tõusva rände osas on tunda tugevat subjektiivset
lähenemist.“
3.7.1 Keskkonnaametile jääb selgusetuks, millele tuginedes saab loa taotleja väita, et kruvitõstuk-
kalapääsu puhul on eksperdi poolt tegemist subjektiivse lähenemisega. Loa taotleja pole
esitanud sellekohast eksperdi arvamust oma väite tõendamiseks.
3.8 Loa taotleja selgitab osundades eelnõu p 1.52, et: „Kuidas ei saa kruvikalapääsu lahendus
(paikneb veskis) toimida ilma silla rekonstrueerimise lahenduseta? Väide, et kalapääsu ja
silla remondiprojekt peavad olema omavahel kooskõlas, on vale. Silda on „remonditud“ juba
7 aastat. Siiamaani ei ole mina näinud remondiprojekti või remondilahendust. Samas silla
lahendus ei sega kruvikalapääsu paigutamist veskisse ja ei saa kuidagi olla takistuseks vee
erikasutusloa väljastamisel. Kust võtab Keskkonnaamet seisukoha, kavandatud
kruvikalapääsu lahendus peab olema kooskõlas Maanteeameti hallatva riigitee ja silla
remondikava eesmärkidega? Reaalservituudi seadmist ei ole mul vaja.“
3.8.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja on Maanteeametile andnud teada, et peab vajalikuks
silla projekti koosseisus näha ette kas olemasoleva paisregulaatori säilitamise või uue
paisregulaatori projekteerimise (nii nagu oli planeeritud eelmises AS Reng poolt koostatud
projektis) ning lisaks tuleks tagada paisu tugevdamine ja Restu vesiveski säilimine. Seega on
mõistlik kogu hüdrotehnilise rajatise lahendus lahendada kompleksselt.
3.9 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.5.3, et: „Kohtusin hr Ojalaga
Keskkonnaministeeriumis ja tutvustasin talle Maa-ameti seisukohta ning ta nõustus sellega.
Täpsustan, et seoses asjaoluga, et kuna Maanteeamet ei planeeri olemasolevat silla projekti
realiseerida, siis on plaanis paigutada kruvikalapääs veskihoonesse, kuhu ta oli ka päris
alguses planeeritud ja mis kasutab olemasolevat sissevoolukanalit ning millel on ka
Maanteeameti talumiskohustus. Kuidas paisutamine mõjutab Maanteeameti maa
niiskusreziimi, on tänaseni Keskkonnaameti poolt mulle siiani selgitamata.“
3.9.1 Keskkonnaamet selgitab, et Maa-Amet on osundanud viidatud seisukohas, et
selgitustaotlusest ei selgu, kas ja kuidas puudutab juhtum Maa-ameti pädevusvaldkonda.
Keskkonnaamet on selgitanud loa taotlejale maa niiskusrežiimi mõjutust käesoleva otsuse p
2.3.1, seega Maanteeameti nõusolek on vajalik.
3.10 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.5.7, et: „Mul ei ole vaja Maanteeameti
nõusolekut./.../Kruvikalapääsu ei ole vaja täiendada. Planeeritud on osta valmis tehnoloogia
välismaalt. KMH eelhinnang ei muutu olenemata sellest, kas kruvikalapääs paikneb sillast
ühel pool või teisel pool silda vesiveski hoones. Maanteeameti luba ei ole mul vaja, Aida
kinnistu uue omaniku nõusolek on esitatud.“
19
3.10.1 Keskkonnaamet jääb seisukohale, et Maanteeameti nõusolek on vajalik (vt ka otsuse p
3.19.2, 3.23.1, 3.24.1, 3.26.1, 4.1.2).
3.11 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.59, et: „Kordan, et projekti ei ole vaja täiendada,
kuna see on valmistaja tehase tehnoloogia, küll aga viisime läbi veskihoones ja sissetulevas
ning väljaminevas kanalis täiendava mõõdistuse, viies mõõdistuse amsterdami süsteemi.
Väide, et Restu planeeritava kruvikalapääsu tehnoloogia ja projektidega ei olnud varem
võimalik tutvuda, on vale.“
3.11.1 Keskkonnaamet möönab, et mõõdistus on viidud üle Amsterdami süsteemi, kuid
kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud maksimaalseks paisutustasemeks on endiselt 65,26 m
abs (EH2000), seega on vastuolu KMH eelhinnanguga ja Männi kinnistu omaniku
nõusolekuga tähtajalise keskkonnaloa andmiseks maksimaalsel paisutustasemel 64, 96 m abs
(EH2000).
3.12 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.59, et: „Hüdroturbiini ei saa rajada, see kas
asendatakse samaväärse tehnoloogiaga või ostetakse uus seade. Kõigepealt tuleb ametnikel
selgeks teha, millest koosneb hüdroelektrijaam, kuidas toimub selle rajamine ja kust võetakse
raha, et rajada hüdroelektrijaam. Minul neid vahendeid ei ole ja ka vajadust ei ole, kuna
tegemist on asendustegevusega, kus üks turbiin asendatakse teisega, kalasõbraliku ja kalade
rännete üles-alla tagava süsteemiga.“
3.12.1 Keskkonnaamet on endiselt seisukohal, et ka hüdroturbiini paigaldamisel on tegemist
tundlikul suublal hüdroelektrijaama rekonstrueerimisega, milleks tuleb eelnevalt läbi viia
KMH.
3.13. Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.6.1, et: „Peibutusvoolu asukoht on täpselt projektis
näidatud. Sobivus testitakse kruvikalapääsu paigaldamise ajal.
3.13.1 Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu eelprojektis on täiendatud peibutusvoolu ja
kruvipääsu asjaolusid.
3.14 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.61, et: „Palun käsitleda normaalpaisutustaset
64,96 m abs (EH2000) maksimumtasemena, mis kajastub ka eelhinnangus.“
3.14.1 Keskkonnaamet selgitab, et taotlusmaterjalid, sealhulgas eelprojekt, peavad olema üheselt
mõistetavad ja omavahel kooskõlas, käesoleval juhul on vastuolu eelhinnangu ja täiendatud
eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas. Keskkonnaamet märgib, et määruse nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) § 13 lg 1 p 1 kohaselt
esitatakse veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks paisutamise ja hüdroenergia
kasutamise korral andmed normaal-, kõrgeima ja madalaima paisutustaseme absoluutkõrguse
kohta. Antud juhul on loa taotluse lisana esitatud eelprojektis kajastatud kõrgeim paisutustase
65,26 m abs (EH20000) vastuolus Männi kinnistu omaniku kooskõlastusega (64,96 m abs
EH2000).
3.15 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.66, et: „Kuna minu soov on alati koheselt
reageerida, ka kirjadele vastata, siis kuna ma peale silmade operatsioone ei saa (olen seda
ka varem selgitanud) ise arvutiga töötada, sõltun ma oma abikaasast. Vastamine oleneb,
kuidas tal on pingelise töö kõrvalt aega minu keerulist materjali edastada. Nii juhtus ka
ekspertarvamuste saatmisega. Muutsime kalapääsu eelprojektis maksimaalse paisutustaseme
64,96 m abs (EH2000) ja korrigeerisime maaomanike nõusolekuid.“
20
3.15.1 Keskkonnaamet möönab, et loa taotlejal võib olla raskusi vastamisega ning Keskkonnaamet
on seetõttu ka korduvalt vastu tulnud, pikendades seetõttu korduvalt menetluse ja lisateabe
esitamise tähtaegu.
3.16 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.67, et: „Ekspertarvamusi ei pea koguma mitte
ainult omanik, vaid ka Keskkonnaamet, et langetada kaalutletud otsus. Maaomanike
nõusolekud on kõik esitatud, va põhjendamata nõue Maanteeameti osas. Kruvikalapääsu ei
ole vaja muuta, kuna minu projektis kasutatud tehnoloogia on esitatud ka Keskkonnaametile
juba aastast 2017 sügis, mil kruvikalapääs oli planeeritud veskihoonesse nagu praegugi.
Kruvikalapääsu kasutamine ei muuda ühel või teisel pool jõge keskkonnatingimusi.“
3.16.1 Keskkonnaamet möönab, et kaalutletud otsuse tegemiseks peab ka haldusorgan välja
selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks
tõendeid oma algatusel, kuid Keskkonnaamet osundas 22.01.2020 ärakuulamise protokollile
mille kohaselt pidi loa taotleja esitama ekspertide hinnangud (vt ka otsuse p 1.66).
Keskkonnaamet ei saa nõuda loa taotleja poolt osundatud ekspertidelt hinnanguid loa taotleja
eest. Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu kasutamine ei pruugi muuta ühel või teisel
pool jõge keskkonnatingimusi, kuid kruvikalapääsu eelprojekt ning KMH eelhinnang ja
Männi kinnistu omaniku nõusolek peavad olema omavahel kooskõlas.
3.17 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.68, et: „Tutvustasin KIK-i juristile ja
koordinaatorile mulle saadetud Maa-ameti selgitust talumiskohustuse kohta ja Maanteeameti
kooskõlastuse vajadust lähtuvalt talumiskohustusest. Nad jäid selle selgitusega rahule. Pidin
esitama dokumendid. Kahjuks oli KIK-i dokumentide esitamise aeg läbi. Kuid vee
erikasutusluba saada polnud lootustki. KIK-i projekti koordinaator informeeris mind telefoni
teel, et tuleb arvestada sellega, et vee erikasutusluba mulle ei anta.“
3.17.1 Keskkonnaamet märgib, et SA KIK on oma vastuses loa taotlejale 26.07.2018 otsuses nr 1-
25/1523 selgitanud: „Teiseks ei ole taotleja esitanud taotluse juurde Maanteeameti
kooskõlastust eelprojektile, mis on vajalik, kuna soovitakse uue raudbetoonist
veehaardetunneli (truubi) rajamist läbi teemulde, mis ei kuulu taotlejale ning mistõttu ei ole
osaliselt täidetud TAT § 12 lg 2 p 2 nõuet“. Seega ei olnud rahastustaotluse mittevastavaks
tunnistamise ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjuseks mitte üksnes keskkonnaloa
puudumine.
3.18 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.1.1, et: „"Mis puutub menetluse ökonoomia
põhimõttesse, siis tõepoolest ei ole otstarbekas iga eriala spetsialistil isiklikult kohtuda
taotlejaga. Kohtumisel Keskkonnaametis spetsialistidega on jäänud selgusetuks, mis ala nad
valdavad. Nii ei ole ma Keskkonnaametis kohtunud spetsialistiga, kes valdab Natura alade
kaitse temaatikat, tunneb Euroopa Liidu veeraamdirektiivi ja loodusdirektiivi nõudeid, kes
tunneb energeetikat (ma ei raja hüdroelektrijaama), ei kasuta mõõdistusandmete esitamise
juures NSVL topokaarti, Eesti baaskaartide ega Lidar andmeid, millede kõikide täpsusklass
on 0,3 – 1,0 m, vaid kasutaks Restu paisul tehtud kutseliste maamõõtjate poolt tehtud
mõõdistustulemusi, et suudaks ära näidata paisutamise mõjupiirkonda, kus peab lähtuma
uuringu põhimõttest ja tõendusmenetluse reeglitest. /.../Kuidas on võimalik, et ametnik ei tee
vahet sillal ja liigveelasul? Liigveelask on remonditud 1984-1986, silla sambad on ehitatud
1924. Liigveelask on raudbetoonist ehitis, silla sambad aga maakivist liivataolise
täitega/.../See, et sild laguneb, on tingitud hooldamatusest. See, et varjed liigveelasul tuleb
vahetada, on tõsi – olen veetaseme reguleerimise käigus vahetanud varjeid ca 1 m ulatuses.
Käesoleval aastal on plaanis vahetada välja kogu puitvarjesüsteem./.../Kuid nüüd viimase 15
aasta jooksul, kus silda ja paisu ületas rasketransport, on tulemus näha. Sealjuures
liigveelasu seisukord on rahuldav.“
21
3.18.1 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja on valdkonna spetsialistide poolt mitmeid kordi ära
kuulatud ning loa taotlejale on selgitatud, millised on puudused keskkonnaloa taotluse
edasiseks menetluseks.
3.18.2 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja poolt esitatud mõõdistustulemuste andmed ei
kajasta mingil moel paisutamise mõjupiirkonda, seega on Keskkonnaamet edastanudki
taotlejale paisutuse mõjuala kaardi ning selgitanud selle ulatust (vt otsuse p 2.8.1).
3.18.3 Keskkonnaamet selgitab, et ei saa käsitleda silda, sillasambaid ja liigveelasku kui üksteisest
sõltumatuid rajatisi paisul. Restu paisul on tegemist tüüpilise ristküliku kujulise avaga
veelaskmega, paisu seisund on hinnatud inventariseerimise kohaselt puudulikuks, kuna
vasakpoolse kaldasamba ülavee poolsest nurgas on kaldasamba konstruktsioon lagunenud
ning seetõttu on seal oluline vee leke. Asjaolu, et sild ja liigveelask on rajatud eri aegadel, ei
oma antud juhul tähtsust.
3.19 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.2.1, et: „Keskkonnamõju eelhinnangut on
täpsustatud paisutustaseme maksimumtaseme alandamisega paisutustaseme kõrguse
tasemeni 64,80 m (64,96 m abs (EH2000)).“
3.19.1 Keskkonnaamet möönab, et tõepoolest on loa taotleja esitanud KMH eelhinnangu juurde
ühe enda poolt allkirjastatud lehekülje, kus absoluutkõrguse, kuid kruvikalapääsu eelprojekti
joonisel on siiski endiselt maksimaalseks absoluutkõrguseks 65,26 m abs (EH2000)).
Keskkonnaamet selgitab, et loa taotluse materjalid peavad olema omavahel kooskõlas,
vältimaks hilisemaid arusaamatusi tõlgenduste osas.
3.20 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.3.1, et: „Maanteeamet alustas reaalservituudi
seadmist aastal 2014. See jäi mingil põhjusel pooleli. Uuesti alustati reaalservituudi
seadmist 2017 aastal. Jälle jäi seadmata. Kordan. Mina ei saa seada reaalservituudi, kuna
see õigus on Maanteeametil, maa omanikul. Väide, et sild, pais, vesiveski pealevoolu kanal,
liigveelasu konstruktsioonid on kõik üksteise lähedal (see on õige), aga nende sidumine
omavahel kavandatava ehitusprojektiga ei ole vajalik ning neid ei peal lahendama
kompleksselt.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Kui keegi satuks Pringi–Restu teele, siis ta
näeks, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m2. Niiskusreziim mõjutab Restu paisu,
mis kuulub minule. AS Reib geomõõdistuste alusel mõõdeti Restu paisu paksuseks 6 m. Restu
pais paikneb Pringi-Restu tee all ning ulatub kaldu Restu paisjärve sisse ca 20 m. See on
paisu jalg. Riigimaa paikneb Restu paisu all vastavalt geomõõdistustele 6 m sügavusel,
seega paisutus ei saa kuidagi mõjutada riigimaad ja niiskusreziim ei mõjuta Pringi-Restu
tee kinnistut ja Maanteeameti kooskõlastust VeeS §190 lg 4 kohaselt ei ole vaja.“
3.20.1 Keskkonnaamet märgib, et vastuses SA-le KÕK 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3
osundas Keskkonnaamet asjaolule, et reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist
sõltub millistel tingimustel poolte vahel kokku lepitakse ning võimalusel tuleks need
lahendada kompleksselt.
3.20.2 Keskkonnaamet möönab, et servituudi seadmise õigus on Maanteeametil kui riigimaa
valdajal, kuid Maanteeametil pole kohustust taluda Pringi-Restu tee kinnistul vee
paisutamist, millega kaasneb ka kinnistu niiskusrežiimi muutus (vt Keskkonnaameti
14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“). Seega jääb
Keskkonnaamet seisukohale, et Maanteeameti nõusolek on keskkonnaloa menetluses siiski
vajalik.
3.21 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.4.1, et: „Eksperthinnangud on Keskkonnaametile
esitatud vastavalt minu vastamise võimalustele.“ Samuti märgib loa taotleja, et:
„Keskkonnaamet küll väidab, et „käesoleval ajal ei ole Keskkonnaametile taotlust Restu
22
paisjärve likvideerimiseks esitatud“ , kuid sellist taotlust ei olegi vaja esitada, sest taotlejale
vee erikasutusloa mitte andmine nagu Keskkonnaamet on oma otsuses mitu korda kinnitanud
võrdub ebaseadusliku paisutamisega, millele loogiliselt järgneb nõue likvideerida õigusliku
aluseta paisutus. Seega ei peagi keegi vastavat taotlust esitama.“
3.21.1 Keskkonnaamet selgitab, et vastavalt 22.01.2020 ärakuulamise protokollile pidi loa taotleja
esitama ekspertide hinnangud, mida paraku ei esitatud (vt ka otsuse p 1.66).
3.21.2 Keskkonnaamet selgitab, et paisutuse likvideerimine on siiski eraldi toiming, mis toimub
iseseisvas menetluses. Nimelt tuleb VeeS § 196 lg 2 p 9 kohaselt esitada paisutuse
likvideerimisel või veetaseme alandamisel tasemele, milleks veeluba ei ole enam vaja,
veekeskkonnarsikiga tegevuse registreering. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et käesoleva
otsusega ei likvideerita paisutust ega paisjärve.
3.22 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.5.1, et: „Palun professor Juhan Idnurme mitte
keskkonnaloa menetlusega seostada.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Palun selgitada,
millised projektlahendused on viibinud või muutunud, millised on olnud kalapääsu
lahenduste variantide dokumentides esinevad puudused. Juhin tähelepanu asjaolule, et
olenemata sellest, kummal pool teed paikneb kruvikalapääs, siis kasutatav tehnoloogia on
üks ja sama. Selles ei ole midagi muutunud. Asukoha vahetus ei muuda kasutatavat
tehnoloogiat.“
3.22.1 Keskkonnaamet märgib, et kui seni on loa taotleja oma seisukohtades viidanud
erialaspetsialistide ja ekspertide hinnangutele, neid samas Keskkonnaametile esitamata, ei
saagi Keskkonnaamet loa taotleja paljasõnalistele väidetele argumenteeritult vastuväiteid
esitada. Loa taotleja on väitnud muuhulgas, et nimetatud ekspertide hinnanguid kasutab
Keskkonnaameti vastu vaid vajadusel kohtus.
3.22.2 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja on esitanud taotluse menetluse eri staadiumis
erinevaid lahendusi, ühtegi kompleksset esitamata, samuti on endiselt kalapääsu eelprojektis
maksimaalse absoluutkõrgused vastuolus täiendatud KMH eelhindamise väljavõttega ühel
lehel. Keskkonnaamet möönab, et ei ole vahet kummal pool teed asub kavandatav kalapääs,
kuid kruvikalapääsu eelprojekti lahendus peab olema kooskõlas ka KMH eelhindamise
väljavõttega.
3.23 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.7.1, et: „Tegemist ei ole kruvikalapääsu
eelprojektiga, vaid keskkonnamõju eelhinnanguga ja seal oli tõepoolest maksimaalseks
paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Eelhinnangut (mitte eelprojketi) on selles osas
korrigeeritud ja maksimaalseks paisutustasemeks on nüüd 64,96 m abs (EH2000). Seega on
nüüd kinnistute nõusolekud kooskõlas keskkonnamõju eelhinnanguga, kuigi järveäärsete
kinnistute omanikud on huvitatud kõrgemast maksimaalsest paisutustasemest 65,26 m abs
(EH2000).“
3.23.1 Keskkonnaamet selgitab, et kruvipääsu eelprojekti ei saa käsitleda eraldi KMH
eelhinnangust, sest KMH eelhinnang peabki välja selgitama kavandatud kalapääsu
lahenduse mõjud nii looduskeskkonna kui ka tehiskeskkonna osas. Keskkonnaamet ei saa
käsitleda seega lahendust kui tervikut, kui kruvikalapääsu projektlahendus ja KMH
eelhinnang omavahel kooskõlas pole.
3.24 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.7.1, et: „Kui keegi satuks Pringi–Restu teele, siis
ta näeks, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m². Niiskusreziim mõjutab Restu paisu,
mis kuulub minule. AS Reib geomõõdistuste alusel mõõdeti Restu paisu paksuseks 6 m. Restu
pais paikneb Pringi-Restu tee all ning ulatub kaldu Restu paisjärve alla ca 20 m. See on
paisu jalg. Riigimaa paikneb Restu paisu all vastavalt geomõõdistustele 6 m sügavusel,
23
seega paisutus ei saa kuidagi mõjutada riigimaad ja niiskusreziim ei mõjuta Pringi-Restu
tee kinnistut ja Maanteeameti kooskõlastust VeeS §190 lg 4 kohaselt ei ole vaja.“
3.24.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja väide, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m²
pole tõendatud. Keskkonnaamet möönab, et niiskusrežiim mõjutab loa taotleja omandis
olevat Restu paisu, samas mõjutab ju ka riigiteel asuvat maad. Keskkonnaamet kordab, et
Maanteeameti nõusolek on loa taotluse menetluses siiski vajalik (vt ka otsuse p 3.20.2 ja p
3.25.1).
3.25 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.9.1, et: „/…/Samas Keskkonnametile Maanteeameti
VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohaseid nõusolekuid minule nõu andvad juristid vajalikuks ei
ole pidanud.“
3.25.1 Keskkonnaamet märgib, et on jätkuvalt seisukohal, et Maanteeameti nõusolek
paisutamiseks on vajalik, kuna VeeS § 186 lg 2 ega VeeS § 190 lg 4 ei anna kaalutlusõigust
ilma maaomaniku nõusolekuta keskkonnaloa andmiseks võõra maa kasutamise korral ega
maaomaniku nõusolekuta, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Maanteeamet on
sedastanud, et veekogu paisutamine kahjustab Restu silla sammaste olukorda ning
olemasolev hüdrotehniline rajatis, sild ja pais on halvas olukorras. Maanteeamet on
seisukohal, et vee läbijooksu takistava paisu mulde ja varjade konstruktsioonide vahele on
tekkinud veevoolu juga ja läbijooks vettpidavatest konstruktsioonidest nõrgendab silla
sammast ja seeläbi vähendab silla ja paisu püsivust ning stabiilsust ja ohustab rajatise
turvalist kasutust.
3.26 Loa taotleja pole nõus Keskkonnaameti hinnanguga, et olemasoleva Francis turbiini
vahetamist kruviturbiini vastu ei saa samaväärse turbiini asendamisena käsitleda ning
märgib osundades eelnõu p 2.12.1, et: „Ka Francis turbiiniga saab vajadusel toota
elektrienergiat, mida saaks samuti kasutada (seda tehti aastal 1955) ja sealt saadud
elektriga valgustati Restu koolimaja. Enamuse aega käitas Francis turbiin veskiseadmeid
(mehaaniline ülekanne). Tänapäeval on kasutusel elektriseadmed, mistõttu tuleb toota
elektrienergiat, et seda oleks võimalik kasutada puiduseadmete ja valgustuse jaoks ning
teenida vahendeid, et tagada kruvikalapääsu süsteemi hooldus, tagavaraosade ost, õlide
muretsemine jne.“/…/ Täiendav elektrikulu saaks müüa kaabli olemasolul elektrivõrku.
Restu puhul on plaanis kasutada ülejääv elektrienergia hoonete valgustuseks (kogupind
1800 m2 ja puidutsehhi seamete käitamiseks (varem oli hüdroturbiin ka kõrval asuvas
saeveskis)./…/ Ma ei kavatse midagi rekonstrueerida ega ümber ehitada, vaid kalade üles-
alla rände huvides asendada Francis turbiin kruvikalapääsu süsteemiga, et täita seadust,
tagada kalade üles-alla ränne. Kui Keskkonnaameti hinnangul on tegemist elektrijaama
rekonstrueerimisega, siis spetsialistid seda nii ei hinda.“
3.26.1 Keskkonnaamet selgitab, et tuleb eristada kruvikalatõstuki ja kruviturbiini rajamist,
mõlemad võivad eksisteerida nii eraldi, kui ka koos. Kuna loa taotleja soovib rajada nii
kruvikalatõstukit kui ka kruviturbiini, on tegemist mitte samaväärse rajatise asendamisega,
vaid ümberehitamisega. Keskkonnaamet möönab, et kruviturbiini toodetavast ülejäävat
elektrit ei pea elektrivõrku üle andma ning saab kasutada ka valgustuseks kui ka seadmete
käitamiseks.
3.27 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 3.1.2, et: „Kinnistu, mis kulgeb üle Restu paisu, on
riigi omandis. Vastavalt Tartu Halduskohtu kohtuotsusele 3-137/2003 selgitab Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium oma arvamust antud küsimuses./…/Siit lähtuvalt ei ole
Maanteeameti nõusolek olnud vajalik.“
3.27.1 Keskkonnaamet selgitab, et viidatud kohtuotsuse resolutiivosas on jäetud Jüri Raisma
kaebus Sangaste Vallavalitsuse 19.02.2003 korralduse nr 39 peale veskitammi aluse maa
24
tagastamiseks rahuldamata. Keskkonnaamet märgib, et kohus on lahendis nr 3-137-2003
andnud küll selgitusi, et tagastatud maa tagastati koos veskiga ja lahutamatult kaasnevate
rajatistega ning tagastamata jäetud maal vesiveskiga lahutamatult seotud rajatiste
kasutamiseks säilib omandiõigus. Keskkonnaamet selgitab, et paisurajatist saab käsitleda
kinnisasja näilise osa ehk iseseisva vallasasjana, millele tsiviilkäibes kohaldatakse kõiki
vallasasjade käivet reguleerivaid sätteid. Restu paisu puhul ei tulene selle talumiskohustust
Maanteeametil loa taotlejaga sõlmitud lepingust, seega saab talumiskohustus eksisteerida
vaid juhul, kui Restu paisu osas kehtiks seadusest tulenev talumiskohustus. Riigikohus on
korduvalt rõhutanud, et rajatise lugemisel tehnorajatiseks omab tähtsust ka selle reaalne
kasutamine99 ning õiguslik ja faktiline võimalus rajatist teise kinnisasja huvides kasutada.
Seega olenemata Restu paisu rajatiste omandiõigusest toimub tegevus riigimaal ning
volitatud asutuse Maanteeameti nõusolek keskkonnaloa saamiseks on veeseaduse kohaselt
vajalik.
3.28 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 3.1.2, et: „Ma esitasin 16.12.2019 kruvikalapääsu
eelprojekti amsterdami mõõtsüsteemis. Keskkonnaameti täiendus, et ma esitasin uue ning
täiendatud kalapääsu lahenduse, on vale. Kruvikalapääs on sama lahendusega juba 3
aastat. On tõsi, et KMH eelhinnagus on paisutustase kavandatud kõrgusele 65,26 m abs
(EH2000), kuid taotluses esitatud kinnistute omanike nõusolekud on antud maksimaalsele
paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000). Lähtudes sellest asjaolust muudeti KMH
eelhinnangus maksimaalne paisutustase kõrgusele 64,96 m abs (EH2000).“
3.28.1 Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu põhilahendus on tõepoolest olnud sama, kuid
loa taotleja on esitanud lahendused paisu eri osadesse kavandatuna, seega ei olnud tegemist
sama vaid uue lahendusega kalapääsu asukohta arvestades. Keskkonnaamet märgib, et
endiselt on kruvikalapääsu eelprojekti järgi maksimaalne paisutustase kavandatud kõrgusele
65,26 m abs (EH2000), seda muudetud ei ole.
3.29 Loa taotleja palus lähtuvalt eeltoodust pikendada keskkonnaloa andmisest keeldumise
14.02.2020 eelnõu kohta arvamuse esitamise tähtaega ning menetluse pikendamise
vastamise ja arvamuse avaldamise tähtaega kuni 31.08.2020 ja keskkonnaloa taotluse
menetlust kuni 30.09.2020.
3.29.1 Keskkonnaamet selgitab, et kuna jätkuvalt on loa taotlejal puudu Maanteeameti VeeS § 186
lg 2 ning VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek ja Männi kinnistu omaniku nõusolek pole
kooskõlas kruvikalapääsu eelprojektiga, ei pea Keskkonnaamet tulenevalt HMS § 5 lg 2
mõistlikuks menetlust pikendada.
IV. KAALUTLUSED
4.1 Keskkonnaloa andmisest keeldumise põhjendused
4.1.1 Tulenevalt HMS § 15 lg 2 ning määruse nr 18 § 13 lg 3 on Keskkonnaamet korduvalt
teavitanud loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest ning pikendanud tähtaegu puuduste
kõrvaldamiseks (vt otsuse p 1.16, 1.18, 1.33, 1.36, 1.38, 1.40, 1.43, 1.50, 1.55). Keskkonnaameti
poolt määratud tähtajaks (01.11.2019) loa taotleja lisaandmeid ei esitanud ning ei taotlenud
tähtaegselt (s.o enne 01.11.2019) ka lisaandmete esitamiseks määratud tähtaja pikendamist. Alles
16.12.2019 (vt otsuse p 1.59) ja 01.06.2020 (vt otsuse p 1.75) esitas loa taotleja osaliselt teabe,
mille esitamise tähtaeg oli 01.11.2019.
99
RKTK 3-2-1-67-02 p 8, RKHK 3-3-1-71-03 p 19, RKTK 3-2-1-43-06 p 15.
25
4.1.2 Kehtiva VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema
maaomaniku nõusolek. Kinnistu Pringi-Restu tee, mis kulgeb üle Restu paisu, on riigi
kinnivararegistri100 kohaselt riigi omandis, mille valitsejaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maanteeamet. Keskkonnaamet selgitab,
et Keskkonnaametil pole VeeS § 186 lg 2 alusel antud kaalutlusõigust ilma maaomaniku
nõusolekuta keskkonnaloa andmiseks võõra maa kasutamise korral. Keskkonnaamet märgib, et
vooluveekogu peamisel voolusängil asuv muudetud veerežiimiga lõik (paisjärv) kujuneb välja
selle tõttu, et vooluveekogul asub inimese poolt rajatud pais ning loa taotleja soov on ka edaspidi
paisutada Väike-Emajõge. Seega on vajalik esitada VeeS § 186 lg 2 kohane Maanteeameti
nõusolek.
4.1.3 VeeS § 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb keskkonnaluba veekogu paisutamiseks,
olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine
mõjutab. Kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on kinnistust 132 m²
vee all (Lisa 2), seega on paisutamise tulemusel mõjutatud kinnistu Pringi-Restu tee niiskusrežiim.
Paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) põhjal on tuvastatav, et veetase normaalpaisutustasemel 64,96
m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee, seega on vajalik Maanteeameti nõusolek
tuginedes VeeS § 190 lg 4, kuna paisutamine Restu paisul mõjutab kinnistu Pringi-Restu tee
niiskusrežiimi.
4.1.4 Tuginedes KeÜS § 42 lg 7 ja määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 kohaselt peab veekogu
paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks esitama andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega
tagatakse kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu. VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt esitab
keskkonnaloa taotleja lisaks KeÜS § 42 lg 1 sätestatule Keskkonnaameti nõudmisel vee
erikasutusega seotud tööde projekti ja andmed kavandatava tegevusega mõjutatava keskkonna
kohta. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang on
käsitletavad määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 ning VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud andmetena,
mille esitamise kohustus on loa taotlejal. Keskkonnaamet möönab, et loa taotleja on esitanud
16.12.2019101, peale lisateabe esitamise tähtaega (01.11.2019) uue ning täiendatud kruvikalapääsu
eelprojekti, kuid juhib tähelepanu, et kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud maksimaalne
paisutustase on kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), kuid taotluse menetluse käigus
esitatud Männi kinnistu omaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs
(EH2000). Seega pole kruvikalapääsu eelprojekt kooskõlas Männi kinnistu omaniku antud
nõusolekuga. Keskkonnaloa taotlusest puudub VeeS § 190 lg 4 kohane Männi kinnistu omaniku
nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet selgitas
22.01.2020 toimunud kohtumisel loa taotlejale täiendavalt maaomanike nõuolekute esitamise
vajadust (vt otsuse p. 1.57), kaasaarvatud eelnimetatud vastuolu Männi kinnistu omaniku ning
kruvikalapääsu eelprojektis olevate maksimaalsete paisutustasemete osas.
4.1.5 Keskkonnaametile ei ole esitatud otsuse p-des 1.39, 2.7.1, 2.10.1 ja 3.1.3 märgitud Männi
kinnistu maaomaniku nõusolekut, mis oleks kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga.
Samuti ei ole esitatud Maanteeameti nõusolekut (vt otsuse p. 2.3.1). HMS § 15 lg 2 kohaselt, kui
isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid
puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan
lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 jätta taotluse läbi vaatamata. Keskkonnaamet on antud nõudeid loa
taotlejale selgitanud (vt otsuse p 1.34, p 1.50, p 1.55).
4.1.6 VeeS § 192 lg 1 kohaselt keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest KeÜS § 52 lg 1
p 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudel või kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha
maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub VeeS §
190 lg 4 nimetatud nõusolek. Samuti keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest tuginedes
100
Kättesaadav: https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad (kontrollitud 02.06.2020).
101
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4.
26
KeÜS § 52 lg 1 p 4 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud
nõuetele. Arvestades korralduse p-des 1.57 (Maanteeameti nõusolekut puudutavalt), 2.3.1,
2.9.1, 3.10.1, 3.11.1, 3.16.1, 3.20.2, 3.24.1, 3.25.1, 3.27.1, 3.29.1 toodud asjaolusid ning p-des
4.1.1-4.1.5 toodud kaalutlusi ei ole Keskkonnaametil võimalik anda keskkonnaluba Restu
paisul Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks.
4.1.7 HMS § 43 lg 2 kohaselt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle
kohta haldusakt.
4.1.8 Tuginedes eeltoodule keeldub Keskkonnaamet loa taotlejale keskkonnaloa andmisest Väike
Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul.
V. OTSUSTUS
Lähtudes Jüri Raisma 21.09.2010 esitatud keskkonnaloa taotlusest, veeseaduse § 192 lg 1, § 186
lg 2, § 190 lg 4, § 191 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2, lg 5 § 43 lg 1 p 1, lg 2,
keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 13 lg 1 p 11,
korralduse p 1 toodud asjaoludest ja p 2 ning p 3 toodud selgitustest taotlejale ning p 4 toodud
kaalutlustest ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205
„Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ p
2.2 ja 3.5.8 otsustan:
5.1 Keelduda Jüri Raismale (isikukood 34912240222) keskkonnaloa andmisest Valgamaal
Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153,
registriosa nr 40440) Väike Emajõe (keskkonnaregistri kood VEE1008200)
paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Restu paisul (PAIS020550).
5.2 Avalikustada keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
5.3 Teha korraldus teatavaks Jüri Raismale.
5.4 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Jüri Raismale.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide
otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ena Poltimäe
juhataja
Lõuna regioon
Lisad: 1. paisutuse niiskusrežiimi mõjuala kaart;
2. 23136 Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaan.
Saata: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Otepää Vallavalitsus,
piirnevad maaomanikud.
Meelis Järvemägi
veespetsialist
Lõuna regioon
27