29.06.2020 nr 7-4/20/10863
Seli-Angerja maastikukaitseala kaitse alla
võtmise otsuse kättetoimetamine
Austatud menetlusosaline
Teavitame Teid, et Vabariigi Valitsus otsustas 25. juuni 2020. a määrusega nr 50 „Seli-Angerja
maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” kinnitada Seli-Angerja maastikukaitseala
kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas
27. juunil 2020. a avaldamismärkega RT I, 27.06.2020, 3 ning see jõustub 7. juulil 2020. a.
Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja (lisa 1), seletuskirja (lisa 2) ja kaardi (lisa 3). Kaitse-
eeskirjaga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehe vahendusel (www.riigiteataja.ee), kus leiab
samuti viite kaitse-eeskirja seletuskirjale ja kaardile.
Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid
käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga.
Seli-Angerja maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida on vajalik hoida ja
kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sander Laherand
kaitse planeerimise spetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisa:
1) Seli-Angerja maastikukaitseala määrus (Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja
kaitse-eeskiri.pdf; 106,0 kB)
2) Seli-Angerja maastikukaitseala seletuskiri (VV_50m_seletuskiri.pdf; 585,0 kB)
3) Seli-Angerja maastikukaitseala kaart (VV_50m_lisa.pdf; 1,6 MB)
5692 7990
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
27.6.2020 Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri – Riigi Teataja
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 07.07.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 27.06.2020, 3
Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 25.06.2020 nr 50
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas ja Rapla vallas Pirgu külas asuv ala,
mille nimeks saab Seli-Angerja maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi;
2) säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme;
3) kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;
4) kaitsta kaitsealust taimeliiki püst-linalehikut (Thesium ebracteatum) ja selle kasvukohti.
(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Seli-Angerja piiranguvööndisse.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
Kaitseala kaitsekord
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;
3) jahipidamine;
4) mootorita ujuvvahendiga sõitmine;
5) sõidukiga sõitmine teedel;
6) jalgrattaga sõitmine radadel;
7) punktides 5 ja 6 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud
tegevusel, olemasolevate ehitiste hooldustöödel ning metsa- ja põllumajandustöödel;
8) telkimine;
9) lõkketegemine õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
10) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) ehitise püstitamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) lõkketegemine lõike 1 punktis 9 nimetamata juhtudel;
4) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
§ 6. Metsa majandamine
(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar ja turberaie langi pindalaga kuni
kaks hektarit.
https://www.riigiteataja.ee/akt/127062020003 1/3
27.6.2020 Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri – Riigi Teataja
(2) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 10 tihumeetrit kasvavaid puid või nende
säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti
eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
(3) Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.
§ 7. Vajalik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik heina niitmine või karjatamine
ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 8. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada
ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle
huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
Lõppsätted
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 11. Kehtetuks tunnistamine
(1) Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis”
lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” jaotise „Maastikulised kaitsealad ja maastiku
üksikobjektid” punkt 13 „Seli-Angerja servamoodustised” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määruse nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning
uute pindalade kinnitamine” punkt 3.7 „Seli-Angerja servamoodustis” tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/264 algatatud haldusmenetluses, mille
ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 13. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas,
millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 Kaitseala on moodustatud Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11
„Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Seli-Angerja servamoodustiste põhjal.
2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava
1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris
(register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Rene Kokk
Keskkonnaminister
https://www.riigiteataja.ee/akt/127062020003 2/3
27.6.2020 Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri – Riigi Teataja
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Seli-Angerja maastikukaitseala
https://www.riigiteataja.ee/akt/127062020003 3/3
Vabariigi Valitsuse määruse
„Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta
ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
kaitstava loodusobjekti Seli-Angerja servamoodustised kaitsekorda, moodustatakse
Seli-Angerja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas ja Rapla vallas Pirgu külas.
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1973. aastast, kui Rapla rajooni TSN
Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste
objektide looduskaitse alla võtmise kohta” loodi Seli-Angerja servamoodustiste kaitseala.
Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsusega nr 268
„Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” kinnitati alale kaitsekord. Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri
1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade
ning uute pindalade kinnitamine” kinnitati Seli-Angerja servamoodustiste uus pindala.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega
ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate
õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolev
uuendamata kaitsekorraga ala maastikukaitsealaks. Muudatuse on tinginud vajadus tagada
jätkuv pinnavormi kaitse, maastikuvaadete säilimine ning elustiku mitmekesisuse, sh
metsaelustiku, liigirikaste rohumaade ja kaitsealuste liikide hoid.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter
(tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424,
e-post
[email protected]) ja advokaadibüroo EnvirLaw vandeadvokaat
Mirjam Vili (tel 527 3703, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson
(tel 626 2880, e-post
[email protected]), eksperdihinnangu on andnud Tartu Ülikooli
geoloogia osakonna vanemteadur Tiit Hang, PhD ja teadur Katrin Lasberg, PhD, keeleliselt
toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi, säilitada
piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku
mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, sh II kaitsekategooria taimeliiki püst-linalehikut
(Thesium ebracteatum) ja selle kasvukohti.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest
lepingust tulenev kohustus. Seli-Angerja maastikukaitseala kaitse all olemise eelduseks on
ohustatus, haruldus ning teaduslik ja esteetiline väärtus.
Oos kuulub väheste Eestis leiduvate radiaalsete lavaooside hulka, mis on välja kujunenud väga
pikal lõigul. Oosi idanõlva kuju on mõjutanud Läänemere varasema staadiumi lainetus ja nõlva
jalami kõrgus peegeldab kunagist veetaset. Veetaseme rekonstrueerimise uuringud Eestis
käivad ja iga selline objekt on olulise väärtusega teaduse edendamisel.
Ala läbib kõrvalmaantee, mis jaotab tinglikult kaitseala kaheks. Idasse jääb reljeefne nõlv
avamaastikega, kus paikneb nii majapidamisi, põlde kui ka poollooduslikke rohumaid. Teest
läände jääb oosi laugem nõlv, mida iseloomustab metsaga kaetus ja kivirahnude küllus. Kuigi
metsad on osaliselt inimtegevusest tugevasti mõjutatud, on säilinud ka kõrgemale elustiku
mitmekesisusele viitavaid metsakooslusi, sh vääriselupaiku. Maastikuilme hoidmiseks on
vajalik säilitada ala kõlvikulist koosseisu, soodustada avatud maastike hooldamist ning
majandada metsi ekstensiivselt. Maastikuilmet ohustavad enim drastilised muutused, mis
muudavad maastikke jäädavalt: peamiselt uued kaevandused, ehitamine ja suured raietööd.
Seli-Angerja maastikukaitsealale jääb liigirikkaid rohumaid, mida iseloomustavad
ekstensiivsed majandusvõtted ja kodumaise taimestiku domineerimine. Selliseid rohumaid on
sajandeid hooldatud nii karjatamise kui ka niitmise teel ning väetiste ja muude kemikaalide
mõju puudub või on vähene. Liigirikastel rohumaadel kasvavad koos mitmekümned
taimeliigid, sh kaitsealused ja haruldased liigid, neist sõltuvad putukad jt rühmad. Kaitseala
rohumaadelt on leitud ka II kaitsekategooria taimeliiki püst-linalehikut, mille levik Eestis
piirdubki peamiselt vaid Raplamaaga. Seega on tegemist tüüpilise Raplamaa taimeliigiga, kuid
liik on haruldane ja punase nimestiku järgi ohustatud.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Seli-Angerja maastikukaitseala kaitse all
hoidmine oluline ka teiste haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide
eraldi loodusest otsimine ja kaitse-eesmärgina nimetamine kriitiliselt oluline, kuna eesmärgiks
seatava liigi ja selle elupaikade kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse.
Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus.
Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks
on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise kasvualaga. Teisi kaitsealuseid
liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et
eesmärgiks seatava katusliigi ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse.
Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-
eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb
nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja
nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks
vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete
isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist.
Kaitseala piirneb veel II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii),
veelendlase (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) leiukohaga. Nende
liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi,
mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Seli-Angerja maastikukaitseala moodustatakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti
Seli-Angerja servamoodustised põhjal. Seega ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid uuendamata
kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja selgema välispiiri kehtestamisega. Kuna alal asuv
radiaalne lavaoos on Eestis haruldane, on sellel suur teaduslik väärtus. Eelkõige pakuvad
teadlastele huvi hästi säilinud vanad rannaastanguga alad. Eestis on kaitse all erinevaid
pinnavorme, kuid kuju, geoloogilise ehituse, pikkuse ja tekkeloo tõttu pole paljud oosid
Seli-Angerja maastikukaitsealale jääva osaga võrreldavad. Seega on ala edasine kaitsmine
riiklikul tasandil otstarbekas.
Piirkonnale iseloomulik maastikuilme avaldub umbes 6 km pikkusel teelõigul. Kuigi piirkond
on varem olnud esteetilisem, sest suures ulatuses hooldati ka jõeäärseid rohumaid, leidub alal
väga kauneid vaateid. Avatud reljeefiga alasid on põhikaardi järgi umbes poolsada hektarit.
Lisaks leidub alal kohti, kus vaated ulatuvad kilomeetrite kaugusele. Maastiku osaks on ka
metsamaa ja seal leiduvad kivikülviga alad, kus osa rahne on oma looduslikus asendis. Kuna
ala läbib aktiivse kasutusega kõrvalmaantee, siis on metsade majandamisel vajalik arvestada
sobilike majandusvõtetega. Maantee äärde jääb ka üle 5 ha suuruseid ühes arenguklassis olevaid
puistuid. Nii mastaapsel alal tundlikus kohas tehtavad raied muudavad maastikupilti olulisel
määral.
Seli-Angerja maastikukaitsealal on elustiku mitmekesisuse kaitse oluline, sest seal on
inventeeritud mitmeid väärtuslikke metsaelupaiku (umbes 10 ha ulatuses), milles ohustatud ja
haruldaste liikide esinemistõenäosus on suur. Kuigi alal on uuendusraie lubatud ning
metsakoosluseid tervikuna ei kaitsta, aitab täiendav säilikpuude jätmine raielangil kaasa metsa
struktuuri osalisele säilimisele, mis soodustab liikide levimist. Seli-Angerja maastikukaitseala,
jäädes suures osas avamaale, on ka ühenduslüliks kahe suurema kaitseala vahel
(Mahtra looduskaitseala, Rabivere maastikukaitseala). Metsa sidusus ja täiendav säilikpuude
jätmine soodustab piirkonna elustiku mitmekesisuse püsimist, sest liigid saavad paremini
levida.
Poollooduslikke rohumaid on inventeeritud kaitsealal 12,4 ha ulatuses, kust on leitud ka
ohustatud taimeliigi püst-linalehiku esinduslikke populatsioone. 2017. aastal loetleti kahelt
rohumaalt kokku 420 taime.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
LKS § 28 lõike 1 järgi moodustatakse maastikukaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks,
uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kaitseala tüübiks on valitud
maastikukaitseala, sest kaitsealal on peamiseks väärtuseks pinnavorm, millel on suur esteetiline
ja teaduslik väärtus. Kuna ala on väike (pindala 100,6 ha) ja suuresti inimese poolt mõjutatud
(põllumajanduslik maa, elamud, kaevandus), ei asu seal loodusväärtusi sellises ulatuses, et
oleks otstarbekam moodustada looduskaitseala. Samuti ei sobi geoloogilise objekti (oos)
kaitseks hoiuala kaitsekord, sest hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja
seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, mitte aga eluta looduse objekti kaitseks. Püsielupaigana
kaitstakse kindla liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega maastikku.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt
mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte
(tee, jõgi, elektriliin, mõõdistatud maaüksused), aga ka kõlvikupiiri ja mõttelisi sirgeid
kohtades, kus maastikulised alused puuduvad. Mõttelise sirge otsapunktid on esitatud
geograafiliste koordinaatidena kraad, minut vormingus. Kaitseala piir on kantud kaardile,
kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Kaitseala planeeritav pindala on 100,6 ha ja see kõik kuulub piiranguvööndisse. Eramaa
moodustab kaitsealast 83 ha ja riigiomandis olev maa 17,6 ha. Praegu on kaitstava ala suurus
123,3 ha, seega väheneb kaitstava ala suurus summaarselt 22,7 ha võrra. Vähenemine toimub
maa-alal, mis ei ole looduskaitseliselt esinduslik ja on eksperdihinnangu järgi tugeva
inimmõjuga (kokku u 31 ha). Need on kaevandamisalad eelmisest sajandist, siloaugud, õuealad
või kohad, mida pole terviklikkust arvestades otstarbekas kaitseala koosseisu määrata (Atla jõe
vasak kallas). Kaitseala piiritlemisel on oluline, et piiri kulgemine oleks looduses jälgitav, jõgi
on selge piiritlemise alus. Oosi kaitsmine jõe vasakul kaldal pole mõistlik, kuna esinduslikke
oosi osasid üle jõe ei jää. Pealegi on veekogu kaldad kaitstud looduskaitse- ja veeseadusest
tulenevate piirangutega.
Kokku lisandub kaitse alla varem kaitseta eramaad 9,5 ha ulatuses (piiranguvöönd). Sellest
peamise osa (5,7 ha) moodustab väga ilmekas, teaduslikult ja visuaalselt oluline rannaastanguga
maa-ala Pirgu külas (Matsu katastriüksus tunnusega 24001:001:0131). Maatulundusmaal
saavad olemasolevad tegevused jätkuda (põlluharimine), samas on vajalik välistada tegevused,
mis võivad oluliselt muuta pinnavormi ja maastikuilmet (nt kaevandamine, ehitamine). Maa-ala
kaitseala koosseisu lisamise ettepanek tuli eksperdihinnangust. Muus osas lisandub varem
kaitseta eramaad seoses piiri täpsustamisega vastavalt uuemale põhikaardile.
Seli-Angerja maastikukaitseala välis- ja vööndi piir ühtivad. Kaitseala koosneb kahest
lahustükist. Põhjapoolne lahustükk, mis jääb tervikuna Kohila valda Salutaguse külla, kulgeb
peamises ulatuses mööda katastriüksuse piiri, mõtteline sirge jääb Vardi metskond 206
katastriüksuse (31701:003:0254) kirdepoolse nurga ja Torinu katastriüksuse (31701:003:0244)
kagunurga vahele. Lõunapoolne suurem lahustükk, mis jääb tervikuna Rapla valda Pirgu külla,
kulgeb Tänavaotsa katastriüksuse (24001:001:0129) loodeotsast mööda kõlvikupiiri sama
katastriüksuse lõunanurka. Edasi kulgeb piir mööda Uuetoa katastriüksuse (24001:001:0018)
piiri punktini 24,85209436; 59,14135230, sealt ületab mõtteline sirge maanteed Nurme
katastriüksuse (24001:001:0015) põhjanurgani. Piir kulgeb edasi mööda katastripiiri kuni
Matsu katastriüksuse (24001:001:0131) kirdenurgani ning sealt edasi üle sama katastriüksuse
põllumaa punktini 24,84620303; 59,13474381. Seejärel kulgeb piir elektriliini pidi (elektriliin
jääb välja) lõuna suunas teeni, punktini 24,84494285; 59,13131106. Seejärel suundub piir
mööda katastripiiri läände, ületab Seli-Angerja maantee ja kulgeb mööda katastriüksuse piiri
lõuna poole, ületades taas teed Pirgu mõisa katastriüksuse (24001:001:0370) põhjanurgani.
Seejärel suundub piir mööda sama katastriüksuse piiri kuni jõeni. Mööda jõe läänekallast (jõgi
jääb kaitsealast välja) kulgeb piir Juuru–Pirgu teeni ja sealt mööda tee serva loode poole
punktini 24,83741955; 59,12049733. Üle Juuru–Pirgu tee kulgeb piir mööda metsamaa
kõlvikut ning punktis 24,83629668 ja 59,11955545 suundub taas jõeni, punkti 24,83647645 ja
59,11920571. Piki jõe läänekallast (jõgi jääb kaitsealast välja) kulgeb piir kaitseala lõunaosasse,
sealt kulgeb see mööda T-20109 Seli-Angerja katastriüksuse (24001:002:0550) põhja poole,
kuni jõuab Gaasi katastriüksuse (24001:002:0119) põhjanurka. Kaitseala piir ületab teed ja
suundub mõttelise sirgena punkti 24,83262052 ja 59,12201282. Tammiku katastriüksusel
(24001:002:0745) kulgeb mõtteline sirge eelnevast punktist Küünimäe katastriüksuse
(24001:001:0207) edelaotsani. Seejärel jälgib piir katastriüksuste piire ja kulgeb põhja poole,
ületades kolmel korral Seli–Angerja maanteed.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi. Ala jätkuvat kaitse
all hoidmist peavad vajalikus ka Tartu Ülikooli geoloogia osakonna geoloogia ja
geomorfoloogia vanemteadur Tiit Hang (PhD) ja sama osakonna teadur Katrin Lasberg (PhD),
kes on koostanud Seli-Angerja maastikukaitseala kohta eksperdihinnangu.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealale jääva
pinnavormi ja liigirikaste koosluste säilimise ning liikide soodsa seisundi ning on
proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi
ka PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev
loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja
looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.
Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks
peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi
saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk
on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine ja loodusvarade säästlikule kasutamisele suunamine.
Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad,
loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
Kaevandamis- ja metsandusalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada
juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust
eeldada, et ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt oos,
mets) ulatuses, mis kahjustab ala kaitse-eesmärke. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole
piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja
ettevõtlusvabaduse riive. Kaitsekorra järgnevates peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa
põhjendused, miks on need piirangud vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
tervikuna ühte piiranguvööndisse.
Kaitse-eeskirja eelnõu ei reguleeri pilliroo ja adru varumist, sest kaitsealal puuduvad roo- ja
adruväljad, mida majandada. Samuti puudub vajadus reguleerida kalapüüki, sest Atla jõgi ei jää
kaitseala koosseisu ning teisi keskkonnaregistris olevaid veekogusid alal ei leidu.
2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.2.1. Lubatud tegevused
Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
Liikumispiiranguid ei ole kehtestatud, sest puuduvad sellised kaitsealused liigid, mille isendite
kasvukohas, elupaigas või koondumispaigas viibimine võiks liike kahjustada. Samuti on
lubatud pidada jahti. Seli-Angerja maastikukaitseala ei asu sellises loodusmaastikus, kus on
olulised ulukipopulatsioonid, seega lubatakse uue kaitsekorraga jahipidamist.
Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, sest kaitsealal paikneb üks
tehisveekogu, mis on ühenduses Atla jõega. Mootoriga ujuvvahendi kasutamise vajadus
puudub, sest kaitsealal pole selliseid veekogusid, millel saaks neid kasutada.
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis.
Kaitsealal sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud
nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks
kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste
ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning
teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad
ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel
juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja
parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Sõidukiga ja maastikusõidukiga
sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel,
kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, olemasolevate ehitiste hooldustöödel ning metsa- ja
põllumajandustöödel. Olemasolevate ehitiste hooldustööd on kaitseala piiranguvööndis
lubatud, sest selline tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Ühtlasi on lubatud sõidukiga
ja maastikusõidukiga sellistele objektidele läheneda väljaspool teid, kui tegevus on vajalik
ehitise hooldustööks (nt materjali kohale- ja äravedu). Sõiduki ja maastikusõidukiga ei ole
lubatud sõita väljaspool teid, kui sõitmise eesmärk on kaitsealal viibida, marju, seeni ja teisi
metsa kõrvalsaadusi korjata, telkida või korraldada väiksemaid üritusi, mida pole vajalik
kaitseala valitsejaga kooskõlastada.
Kaitsealal on lubatud telkimine. Telkimine ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Püst-linalehiku
kasvukohad ei asu tasasel maal, seega on seal telkimine ebatõenäoline. Pealegi õitseb liik
kevadel, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on telkimiseks veel madal. Taimede
võimalik lamandumine pole taimedele ka otsene oht.
Kaitsealal on lubatud lõkke tegemine õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ette valmistatud ja tähistatud, teistes kohtades on lõkke tegemine lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul. Lõkkekohad väärtuslikel rohumaadel, k.a püst-linalehiku leiukohtades,
võivad sealse elustiku lokaalselt hävitada, seetõttu on ettevalmistamata kohas
Keskkonnaametilt nõusoleku küsimine vajalik. Ühtlasi kaasneb ettevalmistamata kohas tule
tegemisel tulekahjuoht.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal)
telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja
36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga.
Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitsealal puuduvad ettevalmistatud matkarajad ja
viibimiskohad. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks on vajalik kaitseala
valitseja kooskõlastus, et kaitseala valitseja saaks enne tutvuda ürituse iseloomuga ja vajaduse
korral seada tingimusi, näiteks hajutada üritusel osalejaid või suunata kohtadesse, kus kaitseala
väärtusi ei kahjustata. Kui rahvaürituse korraldamisel soovitakse väljaspool teid sõidukitega
sõita, püstitada ajutisi ehitisi või teha väljaspool õueala lõket, tuleb üritus kaitseala valitsejaga
kooskõlastada. Piiranguvööndis ei reguleerita kaitse-eeskirjaga ürituse korraldamist selleks
ettevalmistatud kohas. Õuealad ja maanteed on ettevalmistatud kohad, kus üritusel osalejate
arvule piiranguid ei ole ning kaitseala valitseja luba ei ole vajalik. Samuti loetakse
ettevalmistatud kohaks Pihelga (katastriüksuse tunnuse nr 24001:002:0070) kinnistule jäävat
hooldatud reljeefset ala, kus korraldatakse spordiüritusi.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise püstitamine. Ehitustegevus on lubatud juhul,
kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust
planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral lisatingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt
maatulundusmaal). Kaitseala seisukohalt on oluline vältida töid, mis rikuvad pinnavormi ja
maastikukaitsealale omaseid vaateid. Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele
ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei muudeta oluliselt ala üldmuljet. Uued ehitised ei tohi
hakata maastikupildis domineerima. Seega, kui planeeritakse paigaldada nt päikesepaneele
koduhoovi, ja rajatise alla ei jää kaitseväärtusi, siis ei kahjustata sellise tegevusega kaitse-
eesmärke.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Seda
põhjusel, et kaitsealale ei jää looduslikke veekogusid. Kaitsealale kaevatud tiigid ja neid
ümbritsevad lähialad ei ole eksperdihinnangu järgi oosi kaitsmisel prioriteetsed alad. Kaitseala
piirneb Atla jõega. Pinnasetööde käigus vabanevad toitained ja mineraalained. Selleks et neid
aineid ei kanduks suurel hulgal jõkke, on vajalik tööde tegemisel järgida lisanõudeid.
2.5.2.2. Metsa majandamine
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha ja
turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Metsa majandamine võib muuta maastikuilmet oluliselt ja
häirida negatiivselt ala külastajaid. Piiranguvööndis on metsade majandamine lubatud, kuid
selle käigus tuleb arvestada loodushoiuga. Looduskaitseseaduse § 2 lõige 2 ütleb, et looduse
kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord
alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi suuri lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral
ilmestab maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa
struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie
lubamine suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste. Seejärel
tekivad suurtel aladel ühevanuselised, taas loodusele mitte omased puistud. Turberaie lubamise,
langipiirangu ja säilikpuude lisamahu seadmisega luuakse olukord, kus metsamajandamine
sarnaneb oluliselt rohkem looduslikule protsessile. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja
järkjärgulised muutused, tekivad mitmekesised ja erivanuselised puistud. Kaitseala keskmine
metsaeraldiste pindala on alla 1 ha. Hall-lepikutes on 1 ha suurused lageraielangid lubatud,
kuna selliseid lepikuid on kaitsealal vähe (umbes 3 ha kaheksa eraldisena). Hall-lepp on
lühiealine pioneerliik ning turberaievõtteid kasutades uueneb metsamaa sama puuliigiga.
Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt
10 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele
ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri
puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja
haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega
puid. 10 tihumeetri puidu säilitamise nõue tuleneb asjaolust, et praeguseks on juba 30% Eesti
torikseentest ohustatud. Peamine põhjus peitub selles, et metsades puudub sobiv substraat,
millel kasvada. Lagupuidul ja tüügastel toituvate rähniliste arvukus on 11 aasta jooksul
langenud keskmiselt 25%. Seire ja teadustööd näitavad, et senine kaitsekorraldus metsade
majandamisel ei ole olnud piisavalt tulemuslik. Seega on muudatused vajalikud, kui soovime
elurikkust pikas perspektiivis säilitada. Säilikpuude lisahulk tagab Seli-Angerja
maastikukaitseala metsade suurema liigirikkuse.
Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib
lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase
kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku. Lisaks
liigirikaste rohumaade kaitsele on vajalik tähelepanu pöörata ka püst-linalehiku
kasvukohtadele, et väljaveoteed ei kahjustaks pinnast. Samuti on oluline jälgida, et ei
kahjustataks reljeefseid alasid, mis on erosioonitundlikud.
2.5.2.3. Vajalik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik
heina niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Liikide mitmekesisuse
säilimiseks on vajalik niide kokku koguda ja alalt ära viia. Poollooduslikke kooslusi on alal
inventeeritud 12,4 ha ulatuses. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja
taastamiseks on võimalik taotleda toetusi. Taastamistoetuste summa olenevalt niidu tüübist ja
töö iseloomust on 2018. aastal kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse
suurus on 85–450 eurot/ha aastas.
2.5.2.4. Keelatud tegevused
Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Seli-Angerja maastikukaitseala jääb
valdavas osas kuivale oosile ning liigniisket pinnast on alal väga vähe. Mullakaardi järgi on
selliseid alasid väikestes lõikudes jõe ääres kokku umbes paar hektarit. Seetõttu puudub
praktiline vajadus maaparandussüsteemi rajamiseks. Atla jõgi, mis on maaparandussüsteemina
arvel, ei jää kaitseala piiridesse.
Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Maavara kaevandamine rikub pinnavormi,
mistõttu on selline majandustegevus alal keelatud. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on
maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust
kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus
majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja suuremaid
pinnasetöid, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet, st
kahjustada kaitse-eesmärke. Ehitusseadustiku § 4 lõike 1 järgi on ehitamine ka pinnase või
katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale
keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kaitseala valitseja ei anna kooskõlastust sellise
ehitise püstitamiseks, mis kahjustab oluliselt pinnavormi.
Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistud ja
lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on
looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja
mets peab olema mitmekesine.
Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud
põllu- ja õuemaal. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala looduslikes
ja poollooduslikes biotoopides keelatud. Põllu- ja õuemaad on tugevalt inimese poolt
mõjutatud, mistõttu ei loeta neid alasid siinkohal looduslikeks või poollooduslikeks
biotoopideks. Selle meetmega välistatakse ohtlike ainete sattumine looduslikesse kooslustesse,
mis on elustikule kahjustava toimega.
2.5.2.5. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada
paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on
suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole antud veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist,
ning jahiulukeid lisasööta.
Kaitse-eeskiri reguleerib paadisilla püstitamist, sest paadisild on ühenduses maaga, mis jääb
kaitseala koosseisu. Kaitse-eeskiri ei reguleeri lautri püstitamist, sest lauter on seotud eeskätt
ranniku ja kividega, mis kaitsealal sellises ulatuses puuduvad.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealade
piiranguvööndis majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on
kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu
leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
3. septembril 2018. a saadeti maaomanikele tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud
Seli-Angerja maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK).
5. septembril samal aastal teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus ajalehes Raplamaa
Sõnumid. Ettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt 19. septembriks 2018. a.
Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu toimus 27. septembril 2018. a kell 16.00 Kohila
Vallavalitsuses (Vabaduse 1, Kohila). VTK tutvustamisel laekus mitu ettepanekut, mis on
esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Maaomanike arvamused ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse tutvustamisel
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Tornator Eesti OÜ ja 1. Piirangud metsade Osaliselt arvestatud
Karo Mets OÜ majandamisele on 1. Lisaks pinnavormile
ebaproportsionaalsed, arvestades kaitstakse ka teisi
ala kaitse eesmärke. kohapealseid väärtusi. Alale
2. Viis tihumeetrit hektari kohta jääb väärtuslikke
säilikpuid peaks olema metsaelupaiku (ka
maastikukaitsealal piisav hulk vääriselupaik), mis viitavad
elustiku kaitseks. piirkonna suuremale
3. Miks on oluline hõlmata täies elurikkusele. Turberaie on alal
ulatuses kaitsealasse Karo Mets endiselt lubatud.
OÜ-le kuuluv Tammiku 2. Kuna paljudel eraldistel on
katastriüksuse tunnusega juba praegu lamapuitu
24001:002:0745? rohkelt, eraldiste keskmine
puistu tagavara on väike ning
ala ei asu suures
loodusmaastikus,
vähendatakse allesjäetavate
säilikpuude mahtu 20 tm-lt
10-le tm-le hektari kohta.
Samas on oluline säilitada
piirkonnas, kus on
inventeeritud väärtuslikud
metsaelupaigad,
majandusmetsast suurem
säilikpuude hulk, et tagada
elustiku mitmekesisuse kaitse
(vt ka VTK lk 5 ja 6).
3. Katastriüksust ei hõlmata
täies ulatuse kaitsealasse.
Esialgne piir määrati selgema
piiritluse huvides. Luuakse
mõtteline sirge, arvestades
endist piiri kulgemist.
Jaanus Truia Ei ole maastikukaitseala Mitte arvestatud
moodustamisega nõus. Tartu Ülikooli ekspertide järgi
on tegemist olulise
geoloogilise väärtusega alaga,
mis on juba kaitse all, kuid
alal puudub kaitsekord. Seega
on kaitseala moodustamine
vajalik. Maaüksusel on
II kaitsekategooria taimeliigi
leiukoht (u 120 isendit).
Mari Reile Ei ole nõus oma kinnistut Mitte arvestatud
piirangutega koormama. Kinnistu on juba praegu kaitse
all ning kinnistule jääb
eksperdihinnangu alusel
väärtuslik säilinud reljeefiga
ala, mistõttu pole kaitse alt
mahavõtmine põhjendatud.
Piirangud lähevad kinnistu
piires leebemaks (mitme
tegevuse puhul pole
nõusoleku küsimine enam
vajalik).
Urmas Tammemäe Väljendame perega heameelt Teadmiseks võetud
maastikukaitseala moodustamise
kavatsusele.
BTF2 Gamma OÜ Palume jätta BTF2 Gamma Osaliselt arvestatud
OÜ-le kuuluv Sillametsa Kaitseala piiridest jäetakse
(katastriüksuse tunnus välja inimese poolt tugevasti
24001:002:0746) kinnistu mõjutatud alad (umbes 2/3
planeeritava kaitseala praegu kaitse all olevast
moodustamise väljatöötamisel alast). Looduslikult säilinud
kaitseala vööndist ja osa, mis moodustab ühtse
piiranguvööndist välja. metsamassiivi, jäetakse
kaitstava ala piiresse.
Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 18. septembrist 4. oktoobrini 2019. a
Keskkonnaameti Rapla (Tallinna mnt 14) ja Harju (Viljandi mnt 16, Tallinn) kontoris ning
Rapla (Viljandi mnt 17) ja Kohila (Vabaduse 1) Vallavalitsuses. Dokumentidega sai tutvuda ka
Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teade kaitse-eeskirja avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 13. septembril 2019 a. üleriigilise levikuga ajalehes
Postimees ning 18. septembril 2019. a kohalikus ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 11. septembril
2019. a.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti
väljastusteatega teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu kohta 53-le kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule ja kaasomanikule. Avaliku
väljapaneku ajal laekus kirjalik tagasiside ühelt kaitseala maaomanikult, ühelt kodanikult
väljaspool kaitseala ning kolmelt riigiasutuselt (tabel 2). Pärast avalikku väljapanekut saatis üks
maaomanik vastuväitega kirja.
Avalik arutelu toimus 14. oktoobril 2019. a Kohila Vallavalitsuses. Arutelul osales kuus
inimest.
Maaomanike jaoks, kellele saadetud väljastusteatega kirjad kätte ei jõudnud, avaldati
17. oktoobril 2019. a üleriigilise levikuga ajalehes Postimees lisateade kaitsekorra muutmisest
ja võimalusest materjalidega tutvuda ning ettepanekuid esitada kuni 1. novembrini 2019. a.
Tabel 2. Maaomanike jt huvigruppide arvamused ja ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu
tutvustamisel
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Ilme Känd Liita Seli-Angerja Mitte arvestatud
maastikukaitseala külge Haugi Maaüksus asub kaitsealast u
maaüksuse metsaosa. 600 m kaugusel ja ei jää
esinduslikule oosi osale.
Mari Reile 1. Peetri katastriüksus ei jää Mitte arvestatud
oosile ja eeldused 1. Ekspertide hinnangul jääb
maastikukaitseala Peetri katastriüksus
moodustamiseks puuduvad, ka esinduslikku oosi lõiku.
teised eramaad tuleb kaitsealalt Samuti paikneb maaüksus
välja jätta. kaitset vääriva maastikuga
2. Esitatud dokumendid on piirkonnas. Kaitseala on
ebapiisavad, sest piiritletud väärtuste, mitte
eksperthinnang on tehtud omandikuuluvuse järgi.
üksnes geoloogiale. 2. Keskkonnaameti
hinnangul on ekspertiisi
tellimine peamisele
kaitseväärtusele, milleks on
oos, piisav. Muus osas on
lähtutud Keskkonnaameti
spetsialistide
ekspertarvamusest ja
varasemate inventuuride
andmetest.
Jaanus Truia Ei ole nõus, et kinnistud Mitte arvestatud
arvatakse Seli-Angerja Truia ja Seli puhkebaasi
maastikukaitseala piiridesse katastriüksused jäävad
määruses toodud tingimustel. eksperthinnangu järgi
esinduslikule oosi osale. Seli
puhkebaasi katastriüksusel
paikneb püst-linalehiku
kasvukoht. Keskkonnaameti
hinnangul tagab
piiranguvööndi kaitsekord
kaitse-eesmärkide kaitse.
Määruse eelnõu järgi on suur
osa tegevusi lubatud.
Suurema mõjuga tegevused
nagu ehitamine on lubatud
kaitseala valitseja
nõusolekul.
Keskkonnainspektsioon Täpsustada kaitse-eeskirja Mitte arvestatud
eelnõud erisustega, millal tohib Keskkonnaamet kaalub sätte
väljaspool teid sõiduki ja muutmist juhul, kui selleks
maastikusõidukiga sõita, sest ilmneb reaalne vajadus.
punkt „kaitse-eeskirjaga lubatud Hetkel ei ole sätte muutmine
tegevusel” on liiga üldine. prioriteetne, sest seonduvad
probleemid ei ole aktuaalsed.
Riigmetsa 1. Kaitse-eesmärkide Mitte arvestatud
Majandamise Keskus kehtestamine, lähtudes 1. Avatud maastik, mis on
subjektiivsetest hinnangutest kaunis ja esteetiline, väärib
nagu avatud maastik, kaunis looduskaitseseaduse (§ 1)
vaade ja esteetilisus, on järgi kaitset. Keskkonnaamet
vastuoluline. Sellega antakse peab alati oma seisukohti
kaitseala valitsejale põhjendama, tuginedes
põhjendamatult laiaulatuslik kaitse-eeskirjale.
kaalutlusõigus asjade 2. Looduskaitseseaduse § 55
otsustamisel. järgi kehtib kaitsealustele
2. Püst-linalehiku eraldi liikidele isendikaitse,
väljatoomine on asjatu ja mistõttu rõhutatakse seda
eksitav, sest kaitse-eeskirja kaitse-eeskirjaga.
eelnõu järgi kaitstakse kõiki Isendikaitse ei taga alati
kaitsealuseid liike. kasvukoha säilimist laiemal
3. Kaitse-eeskirja eelnõu § 7 alal, mistõttu on püst-
rakendamine tekitab küsimusi, linalehiku juures eraldi välja
sest sellega saab määrata toodud elupaiga kaitse
sunnimeetmeid, kui vajadus.
maahooldaja ei hoolda oma 3. Kui kaitseala valitseja
maad. peab kriitiliselt vajalikuks
4. Miks kasutatakse kaitse- mõne poolloodusliku
eeskirjas kõlviku nimetust koosluse kaitse osas sekkuda,
põllumaa, sest Maa-amet siis annab looduskaitseseadus
kasutab kõlviku nimena haritav (§ 17 lg 8) selleks võimaluse.
maa? Praktikas ei ole see meede
5. Kaitseala loomise eesmärgid sageli vajalik.
ja kehtestatavad abinõud 4. Põllumaa on ülesharitud
peavad olema üheselt maa, enamasti vilja
mõistetavad ning arusaadavad. kasvatamiseks. Samal ajal
Sunnimeetmete meelevaldne kattub haritava maa kõlvik
rakendamine nende toel peaks mitme poolloodusliku
olema välistatud. kooslusega, mida ei ole
otstarbekas väetada,
mürgitada jne.
5. Keskkonnamaameti
hinnangul tagavad kaitse-
eeskirja eelnõus toodud
sätted kaitse-eesmärkide
kaitse. Sätete sisu ja
vajalikkust on põhjendatud
seletuskirjas. Keskkonnaamet
ei rakenda vajalikke
meetmeid meelevaldselt, vaid
tugineb kaitse-eeskirjale.
Maanteeamet Maanteeamet nõustub kaitse- Teadmiseks võetud.
eeskirja eelnõu ja selle lisadega.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrusega tagatakse pinnavormi ja
maastikuvaadete säilimine ning üldine elustiku kaitse, sh paremad tingimused ohustatud
soontaimeliigile. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse
vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.
Seli-Angerja maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel
oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seli-Angerja maastikukaitseala
moodustamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamise käigus saadeti kohalikele
omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks väljatöötamise kavatsuse materjalid.
Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada
menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud antud eelnõuga. Teadaolevalt ei
ole vastuolusid kehtivate planeeringutega.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndis asuva maa eest
maamaksu 50% maksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. See on
kompensatsioon kaitsealal kehtivate piirangute eest. Rapla valla maamaksutulu suureneb aastas
umbes 75 euro võrra, sest piiranguvööndi pindala väheneb umbes 24,4 hektarit. Kohila valla
maamaksutulu väheneb aastas umbes 5 euro võrra, sest piiranguvööndi pindala suureneb umbes
1,7 hektarit.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Seli-Angerja maastikukaitseala asub tervenisti piiranguvööndis, kus
majandustegevus on erisustega lubatud. Seega ei piira kaitsekord oluliselt maasihtotstarbe
kasutamist. Täiendavat maade riigile omandamise kohustust ja kaasnevaid kulusid ei teki.
Eramaid on kaitsealal 83 ha ulatuses.
Kuna kaitsealal puudub sihtkaitsevöönd ja kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, ei
kaasne riigile kulutusi Natura metsa toetusele. Riigimetsast saadav tulu ei vähene oluliselt, sest
kaitseala jääb endiselt piiranguvööndisse.
Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega
lisakulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei suurene.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kõik
ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4
kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu
kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.