Narva-Jõesuu Linnavalitsus
[email protected] Teie 27.05.2020 nr 7-1.2/90
Koidu 25
29023, Narva-Jõesuu, Ida-Viru Meie 25.06.2020 nr 15-2/20/25527-2
maakond
Seisukohtade väljastamine Udria küla
Supelranna maaüksuse ja selle lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Maanteeametit Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna
maaüksuse (katastritunnus 85101:002:0340) ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise soovist
ja küsinud seisukohti detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeringuga soovitakse luua eeldused ratsakeskuse, seiklusraja ning 8 elamu rajamiseks. Lisaks
sellele kavandatakse alale paatide sildumiskoht. Planeeringuga muudetakse osaliselt Supelranna
katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet, ala jaotatakse ca 15 krundiks ja kruntidele määratakse
ehitusõigused hoonete püstitamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 23,2-24,4. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 986 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigiteelt km 24,181 ja km
23,527. Täiendavaid ristumiskohti riigiteele mitte planeerida. Kaaluda juurdepääsu
tagamist Anela maaüksusele planeeringuala kirdeservast.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida
lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Arvestada, et Planeering on
ehitusprojekti koostamise alus.
3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Eskiisi joonisel kajastatud riigitee äärne 5-kohaline parkimisplats planeerida keskuse
lähistele, kus on reaalne parkimisvajadus. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel
parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS
843 Linnatänavad.
5. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
7. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendusi. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
8. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
9. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud
sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.
11. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
2 (3)
Lisad:
1. kaaskiri_DP_Algatamisest_ametitele_Supelranna
2. Lisa 1 Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu
3. Lisa 4 Detailplaneeringu eskiis
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
3 (3)
NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS
ARENDUSOSAKOND
Vastavalt nimekirjale Meie 27.05.2020 nr 7-1.2/90
Koostöö ja kaasamine Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala
detailplaneeringu koostamiseks ning detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
algatamata jatmiseks
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele laekus detailplaneeringu algatamise taotlus, taotleja on üks kinnistu
omanikest.
Planeeringu põhieesmärk on läbi detailplaneeringu leida sobiv ruumiline lahendus Supelranna
kinnistu kaasaegseks ja atraktiivseks arenguks. Taotluse kohaselt soovitakse rajada
planeeringualale ratsakeskuse ala ning moodustada elamukrundid. Lisaks sellele kavandatakse
alale seiklusrada ning paatide sildumiskoht. Planeeringuga muudetakse osaliselt Supelranna
katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet, ala jaotatakse kruntideks ja kruntidele määratakse
ehitusõigused hoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud,
teealad, hoonete tehnovõrkudega varustamine ja haljastus ning heakorra küsimused.
Planeeringualale moodustatakse ca 15 erinevat krunti, mille suurused on vahemikus 0,11 ha-46,2
ha ning millest kolm maatulundusmaa krundi, üks ärimaa krunt, kaheksa elamukrundi, kolm tee ja
tänava maa krundi. Lisaks planeeringuga määratakse kitsendustega alad ja maa avalikku kasutusse
võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks vajadus.
Maa-ameti andmetel Supelranna kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Alal ei esine kehtivaid detailplaneeringuid. Supelranna kinnistul on Looduskaitse seaduse kohaselt
kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Supelranna kinnistu asub Udria
maastikukaitsealal. Kinnistul asuvad ka elupaigatüübid. Planeeringuala asub Põhja-Eesti klindil,
kus esineb kõrge radoonitase. Maa-ameti andmetel kinnistul esineb kaks puurkaevu. Osaliselt
kinnistul paikneb kivikalme. Kinnistul esinevad elektripaigaldise ja avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid.
Algatatav detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut kuna
detailplaneeringuga kavandatakse vähendada krundi minimaalsuuruse hajaasustusalal
(planeerimisseadus § 142 lg 1 p 2). Täpsemalt: detailplaneeringuga kavandatavate elamukruntide
pindala on väiksem kui üldplaneeringuga hajaasustuses lubatud. Samuti detailplaneering sisaldab
kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehitustingimuste osas st. eskiisi kohaselt
planeeritavate elamute vahekaugused ei vasta üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku
kasutustingimustele (vahekaugused on vähem kui 50 m). Samuti ei ole mõnede elamute kaugus
J. Poska 26 tel 359 9599 Swedbank
29023 NARVA-JÕESUU
[email protected] a/a
Reg. kood: 77000499 EE092200001120187750
kavandatava krundi piirist 15 m. Nende asjaolude tõttu on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 6 tuleb (üldplaneeringut muutva) detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks ja oma seisukoha avaldamiseks Narva-Jõesuu linna
Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise ning
detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise algatamata jatmise otsuse eelnõu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raim Sarv
aselinnapea
Lisad on leitavad lingilt http://vaivaravald.ee/files/supelranna.zip.
Lisad:
Lisa 1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu
Lisa 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Lisa 1 –
lähteülesanne
Lisa 3. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Lisa 2 –
KSH eelhinnang koos lisadega.
Lisa 4. Detailplaneeringu eskiis
Olga Godunova
planeeringuspetsialist
[email protected], 53020276
Saajate nimekiri
Keskkonnamet
[email protected]
Maanteeamet
[email protected]
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Veeteede Amet
[email protected]
NARVA-JÕESUU LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Narva-Jõesuu __. ______ 2019 nr __
Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
1. Asjaolud ja menetluse käik
1.1. 19.05.2020 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele laekus Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna
(registriosa number 665308, tunnus 85101:002:0340) maaüksuse detailplaneeringu algatamise
taotlus ühelt kaasomanikest (edaspidi arendaja), mis on registreeritud kirja nr 7-1.2/68 all.
1.2. Planeeringu põhieesmärk on läbi detailplaneeringu leida sobiv ruumiline lahendus
Supelranna kinnistu kaasaegseks ja atraktiivseks arenguks. Taotluse kohaselt soovitakse rajada
planeeringualale ratsakeskuse ala ning moodustada elamukrundid. Lisaks sellele kavandatakse
alale seiklusrada ning paatide sildumiskoht. Planeeringuga muudetakse osaliselt Supelranna
katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet, ala jaotatakse kruntideks ja kruntidele määratakse
ehitusõigused hoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud,
teealad, hoonete tehnovõrkudega varustamine ja haljastus ning heakorra küsimused.
Planeeringualale moodustatakse ca 15 erinevat krunti, mille suurused on vahemikus 0,11 ha-46,2
ha ning millest kolm maatulundusmaa krundi, üks ärimaa krunt, kaheksa elamukrundi, kolm tee
ja tänava maa krundi. Lisaks planeeringuga määratakse kitsendustega alad ja maa avalikku
kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks vajadus.
1.3. Maakasutuse protsentuaalne jagunemine detailplaneeringu algatamise taotluse alusel:
elamumaa kokku 7,61 ha/12%, maatulundusmaa kokku 50 ha/78%, ärimaa (ÄM+ÄV) kokku
6,12 ha/9,50%, tee- ja tänavamaa kokku 0,348 ha/0,50%.
1.4. Kinnistute suurused ja maakasutuse protsentuaalne jagamine võivad muutuda
detailplaneeringu koostamise ajal.
1.5. Planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil, Udria
külas. Planeeringuala piirneb põhjast Narva lahega, läänest suvilapiirkonnaga (Ranniku).
Lõunast piirneb planeeringuala osaliselt Narva - Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tugimaanteega.
Maantee ja planeeringuala vahele jääb kaks maatulundusmaad, millel asuvad eluhooned (Eljase
ja Kukru). Ülejäänud ümbritsevad kinnistud on asustamata ning need on heina-, põllu- ja
metsamaad. Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga. Planeeringuala keskosas asub üks
suurem (6,5 ha) hooldatav püsirohumaa. Planeeringuala lõuna- ja lääneosas asuvad kasutuses
olevad põllumaad. Planeeringuala piirneb Udria pangaga, mis on osa Udria klindisaarest. Alal
läbib ka Udria oja. 19. sajandil kinnistul paiknes P. Kotšnevi loss, oli ümbritsetud maalilise
maastikuga sh. pankrannik, rohumaad ja alleed.
1.6. Maa-ameti andmetel Supelranna kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa. Alal ei esine kehtivaid detailplaneeringuid. Ala juures kehtib Lasketiiru
maaüksuse (katastritunnus 85101:002:0366) ning selle kontaktvööndi maa-ala detailplaneering ja
Kiviranna MÜ (katastritunnus 85101:002:0391, 85101:002:0391) detailplaneering. Supelranna
kinnistul on Looduskaitse seaduse kohaselt kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning
piiranguvöönd. Supelranna kinnistu asub Udria maastikukaitsealal. Kinnistul asuvad ka
elupaigatüübid. Planeeringuala asub Põhja-Eesti klindil, kus esineb kõrge radoonitase. Maa-
ameti andmetel kinnistul esineb kaks puurkaevu. Osaliselt kinnistul paikneb kivikalme. Kinnistul
esinevad elektripaigaldise ja avalikult kasutatava tee kaitsevööndid.
1.7. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (leitav veebilehelt
http://www.vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm) kohaselt asub Supelranna kinnistu:
hajaasustuses, Udria maastikukaitsealal ja Natura 2000 Udria loodusalal, Sinimäe väärtuslikul
maastikul (I klass), rohekoridoris.
1.8. Kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu
koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal
või juhul.
1.9. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu p 2.2.1. kohaselt tuleb detailplaneering koostada
maaüksuse jagamisel enam kui kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks.
1.10. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu p. 2.2.3.6 kohaselt on hajaasustusalal
elamuehituseks kavandatava uue (uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis
moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist) maaüksuse või krundi minimaalne
suurus 2 ha ja rohealal minimaalselt 3 ha.
1.11. Algatava detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarvete ulatusliku muutmist, maakasutust muudetakse ca 22% osas.
1.12. Algatatav detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut kuna
detailplaneeringuga kavandatakse vähendada krundi minimaalsuuruse hajaasustusalal
(planeerimisseadus § 142 lg 1 p 2). Täpsemalt: detailplaneeringuga kavandatavate elamukruntide
pindala on väiksem kui üldplaneeringuga hajaasustuses lubatud. Samuti detailplaneering sisaldab
kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehitustingimuste osas st. eskiisi kohaselt
planeeritavate elamute vahekaugused ei vasta üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku
kasutustingimustele (vahekaugused on vähem kui 50 m). Samuti ei ole mõnede elamute kaugus
kavandatava krundi piirist 15 m. Nende asjaolude tõttu on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
1.13. PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Põhilahenduse muutmise
hulka kuulub ka kehtestatud üldplaneeringu sätestatud krundi minimaalsuuruse vähendamine ja
rohevõrgustiku kasutustingimuste muutmine.
1.14. Kehtiva üldplaneeringu muutmise vajadus on tingitud sellest, et Supelranna kinnistu
arendamisel on otstarbekas kavandada väiksemad krundid kui hajaasustuses üldplaneeringuga
lubatud ning seda eesmärgiga säilitada maksimaalses ulatuses olemasolevat pangapealset
avamaastikku ja Udria maastikukaitseala ning Udria loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid
väärtuslikke elupaigatüüpe. Elamute hoonestusalad on planeeritud asukohtadesse, kus on
paiknenud ajalooliselt hooned (algatamise taotluse eskiis Pos 9 - Pos 12) ning selliselt, et
olemasolevat metsa oleks võimalik säilitada. Samuti on planeeringu algatamise taotluse eskiisil
Pos 5 - Pos 7 elamualade planeerimisel arvestatud ajaloolise puude allee säilitamisega.
Täiendavalt ratsakeskuse loomine loob eeldusi piirkonna turismi arengule.
1.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kaalutlemine:
1.15.1 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 6 tuleb (üldplaneeringut muutva) detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
1.15.2 Supelranna maaüksuse detailplaneeringule on tehtud KSH eelhinnang, mis on selle otsuse
eelnõu Lisa 2. Eelhinnangu alusel kavandatud detailplaneeringuga ei kaasne oluline
keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole antud juhul vajalik.
1.15.3 … esitas Keskkonnaamet oma seisukoha, et … .
2. Õiguslikud alused
2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 omavalitsusüksuse üheks ülesannetest on
korraldada linnas ruumilist planeerimist.
2.2. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on planeerimisalase tegevuse, detailplaneeringu koostamise
korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses.
2.3. PlanS § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
2.4. PlanS § 128 lg 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva
jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala
suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise
kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate
ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada
90 päevani.
2.5. PlanS § 142 lg 1 detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
2.6. PlanS § 77 lg 1 kohaselt algatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu (antud
juhul detailplaneeringu) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise.
2.7. PlanS § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
2.8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lg 3
keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata käesoleva lisatakse otsusele
asjakohane põhjendus.
2.9. Lõpliku otsuse KSH algatamise kohta teeb otsustaja vastavalt KeHJS § 33 lõikest 3
(lähtudes kavandatava detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast (eelhinnangu järeldused) ning
asjaomaste asutuse seisukohtadest) ja planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 (KeHJS § 33 lõikes 4 ja
5 sätestatud kriteeriumide alusel koostatud eelhinnangust ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohtadest).
3. Otsus
3.1 Algatada Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala
detailplaneeringu koostamist.
3.1 Mitte algatada Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.
3.2 Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt otsuse eelnõu Lisale 1.
3.3 Kinnitada detailplaneeringu KSH eelhinnangu koos lisadega vastavalt otsuse eelnõu Lisale 2.
3.4 Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavolikogu.
3.2 Otsusest informeerida avalikkust linna koduleheküljel, maakonnalehes ja linnalehes,
puudutatud isikuid.
3.3 Otsus teha teatavaks detailplaneeringu algatamise taotlejale
4. Rakendussätted
4.1. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
4.2. Linnavolikogu otsuse terviktekstiga saab tutvuda Linnavalitsuse kantseleis tööaegadel
aadressil J. poska tn 26, II korrus ja Narva-Jõesuu linna veebilehel http://narva-joesuu.kovtp.ee/
4.3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või esitada kaebuse
Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Aare Objartel
linnavolikogu esimees