Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 7300 310
[email protected]
TÖÖ NR 2019-
2019-266
Alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6473850
Y 606167
RIIGITEE NR 92 TARTU ‒ VILJANDI ‒
KILINGI-
KILINGI-NÕMME KM 58,770-
58,770-60,280
JALGRATTA-
JALGRATTA- JA JALGTEE RAJAMISEGA
KAASNEVA
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
EELHINNANG
Objekti aadress: VILJANDI MAAKOND, VILJANDI VALD,
TÄNASSILMA JA MÄHMA KÜLA
Tellija: ESPRII OÜ
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Juhtekspert: URMAS URI
Vastutav täitja: NOEELA KULM
Kontrollis: ENE KÕND
Märts 2020 TARTU
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280
jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Tänassilma ja Mähma küla
TÖÖ EESMÄRK: Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280
jalgratta- ja jalgtee rajamise põhiprojektiga kavandatava tegevusega
kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine
selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
ja koostamise vajalikkus.
Projekti eesmärk on riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme
km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine, mille
alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõiguga piirneval alal
jalg- ja jalgrattatee rajamine. Eesmärk on kergliiklejate turvalisuse
tõstmine.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: Esprii OÜ
Registrikood 12566284
Kaisla tn 3
13516 Tallinn
Kontaktisik: Germo Ilvesmets
Tel 557 7980
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel +372 730 0310
www.kobras.ee
Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnaekspert
Tel +372 730 0310
[email protected]
Noeela Kulm – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel +372 730 0316, +372 569 39300
[email protected]
Kontrollija: Ene Kõnd
[email protected]
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 2 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,
tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja
objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine,
uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –
Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert
Kartau;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 3 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Sisukord
1. KMH eelhindamise eesmärk ja vajalikkus ........................................................................................ 5
2. Kavandatav tegevus ........................................................................................................................... 6
2.1. Projektala kirjeldus ................................................................................................................... 6
2.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht .................................................................................. 7
2.2.1. Projektlahenduse kirjeldus .................................................................................................. 7
2.2.2. Ehitustööde täpsem kirjeldus .............................................................................................. 11
2.3. Kavandatud tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimidokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................................................ 11
2.4. Loodusvarade (looduslike ressursside), sh energia kasutamine ............................................. 15
3. Projektala ja lähiümbruse kirjeldus .................................................................................................. 15
3.1. Maakasutus .............................................................................................................................. 15
3.2. Loodusvarad ............................................................................................................................. 17
3.3. Keskkonna vastupanuvõime .................................................................................................... 18
3.3.1. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond ....................... 18
3.3.2. Pinnavormid, maastik, metsad............................................................................................ 19
3.3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad .................................................... 20
3.3.4. Alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ............. 20
3.3.5. Tiheasutusega alad ............................................................................................................ 20
3.3.6. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ....................................................................... 20
4. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) .............................................................................................................. 20
4.1. Jäätmed ning nende käitlemine................................................................................................ 22
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus ................. 22
5.1. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ................................................. 23
6. Inimese tervis ja heaolu ..................................................................................................................... 23
7. Keskkonnamõju olulisuse hinnang .................................................................................................. 23
8. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................................... 25
9. Kasutatud materjalid .......................................................................................................................... 30
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 4 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
1. KMH eelhindamise eesmärk ja vajalikkus
Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud
07.11.2019 Esprii OÜ poolt e-maili teel esitatud tellimuse alusel.
Töö eesmärk on põhimaantee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamise põhiprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine
selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus
projektiga kavandatud tegevustele. Projekti (töö nr 191101) koostajaks on Esprii OÜ.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 sätestab, et
keskkonnamõju hinnatakse kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6
loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu. KeHJS § 6 lg
2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-22) valdkondade tegevusel (punkti 10
kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005. aasta määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Määruse § 13 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse
eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte,
kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine
ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud
juhul.
Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast
seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale (Maanteeamet) vajalikku informatsiooni, kas
eeldatavalt on tegemist olulis(t)e keskkonnamõju(de)ga või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel
keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tulenevalt KeHJS § 11 lg 22 peab
otsustaja enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 5 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
2. Kavandatav tegevus
2.1. Projektala kirjeldus
Projektis käsitletav teelõik jääb Viljandi maakonna Viljandi valla Tänassilma ja Mähma küla territooriumile.
Projektala idapoolne osa jääb Tänassilma küla ja läänepoolne osa Mähma küla territooriumile. Mähma külas
piirneb maantee lõunas Tõnuküla külaga.
Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee jätkab Tänassilma külas 2005. aastal rajatud kergliiklusteed, mis lõppeb
Tänassilma kaupluse ja Kalmetu bussipeatuse juures. Olemasolev asfaltbetoonkattega 2,5 m laiune
kergliiklustee paikneb Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee kilomeetrite vahemikus 56,401 kuni 58,771,
jäädes kilomeetritel 56,401 kuni 57,685 vasakule poole teed (lõuna suunas) ning kilomeetritel 57,685 kuni
58,771 paremale poole teed (põhja suunas). Eelhinnangu objektiks oleva 1,523 km pikkuse projekteeritava
jalg- ja jalgrattatee lõik saab alguse põhimaantee nr 92 58,77. kilomeetril Tänassilma külas, Kalmetu
bussipeatuse ja Kaunismäe kaupluse juurest kohas, kus lõppeb olemasolev Tänassilma küla läbiv jalg- ja
jalgrattatee. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee lõppeb Mähma külas, vahetult enne ristumist kohaliku Kooritsa
teega (joonis 1, lõik märgitud sinisega).
Joonis 1. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde kavandatava jalg- ja jalgrattatee lõigu
asukoha skeem (Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770 – 60,280 jalgratta- ja
jalgtee põhiprojekti koostamise tehnilise kirjelduse Lisa 1).
Projektala lõppeb kohaliku Kooritsa teega ristumisega. Kooritsa tee kaudu toimub juurdepääs Vaarika teele
ja selle piirkonna eluhoonetele (peamiselt suvilad) (joonis 1).
Projekteeritav jalg ja jalgrattatee kulgeb paralleelselt riigiteega nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme, jäädes
sellest 11-13 meetri kaugusele. Arvestades olemasolevate katastriüksute piire, on jalg- ja jalgrattatee lõigu
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 6 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
alguses (PK 0+00 kuni PK 1+00) maanteele lähemale projekteeritud ning on maanteest eraldatud ca 2,5 m
laiuse haljasribaga.
Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee teekatendiks projektalaga piirnevas lõigus on tihe asfaltbetoon,
kusjuures 2019. aastal paigaldati km 57,679-58,806 uus kiht olemasolevale kattele ning km 58,806-61,967
rajati 2012. aastal uus kate kompleksstabiliseeritud alusega.
Sõidukiirus lõigu alguses km 57,783 kuni 58,873 on 70 km/h, km 58,873 kuni 58,884 on kiiruspiirang
paremal pool 70 km/h ja vasakul pool 90 km/h. Ülejäänud lõigul on kiirus maanteel 90 km/h. Projektiga
haaratud lõigule jääb 6 bussipeatust – Kalmetu, Mähma ja Tõnuküla (kokku 6 peatust, sest kõik kolm asuvad
mõlemal pool teed). Km 59,884 asub tee all 2012. aastal rajatud 25 m pikkune plasttruup.
Aasta keskmine liiklussagedus 2018. a loenduse andmetel on 3949 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod
moodustavad 95%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 3%.
Antud lõigul asub 13 mahasõiduteed, neist 11 erateed (6 elukohta sissesõiduteed, 3 põllu- ja
metsamajandusmaade teenindamisega seotud teed ja 2 muud teed) ja 2 kohalikku teed (piiramata
otstarbega Mähma tee ja Avaku-Ruudiaru tee). Kõnealusel maanteelõigul ei asu ühtegi ristmikku ega
kergliiklejatele rajatud teed.
Tee hooldajaks on Eesti Keskkonnateenused OÜ.
Projektala kaugus Viljandi linnast mööda Tallinn ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maanteed on ca 11 km.
2.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht
2.2.1. Projektlahenduse kirjeldus
Vastavalt Maanteeameti poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme
km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamiseks on põhiprojekti eesmärk riigitee nr 92
Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770 – 60,280 kergliiklejate turvalisuse tõstmine, projekteerides
tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Põhiprojekt koostatakse vastavalt majandus- ja
taristuministri 02.07.2015 määruses nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti
koostamise nõuetele. Trassilahendus on kokku lepitud Maanteeametiga, kohaliku omavalitsuse esindajatega
ning maaomanikega, arvestades seejuures maaomanike soovide, krundipiiride ja tehnovõrkudega.
Käesolev eelhinnang on koostatud Tellija (Esprii OÜ) poolt esitatud põhiprojekti lahendusele faasis, mis
võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohased mõjusid. Tellija poolt on esitatud lahendus, kus
on ära näidatud jalg- ja jalgrattatee täpne asukoht, teekatendite tüübid, mahasõiduteed piirnevatele
katastriüksusele, vajaliku maaeralduse piir, projekteeritud haljastus, raadamise ala (sh likvideeritavad
üksikpuud), kraavid, aiad, torupiire, truubid, säilitatavad ja ehituse ajal kaitstavad puud ning liiklusmärgid.
Projekteerimise lähteülesanne näeb ette projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud
lahendused. Projekteerimise lähtetase on rahuldav, jalgtee ristlõike laius on 2,5 m, peenra laius 0,25 m,
katte tüübiks on asfaltbetoon (tüüp I ja tüüp II (turbal)).
1,523 km pikkune projekteeritav jalg- ja jalgrattatee on jätkuks Tänassilma küla läbivale jalg- ja jalgratta
teele. Rajatav jalg- ja jalgrattatee jääb varasemalt välja mõõdetud (eraldatud) kaheteistkümnele (12) riigitee
92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme tee transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustelele, mis asuvad
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 7 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
olemasoleva maantee parempoolsel (põhjapoolsel) küljel. Nimetatud katastriüksused on moodustatud 2012.
aastal jalg- ja jalgrattatee rajamise võimaldamiseks maantee kõrvale. Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud
transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste põhjapoolsele küljele ning on sõiduteest eraldatud 11 – 13 m
laiuse haljastatud eraldusribaga. Arvestades katastriüksuste piire on projektala alguses (PK 0+00 kuni PK
1+00) erilahendusena kergliiklustee maanteele lähemale projekteeritud, olles viimasest eraldatud ca 2,5 m
laiuse haljasribaga. Sellel lõigul on jalg- ja jalgrattatee rajamiseks vaja võõrandada maad Veski
katastriüksusest (kü tunnus 89201:007:0167) (joonis 2). Maaeralduse piir ulatub praktiliselt kinnistul asuva
hooneni, mistõttu on katastriüksusele ette nähtud rajada puidust piirdeaeg kõrgusega 2 m. Samal
katastriüksusel tuleb likvideerida ka mahasõidutee muldkeha ümbritseva maapinna kõrguseni. Juurdepääs
Veski katastriüksusele on projekteeritud Veski ja Ressaare (kü tunnus 89201:007:0342) katastriüksuste
vahelt olevalt reformimata riigimaalt (joonis 2). PK 0+54 asuval mahasõidul rekonstrueeritakse kate ja
tehakse autodele ümberpööramise koht (joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte projektjoonisest Veski katastriüksust puudutavast kohast, kus on vaja teha
maaeraldus jalg- ja jalgrattatee rajamiseks (sinise katkendjoonega on märgitud vajaliku maaeralduse
piir) (Esprii OÜ, 2020).
Jalg- ja jalgrattatee projekteerimisel on projekteeritud ka kaks mahasõiduteed piirnevatele katastriüksustele
(Kalda, kü tunnus 89201:007:0336, PK 2+68 ja Suur-Riuma, kü tunnus 89201:007:0328, PK 3+47), mis
asuvad nende praegustes asukohtades (joonis 3). Nendes kohtades on ette nähtud olemasoleva asfaltkatte
pikendamine, et vältida auto ratastega sodi vedamist kergliiklusteele.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 8 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Joonis 3. Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee ääres lõigus km
58,770-60,280 (Esprii OÜ, 2020).
Projektiga on ette nähtud likvideerida mahasõit PK 9+37 Tihase katastriüksusele (kü tunnus
89201:007:0319). Kinnistule säilib juurdepääs Mähma teelt (kü tunnus 89901:001:0095).
92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme tee katastriüksusel (kü tunnus 89201:007:0348) (PK 11+50 kuni 12+00)
tõstetakse osaliselt ümber alal olev kraav ja rajatakse truup jalg- ja jalgrattatee alt (joonis 4).
Joonis 4. Väljavõte projektjoonisest PK 11+50 kuni 12+25, kus olemasolev kraav projekteeritakse
osaliselt ümber, sealjuures ristumisel projekteeritava jalg- ja jalgrattateega on vajalik truubi rajamine
(Esprii OÜ, 2020).
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 9 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Tagamaks inimeste pääsemise teisel pool maanteed paiknevatesse bussipeatustesse on PK 6+06, PK 9+04
ja PK 12+75 kohal (juures) projekteeritud kergliiklusteelt juurdepääsud maanteele (joonis 5-7).
Joonised 5-7. Projekteeritud jalg- ja jalgrattateelt juurdepääsud Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme
maanteele PK 6+06, PK 9+04 ja PK 12+75 (Esprii OÜ, 2020).
PK 8+02 ja PK 13+73 juures on bussipeatused ühendatud kergliiklusteega (joonised 8-9).
Joonised 8-9. Projekteeritud jalg- ja jalgrattateelt juurdepääsud Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme
maanteel PK 8+02 ja PK 13+73 asuvate bussipeatusteni (Esprii OÜ, 2020).
Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme ja Mähma tee ristmikul on projektiga ette nähtud
reguleerimata ülekäigukoht.
PK 12+50 asukoha juures on kohalikel inimestel välja kujunenud liikumisrada Mähma külla. Tagamaks
ohutuma juurdepääsu kergliiklusteele on sinna projekteeritud 2 m laiune betoonist trepp.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 10 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
2.2.2. Ehitustööde täpsem kirjeldus
Uue jalgtee alt eemaldatakse kasvupinnas. 2019. aastal Esprii OÜ poolt läbi viidud geoloogilise uuringu
andmeil moodustab kasvupinnase peamiselt saviliiv (keskmine paksus 30 cm), kohati ka turvas (65-120 cm)
ja savi (20-25 cm). Kogu projektalal eemaldatakse kasvupinnas kogu ulatuses, v.a PK 10+25 kuni 13+00,
kus pinnaseks on turvas. Seal eemaldatakse turvas mahus, mis on vajalik konstruktsiooni ehitamiseks.
Kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel (planeeritakse kaeviku serva või mujale).
Jalg- ja jalgrattatee kõrgusliku lahenduse projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna ja ristuvate
teede ning mahasõitude katete kõrgustega. Vertikaalplaneeringuga on ette nähtud rajada jalg- ja jalgrattatee
terves ulatuses ühepoolse 2% languga. Kergliiklustee servades on 25 cm laiused peenrad, mis on
projekteeritud 4% languga jalgteest eemale. Juurdepääsud kergliiklusteele on projekteeritud < 6%
pikilanguga. Tulenevalt kõrguslikust olukorrast ja Maanteeameti soovist on juurdepääs põhimaanteele
PK 9+04 projekteeritud 10,2% pikilanguga.
Projektlahendusega on ette nähtud kolme uue plasttruubi paigaldamine (PK 11+95 pikkusega 6 m, PK
12+75 pikkusega 36 m ja PK 13+74 pikkusega 8 m). PK 12+00 kuni 14+00 on maantee ja jalg- ja jalgrattatee
vahele kavandatud uus kuivenduskraav.
Jalg- ja jalgrattatee rajamiseks on PK 8+00 kuni 12+50 ette nähtud raadamine kokku ca 4200 m2 suurusel
alal. Suurema osa sellest moodustab väheväärtuslik võsa.
Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised alad klass III murukülviga. Kõik ehituse käigus rikutud
haljasalad on ette nähtud taastada.
Projekti seletuskirjas on antud ka juhised tee hooldustööde tegemiseks.
2.3. Kavandatud tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimidokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus piirkonda puudutavate erinevate kõrgematasandiliste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja kavandatavate tegevustega. Lähipiirkonnas ei ole
teada planeeritavaid arendusi või tegevusi, mis oleksid vastuolus kavandatava tegevusega. Maanteest
eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamisega muudetakse kergliiklejate liiklemine sujuvamaks ja ohutumaks.
5. novembril 2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla
õigusjärglane. Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla liitumisel Viljandi vallaga moodustus 25.10.2017 praegune
haldusüksus nimega Viljandi vald. Käesoleval hetkel on koostamisel uue Viljandi valla üldplaneeringu
koostamine (algatatud 25.04.2018) ning kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni jäävad kehtima varasemad
ühinenud valdade üldplaneeringud. Projektalal kehtib endise Viiratsi valla üldplaneering (2007).
Üldplaneeringu kohaselt on antud maanteelõik määratud ilusaks teelõiguks (joonis 10) ning selle kõrvale ei
ole üldplaneeringuga ette nähtud jalg- ja jalgrattateed. Maanteega põhjas piirnev ala on reserveeritud
puhkealaks hoonete ehitamise õigusega (P2) (joonis 10).
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 11 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Joonis 10. Väljavõte Viiratsi valla üldplaneeringu kaardist.
Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee ei mõjuta maanteelõigu toimimist ilusa teelõiguna ega reserveeritud
puhkealale hoonete rajamist.
Viljandi valla arengukava aastateks 2019 – 2025 (2018) kohaselt on valla üheks visiooniks inimestele
ajastule vastava ettevõtlus- ja elukeskkonna tagamiseks tehnilise ja sotsiaalse taristu tagamine ning
eesmärgiks turvalise ja ohutu liiklemise tagamine vajalike liikluskorralduse meetmete rakendamise kaudu.
Kergliiklusteid rajatakse eesmärgiga suurendada turvalisust liikluses. Seega toetab projekteeritav jalg- ja
jalgrattatee arengukavas püstitatud eesmärki suurendada turvalisust liikluses.
Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) järgi jäävad Tänassilma ja Mähma küla Viljandi linna
lähivööndisse. Linna lähivööndi alade arendamise üheks põhimõtteks on arendada uut ja täiendada
olemasolevat jalg- ja jalgrattateede võrgustikku ohutuks liiklemiseks, mis oleks alternatiiviks auto- ja
ühistranspordi kasutamisele. Kergliiklus lihtsustab ka ligipääse ühistranspordi peatustele, mis toetab
ühistranspordi korraldust. Kergliiklusteed on otstarbekas ühendada võrgustikuks koos jalgratta- ning
matkamarsruutidega ning vaatamisväärsustega, mis omakorda soodustab turismi arengut.
Kergliiklusteed on maakonnaaplaneeringus jalg- ja jalgrattateed, mis on rajatud jalakäijate või jalgratturite
liikumiseks, olenemata liikumise otstarbest. Kergliiklustee paikneb põhiliselt maanteega paralleelselt,
maanteest eraldiseisval muldel, teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel, viimasel juhul autoliiklusest
eraldatud turvaelementidega. Vajadusel võib kergliiklustee teatud kohtades ja tingimustel kulgeda ka
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 12 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
maanteest eemal maastiku reljeefi järgides. Maakonnaplaneeringu täpsusastmest tulenevalt määratakse
planeeringuga kergliiklusteede võrgustiku paiknemine ning olulisemate suundade vajadus. Teede
konkreetsed asukohad - kummal pool maanteed kergliiklustee paikneb, millisel kaugusel maanteest, tee
laius ning muud täpsustused ja parameetrid lahendatakse üldplaneeringute-, detailplaneeringute- ning
ehitusprojektidega.
Maakonnaplaneeringuga on projektalaga hõlmatud lõigul ette nähtud kergliiklustee väljaehitamine I
ehitusjärjekorras (joonis 11). I ehitusjärjekord tähendab, et eelisjärjekorras arendatakse välja teenust
pakkuvate keskuste ja turvalisuse tagamisega seotud kergliiklusvõrgustik (eelkõige ühendusteed koolidega).
Antud lõigul on kergliiklustee rajamist põhjendatud sellega, et vajalik on tagada maakondliku keskuse
ühendamine tagamaaga, parem teenuste kättesaadavus elanikele ja liiklusohutus. Siit kulgeb
rahvusvaheline Tour de LatEst ja piirkondlik EuroVelo jalgrattamarsruut.
Projektala asukoht
(väljavõte Viljandimaa
maakonnaplaneeringust
“Asustusstruktuur ja
tehnilised võrgustikud”)
Joonis 11. Projektala paiknemine Viljandi linna lähivööndis, Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme
maantee äärde esimeses ehitusjärjekorras planeeritav kergliiklustee ning maakondlik
jalgrattamarsruut, väljavõte Viljandimaa maakonnaplaneeringu joonisest nr 1 “Asustusstruktuur ja
tehnilised võrgustikud”.
Maakonnaplaneeringus on toodud üldised põhimõtted kergliiklusteede rajamiseks. Eelhinnangu objektiks
oleva projektiga haakuvad järgmised põhimõtted, mida projekteerimisel on ka arvestatud:
esmajärjekorras lähtutakse kohalike elanike igapäevasest liikumisvajadusest;
erinevate kasutajagruppidega arvestamine (nt koolilapsed, vaba aja veetjad, sportijad, matkajad jne);
ühistranspordiga arvestava kergliikluse võrgustiku kavandamine (kergliiklusteed ühendatakse
bussipeatuste ja raudteejaamadega);
atraktiivsete piirkondade (loodusalad, linnade lähiümbruse puhkealad, vaatamisväärsused, meeldiv
miljöö) ärakasutamine marsruutide määramisel ja võrgustiku kujundamisel.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 13 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Ühtlasi on kõnealuse maanteelõigu äärde (maanteelõigule) planeeritud maakondlik Viljandi-Emajõe-Jõesuu
jalgrattamarsruut. Jalgrattamarsruudid kavandatakse olemasolevatele teedele ja radadele, vastavalt
vajadusele eraldiseisval muldel paiknevale kergliiklusteele või maanteele.
Maakonnaplaneeringuga on Tänassilma küla määratud lähikeskuseks (joonis 11). Lähikeskuse teenuste
jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv on kokkulepitud kriteeriumide alusel alates 500 elanikust. Keskus
aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades.
Lähikeskustes tuleb tagada kohalikud lihtteenused, mida kasutatakse sagedaselt igapäevaelus.
Mähma tee, Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee ja Tänassilma jõe vaheline ala ning maanteest lõuna
poole jääv Tänassilma ja Vanavälja küla jäävad II klassi (kohaliku tähtsusega) väärtusliku maastiku alale
(Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel) (joonis 12). Ala hõlmab Tänassilma jõe orgu ning seda
ääristavaid külasid – Kuudeküla, Tusti, Surva, Tänassilma, Vanavälja ja Kiviküla, mis asuvad Sakala
kõrgustiku idaserval. Maantee ääres, Tänassilmas, on vaade jõekäärule avatud, kuna jõeäärsed põllud on
kasutuses. Piki Tänassilma jõe lõunakallast kulgeb Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee maantee,
millelt avanevad vaated jõeorule, ümbritsevatele põldudele ja küladele. Maantee ja külade läheduses on
põldudemuster võrdlemisi hästi säilinud ning maad kasutuses.
Joonis 12. Projektala paiknemine väärtuslikul maastikul (väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu
joonisest nr 2 “Ruumilised väärtused”).
Kogu piirkond on kõrge kohaliku väärtusega, ala tervikuna (hooldatuna) on ilus läbisõidumaastik, toimib ka
Viljandi väravana. Küllalt hästi säilinud põldude ja asustusmuster.
Ala piiridesse jääv põllumaa/kultuurrohumaa peaks jääma põllumajanduslikku kasutusse.
Maakonnaplaneeringuga on toodud tingimus, et vältida tuleks põldudele ehitamist ja metsa istutamist ning
säilitada vaateid orule.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 14 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas selliseid tegevusi, mis võiksid takistada, häirida või muud moodi
mõjutada maantee äärde jalg- ja jalgrattatee rajamist. Projektiala lähipiirkonna teised tegevused on seotud
maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 3.1.
2.4. Loodusvarade (looduslike ressursside), sh energia kasutamine
Uue jalg- ja jalgrattatee rajamiseks tuleb kasutada karjääri(de)st pärit ehituslikke looduslikke maavarasid -
paekivist või muust kivist valmistatud killustikku, kruusa, väljakaevatud turbaalal täitematerjali (materjali valib
ehitaja ja kooskõlastab Maanteeamet). Samuti kulub kütuseid ehitustöid teostavatele seadmetele ja
masinatele (ekskavaatorid, buldooserid, laadurid, kopad, veoautod, teerullid, kallurid). Ehitusmaterjale
tuuakse ehitaja poolt väljavalitud karjääridest, millede keskkonnamõju on hinnatud juba maavara
kaevandamise eelselt. Rajatava jalgtee pikkus on kõigest 1,523 km, mistõttu ei ole vajadus ressursside
järele märkimisväärne. Täpsed ressursside liigid ja mahud ei ole eelhinnangu koostamisel teada. Dreenkihi
ja väljakaevatud turbaga alal täitematerjali valib ehitaja ja see kooskõlastatakse Maanteeametiga.
Materjalide tüübid ja nende kvaliteedinõuded peavad vastama projekti seletuskirjas loetletud normidele.
Jalg- ja jalgrattatee kasutusperioodil kulub energiat kütuse näol tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine
lumest ja vajadusel libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine).
Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas. Loodusvarasid nagu maa, muld, pinnas ei kasutata sellisel
moel ja koguses, et see põhjustaks olulist keskkonnamõju.
3. Projektala ja lähiümbruse kirjeldus
3.1. Maakasutus
Projekteeritav teelõik läbib Tänassilma küla, kus seisuga 01.01.2020 elab Viljandi valla kodulehe andmeil
145 elanikku, ning Mähma küla, kus elab 127 elanikku.
Jalg- ja jalgrattatee projekteeritakse transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele, mis on just selleks
otstarbeks ette nähtud. Osaliselt laienevad alale piirneva ala haritavad maad (Mähma teest Tänassilma
keskuse poole jääv ala). Ülejäänud kavandatava jalg- ja jalgrattatee alla jääv maa-ala on mitteaktiivses
kasutuses (kaetud võsaga). Projekteeritava jalg- ja jalgrattatee algus asub hoonestatud Veski katastriüksusel
(100% maatulundusmaa), tegemist on eramaaga.
Projekteeritava teelõigu läheduses asuvad Tänassilma külas Kaunismäe kauplus, kaks kortermaja ja
eramud, mis on ümbritsetud peamiselt põllumajanduslikus kasutuses oleva haritava maaga (Joonis 13).
Osaliselt on tegemist väärtuslike põllumajandusmaadega (40-49 hindepunkti).
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 15 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Joonis 13. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde ja lähedusse jäävad põllumassiivid (PRIA
veebikaart, https://kls.pria.ee/kaart/, 13.11.2019).
Maakonnaplaneeringus on toodud, et väärtuslikel põllumaadel tuleb tagada põllumajandusmaa
sihtotstarbeline kasutamine. Viiratsi valla üldplaneeringus ei ole väärtuslikke põllumaid kaardile märgitud,
kuid seletuskirjas on öeldud, et väärtuslike põllumaadena tuleb käsitleda kõrge boniteediga põllumaid, mille
puhul tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku kasutusse ja et neid ei metsastataks.
Maanteest lõuna poole jäävad põllud kuuluvad maaparandussüsteemide koosseisu (Joonis 14).
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 16 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Joonis 14. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde ja lähedusse jäävad maaparandusehitised
(Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus, 13.11.2019).
Kavandatava jalg- ja jalgrattateega ristub maaparandussüsteemi MÄRJAMAA-KARU-KÄRMA eesvool, mis
suubub Tänassilma jõkke. Kuna eesvoolu valgala suurus on alla 10 km2, siis puudub kraavil
looduskaitseseadusest tulenev ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning kehtib üksnes veeseaduse § 118 lg 2 p 3
tulenev veekaitsevöönd laiusega 1 meeter kraavi süvendi servast.
Veidi kaugemal põhja suunas asub Tänassilma jõgi, mille kaldad on kaetud valdavalt metsaga.
Mähma külas asub Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee ja Tänassilma jõe vahel kompaktse
asustusega piirkond, kus on peamiselt suvilad ja nende juurde kuuluvad aiamaad. Külas asub 5 üksteisest
eristatavat suvilate gruppi. Üks suvilategruppp jääb maanteest ca 200 meetri kaugusele ning sellele toimub
juurdepääs Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maanteelt Kooritsa tee kaudu. Ülejäänud neljale suvilate grupile
on juurdepääs tugimaanteelt tagatud Mähma tee kaudu.
3.2. Loodusvarad
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab
(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole
loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse
loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.
Uus teelõik ei läbi keskkonnaregistris arvel olevaid maardlaid, samuti ei jää lähialale ühtegi maardlat, mida
kavandatav tegevus võiks mõjutada. Lähim maardla asub projektalast ca 2,7 km kaugusel kagus (Vanavälja
turbamaardla).
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 17 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Maa-ameti pinnakatte kaardirakenduse andmeil levib pinnakattes moreen. 2019. aastal Esprii OÜ poolt läbi
viidud geoloogilise uuringu andmeil moodustab kasvupinnase peamiselt saviliiv (keskmine paksus 30 cm),
kohati ka turvas (65-120 cm) ja savi (20-25 cm).
Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) on projektalal maapinnalt esimene aluspõhjaline
põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) (Joonis 15).
Joonis 15. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus (Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi
kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri (edaspidi EELIS) andmetel
asub projektalale lähim puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0051748) Ressaare katastriüksusel (kü
tunnus 89201:007:0342). Puurkaev asub ca 14 m kaugusel olemasolevast maanteest ning jääb vahetult
rajatava jalgtee äärde. 62 m sügavune puurkaev on rajatud 2013. aastal ning ammutab olmevee Kesk-Alam-
Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogum nr 22). EELISe andmetel on puurkaevu
ümber moodustatud hooldusala raadiusega 10 m, kuna puurkaevu veetarve on alla 10 m3 ööpäevas
(Veeseadus § 154 lg 3). Hooldusala on puurkaevu ümbritsev maa-ala, mille eesmärk on vältida põhjavee
saastumist. Veeseaduse § 154 lg 5 on loetletud tegevused, mis on puurkaevu hooldusalas keelatud,
sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht. Selle hulka kuuluvad eelkõige
kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad
jne.
3.3. Keskkonna vastupanuvõime
3.3.1. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond
Kooritsa ja Mähma tee vahel, tugimaaanteest ca 200 m kaugusel asub märgala (nimetu). Tänassilma jõe
lähim kaugus projektalast on ca 220 m. Neid kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna veerežiimi ei muudeta.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 18 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
3.3.2. Pinnavormid, maastik, metsad
Projektala paikneb maastikuliselt Sakala kõrgustiku idaservas. Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga,
lainjad tasandikud vahelduvad sügavate ürgorgudega. Tänassilma-Viljandi-Raudna org on Viljandi
maakonnas asuv Sakala kõrgustiku suurim ürgorg, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa muust alast (Arold,
2005).
Jalg- ja jalgrattatee ei mõjuta Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel kohaliku tähtsusega Tänassilma oru
väärtusliku maastiku olemust ja eripära. Vaade jõeorule, ümbritsevatele põldudele ja küladele säilib.
Piirnevate põllumaade/kultuurrohumaade kasutamist jalgtee rajamine ei piira.
Projektala ja lähipiirkonna reljeef on tasane, maapinna kõrgus on ühtlase languga Märjamaa-Karu-Kärma
maaparandusehitise eesvoolu suunas. Maapinna kõrgus kavandtava jalg- ja jalgrattatee asukohas varieerub
ca 7 meetri ulatuses.
Maa-ameti pinnakatte kaardirakenduse andmeil levib pinnakattes moreen. 2019. aastal Esprii OÜ poolt läbi
viidud geoloogilise uuringu andmeil moodustab kasvupinnase peamiselt saviliiv (keskmine paksus 30 cm),
kohati ka turvas (65-120 cm) ja savi (20-25 cm). Pinnakatte paksus kavandatava jalg- ja jalgrattateele
lähimate puurkaevude (keskkonnaregistri kood PRK0051748, PRK0004626, PRK0050324) läbilõigete
kirjelduse andmete alusel ulatub kuni 14 meetrini (savikas kruus, saviliiv kruusa ja munakatega,
liivsavimoreen veeriste ja munakatega). Tänassilma jõe orus ulatub pinnakatte paksus 45 meetrini (savikas
kruus munakatega, veeriseline liivsavi, turvas, saviliiv) (keskkonnaregistri kood PRK0009553, PRK0005167).
Projektala asub Devoni Aruküla lademe (D2ar) avamusalal.
Kavandatav jalgtee läbib Kooritsa ja Mähma tee vahelisel lõigul Tihase katastriüksusega (kü tunnus
89201:007:0319) piirneval alal ca 250 m pikkuses lõigus eraomandisse kuuluvat metsamaa kõlvikut.
Maanteepoolsel alal on tegemist enamjaolt väheväärtusliku võsaga (foto 1).
Foto 1. Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee ääres paiknev metsamaa kõlvik (maantee 60.
kilomeetril) (Google Maps kaardirakendus, https://www.google.com/maps. Foto tegemise aeg: juuli
2019).
Puude osakaal kõlvikus suureneb maanteest eemal (Metsaregistri andmeil peamiselt ca 40 aastased hallid
lepad). EELIS andmeil seisuga 13.03.2020 ei jää projekteeritava teelõigu äärde ega lähiümbrusse ühtegi
vääriselupaika.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 19 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
3.3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad
Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Projektalal ega selle lähiümbruses ei ole EELISe andmebaasi andmetele tuginedes seisuga 13.03.2020
ühtegi kaitstavat ala, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, kaitsealuse taime-, looma- ega seenliigi
elupaika ega liike. Lähim looduskaitsealune objekt asub teisel pool Tänassilma jõge ca 2,5 km kaugusel
(Mursi pärnad (8)). Kavandataval tegevusel puudub seetõttu mõju looduskaitsealustele aladele, sh Natura
2000 võrgustiku aladele.
3.3.4. Alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada
Projektalal ega selle läheduses ei asu teadaolevalt ühtegi ala, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid
ületatud (nt jääkreostusobjekti).
Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Madala
liiklussageduse tõttu Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteel jääb liiklusmüra suure tõenäosusega
maanteega piirnevatel müratundlikel aladel seadusandlusega kehtestatud normide piiresse.
3.3.5. Tiheasutusega alad
Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee ei läbi tiheasustusala. Lähim kompaktse asustusega ala asub
projekteeritavast teest ca 200 m kaugusel (Vaarika tee äärsed ja selle piirkonna eluhooned (peamiselt
suvilad)).
3.3.6. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (seisuga 13.03.2020) ei asu projektalal ega selle
lähiümbruses ühtegi kultuurimälestist. Lähim kultuurimälestis paikneb ca 1,2 km kaugusel ida suunas
tugimaantee läheduses (arheoloogiamälestis Asulakoht, registri nr 13369). Samuti ei paikne projektalal ega
selle läheduses ühtegi muud arheoloogilise väärtusega ala. Maantee lähedal asub kaolm pärandkultuuri
objekti – Kalmetu tuulik (reg. nr 892:TUV:002), Kalmetu veski (reg nr 892:VEV:002) ja Savihoone (reg. nr
892:SAM:001). Rajatav jalgtee nende säilimist ja seisundit ei mõjuta.
4. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn)
Kavandatava tegevusega kaasnevad tegurid on seotud peamiselt ehitusperioodiga.
Jalg- ja jalgrattatee rajamiseks kasutatakse seadmeid ja masinaid (ekskavaatorid, buldooserid, laadurid,
kopad, veoautod, teerullid, kallurid), mis kasutavad kütuseid ning mille põletamisel paisatakse õhku
heitgaase. Tegemist on marginaalsete kogustega, sest kasutatav masinapark ei ole suur. Asfaltsegus
sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee
asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja
HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole
keskkonna seisukohalt olulised.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 20 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Eeltoodud järeldus kehtib ka masinate poolt tekitatava müra kohta. Tegemist on ajutise tegevusega, müra
teke ja levimine lähimate elamuteni (mis asuvad Tänassilma külas maantee ääres) möödub pärast jalg- ja
jalgrattatee valmimist. Seejärel jääb tekitatava müra allikaks maanteeliiklus. Tööde tegemisel tuleb kasutada
tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.
Ehitustööde käigus ei heideta pinnasesse ega veekeskkonda saasteaineid, kui peetakse kinni vajalikest
keskkonnanõuetest ja kasutatakse tehniliselt korras olevat masinaparki. Prognoositud suurte sademete
korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava
bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).
Jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud soojuse ja kiirguse tekitamisega.
Kavandatava tegevuse ehitusperioodil võib kaasneda ehitustööde tsooni valgustamine (vajadusel pimedal
ajal tööde teostamiseks). Projektiga ei ole ette nähtud tee äärde valgustite paigaldamist.
Mõningasel määral tekitatakse vibratsiooni, mis on seotud teemuldes kasutatava killustikaluse
tihendamisega. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigi palju kaugemale.
Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, möödub
peale tööde tegemist ja on seega ka ebaoluline.
Jalg- ja jalgrattatee ei kuulu ehitise hulka, mille kasutamine võiks põhjustada põhjavee reostumise ohtu.
Ehitustööd ei kujuta otsest ohtu pinnasele ja põhjaveele, kuna eeldatakse, et tööde teostamiseks
kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki, millest ei leki kütust ega teisi kemikaale ning ühtlasi
järgitakse ohutuseeskirju. Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on projektalal maapinnalt lähtuva reostuse
eest keskmiselt kaitstud üsna paksu pinnakatte ja pinnakatet ning esimest aluspõhjalist veekihti eraldava
Narva regionaalse veepideme (D2nr) tõttu. Sellest tulenevalt on ka ehitustööde käigus aset leidvate lekete
esinemisel põhjavee reostumise oht väike. Samas on kaitseta kvaternaarisetetes leviv põhjavesi, mida
kasutavad ümbruskonna elanikud joogiveeks (kasutavad salvkaevusid). Seetõttu peavad ehitustööd olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinnasesse, pinna- ja põhjavette.
Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada kvaternaarisetetes leviva põhjavee ja selle
looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega.
Ressaare katastriüksusel paikneva puurkaevu vahetus ümbruses veekeskkonnale ohtlike ainete jõudmise
leviku teekond põhjavette on kiirem (lihtsustatud), kuna kaevu konstruktsiooni elementidega on Narva
regionaalne veepide (D2nr) läbi lõigatud. Kuna jalgtee rajamiseks eraldatud katastriüksus asub puurkaevule
väga lähedal, piirneb otseselt maanteega ning ei ole võimalik antud asukohas jalgteed väljaspoole
puurkaevu hooldusala projekteerida, on puurkaevu hooldusalas ehitustööde läbiviimisel vajalik erilist
tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgmisele, et ei kaasneks kütuste, asflabituumeni, õlide või muude
ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle
jõudmiseks põhjavette.
Projektalale jääb maaparandussüsteemi eesvool, mille reostumise vältimiseks on ehitustööde käigus oluline
kinni pidada veekaitselistest nõuetest, mis puudutavad eelkõige truubi paigaldamist veekogusse, samuti
kütuste kasutamist ja asfalteerimistöid.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 21 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Jalg- ja jalgrattatee mulde rajamisega ei muudeta ümbritsevate alade pinnases niiskustingimusi ega
veerežiimi. Projektala lõpuosas rajatavad kraavid tagavad valgvee kokkukogumise. Projektiga on ette nähtud
rajatava jalgtee alla truubi rajamine, millega tagatakse takistusteta maaparandussüsteemi eesvooluks olevas
kraavis vee kokku kogumine ja juhtimine Tänassilma jõkke. Osaliselt eesvoolu ümbertõstmine ei mõjuta
(halvenda) vee ärajuhtimise tingimusi.
Ehitusaegsed laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei
tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha
ebatasasel pinnal ja veekogudele ning kaevudele lähemal kui 10 m.
Jalg- ja jalgrattatee muldkeha rajamisel muudetakse selle asukohas pinnase struktuuri ja omadusi, kuid
arvestades tööde mastaapsust, ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju. Seda enam, et uus tee rajatakse
maantee äärde, kuhu ulatuvad suuresti maanteelt lähtuvad kahjulikud mõjutused (lumetõrjesool, tahked
osakesed (rehvipuru, tolm, tahked osakesed heitgaasidest)).
4.1. Jäätmed ning nende käitlemine
Kavandatava tegevuse elluviimisel tekib kasvupinnase väljakaevamisel ehituseks sobimatut pinnast ja
raadamistöödel raiejäätmeid. Projektiga on ette nähtud kasvualuse rajamiseks eelnevalt kooritud
kasvupinnase kasutamist, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele.
Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida.
Uue mulde rajamise alt eemaldatav kasvupinnas taaskasutatakse haljastamisel mullatööde käigus
maksimaalses ulatuses, millega on võimalik vähendada jäätmeteket.
Ehitustöödel tuleb silmas pidada järgnevat:
● kogu ehituspraht ja muud tekkivad jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele
nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või
põletamine on rangelt keelatud;
● kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega;
● ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.
Ehitustööde käigus võib tekkida ka olmejäätmeid ning ehitusmasinate tööga (kasutamisega) seonduvaid
jäätmeid (vanaõli). Tekkivad jäätmed tuleb liigiti kokku koguda ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite
suurus
Ehitusaegsel perioodil ei ole ette näha avariiolukordade esinemist, kuna jalg- ja jalgrattatee ning sellega
kaasnevate tööde läbiviimisel ei häirita ega takistata kuidagimoodi liiklust tugimaanteel. Paari uue
mahasõidutee rekonstrueerimine (olemasoleva asfalttee pikendamine) on ajutine ning häiringust on
ehitusperioodil potentsiaalselt mõjutatud üksnes nende mahasõitude reaalsed kasutajad. Truupide
paigaldamisega ei häirita samuti liiklust. Avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väga madal.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 22 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Sellest hoolimata on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel väljatöötatud ohutuseeskirju
ning välistama riske vastavate kavade (eelkõige keskkonnajuhtimiskava) ja märgistega. Ehitusperioodil
vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama
avariiolukordade vältimise.
Jalg- ja jalgrattatee kasutusperioodil on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk
võrreldes praegusega väiksem, sest kergliiklejad ei kasuta erinevate sihtpunktide vahel liiklemiseks enam
maanteepeenart. Sõiduteest eraldatud jalg- ja jalgrattatee rajamise tagajärjel suureneb nii kergliiklejate kui
ka maanteel mootorsõidukitega liiklejate ohutus.
5.1. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest
põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht
Jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud hädaolukorra seaduse, jäätmeseaduse ega kemikaaliseaduse
mõistes suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või
katastroofide ohuga. Need kliimamuutuste tagajärjed, mis võiksid mõjutada kavandatud tegevust ehitus- või
kasutusperioodil, ei ulatu antud piirkonda.
6. Inimese tervis ja heaolu
Jalakäijate ja jalgratturite autoliiklusest eraldamine parandab maanteelõigul liiklejate, samuti kergliiklejate
liiklusohutust. Tõuseb liiklusohutus ja -mugavus, millest võidavad nii kohalikud inimesed kui ka läbisõidul
olevad inimesed. Jalg- ja jalgrattatee rajamine soodustab lähiliikumisi tegema jalgsi või jalgrattaga.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks
ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust.
Töödega kaasneb müra ja vibratsioon (allikaks eelkõige ehitusmasinad), kuid tegemist on lühiajalise mõjuga,
mis ei levi ehitusalast väga kaugele ja mis möödub peale tööde teostamist. Kasutada tuleb tehniliselt korras
olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist.
Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna ning ehitusmasinatest tekib heitgaase,
kuid needki mõjud on lühiajalised ja mööduvad tööde lõppedes.
7. Keskkonnamõju olulisuse hinnang
Planeeritavate tegevuste keskkonnamõjud võivad avalduda pigem ehitusstaadiumis, mil mõju suuruse ja
ulatuse määrab kehtestatud keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja heast ehitustavast kinnipidamine
ehitustööde käigus. Ehitusaegsed mõjud maanteega piirneva ala elanikele avalduvad peamiselt häiriva müra
ja mõningase õhusaaste näol, mis on seotud jalg- ja jalgrattatee ehtustöödega kui ka ehitusmaterjale
vedavate autode liiklemisega.
Ehitustööde mõjuala on lokaalne ja seotud teemaa-ala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegsed mõjud on
pigem väheolulised, sest suuremahulist ehitustegevust ei kavandata ja tööde teostamise aeg on ajutine ning
möödub pärast tööde teostamist. Kuna kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine,
siis on kasutusaegsed mõjud inimese tervisele ning heaolule kindlasti positiivsed.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 23 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Kavandatava tegevusega olemasolevat ja strateegiliste planeerimisdokumentidega teadaolevat planeeritavat
maakasutust ei muuda ega mõjutata, kuna jalg- ja jalgrattatee rajatakse maantee kõrvale selleks otstarbeks
välja mõõdetud ja eraldatud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele. Osaliselt kasutatakse
transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseid küll põllumaadena, ent tõenäoliselt oli selles osas kokkulepe, et
see toimub kuni tee rajamiseni. Maaeraldus on vaja teha üksnes rajatava lõigu alguses Veski (kü tunnus
89201:007:0167) katastriüksusest (ca 200 m2), mille osas on tehtud kokkulepe maaomanikuga. Maaeraldus
ei ole sedavõrd mastaapne, et mõjutaks oluliselt praeguse maakasutuse jätkamist. Veski kinnistul paiknevale
hoonele rajatakse jalgtee väga lähedale. Eelhinnangu tegijale teadaolevalt käesoleval ajal hoonet elamiseks
ajal ei kasutata, kuid see ei välista sellel otstarbel hoone kasutamist tulevikus. Seetõttu on kavandatud
jalgtee ja hoone vahele 2 m kõrgune aed, mis ühtaegu leevendab maanteelt lähtuvaid mõjutusi (visuaalne
mõju ja liiklusmüra).
Uue jalg- ja jalgrattatee rajamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Täpsed
asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke
läbiviimist. Üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju
on eelnevalt hinnatud. Kuna uue jalg- ja jalgrattatee lõigu rajamise pikkus on ainult 1,523 km, siis ei ole see
kokkuvõttes kuigivõrd ressursimahukas ning ei sea ohtu maavaravarude varustuskindlust.
Mõju kohalike elanike heaolule ja tervisele on positiivne tänu sõiduteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee
rajamisega, mis võimaldab liikuda auto asemel ohutult jalgsi või jalgrattaga.
Kavandatud tegevusel puudub potentsiaalne piiriülene mõju ning mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Samuti
ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha
negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.
Arvestades jalg- ja jalgrattatee projektiga ette nähtud tööde iseloomu, ulatust ja suurust ning sellest lähtuvalt
tööde mõjuala suurust ja ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust ja
pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõjusid muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ei
ole kavandataval tegevusel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31
lõikes 2 kirjeldatu põhjal otsest või kaudset mõju, mistõttu ei ole keskkonnamõju hindamise
algatamine vajalik.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 24 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
8. Kokkuvõte ja järeldused
Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud
07.11.2019 Esprii OÜ poolt e-maili teel esitatud tellimuse alusel.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 kohaselt tuleb KMH
vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel. See puudutab ka jalg- ja jalgrattateed. Eelhinnangu eesmärk on
hinnata, kas põhimaantee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel võib avalduda eeldatavalt oluline negatiivne
mõju looduskeskkonnale ja/või inimese tervisele ja heaolule ning varale ning kas oleks seega vajalik
algatada ja läbi viia avalikkuse osalusel vastavalt kehtestatud menetlusprotseduurile keskkonnamõju
hindamine või mitte.
Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale (Maanteeamet) vajalikku informatsiooni, kas
eeldatavalt on tegemist olulis(t)e keskkonnamõju(de)ga või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel
keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tulenevalt KeHJS § 11 lg 22 peab
otsustaja enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu. KMH eelhinnang on koostatud Tellija poolt esitatud põhiprojekti
lahendusele (joonised seisuga 09.03.2020 ja seletuskiri seisuga 13.03.2020).
Käesolev eelhinnang on koostatud Tellija (Esprii OÜ) poolt esitatud põhiprojekti lahendusele faasis, mis
võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohased mõjusid. Tellija poolt on esitatud lahendus, kus
on ära näidatud jalg- ja jalgrattatee täpne asukoht, teekatendite tüübid, mahasõiduteed piirnevatele
katastriüksusele, vajaliku maaeralduse piir, projekteeritud haljastus, raadamise ala (sh likvideeritavad
üksikpuud), kraavid, aiad, torupiire, truubid, säilitatavad ja ehituse ajal kaitstavad puud ning liiklusmärgid.
Projektis käsitletav teelõik jääb Viljandi maakonna Viljandi valla Tänassilma ja Mähma küla territooriumile.
