dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Pakkumine Savi kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest maaeralduste omandamiseks

Maanteeamet · 25. juuni 2020
Seotud ettevõtted
OÜ RUMMI (adressaat)
Viit
16-2/20-0280/17036-4
Registreeritud
25. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Rummi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-2 Teemaade omandamise ja kasutamiseks andmise alane kirjavahetus
Toimik
16-2/20-0280
Vastutaja
Riin Kodu (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎16-220-028017036-4 25.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc288 KB
  • 📎SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla Kambja vald Tartumaa.asice3417 KB
  • 📎T04017 Krundijaotusplaan-81 2020.05.14.pdf869 KB

Sisu (failidest)

Aleks Rumjantsev OÜ Rummi [email protected] Meie 25.06.2020 nr 16-2/20-0280/17036-4 Pakkumine Savi kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest maaeralduste omandamiseks Austatud härra Rumjantsev Maanteeamet alustas 06.04.2020 kirjaga nr 16-2/20-0280/17036-1 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel menetlust OÜ Rummi omandis oleva Savi kinnistu (registriosa nr 1592804) koosseisu kuuluvast Savi katastriüksusest (Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu maakond, katastriüksuse tunnus 28203:003:0057, pindalaga 3,42 ha) ligikaudu 220 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks, Savi katastriüksusest (Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu maakond, katastriüksuse tunnus 28203:003:0056, pindalaga 9,10 ha) ligikaudu 1449 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks, Oru katastriüksusest (Kullaga küla, Kambja vald, Tartu maakond, katastriüksuse tunnus 28203:003:0080, pindalaga 3,58 ha) ligikaudu 334 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks ja Mäe katastriüksusest (Kullaga küla, Kambja vald, Tartu maakond, katastriüksuse tunnus 28203:003:0078, pindalaga 18 570 m2) ligikaudu 363 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks. Äralõiked on vajalikud Teedeprojekt OÜ poolt koostatud põhiprojekti nr T04017 „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt“ elluviimiseks. Tuginedes Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt koostatud hindamisaruandele nr 63 546/TR on katastriüksuse 28203:003:0057 äralõike hüvitusväärtuseks 158,40 eurot (0,72 eur/m2), katastriüksuse 28203:003:0056 äralõike hüvitusväärtuseks 1011,12 eurot (0,88 eur/m2), katastriüksuse 28203:003:0080 äralõike hüvitusväärtuseks 267,20 eurot (0,80 eur/m2) ning katastriüksuse 28203:003:0078 äralõike hüvitusväärtuseks 250,47 eurot (0,69 eur/m2). Lisaks on hinnangus välja toodud katastriüksusel 28203:003:0056 otsese varalise kahjuna projekti realiseerimiseks vajalike puude mahavõtmise eest kompensatsioon summas 100 eurot. Juhul kui olete nõus kinnisasja osa võõrandamisega, makstakse Teile kui kinnisasja omanikule kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist (edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20% tasust, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk. Samuti pakume Teile ühekordset hüvitist asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS §-le 17. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Tulenevalt eelnevast esitame pakkumise omandada äralõiked OÜ Rummi omandis olevast Savi kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest tasudes Teile alljärgnevalt: katastriüksuse 28203:003:0057 osa eest makstav tasu – 158,40 eurot (0,72 eur/m2); katastriüksuse 28203:003:0056 osa eest makstav tasu – 1011,12 eurot (0,88 eur/m2); katastriüksuse 28203:003:0080 osa eest makstav tasu – 267,20 eurot (0,80 eur/m2); katastriüksuse 28203:003:0078 osa eest makstav tasu – 250,47 eurot (0,69 eur/m2); katastriüksuselt 28203:003:0056 mahavõetavate puude kompensatsioon (otsene varaline kahju) – 100 eurot; motivatsioonitasu – 1138,40 eurot; täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest - 132 eurot; Pakkumus kokku 3057,59 eurot. Pakkumine on tehtud arvestusega, et müüte riigile maa koos seal kasvava puitmaterjaliga. Kui soovite katastriüksuse 28203:003:0056 äralõike alale jäävat puitmaterjali endale (puud ise äralõike alalt maha võtta), siis andke palun sellest märku, et saaksime pakkumist korrigeerida. Juhul kui jagatava kinnisasja maakorraldusliku jagamise käigus selgub, et omandatava äralõike pindala on kas suurem või väiksem kui äralõike joonistel näidatud, siis suurendatakse või vähendatakse vastavalt kinnisasja osa eest makstavat tasu ruutmeetri väärtuse järgi. Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev pakkumus, mis vastaks KAHOS-es toodud tingimustele, misjärel asume läbi rääkima. Hinnangu koostamise korral lähtutakse tasu arvestamisel hinnangu tulemusest, millele lisandub motivatsioonitasu vastavalt KAHOS § 15 lg-le 3 ning hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS §-le 17. Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja omanikul õigust KAHOS §-s 15 toodud motivatsioonitasule. Palume Teie nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumuse osas 14 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Menetluse läbiviija kontaktid: Riin Kodu, tel. 5982 2504, [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riin Kodu maade projektijuht teemaa osakond Lisad: 1. Savi kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste hindamisaruanne 2. positsioon 81 äralõike joonis Riin Kodu 59822504 [email protected] 2 (2) EKSPERTHINNANG NR 63 546/TR Hinnatav vara: Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu maakond Tellija: MAANTEEAMET (registrikood 70001490) Hindamisaruande kuupäev: 09.06.2020.a. Koostaja: Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ Tartu kontor, Narva mnt 27a, 50603 Tartu Tel +372 744 6500 www.ober-haus.ee Koostanud hindaja: Meljo Puna, EKHÜ liige kutseline hindaja, NH 119640 Kinnitanud Natalja Rüütel, EKHÜ liige hindaja: Vara hindaja, tase 7 kutseline hindaja, 127186 Maa-ameti tegevuslitsents 123MA-mh /allkirjastatud digitaalselt/ Peakontor Tartu kontor Jõhvi kontor Narva mnt 53 Narva mnt 27A Keskväljak 4 10152 Tallinn 51013 Tartu 41531 Jõhvi Tel +372 665 9700 Tel +372 744 6500 Tel +372 337 0768 [email protected] [email protected] [email protected] Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 2/53 Tartu maakond SISUKORD HINDAMISARUANDE KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 3 1. HINNATAV VARA, HINDAMISE EESMÄRK, ALUSED JA EELDUSED ................................................................................ 5 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ............................................................................................................................ 5 1.2. Hindamise alused .......................................................................................................................................................... 5 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ............................................................................... 6 2. HINDAMISE ALGANDMED JA HINNATAVA VARA ÜLEVAATUS ........................................................................................ 7 2.1.Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ........................................................................................ 7 2.2.Hinnatava vara ülevaatus ............................................................................................................................................... 7 3. HINDAMISE ALGANDMED JA HINNATAVA VARA ÜLEVAATUS ........................................................................................ 8 3.1. Asukoht ......................................................................................................................................................................... 8 3.2. Omandisuhted ............................................................................................................................................................... 9 3.3. Maakasutus ................................................................................................................................................................. 10 3.4. Tehnilised lahendused ................................................................................................................................................ 13 3.5. Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta ............................................................................. 