KORRALDUS
22.06.2020 nr DM-109096-4
Kihnu karjääri jäätmekava kinnitamine
I. ASJAOLUD
Maanteeamet (registrikood 70001490; Harju maakond, Tallinn, Teelise 4, 10916) esitas kaevandamisjäätmekava
(edaspidi ka jäätmekava) taotletavale Kihnu karjäärile, mis asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas
katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611).
Jäätmekava on vajalik tulenevalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) §-dest 39 ja 421 ning maapõueseaduse (edaspidi
MaapS) § 50 lg-st 6. Vastavalt MaapS § 50 lg-le 6 ja JäätS § 39 lg-le 4 peab kaevandamisloa omanik, kelle
tegevuse käigus jäätmed tekivad, koostama JäätS §-s 42¹ nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete
minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet.
Täpsustavad nõuded jäätmekava sisule tulenevad keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56
“Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” (edaspidi määrus nr 56). Tulenevalt JäätS §-s 42¹ lg-st 1 peab
jäätmekava soodustama jäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on
keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.
II. KAALUTLUSED
Keskkonnaamet kontrollis jäätmekava vastavust JäätS-s ja määruses nr 56 sätestatud nõuetele. Jäätmekava vastas
JäätS ja määruse nr 56 nõuetele. Keskkonnaamet kaalutles, kas antud tegevus vajab keskkonnaluba. Kaalutletud
on järgmiselt:
2.1. Keskkonnaluba jäätmete tekitamiseks
JäätS § 71 lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute,
maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Jäätmekava kohaselt
käsitletakse kaevandamisjäätmetena maavaral lasuvat kattekihti.
Maavara kaevandamisloa taotlusele on märgitud katendi koguseks 25 tuh m3 , sh mulla kogus 0 tuh m3 . Vastavalt
kaevandamisloa täiendavale tingimusele punktile 2 peab loa omanik müratasemele kehtestatud piirnormide
ületamise vältimiseks rakendama leevendavaid meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu
suunale). Kaevandamisloa kehtivusajal katendivallid tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18-
25 dB võrra.
Lõunapoolsel lahustükil on mets on raadatud ja kattepinnas ~15 tuh m³ kooritud ja sellest on ehitatud kuni 3 m
kõrgune müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja teenindusmaal. Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil
kaevandamistegevust ei ole toimunud. Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ja
kooritakse kattepinnas. Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli
ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril.
Ala korrastatakse metsamaaks (metsamaa kõlviku pindala on 7,07 ha). Kaevandamise lõppedes müratõkkevallide
vajadus kaob ning kattepinnast kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamiseks. Kaevandamise käigus toimub
osaliselt karjääri korrastamine seal, kus see on tehniliselt võimalik. Kaevandatud ala korrastatakse
korrastamisprojekti alusel.
Katendi eemaldamiseks kasutatakse buldooserit, vajadusel frontaallaadurit. Maavara kaevandamine toimub ühe
astanguga kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kruusa veeriselise sisalduse tõttu tuleb seda
purustada ja fraktsioneerida. Kruusa purustamisel võib tekkida sõelmeid, mis realiseeritakse toodanguna pärast
nende tekkimist. Valmis toodang laaditakse ekskavaatori või frontaallaaduriga kallurile. Seega
kaevandamisjäätmeid ei teki ei maavara väljamise käigus, sest kaevandatud maavarakiht kaubastatakse või
töödeldakse kogu ulatuses, ega ka maavara töötlemisel, sest kogu toodang kaubastatakse. Samuti ei teki
kaevandamisjäätmeid kattepinnase koorimisel, kuna katend kasutatakse eesmärgipäraselt müratõkkevallides ja
pärast kaevandamise lõppemist mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamisel.
JäätS § 1 lg 3³ kohaselt on saastumata pinnas antud seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise
käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
Kattekiht on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust.
Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses 2009/359/EÜ toodud kriteeriumitele, on kattekiht käsitletav kui püsijääde,
sest materjal on inertne, ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt. Tulenevalt
keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” lisast on jäätmete
liigiks mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed (jäätmekood 01 01 02). Nimetatud jäätmed on käsitletavad
püsijäätmetena, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle
ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid
nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat
keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
Määruse nr 56 § 2 p 2 kohaselt nimetatakse maavarade rikastamiseks maavaradega tehtavaid mehaanilisi,
füüsikalisi, bioloogilisi, termilisi või keemilisi protsesse või nende protsesside kombinatsiooni (sealhulgas
karjääride tegevus), mille käigus eraldatakse maavara vähemväärtuslik osa väärtuslikumast osast või muudetakse
materjali tükisuurust või sorteeritakse materjali või toimub materjali leostumine või eraldumine ning eelnevalt
kõrvale jäetud jäätmete ümbertöötamine, välja arvatud sulatamine, termilised tootmisprotsessid (välja arvatud
lubjakivi põletamine) ja metallurgiatööd. Jäätmekava põhjal maavara töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid ei
teki, sest kõik tekkivad fraktsioonid kaubastatakse.
Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 3 p-st 3 ning JäätS § 73 lg 2 p-st 7 on
keskkonnaluba vajalik jäätmete tekitamiseks maavarade kaevandamise või rikastamise valdkonnas. Käesoleval
juhul on esitatud kaevandamisjäätmekavas välja toodud, et eemaldatav katend kasutatakse ära müravallide
rajamiseks, mistõttu kaevandamisjäätmete tekitamiseks keskkonnaluba pole vaja. Jäätmekava põhjal maavara
töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid ei teki. Kuna rikastamisjäätmeid ei teki, leiab Keskkonnaamet, et
keskkonnaloa taotlemine jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel ei ole hetkel vajalik.
2.2. Keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks
Tulenevalt JäätS § 35² lg 1 p-st 4 loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal,
lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks rohkem kui kolmeks
aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja
ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates.
Kui jäätmeid ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla. Jäätmekava kohaselt jäätmeid ei teki
ning sellest tulenevalt pole vaja keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks.
2.3. Keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks
Kattekihi materjal kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel kaeveala reljeefi. Tulenevalt JäätS § 73
lg-st 5 ei ole keskkonnaluba nõutav, kui teatud liiki tavajäätmeid (sh jäätmekood 01 01 02) taaskasutatakse maa-
alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5t) vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a
määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” toodud nõuetele. Seega JäätS § 73 lg-
st 5 lähtudes ei ole kavandatud tegevuseks keskkonnaluba vaja, vaid tegevus tuleb Keskkonnaametis
registreerida.
III. OTSUSTUS
Lähtudes eeltoodust, kaevandamisjäätmekavast ning tuginedes JäätS § 1 lg-tele 3² ja 3³, § 7¹ lg-le 1, §-dele 39 ja
42¹, §-dele 73 ja 75, määrusele nr 56, KeÜS § 41 lg 3 p-le 3, § 41 lg-st 5 ning kooskõlas Keskkonnaameti
peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine" lisa 1 “Keskkonnaameti
keskkonnaosakonna põhimäärus” p-dega 2.4.1. ja 3.9.4 otsustan:
Kinnitada Maanteeameti (registrikood 70001490; Harju maakond, Tallinn, Teelise 4, 10916) Kihnu karjääri
kaevandamisjäätmekava.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
2(3)
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reet Siilaberg
juhataja
jäätmebüroo
Kadi Ann Busch
jäätmespetsialist
jäätmebüroo
3(3)
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 25.06.2020 14:32
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Manused: DM-109096-4.pdf.bdoc
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, June 22, 2020 4:35 PM
To:
[email protected]
Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109096-4 Kihnu karjääri
jäätmekava kinnitamine.
Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/28439-
bd5c8b977470c86f26a8aa319b0e26ab3bdb2b6903dbb698fef770bc5cbce103
KOTKAS automaatteavitus
See kiri on informatiivne ja saadetud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS automaatteavituse poolt,
palun ära vasta sellele.