Eelhinnangu objektiks oleva 1,523 km pikkuse projekteeritava jalg- ja jalgrattatee lõik saab alguse
põhimaantee nr 92 58,77. kilomeetril Tänassilma külas, Kalmetu bussipeatuse ja Kaunismäe kaupluse
juurest kohas, kus lõppeb olemasolev Tänassilma küla läbiv jalg- ja jalgrattatee. Projekteeritav jalg- ja
jalgrattatee lõppeb Mähma külas, vahetult enne ristumist kohaliku Kooritsa teega. Projekteeritav jalg ja
jalgrattatee kulgeb paralleelselt riigiteega nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme, jäädes sellest 11-13 meetri
kaugusele. Arvestades olemasolevate katastriüksute piire, on jalg- ja jalgrattatee lõigu alguses (PK 0+00
kuni PK 1+00) maanteele lähemale projekteeritud ning on maanteest eraldatud ca 2,5 m laiuse haljasribaga.
Vastavalt Maanteeameti poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme
km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamiseks on põhiprojekti eesmärk riigitee nr 92
Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770 – 60,280 kergliiklejate turvalisuse tõstmine, projekteerides
tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
1,523 km pikkune projekteeritav jalg- ja jalgrattatee on jätkuks Tänassilma küla läbivale jalg- ja jalgratta
teele. Rajatav jalg- ja jalgrattatee jääb varasemalt välja mõõdetud (eraldatud) kaheteistkümnele (12) 92
Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme tee transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele, mis asuvad
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 25 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
olemasoleva maantee parempoolsel (põhjapoolsel) küljel. Nimetatud katastriüksused on moodustatud 2012.
aastal jalg- ja jalgrattatee rajamise võimaldamiseks maantee kõrvale. Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud
transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste põhjapoolsele küljele ning on sõiduteest eraldatud 11 – 13 m
laiuse haljastatud eraldusribaga. Arvestades katastriüksuste piire on projektala alguses (PK 0+00 kuni PK
1+00) erilahendusena kergliiklustee maanteele lähemale projekteeritud, olles viimasest eraldatud ca 2,5 m
laiuse haljasribaga. Sellel lõigul on jalg- ja jalgrattatee rajamiseks vaja võõrandada maad Veski
katastriüksusest (kü tunnus 89201:007:0167). Maaeralduse piir ulatub praktiliselt kinnistul asuva hooneni,
mistõttu on katastriüksusele ette nähtud rajada puidust piirdeaeg kõrgusega 2 m. Juurdepääs Veski
katastriüksusele on projekteeritud Veski ja Ressaare (kü tunnus 89201:007:0342) katastriüksuste vahelt
olevalt reformimata riigimaalt.
Jalg- ja jalgrattatee rajamisega tagatakse maanteelt senised juurdepääsud piirnevatele kinnistutele.
PK 11+50 kuni 12+00 juures tõstetakse osaliselt ümber alal olev kraav ja rajatakse truup jalg- ja jalgrattatee
alt.
Tagamaks inimeste pääsemise teisel pool maanteed paiknevatesse bussipeatustesse on PK 6+06, PK 9+04
ja PK 12+75 projekteeritud kergliiklusteelt juurdepääsud maanteele, PK 8+02 ja PK 13+73 kohal on
bussipeatused ühendatud kergliiklusteega. Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme ja Mähma tee
ristmikul on projektiga ette nähtud reguleerimata ülekäigukoht.
Kavandatav tegevus ei ole otseselt vastuolus Viiratsi valla üldplaneeringuga, kuna ei mõjuta maanteelõigu
toimimist ilusa teelõiguna ega reserveeritud puhkealale hoonete rajamist.
Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee suurendab Viljandi valla arengukavas püstitatud eesmärki suurendada
turvalisust liikluses.
Viljandi maakonnaplaneeringuga 2030+ on projektalaga hõlmatud lõigul ette nähtud kergliiklustee
väljaehitamine I ehitusjärjekorras. Antud lõigul on kergliiklustee rajamist põhjendatud sellega, et vajalik on
tagada maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, parem teenuste kättesaadavus elanikele ja
liiklusohutus. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised põhimõtted kergliiklusteede rajamiseks, mida
põhiprojektis on arvestatud.
Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas selliseid tegevusi, mis võiksid takistada, häirida või muud moodi
mõjutada maantee äärde jalg- ja jalgrattatee rajamist, samuti puudub vastupidine mõju.
Jalg- ja jalgrattatee ei mõjuta Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel kohaliku tähtsusega Tänassilma oru
väärtusliku maastiku olemust ja eripära. Vaade jõeorule, ümbritsevatele põldudele ja küladele säilib.
Piirnevate põllumaade/kultuurrohumaade kasutamist jalgtee rajamine ei piira.
Projektalal ega lähiümbruses ei ole EELISe andmebaasi andmetel ühtegi kaitstavat ala, sh Natura 2000
võrgustikku kuuluvat ala, kaitsealuse taime-, looma- ega seenliigi elupaika ega liike, samuti ei asu alal ega
lähiümbruses ühtegi kultuuriväärtuslikku objekti ega ala.
Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning asfalteerimisel lõhna teke ja levik. Need on
ajutise iseloomuga ning kaovad pärast jalg- ja jalgrattatee valmimist. Seejärel jääb tekitatava müra allikaks
maanteeliiklus. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra
tekkimist.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 26 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Ehitustööde käigus ei heideta pinnasesse ega veekeskkonda saasteaineid, kui peetakse kinni vajalikest
keskkonnanõuetest ja kasutatakse tehniliselt korras olevat masinaparki.
Jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud soojuse ja kiirguse tekitamisega.
Mõningasel määral tekitatakse vibratsiooni, mis on seotud teemuldes kasutatava killustikaluse
tihendamisega. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigi palju kaugemale.
Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, möödub
peale tööde tegemist ja on seega ka ebaoluline.
Jalg- ja jalgrattatee ei kuulu ehitise hulka, mille kasutamine võiks põhjustada põhjavee reostumise ohtu.
Ehitustööd ei kujuta otsest ohtu pinnasele ja põhjaveele, kuna eeldatakse, et tööde teostamiseks
kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki, millest ei leki kütust ega teisi kemikaale ning ühtlasi
järgitakse ohutuseeskirju. Ehitustööde käigus aset leidvate lekete esinemisel on põhjavee reostumise oht
väike. Samas on kaitseta kvaternaarisetetes leviv põhjavesi, mida kasutavad ümbruskonna elanikud
joogiveeks (kasutavad salvkaevusid). Seetõttu peavad ehitustööd olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumise oht pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja
kemikaalid võivad kergesti reostada kvaternaarisetetes leviva põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine
võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega.
Ressaare katastriüksusel paikneva puurkaevu vahetus ümbruses veekeskkonnale ohtlike ainete jõudmise
leviku teekond põhjavette on kiirem. Puurkaevu hooldusalas ehitustööde läbiviimisel on vajalik erilist
tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgmisele, et ei kaasneks kütuste, asflabituumeni, õlide või muude
ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle
jõudmiseks põhjavette.
Projektalale jääb maaparandussüsteemi eesvool, mille reostumise vältimiseks on ehitustööde käigus oluline
kinni pidada veekaitselistest nõuetest, mis puudutavad eelkõige truubi paigaldamist veekogusse, samuti
kütuste kasutamist, samuti asfalteerimistöid.
Jalg- ja jalgrattatee mulde rajamisega ei muudeta ümbritsevate alade pinnases niiskustingimusi ega
veerežiimi. Projektala lõpuosas rajatavad kraavid tagavad valgvee kokkukogumise. Projektiga on ette nähtud
rajatava jalgtee alla truubi rajamine, millega tagatakse takistusteta maaparandussüsteemi eesvooluks olevas
kraavis vee kokku kogumine ja juhtimine Tänassilma jõkke. Osaliselt eesvoolu ümbertõstmine ei mõjuta
(halvenda) vee ärajuhtimise tingimusi.
Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust.
Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too, samuti ei kaasne mõju looduslikule
mitmekesisusele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse
keskkonnale ega inimese tervisele ja heaolule, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid
ja järgnevalt esitatud soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule,
inimeste heaolule ja liiklusohutuse ja sõidumugavuse tõstmisele. Maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 27 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
jalgrattatee rajamine tõstab liiklusohutust ja -mugavust, millest võidavad eelkõige kohalikud inimesed kui ka
maanteel liiklejad.
Soovitused, mida tuleks rakendada põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel negatiivse
keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, ning kohustused, mida tuleb järgida, on alljärgnevad:
Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab
töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele.
Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade
esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule. Samuti peab ehitusaegne töö- ja
liikluskorraldus tagama avariiolukordade ohu vältimise.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht
pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada
põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta
väga kaua aega.
Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha
kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.
Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega
esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele
(bituumen ei jõua kõvastuda).
Kuna jalgtee rajamiseks eraldatud katastriüksus asub Ressaare katastriüksusel asuvale puurkaevule
väga lähedal, katastriüksus piirneb otseselt maanteega ning ei ole võimalik antud asukohas jalgteed
väljaspoole puurkaevu hooldusala projekteerida, on puurkaevu hooldusalas ehitustööde läbiviimisel
vajalik erilist tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgimisele, et ei kaasneks kütuste,
asflabituumeni, õlide või muude ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse,
millega võiks kaasneda risk selle jõudmiseks põhjavette ja põhjavee reostumine.
Ehitusaegsed laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate hooldustöid ja
tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele ning kaevudele lähemal kui 10 m.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei
takistaks ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust.
Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist,
õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist.
Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga
kokkuleppele muul moel käidelda. Uue mulde rajamise ja olemasoleva laienduse alt eemaldatav
kasvumuld tuleb võimalusel kasutada haljastamistöödel. Kogu ehituspraht ja muud jäätmed tuleb
kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust
omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 28 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
Märjamaa-Karu-Kärma maaparandussüsteemi eesvoolu osaline ümbertõstmine ja uue truubi
paigaldamine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ehitustööd tuleb läbi viia selliselt, et oleks
välditud ehitusmaterjalide, samuti jäätmete, kasutatavate kütuste ja muude kemikaalide sattumine
kraavivette. Nõuetest kinnipidamine on oluline ka kraavi kaldaalal.
Kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.
Kõik ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada.
Vältida tuleb võõrliikide kasutamist teepervede haljastamisel.
Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2 – 6 esitatut leiab käesoleva eelhinnangu koostaja, et
riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojektiga
kavandatud tegevusele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest kavandatav tegevus ei
too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei kaasne eraldi ega koos muude
tegevustega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 29 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG
9. Kasutatud materjalid
Õigusaktid, eeskirjad ja kavad
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 15.06.2016.
2. „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.
3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995.
4. Viljandi maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/75.
5. Hädaolukorra seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 08.02.2017.
6. Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004.
7. Kemikaaliseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 29.10.2015.
8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud Riigikogu poolt
22.02.2005.
9. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 14.11.2007.
10. Looduskaitseseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 21.04.2004.
11. Viiratsi valla üldplaneering, kehtestatud Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5.
12. Viljandi valla arengukava aastateks 2019 – 2025. Vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018
määrusega nr 41.
13. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.
14. Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 30.01.2019.
15. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Muud allikad
1. Eesti Maastikud. Arold, I., 2005.
2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga
13.03.2020.
3. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee. 2019, 2020.
4. Riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojekt. OÜ
Esprii, töö nr 191101. Seletuskiri ja joonised (asendiplaan ja liikluskorraldus, nr 3.1-3.4) seisuga
09.03.2020.
5. Riiklik Teeregister, https://teeregister.riik.ee.
Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 30 / 30
Tänassilma ja Mähma küla
KORRALDUS
26.06.2020 nr 1-3/20/117
Tee ehitusloa andmine riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–
Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee
ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Maanteeamet algatas 15.06.2020. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–
Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
§ 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-
60,28 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 89201:007:0137;
89201:007:0323; 89201:007:0343; 89201:007:0339; 89201:007:0337; 89201:007:0329;
89201:007:0305; 89201:007:0327; 89201:007:0320; 89201:007:0348; 89201:007:0360;
89201:007:0353) Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tänassilma ja Mähma külas.
Maanteeameti 30.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/071 on antud projekteerimistingimused
riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,770–60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt OÜ Esprii tööle nr 191101 „Riigitee nr 92 Tartu -
Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojekt“. Projekti
asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.10.2020. a nähtavad lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/15qWcB0gJoiT01b.
Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee ehitus riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km
58,770–60,280 Tänassilma-Mähma lõigul, et tõsta kergliiklejate liiklusohutuse taset.
2. MENETLUSE KÄIK
Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10
alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
2
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud uue jalgratta- ja jalgtee
ehitus.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt:
1. Keskkonnaamet;
2. Põllumajandusamet.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või
arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa
eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovinud eelnõu kohta arvamust
avaldada.
Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest
keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45
lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning
Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise
teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad korralduse andmise osas vastuväited, otsustab Maanteeamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28
jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata põhimaantee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28
jalgratta- ja jalgtee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine
(KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud
põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid
tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
3
4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lääne
regiooni teehoiu osakond.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud
asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
projekteerimise talitus
Lisad:
Lisa 1. Riigitee nr 92 Tartu‒Viljandi‒Kilingi-Nõmme km 58,77‒60,28 jalgratta- ja jalgtee tee
ehitusluba
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel
Lisa 3. KMH_eelhinnang_Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme_jalgtee
Maanteeameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee nr 92
Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km
58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee
ehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
Lisa nr 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1-3/20/117
Tee ehitusloa andmise kuupäev 26.06.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna
projekteerimise talituse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil
vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti
Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele.
Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade
esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule. Samuti peab ehitusaegne töö- ja
liikluskorraldus tagama avariiolukordade ohu vältimise.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht
pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti
reostada põhjavee ning selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja
kogustest võtta väga kaua aega.
Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette
näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.
Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega
esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele
aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).
Kuna jalgtee rajamiseks eraldatud katastriüksus asub Ressaare katastriüksusel asuvale
puurkaevule väga lähedal, katastriüksus piirneb otseselt maanteega ning ei ole võimalik antud
asukohas jalgteed väljaspoole puurkaevu hooldusala projekteerida, on puurkaevu hooldusalas
2
ehitustööde läbiviimisel vajalik erilist tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgimisele, et
ei kaasneks kütuste, asfaltbituumeni, õlide või muude ohtlike ainete/kemikaalide
mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle jõudmiseks
põhjavette ja põhjavee reostumine.
Ehitusaegsed laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele ning kaevudele lähemal
kui 10 m.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning
ei takistaks ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust.
Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra
tekkimist, õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist.
Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga
kokkuleppele muul moel käidelda. Uue mulde rajamise ja olemasoleva laienduse alt
eemaldatav kasvumuld tuleb võimalusel kasutada haljastamistöödel. Kogu ehituspraht ja muud
jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks
vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt
keelatud.
Märjamaa-Karu-Kärma maaparandussüsteemi eesvoolu osaline ümbertõstmine ja uue truubi
paigaldamine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ehitustööd tuleb läbi viia selliselt,
et oleks välditud ehitusmaterjalide, samuti jäätmete, kasutatavate kütuste ja muude
kemikaalide sattumine kraavivette. Nõuetest kinnipidamine on oluline ka kraavi kaldaalal.
Kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja
maaomanikega.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised
rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.
Kõik ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada.
Vältida tuleb võõrliikide kasutamist teepervede haljastamisel.
1. Andmed tee kohta
Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Esprii
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12566284
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kaisla 3 Tallinn 13516
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 502 6788
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-
Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja
jalgtee põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 191101
(allkirjastatud digitaalselt)
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme
km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel tööde alal ega selle Otsus:
mõjualas ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet on Lugeda ehitusloa eelnõu
varasemalt oma kirjaga 06.04.2020 kirjaga nr 7-9/20/52 36 3 andnud kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
seisukoha, et puudub vajadus projekteerimistingimuste ja ehitusloa
kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga. Eelhinnangus on esitatud
meetmed puurkaevu (keskkonnaregistri kood PRK0051748)
hooldusalas ehitamise mõjude minimeerimiseks, mida tuleb järgida.
Lähtudes esitatud materjalidest on Keskkonnaamet seisukohal, et
kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne
ning keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub. Seega
Keskkonnaamet nõustub eelhinnanguga ja otsuse eelnõus toodud
lõppjäreldustega, kui järgitakse eelhinnangu kokkuvõttes toodud
leevendavaid meetmeid.
2 Põllumajandusamet Põllumajandusamet (PMA) on läbi vaadanud Maanteeameti taotluse Otsus:
(reg nr 14.5 1/1060 ) arvamuse avaldamiseks Riigitee nr 92 Tartu - Lugeda ehitusloa eelnõu
Viljandi- Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta ja jalgtee ehitusloa kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude
kohta.
PMA nõustub esitatud eelnõudega täiendavaid ettepanekuid tegemata.
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta
arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
1