13 3.6. Hinnatava vara kestlikkus ........................................................................................................................................... 14 3.7. Projektijärgne äralõige ................................................................................................................................................ 14 4. TURUÜLEVAADE ................................................................................................................................................................ 15 4.1. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................................ 23 4.2. Konkureeriv pakkumine ............................................................................................................................................... 23 5. TURUVÄÄRTUSE HINDAMINE ........................................................................................................................................... 25 5.1.Parim kasutus .............................................................................................................................................................. 25 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted .................................................................................................................. 25 6. VÕRDLUSMEETODI RAKENDUS ....................................................................................................................................... 26 LISA NR 1 – FOTOD VARAST ................................................................................................................................................ 36 LISA NR 2 – VÄLJATRÜKK KINNISTUSREGISTRIST ........................................................................................................... 43 LISA NR 3 - MAA-AMETI KITSENDUSTE KAART .................................................................................................................. 45 LISA NR 4 – PROJEKTIJÄRGNE ÄRALÕIGE ......................................................................................................................... 49 VASTAVUSKINNITUS STANDARDI NÕUETELE ................................................................................................................... 53 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 3/53 Tartu maakond Hindamisaruande kokkuvõte Hinnatava vara koondandmed Hinnatav vara hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa 100% ) Aadress kinnistu SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu Maakond Omanikud OÜ Rummi (reg.kood 10533861, Ülenurme vald) Katastritunnused 28203:003:0056, 91 000 m², Maatulundusmaa 100% ; 28203:003:0057, 34 200 m², Maatulundusmaa 100% 28203:003:0078, 18 570 m², Maatulundusmaa 100% ; 28203:003:0080, 35 800 m², Maatulundusmaa 100% Omandivorm kinnistu (reg. nr 1592804) Äralõike suurus katastriüksusest numbriga 28203:003:0056, 1 449 m² katastriüksusest numbriga 28203:003:0057, 220 m² katastriüksusest numbriga 28203:003:0078, 363 m² katastriüksusest numbriga 28203:003:0080, 334 m² Hindamisaruande koondandmed Hinnangu eesmärk tehingu nõustamine projektijärgse äralõike hüvitusväärtuse hindamiseks; hinnata vara kui terviku turuväärtus (hoonestust arvestamata) ja projektijärgse äralõike hüvitusväärtus Ülevaatuse kuupäev 12.05.2020 Väärtuse kuupäev 12.05.2020 Hindamisaruande kuupäev 09.06.2020 Tellija Maanteeamet (registrikood 70001490) Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/0949-1 Hindamise eeldused -hinnangu koostamisel on eeldatud, et varal ei esinenud selle ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama -hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene Äralõige hüvitusväärtus projektijärgne äralõige suurusega 1 449 m² – 1 011 € projektijärgne äralõige suurusega 220 m² – 158 € projektijärgne äralõige suurusega 363 m² – 251 € projektijärgne äralõige suurusega 334 m² – 267 € Hinnang likviidsusele Turu kontekstis ei saa projektijärgset äralõiget käsitleda vabalt kaubeldava kinnisasjana, seetõttu on tegemist vähelikviidse varaga Hindamistulemuse täpsus selle turusegmendi jaoks tavapärane (+/-15-20%) Käibemaks Hinnatud turuväärtus ei sisalda käibemaksu ja sellele ei lisandu käibemaksu Hindamistulemus Projektijärgse äralõike (suurusega 1 449 m²) hüvitusväärtus väärtuse kuupäeva seisuga: 1 011 (üks tuhat üksteist) eurot, projektijärgse äralõike (suurusega 220 m2) hüvitusväärtus väärtuse kuupäeva seisuga: 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot, projektijärgse äralõike (suurusega 363 m²) hüvitusväärtus väärtuse kuupäeva seisuga: 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot, projektijärgse äralõike (suurusega 334 m2) hüvitusväärtus väärtuse Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 4/53 Tartu maakond kuupäeva seisuga: 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot Kommentaar Vastavalt esitatud äralõike projektile toimub katastriüksusel numbriga 28203:003:0056 puude ja võsa osaline raadamine. Metsahindaja OÜ poolsete spetsialistide arvamuse kohaselt on raiemaht ca 2-3 m², mida saab kasutada küttepuudeks ja mille väärtus on arvestuslikult 100 eurot. Töö koostanud hindaja Töö kinnitanud hindaja Meljo Puna, EKHÜ liige Natalja Rüütel, EKHÜ liige Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, Vara hindaja, tase 7, kutstunnistuse nr 127186 kutstunnistuse nr 119640 Maa-ameti tegevuslitsents 123MA-mh /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 5/53 Tartu maakond 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused ja eeldused 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/0949-1 Hinnatav vara kinnistu SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu Maakond Hinnangu tellija Maanteeamet Hinnangu kasutaja tellija (asutusesiseseks kasutamiseks) Hindamise eesmärk hinnata vara kui terviku turuväärtus (hoonestust arvestamata) ja projektijärgse äralõike hüvitusväärtus Väärtuse liik turuväärtus 1.2. Hindamise alused Hinnangu andmisel on lähtutud Eesti vara hindamise standardisarjast EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1). Hüvitusväärtus on üldmõiste, mis on seotud kahjude hüvitamisega kinnisvara omandiõiguse ja muude varaliste õiguste kitsendamisel, sundvõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel. (EVS 875-12) Kuna hüvitamise eesmärgiks on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud, tugineb hüvitusväärtus just sellel väärtusel, mis kahju suurust kõige paremini iseloomustab. Tavaliselt selgitakse hüvitamise olemust sel moel, et hüvituse saaja varanduslik seisund ei tohi hüvitamise läbi halveneda. Kindlasti tuleb eraldi rõhutada aga ka seda, et hüvitise saaja ei tohi hüvitamise kaudu rikastuda (EVS 875-12). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. (EVS 875-4). Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik,või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4). Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 6/53 Tartu maakond 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitadamingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele.Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuseohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13). Hindamise eeldused -hinnangu koostamisel on eeldatud, et varal ei esinenud selle ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama -hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 7/53 Tartu maakond 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1.Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Standardid Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 (1-13) Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks Dokumendid väljatrükk kinnistusregistriosast (29.05.2020) Avalikud registrid Maa-ameti, Kambja Vallavalitsuse dokumendiregister Muu info - eksperthinnangu tellija poolt esitatud kirjalik informatsioon hinnatava vara kohta, - internetportaali www.delfi.ee kaardirakendus (seisuga 29.05.2020), - kinnisvaraportaali www.kv.ee informatsioon (seisuga 29.05.2020) Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt Maa-ameti tehinguregistri põhjal koostatud müügitehingute andmebaas hinnatava vara kohapealne ülevaatus ja selle käigus teostatud märkmed Vastuolud andmetes ja hinnang andmete vastuolusid ei tuvastatud usaldusväärsusele 2.2.Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 12.05.2020 Väärtuse kuupäev 12.05.2020 Hindamisaruande kuupäev 09.06.2020 Ülevaatuse teostanud Meljo Puna hindaja Ülevaatuse juures viibinud hindaja teostas ülevaatuse iseseisvalt. Kinnistu omaniku esindajaga isik (Aleks Rumjantsev) on vesteldud telefoni teel. Ülevaatuse ulatus ülevaatus hõlmas vara tervikuna juurdepääsutee äärest Ülevaatuse põhjalikkus visuaalne ülevaatus Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 8/53 Tartu maakond 3. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 3.1. Asukoht Piirkond Hinnatav vara paikneb Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kullaga külas ja Visnapuu külas. Katastriüksuses paiknevad mõlemal pool Tatra– Otepää–Sangaste maanteed. Kaugus Tartust on ca 20 km. Konkureerivad turupiirkonnad Tartu maakond Ümbrus katastriüksus nr 28203:003:0056 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää– Sangaste maanteega, ühest küljest kohaliku tähtsusega kruusakattega Savi-Reinu teega ning ülejäänud külgedest hoonestamata kinnistuga (haritav põllumaa ja metsamaa); katastriüksus nr 28203:003:0057 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää– Sangaste maanteega, ühest küljest kohaliku tähtsusega kruusakattega Savi-Reinu teega ning ülejäänud külgedest hoonestamata kinnistuga (haritav põllumaa ja metsamaa); katastriüksus nr 28203:003:0078 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää– Sangaste maanteega ning ülejäänud külgedest hoonestatud ja hoonestamata kinnistuga (haritav põllumaa ja metsamaa); katastriüksus nr 28203:003:0080 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää– Sangaste maanteega ning ülejäänud külgedest hoonestatud ja hoonestamata kinnistuga (haritav põllumaa ja metsamaa); Teed, juurdepääs piirkonna teed asfaltkattega; hea juurdepääs mööda avalikku teed Mööduv liiklusvool ja Kinnistu asub Tatra–Otepää–Sangaste maanteega ääres. Nähtavus on nähtavus väga hea. Asukohaskeem (hinnatav kinnistu on tähistatud A tähega): Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 9/53 Tartu maakond Allikas: Delfi.ee kaardirakendus 3.2. Omandisuhted Aadress SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu Maakond Registriosa number 1592804 Katastritunnused, 28203:003:0056, 91 000 m², Maatulundusmaa 100% ; Katastriüksuste pindala ja 28203:003:0057, 34 200 m², Maatulundusmaa 100% sihtotstarve 28203:003:0078, 18 570 m², Maatulundusmaa 100% ; 28203:003:0080, 35 800 m², Maatulundusmaa 100% Omanik OÜ Rummi (reg.kood 10533861, Ülenurme vald) Registriosa III jaos olevad väärtuse kuupäeva seisuga registriosa III jaos kanded puuduvad kanded Registriosa IV jaos olevad väärtuse kuupäeva seisuga on registriosa IV jakku sisse kantud kanded hüpoteegid NB! Hinnangu andmisel hüpoteekidega ei arvestata Muud olulised väärtust vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb mõjutavad õiguslikud katastriüksus 28203:003:0056 osaliselt aspektid, piirangud, - maaparandushoiualal kitsendused - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb katastriüksus 28203:003:0057 osaliselt - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - elektripaigaldise kaitsevööndis - ranna või kalda veekaitsevööndis - eesvoolu kaitsevööndis Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 10/53 Tartu maakond vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb katastriüksus 28203:003:0078 osaliselt - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb katastriüksus 28203:003:0080 osaliselt - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - elektripaigaldise kaitsevööndis - püsielupaiga sihtkaitsevööndis arvestades hinnatava vara olemust, ei avalda antud kitsendused olulist mõju hinnatava katastriüksuse turuväärtusele Kitsenduste paiknemise osas on väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 3. Kasutuslepingud puuduvad 3.3. Maakasutus Katastriüksus 28203:003:0056 Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga) Suurus 91 000 m2 Krundi kuju ebakorrapärane Pinnamood tasane Haljastus, heakord valdavalt kasutuses haritava põllumaana Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla üldplaneeringule Detailplaneering puudub Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 11/53 Tartu maakond Katastriüksus 28203:003:0057 Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga) Suurus 34 200 m2 Krundi kuju ebakorrapärane Pinnamood tasane Haljastus, heakord katastriüksus on valdavalt kasutuses haritava põllumaana Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla üldplaneeringule Detailplaneering puudub Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 12/53 Tartu maakond Katastriüksus 28203:003:0078 Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga) Suurus 18 570 m2 Krundi kuju ebakorrapärane Pinnamood tasane Haljastus, heakord katastriüksus on valdavalt kasutuses haritava põllumaana, osaliselt mets Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla üldplaneeringule Detailplaneering puudub Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 13/53 Tartu maakond Katastriüksus 28203:003:0080 Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga) Suurus 38 500 m2 Krundi kuju ebakorrapärane Pinnamood tasane Haljastus, heakord katastriüksus on valdavalt kasutuses haritava põllumaana, osaliselt mets, katastriüksusel paikneb tiik Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla üldplaneeringule Detailplaneering puudub Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1 3.4. Tehnilised lahendused Veevarustus - Kanalisatsioon - Gaas - Elektrivarustus - Sidevarustus - 3.5. Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta Vastuolud andmetes puuduvad ja hindaja hindab andmeid usaldusväärseks. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 14/53 Tartu maakond 3.6. Hinnatava vara kestlikkus Hindaja hinnangul on hinnataval varal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ning vara kestlikkuse väärtus on positiivne. Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10). 3.7. Projektijärgne äralõige Hinnatava varalt on planeeritud ära lõigata katastriüksusest numbriga 28203:003:0056, 1 449 m², katastriüksusest numbriga 28203:003:0057, 220 m², katastriüksusest numbriga 28203:003:0078, 363 m² ja katastriüksusest numbriga 28203:003:0080, 334 m², suurune maatükk riigitee 46 Tatra– Otepää–Sangaste km 1,950–12,972 Pühi–Makita lõigul. Hindaja ei ole teostanud ehitise uuringuid ega inspekteerinud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusime eeldusest, et need hoone osad on heas seisundis. Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust hoone nende osade kohta, mida ei ole inspekteeritud ning käesolev hindamisaruanne ei kinnita hoone struktuuri ja kattematerjalide laitmatust. (EVS 875-4:2015) Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust ei eksisteeri või et saastekõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole informeeritud mingitest uurimistulemustest, mis viitaksid saasteainete või ohtlike ainete olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hinnataval varal ja selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või seal asuv maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindaja ei pea omama saasteainete avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse saastatuse või saastatuse ohu olemasolu eest. Juhul, kui hindamisjärgselt ilmneb, et hinnataval varal või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust. (EVS 875-4:2015) Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastatuse ohu kohta ega saa seega esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. (EVS 875-4:2015) Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 15/53 Tartu maakond 4. Turuülevaade Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist (allikas: Eesti Panga majanduskommentaar 25.03.2020)  Majanduskriis on seni kõige rohkem tabanud teenindusasutusi ja transpordisektorit  Majanduslanguse suurus sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal ning kuidas ettevõtted kriisi üle elavad  Kui olukord leeveneb näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6%  Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14%  Kui olukord leeveneb kiiresti, siis peaks Eesti majandus taastuma üsna kiiresti ja järgmisel aastal võib näha kiiret kasvu. Kui piirangud kestavad kauem, siis taastub majandus aeglasemalt  Valitsuse abi tasub suunata valdkondadesse, mis aitavad ära hoida pikaajalise majanduskahju Praeguseks on ilmne, et koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangud kahjustavad oluliselt ettevõtete tegutsemisvõimalusi ning sel aastal Eesti majandus kahaneb. Negatiivne mõju majandusele avaldub erineval moel. Seni on Eestis koroonaviirusesse haigestunuid veel suhteliselt vähe, mistõttu otsene mõju haigestunute töölt eemalejäämise tõttu on olnud väike. Suuremat mõju on avaldanud karantiinis olemise nõue ja ka kogunemis- ja liikumispiirangute kehtestamine, tarneraskused, eksportturgude langus, tarbimiskindluse vähenemine ja piiride sulgemine ning transpordiühenduste vähenemine või suisa lõpetamine. Tegevusvaldkonnast sõltuvalt on kriisi mõju ettevõtetele erinev. Kõige kiiremini ja seni ka kõige enam on löök tabanud erinevaid teenindusasutusi: hotelle, restorane, ürituste ja reiside korraldajaid ning transpordisektorit. Siiski pole puutumata jäänud ka teised tegevusalad ning eriolukorra kestes hakkavad raskused süvenema. Koroonaviiruse pandeemiaga kaasnevat lõplikku majanduskahju ulatust pole võimalik täpselt prognoosida, küll aga saab anda ligikaudse hinnangu majanduslanguse suurusele eri stsenaariumite korral. Majanduslanguse suurus sõltub sellest, millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada. Lühema piirangute aja korral on majanduse taastumine väga kiire, aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks, siis on oluliselt rohkem ettevõtteid, kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa vaevalisem. „Eesti inimesed ja ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul korduvalt näidanud, et muutuvate oludega kohanemisel ollakse väga paindlikud ja nutikad. Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti. Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse kohanemisvõime annab põhjust loota, et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller. Valitsuse praeguse otsuse kohaselt lõppeb eriolukord mai alguses. Kui samal ajal leevenevad piirangud ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse normaliseerumine, kahaneb Eesti majandus sel aastal umbes 6%. Saamata jäänud maksutulud ja sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi miljardi euro võrra ehk üle 3% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele. Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda, mistõttu majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6%. Iga nädal eriolukorra pikenemist Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 16/53 Tartu maakond Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes poole protsendi jagu. Kui piirangute periood pikeneb näiteks augusti alguseni, võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest taastumine rohkem aega. Eesti majandus kahaneks sel juhul umbes 14%. Valitsemissektori eelarve puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele. Tegelik majanduslanguse ulatus ja koormus valitsemissektori eelarvele sõltub valitsuse abipaketiga ette nähtud täiendavate kulutuste suurusest, milleks on praegu kavandatud umbes 2 miljardit eurot (umbes 7-8% SKPst sõltuvalt SKP vähenemise ulatusest). Osa sellest laekub maksudena riigikassasse tagasi, kuid koormus riigieelarvele saab sel aastal olema väga suur. Eesootava majanduslanguse valguses on selge, et kriisi mõjusid leevendades halveneb Eesti riigi rahanduslik positsioon kasvava võlakoormuse tõttu märkimisväärselt. Kuigi täiendav tugi majandusele valitsuse poolt on kujunenud olukorras tarvilik, tuleb otsuseid eelarveraha kulutamisel jätkuvalt langetada kaalutletult. On äärmiselt tähtis suunata riigi abi võimalikult tõhusalt ja ennekõike valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele. Oluline on toetada inimesi ja ettevõtteid, et nad saaksid kriisiperioodil hakkama. Majanduse taastumist toetavaid samme valides tuleks vältida otsuseid, mis ei leevenda otseselt ja tõhusalt raskustesse sattunud ettevõtete ja eraisikute olukorda ning millele ei leita ühiskonnas laiapõhjalist toetust. Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse, et majandusolukord taastub pärast kriisi. Samas tuleb olla valmis selleks, et kriis on pikem ja sügavam ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks. Valitsus on juba välja kuulutanud mõjusaid otsuseid, mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute säilitamisele. See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad, sõltub juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile. Seetõttu tasub oodata, millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles seejärel teha otsused, millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud. Kinnisvaraturg (allikas Maa – amet, Statistikaamet) 2019. a Eesti kinnisvaraturu ostu – müügitehingute arv võrreldes eelneva 2018. a oluliselt ei muutunud, kuid suurenes tehingute rahaline maht. Aktiivseim oli kinnisvaraturg Harju maakonnas, kus toimusid ligi pooled kõikidest tehingutest. Eesti kinnisvaraturul tehti 2019. a kokku 48 948 ostu – müügi tehingut võrreldes eelneva 2018. a 48 931 tehinguga. 2019. a kinnisvara ostu - müügitehingute kogumaht oli kokku 3,61 miljardit eurot, mida oli 5,6% rohkem kui 2018. a. 2007. a. ning 2006. a oli vastav näitaja suurem (vastavalt 3,8 miljardit ning 4,4 miljardit eurot). Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 17/53 Tartu maakond Eesti kinnisvaratehingute (ost - müük) arv ja rahaline maht 2004 - 2020 18 000 1 400 17 000 1 300 16 000 1 200 15 000 14 000 1 100 13 000 1 000 12 000 900 11 000 10 000 800 9 000 700 8 000 600 7 000 6 000 500 5 000 400 4 000 300 3 000 2 000 200 20181Q 20161Q 20171Q 20191Q 2008 1Q 2010 1Q 2013 1Q 2015 1Q 2020 1Q 2004 1Q 2005 1Q 2006 1Q 2007 1Q 2009 1Q 2011 1Q 2012 1Q 2014 1Q 3Q 2Q 4Q 3Q 2Q 4Q 3Q 4Q 3Q 2Q 4Q 2Q 4Q 3Q 2Q 3Q 2Q 2Q 4Q 3Q 2Q 4Q 3Q 4Q 2Q 3Q 2Q 4Q 2Q 3Q 2Q 4Q 3Q 4Q 2Q 3Q 3Q 4Q 2Q 3Q 2Q 4Q 3Q 4Q 2Q 4Q 3Q 4Q tehingute arv(vasak telg) rahaline maht(parem telg) Allikas:Maa – amet Käesoleva aasta I kv kinnisvaraturu ostu-müügitehingute koguarv püsib aastatagusest ajast 5 protsendipunkti võrra kõrgemal, kuid koguväärtus 6,5% madalamal. Kvartali võrdluses on nii tehingute arv kui nende rahaline väärtus vähenenud. Uute korterite müük püsib eelmise kvartaliga võrdluses peaaegu muutumatuna. Kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses 7,1% ning analüüsiperioodile eelnevast kvartalist püsib hinnaindeks 8,3% kõrgemal. 2020. a I kv tehti kokku 11 630 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Võrdluses aastataguse ajaga on käesoleva aasta I kv tehingute koguarv kasvanud 5,1%, kuid analüüsiperioodile eelnenud kvartalist püsib I kv tehingute arv ligi 6% madalamal. Hetkel on päevakajaline majanduskriisi mõju kinnisvaraturule teadmata, siis I kv põhjal olulisi järeldusi teha veel ei saa. See tähendab muutuseid tehingute mahtudes ja hinnatasemetes saame analüüsida alles tagantjärele. Kvartali võrdluses on kasvanud tehingute arv hoonestamata maade sektoris, kui lõppenud aasta IV kv võrdluses tehti ligi 3% rohkem tehinguid. Hoonestatud maade sektoris on tehingute arv kvartali võrdluses langenud 15,3% ning korteritega tehtud tehingute hulk on langenud 5,8%. Aastatagusest ajast püsivad kõrgemal kõikide sektorite tehingute arvud – korteriomandite tehingute arv 7,4% ja hoonestamata maade ning hoonestatud maade tehingute arv vastavalt 21% ja 6%. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli käesoleva aasta I kv 885 miljonit eurot, mis tähendab aasta võrdluses 6,5% ja kvartali võrdluses ligikaudu 5% kahanemist. Kvartali võrdluses on rohkem rahalist kapitali kaasatud ainult hoonestatud maade sektoris, vastavalt 3,8%. Hoonestamata maade ning korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtused jäävad eelmise kvartali tulemustele alla, vastavalt 6% ja 9%. Samas aastases võrdluses on käesoleva aasta I kv koguväärtused hoonestamata maade ja korteriomandite sektorites suuremad, kasv vastavalt 20,5% ja 13%. Hoonestatud maade sektori koguväärtus jääb aastatagusest ajast ligi kolmandiku võrra madalamale ning põhjuseks olid eelmise aasta I kv toimunud suuremahulised tehingud, mis hüppeliselt tõstsid I kv hoonestatud maade turusektori koguväärtust. Maakondlikul tasemel on ostu-müügitehingute teostamise aktiivsus tavapäraselt kõrgeim Harju maakonnas (4924 tehingut) ning kui tavaliselt on ostu-müügitehingute arv kvartalis madalaim Hiiu Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 18/53 Tartu maakond maakonnas, siis seekordselt on madalaima tehingute arvuga Põlva maakond (220 tehingut). Rahalist kapitali kaasati samuti enim Harju maakonnas (569 miljonit eurot) ning vähim Põlva maakonnas – 4 miljonit eurot. Korteriomanditega tehti I kv kokku 6396 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5079. Võrreldes tehingute arvu aasta tagasi sama perioodiga, oli eluruumidega tehinguid käesoleva aasta I kv 7,4% enam. Samas analüüsiperioodile eelnevast kvartalist püsib tehinguaktiivsus 5,8% võrra madalamal. Tehinguaktiivsuse langusesse on kvartali võrdluses enim panustanud järelturul müüdud korteriomandid, mis on ühtlasi arusaadav kuna järelturu korterid moodustavad turul enamuse. Samas on järelmüükide turg aktiivsem kui aasta tagasi samal ajal. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus, mis oli I kv 453 miljonit eurot, püsib aastases võrdluses ligi 13% võrra kõrgemal ning 9% võrra madalamal kui analüüsiperioodile eelnenud kvartalis. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal oli 2020. aasta I kv ligi 21% kõikide eluruumide tehingutest. Kokku müüdi käesoleva aasta I kv 1231 uut korterit, mis on 32 uut korterit vähem kui eelmises kvartalis. Harju maakonnas oli esmamüükide arv 1015, sealhulgas Tallinnas 643 ning ainuüksi Tallinnas müüdud uued korterid moodustasid 52% kõikidest Eestis müüdud uutest korteritest. Tartu maakonnas müüdi 141, sealhulgas Tartu linna asustusüksuses 74 uut korterit ning Pärnu maakonnas 53, sealhulgas Pärnu linna asustusüksuses 50 uut korterit. Käesoleva aasta I kv seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine hind 2563 €/m², aastane ruutmeetrihinna kasv sealjuures 14%. Samas järelturult saadava korteri keskmine hind oli 1 850 €/m², ning aastane kasv 6%. Jättes ruutmeetrihinna arvutusel välja Tallinna, siis maksis 2020. a I kv seisuga uute korteriomandite ruutmeeter Eestis keskmiselt 1 859 €/m² ning aastataguse ajaga võrdluses on kasv olnud 8%. Eesti (v.a Tallinn) järelturu korteri ruutmeetrihind on I kv seisuga 730 €/m², kasv aastases võrdluses 14%. 2020. a I kv tehinguandmetele tuginedes kujunes uue 2- toalise korteri (pindala vahemikus 40–55 m²). 2 ) maksumuseks Tallinnas keskmiselt 125 349 eurot (2 712 €/m²). Uus 2- toaline korter maksis Tartu linnas keskmiselt 112 030 eurot (2 287 €/m²) ning Pärnu linnas 85 269 eurot (1 774 €/m²). Järelturu 2- toalise korteri maksumuseks oli Tallinnas keskmiselt 86 359 eurot (1 828 €/m²). Vaadates Tallinnast välja, siis maksis järelturu 2- toaline korter Tartu linnas keskmiselt 69 017 eurot (1 461 €/m²) ning Pärnu linnas keskmiselt 57 056 eurot (1 196 €/m²). Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus käesoleva aasta I kv 5 207 ostu- müügitehingut, mis on ligi 16% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ning 4% vähem kui analüüsiperioodile eelnenud kvartalis. Tehingute koguväärtus oli I kv 397 miljonit eurot ning aasta tagasi sama perioodiga võrdluses on turul kaasatud rahalise kapitali maht kahanenud ligi 22%. Võrdluses eelmise kvartaliga oli kinnisasjadega tehtud tehingute koguväärtuse kasv marginaalsed 0,3%i. I kv tehti hoonestamata maadega 3534 tehingut ning hoonestatud maadega 1673 tehingut. Enamuse kinnisasjadega tehtud tehingute koguarvu ja – väärtuse aastasest kasvust on andnud just hoonestamata maade turusektor, kus I kv kasvas aastases võrdluses aktiivsus enim nii hoonestamata elamumaa kui maatulundusmaa sihtotstarbega tehingute arvelt. Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida arvutatakse alates 2003. a III kv, on kokku pandud korteriomandite, hoonestatud elamumaa ning hoonestamata maa hinnaindeksitest – eesmärgiga kirjeldada terviklikumalt kogu kinnisvaraturu hinnadünaamikat. Kinnisvara hinnaindeks kasvas aastases võrdluses ligi 7%i ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 8,3% kasvu. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 16%, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid vastavalt 5,8% ja 7,9%. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks kasvanud ligi 13%, hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud ligi 2%, kuid hoonestatud elamumaa hinnaindeks langenud marginaalse 1 protsendipunkti võrra. Ehitushinnaindeks tõusis 2019. a võrreldes 2018. a keskmisega 1,9%. Möödunud aasta IV kv oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. a IV kv võrreldes 1,7%. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 19/53 Tartu maakond Võrreldes 2018. a keskmisega, kallines möödunud aastal tööjõud 4,3%, masinate kasutamine 2,0% ja materjalide hind 0,7%. III kv võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide kallinemine, mis andis 44% kogu kvartali muutusest. Võrreldes 2018. a IV kv, andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust poole. Elamumaa Maa - ameti andmetel tehti 2019. a Eestis hoonestamata elamumaaga 2405 tehingut kokku 116,1 mln euro eest. Võrreldes 2018. a vähenes tehingute koguarv ca 10%, kuid koguväärtus jäi praktiliselt samale tasemele. Nii müüjate kui ostjate hulgas oli rohkem juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute aktiivsus on langenud. Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2019. a maakondade lõikes oluliselt, olles näiteks 0,5 €/m² Põlva maakonnas ning 23,7 €/m² Harju maakonnas. Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades suure enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest. Alates 2015. a on Harju maakonna osakaal kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses langenud. Harju maakonnas oli hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 23,7 eurot (keskmine 40,8 eurot), Tartu maakonnas 15,9 eurot (keskmine 29,4 eurot). Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas. Tallinna Kesklinna ja selle ümbruse kõrge hinnatase on tugevalt mõjutatud suuremahulistest ehitusõiguse müükidest. Aktiivsemate maakondade (Harju, Tartu, Pärnu) puhul hinnatakse maatükki, mille pindala on vahemikus 1 000 – 1 500 ruutmeetrit. Tallinna puhul on hinnatuim pindalavahemik 500 – 1 000 ruutmeetrit. Pakkumine Tallinnas ja Harjumaal tervikuna oli 2019. a hoonestamata elamumaa pakkumine langustrendis ja müügipakkumiste hinnad liikusid tõusutrendis. Aastaga tõusid keskmised pakkumishinnad ca 20% ja keskmine pakkumishind oli 80 €/m², kuid reaalne hinnatõus oli oluliselt väiksem. Sageli on omanike ootused liiga kõrged ega vasta reaalsele olukorrale ja seda eriti arendusprojektide puhul. Vaadates Harjumaa ja Tallinna elamumaa kruntide turgu, siis tänasel pakutaval hinnatasemel ületab pakkumine nõudlust kuna lisaks avalikul pakkumisel olevatele kruntidele on olemas mitmeid pooleliolevaid arendusi või valmiva detailplaneeringuga projekte. Sarnaselt elamute turuga jätkub ka elamumaa kruntidel hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt. Hinnatud asukohtades, eelkõige Tallinnas ja linna vahetus läheduses võib märgata viimase aasta jooksul müügipakkumiste hulga vähenemist ja hindade tõusu. Eriti on tõusnud Tallinna lähedase Rae valla populaarsus. Harjumaal ja Tallinnas kokku on pakkumiste hulk viimase aasta jooksul püsinud samal tasemel. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 20/53 Tartu maakond Hoonestamata elamumaa ostu-müügi tehingud 2019.a Allikas: Maa - amet Haritava maa turuülevaade Haritava maa müügihinnad on Eestis pidevas tõusutrendis. Üldjuhul ostetakse maid senise põllumajandustegevuse laiendamiseks, uue alustamiseks või mitmesuguste toetuste saamiseks. Investorile on maaost rahapaigutus, mis võimaldab renditulu teenida, talunik ostab maaharimiseks. Keskmise ja kõrgema hinnaga põllumaa müümise eelduseks on hea ligipääsuga piisavalt suur ja toetusõiguslik kvaliteetne põllumassiiv. Maksimaalse ühiku hinnaga õnnestub müüa põllumaad suurte põllumajandusettevõtete lähipiirkonnas, eriti kui ettevõttel on maad juurde vaja. Hinnatõusu ja tehingute arvu mootoriks haritavate maade turul on olnud Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Kuigi põllumehed ei ole rahul veel selle suurusega ja toetuste mõju haritava maa turule on esialgu tagasihoidlik, on järsult suurenenud nõudlus võimaldanud kasvada ka tehinguhindadel. Talunik ostab põllumaad üldjuhul vaid siis, kui see paikneb tema seni haritavate maade läheduses, lähtudes kohalikust hinnatasemest. Kuna suuremad põllumajandustootjad pressivad peale, peavad paljud talunikud tegema maa sundostu tegevuse jätkamiseks. Vastasel juhul jääb neil üle maid rentida — rendihind oleneb ühtse pindalatoetuse suurusest. Kohati ületab rendihind juba pindalatoetust, rääkimata ajast, mil sai maad rentida vaid maamaksu tasumise ja maa korrashoidmise eest. Tartumaal on põllumaa rendihind umbes 60-100 €/ha. Maade rendihuvi on kasvatanud võimalus küsida toetusi ka vaid niitmise eest. Kokkuostjad on viinud maade hinnad üles. Põllumaade kokkuostjad jagunevad kahte rühma: esimeste äriplaan on keskendunud pikkadeks aastateks vaid PRIA toetuste sissekasseerimiseks, teostades toetuse aluseks olevaid miinimumnõudeid, nt heina niitmist; teine rühm ostab haritavat maad kokku eesmärgiga müüa need suurtele investoritele ja fondidele. Kokkuostjad on eriti huvitatud suurtest põllumassiividest, mis on vähemalt 500 hektarit. Mõistagi on huvi 1000 hektarise (Eestis on selliseid suuri põllumassiive vähe) ja suurema maatüki vastu eriti suur. Sel juhul ollakse valmis maksma keskmisest palju kõrgemat hinda. Suured põllumaade massiivid on koondunud praegu juriidiliste isikute kätte, ühes piirkonnas asuvaist maadest moodustatakse paketid, mis liiguvad ühelt äriühingult teisele. Tartu maakonnas on eelmise aasta andmete alusel on põllumaa müügihinnad on vahemikus 500- 112 000 eurot, hektari keskmine ruutmeertihind on ca 3500 eurot. Haritava maa hektari mediaanhind on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud ning 2020. aasta I kvartalis oli selleks 3500 eurot, mis oli omakorda 2019. aasta sama kvartaliga võrreldes 345 euro võrra kõrgem. Maakondade võrdluses oli haritava maa hind kõrgeim Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonnas, kus Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 21/53 Tartu maakond hektari mediaanhind oli üle 4000 euro. Haritav maa oli odavaim Saare, Lääne, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas, kus hektari mediaanhind jäi alla 3000 euro. Siinkohal tasub meeles pidada, et kvartali ostu- müügitehingute arv on maakonniti võrdlemisi väike, mistõttu võivad maakondade mediaanväärtused olla mõjutatud üksikutest tehingutest. Hiiu maakonnas on tehtud 2 tehingut, mistõttu ei ole kaardil esitatud selle maakonna hektari mediaanhinda. (Allikas: Maa-amet) Allikas: Maa-amet Piirkonna turuülevaade Kambja valla elamu- ja elamumaa turg on otseses sõltuvuses Tartu lähedusest ja kohalikust lähiümbruse infrastruktuurist. Kuigi piirkonnas on mitmeid väiksemaid arendusprojekte, toimub enamik tehinguid Tartu vahetus läheduses Tõrvandi ja Ülenurme aleviku piirkonnas ja Soinaste külas. Piirkonnale tervikuna on positiivselt mõjunud mitmete tehnoparkide (töökohad) areng. Haaslava külas on viimastel aastatel toimub aktiivne ehitustegevus, kiiresti areneb Papli ja Pajuse teede piirkonnad. Viimase aasta jooksul on hoonestamata elamumaa hinnatõus olnud Tartu lähedases hinnatud piirkonnas 10 – 20% sõltuvalt ehitusõigusest, täpsemast asukohast ja tehnovõrkudest. Haaslava alevikus on kõige rohkem hinnatud aleviku keskuse piirkonnas loodusliku kõrghaljastusega alal paiknevad krundid, oluliselt vähem hinnatud on maantee läheduses paiknevad krundid. Enamik tehinguid elamumaa kruntidega on viimase paari aasta jooksul toimub vaadeldavas piirkonnas hinnavahemikus 10 – 25 €/m². Kruntide müügiperioodid on tavaliselt kuni 6 - 12 kuud. Järjest enam soetatakse endale ka elamukrunt linnast kuni 30 km kaugusele. Seejuures on oluline hea transpordi ühendus linnaga, privaatsus ja looduskaunis koht. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 22/53 Tartu maakond Suurest pakkumisest tingitud konkurents, valdade mittevastavus suurenenud elanikkonna vajadustele ja eramute ehitushindade tõus soosib pigem valmis eramuga kinnistu ostmist Tartus või selle läheduses. Hoonestamata krundi suurim turuväärtust määrav tegur on tema asukoht, sellele järgneb ehitusõigus ehk millises mahus ja kui palju võib antud krundile ehitada – kahe kõrvuti asetseva krundi turuväärtus võib erineda mitmeid kordi. Ilma detailplaneeringuta krundi ost on riskantne, kuna ei ole teada täpsed ehitusõigused ning nende kooskõlastamisteni võib kuluda aastaid. Põllumaade puhul on turuväärtuse mõjutavaks teguriteks eelkõige asukoht, piirkonna infrastruktuur (s.h. piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsus), mullaliik ja –viljakus, kinnistu pindala, kuju ja juurdepääsu võimalus. Olulist rolli mängib kinnistu olemasolu PRIA põllumassiivide registrist. Põllumajandustootjad on huvitatud eelkõige PRIA-s deklareeritud ja toetuskõlblikus kinnistuses. Enim nõutud on suured maatükid (10 ha ja enam põllumaad), millel on tasane pinnareljeef ja korrapärane kuju. Suuremate põllumaa kasutusfunktsiooniga maatükkide eest ollakse nõus maksma iga hektari eest rohkem. Tehingud hoonestamata kinnistutega (Tartu maakond, Kambja vald, 01.01.2019 – 31.12.2019) Pindala(m2) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /m2) Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine Standardhälve elamumaa 153 1 910,3 5 316 527 210 498 000 0,87 67,00 21,32 22,53 12,41 maatulundusmaa 85 53 816,7 5 687 133 200 1 548 000 0,02 20,06 0,50 1,41 2,72 muu 10 2 151,8 231 203 1 120 000 0,00 77,42 5,29 21,20 30,01 segamaa 13 13 597,2 2 171 200 11 000 480 000 1,37 35,06 28,98 21,90 12,82 tootmismaa 4 *** *** *** *** *** *** *** *** *** ärimaa 7 5 346,7 697 866 10 400 162 000 2,27 40,35 22,20 21,30 13,81 Tehingud haritava maa kinnistutega (Tartu maakond, Kambja vald, 01.01.2020 – 20.05.2020) Pindala(m2) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /m2) Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine Standardhälve elamumaa 53 1 684,0 1 535 000 1 250 66 000 1,07 40,22 17,61 20,57 10,91 maatulundusmaa 44 63 253,3 1 673 097 700 336 000 0,07 5,46 0,49 0,77 0,91 muu 6 3 293,7 9 361 200 6 500 0,02 21,25 0,37 3,90 8,51 segamaa 4 *** *** *** *** *** *** *** *** *** tootmismaa 3 *** *** *** *** *** *** *** *** *** ärimaa 2 *** *** *** *** *** *** *** *** *** Allikas: Maa - amet Tartu maakonnas Kambja vallas on müügis praegu kokku 116 hoonestamata kinnistut, neist 9 maatulundusmaa sihtotstarbega (kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel), nende müüjate poolt soovitud pakkumiste hinnatase jääb vahemikku 5 900 € kuni 295 000 €. Antud piirkonnas on nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 23/53 Tartu maakond 4.1. Turustatavuse analüüs1 Hinnatava vara üksikisikud, põllumajandusettevõtted lõppkasutajad Lõppkasutajaid piirkonnas paiknevad põllumajandusega tegelevad isukud ja ettevõtted iseloomustavad tunnused Hinnatava vara määratletud piirkond rahuldab turuosalejaid, kes on huvitatud antud liiki turusegment kinnisvarast Kui suur osa lõppkasutajateks on enamus isikud, kes eelistavad piirkonda, kus ei ole lõppkasutajatest soovib tihedat liiklusvoogu ja suured kinnistud hinnatavat vara Pakkumine turul Kambja vallas hinnad sõltuvad asukohast, kinnistu suurusest, ligipääsetavusest, vt p 4.2. Müügiperiood prognoositav müügiperiood on tänases majandussituatsioonis hinnangul ca 6 kuud Alternatiivsed kasutused puuduvad Hinnatav turusektor on stabiilne. Lähiajal ei prognoosi me hinnatavas turusegmendis hinnatõusu. 4.2. Konkureeriv pakkumine Hinnatav vara ei ole müügipakkumiste hulgas. Valik pakkumisi hoonestamata elamu- ja maatulundusmaadega Kambja vallas: 1 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 24/53 Tartu maakond Allikas: www.kv.ee Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 25/53 Tartu maakond 5. Turuväärtuse hindamine 5.1.Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Arvestades hinnatava vara paiknemist, suurust ning olemasolevat maakasutuse sihtotstarvet (tegemist hoonestamata maatulundusmaaga), võib hinnatava vara parimaks kasutuseks pidada olemasolevat kasutust ehk hoonestamata maatulundusmaa. Hinnatava varaga sarnaseid varasid ostetakse eelkõige vaid omakasutusse – väljaüürimise eesmärgil ei ole sellist varade soetamine tavaks. Seetõttu võib hinnatava vara parimaks kasutuseks pidada eelkõige omakasutust. Samas ei saa välistada hinnatava vara soetamist pikemaajalise investeerimise / arendamise eesmärgil, kuid see on võrreldes omakasutusse ostmisega märksa vähem tõenäolisem. 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse. Hindamisel on kasutatud võrdlusmeetodit, kuna analoogsete varadega kaubeldakse peamiselt müügi- mitte üüriturul. Võrdlusmeetod Võrdlusmeetod (sales comparison approach) põhineb analüüsil, mille alus on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui võrdlemisel aluseks olevad tehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. (EVS 875- 11:2014) Piisavalt aktiivse turu olemasolul võib seda meetodit pidada turuväärtuse hindamiseks sobivaimaks ja täpsemaks. Võrdlusmeetod on eelistatum nende varade hindamisel, mida tavaliselt ei osteta tuleviku rahavoo eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige nende varade hindamisel, mida omanik kasutab ise ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete kaudu keerukas iseloomustada. (EVS 875-11:2014). 6. Võrdlusmeetodi rakendus Hindamisel arvestame järgmiste hinnatava vara turuväärtust mõjutavate teguritega Positiivsed (+) Negatiivsed (-) hea juurdepääs ebastabiilne majandussituatsioon sotsiaalobjektide lähedus Alljärgnevalt hindame vara turuväärtuse, kasutades võrdlusmeetodit. Hindajal on teada järgmised hinnatava varaga võrreldavates piirkondades asuvate ja kaudselt võrreldavate kinnistute ostu- müügitehingud. Tehingu Tehinguhind, Krundi Nr Asukoht Muu info aeg € pind, m2 Räni küla, maatulundusmaa 100%, haritav põllumaa, hea 1 Kambja vald, 2020.04 30 000 28 164 juurdepääs, registreeritud PRIA põllumassiivide Tartumaa registris Luke küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt võsastunud 2 Nõo vald, 2020.04 18 517 27 300 põllumaa, hea juurdepääs Tartumaa Lääniste küla, maatulundusmaa 100%, ca pool kinnistust metsamaa 3 Kastre vald, 2020.04 45 000 171 500 ja pool kinnistust põllumaa, hea juurdepääs Tartumaa Luke küla, maatulundusmaa 100%, ca pool kinnistust metsamaa 4 Nõo vald, 2020.04 45 000 153 800 ja pool kinnistust haritav maa, rahuldav juurdepääs Tartumaa Pühi küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt metsamaa, rahuldav 5 Kambja vald, 2020.03 36 500 68 199 juurdepääs Tartumaa Pühaste küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa, 6 Elva vald, 2020.03 29 250 82 100 rahuldav juurdepääs Tartumaa Võsivere küla, maatulundusmaa 100%, osaliselt haritav põllumaa, 7 Elva vald, 2020.03 12 126 43 000 osaliselt looduslik rohumaa, rahuldav juurdepääs Tartumaa Lääniste küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa, 8 Kastre vald, 2020.03 62 676 209 100 osaliselt metsamaa, hea juurdepääs Tartumaa Vellavere küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt soostunud 9 Elva vald, 2020.03 12 565 62 800 metsamaa, osaliselt looduslik rohumaa ja haritav maa, Tartumaa rahuldav juurdepääs Lembevere küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa, 10 Elva vald, 2020.02 20 000 48 200 hea juurdepääs Tartumaa Metsalaane küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt võsastunud 11 Elva vald, 2020.02 27 000 199 400 põllumaa, osaliselt looduslik rohumaa, hea juurdepääs Tartumaa Uhti küla, maatulundusmaa 100%, haritav põllumaa, hea 12 Kambja vald, 2020.01 30 000 45 700 juurdepääs, registreeritud PRIA põllumassiivide Tartumaa registris Kaatsi küla, maatulundusmaa 100%,valdavalt haritav põllumaa, 13 Kambja vald, 2020.01 10 499 31 800 osaliselt looduslik rohumaa, juurdepääs läbi Tartumaa naaberkinnistute Ervu küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa, 14 Elva vald, 2019.10 10 350 22 900 hea juurdepääs Tartumaa NB! Võrdlustehingute hinnad koos käibemaksuga. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 27/53 Tartu maakond Oma olemuse, suuruse, ja asukoha poolest on eeltoodud tehingutest hinnatava varaga enimvõrreldavad tehingud nr 1, 12 ja 13. Kohandamisel lähtutakse kinnistu / katastriüksuse pinnaühiku hinnast, kuna analoogsete varade puhul kajastab see vara väärtust täpsemini. Kohandamise eesmärk on hinnata, kui palju oleks maksnud võrreldav kinnisvara, kui see ei erineks hinnatavast kinnisvarast. Siiski jäävad väärtusteguritele antud kaalud suhteliselt subjektiivseks ning sõltuvad suuresti hindaja tehtud otsusest ning valikutest. Hindaja on valinud võrdluseks 7 väärtustegurit, mida on kohandatud. Võrdlustehingute kohandamisel arvestatakse hinnatava varaga võrreldes turuväärtust alandav tegur negatiivse märgiga ja turuväärtust tõstev tegur positiivse märgiga. Kohandatud tulemuste baasil leiame kaalutud keskmise tulemuse, seejuures saab suurema osakaalu väiksema kohandusteguriga tehing jne ehk hindamisvaraga enimsarnane tehing. Kohandamisel on arvestatud järgnevaid kohanduselemente: Ajaline kohandus – alates 2020.aasta algusest ei ole me hinnatavas turupiirkonnas olulisi hinnamuutusi täheldanud; Piirkonna kohandus – võrdlusvarad paiknevad sarnases piirkonnas; Asukoha kohandus – võrdlusvarad paiknevad sarnases asukohas; Krundi suurus – põllumaade puhul suurema pindalaga kinnistud enam eelistatud, kuna lihtsam harida; Detailplaneering/ehitusõigus –detailplaneeringu ja/ või ehitusõiguse olemasolu tõstab oluliselt vara väärtust Maakasutuse kuju,kõlvikuline koosseis – võrdlusvarad on 100% haritavad põllumaad; Protsentuaalse kohanduse minimaalne täpsus on 5%. Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele numbriga 28203:003:0056: Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13 Savi, Visnapuu küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla, Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499 Kinnistu suurus, m² 91 000 28 164 45 700 31 800 Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33 Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020 Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja 0,0% 0,0% 0,0% Ajaldatud pinnaühiku 1,07 0,66 0,33 hind, €/m² Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti Visnapuu külas külas külas külas parem sarnane sarnane -10% 0% 0% Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute sarnane sarnane halvem 0% 0% 20% Kinnistu 91 000 28 164 45 700 31 800 suurus ², m² mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt 30% 20% 30% Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa koosseis sarnane sarnane sarnane 0% 0% 0% Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa 100% 100% 100% 100% võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Sum.kohandus 20% 20% 50% Kohandatud hind, € 1,28 0,79 0,5 Kohanduse abs.∑ 40% 20% 50% Kaal ³ 1,00 0,30 0,50 0,20 Kaalutud keskmine € 0,88 0,38 0,4 0,1 Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,88 €/m² ehk kokku: Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 29/53 Tartu maakond Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi: 91 000 m2 x 0,88 €/m2 = 80 080 € e ca 80 000 €. Äralõike hindamine Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise väärtuse kaudu. (EVS 875- 12) Projektijärgse äralõike suurusega 1 449 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku turuväärtusest: 1 149 m² x 0,88 €/m2 = 1 011,12€ e ca 1 011 € Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem), siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam. Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole. Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust. NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu. Vastavalt esitatud äralõike projektile toimub katastriüksusel numbriga 28203:003:0056 puude ja võsa osaline raadamine (raie, mida tehakse, võimaldamaks maa kasutust muul otstarbel peale metsa kasvatamise nt teemaa-alad ja liinitrassid). Vastavalt Metsahindaja OÜ poolsete spetsialistide arvamusele on raiemaht ca 2-3 m², mida saab kasutada küttepuudeks ja mille väärtus on arvestuslikult 100 eurot. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 30/53 Tartu maakond Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele numbriga 28203:003:0057: Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13 savi, Visnapuu küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla, Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499 Kinnistu suurus, m² 34 200 28 164 45 700 31 800 Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33 Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020 Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja 0,0% 0,0% 0,0% Ajaldatud pinnaühiku 1,07 0,66 0,33 hind, €/m² Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti Visnapuu külas külas külas külas parem sarnane sarnane -10% 0% 0% Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute sarnane sarnane halvem 0% 0% 20% Kinnistu 34 200 28 164 45 700 31 800 suurus ², m² mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt 0% -5% 0% Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa koosseis sarnane sarnane sarnane 0% 0% 0% Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa 100% 100% 100% 100% võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Sum.kohandus -10% -5% 20% Kohandatud hind, € 0,96 0,63 0,4 Kohanduse abs.∑ 10% 5% 20% Kaal ³ 1,00 0,40 0,45 0,15 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 31/53 Tartu maakond Kaalutud keskmine € 0,72 0,38 0,28 0,06 Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,72 €/m² ehk kokku: Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi: 34 200 m2 x 0,72 €/m2 = 24 624 € e ca 25 000 €. Äralõike hindamine Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise väärtuse kaudu. (EVS 875- 12) Projektijärgse äralõike suurusega 220 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku turuväärtusest: 220 m² x 0,72 €/m2 = 158,4€ e ca 158 € Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem), siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam. Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole. Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust. NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 32/53 Tartu maakond Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele numbriga 28203:003:0080: Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13 Oru, Kullaga küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla, Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499 Kinnistu suurus, m² 35 800 28 164 45 700 31 800 Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33 Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020 Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja 0,0% 0,0% 0,0% Ajaldatud pinnaühiku 1,07 0,66 0,33 hind, €/m² Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti Kullaga külas külas külas külas parem sarnane sarnane -10% 0% 0% Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute sarnane sarnane halvem 0% 0% 20% Kinnistu 35 800 28 164 45 700 31 800 suurus ², m² mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt 0% -5% 0% Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa koosseis sarnane sarnane sarnane 0% 0% 0% Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa 100% 100% 100% 100% võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Lisaväärtus Tiik puudub puudub puudub 10% 10% 10% Sum.kohandus 0% 5% 30% Kohandatud hind, € 1,07 0,69 0,43 Kohanduse abs.∑ 20% 15% 30% Kaal ³ 1,00 0,40 0,45 0,15 Kaalutud keskmine € 0,8 0,43 0,31 0,06 Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,8 €/m² ehk kokku: Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 33/53 Tartu maakond Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi: 35 800 m2 x 0,8 €/m2 = 28 640 € e ca 29 000 €. Äralõike hindamine Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise väärtuse kaudu. (EVS 875- 12) Projektijärgse äralõike suurusega 334 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku turuväärtusest: 334 m² x 0,8 €/m2 = 267,2€ e ca 267 € Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem), siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam. Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole. Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust. NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 34/53 Tartu maakond Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele numbriga 28203:003:0078: Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13 Mäe, Kullaga küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla, Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499 Kinnistu suurus, m² 18 570 28 164 45 700 31 800 Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33 Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020 Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja 0,0% 0,0% 0,0% Ajaldatud pinnaühiku 1,07 0,66 0,33 hind, €/m² Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti Kullaga külas külas külas külas parem sarnane sarnane -10% 0% 0% Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute sarnane sarnane halvem 0% 0% 20% Kinnistu 18 570 28 164 45 700 31 800 suurus ², m² mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt -5% -10% -5% Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa koosseis sarnane sarnane sarnane 0% 0% 0% Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa 100% 100% 100% 100% võrreldav võrreldav võrreldav 0% 0% 0% Sum.kohandus -15% -10% 15% Kohandatud hind, € 0,91 0,59 0,38 Kohanduse abs.∑ 15% 10% 25% Kaal ³ 1,00 0,40 0,45 0,15 Kaalutud keskmine € 0,69 0,36 0,27 0,06 Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,69 €/m² ehk kokku: Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 35/53 Tartu maakond Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi: 18 570 m2 x 0,69 €/m2 = 12 813 € e ca 13 000 €. Äralõike hindamine Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise väärtuse kaudu. (EVS 875- 12) Projektijärgse äralõike suurusega 363 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku turuväärtusest: 363 m² x 0,69 €/m2 = 250,47€ e ca 251 € Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem), siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam. Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole. Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust. NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu. Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 36/53 Tartu maakond Lisa nr 1 – Fotod varast katastriüksus numbriga 28203:003:0057 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 37/53 Tartu maakond Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 38/53 Tartu maakond katastriüksus numbriga 28203:003:0056 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 39/53 Tartu maakond Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 40/53 Tartu maakond katastriüksus numbriga 28203:003:0080 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 41/53 Tartu maakond katastriüksus numbriga 28203:003:0078 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 42/53 Tartu maakond Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 43/53 Tartu maakond Lisa nr 2 – Väljatrükk kinnistusregistrist Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 44/53 Tartu maakond Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 45/53 Tartu maakond Lisa nr 3 - Maa-ameti kitsenduste kaart katastriüksus numbriga 28203:003:0057 Allikas: Maaamet.ee Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid ühisosa ühisosa ULATUSE_NIMETUS ULATUS KLASS m2 % Maaparandushoiuala 30523 MPS 30523,37 89,29 Elektripaigaldise kaitsevöönd 1719 ELPKV 1719,39 5,03 Ranna või kalda veekaitsevöönd 227 RAND 227,01 0,66 Eesvoolu kaitsevöönd 2082 2081,56 6,09 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 2702 TEEKV 2702,15 7,9 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 46/53 Tartu maakond katastriüksus numbriga 28203:003:0056 Allikas: Maaamet.ee Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid ühisosa ühisosa ULATUSE_NIMETUS ULATUS KLASS m2 % Maaparandushoiuala 88456 MPS 88455,88 97,24 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 9994 TEEKV 9993,56 10,99 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 47/53 Tartu maakond katastriüksus numbriga 28203:003:0080 Allikas: Maaamet.ee Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid ühisosa ühisosa ULATUSE_NIMETUS ULATUS KLASS m2 % Elektripaigaldise kaitsevöönd 1636 ELPKV 1636,03 4,57 Püsielupaiga sihtkaitsevöönd 5176 KOBPSU 5176,24 14,45 Elektripaigaldise kaitsevöönd 53 ELPKV 53,25 0,15 Elektripaigaldise kaitsevöönd 445 ELPKV 445,24 1,24 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 4961 TEEKV 4961,29 13,85 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 48/53 Tartu maakond katastriüksus numbriga 28203:003:0078 Allikas: Maaamet.ee Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid Avalikult kasutatava tee ULATUSE_NIMETUS kaitsevöönd ULATUS 3077 KLASS TEEKV ühisosa m2 3076,56 ühisosa % 16,57 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 49/53 Tartu maakond Lisa nr 4 – Projektijärgne äralõige Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0057 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 50/53 Tartu maakond Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0056 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 51/53 Tartu maakond Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0080 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 52/53 Tartu maakond Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0078 Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 53/53 Tartu maakond Vastavuskinnitus standardi nõuetele Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana. Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Töö koostanud hindaja Töö kinnitanud hindaja Meljo Puna, EKHÜ liige Natalja Rüütel, EKHÜ liige Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, kutstunnistuse Vara hindaja, tase 7, kutstunnistuse nr 127186 nr 119640 Maa-ameti tegevuslitsents 123MA-mh /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 81 23 ;PK 57+60 ;MS _1 3.80 82 1.0 3.5 1.0 R5 R5 138,75 139,66 0.50 R15 1.25 5 0.2 14 R15 3.5 4.5 15 22;PK 56+48 ;MS_2 LEHT 10 LEHT 11 16 TINGMÄRGID VÕÕRANDATAV ALA 3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER KRUNDI PIIRI ETTEPANEK KATASTRIÜKSUSE PIIR KÜLA PIIR PROJEKTEERITUD A/B KATTEGA SÕIDUTEE (TÜÜP 1) RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND 30m PROJEKTEERITUD A/B KATTEGA SÕIDUTEE (TÜÜP 2) NÕUTAV NÄHTAVUSE PIIR PROJEKTEERITUD A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITUD TEE TELG PROJEKTEERITUD KATTE SERV PROJEKTEERITUD KRUUSATEE PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE PROJEKTEERITUD A/B ÜLEKATE FREESITUD ALUSEL PROJEKTEERITUD NÕLV PROJEKTEERITUD BET KIVI (unikivi) PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST PROJEKTEERITUD TÄHISPOST PROJEKTEERITUD MAAKIVIKATE LIKVIDEERITAV PUU, EHITIS VMS. PROJEKTEERITUD HALJASTUS (MURU)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel