Keskkonnaamet
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 8-8/4467-4
Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmisest informeerimine
Edastame Teile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 35 lõikest 6 teate Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamata jätmisest. Detailplaneering algatati ja KSH jäeti algatamata Rae
Vallavalitsuse 16. juuni 2020 korraldusega nr 827.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistutest jagada välja
äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.
KSH jäeti algatamata seetõttu, et detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha
planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud
tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu
koostamisel ei ole vajalik.
Otsuses ja otsuse lisas 1 „Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ toodu osas on
Keskkonnaamet ja Maanteeamet andnud oma seisukoha, milles vastuväiteid ei esitatud.
Päästeamet ja AS Eesti Raudtee oma seisukohta ei esitanud.
Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae
Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa).
Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu linn,
51004, Tartumaa).
Aruküla tee 9 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA EE902200001120122757
Registrikood 75026106 Swedbank
Detailplaneeringu menetlust puudutava informatsiooniga ja dokumentidega on võimalik
tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses https://map.rae.ee/.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Põldmäe
abivallavanem
Lisa: Vallavalitsuse korraldus.asice
Koopia:
1. Päästeamet,
[email protected]
2. Maanteeamet,
[email protected]
3. AS Eesti Raudtee,
[email protected]
Pille Vals, 5559 6795
[email protected]
KORRALDUS
Jüri 16. juuni 2020 nr 827
Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik 12 Vara OÜ on esitanud taotluse
detailplaneeringu koostamise algatamiseks Ülejõe külas asuvatel Variverepõllu
(suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, registriosa nr 10407202, 100%
maatulundusmaa) ja Roode (suurusega 19691 m2, katastritunnus 65301:011:0560,
registriosa nr 2914502, 100% elamumaa) kinnistutel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistutest jagada välja
äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa.
Detailplaneeringu:
− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus
(aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa);
− koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu linn, 51004,
Tartumaa).
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke
tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või
valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
Otsuses ja otsuse lisas 1 „Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ toodu osas on
Keskkonnaamet ja Maanteeamet andnud oma seisukoha, milles vastuväiteid ei esitatud.
Päästeamet ja AS Eesti Raudtee oma seisukohta ei esitanud.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,
§ 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 1
punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8; keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 33 lõike 2
punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu
01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud
küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1;
Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringust;
Rae valla, huvitatud isiku ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 11.03.2020
jõustunud lepingust; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja
keskkonnaameti ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohtadega, Rae Vallavalitsus annab
korralduse:
1. Algatada Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
koostamine Harjumaal Rae vallas Ülejõe külas ligikaudu 5,3 ha suuruse ala
planeerimiseks.
2. Jätta algatamata Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu
koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 peatükis 5 tooduga.
3. Kinnitada Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni 16. juuni 2021, vastavalt korralduse
lisale 2.
4. Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel
Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa.
5. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae
valla kodulehel.
6. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning
Keskkonnaametit, Maanteeametit, AS Eesti Raudteed ja teisi valitsusasutusi, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või
huve võib detailplaneering puudutada.
7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
8. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Sarik
vallavanem Martin Minn
vallasekretär
Lisa 1
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
16. juuni 2020
korraldusega nr 827
Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. TAUST
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistutest välja jagada
äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa.
Joonis 1. Planeeritav ala ja kontaktvöönd
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui
kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise
vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6
lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses
nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10
nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13
punkti 1 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tööstuspiirkonna arendamisel. Sama
seaduse § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH
vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust,
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 2-6 toodud nõuetest ning
Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevast juhendist1: Eelhindamine. KSH eelhindamise
juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018).
2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU
2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistutest jagada välja
äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.
Planeeritav ala asub Ülejõe külas asuvatel Variverepõllu (suurus 3,24 ha, katastritunnus
65301:001:4255, registriosa nr 10407202, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Roode
(suurus 19691 m2, katastritunnus 65301:011:0560, registriosa nr 2914502, sihtotstarve
100% elamumaa) kinnistutel.
Planeeritav ala külgneb elamumaa sihtotstarbega kinnistuga Kassisaba (katastritunnus
65301:011:0129). Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis piirnevad
detailplaneeringu alaga on järgmised: Kõpu-Hansu (katastritunnus 65301:011:0169),
Kirsi (katastritunnus 65301:011:0580), Rätsepasauna (katastritunnus 65301:011:0291).
Detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Planeeringu kehtestamiseni
võib minna ligikaudu 2 aastat, millele lisandub ehitusprojektide koostamine, ehituslubade
taotlemine ning ehitamine. Kui kiiresti suudab arendaja detailplaneeringu ellu viia, ei ole
käesoleval hetkel teada.
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
− Tallinna ringtee (riigitee nr 11 Tallinna ringtee) teekaitsevöönd 50 m äärmise
sõidurea servast;
− Lagedi-Aruküla-Peningi tee (riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee)
teekaitsevöönd 30 m äärmise sõidurea servast;
− Lagedi-Maardu raudtee, kaitsevöönd vastavalt seadusele;
− Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K43174219 kaitsevöönd 10 m liini teljest
mõlemale poole;
− Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M103274423 kaitsevöönd 2 m liini teljest
mõlemale poole;
− Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M132122150 kaitsevöönd 2 m liini teljest
mõlemale poole;
− Elektrialajaam tunnusega Varevere (Rae), kaitsevöönd 3m rajatisest.
2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018
korraldusega nr 1.1-4/78) täpsustab tingimusi kohalike omavalitsuste territooriumite
üldplaneeringute koostamiseks edaspidi. Jätkuvalt on tähtsustatud tasakaalustatud
1 https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud
ruumilist arengut. Planeeringualale maakonnaplaneering olulisi konkreetseid
maakasutuspiiranguid ei sea.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa.
Joonis 2. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava
(ÜVK) aastateks 2017-20282 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO, kes väljastab
vastavad tehnilised tingimused detailplaneeringule. Detailplaneering ei mõjuta ÜVK-d.
Vastavalt Rae valla geoinfosüsteemile planeeringualal algatatud ja kehtivaid
detailplaneeringuid ei ole.
2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
KSH eelhinnangu koostamise keskseks eesmärgiks on detailplaneeringuga kaasnevate
keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning
2 https://www.rae.ee/arengukavad?inheritRedirect=true
keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases
staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.
Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks nt riiklike
keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneeringu menetluse protsess
riiklike normatiividega sh Euroopa Liidu normidega, mis tulenevad muu hulgas
keskkonnakaalutlustest.
Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja PlanS §-is 126 määratud detailplaneeringu
ülesannetest, ei oma detailplaneering mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse.
Rae valla üldplaneeringuga kavandatakse tootmis- ja äri segafunktsiooniga maad
ulatuslikele aladele, võimaldamaks mitmekesisemat arengut (maa-alade arendamine kas
tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina).
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse
Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste (toodud punktis 2.1.), maardlate,
looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide
kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest ning
olemasolevates uuringutest.
2.4.1. Geoloogia, maavarad, mullastik ja radoon
Geoloogia. Vastavalt Maa-ameti geoloogia rakenduse (1:50 000) andmetele (05.05.2020)
on planeeringuala aluspõhjas Viivikonna kihistu (O3vv): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Pinnakatte
settetüübid on kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid.
Maavarad. Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele (05.05.2020)
asub planeeringualast edela suunas ca 800 m kaugusel aktiivne kohaliku tähtusega Rae
turbatootmisala (registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 242; plokid 1-18), pindalaga
747,37 ha. Maavara on registreeritud aiandusturba, kütte- ja väetusturba eesmärgil
kasutamiseks. Planeeringuala ei oma mõju turbamaardlale.
Planeeringualast põhjasuunda jääb ca 1,1 km kaugusele Väo V lubjakivikarjäär
(registrikaart nr 46; mäeeraldisekood 1450, kaevandamisluba nr KMIN-137). Maavara
kasutamise eesmärk on killustik betooni valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal.
Planeeringuala ei oma mõju lubjakivikarjäärile.
Mullastik. Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetest (05.05.2020) lähtuvalt
asuvad planeeritaval alal rähkmullad (K), gleistunud leostunud mullad (Kog) ja leostunud
gleimullad (G0).
Radoon. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmetele (05.05.2020) on
planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m3). Antud radooniriski
levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib
võrdlemisi väikeste vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses
varieeruda üsna oluliselt.
Planeeritav tegevus ei mõjuta radooni, küll aga mõjutab radoon planeeritavat tegevust.
Tarvilik on kasutusele võtta radooniohje meetmed, selleks tuleb detailplaneeringu raames
mõõta pinnases radoonitase.
Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks
lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja
tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq/m³.
2.4.2. Heited: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi
Müra. Detailplaneeringuga hõlmatava ala asub tiheda liiklusintensiivsusega maantee
ääres ning on liiklusmürast otseselt mõjutatud. Samuti piirneb planeeringuala raudteega
ning on seetõttu otseselt mõjutatud raudtee mürast.
Vibratsioon. Planeeritav alal külgneb raudteega ning on mõjutatud sealt tulenevast
vibratsioonist.
Õhusaaste. Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmete (05.05.2020) kohaselt
on detailplaneeringu kontaktvööndis väljastatud õhusaasteluba Rosentor OÜle (loa nr
PSA0003352). Fooniline õhusaaste tuleneb põhiliselt transpordist ja lokaalsetest
seadmetest. Rae vallas ei ole teostatud fooni mõõtmisi. Kõige lähemad õhuseirejaamad
asuvad Tallinnas.
Tahked jäätmed. Planeeritaval alal ei asu tahkeid jäätmeid.
Nõrgvesi. Planeeritaval alal ei ole nõrgvett.
2.4.3. Põhja- ja pinnavesi
Põhjaveekiht on silur-ordoviitsium, mille veekompleksis on karbonaatsed kivimid
veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m.
Detailplaneeringuga hõlmatud ala on Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardi
andmete (05.05.2020) kohaselt kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on edasises
planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks.
Pinnaveekogudest on planeeringualal maanteeservas kraavid (ETAK ID 2215615).
2.4.4. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik
Rohevõrgustik. Väärtuslik kõrghaljastus puudub. Vastavalt Maa-ameti maainfo
kaardirakenduse andmetele (05.05.2020) on planeeritavad katastriüksused peamiselt
haritav põllumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi rohevõrgustiku ega ka
üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda.
Taimestik. Detailplaneeringuala edela poolses osas esineb vähesel määral kõrghaljastust
üksikute puude näol. Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud
elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide arvukus on madal. Tegu on
inimtegevusest tugevalt mõjutatud keskkonnaga.
Mõju taimestikule avaldub peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik ehitada uusi
hooneid, parkimisplatse, teid, trasse jne, millega kaasneb taimkatte eemaldamine.
Haljasalad tuleb osaliselt taastada Rae valla üldplaneeringust tulenevate kinnistu
haljastusnõutete täitmisel. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede
leiukohti.
Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevatest
nõuetest kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes.
Loomastik. Planeeringualal puuduvad ulukite jaoks olulised elupaigad või toitumisalad.
Ulukid (kitsed, jänesed jm) kasutavad antud ala kohati oma rändeteena ja on pigem
eksikülalised.
2.4.5. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad,
hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid
ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete
(05.05.2020) kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel
planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub.
Lähim Natura ala, Pirita loodusala (EE0010120), asub planeeritavast alast ca 2,6 km
kaugusel põhjasuunas.
Lähim kaitstav liik on Pirita jões elav III kaitsekatekategooria liik Cottus gobio (võldas,
registrikood KLO9102649). Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks.
Eestis on võldast leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest.
Pirita jõgi on Sae paisust suubumiseni merre (VEE1089200) määratud keskkonnaministri
15.06.2004 määrusega nr 73 lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistusse.
2.4.6. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused
Väärtuslikud maastikud puuduvad.
Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või
asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad,
kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja
tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja
sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise
arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised,
mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu-
ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga
ning lasti või muu sisuga.
Planeeringualast kirdesuunas ca 230 m kaugusel asub grupp kultuurimälestisi:
• Kultusekivi (registrinumber 18908)
• Kultusekivi (registrinumber 18909)
• Kultusekivi (registrinumber 18910)
Eeldatavasi ei ulatu planeeritava ala ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud
kultuurimälestiste grupini ning ei mõjuta neid.
Pärandkultuuri objekte planeeritava ala läheduses ei ole. Lähim pärandkultuuriobjekt,
Lagedi mõisa vesiveski ja maanteesild (registreerimisnumber 245:VEV:002), asub
kirdesuunas ca 1 km kaugusel.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, s.h jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel
Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse
iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneering on aluseks lähiaastate
ehitustegevuseks ning keskkonnanõuetega on võimalik arvestada detailplaneeringu
koostamise käigus.
3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV
KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA
Detailplaneeringuga soovitakse ala jagada viieks kinnistuks, millest nelja sihtotstarbed
oleksid äri- ja/või tootmismaa ning ühel transpordimaa. Äri- ja/või tootmismaa kruntide
maksimaalseks suuruseks on kavandatud kuni 1,5 ha, kuid elamu kontaktvööndisse
kavandatud krundid on oluliselt väiksemad.
Ehitusõigusega antakse võimalus ühele äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundile
kuni 3 hoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kuni 50% krundi pindalast. Hoonestuse
kõrguseks on kuni 16 m maapinnast ja maksimaalselt 3 korrust. Korruselisus võib ühe
hoone piires varieeruda.
Juurdepääs planeeritavale alale on Lagedi–Aruküla–Peningi kõrvalmaanteelt.
Planeeritavale alale on kavandatud transpordimaa krunt, millelt tagatud juurdepääs
kõigile moodustatavatele äri- ja tootmismaa kruntidele. Planeeringulahendus arvestab
perspektiivne autoliikluse juurdepääsuga vastavalt „Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu
tehniline projekteerimine" projektlahendusega kavandatule. Lisaks on juurdepääsu
kavandamisel arvestatud ka perspektiivse võimalusega ühendada planeeritav sõidutee
Kõpsu-Hansu ja Nurga 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud teedega.
Planeeritavad krundid haljastatakse vähemalt 20% ulatuses ning elamute kontaktvööndis
on haljasalast min 40% kõrghaljastus. Üldplaneeringu kohaselt on maantee kaitsevöönd
kohustuslik haljasala.
Planeeritava ja olemasoleva hoonestuse visuaalseks eraldamiseks on kõrghaljastus
kavandatud transpordimaa krundile ning planeeritavate äri- ja/või tootmismaa kruntidele
transpordimaa poolsele küljele.
3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju
Keskkonnalubade (veekasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jne) taotlemise
vajadus selgub täpsemalt ehitusloa menetlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete
põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.
Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja kasutusaegne.
Ehitustegevuse all tuleb mõista teede, trasside ja hoonete ehitamist ning haljasalade
rajamist.
Mõju pinnakattele, maavaradele, mullastikule
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on
lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu. Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid
osaliselt on pinnast võimalik taaskasutada samal ja teistel ehitusobjektidel
täitepinnasena. Seega on tegu lokaalse mõjuga, mis ei avalda laiemat negatiivset mõju
ressursside kättesaadavusele või pinnase seisundile. Planeeritava ehitustegevuse
käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende
kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju.
Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju pinnakattele,
maavaradele ja mullastikule. Kasutusaegselt võib liiklusest tekkiv saaste ladestuda
vahetult teeäärsesse pinnasesse, kuid see ei oma olulist negatiivset mõju mullastikule
ega põhjaveele.
Maastikus uusi pinnavorme, mis muudaks ka paikkonna maakasutust, ei kavandata.
Samuti ei looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule või vee poolset erosiooni, mis
omakorda mõjutaks pinnamoodi ja seeläbi maastikku.
Mõju põhja- ja pinnaveele
Ehitusgeoloogilised tingimused on üldiselt head, kuid reostustundlikkus on suur
looduslikult kaitsmata põhjavee tõttu. Ehitusaegsed avariid on võimalikud, kuid
vähetõenäolised, seega on vähetõenäoline, et saaste jõuab põhjavette. Ehitusaegne
tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju põhjaveele. Detailplaneeringus peab
analüüsima planeeritava tegevuse ehitus- ja kasutusaegsete avariide võimalikkust ning
mõju keskkonnale.
Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub
väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate
tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine eeldatavalt täiendavat pinnasereostuse või
põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda
kehtivast standardist „Linnatänavad“.
Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna
pinna- ja põhjaveele, kui arvestatakse ÜVK kavas toodud meetmete ja põhimõtetega.
Planeerimise käigus tuleb tähelepanu pöörata ala looduslikult kaitsmata põhjaveekihi
reostumise vältimisele.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“.
Mõju heitmetele: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi
Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb
ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse
mürarikkaid töid.
Mürataset mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kaugus müraallikast, teiste müraallikate
olemasolu, aga ka ilmastikutingimused, pinnavormid, müratõkked jne. Mürataseme
langus sõltuvalt müraallikas kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus
(müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega ehk kauguse ruuduga, st
kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB.
Joonis 3. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest
Detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoonete ja parkimiskohtade rajamisega
suureneb liikluskoormus ning seeläbi mõjutatakse liikluskorraldust. Tööstus- ja
äritegevusega kaasneb müra, mis on seotud tehnoseadmete või tootmistegevusega.
Kuivõrd hetkel ei ole teada tootmisest tulenev tegevus on vajalik detailplaneeringus
hinnata kasutusaegse müra teket ja selle vähendamise võimalusi, sest planeeritav ala
piirneb elamumaaga.
Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni tekitab eelkõige aluspinnase tihendamine jms.
Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooninormid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid
kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.
Kasutusaegselt pole teada, et tekiks vibratsiooni.
Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed
ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas
1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra
ja vibratsiooni piirväärtusi.
Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon, soojuspumbad jms) ja
ettevõtte spetsiifikast, seetõttu on oluline, et seadmed oleks paigutatud selliselt, et need
ei häiriks elamualade elanikke.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva
olukorraga võib valgustusest tulenev keskkonnamõju olla häiriv. Kinnistutele rajatava
hooneümbruse valgus(reostus) võib suureneda ja osutuda mõningal määral häirivaks.
Kasutusaegne valgustatus on reeglina tavapärane, kuid vajab detailplaneeringu
koostamise käigus analüüsimist ning vajadusel tuleb ette näha vastavad
leevendusmeetmed.
Planeeritava ehitustegevuse käigus tekib saasteaineid õhku (tahked osakesed, CO, NOx
jne). Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada lõhna.
Ehitustööde käigus ei ole ette näha kiirgust. Eeldatavasti ei ole ehitustegevusest tulenev
õhusaaste oluline, kuid kõige häirivam võib olla tahkete osakeste heide.
Detailplaneeringus tuleb esitada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu,
müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud.
Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud
keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Kasutusaegselt suureneb mõnevõrra transpordist tulenev õhusaaste. Planeeritavate
ettevõtete tootmistegevus ei ole veel teada, seega tuleb detailplaneeringus analüüsida
kasutusaegset õhusaastet, arvestades et detailplaneeringu ala piirneb elamutega.
Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused
ei ole teada. Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema
hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise
korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja
keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka
konkreetsed tegevused. Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on
võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel
ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusaegne mõju ei ulatu looduskaitse- ega kultuuriväärtustega aladele.
Mõju rohevõrgustikule, taimestikule ja loomastikule
Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei
avaldata planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule.
Ülemuslike strateegiliste dokumentide kohaselt ei jää planeeringualale rohevõrgustiku
elemente. Seega mõju rohevõrgustikule puudub.
Ehitustegevuse raames olemasolev taimestik suures osas hävineb. Kasutusaegselt
haljastatakse krundid, detailplaneeringus nähakse ette minimaalne kõrghaljastus.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele
Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
alasid. Ehitusaegne tegevus (sh materjalide vedu) ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte
ega Natura 2000 alasid. Kasutusaegne tegevus ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte
ega Natura 2000 alasid.
Mõju muinsus- ja miljööväärtustele, väärtuslikele maastikele, pärandkooslustele
Detailplaneeringu läheduses paiknevatele kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele,
pärandkooslustele mõju puudub.
Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju.
3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks -
ehitamisega (teede, hoonete, trasside ehitamine) ja kasutamisega seotud mõjudeks.
Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine
kaasa olulisi mõjusid.
Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa täielikult välistada avariiolukordasid. Võimalikud
avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, inimlik hooletus jms) ja nende vältimise
meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise
käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete
korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil
mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning
tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada
vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse
hariduse ja teadmistega.
Inimeste heaolule ja tervisele on raudteelt lähtuvate mõjude olulisus seotud kaugusega
raudteest. Olulisemat mõju avaldavad raudteelt lähtuv müra ja vibratsioon ning raudteega
kaasnev suurõnnetuse oht.
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Kasutamisaegselt võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja
valgusreostust. Kuivõrd tootmisega seotud tegevus ei ole praegu teada, tuleb
detailplaneeringus analüüsida tootmistegevusega kaasnevat õhusaastet.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra,
vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab
pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.
Detailplaneeringu kasutusaegset ohtu tervisele või keskkonnale ei ole ette näha.
Piirkonnas suureneb sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, kuid see ei suurene
määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegselt võivad
õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude vm sarnase korral.
3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur
ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõige suurema ruumilise ulatusega
on ehitusaegsed mõjud müra ja õhusaaste osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt
kanduda soodsate tingimuste puhul kuni 700 m kaugusele (sõltuvad tuule suunast,
tugevusest, õhurõhust jne).
Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid
töökohti ning suurendades piirkonna atraktiivsust.
Ala mõjutatav elanikkond on seotud planeeringuala kontaktvööndiga.
3.4. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – haritav põllumaa
asendub tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa kruntidega, kuhu kavandatakse
hoonestust ning infrastruktuuri. Põllukooslused hävivad. Planeeringuga nähakse ette
kõrghaljastuse rajamine. Planeeringualal ei paikne maardlaid ega looduskaitselisi
objekte.
Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,
ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud
pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja
tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt
oluliselt negatiivne.
Kuna detailplaneeringu ala piirnev tundlike elamualadega tuleb tootmis- ja ärimaa ning
elamute vahele ette näha puhverala.
3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne
planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub.
3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne
planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.
4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu
koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile,
Maanteeametile ja AS-le Eesti Raudtee.
Keskkonnaamet märgib oma 14.05.2020 kirjas nr 6-5/20/7352-2, et lähtudes esitatud
materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et
planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Maanteeamet toob oma 19.05.2020 kirjas nr 15-2/20/22435-2 välja 17 punkti
detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks. KSH eelhinnangu kohta seisukohta ei
esitatud.
Päästeamet ei esitanud seisukohta.
AS Eesti Raudtee ei esitanud seisukohta.
5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA
EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED
5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende
korral käitumise lahendused;
5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,
vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad
nõuded, sh tuleb ehitusprojekti esitada järgmised nõuded:
5.2.1. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada
ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise
abinõud;
5.2.2. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on
oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte.
5.2.3. Esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 28 lõike 3 punktides 1-4 nõutud
informatsioon;
5.2.4. Pidada kinni Rae valla heakorraeeskirjas ehitajale esitatud nõuetest;
5.3. Analüüsida võimaliku tootmistegevuse (sh transport) tööspetsiifikast tulenevat
müra elamualadele ja tuua välja vajadusel vastavad leevendusmeetmed. Tagada, et nii
ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja
vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
kehtestatud piirväärtusi;
5.4. Analüüsida võimaliku tootmistegevuse (sh transport) tööspetsiifikast tulenevat
õhusaastet elamualadele ja tuua välja vajadusel vastavad leevendusmeetmed. Tagada
ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad
keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele;
5.5. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha
ette leevendusmeetmed. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav
insolatsioon vastavalt kehtivale standardile „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;
5.6. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus (teostada mõõtmised
pinnaseõhust) ja vajadusel tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides,
rakendades vastavaid kehtiva standardi „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid;
5.7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata
põhjaveega alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta ÜVK peatükk 10.4
„Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama
keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“;
5.8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine
kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa
kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega;
5.9. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist
„Linnatänavad“;
5.10. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži-
ja sademeveesüsteemi toimimine;
5.11. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;
5.12. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui
hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne
liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid
konteinerile ja selle asukohale;
5.13. Haljasalaks planeerida 20% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik
haljasala. Näha ette krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.
Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärde kavandada puuderivi;
5.14. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu
valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele;
5.15. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast
tegevusest;
5.16. Arvestada Maanteeameti 19.05.2020 kirjas nr 15-2/20/22435-2 esitatud
märkustega.
LÕPPJÄRELDUS
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale
keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Ülejõe küla
Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu osas.
Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega
arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja käesoleva
eelhinnangu punktis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja
ehitustegevuse käigus.
Koostas:
Pille Vals
planeeringute spetsialist
Lisa 2
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
16. juuni 2020
korraldusega nr 827
LÄHTESEISUKOHAD
Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
1. ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistutest jagada välja
äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASUKOHT, MAAOMAND
2.1.1. Planeeritav ala asub Ülejõe küla ja Soodevahe küla piiril, vahetult Tallinna ringtee
ääres, perspektiivses tööstuspargi alal. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette
riigiteelt nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teelt.
2.1.2. Planeeritava ala moodustavad:
− Variverepõllu kinnistut, suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, mille
kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 10407202 ja mille omanik on 12 Vara
OÜ;
− Roode kinnistut, suurusega 19691 m2, katastritunnus 65301:011:0560, mille kohta on
avatud kinnistusregistri registriosa nr 2914502 ja mille omanik on 12 Vara OÜ;
2.1.3. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja
tehnovõrkude planeerimiseks.
2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.
2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS
Roode kinnistul paiknevad ehitisregistri andmetel elamu, garaaž ja kaks kuuri.
Variverepõllu kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad, väärtuslik kõrghaljastus
puudub.
2.3. PIIRANGUD
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Tallinna ringtee (riigitee nr 11 Tallinna ringtee) teekaitsevöönd 50 m äärmise
sõidurea servast;
• Lagedi-Aruküla-Peningi tee (riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee)
teekaitsevöönd 30 m äärmise sõidurea servast;
• Lagedi-Maardu raudtee, kaitsevöönd vastavalt seadusele;
• Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K43174219 kaitsevöönd 10 m liini teljest
mõlemale poole;
• Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M103274423 kaitsevöönd 2 m liini teljest
mõlemale poole;
• Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M132122150 kaitsevöönd 2 m liini teljest
mõlemale poole;
• Elektrialajaam tunnusega Varevere (Rae), kaitsevöönd 3m rajatisest;
3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
1) Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;
2) Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise
kava aastateks 2017 - 2028;
3) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste
alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
4) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning
vormistamise juhend“;
5) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
6) Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine“;
7) Katastriüksuste plaanid.
3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD
Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja
kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb
digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil
https://www.rae.ee/digitaaljooniste-esitamine.
4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS
4.1. ÜLDNÕUDED
4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus
määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide
moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul.
4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel
olevate detailplaneeringutega. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses
Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel
https://www.rae.ee/uldplaneeringud. Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla
geoportaali map.rae.ee detailplaneeringute rakenduses.
4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS
4.2.1. Kavandatavate kruntide sihtotstarve määrata ärimaa või äri- ja tootmismaa.
Kinnistute max suurus 1,5 ha. Tootmise kavandamisel eelistada võimalikult väikeste
keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Detailplaneeringuga seada tingimused, mis välistavad
kavandatava tegevusega kaasnevate kahjulike mõjude levikut tootmisterritooriumist
välja. Ehitisalune pind määrata kuni 50% krundi pindalast. Ühele krundile lubatud kuni 3
hoonet, kõrgus riigitee ääres kuni 16 m, Katusekalde vahemik 0-15°, parapetiga. Määrata
hoonete ±0.00.
4.2.2. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad. Alale peab kujunema
sarnase kujunduse ja mahuga hoonete kompleks.
4.2.3. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitisealune pind ja täisehitus, hoonete
arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus,
välisviimistlus).
4.2.4. Tallinna ringtee poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad.
Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati.
Fassaadidel ett näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine. Fassaad peab olema
liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse
arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid
viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone.
4.2.5. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.
4.2.6. Hoonestusala määrata raudteest, Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärmise liipri või
katendi servast min 20 m kaugusele ning planeeritavast sisetee katendi servast min 10
m kaugusele.
4.2.7. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
4.3 HALJASTUS JA HEAKORD
4.3.1. Haljasalaks planeerida 20% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik
haljasala. Näha ette krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.
Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärde kavandada puuderivi.
4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni
2 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirded ei tohi avaneda tänava poole
4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine. Kui konteiner asub lähemal kui 3
meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada
võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja
ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
4.4. TEED
4.4.1. Juurdepääs näha ette avalikult kasutatavalt 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teelt.
4.4.2. Krundi sisene tee planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”.
Detailplaneeringuga kavandada avalikult kasutatav tee koos tee juurde kuuluva
metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega
ning planeeritud jalg- ja/või kergliiklustee koos haljastusega.
4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv.
Parkimine lahendada moodustatavate kruntide siseselt. Äri- ja tootmismaa krundil
planeerida parkimiskohad vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016).
4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad.
4.5. TEHNOVÕRGUD
4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda
tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult
tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud
detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks
servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse.
Tehnilised tingimused taotleda võrguvaldajatelt.
4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste
tingimuste osas pöörduda Aktsiaselts ELVESO poole.
4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele.
Elektriliinide ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.
4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele.
4.5.5. Gaasivarustus lahendada vastavalt gaasiteenuspakkuja tehnilistele tingimustele.
4.5.6. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele.
4.5.7. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine
kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa
kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise
lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda tegevuspiirkonna vee-ettevõtte poole.
Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast.
Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja
sademeveesüsteemi toimimine.
4.5.8. Lahendada tuletõrje veevarustus.
5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse
planeerimis- ja maakorralduskomisjon.
5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasjade ja
naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude
valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste
ametkondadega:
• Põhja-Eesti Päästekeskus;
• Maanteeamet;
• AS Eesti Raudtee.
5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta lisada
detailplaneeringusse tabeli kujul.
6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus, juhindudes
teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.
Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus
kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides alapunkti tema lahenduste põhjendus.
Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt
kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute
lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute
piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega
olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000,
illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eesvooluni.
6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal
ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised .dwg- ja .pdf-formaadis,
seletuskiri .doc- ja .pdf-formaadis.
Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise
läbiviimiseks.
6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära
toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb
kasutada ainult nimesid, mitte numbreid.
6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti
Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab
olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud
trass peab kaevust kaevuni olema sidus).
6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist digitaalselt esitada heaks kiitmiseks Rae
vallavalitsusele.
6.7. Detailplaneeringu tärkandmete planID on 1086.
7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
7.1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu;
7.2. Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik
tutvustamine: kuus kuud;
7.3. Planeeringu kooskõlastamine: kuus kuud;
7.4. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu;
7.5. Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud;
7.6. Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: üks kuu.
8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD
8.1. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardist on planeeritaval alal kõrge
radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m3). Detailplaneeringu koostamise raames tuleb
teostada radooniuuring selgitamaks välja radoonitasemed ning edaspidised
radooniohjemeetmed.
8.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM
Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoportaali map.rae.ee
detailplaneeringute rakenduses. Detailplaneeringute kaardirakendus võimaldab tutvuda
ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, samuti alla laadida
detailplaneeringute menetlusdokumente ja materjale ning saada infot detailplaneeringute
menetlusstaadiumi kohta.
10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni 16. juuni 2021.
Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Rae Vallavalitsusele vastuvõtmiseks
aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus
lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.
Koostas:
Siim Orav
peaarhitekt