Priit Sauk
peadirektor
Maanteeamet 25.06.2020 nr 7-4/20/10689
[email protected]
Tilga looduskaitseala moodustamine
Austatud peadirektor
Keskkonnaministri 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/129 on algatatud Hiiumaal Tilga
maastikukaitseala ja Prassi hoiuala baasil Tilga looduskaitseala moodustamise menetlus, mida korraldab
Keskkonnaamet.
Edastame Teile kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardi. Eelnõu kohaselt on plaanis kaitsealast välja
arvata Maanteeameti hallatav riigi katastriüksus 83 Suuremõisa-Käina-Emmaste tee (katastritunnusega
17501:004:2250).
Eelnõu avalik väljapanek toimub 29.06–20.07.2020. a Keskkonnaameti Kärdla kontoris (Kõrgessaare
mnt 18; eelregistreerumisega Andres Milleri juures) ning Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a,
Kärdla). Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel
https://www.keskkonnaamet.ee/et/tilga-looduskaitseala-moodustamine.
Teeme looduskaitseseaduse § 9 lõike 4 punkti 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku koosolekuta.
Vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata. Palume Teil esitada oma arvamus
Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta kirjalikult Keskkonnaametile
(
[email protected]) hiljemalt 20.07.2020. a. Kui Te selleks tähtajaks ei ole kirjalikku arvamust
avaldanud, arvestame, et olete meie esitatud kaitse-eeskirja eelnõuga nõus. Pärast avalikustamist
esitatakse eelnõu 2020. a sügisel ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub
eeldatavasti 2021. a kevadel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisad: 1) määruse eelnõu (maarus_TilgaLKA.pdf);
2) määruse seletuskiri (seletuskiri_TilgaLKA.pdf);
3) kaitseala skeem (kaart_TilgaLKA.jpg).
Andres Miller 503 6455
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
EELNÕU
18.06.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
1
Tilga looduskaitseala kaitse-eeskiri
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Tilga looduskaitseala eesmärk
(1) Tilga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestavat Tilga männikut, Prassi jäänukjärve ja elustiku
mitmekesisust;
2) elupaigatüüpe, mida EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas.
Need on kadastikud (5130)3, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja
õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja/või IV lisas,
ning nende elupaiku. Need on valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) ja suur-rabakiil
(Leucorrhinia pectoralis);
4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on kanakull (Accipiter gentilis), punane
tolmpea (Cephalanthera rubra), roomav öövilge (Goodyera repens), sookurg (Grus grus),
sookäpp (Hammarbya paludosa) ja sarvikpütt (Podiceps auritus).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Harju, Kõmmusselja, Prassi ja
Tilga külas.
4
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas .
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja
muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga
sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ning piiranguvööndis
liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- ja põllumajandustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) seada projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt
kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala eesmärgi saavutamist või
kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus toimub, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste
säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Prassi soo sihtkaitsevöönd;
2) Tilga männiku sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi eesmärk
(1) Prassi soo sihtkaitsevööndi eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse ja nende
loodusliku arengu tagamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
(2) Tilga männiku sihtkaitsevööndi eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ja
elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilitamine.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas;
2) telkimine ja lõkke tegemine;
3) Prassi soo sihtkaitsevööndis kraavide sulgemine ja loodusliku veerežiimi taastamine;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
5) koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile;
6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva
kinnistu või kaitseala tarbeks;
7) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
8) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
9) pilliroo varumine.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Prassi piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi eesmärk
Piiranguvööndi eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste ja elustiku
mitmekesisuse kaitse ning maastikuilme säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine õuemaal;
3) ujuvvahendiga sõitmine;
4) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni üks hektar;
2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
3) telkimine ja lõkke tegemine;
4) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
5) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine väljaspool õuemaad;
6) roo varumine külmumata pinnasel.
(3) Raie on lubatud 1. septembrist 28. veebruarini. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks
tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud
püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse
tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude
hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabu, samuti eritunnustega, nagu õõnsuste,
põlemisjälgede, tuuleluudade või suurte okstega puid.
§ 15. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja pilliroo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ning harvendamine.
§ 16. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul füüsilisest isikust
kinnisasja omanikul talle kuuluva kinnisasja piires isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, kui pinnas seda
võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruste muutmine
(1) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määruses nr 215 „Silma looduskaitseala
ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride
kirjelduste kinnitamine” punkti 2 alapunktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
(2) Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruses nr 233 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Hiiu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Prassi hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi
keskkonnaministri 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/129 algatatud haldusmenetluses,
mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või
käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215
„Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-
eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 435 kuulub kaitseala Tilga loodusala koosseisu, kus
tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ Nõukogu
direktiivi nr 92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtis elupaigatüüp.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille
koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris
(register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister Rene Kokk
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Tilga looduskaitseala
Vabariigi Valitsuse määruse
„Tilga looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega liidetakse olemasoleva
maastikukaitsealaga olemasolev hoiuala ning muudetakse kaitstava ala eesmärke ja
kaitsekorda.
Tilga looduskaitseala (edaspidi kaitseala) asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Harju,
Kõmmusselja, Prassi ja Tilga külas. Kaitseala pindala on 102,9 ha.
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 25. septembrist 1998. a, kui Vabariigi Valitsus
võttis määrusega nr 215 „Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse
alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” kaitse alla Tilga
maastikukaitseala ning kinnitas selle kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse. Prassi hoiualal
(edaspidi hoiuala) olev Prassi järv koos ümbritseva sooga on olnud kaitse all alates
20. septembrist 1961. a, kui Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
võttis vastu üldkohustusliku otsuse nr 6 „Looduskaitsest Hiiumaa rajoonis”. Prassi hoiuala on
senises piiris kaitse all alates 1. oktoobrist 2005. a, kui jõustus Vabariigi Valitsuse 8. septembril
2005. a vastu võetud määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas”.
Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud
kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS
alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut kaitseala,
vaid kinnitatakse olemasolevale kaitsealale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord ning
laiendatakse kaitstavat ala hoiuala arvel.
Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala piiri,
eesmärke, kaitsekorda ja olemasoleva hoiuala tüüpi (liidetakse kaitsealaga). Muudatuse on
tinginud vajadus tagada kaitsealuste liikide elupaikade ja EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (edaspidi loodusdirektiiv)
I lisas nimetatud looduslike elupaigatüüpide parem kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab
täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Tilga loodusala.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitseosakonna kaitse planeerimise
büroo spetsialist Andres Miller (tel 5648 0567, e-post
[email protected]),
eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-
post
[email protected]) ja SA Keskkonnaõiguse Keskus jurist Siim Vahtrus
(tel 742 4524, e-post
[email protected]), eksperdihinnangu on andnud Tiit Leito ja Ivar Ojaste,
keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestavat Tilga männikut, Prassi
jäänukjärve ja sealset elustikku, elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas, ning
kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130 –
sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi
lisale I, kusjuures tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*),
puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*). Eesmärgiks on kaitsta ka mitmesuguseid kaitstavate liikide elupaiku. Kaitstavatest
liikidest on suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) loodusdirektiivi II ja IV lisas nimetatud ja
ühtlasi III kaitsekategooria liik, valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) loodusdirektiivi
IV lisas nimetatud ja ühtlasi III kaitsekategooria liik, sarvikpütt (Podiceps auritus) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi
linnudirektiiv) I lisas nimetatud ja II kaitsekategooria liik, sookurg (Grus grus) on
linnudirektiivi I lisas nimetatud ja III kaitsekategooria liik, kanakull (Accipiter gentilis), punane
tolmpea (Cephalanthera rubra) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) on II kaitsekategooria
liigid ning roomav öövilge (Goodyera repens) on III kaitsekategooria liik.
Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,
teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev
kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Tilga kaitseala kaitse all olemise ja
laiendamise eelduseks on ohustatus, haruldus ja tüüpilisus ning linnu- ja loodusdirektiivi
rakendamine.
Ohustatud sooelupaigatüüp on siirde- ja õõtsiksood (7140). Seda, nagu teisigi sooelupaiku
ohustab peamiselt kuivendus ning selle ohu tõttu on elupaigatüüp lisatud loodusdirektiivi
I lisasse. Eesti territooriumist moodustavad sood märgalade 2010. aasta inventuuri andmetel
5,5% ehk 240 000 ha, sellest on siirde- ja õõtsiksoid 16,5% ehk ligi 40 000 ha Mitmekesiseid
taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid leidub enamikus suuremates sookompleksides.
Peaaegu kõik Eesti siirde- ja õõtsiksood on kõrge looduskaitselise väärtusega ja
kuivendusmõjuta või nõrga kuivendusmõjuga.
Ohustatud ja haruldased looduslikud metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on ohustatutena
lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning märgitud seal esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse
tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Elupaigatüüp vanad
loodusmetsad on ohustatud ka Eestis, kus see on jäänud haruldaseks ja selle pindala on
2012. aasta statistilise metsainventuuri andmete põhjal vaid 5,3% metsade kogupindalast ehk
117 900 ha, soostuvate ja soo-lehtmetsade pindala on sama allika põhjal 2,0% metsade
kogupindalast (43 600 ha) ning siirdesoo- ja rabametsade pindala on sama allika põhjal 3,8%
metsade kogupindalast (83 800 ha). Kaitseta vanu metsi ohustab raie, mistõttu nende pindala
väheneb pidevalt. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi ohustab lisaks raiele
kuivendus.
Ohustatud ja haruldased poollooduslikud elupaigatüübid on kadastikud (5130), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Kunagi laialt levinud
poollooduslikud kooslused on majandamisest väljalangemise tõttu muutunud haruldaseks.
2
Poollooduslike koosluste leviku kõrgaeg oli Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, kui
need moodustasid praegusest Eesti territooriumist umbes 40%. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu
(PKÜ) niitude andmebaasis ja Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) toetuskõlblike
poollooduslike koosluste (PLK) andmestikus oli 2013. aasta alguse seisuga kokku
registreeritud 112 000 ha poollooduslikke kooslusi (2,5% Eesti pindalast). Poollooduslikest
kooslustest moodustasid kadastikud 3,2% (3600 ha), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
5,9% (6600 ha) ning puiskarjamaad 3,7% (4100 ha; 2012. aasta statistilise metsainventuuri
andmete põhjal oli puiskarjamaade osakaal 0,1% metsade kogupindalast ehk 3300 ha).
Kadastikest oli kõrge loodusväärtus säilinud rohkem kui pooles ulatuses pindalast, kuid
hoolduses oli alla 5%. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitudest on säilinud kõrge
loodusväärtusega hinnanguliselt pisut rohkem kui kümnendik ning hoolduses on napp 5%.
Puiskarjamaadest on suudetud säilitada kõrge loodusväärtus umbes kolmandikul, kuid
hoolduses on pisut üle 10%.
Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) on Eestis levinud kõikjal, sh Saare- ja Hiiumaal,
kus leidub rabalaukaid või muid sobilikke seisuveekogusid. Liik on seatud kaitse-eesmärgiks
tüüpilisuse tõttu sellel alal. Valgelaup-rabakiil on III kaitsekategooria liik, kelle seisundit on
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi hinnatud ohuväliseks. Liigi kaitse tegevuskava
andmetel on liigi levila Lääne-Euroopas katkendlik ja arvukus väheneb. Liiki ohustab
veekogude reostumine ja veerežiimi muutused.
Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) on liik, mille levila on Eestis viimasel ajal oluliselt
laienenud. Veel kümmekond aastat tagasi teati vaid paari elupaika. Suur-rabakiil elab
mitmesugustes vähetoitelistes ja tiheda taimestikuga seisuveekogudes (tiigid, kopratiigid,
turbaaugud, väikesed järved) ning aeglase vooluga kraavides ja vanajõgedes. Liik puudub
tüüpilistes rabalaugastes. Liik on seatud kaitse-eesmärgiks tüüpilisuse tõttu sellel alal. Suur-
rabakiil on III kaitsekategooria liik, mille seisund on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
järgi hinnatud kategooriasse „puuduliku andmestikuga”. Eesti kiilide määraja (Mati Martin
2013) järgi on levinud Kesk-Euroopas, Põhja-Euroopas ainult Soome, Rootsi ja Norra äärmises
lõunaosas, puudub Inglismaal, Portugalis, Hispaanias ja Kreekas. Lõuna-Euroopas on väga
lokaalse levikuga. Liiki ohustab veekogude eutrofeerumine ja veerežiimi muutused.
Sookurg (Grus grus) on Eesti põlisasukas, keda leidub kogu maal nii pesitseja kui ka
läbirändajana. Liik on seatud kaitse-eesmärgiks tüüpilisuse tõttu sellel alal. Liigi kaitse
tegevuskava andmetel pesitseb Eestis oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgedest ning
sügisrändel peatub siin ligikaudu 10% Euroopa populatsioonist, mistõttu on sookure kaitsmine
meil üleeuroopalise tähtsusega. Sookurg on III kaitsekategooria liik, kelle seisundit on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi hinnatud ohuväliseks. Sookure pesitsusareaal hõlmab
suuremat osa Euraasia metsatundra ja metsavööndist ning põhjapoolset osa stepi- ja poolkõrbe
vööndist. Sookured talvituvad Hispaanias, Kirde-Aafrikas, Iraanis, Indias ja Hiinas.
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on Eestis ebaühtlase levikuga harv haudelind taimestikurohketel
veekogudel, ka rabalaugastel. Linnud peatuvad Eestis ka läbirändel. Sarvikpütt on
II kaitsekategooria liik, kelle seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
hinnatud ohulähedaseks. Peamised ohutegurid on veekogude kaldajoone ja veetaseme
muutmine, eutrofeerumine ja kinnikasvamine, samuti häirimine.
Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel
ajal märkimisväärselt langenud, seda peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Liik
eelistab elupaigana lausmetsaalasid, kuid saagijahil käib ka avamaastikul. Liigi kaitse
3
tegevuskava andmetel elab Eestis praegu hinnanguliselt 300–500 paari kanakulle, kuid veel
15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull on II kaitsekategooria liik, kelle
seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Peamised
ohutegurid on pesapaikade hävimine, toidubaasi vähenemine ja häirimine. Maailmas on
kanakull kõige laiaulatuslikumalt levinud haugas ja üks levinumaid röövlinde, kelle levilaks on
Euraasia ja Põhja-Ameerika okasmetsavöönd.
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on Eestis üks kõige haruldasemaid käpaliseliike, olles
levinud peamiselt Lääne-ja Põhja-Eestis. Liik eelistab lubjarikast poolvarjulist kasvukohta
loometsades, puisniitudel, põõsastikes, vahel ka klibustel teeservadel. Punane tolmpea on
II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
hinnatud ohualtiks, sest liigi levila on käpaliste sugukonna (Orchidaceae) kaitse tegevuskava
andmetel viimase 40 aastaga kolmandiku võrra kahanenud. Kasvukohti ohustab eeskätt
kinnikasvamine ja killustumine ning ehitustegevus.
Roomav öövilge (Goodyera repens) on kogu Eestis levinud käpaline, kasvades küpsetes okas-
ja segametsades ning olles sümbioosis seentega. Lageraielankidelt liik kaob, vaatamata
säilikpuude jätmisele langile. Niiskuse ja mulla pH suhtes roomav öövilge nõudlik ei ole. Liik
on seatud kaitse-eesmärgiks esinduslikkuse ja tüüpilisuse tõttu sellel alal. Roomav öövilge on
III kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
hinnatud ohuväliseks. Liigi levila on käpaliste sugukonna (Orchidaceae) kaitse tegevuskava
andmetel viimase 40 aastaga Eestis viiendiku võrra kahanenud. Kasvukohti ohustab
uuendusraie, metsamaterjali kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ning raiejäätmete jätmine
kasvukohtadele.
Sookäpp (Hammarbya paludosa) on üks vähestest orhideeliikidest Eestis, mis kasvab ka
happelisel pinnasel raba tingimustes, kus pH võib olla isegi 3,7–3,8. Kasvukohtadeks on rabad,
järveäärsed õõtsikud, soised metsad. Sookäpp on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi hinnatud ohustatuks, sest liigi levila on käpaliste
sugukonna (Orchidaceae) kaitse tegevuskava andmetel oluliselt kahanenud. Kasvukohti
ohustab eeskätt veerežiimi muutumine, kuid lisaks on ohuks ka seni välja selgitamata põhjused.
Kaitsealal on ka ajaloolis-kultuuriline väärtus. Siin on muistne asula- ja rauasulatuskoht
(arheoloogiamälestis registrinumbriga 8902), mille säilimist kaitseala kaitsekord toetab.
Lisaks eelpool nimetatud loodusväärtustele on senise Tilga maastikukaitseala ja Prassi hoiuala
kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks.
Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik: eesmärgiks seatavate
katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka
nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina
loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele
liikidele, mille elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, mille
elupaigalised eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, mille kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise leiukohaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka
need liigid, mille kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline
kohustus või mille soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei
piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud,
kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel
kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS
4
§ 14 lg 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest.
Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud
tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide
elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine
nende levikualal.
Keskkonnaregistri andmetel on senisel Prassi hoiualal ja Tilga maastikukaitsealal teada kokku
28 kaitsealuse liigi olemasolu. Seal elavad lisaks eeltoodutele, kaitse-eesmärgiks seatud
liikidele veel II kaitsekategooria liigid põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), kõdu-koralljuur
(Corallorhiza trifida) ja soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi loodusdirektiivi II ja IV
lisa liik (kasvukoha pindala on vaid 0,06 ha ja arvukus kümmekond taime), ning
III kaitsekategooria liigid raudkull (Accipiter nisus), talukimalane (Bombus hypnorum),
hiireviu (Buteo buteo), roo-loorkull (Circus aeroginosus), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus),
vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (D. incarnata), kuradi-
sõrmkäpp (D. maculata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (E.
palustris), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), suur käopõll (Listera ovata), mets-õunapuu
(Malus sylvestris), harilik porss (Myrica gale), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), valge
vesiroos (Nymphaea alba) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Nimetatud liikide korral
tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib, tuginedes LKS § 55 sätestatud isendikaitse sätetele,
seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud
isendikaitseks.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Prassi jäänukjärv koos ümbritseva sooga on olnud kaitse all alates 1961. aastast ja Tilga männik
alates 1998. aastast. Tilga maastikukaitseala ja Prassi hoiualaga liidetakse sarvikpüti ning suur-
ja valgelaup-rabakiili elupaik, mis oli seni pooleldi hoiualal ja pooleldi väljaspool kaitstavat
ala. Juba varem kaitse all olnud alal on looduse jätkuv kaitsmine oluline loodusliku
mitmekesisuse, sealhulgas vana loodusmetsa ja sookoosluste ning mitme liigi säilitamiseks.
Varasemast hoiualana kaitse all olnud alal asuvad Tilga looduskaitseala eesmärkideks seatavad
poollooduslikud elupaigatüübid kadastikud (5130), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510) ning puiskarjamaad (9070) on 2014. aastal inventeerinud Meeli Mesipuu. Elupaigatüüpi
kadastikud on kaitsealal 0,3 ha, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 4,3 ha, puiskarjamaad
1 ha ning kõigi nende esinduslikkust on hinnatud heaks (esinduslikkus B). Looduslikke
elupaigatüüpe siirde- ja õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on
1997. aastal inventeerinud Jaanus Paal, Aino Kalda ja Eli Fremstad ning tüüpi vanad
loodusmetsad (9010*) 2001. aastal Meeli Mesipuu ja Hannes Pehlak. Siirde- ja õõtsiksoode
ning vanade loodusmetsade esinduslikkust on hinnatud väga heaks (A), siirdesoo- ja
rabametsade esinduslikkust arvestatavaks (C). Elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) kaitsealal inventeeritud ei ole, kuid kaitseala põhjaosas on 2011. a metsakorralduse
andmeil vähemalt 1,8 ha keskealisi kaasikuid tarna-angervaksa metsakasvukohatüübis. Isegi
kui need kaasikud praegu veel elupaigatüübile ei peaks vastama, siis kavandatav
sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab nende puistute kujunemise elupaigatüübile vastavaks ehk
tegu on vähemalt potentsiaalse elupaigatüübiga. Elupaigatüüpi siirde- ja õõtsiksood, mis on
kujunenud kunagise Prassi järve asemele, on kaitsealal 9,1 ha, tüüpi vanad loodusmetsad on
5
38 ha ning siirdesoo- ja rabametsad 1,8 ha. Kokku on loodusdirektiivi elupaigatüüpidele
vastavat ala kaitsealal 56,3 ha ehk 55% ala pindalast.
Kaitseala eesmärgiks seatavaid liike valgelaup-rabakiili (Leucorrhinia albifrons) ja suur-
rabakiili on mitmel korral leitud Prassi karjääris ja selle kallastel (2012. aastal leiti
sigimisperioodil paarkümmend vastkoorunud valgelaup-rabakiili ja kaks isast suur-rabakiili).
Sookurgede (Grus grus) paari on kuuldud ja nähtud iga-aastaselt pesitsusajal Prassi järve
õõtsiksool. Sarvikpüti (Podiceps auritus) paari kohati viimati 2015. aastal. Kanakullil
(Accipiter gentilis) on kaitsealal (varasemal hoiualal) üks teadaolev pesa, milles fikseeriti
kanakulli paari pesitsemine 2010. aastal. Kaitsealal olevast pesast 700 m edelasse jääb sama
pesitsusterritooriumi teine pesa, milles kanakull pesitses 2009. a. Ka 2014. aastal oli see
edelapoolne pesa asustatud, kuid pole kindel, et kanakulli poolt, samuti 2015. aastal, kuid
ilmselt hiireviu poolt. Eesti Ornitoloogiaühing esitas 27. märtsil 2013. a
Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta püsielupaigana kaitse alla kanakulli 26
pesitsuspaika, sealhulgas Prassi oma. Ekspert Ivar Ojaste soovitas Prassi kanakulli pesitsuspaik
võtta kaitse alla ornitoloogiaühingu ettepanekualast laiemal territooriumil ja liita see Tilga
kaitsealaga. Praegu ornitoloogiaühingu ja eksperdi ettepanekut ei arvestata ning Prassi
kanakulli pesitsusterritooriumi edelapoolset osa kaitse alla ei võeta. Keskkonnaameti
liigikaitsebüroo on koostamas kanakulli olukorra üleriigilist analüüsi, mille valmides selgub,
kui vanu pesitsusandmeid uute alade kaitse alla võtmiseks kanakulli kaitseks kasutada ning kas
Prassi kanakulli pesitsusterritooriumi edelaosa on otstarbekas kaitse alla võtta, siis juba
püsielupaigana. Viimati võeti Eestis kanakulli uusi püsielupaiku kaitse alla 2015. a. Punast
tolmpead (Cephalanthera rubra) kasvab kaitsealal umbes 2,5 ha-l ligi 30 taime. Roomavat
öövilget (Goodyera repens) kasvab 33 ha-l ja 2011. aastal loendati sellest 16 ha-l üle 800 taime.
Sookäpa (Hammarbya paludosa) arvukuseks määrati 2014. aastal 1,2 ha-l hinnanguliselt tuhat
isendit. Punase tolmpea, roomava öövilke ja sookäpa Tilga kaitsealal asuvad kasvukohad on
kõik nende liikide Hiiumaa vähemalt kahe kõige olulisema kasvukoha hulgas.
Lisaks eelpool kirjas olevale on Tilga looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud
asjaoluga, et tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala kattub Tilga
loodusalaga.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Piirkonnas võeti 1961. aastal rajoonilise ehk kohaliku kaitse alla Prassi jäänukjärv koos
ümbritseva sooga ning 1998. aastal võeti riikliku kaitse alla Tilga männik koos seal kasvavate
kaitsealuste taimeliikidega. 1998. aastal määrati kaitseala alltüübiks maastikukaitseala. LKS
§ 28 kohaselt on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks,
tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks ning maastikukaitseala võimalikud vööndid on
sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Sama seaduse § 27 järgi on looduskaitseala kaitseala looduse
säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks ning looduskaitseala
võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Aja jooksul on
seniste Tilga kaitseala ja eriti Prassi hoiuala roll liikide kaitses suurenenud. Liikide kaitseks on
vajalikud mitmed piirangud metsa majandamisele, näiteks metsaseaduses sätestatust erinevaid
piiranguid raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule, mida LKS võimaldab
kehtestada vaid kaitsealal või liigi püsielupaigas. Ühegi alal kaitstava liigi jaoks ei ole peetud
vajalikuks loodusreservaadi moodustamist ja senisel hoiualal on ka poollooduslikke kooslusi,
mida peab hooldama. Kuid kaitseala väärtuste säilitamisel on looduslike protsesside tagamisel
siiski suurem osakaal kui seisundi hoidmisel. Seetõttu on asjakohasem kaitstava loodusobjekti
6
tüübiks määrata looduskaitseala. Maastikukaitsealana käsitletakse tänapäeval kaitsealasid,
mille eesmärgi saavutamiseks on olulisem olemasoleva maastiku seisundi säilitamine,
sealhulgas vaadete säilitamine või taasavamine ning poollooduslike koosluste taastamine ja
hooldamine, mitte looduslike protsesside tagamine ehk looduslikesse protsessidesse
mittesekkumine.
Kaitsealast on väiksemate piirangutega kaitstava ala tüüp hoiuala. Kuid hoiuala ei tsoneerita
eraldi kaitsevöönditesse ja sellele ei kehtestata eraldi kaitsekorda täpsustavat kaitse-eeskirja
ning hoiualal ei saa kehtestada väärtuspõhiseid majandamispiiranguid. Kuna mitme alal leiduva
kaitsealuse liigi või elupaigatüübi soodsa seisundi tagamiseks on nende liikide elupaigas või
kaitstaval elupaigatüübil teatud majandamispiirangute kehtestamine, näiteks
maaparandussüsteemide hoiutöödele, metsahooldusele jne, hädavajalik, peab need
loodusväärtused tsoneerima sihtkaitsevööndisse. Üldisemaid majandamispiiranguid ja
majandamist vajavad loodusväärtused võib tsoneerida piiranguvööndisse, mis on leebema
kaitsekorraga kaitsevöönd.
Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega
looduskompleksi.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaitse korraldamisel on suurem rõhk liikide ja looduslike
elupaigatüüpide kaitsmisel ning vähem poollooduslike koosluste hooldamisel ja taastamisel, on
kaitseala tüübiks määratud looduskaitseala.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel lähtuti sellest, et kaitstavad väärtused oleksid hõlmatud nende kaitseks
sobivatesse vöönditesse, vajaduse korral koos puhvriga, ning piir oleks üheselt arusaadav ja
looduses tuvastatav. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid
objekte (mõõdistatud katastriüksuste piire, teid, kraavide kaldaid) ning mõttelisi sirgeid.
Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel
kujul. Kaitseala piiri kaardile kandmisel on alusena kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava
1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Tilga looduskaitseala pindala on 102,9 ha, millest 31 ha on piiranguvöönd ja 89,9 ha on
sihtkaitsevöönd. Kaitsealal olevad katastriüksused jäävad Harju, Kõmmusselja, Prassi ja Tilga
küla maadele. Maaomandist on 35 ha eraomandis, 67,9 ha riigi omandis. Kaitstava ala piiri
korrigeerimisega arvatakse kaitse alt välja 2,8 ha maad, sh 0,7 ha Suuremõisa–Käina–Emmaste
maanteed. Ülejäänud kaitse alt välja arvatav maa on samuti looduskaitselise väärtuseta, näiteks
õuealad ja õhuliinialune maa. Piiri korrigeerimisega uue põhikaardi ja katastripiiride järgi
lisandub kaitsealale 1,8 ha, millest eramaid on kokku 0,1 ha, ülejäänu on riigimaa. Veel
liidetakse kaitsealaga 1,9 ha territooriumi, millest 0,9 ha on osa endisest Prassi karjäärist kahel
erakinnistul ning 1 ha on senise hoiuala ja selle karjääri vaheline ala samal kahel erakinnistul,
sh 0,2 ha on seni kaitstavalt alalt välja jäänud poollooduslik kooslus (aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niit). See ala tsoneeritakse piiranguvööndisse. Muu osa karjäärist oli juba varem
kaitse all Prassi hoiuala osana. Endine karjäär ja selle lähiümbrus on kujunenud elupaigaks
kolmele kaitse-eesmärgiks seatud liigile. Neist liikidest kaht nimetatakse loodusdirektiivi
II lisas ja kolmandat linnudirektiivi I lisas. Need liigid on valgelaup- ja suur-rabakiil ning
sarvikpütt.
7
Senisega võrreldes suureneb kaitstava ala pindala kokku 0,9 ha võrra. Endisest hoiualast
arvatakse sihtkaitsevööndisse 32,2 ha, millest 3,7 ha on eramaa ja 28,5 ha riigimaa, ning
28,7 ha piiranguvööndisse ja see on kõik eramaa.
Kaitsealal on eramaad kokku 35 ha, millest 4 ha jääb sihtkaitsevööndisse ja 31 ha
piiranguvööndisse. Ka seni oli 0,3 ha eramaad kaitseala sihtkaitsevööndis. Endisest hoiualast
arvatakse sihtkaitsevööndisse 3,7 ha ja piiranguvööndisse 28,7 ha. Uute aladena liidetakse
kaitsealaga 2,3 ha eramaid, mis arvatakse piiranguvööndisse.
Kaitseala koosneb kahest lahustükist, mida eraldab kaitseala läbiv Suuremõisa–Käina–
Emmaste maantee. Kaitseala piiranguvööndisse jääb kaks varem hoiualal olnud õueala, mida
ümbritsevad poollooduslikud kooslused. Ülejäänud, varem osaliselt kaitsealale või hoiualale
jäänud õuealad on kaitsealalt välja arvatud. Kaitsealaga piirnevad teed ja õhuliinitrass on
võimaluse korral kaitsealast välja tsoneeritud, sest neil aladel ei ole looduskaitselisi väärtusi.
Suuremõisa–Käina–Emmaste maanteest kagu poole jääva kaitseala lahustüki piir kattub
valdavalt riigi katastriüksuse Putkaste metskond 57 (katastritunnusega 17501:004:0850)
piiriga. Erandiks on katastriüksuse edelatippu lõikav Sirtsu tee, kus kaitseala piir kulgeb mööda
tee kaitsealapoolset serva. See kaitseala osa oli varem sihtkaitsevöönd ja jääb selleks ka
edaspidi.
Suuremõisa–Käina–Emmaste maanteest loode poole jääva kaitseala lahustüki piir kulgeb
maantee ja Tilga–Ollima tee ristist mööda riigi katastriüksuse 12148 Tilga-Ollima tee
(17501:004:2211) idapiiri, riigi katastriüksuse Putkaste metskond 56 (17501:004:0840)
läänepiiri ja Kasela katastriüksuse (17501:004:1913) idapiiri Keldri katastriüksuse
(17501:004:0121) loodenurka. Sealt kulgeb piir põhja poole koordinaatpunkti 6 509 988,559-
419 632,968 Prassi karjääri lõunakaldal. Prassi karjäärist, mis on tervikuna liidetud kaitsealaga,
kulgeb piir edasi mööda Muraka katastriüksuse (17501:004:0116) lääne- ja loodepiiri. Edasi
kulgeb kaitseala välispiir mööda katastripiire kaares põhja poolt ümber Prassi (jäänuk)järve
kuni katastriüksust Praagamagu (17502:001:0232) poolitava kraavini, mis on kaitsealast välja
tsoneeritud, sest ei alga Prassi järve poolt. Piir kulgeb mööda nimetatud kraavi lõunakallast,
seejärel mööda katastripiire kuni katastriüksust Tüllimetsa (17502:001:2003) poolitava
elektriõhuliinini, edasi mööda liinitrassi loodeserva (10 m liinipostidest) katastriüksuseni Järve
(17501:004:2570). Seejärel kulgeb kaitseala piir mööda Suuremõisa–Käina–Emmaste
teemaaüksuse (17501:004:2250) piiri kuni Tilga–Ollima teeristini, erandiks katastriüksused
Muraka (17501:004:0116), Pohla (17501:004:0142) ja Marjasoo (17501:004:0311), kus on
kaitsealast välja jäetud maanteeäärne ala, väike metsatukk ja kaks õueala. Nendel
katastriüksustel kulgeb kaitseala piir mõttelise sirgena Muraka (17501:004:0116) idatipust
koordinaatpunkti 6 510 086,690-419 852,240, sealt koordinaatpunkti 6 510 043,929-
419 802,474 Pohla katastriüksuse (17501:004:0142) põhjapiiril, edasi koordinaatpunkti
6 509 890,820-419 811,750 Marjasoo katastriüksuse (17501:004:0311) õueala edelanurgas,
sealt riigi katastriüksuse Putkaste metskond 56 (17501:004:0840) põhjatippu ning edasi mööda
katastripiiri Suuremõisa–Käina–Emmaste teemaaüksuseni (17501:004:2250).
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist ja kahest
sihtkaitsevööndist (Prassi soo ja Tilga männiku). Piiranguvööndi pindala on 31 ha ja sellesse
on tsoneeritud endise hoiuala poollooduslikud kooslused, õuealad ja tugeva inimmõjuga
(sealhulgas turba kaevandamise jälgedega) metsaala ning kunagine Prassi karjäär. Kaitsealaga
liidetavast alast on piiranguvööndisse tsoneeritud 1,9 ha seni kaitse all mitteolnud osa Prassi
karjäärist ja selle ümbrusest. Piiranguvööndi metsad on eelkõige puhvriks Prassi jäänukjärvele.
8
Kuna kuivendamise mõju ulatub üldjuhul kuni 100 m kaugusele, on puhver ümber õõtsiksooks
muutunud Prassi jäänukjärve vähemalt 100 m. Loodusdirektiivi elupaigatüübid kadastikud
(5130) hõlmavad piiranguvööndis 0,3 ha, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
4,3 ha, siirde- ja õõtsiksood (7140) 0,2 ha ning puiskarjamaad (9070) 1,0 ha, kokku 5,8 ha ehk
19% piiranguvööndist.
Sihtkaitsevööndisse jääb jätkuvalt sajandivanune Tilga männik. Sihtkaitsevööndisse
tsoneeritakse endise Prassi järve asemel olev õõtsiksoo ning sellest loode pool olev rabamets ja
kanakulli pesitsusala varasema Prassi hoiuala piires.
Tilga männiku sihtkaitsevööndi pindala on 39,5 ha. Sihtkaitsevöönd on elupaigatüübi vanad
loodusmetsad (9010*), mis hõlmab Tilga sihtkaitsevööndist 37,7 ha ehk 95%, ja kaitsealuste
liikide, eeskätt punase tolmpea (Cephalanthera rubra) ning roomava öövilke (Goodyera
repens), elupaikade kaitseks. Tilga männiku sihtkaitsevöönd jääb riigi katastriüksustele
Putkaste metskond 56 (17501:004:0840), Putkaste metskond 57 (17501:004:0850) ja Putkaste
metskond 231 (17501:001:0216) ning eraomandis katastriüksusele Keldri (17501:004:0121).
Riigi katastriüksused kuulusid, peale katastriüksuse Putkaste metskond 231, varem Tilga
maastikukaitseala Tilga sihtkaitsevööndisse. Katastriüksus Putkaste metskond 231 oli varem
pooleldi Tilga maastikukaitseala Tilga sihtkaitsevööndi koosseisus. Väike eraomandis olev
Keldri katastriüksus kuulus osaliselt Prassi hoiuala ja osaliselt Tilga maastikukaitseala Tilga
sihtkaitsevööndi koosseisu ning osaliselt jäi väljapoole kaitstavaid loodusobjekte. Piirangu- ja
sihtkaitsevööndi vaheliseks piiriks on katastripiir.
Prassi soo sihtkaitsevööndi pindala on 32,3 ha ja oli varem kaitse all Prassi hoiualana. Prassi
soo sihtkaitsevöönd on elupaigatüüpide siirde- ja õõtsiksood (7140), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning liikide, eeskätt kanakulli
(Accipiter gentilis), sookure (Grus grus) ja sookäpa (Hammarbya paludosa), elupaikade
kaitseks. Elupaigatüüpi siirde- ja õõtsiksood on Prassi soo sihtkaitsevööndis 8,9 ha, soostuvad
ja soolehtmetsi 1,2 ha ning siirdesoo- ja rabametsi 1,8 ha. Kokku hõlmavad loodusdirektiivi
elupaigatüübid Prassi soo sihtkaitsevööndist 11,9 ha ehk 37%. Sihtkaitsevööndi ja
piiranguvööndi vaheline piir kulgeb Prassi järvest ida ja lõuna pool mööda katastripiire ja
katastripiiri mõttelist pikendust läbi Muraka katastriüksuse (17501:004:0116) kuni kaitseala
välispiirini koordinaatpunktis 6 510 294,791-419 612,785.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi (eksperdid Renno
Nellis, Meeli Mesipuu, Rita Miller, Hannes Pehlak, Jaanus Paal, Aino Kalda ja Eli Fremstad),
kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamust (Tiit Leito 2011) ning eksperdiarvamust
kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise kohta (Ivar Ojaste 2013).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
looduslike elupaikade ja liikide soodsa seisundi ning on proportsionaalne erinevate huvide ja
vajadustega.
Kaitseala kaitse-eeskiri täpsustab LKS alusel seatud kitsendusi omandiõigusele (põhiseaduse,
edaspidi PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5
9
tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.
Elu- ja looduskeskkonna säästmise ning sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS
§-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS
alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest
tulenevad piirangud olema asjakohased ja proportsionaalsed kaitstavate loodusväärtustega ehk
sobivad, vajalikud ja mõõdukad piirangu eesmärgi saavutamiseks. Kaitse-eeskirjaga piirangute
täpsustamise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse
loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000
võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad
eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi
kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava
abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi
(loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid
vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt
isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.
Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja
tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate
tegevuste elluviimisel need hävivad.
Ettevõtluse, sh metsaraie, kaevandamise ja ehitamise korral on teada risk, et tegevust ei saa
võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna
isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides.
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks vastavad piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
kahte sihtkaitsevööndisse (nn looduslikuks ja hooldatavaks) ning ühte piiranguvööndisse.
Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning metsakoosluste
kaitseks ja sookoosluste loodusliku arengu tagamiseks. Piiranguvööndisse jäävad
inimtegevusest tugevasti mõjutatud, majanduslikult kasutatavad ja poollooduslikud alad,
õuemaad ning looduskaitse seisukohalt vähemväärtuslikud alad.
Prassi hoiuala liidetakse Tilga looduskaitsealaga, mistõttu kustutatakse Prassi hoiuala Vabariigi
Valitsuse 8. septembri 2005. a määruses nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu
maakonnas” esitatud Hiiu maakonna hoiualade seast ning määruse lisast eemaldatakse Prassi
hoiuala kaart. Seoses Tilga maastikukaitseala kaitsekorra uuendamise ja Tilga looduskaitseala
moodustamisega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega
nr 215 „Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine,
kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” kinnitatud Tilga maastikukaitseala
kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus.
Kaitse-eeskiri ei käsitle sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalikku tegevust, kuna nimetatud kooslusi sihtkaitsevööndis ei ole, adru varumist,
kuna sihtkaitsevöönd ei ole merega seotud, ning ujuvvahendiga sõitmist, kuna
sihtkaitsevööndis ei ole selleks sobivat veekogu.
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis.
10
Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses
sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel
liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhtudel, st jõgede, teede ja muude
takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt
läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja
tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel
ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide
hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel on
sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ning piiranguvööndis metsa- ja
põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see
kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Sõidukiga väljaspool teid ning
maastikusõidukiga sõitmise lubamise erisused tulenevad valdavalt LKS § 30 lõikest 3 ja § 31
lõike 2 punktist 10.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, püüda kala, pidada jahti ning
korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Nimetatud tegevused on ka varem olnud
lubatud ning need ei ole otseselt ohustanud Tilga loodusala kaitseväärtusi. Arvestades ala
väiksust, ei ole jahipidamise keelamine otstarbekas ega vajalik. Jahipidamine ei mõjuta oluliselt
metsa- või sookoosluse looduslikku arengut. Kalapüüki senisel Tilga kaitsealal kaitse-
eeskirjaga ei reguleeritud, sest selleks sobivat veekogu kaitsealal polnud. Senisel Prassi hoiualal
on veekogud küll olemas, kuid LKS kalapüügi reguleerimist hoiualal ette ei näe.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on kaitsealal keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on
määratud LKS-ga (valdavalt § 14 lõikega 1) ja täpsustatud kaitse-eeskirjaga. Vastavalt LKS
§ 14 lõikele 1 on kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse
kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoimingud,
kehtestada detail- ja üldplaneeringut, anda lisasööta jahiulukitele, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit
või paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille
pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega
esitada ehitusteatist.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit.
Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse
majandustegevuse kahjustavat mõju kaitstavatel aladel. Enamasti ei keelata tegevust, mis on
11
kaitse-eeskirjas kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu
leida lahendusi, mis loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arenduse huvid.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste
säilitamiseks. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: Prassi soo ja Tilga männiku sihtkaitsevöönd.
Prassi soo sihtkaitsevööndi (32,3 ha), mis oli varem Prassi hoiuala, eesmärk on soo- ja
metsakoosluste ja nende loodusliku arengu tagamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Prassi soo sihtkaitsevööndisse jääb Prassi jäänukjärv ning sookooslustega seotud kaitsealuste
liikide, nagu sookurg, kõdu-koralljuur, harilik sookäpp, harilik porss, elupaigad. Seal vööndis
elutsevad ka kanakullid ja põhja-nahkhiired. Tilga männiku sihtkaitsevööndi (39,5 ha), mis
moodustas varem Tilga maastikukaitseala, eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ja
vana loodusmetsa säilitamine. Tilga männiku sihtkaitsevööndisse jäävad kaitsealuste liikide,
nagu punane tolmpea, roomav öövilge, pruunikas pesajuur, talukimalane, elupaigad ning
sajandivanune männik.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ette valmistatud kohas. Sellisteks kohtadeks on muu hulgas olemasolevad teed. Väljaspool
selleks ette valmistatud kohta on rahvaürituse korraldamine lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul, sest ilma teatud tingimuste täitmiseta võib selline rahvaüritus näiteks tallamise,
pesitsusaegse häirimise või muu sellise tõttu ohustada kaitstava elupaigatüübi või kaitsealuse
liigi soodsat seisundit. Seni tuli kooskõlastada rahvaüritus osalejate arvuga üle 50 inimese
kaitseala valitsejaga (senisel Tilga maastikukaitsealal, nüüdses Tilga männiku
sihtkaitsevööndis) või polnudki see reguleeritud (loodavas Prassi soo sihtkaitsevööndis ehk
senisel hoiualal). Ettevalmistatud kohas rahvaürituse, mille osalejate arv on üle 50 inimese,
kooskõlastamise nõudest kaitseala valitsejaga on loobutud, kuna loodusväärtuste säilimise
seisukohast on oluline ürituse toimumise koht, mitte osalejate arv. Kui on ette näha, et suure
osalejate arvu tõttu ei pruugi kõik osalejad selleks ettenähtud kohta ära mahtuda, tuleb
rahvaüritus eelnevalt kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Nii suuri massiüritusi ei ole
teadaolevalt kaitsealal või selle lähikonnas toimunud. Senised suuremad rahvakogunemised
piirkonnas on olnud matused naabruses asuval Emmaste surnuaial.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud telkimine ja lõkke tegemine,
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, koosluse kujundamine vastavalt kaitse
eesmärgile, tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal
paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd, kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus (näiteks võsaraie punase tolmpea
kasvukohas) ning pilliroo varumine. Prassi soo sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud kraavide sulgemine ja loodusliku veerežiimi taastamine. Kraavide
sulgemine ja loodusliku veerežiimi taastamine võib osutuda vajalikuks looduslike
elupaigatüüpide säilimiseks ja kuivenduse mõju vähendamiseks. Maaparandussüsteemide
hoiutööd ei ole kaitsealal, eriti selle mõlemas sihtkaitsevööndis, soovitavad tegevused, kuid
väga erandlikel juhtudel, näiteks väljaspool kaitseala oleva majandusmetsa üleujutuse ja puistu
12
vältimatu hukkumise ärahoidmiseks, on kaitseala valitsejale jäetud võimalus kaaluda teatud
tingimuste täitmisel nende hoiutööde lubamist eeldusel, et need ei mõjuta negatiivselt
liigniiskeid elupaigatüüpe ega kaitsealuste liikide kasvukohti. Hooldustööde lubamisel hindab
Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub,
kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Eesvoolude
hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine,
veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest
puhastamine, truubiotsakute korrastamine ning suurema voolutakistuse eemaldamine.
Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja siis, kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena
üksikuid esemeid, nagu langenud puud, mõned kivid, prügi jms. Samuti ei ole kaitseala valitseja
nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde
tegemisel arvestataks ala kaitse eesmärgiga ning ei kahjustataks loodusväärtusi. Pole ette näha,
et kaitsealal oleks kellelgi vaja telkida või lõket teha, kuid tulenevalt võimalikest liigikaitse-,
teadus- või muudest kaitseala jaoks vajalikest töödest võib erandina tekkida vajadus kaitsealal
ööbimiseks ja telkimiseks. Avaliku telkimiskoha rajamiseks vajadus puudub, sest kaitseala on
suhteliselt väike (103 ha) ning kujult väljavenitatud ja kitsas. Kaitseala ümbrus on hajusalt
asustatud ja hoonestatud ning juhukülalisel on maaomaniku loal võimalik ööbida ja telkida ka
väljaspool kaitseala sihtkaitsevööndit. Üldjuhul on telkimine taunitav tegevus, kuna
sihtkaitsevööndis asuvad kõrge väärtusega metsa- ja sookooslused, mille soodne seisund võib
näiteks liigse tallamise läbi kahjustatud saada. Lõkke tegemise võimalus on antud
liigikaitselisel tööl tekkinud raiejäätmete teatud tingimustel põletamiseks. Arvestades
tuletegemise ohtlikkust Tilga männiku sihtkaitsevööndis kuival ajal (tuleohtlik
männiokkavaris) ja Prassi soo sihtkaitsevööndis (tuleohtlik turvas), ei saa seal igal pool ja igal
ajal lõket teha. Senisel Prassi hoiualal ei võimaldanud LKS telkimist ja lõkke tegemist
reguleerida, kuid senisel Tilga maastikukaitsealal ehk nüüdses Tilga männiku sihtkaitsevööndis
ei olnud telkimine ja lõkke tegemine üldse lubatud. Kaitseala tarbeks vajalikud
tootmisotstarbeta rajatised on näiteks teabetahvlid või võimalikud teadustöö või loodusõppega
seotud rajatised. Tilga männiku sihtkaitsevööndis on suhteliselt tihe teedevõrk, mis vajab
hooldamist. Uute hoonete järele nii väikese kaitseala sihtkaitsevööndites vajadus puudub.
Kaitse-eesmärgiks olevale kaitsealusele taimeliigile punasele tolmpeale (Cephalanthera rubra)
on soodsate valgustingimuste tagamiseks vaja Tilga männiku sihtkaitsevööndis hoida selle liigi
kasvualal (5,5 ha) alusmets hõre. Pilliroo varumist pole senisel Prassi hoiualal teadaolevalt
toimunud, sest roogu on suhteliselt vähe ja hõredalt, kuid teatud tingimustel ja soovi korral on
jäetud võimalus seda varuda. Näiteks talvine käsitsi roovarumine ei kahjusta kaitstavaid
loodusväärtusi.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, arvestades kaitse-
eeskirjaga sätestatud erisusi. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega on
kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis
reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga,
ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või
loakohustus, kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis
majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala eesmärki või seisundit. Loodusvarade keelatud
13
kasutamise all mõeldakse loodusvara kasutamist kaitseala loodusväärtusi ohustavas koguses
või moel.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse, kuulub piiranguvööndisse. Kaitsealal on üks
piiranguvöönd ja see on Prassi piiranguvöönd (31 ha), mille eesmärk on poollooduslike koosluste,
metsakoosluste ja elustiku mitmekesisuse kaitse ning maastikuilme säilitamine. Prassi
piiranguvööndist oli 29 ha varem kaitse all osana Prassi hoiualast, 2 ha ei olnud varem kaitse all.
Piiranguvööndis on poollooduslikud kooslused, õuealad ning muud inimtegevusest rohkem
mõjutatud, sealhulgas enne kaitse alla võtmist majandatud metsaalad, mis seovad kaitseala
ühtsemaks tervikuks ja on kaitseala koosseisus oluline puhver sihtkaitsevööndis olevatele
loodusväärtustele.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi.
Lubatud on veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine õuemaal, mujal on see lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal üldjuhul olulisi loodusväärtusi ei ole ja seetõttu seal
toimuv kaitseala kaitseväärtusi enamasti ei mõjuta. Lubatud on ujuvvahendiga sõitmine, mis on
võimalik vaid endises Prassi karjääris. Kuna karjäär on väike, sõidetakse sellel ujuvvahendiga
suhteliselt harva. Varem oli Prassi karjäär pooleldi hoiuala koosseisus ja pooleldi väljaspool
kaitstavat ala ning ujuvvahendiga sõitmisele seal piiranguid ei olnud. Piirangu seadmiseks pole
olulist põhjust ka praegu. Rahvaürituste korraldamine on lubatud, kuid rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas
on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud
õuemaal ning selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas. Seni
selliseid telkimis- või lõkkekohti piiranguvööndis ei ole ega ole nende rajamiseks ka kaitseala
valitseja nõusolekut taotletud. Mujal võib telkida ja lõket teha vaid kaitseala valitseja
nõusolekul. Väljaspool selleks ettevalmistatud kohta suurema rahvaürituse, telkimise ja lõkke
tegemise kooskõlastamine kaitseala valitsejaga on vajalik selleks, et ennetada võimalikku ohtu
kaitstavale poollooduslikule kooslusele või looduslikule soo- või metsakooslusele või
kaitstavale liigile. Lõkke tegemine väljaspool selleks ettevalmistamata kohta on tuleohtlik.
Lõkkealusel maapinnal senine kooslus hävib kuumuse ja tuha tõttu ning elupaigatüüp saab
seeläbi aastateks kahjustatud. Samuti võib süttida turvas, kui suvalises kohas lõket teha. Suurem
rahvaüritus või telkimine ohustab elupaigatüüpe ja liike äratallamisega.
Vastavalt LKS § 31 lõikele 4 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja raie ajale
metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi
säilimiseks. Uuendusraie on LKS § 31 lõike 2 punkti 5 järgi piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-
eeskirjaga ei sätestata teisiti. Senisel hoiualal oli LKS § 32 lõike 41 järgi lubatud lageraie langi
suurusega kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurusega kuni viis
hektarit. Arvestades piiranguvööndi väiksust, eesmärki ja rolli olla puhver sihtkaitsevöönditele, ei
saa lageraiet üldse ja nii suurt turberaielanki lubada. Kaitse-eeskirjaga sätestatakse, et
uuendusraietest on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud aegjärkne ja häilraie,
kusjuures langi suurus ei tohi ületada ühte hektarit. Kuna turberaietest on veerraie sisuliselt kitsa
14
ribana (puistu kõrguse laiusena) raiutav lageraie, mis rikub nagu lageraiegi maastikuilmet ega ole
sarnane looduslikule häiringule, siis ei ole veerraie (ja lageraie) piiranguvööndis enam lubatud.
Kavandatud tingimustel metsa majandamine tagab kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt
kanakullile piisava võimaluse pesitsemiseks ning muu elustiku kaitse ja maastikuilme säilimise.
Erinevalt varasematest soovitustest ei peeta enam kanakulli jaoks nii vajalikuks turberaie
raiejärkude ajalise vahe, hooldusraiejärgse metsa täiuse ja üle 60 aasta vanuse metsa osakaalu
määramist. Turberaie raiejärkude ajalise vahe sätestamine kaitse-eeskirjas ei arvesta metsa
loomuliku arenguga ning läheb vastuollu keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusega
nr 88 „Metsa majandamise eeskiri”. Langi suuruse piiramine on aga oluline, sest piiranguvööndi
metsad on puhveralaks sihtkaitsevööndis paiknevatele väärtuslikele metsadele ja liikide
elupaikadele, seega on nende metsade säilimine oluline üleminekualana lagedate niiduelupaikade
ning metsaelupaikade vahel, vähendades liikidele mõjuvat servaefekti. Kõige ilmsema ja
tugevama efektiga on valgusolude ja sellega seotud tegurite muutumine. Inimtekkeliste tegurite
(nt lageraiete) puhul on iseloomulikuks servaefekti tõttu välisteguritest puutumata koosluste
siseosa pindala vähenemine. Seetõttu väheneb liikidele sobilike elupaikade pindala mitte ainult
raiete toimumise alal, vaid servaefekti tõttu ka langiga piirnevatel aladel. Uuendusraie langi
suuruse piiramisega tagatakse maastikuilme säilimine, koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse ära
liiga kiired muutused metsade keskmises vanuses. Nii välditakse intensiivset metsade majandamist
ja hoitakse kooslustes tekkinud häiringute tase madalal. Hooldusraiejärgse metsa täiusele
tingimuse seadmine on põhjendamatu, sest metsaseaduse § 28 lõike 4 punkti 2 järgi kuuluvad
hooldusraiete hulka valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Metsa täiusest saab rääkida vaid
harvendusraie puhul, valgustus- ja sanitaarraie puhul ei ole see asjakohane. Samas tagab
eelmainitud metsa majandamise eeskiri, et harvendusraiejärgselt on metsa täius suurem kui
peetakse minimaalselt vajalikuks kanakulli kaitse tegevuskavas. Üle 60 aasta vanuse metsa
osakaalu määramisest on loobutud, sest puudub vastava arvutuse täpsem metoodika, arvutus
suurendab riigi halduskoormust ebamõistlikult, tulemus on kergesti vaidlustatav ning juba
õigusaktidega sätestatud ja eelnõu kohase määrusega sätestatavad raiepiirangud peaksid
kokkuvõttes tagama üle 60 aasta vanuse metsa vähemalt 50% osakaalu piiranguvööndis. Raie on
piiranguvööndis lubatud 1. septembrist 28. veebruarini. Ajaline piirang metsaraiele on vajalik
kanakulli pesitsusaegse häirimise vähendamiseks, muud piirangud tulenevad samuti eeskätt
kanakulli elupaiganõudlusest. Just pesapaikade hävimine ja toitumisalade kvaliteedi langus on liigi
kaitse tegevuskava järgi kaks kõige olulisemat kanakulli ohustavat tegurit.
Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit
puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks.
Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde
suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabu, samuti eritunnustega,
nagu õõnsuste, põlemisjälgede, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on
vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse seisukohast oluliste elementide
säilimine, mis toetab nii konkreetses puistus kui ka kokkuvõtvalt piiranguvööndis ja kaitsealal
tervikuna mitmekesist elustikku. Näiteks on õõnsused muu hulgas vajalikud põhja-nahkhiirele
päevaseks varjumiseks. Metsaseaduse § 29 lõige 1 punkt 3 sätestab, et isegi majandusmetsas
väljaspool kaitstavat ala tuleb raielangile jätta säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks
vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis
tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe
hektari kohta.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine. Kuna
igasugune ehitustegevus on looduskeskkonda oluliselt mõjutada võiv tegevus, on ohu
ennetamiseks mõistlik ohtu eelnevalt hinnata, olukorda analüüsida ja määrata tingimused ohu
15
vältimiseks kaitstavale alale või selle loodusväärtustele.
Roo varumine külmumata pinnasel on piiranguvööndis LKS-ga üldjuhul (kui kaitse-eeskirjaga ei
sätestata teisiti) keelatud. Kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus külmumata pinnasel roogu varuda
eeldusel, et kaitseala valitseja peab seda võimalikuks ning roo varumisel täidetakse kaitseala
valitseja seatud tingimusi. Arvestama peab, et külmumata pinnasel roo varumine võib kahjustada
pinnast või oluliselt häirida roostikus elavaid kaitsealuseid liike.
2.5.5.3. Vajalikud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel (5,4 ha) nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ning pilliroo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Nende tegevuste nõuetekohane täitmine,
sealhulgas niitmise järel niite ärakoristamine, tagab kaitse-eesmärgiks olevate loodusväärtuste
säilimise.
2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine ja üldjuhul maavara
kaevandamine, kuna see võib pöördumatult muuta kaitstavaid kooslusi või liikide kasvukohti.
Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse
suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Maaparandussüsteemide hoiutööd, sh
eesvoolude hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku
raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja
regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine.
Kui voolutakistusena eemaldatakse üksikut eset, näiteks langenud puud, suuremat kivi või
prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Tee servades paiknevad kraavid on tee
lahutamatud osad ning seal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda olemasolevate ehitiste
hooldustööde punktist. Piiranguvööndisse jääb mõne hektari suurune endine karjääriala, mis on
osaliselt täitunud veega ja kuhu juhib võimaliku liigvee õuemaade vahelt ära juba olemasolev
kraav. Seetõttu puudub vajadus uue maaparandussüsteemi rajamiseks. Tulenevalt
maapõueseaduse paragrahvist 3 on maavara looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille
lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on
füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires kaevandamisloata
võtta maavara või maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi isiklikus
majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. Maavara või loodusliku
kivimi võtmisel ka isiklikus majapidamises kasutamiseks ei tohi kahjustada kaitstavaid kooslusi
või kaitsealuseid liike, näiteks soohiilakat. Eeltoodud nõue tuleneb LKS § 3 lõigetest 1 ja 2 ning
§ 55 lõigetest 7 ja 8.
Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest need on suhteliselt
liigivaesed kooslused, mis vähendavad looduskaitseala looduskaitselist väärtust. Puidu kokku-
ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud. Külmunud pinnas tähendab seda, et pinnas on
külmumise tõttu saavutanud sellise kandevõime, et metsaveoks kasutatav tehnika ei jäta
pinnasesse märgatavaid jälgi. Piirangu eesmärk on kaitsta tallamisõrnu soo- ja metsaelupaiku
ja -liike ning vältida pinnase lõhkumist, taimejuurte kahjustamist ja roobaste teket. Kui pinnas
16
seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel,
näiteks kõvaks kuivanud pinnasel.
Keelatud on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist metsamaal ning looduslikul rohumaal
keelatakse, kuna see võib vähendada elustiku mitmekesisust ja kahjustada ökosüsteemi.
3. Menetluse kirjeldus
Lisatakse pärast avalikku väljapanekut.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik
Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel
määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja
liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 435 on
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Tilga loodusala, mis hõlmab valdavas osas Tilga
looduskaitseala. Seetõttu tuleb Tilga looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Tilga loodusala on Natura 2000 võrgustiku alaks kinnitatud Euroopa Komisjoni 12. novembri
2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene
ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008,
lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja
Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
8.04.2020, lk 1–256)
Pärast määruse jõustumist esitatakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Tilga loodusala
kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid kadastikud (5130), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (6510), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning liigid
valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis),
eemaldada kaitse-eesmärkide hulgast elupaigatüübid lood (6280*), rabad (7110*) ja
nokkheinakooslused (7150) ning korrigeerida Tilga loodusala piire.
Tilga loodusala piiri muutmisel jääb Natura 2000 võrgustiku alade hulgast välja katastriüksus
83 Suuremõisa-Käina-Emmaste tee (17501:004:2250).
17
Loodusala osakaal suureneb katastriüksustel Keldri (17501:004:0121), Putkaste metskond 231
(17501:001:0216), Marjasoo (17501:004:0311) ja Pohla (17501:004:0142).
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrusega laiendatakse kaitseala,
täpsustatakse eesmärke ja kaitsekorda ning kehtestatakse tsoneering, mis aitab kaasa väärtuslike
koosluste ja liikide säilimisele ning nende soodsa seisundi saavutamisele.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava
Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja
taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab
liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Lääne-Eesti saared kuuluvad UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and
Biosphere) koosseisu ning kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on
programmiala nn tuum- ja puhveraladeks (sihtkaitsevööndid on tuumaladeks, piiranguvööndid
ja hoiualad on puhveraladeks), mille hea seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi.
Tilga looduskaitseala oli juba varem riikliku kaitse all Tilga maastikukaitseala ja Prassi
hoiualana ning kaitstav ala suureneb vaid 0,9 ha võrra, mistõttu kaitseala jääb suhteliselt
väikeseks (102,9 ha) ja määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale,
riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide
moodustamist.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate
planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise
käigus saadeti kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu
materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate
planeeringute teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on
avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis omavad
puutumust antud eelnõuga.
Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule
omavalitsusele maamaksutulude vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. MaaMS
§ 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4
lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%
maamaksumäärast. Uuendatud Tilga looduskaitseala tõttu väheneb kohaliku valla
maamaksutulu arvestuslikult 76 eurot aastas.
Vastavalt LKS §-le 20 on maaomanikul õigus pärast kaitse-eeskirja kinnitamist algatada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, riigile omandamist
kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. Kaitsekord muutub oluliselt rangemaks ehk
18
rakendub sihtkaitsevööndi kaitsekord 3,9 ha seni hoiualal olnud eramaal. Hiiumaa vallas oli
2020. aasta I poolaastal metsamaa väikseim ostuhind 600 eurot hektari kohta ja suurim hind
9700 eurot hektari kohta.
Kaitstaval loodusobjektil on võimalik taotleda toetust poolloodusliku koosluse hooldamiseks,
mida rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 65
lõikes 1 nimetatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohaselt Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist (EAFRD). Arengukava järgi on kogu perioodi poollooduslike koosluste
hooldamise toetuse eelarveks kavandatud 40 miljonit eurot. Kaitsealal on karjatamist või
niitmist vajavaid poollooduslikke kooslusi 5,4 ha, sealhulgas on lisanduvat hooldamist vajavat
poollooduslikku kooslust 0,3 ha. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste
hooldamiseks on 85 kuni 250 eurot hektari kohta aastas, puisniitude puhul 450 eurot hektari
kohta aastas. Taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi seni määratud ei ole.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetust on õigus taotleda sihtkaitsevööndis pindalale
3,79 ha, mis oli varem toetusõiguslik vastavalt hoiuala toetuse määrale, ning piiranguvööndis
pindalale 18,6 ha, millest 18,24 ha oli sama määraga toetusõiguslik juba varem hoiualal ja
0,36 ha asus kaitseala sihtkaitsevööndis. Toetuse määr on piiranguvööndis (võrdne toetuse
määraga hoiualal) asuva metsaala ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas ning sihtkaitsevööndis
asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Toetusõiguslik pindala väheneb
katastriüksusel Marjasoo (17501:004:0311) seniselt 0,47 ha-lt, mis oli varem sihtkaitsevööndis,
0,36 ha-le, mis on nüüd piiranguvööndis. Riigimetsamaad võetakse piiri korrigeerimisega
seoses kaitse alla ja sihtkaitsevööndisse 2,8 ha.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.
Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud
ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46
lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
19