dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohad

Maanteeamet · 25. juuni 2020
Viit
15-2/20/25527-2
Registreeritud
25. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22025527-2 25.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc2836 KB

Sisu (failidest)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected] Teie 27.05.2020 nr 7-1.2/90 Koidu 25 29023, Narva-Jõesuu, Ida-Viru Meie 25.06.2020 nr 15-2/20/25527-2 maakond Seisukohtade väljastamine Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud Maanteeametit Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse (katastritunnus 85101:002:0340) ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise soovist ja küsinud seisukohti detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringuga soovitakse luua eeldused ratsakeskuse, seiklusraja ning 8 elamu rajamiseks. Lisaks sellele kavandatakse alale paatide sildumiskoht. Planeeringuga muudetakse osaliselt Supelranna katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet, ala jaotatakse ca 15 krundiks ja kruntidele määratakse ehitusõigused hoonete püstitamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 23,2-24,4. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 986 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigiteelt km 24,181 ja km 23,527. Täiendavaid ristumiskohti riigiteele mitte planeerida. Kaaluda juurdepääsu tagamist Anela maaüksusele planeeringuala kirdeservast. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. 3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Eskiisi joonisel kajastatud riigitee äärne 5-kohaline parkimisplats planeerida keskuse lähistele, kus on reaalne parkimisvajadus. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 5. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 7. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusi. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 8. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. 9. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 11. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 2 (3) Lisad: 1. kaaskiri_DP_Algatamisest_ametitele_Supelranna 2. Lisa 1 Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu 3. Lisa 4 Detailplaneeringu eskiis Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 3 (3) NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS ARENDUSOSAKOND Vastavalt nimekirjale Meie 27.05.2020 nr 7-1.2/90 Koostöö ja kaasamine Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu koostamiseks ning detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise algatamata jatmiseks Narva-Jõesuu Linnavalitsusele laekus detailplaneeringu algatamise taotlus, taotleja on üks kinnistu omanikest. Planeeringu põhieesmärk on läbi detailplaneeringu leida sobiv ruumiline lahendus Supelranna kinnistu kaasaegseks ja atraktiivseks arenguks. Taotluse kohaselt soovitakse rajada planeeringualale ratsakeskuse ala ning moodustada elamukrundid. Lisaks sellele kavandatakse alale seiklusrada ning paatide sildumiskoht. Planeeringuga muudetakse osaliselt Supelranna katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet, ala jaotatakse kruntideks ja kruntidele määratakse ehitusõigused hoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, hoonete tehnovõrkudega varustamine ja haljastus ning heakorra küsimused. Planeeringualale moodustatakse ca 15 erinevat krunti, mille suurused on vahemikus 0,11 ha-46,2 ha ning millest kolm maatulundusmaa krundi, üks ärimaa krunt, kaheksa elamukrundi, kolm tee ja tänava maa krundi. Lisaks planeeringuga määratakse kitsendustega alad ja maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks vajadus. Maa-ameti andmetel Supelranna kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Alal ei esine kehtivaid detailplaneeringuid. Supelranna kinnistul on Looduskaitse seaduse kohaselt kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Supelranna kinnistu asub Udria maastikukaitsealal. Kinnistul asuvad ka elupaigatüübid. Planeeringuala asub Põhja-Eesti klindil, kus esineb kõrge radoonitase. Maa-ameti andmetel kinnistul esineb kaks puurkaevu. Osaliselt kinnistul paikneb kivikalme. Kinnistul esinevad elektripaigaldise ja avalikult kasutatava tee kaitsevööndid. Algatatav detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut kuna detailplaneeringuga kavandatakse vähendada krundi minimaalsuuruse hajaasustusalal (planeerimisseadus § 142 lg 1 p 2). Täpsemalt: detailplaneeringuga kavandatavate elamukruntide pindala on väiksem kui üldplaneeringuga hajaasustuses lubatud. Samuti detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehitustingimuste osas st. eskiisi kohaselt planeeritavate elamute vahekaugused ei vasta üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku kasutustingimustele (vahekaugused on vähem kui 50 m). Samuti ei ole mõnede elamute kaugus J. Poska 26 tel 359 9599 Swedbank 29023 NARVA-JÕESUU [email protected] a/a Reg. kood: 77000499 EE092200001120187750 kavandatava krundi piirist 15 m. Nende asjaolude tõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 6 tuleb (üldplaneeringut muutva) detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks ja oma seisukoha avaldamiseks Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise algatamata jatmise otsuse eelnõu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raim Sarv aselinnapea Lisad on leitavad lingilt http://vaivaravald.ee/files/supelranna.zip. Lisad: Lisa 1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Lisa 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Lisa 1 – lähteülesanne Lisa 3. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Lisa 2 – KSH eelhinnang koos lisadega. Lisa 4. Detailplaneeringu eskiis Olga Godunova planeeringuspetsialist [email protected], 53020276 Saajate nimekiri Keskkonnamet [email protected] Maanteeamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Päästeamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] NARVA-JÕESUU LINNAVOLIKOGU OTSUS Narva-Jõesuu __. ______ 2019 nr __ Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 1. Asjaolud ja menetluse käik 1.1. 19.05.2020 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele laekus Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna (registriosa number 665308, tunnus 85101:002:0340) maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus ühelt kaasomanikest (edaspidi arendaja), mis on registreeritud kirja nr 7-1.2/68 all. 1.2. Planeeringu põhieesmärk on läbi detailplaneeringu leida sobiv ruumiline lahendus Supelranna kinnistu kaasaegseks ja atraktiivseks arenguks. Taotluse kohaselt soovitakse rajada planeeringualale ratsakeskuse ala ning moodustada elamukrundid. Lisaks sellele kavandatakse alale seiklusrada ning paatide sildumiskoht. Planeeringuga muudetakse osaliselt Supelranna katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet, ala jaotatakse kruntideks ja kruntidele määratakse ehitusõigused hoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, hoonete tehnovõrkudega varustamine ja haljastus ning heakorra küsimused. Planeeringualale moodustatakse ca 15 erinevat krunti, mille suurused on vahemikus 0,11 ha-46,2 ha ning millest kolm maatulundusmaa krundi, üks ärimaa krunt, kaheksa elamukrundi, kolm tee ja tänava maa krundi. Lisaks planeeringuga määratakse kitsendustega alad ja maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks vajadus. 1.3. Maakasutuse protsentuaalne jagunemine detailplaneeringu algatamise taotluse alusel: elamumaa kokku 7,61 ha/12%, maatulundusmaa kokku 50 ha/78%, ärimaa (ÄM+ÄV) kokku 6,12 ha/9,50%, tee- ja tänavamaa kokku 0,348 ha/0,50%. 1.4. Kinnistute suurused ja maakasutuse protsentuaalne jagamine võivad muutuda detailplaneeringu koostamise ajal. 1.5. Planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil, Udria külas. Planeeringuala piirneb põhjast Narva lahega, läänest suvilapiirkonnaga (Ranniku). Lõunast piirneb planeeringuala osaliselt Narva - Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tugimaanteega. Maantee ja planeeringuala vahele jääb kaks maatulundusmaad, millel asuvad eluhooned (Eljase ja Kukru). Ülejäänud ümbritsevad kinnistud on asustamata ning need on heina-, põllu- ja metsamaad. Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga. Planeeringuala keskosas asub üks suurem (6,5 ha) hooldatav püsirohumaa. Planeeringuala lõuna- ja lääneosas asuvad kasutuses olevad põllumaad. Planeeringuala piirneb Udria pangaga, mis on osa Udria klindisaarest. Alal läbib ka Udria oja. 19. sajandil kinnistul paiknes P. Kotšnevi loss, oli ümbritsetud maalilise maastikuga sh. pankrannik, rohumaad ja alleed. 1.6. Maa-ameti andmetel Supelranna kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Alal ei esine kehtivaid detailplaneeringuid. Ala juures kehtib Lasketiiru maaüksuse (katastritunnus 85101:002:0366) ning selle kontaktvööndi maa-ala detailplaneering ja Kiviranna MÜ (katastritunnus 85101:002:0391, 85101:002:0391) detailplaneering. Supelranna kinnistul on Looduskaitse seaduse kohaselt kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Supelranna kinnistu asub Udria maastikukaitsealal. Kinnistul asuvad ka elupaigatüübid. Planeeringuala asub Põhja-Eesti klindil, kus esineb kõrge radoonitase. Maa- ameti andmetel kinnistul esineb kaks puurkaevu. Osaliselt kinnistul paikneb kivikalme. Kinnistul esinevad elektripaigaldise ja avalikult kasutatava tee kaitsevööndid. 1.7. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (leitav veebilehelt http://www.vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm) kohaselt asub Supelranna kinnistu: hajaasustuses, Udria maastikukaitsealal ja Natura 2000 Udria loodusalal, Sinimäe väärtuslikul maastikul (I klass), rohekoridoris. 1.8. Kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. 1.9. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu p 2.2.1. kohaselt tuleb detailplaneering koostada maaüksuse jagamisel enam kui kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. 1.10. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu p. 2.2.3.6 kohaselt on hajaasustusalal elamuehituseks kavandatava uue (uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist) maaüksuse või krundi minimaalne suurus 2 ha ja rohealal minimaalselt 3 ha. 1.11. Algatava detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvete ulatusliku muutmist, maakasutust muudetakse ca 22% osas. 1.12. Algatatav detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut kuna detailplaneeringuga kavandatakse vähendada krundi minimaalsuuruse hajaasustusalal (planeerimisseadus § 142 lg 1 p 2). Täpsemalt: detailplaneeringuga kavandatavate elamukruntide pindala on väiksem kui üldplaneeringuga hajaasustuses lubatud. Samuti detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehitustingimuste osas st. eskiisi kohaselt planeeritavate elamute vahekaugused ei vasta üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku kasutustingimustele (vahekaugused on vähem kui 50 m). Samuti ei ole mõnede elamute kaugus kavandatava krundi piirist 15 m. Nende asjaolude tõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 1.13. PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Põhilahenduse muutmise hulka kuulub ka kehtestatud üldplaneeringu sätestatud krundi minimaalsuuruse vähendamine ja rohevõrgustiku kasutustingimuste muutmine. 1.14. Kehtiva üldplaneeringu muutmise vajadus on tingitud sellest, et Supelranna kinnistu arendamisel on otstarbekas kavandada väiksemad krundid kui hajaasustuses üldplaneeringuga lubatud ning seda eesmärgiga säilitada maksimaalses ulatuses olemasolevat pangapealset avamaastikku ja Udria maastikukaitseala ning Udria loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid väärtuslikke elupaigatüüpe. Elamute hoonestusalad on planeeritud asukohtadesse, kus on paiknenud ajalooliselt hooned (algatamise taotluse eskiis Pos 9 - Pos 12) ning selliselt, et olemasolevat metsa oleks võimalik säilitada. Samuti on planeeringu algatamise taotluse eskiisil Pos 5 - Pos 7 elamualade planeerimisel arvestatud ajaloolise puude allee säilitamisega. Täiendavalt ratsakeskuse loomine loob eeldusi piirkonna turismi arengule. 1.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kaalutlemine: 1.15.1 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 6 tuleb (üldplaneeringut muutva) detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1.15.2 Supelranna maaüksuse detailplaneeringule on tehtud KSH eelhinnang, mis on selle otsuse eelnõu Lisa 2. Eelhinnangu alusel kavandatud detailplaneeringuga ei kaasne oluline keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole antud juhul vajalik. 1.15.3 … esitas Keskkonnaamet oma seisukoha, et … . 2. Õiguslikud alused 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 omavalitsusüksuse üheks ülesannetest on korraldada linnas ruumilist planeerimist. 2.2. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on planeerimisalase tegevuse, detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. 2.3. PlanS § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. 2.4. PlanS § 128 lg 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. 2.5. PlanS § 142 lg 1 detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. 2.6. PlanS § 77 lg 1 kohaselt algatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu (antud juhul detailplaneeringu) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. 2.7. PlanS § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 2.8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lg 3 keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata käesoleva lisatakse otsusele asjakohane põhjendus. 2.9. Lõpliku otsuse KSH algatamise kohta teeb otsustaja vastavalt KeHJS § 33 lõikest 3 (lähtudes kavandatava detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast (eelhinnangu järeldused) ning asjaomaste asutuse seisukohtadest) ja planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 (KeHJS § 33 lõikes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel koostatud eelhinnangust ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest). 3. Otsus 3.1 Algatada Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu koostamist. 3.1 Mitte algatada Narva-Jõesuu linna Udria küla Supelranna maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3.2 Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt otsuse eelnõu Lisale 1. 3.3 Kinnitada detailplaneeringu KSH eelhinnangu koos lisadega vastavalt otsuse eelnõu Lisale 2. 3.4 Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavolikogu. 3.2 Otsusest informeerida avalikkust linna koduleheküljel, maakonnalehes ja linnalehes, puudutatud isikuid. 3.3 Otsus teha teatavaks detailplaneeringu algatamise taotlejale 4. Rakendussätted 4.1. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 4.2. Linnavolikogu otsuse terviktekstiga saab tutvuda Linnavalitsuse kantseleis tööaegadel aadressil J. poska tn 26, II korrus ja Narva-Jõesuu linna veebilehel http://narva-joesuu.kovtp.ee/ 4.3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Aare Objartel linnavolikogu esimees
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel