Aleks Rumjantsev
OÜ Rummi
[email protected] Meie 25.06.2020 nr 16-2/20-0280/17036-4
Pakkumine Savi kinnistu koosseisu
kuuluvatest katastriüksustest maaeralduste
omandamiseks
Austatud härra Rumjantsev
Maanteeamet alustas 06.04.2020 kirjaga nr 16-2/20-0280/17036-1 kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel menetlust OÜ Rummi omandis oleva Savi kinnistu
(registriosa nr 1592804) koosseisu kuuluvast Savi katastriüksusest (Visnapuu küla, Kambja vald,
Tartu maakond, katastriüksuse tunnus 28203:003:0057, pindalaga 3,42 ha) ligikaudu 220 m2
suuruse maaeralduse omandamiseks, Savi katastriüksusest (Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu
maakond, katastriüksuse tunnus 28203:003:0056, pindalaga 9,10 ha) ligikaudu 1449 m2 suuruse
maaeralduse omandamiseks, Oru katastriüksusest (Kullaga küla, Kambja vald, Tartu maakond,
katastriüksuse tunnus 28203:003:0080, pindalaga 3,58 ha) ligikaudu 334 m2 suuruse maaeralduse
omandamiseks ja Mäe katastriüksusest (Kullaga küla, Kambja vald, Tartu maakond,
katastriüksuse tunnus 28203:003:0078, pindalaga 18 570 m2) ligikaudu 363 m2 suuruse
maaeralduse omandamiseks.
Äralõiked on vajalikud Teedeprojekt OÜ poolt koostatud põhiprojekti nr T04017 „Tugimaantee
46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise
ehitusprojekt“ elluviimiseks.
Tuginedes Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt koostatud hindamisaruandele nr 63 546/TR on
katastriüksuse 28203:003:0057 äralõike hüvitusväärtuseks 158,40 eurot (0,72 eur/m2),
katastriüksuse 28203:003:0056 äralõike hüvitusväärtuseks 1011,12 eurot (0,88 eur/m2),
katastriüksuse 28203:003:0080 äralõike hüvitusväärtuseks 267,20 eurot (0,80 eur/m2) ning
katastriüksuse 28203:003:0078 äralõike hüvitusväärtuseks 250,47 eurot (0,69 eur/m2). Lisaks on
hinnangus välja toodud katastriüksusel 28203:003:0056 otsese varalise kahjuna projekti
realiseerimiseks vajalike puude mahavõtmise eest kompensatsioon summas 100 eurot.
Juhul kui olete nõus kinnisasja osa võõrandamisega, makstakse Teile kui kinnisasja omanikule
kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist
(edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20% tasust, kuid
mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja
kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk.
Samuti pakume Teile ühekordset hüvitist asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS
§-le 17.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Tulenevalt eelnevast esitame pakkumise omandada äralõiked OÜ Rummi omandis olevast Savi
kinnistu koosseisu kuuluvatest katastriüksustest tasudes Teile alljärgnevalt:
katastriüksuse 28203:003:0057 osa eest makstav tasu – 158,40 eurot (0,72 eur/m2);
katastriüksuse 28203:003:0056 osa eest makstav tasu – 1011,12 eurot (0,88 eur/m2);
katastriüksuse 28203:003:0080 osa eest makstav tasu – 267,20 eurot (0,80 eur/m2);
katastriüksuse 28203:003:0078 osa eest makstav tasu – 250,47 eurot (0,69 eur/m2);
katastriüksuselt 28203:003:0056 mahavõetavate puude kompensatsioon (otsene varaline
kahju) – 100 eurot;
motivatsioonitasu – 1138,40 eurot;
täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest - 132 eurot;
Pakkumus kokku 3057,59 eurot.
Pakkumine on tehtud arvestusega, et müüte riigile maa koos seal kasvava puitmaterjaliga.
Kui soovite katastriüksuse 28203:003:0056 äralõike alale jäävat puitmaterjali endale (puud
ise äralõike alalt maha võtta), siis andke palun sellest märku, et saaksime pakkumist
korrigeerida.
Juhul kui jagatava kinnisasja maakorraldusliku jagamise käigus selgub, et omandatava äralõike
pindala on kas suurem või väiksem kui äralõike joonistel näidatud, siis suurendatakse või
vähendatakse vastavalt kinnisasja osa eest makstavat tasu ruutmeetri väärtuse järgi.
Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev
pakkumus, mis vastaks KAHOS-es toodud tingimustele, misjärel asume läbi rääkima. Hinnangu
koostamise korral lähtutakse tasu arvestamisel hinnangu tulemusest, millele lisandub
motivatsioonitasu vastavalt KAHOS § 15 lg-le 3 ning hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest
vastavalt KAHOS §-le 17.
Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja
sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja
omanikul õigust KAHOS §-s 15 toodud motivatsioonitasule.
Palume Teie nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumuse osas 14 päeva jooksul alates
käesoleva kirja kättesaamisest.
Menetluse läbiviija kontaktid: Riin Kodu, tel. 5982 2504,
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riin Kodu
maade projektijuht
teemaa osakond
Lisad: 1. Savi kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste hindamisaruanne
2. positsioon 81 äralõike joonis
Riin Kodu
59822504
[email protected]
2 (2)
EKSPERTHINNANG NR 63 546/TR
Hinnatav vara: Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga
küla ja Visnapuu küla, Kambja vald,
Tartu maakond
Tellija: MAANTEEAMET (registrikood 70001490)
Hindamisaruande kuupäev: 09.06.2020.a.
Koostaja: Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ
Tartu kontor, Narva mnt 27a, 50603 Tartu
Tel +372 744 6500 www.ober-haus.ee
Koostanud hindaja: Meljo Puna, EKHÜ liige
kutseline hindaja, NH 119640
Kinnitanud Natalja Rüütel, EKHÜ liige
hindaja: Vara hindaja, tase 7
kutseline hindaja, 127186
Maa-ameti tegevuslitsents 123MA-mh
/allkirjastatud digitaalselt/
Peakontor Tartu kontor Jõhvi kontor
Narva mnt 53 Narva mnt 27A Keskväljak 4
10152 Tallinn 51013 Tartu 41531 Jõhvi
Tel +372 665 9700 Tel +372 744 6500 Tel +372 337 0768
[email protected] [email protected] [email protected]
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 2/53
Tartu maakond
SISUKORD
HINDAMISARUANDE KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 3
1. HINNATAV VARA, HINDAMISE EESMÄRK, ALUSED JA EELDUSED ................................................................................ 5
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ............................................................................................................................ 5
1.2. Hindamise alused .......................................................................................................................................................... 5
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ............................................................................... 6
2. HINDAMISE ALGANDMED JA HINNATAVA VARA ÜLEVAATUS ........................................................................................ 7
2.1.Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ........................................................................................ 7
2.2.Hinnatava vara ülevaatus ............................................................................................................................................... 7
3. HINDAMISE ALGANDMED JA HINNATAVA VARA ÜLEVAATUS ........................................................................................ 8
3.1. Asukoht ......................................................................................................................................................................... 8
3.2. Omandisuhted ............................................................................................................................................................... 9
3.3. Maakasutus ................................................................................................................................................................. 10
3.4. Tehnilised lahendused ................................................................................................................................................ 13
3.5. Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta ............................................................................. 13
3.6. Hinnatava vara kestlikkus ........................................................................................................................................... 14
3.7. Projektijärgne äralõige ................................................................................................................................................ 14
4. TURUÜLEVAADE ................................................................................................................................................................ 15
4.1. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................................ 23
4.2. Konkureeriv pakkumine ............................................................................................................................................... 23
5. TURUVÄÄRTUSE HINDAMINE ........................................................................................................................................... 25
5.1.Parim kasutus .............................................................................................................................................................. 25
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted .................................................................................................................. 25
6. VÕRDLUSMEETODI RAKENDUS ....................................................................................................................................... 26
LISA NR 1 – FOTOD VARAST ................................................................................................................................................ 36
LISA NR 2 – VÄLJATRÜKK KINNISTUSREGISTRIST ........................................................................................................... 43
LISA NR 3 - MAA-AMETI KITSENDUSTE KAART .................................................................................................................. 45
LISA NR 4 – PROJEKTIJÄRGNE ÄRALÕIGE ......................................................................................................................... 49
VASTAVUSKINNITUS STANDARDI NÕUETELE ................................................................................................................... 53
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 3/53
Tartu maakond
Hindamisaruande kokkuvõte
Hinnatava vara
koondandmed
Hinnatav vara hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa 100% )
Aadress kinnistu SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu
Maakond
Omanikud OÜ Rummi (reg.kood 10533861, Ülenurme vald)
Katastritunnused 28203:003:0056, 91 000 m², Maatulundusmaa 100% ;
28203:003:0057, 34 200 m², Maatulundusmaa 100%
28203:003:0078, 18 570 m², Maatulundusmaa 100% ;
28203:003:0080, 35 800 m², Maatulundusmaa 100%
Omandivorm kinnistu (reg. nr 1592804)
Äralõike suurus katastriüksusest numbriga 28203:003:0056, 1 449 m²
katastriüksusest numbriga 28203:003:0057, 220 m²
katastriüksusest numbriga 28203:003:0078, 363 m²
katastriüksusest numbriga 28203:003:0080, 334 m²
Hindamisaruande
koondandmed
Hinnangu eesmärk tehingu nõustamine projektijärgse äralõike hüvitusväärtuse
hindamiseks;
hinnata vara kui terviku turuväärtus (hoonestust arvestamata) ja
projektijärgse äralõike hüvitusväärtus
Ülevaatuse kuupäev 12.05.2020
Väärtuse kuupäev 12.05.2020
Hindamisaruande kuupäev 09.06.2020
Tellija Maanteeamet (registrikood 70001490)
Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/0949-1
Hindamise eeldused -hinnangu koostamisel on eeldatud, et varal ei esinenud selle
ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult
tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama
-hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene
Äralõige hüvitusväärtus projektijärgne äralõige suurusega 1 449 m² – 1 011 €
projektijärgne äralõige suurusega 220 m² – 158 €
projektijärgne äralõige suurusega 363 m² – 251 €
projektijärgne äralõige suurusega 334 m² – 267 €
Hinnang likviidsusele Turu kontekstis ei saa projektijärgset äralõiget käsitleda vabalt
kaubeldava kinnisasjana, seetõttu on tegemist vähelikviidse varaga
Hindamistulemuse täpsus selle turusegmendi jaoks tavapärane (+/-15-20%)
Käibemaks Hinnatud turuväärtus ei sisalda käibemaksu ja sellele ei lisandu
käibemaksu
Hindamistulemus Projektijärgse äralõike (suurusega 1 449 m²) hüvitusväärtus väärtuse
kuupäeva seisuga: 1 011 (üks tuhat üksteist) eurot,
projektijärgse äralõike (suurusega 220 m2) hüvitusväärtus väärtuse
kuupäeva seisuga: 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot,
projektijärgse äralõike (suurusega 363 m²) hüvitusväärtus väärtuse
kuupäeva seisuga: 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot,
projektijärgse äralõike (suurusega 334 m2) hüvitusväärtus väärtuse
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 4/53
Tartu maakond
kuupäeva seisuga: 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot
Kommentaar Vastavalt esitatud äralõike projektile toimub katastriüksusel numbriga
28203:003:0056 puude ja võsa osaline raadamine.
Metsahindaja OÜ poolsete spetsialistide arvamuse kohaselt on raiemaht
ca 2-3 m², mida saab kasutada küttepuudeks ja mille väärtus on
arvestuslikult 100 eurot.
Töö koostanud hindaja Töö kinnitanud hindaja
Meljo Puna, EKHÜ liige Natalja Rüütel, EKHÜ liige
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, Vara hindaja, tase 7, kutstunnistuse nr 127186
kutstunnistuse nr 119640 Maa-ameti tegevuslitsents 123MA-mh
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 5/53
Tartu maakond
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused ja eeldused
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk
Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/0949-1
Hinnatav vara kinnistu SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu
Maakond
Hinnangu tellija Maanteeamet
Hinnangu kasutaja tellija (asutusesiseseks kasutamiseks)
Hindamise eesmärk hinnata vara kui terviku turuväärtus (hoonestust arvestamata) ja
projektijärgse äralõike hüvitusväärtus
Väärtuse liik turuväärtus
1.2. Hindamise alused
Hinnangu andmisel on lähtutud Eesti vara hindamise standardisarjast EVS 875 ja Eesti Kinnisvara
Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle
tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel
toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud
teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1).
Hüvitusväärtus on üldmõiste, mis on seotud kahjude hüvitamisega kinnisvara omandiõiguse ja muude
varaliste õiguste kitsendamisel, sundvõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel. (EVS 875-12)
Kuna hüvitamise eesmärgiks on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud,
tugineb hüvitusväärtus just sellel väärtusel, mis kahju suurust kõige paremini iseloomustab. Tavaliselt
selgitakse hüvitamise olemust sel moel, et hüvituse saaja varanduslik seisund ei tohi hüvitamise läbi
halveneda. Kindlasti tuleb eraldi rõhutada aga ka seda, et hüvitise saaja ei tohi hüvitamise kaudu
rikastuda (EVS 875-12).
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab
alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1).
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1).
Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma
hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte
kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja
kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. (EVS 875-4).
Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks
ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas
isik,või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4).
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 6/53
Tartu maakond
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on
tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.
Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki
hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on
hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub
võimalus või põhjendatud vajadus.
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa
esitadamingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju
hindamistulemusele.Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole
saastatust ega saastuseohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust
oluliselt mõjutada. (EVS 875-13).
Hindamise eeldused -hinnangu koostamisel on eeldatud, et varal ei esinenud selle
ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult
tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama
-hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 7/53
Tartu maakond
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
2.1.Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon
Standardid Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 (1-13)
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks
Dokumendid väljatrükk kinnistusregistriosast (29.05.2020)
Avalikud registrid Maa-ameti, Kambja Vallavalitsuse dokumendiregister
Muu info - eksperthinnangu tellija poolt esitatud kirjalik informatsioon hinnatava
vara kohta,
- internetportaali www.delfi.ee kaardirakendus (seisuga 29.05.2020),
- kinnisvaraportaali www.kv.ee informatsioon (seisuga 29.05.2020)
Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt Maa-ameti tehinguregistri
põhjal koostatud müügitehingute andmebaas
hinnatava vara kohapealne ülevaatus ja selle käigus teostatud
märkmed
Vastuolud andmetes ja
hinnang andmete vastuolusid ei tuvastatud
usaldusväärsusele
2.2.Hinnatava vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 12.05.2020
Väärtuse kuupäev 12.05.2020
Hindamisaruande kuupäev 09.06.2020
Ülevaatuse teostanud Meljo Puna
hindaja
Ülevaatuse juures viibinud hindaja teostas ülevaatuse iseseisvalt. Kinnistu omaniku esindajaga
isik (Aleks Rumjantsev) on vesteldud telefoni teel.
Ülevaatuse ulatus ülevaatus hõlmas vara tervikuna juurdepääsutee äärest
Ülevaatuse põhjalikkus visuaalne ülevaatus
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 8/53
Tartu maakond
3. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
3.1. Asukoht
Piirkond Hinnatav vara paikneb Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kullaga külas
ja Visnapuu külas. Katastriüksuses paiknevad mõlemal pool Tatra–
Otepää–Sangaste maanteed. Kaugus Tartust on ca 20 km.
Konkureerivad turupiirkonnad Tartu maakond
Ümbrus katastriüksus nr 28203:003:0056 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää–
Sangaste maanteega, ühest küljest kohaliku tähtsusega kruusakattega
Savi-Reinu teega ning ülejäänud külgedest hoonestamata kinnistuga
(haritav põllumaa ja metsamaa);
katastriüksus nr 28203:003:0057 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää–
Sangaste maanteega, ühest küljest kohaliku tähtsusega kruusakattega
Savi-Reinu teega ning ülejäänud külgedest hoonestamata kinnistuga
(haritav põllumaa ja metsamaa);
katastriüksus nr 28203:003:0078 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää–
Sangaste maanteega ning ülejäänud külgedest hoonestatud ja
hoonestamata kinnistuga (haritav põllumaa ja metsamaa);
katastriüksus nr 28203:003:0080 piirneb ühest küljest Tatra–Otepää–
Sangaste maanteega ning ülejäänud külgedest hoonestatud ja
hoonestamata kinnistuga (haritav põllumaa ja metsamaa);
Teed, juurdepääs piirkonna teed asfaltkattega; hea juurdepääs mööda avalikku teed
Mööduv liiklusvool ja Kinnistu asub Tatra–Otepää–Sangaste maanteega ääres. Nähtavus on
nähtavus väga hea.
Asukohaskeem (hinnatav kinnistu on tähistatud A tähega):
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 9/53
Tartu maakond
Allikas: Delfi.ee kaardirakendus
3.2. Omandisuhted
Aadress SAVI Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, Tartu Maakond
Registriosa number 1592804
Katastritunnused, 28203:003:0056, 91 000 m², Maatulundusmaa 100% ;
Katastriüksuste pindala ja 28203:003:0057, 34 200 m², Maatulundusmaa 100%
sihtotstarve 28203:003:0078, 18 570 m², Maatulundusmaa 100% ;
28203:003:0080, 35 800 m², Maatulundusmaa 100%
Omanik OÜ Rummi (reg.kood 10533861, Ülenurme vald)
Registriosa III jaos olevad väärtuse kuupäeva seisuga registriosa III jaos kanded puuduvad
kanded
Registriosa IV jaos olevad väärtuse kuupäeva seisuga on registriosa IV jakku sisse kantud
kanded hüpoteegid
NB! Hinnangu andmisel hüpoteekidega ei arvestata
Muud olulised väärtust vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb
mõjutavad õiguslikud katastriüksus 28203:003:0056 osaliselt
aspektid, piirangud, - maaparandushoiualal
kitsendused - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb
katastriüksus 28203:003:0057 osaliselt
- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
- elektripaigaldise kaitsevööndis
- ranna või kalda veekaitsevööndis
- eesvoolu kaitsevööndis
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 10/53
Tartu maakond
vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb
katastriüksus 28203:003:0078 osaliselt
- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele paikneb
katastriüksus 28203:003:0080 osaliselt
- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
- elektripaigaldise kaitsevööndis
- püsielupaiga sihtkaitsevööndis
arvestades hinnatava vara olemust, ei avalda antud kitsendused olulist
mõju hinnatava katastriüksuse turuväärtusele
Kitsenduste paiknemise osas on väljavõte Maa-ameti kitsenduste
kaardirakendusest toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 3.
Kasutuslepingud puuduvad
3.3. Maakasutus
Katastriüksus 28203:003:0056
Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga)
Suurus 91 000 m2
Krundi kuju ebakorrapärane
Pinnamood tasane
Haljastus, heakord valdavalt kasutuses haritava põllumaana
Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla
üldplaneeringule
Detailplaneering puudub
Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 11/53
Tartu maakond
Katastriüksus 28203:003:0057
Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga)
Suurus 34 200 m2
Krundi kuju ebakorrapärane
Pinnamood tasane
Haljastus, heakord katastriüksus on valdavalt kasutuses haritava põllumaana
Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla
üldplaneeringule
Detailplaneering puudub
Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 12/53
Tartu maakond
Katastriüksus 28203:003:0078
Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga)
Suurus 18 570 m2
Krundi kuju ebakorrapärane
Pinnamood tasane
Haljastus, heakord katastriüksus on valdavalt kasutuses haritava põllumaana, osaliselt
mets
Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla
üldplaneeringule
Detailplaneering puudub
Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 13/53
Tartu maakond
Katastriüksus 28203:003:0080
Aerofoto (kinnistu tähistatud ristiga)
Suurus 38 500 m2
Krundi kuju ebakorrapärane
Pinnamood tasane
Haljastus, heakord katastriüksus on valdavalt kasutuses haritava põllumaana, osaliselt
mets, katastriüksusel paikneb tiik
Üldplaneering hinnatava kinnistu sihtotstarve vastab kehtestatud Kambja valla
üldplaneeringule
Detailplaneering puudub
Fotod varast on toodud käesoleva eksperthinnangu lisas nr 1
3.4. Tehnilised lahendused
Veevarustus -
Kanalisatsioon -
Gaas -
Elektrivarustus -
Sidevarustus -
3.5. Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta
Vastuolud andmetes puuduvad ja hindaja hindab andmeid usaldusväärseks.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 14/53
Tartu maakond
3.6. Hinnatava vara kestlikkus
Hindaja hinnangul on hinnataval varal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ning
vara kestlikkuse väärtus on positiivne.
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks,
säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka
määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja
sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10).
3.7. Projektijärgne äralõige
Hinnatava varalt on planeeritud ära lõigata katastriüksusest numbriga 28203:003:0056, 1 449 m²,
katastriüksusest numbriga 28203:003:0057, 220 m², katastriüksusest numbriga 28203:003:0078, 363
m² ja katastriüksusest numbriga 28203:003:0080, 334 m², suurune maatükk riigitee 46 Tatra–
Otepää–Sangaste km 1,950–12,972 Pühi–Makita lõigul.
Hindaja ei ole teostanud ehitise uuringuid ega inspekteerinud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud
või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusime eeldusest, et need hoone osad on heas seisundis.
Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust hoone nende osade kohta, mida ei ole inspekteeritud ning
käesolev hindamisaruanne ei kinnita hoone struktuuri ja kattematerjalide laitmatust. (EVS 875-4:2015)
Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust ei eksisteeri või et
saastekõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole informeeritud mingitest
uurimistulemustest, mis viitaksid saasteainete või ohtlike ainete olemasolule. Hindaja ei ole uurinud
hinnataval varal ja selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks,
kas need tegevused või seal asuv maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindaja ei pea
omama saasteainete avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit
vastutust ükskõik missuguse saastatuse või saastatuse ohu olemasolu eest. Juhul, kui hindamisjärgselt
ilmneb, et hinnataval varal või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa
tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust. (EVS 875-4:2015)
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastatuse ohu kohta ega saa seega esitada
mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele.
Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse
ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. (EVS
875-4:2015)
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 15/53
Tartu maakond
4. Turuülevaade
Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
(allikas: Eesti Panga majanduskommentaar 25.03.2020)
Majanduskriis on seni kõige rohkem tabanud teenindusasutusi ja transpordisektorit
Majanduslanguse suurus sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal
ning kuidas ettevõtted kriisi üle elavad
Kui olukord leeveneb näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6%
Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14%
Kui olukord leeveneb kiiresti, siis peaks Eesti majandus taastuma üsna kiiresti ja järgmisel
aastal võib näha kiiret kasvu. Kui piirangud kestavad kauem, siis taastub majandus aeglasemalt
Valitsuse abi tasub suunata valdkondadesse, mis aitavad ära hoida pikaajalise majanduskahju
Praeguseks on ilmne, et koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangud kahjustavad oluliselt ettevõtete
tegutsemisvõimalusi ning sel aastal Eesti majandus kahaneb. Negatiivne mõju majandusele avaldub
erineval moel. Seni on Eestis koroonaviirusesse haigestunuid veel suhteliselt vähe, mistõttu otsene
mõju haigestunute töölt eemalejäämise tõttu on olnud väike. Suuremat mõju on avaldanud karantiinis
olemise nõue ja ka kogunemis- ja liikumispiirangute kehtestamine, tarneraskused, eksportturgude
langus, tarbimiskindluse vähenemine ja piiride sulgemine ning transpordiühenduste vähenemine või
suisa lõpetamine.
Tegevusvaldkonnast sõltuvalt on kriisi mõju ettevõtetele erinev. Kõige kiiremini ja seni ka kõige enam on
löök tabanud erinevaid teenindusasutusi: hotelle, restorane, ürituste ja reiside korraldajaid ning
transpordisektorit. Siiski pole puutumata jäänud ka teised tegevusalad ning eriolukorra kestes hakkavad
raskused süvenema.
Koroonaviiruse pandeemiaga kaasnevat lõplikku majanduskahju ulatust pole võimalik täpselt
prognoosida, küll aga saab anda ligikaudse hinnangu majanduslanguse suurusele eri stsenaariumite
korral. Majanduslanguse suurus sõltub sellest, millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub
tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada. Lühema piirangute aja
korral on majanduse taastumine väga kiire, aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks, siis on oluliselt
rohkem ettevõtteid, kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa
vaevalisem.
„Eesti inimesed ja ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul korduvalt näidanud, et muutuvate oludega
kohanemisel ollakse väga paindlikud ja nutikad. Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus
Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti. Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse
kohanemisvõime annab põhjust loota, et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab
Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.
Valitsuse praeguse otsuse kohaselt lõppeb eriolukord mai alguses. Kui samal ajal leevenevad piirangud
ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse
normaliseerumine, kahaneb Eesti majandus sel aastal umbes 6%. Saamata jäänud maksutulud ja
sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi
miljardi euro võrra ehk üle 3% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete
mõju riigieelarvele.
Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda,
mistõttu majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6%. Iga nädal eriolukorra pikenemist
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 16/53
Tartu maakond
Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes
poole protsendi jagu.
Kui piirangute periood pikeneb näiteks augusti alguseni, võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest
taastumine rohkem aega. Eesti majandus kahaneks sel juhul umbes 14%. Valitsemissektori eelarve
puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8% SKPst. See
hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.
Tegelik majanduslanguse ulatus ja koormus valitsemissektori eelarvele sõltub valitsuse abipaketiga ette
nähtud täiendavate kulutuste suurusest, milleks on praegu kavandatud umbes 2 miljardit eurot (umbes
7-8% SKPst sõltuvalt SKP vähenemise ulatusest). Osa sellest laekub maksudena riigikassasse tagasi,
kuid koormus riigieelarvele saab sel aastal olema väga suur.
Eesootava majanduslanguse valguses on selge, et kriisi mõjusid leevendades halveneb Eesti riigi
rahanduslik positsioon kasvava võlakoormuse tõttu märkimisväärselt. Kuigi täiendav tugi majandusele
valitsuse poolt on kujunenud olukorras tarvilik, tuleb otsuseid eelarveraha kulutamisel jätkuvalt
langetada kaalutletult. On äärmiselt tähtis suunata riigi abi võimalikult tõhusalt ja ennekõike
valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele. Oluline on toetada inimesi ja
ettevõtteid, et nad saaksid kriisiperioodil hakkama. Majanduse taastumist toetavaid samme valides
tuleks vältida otsuseid, mis ei leevenda otseselt ja tõhusalt raskustesse sattunud ettevõtete ja eraisikute
olukorda ning millele ei leita ühiskonnas laiapõhjalist toetust.
Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse, et
majandusolukord taastub pärast kriisi. Samas tuleb olla valmis selleks, et kriis on pikem ja sügavam
ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks. Valitsus on juba välja kuulutanud mõjusaid otsuseid,
mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute
säilitamisele. See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad, sõltub
juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile.
Seetõttu tasub oodata, millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles
seejärel teha otsused, millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud.
Kinnisvaraturg
(allikas Maa – amet, Statistikaamet)
2019. a Eesti kinnisvaraturu ostu – müügitehingute arv võrreldes eelneva 2018. a oluliselt ei muutunud,
kuid suurenes tehingute rahaline maht. Aktiivseim oli kinnisvaraturg Harju maakonnas, kus toimusid ligi
pooled kõikidest tehingutest. Eesti kinnisvaraturul tehti 2019. a kokku 48 948 ostu – müügi tehingut
võrreldes eelneva 2018. a 48 931 tehinguga. 2019. a kinnisvara ostu - müügitehingute kogumaht oli
kokku 3,61 miljardit eurot, mida oli 5,6% rohkem kui 2018. a. 2007. a. ning 2006. a oli vastav näitaja
suurem (vastavalt 3,8 miljardit ning 4,4 miljardit eurot).
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 17/53
Tartu maakond
Eesti kinnisvaratehingute (ost - müük) arv ja rahaline maht
2004 - 2020
18 000 1 400
17 000
1 300
16 000
1 200
15 000
14 000 1 100
13 000
1 000
12 000
900
11 000
10 000 800
9 000
700
8 000
600
7 000
6 000 500
5 000
400
4 000
300
3 000
2 000 200
20181Q
20161Q
20171Q
20191Q
2008 1Q
2010 1Q
2013 1Q
2015 1Q
2020 1Q
2004 1Q
2005 1Q
2006 1Q
2007 1Q
2009 1Q
2011 1Q
2012 1Q
2014 1Q
3Q
2Q
4Q
3Q
2Q
4Q
3Q
4Q
3Q
2Q
4Q
2Q
4Q
3Q
2Q
3Q
2Q
2Q
4Q
3Q
2Q
4Q
3Q
4Q
2Q
3Q
2Q
4Q
2Q
3Q
2Q
4Q
3Q
4Q
2Q
3Q
3Q
4Q
2Q
3Q
2Q
4Q
3Q
4Q
2Q
4Q
3Q
4Q
tehingute arv(vasak telg) rahaline maht(parem telg)
Allikas:Maa – amet
Käesoleva aasta I kv kinnisvaraturu ostu-müügitehingute koguarv püsib aastatagusest ajast 5
protsendipunkti võrra kõrgemal, kuid koguväärtus 6,5% madalamal. Kvartali võrdluses on nii tehingute
arv kui nende rahaline väärtus vähenenud. Uute korterite müük püsib eelmise kvartaliga võrdluses
peaaegu muutumatuna. Kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses 7,1% ning
analüüsiperioodile eelnevast kvartalist püsib hinnaindeks 8,3% kõrgemal. 2020. a I kv tehti kokku 11
630 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Võrdluses aastataguse
ajaga on käesoleva aasta I kv tehingute koguarv kasvanud 5,1%, kuid analüüsiperioodile eelnenud
kvartalist püsib I kv tehingute arv ligi 6% madalamal. Hetkel on päevakajaline majanduskriisi mõju
kinnisvaraturule teadmata, siis I kv põhjal olulisi järeldusi teha veel ei saa. See tähendab muutuseid
tehingute mahtudes ja hinnatasemetes saame analüüsida alles tagantjärele. Kvartali võrdluses on
kasvanud tehingute arv hoonestamata maade sektoris, kui lõppenud aasta IV kv võrdluses tehti ligi 3%
rohkem tehinguid. Hoonestatud maade sektoris on tehingute arv kvartali võrdluses langenud 15,3%
ning korteritega tehtud tehingute hulk on langenud 5,8%. Aastatagusest ajast püsivad kõrgemal kõikide
sektorite tehingute arvud – korteriomandite tehingute arv 7,4% ja hoonestamata maade ning
hoonestatud maade tehingute arv vastavalt 21% ja 6%.
Ostu-müügitehingute koguväärtus oli käesoleva aasta I kv 885 miljonit eurot, mis tähendab aasta
võrdluses 6,5% ja kvartali võrdluses ligikaudu 5% kahanemist. Kvartali võrdluses on rohkem rahalist
kapitali kaasatud ainult hoonestatud maade sektoris, vastavalt 3,8%. Hoonestamata maade ning
korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtused jäävad eelmise kvartali tulemustele alla, vastavalt
6% ja 9%. Samas aastases võrdluses on käesoleva aasta I kv koguväärtused hoonestamata maade ja
korteriomandite sektorites suuremad, kasv vastavalt 20,5% ja 13%. Hoonestatud maade sektori
koguväärtus jääb aastatagusest ajast ligi kolmandiku võrra madalamale ning põhjuseks olid eelmise
aasta I kv toimunud suuremahulised tehingud, mis hüppeliselt tõstsid I kv hoonestatud maade
turusektori koguväärtust.
Maakondlikul tasemel on ostu-müügitehingute teostamise aktiivsus tavapäraselt kõrgeim Harju
maakonnas (4924 tehingut) ning kui tavaliselt on ostu-müügitehingute arv kvartalis madalaim Hiiu
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 18/53
Tartu maakond
maakonnas, siis seekordselt on madalaima tehingute arvuga Põlva maakond (220 tehingut). Rahalist
kapitali kaasati samuti enim Harju maakonnas (569 miljonit eurot) ning vähim Põlva maakonnas – 4
miljonit eurot.
Korteriomanditega tehti I kv kokku 6396 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5079. Võrreldes tehingute
arvu aasta tagasi sama perioodiga, oli eluruumidega tehinguid käesoleva aasta I kv 7,4% enam. Samas
analüüsiperioodile eelnevast kvartalist püsib tehinguaktiivsus 5,8% võrra madalamal. Tehinguaktiivsuse
langusesse on kvartali võrdluses enim panustanud järelturul müüdud korteriomandid, mis on ühtlasi
arusaadav kuna järelturu korterid moodustavad turul enamuse. Samas on järelmüükide turg aktiivsem
kui aasta tagasi samal ajal. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus, mis oli I kv 453 miljonit eurot,
püsib aastases võrdluses ligi 13% võrra kõrgemal ning 9% võrra madalamal kui analüüsiperioodile
eelnenud kvartalis. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal oli 2020. aasta I kv ligi
21% kõikide eluruumide tehingutest. Kokku müüdi käesoleva aasta I kv 1231 uut korterit, mis on 32 uut
korterit vähem kui eelmises kvartalis. Harju maakonnas oli esmamüükide arv 1015, sealhulgas Tallinnas
643 ning ainuüksi Tallinnas müüdud uued korterid moodustasid 52% kõikidest Eestis müüdud uutest
korteritest. Tartu maakonnas müüdi 141, sealhulgas Tartu linna asustusüksuses 74 uut korterit ning
Pärnu maakonnas 53, sealhulgas Pärnu linna asustusüksuses 50 uut korterit.
Käesoleva aasta I kv seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine hind 2563 €/m², aastane ruutmeetrihinna
kasv sealjuures 14%. Samas järelturult saadava korteri keskmine hind oli 1 850 €/m², ning aastane kasv
6%. Jättes ruutmeetrihinna arvutusel välja Tallinna, siis maksis 2020. a I kv seisuga uute
korteriomandite ruutmeeter Eestis keskmiselt 1 859 €/m² ning aastataguse ajaga võrdluses on kasv
olnud 8%. Eesti (v.a Tallinn) järelturu korteri ruutmeetrihind on I kv seisuga 730 €/m², kasv aastases
võrdluses 14%. 2020. a I kv tehinguandmetele tuginedes kujunes uue 2- toalise korteri (pindala
vahemikus 40–55 m²). 2 ) maksumuseks Tallinnas keskmiselt 125 349 eurot (2 712 €/m²).
Uus 2- toaline korter maksis Tartu linnas keskmiselt 112 030 eurot (2 287 €/m²) ning Pärnu linnas 85
269 eurot (1 774 €/m²). Järelturu 2- toalise korteri maksumuseks oli Tallinnas keskmiselt 86 359 eurot (1
828 €/m²). Vaadates Tallinnast välja, siis maksis järelturu 2- toaline korter Tartu linnas keskmiselt 69
017 eurot (1 461 €/m²) ning Pärnu linnas keskmiselt 57 056 eurot (1 196 €/m²).
Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus käesoleva aasta I kv 5 207 ostu-
müügitehingut, mis on ligi 16% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ning 4% vähem kui
analüüsiperioodile eelnenud kvartalis. Tehingute koguväärtus oli I kv 397 miljonit eurot ning aasta tagasi
sama perioodiga võrdluses on turul kaasatud rahalise kapitali maht kahanenud ligi 22%. Võrdluses
eelmise kvartaliga oli kinnisasjadega tehtud tehingute koguväärtuse kasv marginaalsed 0,3%i. I kv tehti
hoonestamata maadega 3534 tehingut ning hoonestatud maadega 1673 tehingut. Enamuse
kinnisasjadega tehtud tehingute koguarvu ja – väärtuse aastasest kasvust on andnud just
hoonestamata maade turusektor, kus I kv kasvas aastases võrdluses aktiivsus enim nii hoonestamata
elamumaa kui maatulundusmaa sihtotstarbega tehingute arvelt.
Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida arvutatakse alates 2003. a III kv, on kokku
pandud korteriomandite, hoonestatud elamumaa ning hoonestamata maa hinnaindeksitest –
eesmärgiga kirjeldada terviklikumalt kogu kinnisvaraturu hinnadünaamikat. Kinnisvara hinnaindeks
kasvas aastases võrdluses ligi 7%i ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 8,3% kasvu.
Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 16%, kuid hoonestamata maa ning
hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid vastavalt 5,8% ja 7,9%. Võrdluses eelmise kvartaliga on
korteriomandite hinnaindeks kasvanud ligi 13%, hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud ligi 2%, kuid
hoonestatud elamumaa hinnaindeks langenud marginaalse 1 protsendipunkti võrra.
Ehitushinnaindeks tõusis 2019. a võrreldes 2018. a keskmisega 1,9%. Möödunud aasta IV kv oli
ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. a IV kv võrreldes 1,7%.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 19/53
Tartu maakond
Võrreldes 2018. a keskmisega, kallines möödunud aastal tööjõud 4,3%, masinate kasutamine 2,0% ja
materjalide hind 0,7%. III kv võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide kallinemine, mis andis
44% kogu kvartali muutusest. Võrreldes 2018. a IV kv, andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust poole.
Elamumaa
Maa - ameti andmetel tehti 2019. a Eestis hoonestamata elamumaaga 2405 tehingut kokku 116,1 mln
euro eest. Võrreldes 2018. a vähenes tehingute koguarv ca 10%, kuid koguväärtus jäi praktiliselt
samale tasemele. Nii müüjate kui ostjate hulgas oli rohkem juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute aktiivsus
on langenud.
Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2019. a maakondade lõikes oluliselt, olles näiteks
0,5 €/m² Põlva maakonnas ning 23,7 €/m² Harju maakonnas.
Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades suure enamuse
Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest. Alates 2015. a on Harju maakonna osakaal kogu Eesti
hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses langenud.
Harju maakonnas oli hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 23,7 eurot (keskmine 40,8
eurot), Tartu maakonnas 15,9 eurot (keskmine 29,4 eurot). Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna
Kesklinna linnaosas. Tallinna Kesklinna ja selle ümbruse kõrge hinnatase on tugevalt mõjutatud
suuremahulistest ehitusõiguse müükidest.
Aktiivsemate maakondade (Harju, Tartu, Pärnu) puhul hinnatakse maatükki, mille pindala on vahemikus
1 000 – 1 500 ruutmeetrit. Tallinna puhul on hinnatuim pindalavahemik 500 – 1 000 ruutmeetrit.
Pakkumine
Tallinnas ja Harjumaal tervikuna oli 2019. a hoonestamata elamumaa pakkumine langustrendis ja
müügipakkumiste hinnad liikusid tõusutrendis. Aastaga tõusid keskmised pakkumishinnad ca 20% ja
keskmine pakkumishind oli 80 €/m², kuid reaalne hinnatõus oli oluliselt väiksem. Sageli on omanike
ootused liiga kõrged ega vasta reaalsele olukorrale ja seda eriti arendusprojektide puhul.
Vaadates Harjumaa ja Tallinna elamumaa kruntide turgu, siis tänasel pakutaval hinnatasemel ületab
pakkumine nõudlust kuna lisaks avalikul pakkumisel olevatele kruntidele on olemas mitmeid
pooleliolevaid arendusi või valmiva detailplaneeringuga projekte. Sarnaselt elamute turuga jätkub ka
elamumaa kruntidel hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt. Hinnatud asukohtades, eelkõige
Tallinnas ja linna vahetus läheduses võib märgata viimase aasta jooksul müügipakkumiste hulga
vähenemist ja hindade tõusu. Eriti on tõusnud Tallinna lähedase Rae valla populaarsus. Harjumaal ja
Tallinnas kokku on pakkumiste hulk viimase aasta jooksul püsinud samal tasemel.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 20/53
Tartu maakond
Hoonestamata elamumaa ostu-müügi tehingud 2019.a
Allikas: Maa - amet
Haritava maa turuülevaade
Haritava maa müügihinnad on Eestis pidevas tõusutrendis. Üldjuhul ostetakse maid senise
põllumajandustegevuse laiendamiseks, uue alustamiseks või mitmesuguste toetuste saamiseks.
Investorile on maaost rahapaigutus, mis võimaldab renditulu teenida, talunik ostab maaharimiseks.
Keskmise ja kõrgema hinnaga põllumaa müümise eelduseks on hea ligipääsuga piisavalt suur ja
toetusõiguslik kvaliteetne põllumassiiv. Maksimaalse ühiku hinnaga õnnestub müüa põllumaad suurte
põllumajandusettevõtete lähipiirkonnas, eriti kui ettevõttel on maad juurde vaja. Hinnatõusu ja tehingute
arvu mootoriks haritavate maade turul on olnud Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Kuigi
põllumehed ei ole rahul veel selle suurusega ja toetuste mõju haritava maa turule on esialgu
tagasihoidlik, on järsult suurenenud nõudlus võimaldanud kasvada ka tehinguhindadel. Talunik ostab
põllumaad üldjuhul vaid siis, kui see paikneb tema seni haritavate maade läheduses, lähtudes
kohalikust hinnatasemest. Kuna suuremad põllumajandustootjad pressivad peale, peavad paljud
talunikud tegema maa sundostu tegevuse jätkamiseks. Vastasel juhul jääb neil üle maid rentida —
rendihind oleneb ühtse pindalatoetuse suurusest. Kohati ületab rendihind juba pindalatoetust, rääkimata
ajast, mil sai maad rentida vaid maamaksu tasumise ja maa korrashoidmise eest. Tartumaal on
põllumaa rendihind umbes 60-100 €/ha. Maade rendihuvi on kasvatanud võimalus küsida toetusi ka
vaid niitmise eest. Kokkuostjad on viinud maade hinnad üles. Põllumaade kokkuostjad jagunevad kahte
rühma: esimeste äriplaan on keskendunud pikkadeks aastateks vaid PRIA toetuste
sissekasseerimiseks, teostades toetuse aluseks olevaid miinimumnõudeid, nt heina niitmist; teine rühm
ostab haritavat maad kokku eesmärgiga müüa need suurtele investoritele ja fondidele. Kokkuostjad on
eriti huvitatud suurtest põllumassiividest, mis on vähemalt 500 hektarit. Mõistagi on huvi 1000 hektarise
(Eestis on selliseid suuri põllumassiive vähe) ja suurema maatüki vastu eriti suur. Sel juhul ollakse
valmis maksma keskmisest palju kõrgemat hinda. Suured põllumaade massiivid on koondunud praegu
juriidiliste isikute kätte, ühes piirkonnas asuvaist maadest moodustatakse paketid, mis liiguvad ühelt
äriühingult teisele.
Tartu maakonnas on eelmise aasta andmete alusel on põllumaa müügihinnad on vahemikus 500-
112 000 eurot, hektari keskmine ruutmeertihind on ca 3500 eurot.
Haritava maa hektari mediaanhind on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud ning 2020. aasta I
kvartalis oli selleks 3500 eurot, mis oli omakorda 2019. aasta sama kvartaliga võrreldes 345 euro võrra
kõrgem. Maakondade võrdluses oli haritava maa hind kõrgeim Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonnas, kus
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 21/53
Tartu maakond
hektari mediaanhind oli üle 4000 euro. Haritav maa oli odavaim Saare, Lääne, Pärnu ja Ida-Viru
maakonnas, kus hektari mediaanhind jäi alla 3000 euro. Siinkohal tasub meeles pidada, et kvartali ostu-
müügitehingute arv on maakonniti võrdlemisi väike, mistõttu võivad maakondade mediaanväärtused olla
mõjutatud üksikutest tehingutest. Hiiu maakonnas on tehtud 2 tehingut, mistõttu ei ole kaardil esitatud
selle maakonna hektari mediaanhinda. (Allikas: Maa-amet)
Allikas: Maa-amet
Piirkonna turuülevaade
Kambja valla elamu- ja elamumaa turg on otseses sõltuvuses Tartu lähedusest ja kohalikust
lähiümbruse infrastruktuurist. Kuigi piirkonnas on mitmeid väiksemaid arendusprojekte, toimub enamik
tehinguid Tartu vahetus läheduses Tõrvandi ja Ülenurme aleviku piirkonnas ja Soinaste külas.
Piirkonnale tervikuna on positiivselt mõjunud mitmete tehnoparkide (töökohad) areng.
Haaslava külas on viimastel aastatel toimub aktiivne ehitustegevus, kiiresti areneb Papli ja Pajuse
teede piirkonnad.
Viimase aasta jooksul on hoonestamata elamumaa hinnatõus olnud Tartu lähedases hinnatud
piirkonnas 10 – 20% sõltuvalt ehitusõigusest, täpsemast asukohast ja tehnovõrkudest. Haaslava
alevikus on kõige rohkem hinnatud aleviku keskuse piirkonnas loodusliku kõrghaljastusega alal
paiknevad krundid, oluliselt vähem hinnatud on maantee läheduses paiknevad krundid.
Enamik tehinguid elamumaa kruntidega on viimase paari aasta jooksul toimub vaadeldavas piirkonnas
hinnavahemikus 10 – 25 €/m². Kruntide müügiperioodid on tavaliselt kuni 6 - 12 kuud.
Järjest enam soetatakse endale ka elamukrunt linnast kuni 30 km kaugusele. Seejuures on oluline hea
transpordi ühendus linnaga, privaatsus ja looduskaunis koht.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 22/53
Tartu maakond
Suurest pakkumisest tingitud konkurents, valdade mittevastavus suurenenud elanikkonna vajadustele ja
eramute ehitushindade tõus soosib pigem valmis eramuga kinnistu ostmist Tartus või selle läheduses.
Hoonestamata krundi suurim turuväärtust määrav tegur on tema asukoht, sellele järgneb ehitusõigus
ehk millises mahus ja kui palju võib antud krundile ehitada – kahe kõrvuti asetseva krundi turuväärtus
võib erineda mitmeid kordi. Ilma detailplaneeringuta krundi ost on riskantne, kuna ei ole teada täpsed
ehitusõigused ning nende kooskõlastamisteni võib kuluda aastaid.
Põllumaade puhul on turuväärtuse mõjutavaks teguriteks eelkõige asukoht, piirkonna infrastruktuur (s.h.
piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsus), mullaliik ja –viljakus, kinnistu pindala, kuju ja
juurdepääsu võimalus. Olulist rolli mängib kinnistu olemasolu PRIA põllumassiivide registrist.
Põllumajandustootjad on huvitatud eelkõige PRIA-s deklareeritud ja toetuskõlblikus kinnistuses. Enim
nõutud on suured maatükid (10 ha ja enam põllumaad), millel on tasane pinnareljeef ja korrapärane
kuju. Suuremate põllumaa kasutusfunktsiooniga maatükkide eest ollakse nõus maksma iga hektari eest
rohkem.
Tehingud hoonestamata kinnistutega (Tartu maakond, Kambja vald, 01.01.2019 – 31.12.2019)
Pindala(m2) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /m2)
Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine Standardhälve
elamumaa 153 1 910,3 5 316 527 210 498 000 0,87 67,00 21,32 22,53 12,41
maatulundusmaa 85 53 816,7 5 687 133 200 1 548 000 0,02 20,06 0,50 1,41 2,72
muu 10 2 151,8 231 203 1 120 000 0,00 77,42 5,29 21,20 30,01
segamaa 13 13 597,2 2 171 200 11 000 480 000 1,37 35,06 28,98 21,90 12,82
tootmismaa 4 *** *** *** *** *** *** *** *** ***
ärimaa 7 5 346,7 697 866 10 400 162 000 2,27 40,35 22,20 21,30 13,81
Tehingud haritava maa kinnistutega (Tartu maakond, Kambja vald, 01.01.2020 – 20.05.2020)
Pindala(m2) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /m2)
Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine Standardhälve
elamumaa 53 1 684,0 1 535 000 1 250 66 000 1,07 40,22 17,61 20,57 10,91
maatulundusmaa 44 63 253,3 1 673 097 700 336 000 0,07 5,46 0,49 0,77 0,91
muu 6 3 293,7 9 361 200 6 500 0,02 21,25 0,37 3,90 8,51
segamaa 4 *** *** *** *** *** *** *** *** ***
tootmismaa 3 *** *** *** *** *** *** *** *** ***
ärimaa 2 *** *** *** *** *** *** *** *** ***
Allikas: Maa - amet
Tartu maakonnas Kambja vallas on müügis praegu kokku 116 hoonestamata kinnistut, neist 9
maatulundusmaa sihtotstarbega (kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel), nende müüjate poolt soovitud
pakkumiste hinnatase jääb vahemikku 5 900 € kuni 295 000 €.
Antud piirkonnas on nõudlus ja pakkumine tasakaalus.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 23/53
Tartu maakond
4.1. Turustatavuse analüüs1
Hinnatava vara üksikisikud, põllumajandusettevõtted
lõppkasutajad
Lõppkasutajaid piirkonnas paiknevad põllumajandusega tegelevad isukud ja ettevõtted
iseloomustavad tunnused
Hinnatava vara määratletud piirkond rahuldab turuosalejaid, kes on huvitatud antud liiki
turusegment kinnisvarast
Kui suur osa lõppkasutajateks on enamus isikud, kes eelistavad piirkonda, kus ei ole
lõppkasutajatest soovib tihedat liiklusvoogu ja suured kinnistud
hinnatavat vara
Pakkumine turul Kambja vallas hinnad sõltuvad asukohast, kinnistu suurusest,
ligipääsetavusest, vt p 4.2.
Müügiperiood prognoositav müügiperiood on tänases majandussituatsioonis hinnangul
ca 6 kuud
Alternatiivsed kasutused puuduvad
Hinnatav turusektor on stabiilne. Lähiajal ei prognoosi me hinnatavas turusegmendis hinnatõusu.
4.2. Konkureeriv pakkumine
Hinnatav vara ei ole müügipakkumiste hulgas.
Valik pakkumisi hoonestamata elamu- ja maatulundusmaadega Kambja vallas:
1 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik
turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja
jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse
analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara
turusegmendis objektiivsemalt.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 24/53
Tartu maakond
Allikas: www.kv.ee
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 25/53
Tartu maakond
5. Turuväärtuse hindamine
5.1.Parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat
kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult
otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3).
Arvestades hinnatava vara paiknemist, suurust ning olemasolevat maakasutuse sihtotstarvet (tegemist
hoonestamata maatulundusmaaga), võib hinnatava vara parimaks kasutuseks pidada olemasolevat
kasutust ehk hoonestamata maatulundusmaa.
Hinnatava varaga sarnaseid varasid ostetakse eelkõige vaid omakasutusse – väljaüürimise eesmärgil ei
ole sellist varade soetamine tavaks. Seetõttu võib hinnatava vara parimaks kasutuseks pidada eelkõige
omakasutust. Samas ei saa välistada hinnatava vara soetamist pikemaajalise investeerimise /
arendamise eesmärgil, kuid see on võrreldes omakasutusse ostmisega märksa vähem tõenäolisem.
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt
kaubeldakse. Hindamisel on kasutatud võrdlusmeetodit, kuna analoogsete varadega kaubeldakse
peamiselt müügi- mitte üüriturul.
Võrdlusmeetod
Võrdlusmeetod (sales comparison approach) põhineb analüüsil, mille alus on hinnatava vara võrdlus
sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas
tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus.
Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis
maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse
võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui võrdlemisel aluseks olevad tehingud on tehtud vaba turu
tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. (EVS 875-
11:2014)
Piisavalt aktiivse turu olemasolul võib seda meetodit pidada turuväärtuse hindamiseks sobivaimaks ja
täpsemaks.
Võrdlusmeetod on eelistatum nende varade hindamisel, mida tavaliselt ei osteta tuleviku rahavoo
eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige nende varade hindamisel, mida omanik kasutab ise ning mis
tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete kaudu
keerukas iseloomustada. (EVS 875-11:2014).
6. Võrdlusmeetodi rakendus
Hindamisel arvestame järgmiste hinnatava vara turuväärtust mõjutavate teguritega
Positiivsed (+) Negatiivsed (-)
hea juurdepääs ebastabiilne majandussituatsioon
sotsiaalobjektide lähedus
Alljärgnevalt hindame vara turuväärtuse, kasutades võrdlusmeetodit. Hindajal on teada järgmised
hinnatava varaga võrreldavates piirkondades asuvate ja kaudselt võrreldavate kinnistute ostu-
müügitehingud.
Tehingu Tehinguhind, Krundi
Nr Asukoht Muu info
aeg € pind, m2
Räni küla, maatulundusmaa 100%, haritav põllumaa, hea
1 Kambja vald, 2020.04 30 000 28 164 juurdepääs, registreeritud PRIA põllumassiivide
Tartumaa registris
Luke küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt võsastunud
2 Nõo vald, 2020.04 18 517 27 300
põllumaa, hea juurdepääs
Tartumaa
Lääniste küla,
maatulundusmaa 100%, ca pool kinnistust metsamaa
3 Kastre vald, 2020.04 45 000 171 500
ja pool kinnistust põllumaa, hea juurdepääs
Tartumaa
Luke küla,
maatulundusmaa 100%, ca pool kinnistust metsamaa
4 Nõo vald, 2020.04 45 000 153 800
ja pool kinnistust haritav maa, rahuldav juurdepääs
Tartumaa
Pühi küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt metsamaa, rahuldav
5 Kambja vald, 2020.03 36 500 68 199
juurdepääs
Tartumaa
Pühaste küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa,
6 Elva vald, 2020.03 29 250 82 100
rahuldav juurdepääs
Tartumaa
Võsivere küla,
maatulundusmaa 100%, osaliselt haritav põllumaa,
7 Elva vald, 2020.03 12 126 43 000
osaliselt looduslik rohumaa, rahuldav juurdepääs
Tartumaa
Lääniste küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa,
8 Kastre vald, 2020.03 62 676 209 100
osaliselt metsamaa, hea juurdepääs
Tartumaa
Vellavere küla, maatulundusmaa 100%, valdavalt soostunud
9 Elva vald, 2020.03 12 565 62 800 metsamaa, osaliselt looduslik rohumaa ja haritav maa,
Tartumaa rahuldav juurdepääs
Lembevere küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa,
10 Elva vald, 2020.02 20 000 48 200
hea juurdepääs
Tartumaa
Metsalaane küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt võsastunud
11 Elva vald, 2020.02 27 000 199 400
põllumaa, osaliselt looduslik rohumaa, hea juurdepääs
Tartumaa
Uhti küla, maatulundusmaa 100%, haritav põllumaa, hea
12 Kambja vald, 2020.01 30 000 45 700 juurdepääs, registreeritud PRIA põllumassiivide
Tartumaa registris
Kaatsi küla, maatulundusmaa 100%,valdavalt haritav põllumaa,
13 Kambja vald, 2020.01 10 499 31 800 osaliselt looduslik rohumaa, juurdepääs läbi
Tartumaa naaberkinnistute
Ervu küla,
maatulundusmaa 100%, valdavalt haritav põllumaa,
14 Elva vald, 2019.10 10 350 22 900
hea juurdepääs
Tartumaa
NB! Võrdlustehingute hinnad koos käibemaksuga.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 27/53
Tartu maakond
Oma olemuse, suuruse, ja asukoha poolest on eeltoodud tehingutest hinnatava varaga
enimvõrreldavad tehingud nr 1, 12 ja 13.
Kohandamisel lähtutakse kinnistu / katastriüksuse pinnaühiku hinnast, kuna analoogsete varade puhul
kajastab see vara väärtust täpsemini. Kohandamise eesmärk on hinnata, kui palju oleks maksnud
võrreldav kinnisvara, kui see ei erineks hinnatavast kinnisvarast. Siiski jäävad väärtusteguritele antud
kaalud suhteliselt subjektiivseks ning sõltuvad suuresti hindaja tehtud otsusest ning valikutest.
Hindaja on valinud võrdluseks 7 väärtustegurit, mida on kohandatud. Võrdlustehingute kohandamisel
arvestatakse hinnatava varaga võrreldes turuväärtust alandav tegur negatiivse märgiga ja turuväärtust
tõstev tegur positiivse märgiga. Kohandatud tulemuste baasil leiame kaalutud keskmise tulemuse,
seejuures saab suurema osakaalu väiksema kohandusteguriga tehing jne ehk hindamisvaraga
enimsarnane tehing.
Kohandamisel on arvestatud järgnevaid kohanduselemente:
Ajaline kohandus – alates 2020.aasta algusest ei ole me hinnatavas turupiirkonnas olulisi
hinnamuutusi täheldanud;
Piirkonna kohandus – võrdlusvarad paiknevad sarnases piirkonnas;
Asukoha kohandus – võrdlusvarad paiknevad sarnases asukohas;
Krundi suurus – põllumaade puhul suurema pindalaga kinnistud enam eelistatud, kuna lihtsam harida;
Detailplaneering/ehitusõigus –detailplaneeringu ja/ või ehitusõiguse olemasolu tõstab oluliselt vara
väärtust
Maakasutuse kuju,kõlvikuline koosseis – võrdlusvarad on 100% haritavad põllumaad;
Protsentuaalse kohanduse minimaalne täpsus on 5%.
Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele
numbriga 28203:003:0056:
Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13
Savi,
Visnapuu küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla,
Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa
Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499
Kinnistu suurus, m² 91 000 28 164 45 700 31 800
Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33
Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020
Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja
0,0% 0,0% 0,0%
Ajaldatud pinnaühiku
1,07 0,66 0,33
hind, €/m²
Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise
infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti
Visnapuu külas külas külas külas
parem sarnane sarnane
-10% 0% 0%
Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi
juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute
sarnane sarnane halvem
0% 0% 20%
Kinnistu 91 000 28 164 45 700 31 800
suurus ², m²
mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt
30% 20% 30%
Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi
maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa,
detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering
kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav
kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa
koosseis
sarnane sarnane sarnane
0% 0% 0%
Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa
100% 100% 100% 100%
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Sum.kohandus 20% 20% 50%
Kohandatud hind, € 1,28 0,79 0,5
Kohanduse abs.∑ 40% 20% 50%
Kaal ³ 1,00 0,30 0,50 0,20
Kaalutud keskmine € 0,88 0,38 0,4 0,1
Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja
negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,88 €/m² ehk
kokku:
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 29/53
Tartu maakond
Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi:
91 000 m2 x 0,88 €/m2 = 80 080 € e ca 80 000 €.
Äralõike hindamine
Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate
kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada
kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda
vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise
väärtuse kaudu. (EVS 875- 12)
Projektijärgse äralõike suurusega 1 449 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku
turuväärtusest:
1 149 m² x 0,88 €/m2 = 1 011,12€ e ca 1 011 €
Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem),
siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam.
Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel
olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole.
Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest
ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust.
NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu.
Vastavalt esitatud äralõike projektile toimub katastriüksusel numbriga 28203:003:0056 puude ja
võsa osaline raadamine (raie, mida tehakse, võimaldamaks maa kasutust muul otstarbel peale
metsa kasvatamise nt teemaa-alad ja liinitrassid).
Vastavalt Metsahindaja OÜ poolsete spetsialistide arvamusele on raiemaht ca 2-3 m², mida saab
kasutada küttepuudeks ja mille väärtus on arvestuslikult 100 eurot.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 30/53
Tartu maakond
Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele
numbriga 28203:003:0057:
Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13
savi,
Visnapuu küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla,
Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa
Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499
Kinnistu suurus, m² 34 200 28 164 45 700 31 800
Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33
Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020
Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja
0,0% 0,0% 0,0%
Ajaldatud pinnaühiku
1,07 0,66 0,33
hind, €/m²
Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise
infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti
Visnapuu külas külas külas külas
parem sarnane sarnane
-10% 0% 0%
Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi
juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute
sarnane sarnane halvem
0% 0% 20%
Kinnistu 34 200 28 164 45 700 31 800
suurus ², m²
mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt
0% -5% 0%
Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi
maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa,
detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering
kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav
kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa
koosseis
sarnane sarnane sarnane
0% 0% 0%
Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa
100% 100% 100% 100%
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Sum.kohandus -10% -5% 20%
Kohandatud hind, € 0,96 0,63 0,4
Kohanduse abs.∑ 10% 5% 20%
Kaal ³ 1,00 0,40 0,45 0,15
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 31/53
Tartu maakond
Kaalutud keskmine € 0,72 0,38 0,28 0,06
Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja
negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,72 €/m² ehk
kokku:
Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi:
34 200 m2 x 0,72 €/m2 = 24 624 € e ca 25 000 €.
Äralõike hindamine
Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate
kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada
kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda
vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise
väärtuse kaudu. (EVS 875- 12)
Projektijärgse äralõike suurusega 220 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku
turuväärtusest:
220 m² x 0,72 €/m2 = 158,4€ e ca 158 €
Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem),
siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam.
Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel
olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole.
Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest
ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust.
NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 32/53
Tartu maakond
Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele
numbriga 28203:003:0080:
Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13
Oru,
Kullaga küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla,
Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa
Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499
Kinnistu suurus, m² 35 800 28 164 45 700 31 800
Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33
Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020
Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja
0,0% 0,0% 0,0%
Ajaldatud pinnaühiku
1,07 0,66 0,33
hind, €/m²
Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise
infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti
Kullaga külas külas külas külas
parem sarnane sarnane
-10% 0% 0%
Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi
juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute
sarnane sarnane halvem
0% 0% 20%
Kinnistu 35 800 28 164 45 700 31 800
suurus ², m²
mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt
0% -5% 0%
Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi
maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa,
detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering
kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav
kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa
koosseis
sarnane sarnane sarnane
0% 0% 0%
Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa
100% 100% 100% 100%
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Lisaväärtus Tiik puudub puudub puudub
10% 10% 10%
Sum.kohandus 0% 5% 30%
Kohandatud hind, € 1,07 0,69 0,43
Kohanduse abs.∑ 20% 15% 30%
Kaal ³ 1,00 0,40 0,45 0,15
Kaalutud keskmine € 0,8 0,43 0,31 0,06
Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja
negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,8 €/m² ehk
kokku:
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 33/53
Tartu maakond
Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi:
35 800 m2 x 0,8 €/m2 = 28 640 € e ca 29 000 €.
Äralõike hindamine
Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate
kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada
kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda
vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise
väärtuse kaudu. (EVS 875- 12)
Projektijärgse äralõike suurusega 334 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku
turuväärtusest:
334 m² x 0,8 €/m2 = 267,2€ e ca 267 €
Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem),
siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam.
Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel
olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole.
Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest
ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust.
NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 34/53
Tartu maakond
Turuväärtuse hindamiseks kohandame võrdluseks kasutatud turutehinguid hinnatavale katastriüksusele
numbriga 28203:003:0078:
Näitaja ¹ Hinnatav vara Võrdlusvara nr 1 Võrdlusvara nr 12 Võrdlusvara nr 13
Mäe,
Kullaga küla, Räni küla, Uhti küla, Kaatsi küla,
Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa Kambja vald, Tartumaa
Tehingu hind, € 30 000 30 000 10 499
Kinnistu suurus, m² 18 570 28 164 45 700 31 800
Pinnaühiku hind, €/m² 1,07 0,66 0,33
Tehingu aeg aprill 2020 jaanuar 2020 jaanuar 2020
Ajaldamine ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja ajaldamist ei vaja
0,0% 0,0% 0,0%
Ajaldatud pinnaühiku
1,07 0,66 0,33
hind, €/m²
Piirkonna hinnang asub keskmise asub hea asub keskmise asub keskmise
infrastruktuuriga infrastruktuuriga Räni infrastruktuuriga Uhti infrastruktuuriga Uhti
Kullaga külas külas külas külas
parem sarnane sarnane
-10% 0% 0%
Asukoha hinnang, hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja hea juurdepääs ja juurdepääs läbi
juurdepääs nähtavus nähtavus nähtavus naaberkinnistute
sarnane sarnane halvem
0% 0% 20%
Kinnistu 18 570 28 164 45 700 31 800
suurus ², m²
mastaabiefekt mastaabiefekt mastaabiefekt
-5% -10% -5%
Üld- ja detailplaneering üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi üldplaneeringu järgi
maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa, maatulundusmaa,
detailplaneering detailplaneering detailplaneering detailplaneering
kehtestamata kehtestamata kehtestamata kehtestamata
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Maakasutuse korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav korrapärane, haritav
kuju,kõlvikuline maa, maa maa maa
koosseis
sarnane sarnane sarnane
0% 0% 0%
Sihtotstarve Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa Maatulundusmaa
100% 100% 100% 100%
võrreldav võrreldav võrreldav
0% 0% 0%
Sum.kohandus -15% -10% 15%
Kohandatud hind, € 0,91 0,59 0,38
Kohanduse abs.∑ 15% 10% 25%
Kaal ³ 1,00 0,40 0,45 0,15
Kaalutud keskmine € 0,69 0,36 0,27 0,06
Võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja
negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava vara pinnaühiku turuväärtuseks 0,69 €/m² ehk
kokku:
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 35/53
Tartu maakond
Seega on katastriüksuse turuväärtus võrdlusmeetodi:
18 570 m2 x 0,69 €/m2 = 12 813 € e ca 13 000 €.
Äralõike hindamine
Hindamisel on lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate
kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõige väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada
kinnisasja väärtuse vähenemist. Kui tegemist on äralõikega, mida turu kontekstis ei saa käsitleda
vabalt kaubeldava kinnisasjana, siis iseloomustatakse väärtuse vähenemist kinnisasja keskmise
väärtuse kaudu. (EVS 875- 12)
Projektijärgse äralõike suurusega 363 m² hüvitusväärtuse puhul soovitame lähtuda leitud pinnaühiku
turuväärtusest:
363 m² x 0,69 €/m2 = 250,47€ e ca 251 €
Kuigi äralõike suurus on tavaliselt väiksem kui kogu kinnistu pindala (ühikuhind peaks olema kõrgem),
siis just väikesest pindalast tingituna (puudub eraldi kasutusvõimalus) oleks ühikuhind madalam.
Hüvitusväärtuse hindamisel tuleb arvestada kaasneva kahju hüvitamisega. Antud äralõige hindamisel
olulisi kaasnevaid kahjusid ei ole.
Meie hinnangul riigimaantee ehitamine teeäärsete kinnistuomanikele eraldi kahju kaasa ei too, sest
ehitamine toob kaasa parema ligipääsu, mis omakorda võib tõsta kinnistute turuväärtust.
NB! Saadud tulemused ei sisalda käibemaksu.
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 36/53
Tartu maakond
Lisa nr 1 – Fotod varast
katastriüksus numbriga 28203:003:0057
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 37/53
Tartu maakond
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 38/53
Tartu maakond
katastriüksus numbriga 28203:003:0056
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 39/53
Tartu maakond
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 40/53
Tartu maakond
katastriüksus numbriga 28203:003:0080
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 41/53
Tartu maakond
katastriüksus numbriga 28203:003:0078
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 42/53
Tartu maakond
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 43/53
Tartu maakond
Lisa nr 2 – Väljatrükk kinnistusregistrist
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 44/53
Tartu maakond
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 45/53
Tartu maakond
Lisa nr 3 - Maa-ameti kitsenduste kaart
katastriüksus numbriga 28203:003:0057
Allikas: Maaamet.ee
Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
ühisosa ühisosa
ULATUSE_NIMETUS ULATUS KLASS m2 %
Maaparandushoiuala 30523 MPS 30523,37 89,29
Elektripaigaldise kaitsevöönd 1719 ELPKV 1719,39 5,03
Ranna või kalda veekaitsevöönd 227 RAND 227,01 0,66
Eesvoolu kaitsevöönd 2082 2081,56 6,09
Avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd 2702 TEEKV 2702,15 7,9
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 46/53
Tartu maakond
katastriüksus numbriga 28203:003:0056
Allikas: Maaamet.ee
Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
ühisosa ühisosa
ULATUSE_NIMETUS ULATUS KLASS m2 %
Maaparandushoiuala 88456 MPS 88455,88 97,24
Avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd 9994 TEEKV 9993,56 10,99
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 47/53
Tartu maakond
katastriüksus numbriga 28203:003:0080
Allikas: Maaamet.ee
Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
ühisosa ühisosa
ULATUSE_NIMETUS ULATUS KLASS m2 %
Elektripaigaldise kaitsevöönd 1636 ELPKV 1636,03 4,57
Püsielupaiga sihtkaitsevöönd 5176 KOBPSU 5176,24 14,45
Elektripaigaldise kaitsevöönd 53 ELPKV 53,25 0,15
Elektripaigaldise kaitsevöönd 445 ELPKV 445,24 1,24
Avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd 4961 TEEKV 4961,29 13,85
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 48/53
Tartu maakond
katastriüksus numbriga 28203:003:0078
Allikas: Maaamet.ee
Kinnistu kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
Avalikult
kasutatava
tee
ULATUSE_NIMETUS kaitsevöönd
ULATUS 3077
KLASS TEEKV
ühisosa m2 3076,56
ühisosa % 16,57
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 49/53
Tartu maakond
Lisa nr 4 – Projektijärgne äralõige
Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0057
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 50/53
Tartu maakond
Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0056
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 51/53
Tartu maakond
Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0080
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 52/53
Tartu maakond
Äralõige katastriüksusest nr 28203:003:0078
Hoonestamata kinnistu SAVI, Kullaga küla ja Visnapuu küla, Kambja vald, © Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ lk 53/53
Tartu maakond
Vastavuskinnitus standardi nõuetele
Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane
pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.
Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria
EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.
Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana.
Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud
ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Töö koostanud hindaja Töö kinnitanud hindaja
Meljo Puna, EKHÜ liige Natalja Rüütel, EKHÜ liige
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, kutstunnistuse Vara hindaja, tase 7, kutstunnistuse nr 127186
nr 119640 Maa-ameti tegevuslitsents 123MA-mh
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
81
23 ;PK 57+60 ;MS
_1
3.80
82
1.0 3.5 1.0
R5
R5
138,75 139,66
0.50
R15
1.25
5
0.2
14 R15
3.5
4.5
15
22;PK 56+48 ;MS_2
LEHT 10
LEHT 11
16
TINGMÄRGID
VÕÕRANDATAV ALA
3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER KRUNDI PIIRI ETTEPANEK
KATASTRIÜKSUSE PIIR
KÜLA PIIR PROJEKTEERITUD A/B KATTEGA SÕIDUTEE (TÜÜP 1)
RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND 30m PROJEKTEERITUD A/B KATTEGA SÕIDUTEE (TÜÜP 2)
NÕUTAV NÄHTAVUSE PIIR
PROJEKTEERITUD A/B KATTEGA JALGTEE
PROJEKTEERITUD TEE TELG
PROJEKTEERITUD KATTE SERV PROJEKTEERITUD KRUUSATEE
PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE PROJEKTEERITUD A/B ÜLEKATE FREESITUD ALUSEL
PROJEKTEERITUD NÕLV
PROJEKTEERITUD BET KIVI (unikivi)
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST
PROJEKTEERITUD TÄHISPOST PROJEKTEERITUD MAAKIVIKATE
LIKVIDEERITAV PUU, EHITIS VMS. PROJEKTEERITUD HALJASTUS (MURU)