Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 29.06.2020 12:59
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Vastuskiri Maanteeameti mitte kooskõlastuse andmisest ehitusloa eelnõule
Manused: image001.png; Vastuskiri Maanteeameti mitte kooskõlastuse andmisest ehitusloa
eelnõule.asice
From: Ave Talli <
[email protected]>
Sent: Friday, June 26, 2020 3:46 PM
To: MNT Teed <
[email protected]>
Subject: FW: Vastuskiri Maanteeameti mitte kooskõlastuse andmisest ehitusloa eelnõule
Tere
Palun registreerida.
Ave
From: Taavi Valgmäe <
[email protected]>
Sent: Friday, June 26, 2020 11:50 AM
To: Ave Talli <
[email protected]>
Cc: Margus Kruusmägi <
[email protected]>
Subject: Vastuskiri Maanteeameti mitte kooskõlastuse andmisest ehitusloa eelnõule
Tere
Käesolevaga edastame Teile Viimsi Vallavalitsuse vastuse Maanteeameti poolt Randvere teele rajatava
tänavavalgustuse projekti kohta esitatud märkuste osas.
Lugupidamisega
TAAVI VALGMÄE
kommunaalvaldkonna peaspetsialist
Viimsi Vallavalitsus | Ehitus- ja kommunaalosakond
[email protected] | +372 56 232 830
Ave Talli Teie 09.06.2020 nr 23 841-1 Maanteeamet
[email protected] Meie 26.06.2020 nr 10-5.4/3522-1 Maanteeameti kooskõlastusest ehitusloa eelnõule nr 2012271/14834 Lugupeetud proua Talli Esitasite Viimsi Vallavalitsusele läbi EHR-i kirja number 15-2/20/23841-2, millega Te ei kooskõlasta ehitusloa eelnõud. Toote välja põhjendused järgneva 20 punkti koosseisus (kahes osas), millele anname omapoolse tagasiside vastavalt nende esitatud järjekorrale koos täiendavate põhjenduste ja selgitustega. Olgu siinkohal mainitud, et osade punktide lisamine tekitas küsitavust, kuna need ei kohaldu antud projektlahenduse puhul. Olgu siinkohal märgitud, et tegemist on teevalgustuse renoveerimisega ja samal ajal valgustuslahenduse normidega vastavusse viimisega, et tagada teel liiklejatele ohutus. T ö id tehakse EL struktuurifondide rahadest ja tööde sisuks on teevalgustuse renoveerimistööd ja sellega kaasnevad taastamistööd. Tagasiside Maanteeameti esitatud märkustele: Kirjutate, et elektrikaabli minimaalne lubatud sügavus riigitee maaüksusel on 1,0 m ning elektrikaabel peab paiknema 750 N tugevuses kaitsetorus. Lisate, et elektrikaabli minimaalne lubatud sügavus riigiteega ristumisel on 1,5 m (samuti mahasõitude all) ning elektrikaabel peab paiknema 1250 N tugevuses kaitsetorus. Palute info lisada nii seletuskirja kui ka joonistele. Selgitame, et vastavalt tee projekteerimis normidele (majandus- ja taristuministri määrus nr 106) tuleb peatüki 8.1. „maa-aluste tehnovõrkude paigutamine“ lõike 2 alusel näha ette järgnev: „Asulat läbival maanteel paiknevad tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt linnatänavate ja tehnovõrkude projekteerimisnormidele“. Standardi EVS 843:2016 Linnatänavad alusel on kaablite paigaldussügavus 0,7 m tee kõrval haljasalal ning 1 m tee all. Projektlahendusel on ka sellest lähtutud. Vastavalt eeltoodule on projekteeritud tänavavalgustuskaablite paigaldussügavus vastavuses Majandus- ja taristuministri määrusega 05.08.2015 nr 106 Tee projekteerimise normid, määruse lisa Maanteede projekteerimisnormid punktiga 8.1 lg 2 ja standardiga EVS 843:2016 Linnatänavad. Kaablite paigaldussügavus on 0,7 m tee kõrval haljasalal ning 1 m tee all (ristumised ja paralleelkulgemine bussitaskus). Nõue kaablite paigaldamiseks 1 m sügavusele ja ristumisel 1,5 m sügavusele tekitab täiendavaid kulutusi kaevetöödel ning mitmetel juhtudel (kinnine meetod eraldussaarele) põhjustab ka teekonstruktsiooni suuremamahulist lõhkumist ja kitsastes oludes võib osutuda problemaatiliseks (sügavam kaevik nõuab ka laiemat kaevikut), mistõttu tähendab see oluliselt halvemat mõju teekonstruktsiooni püsivusele kui praegu toodud lahendus. Suurem kaevesügavus tekitab lisaks täiendavaid konfliktsituatsioone olemasolevate tehnovõrkudega, mis on paigaldatud kehtivate normide järgi, mis muuhulgas on vastavuses kehtiva Linnatänavate standardiga ja mis tähendab, et 1,0 m nõude puhul ristuvad mitmed kommunikatsioonid ja see tingib valgustuskaabli oluliselt sügavamale viimise ning toob kaasa täiendavad nõuded lahti kaevata ja kaitsta olemasolevaid tehnovõrke. Teie nõue jääb arusaamatuks ning sellel nõudel puudub määruses toodud alus. Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimuvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, mistõttu on Maanteeameti poolt esitatud nõue täiesti arusaamatu. Me ei saa märkusega nr 1 arvestada, kuna selle esitamiseks puudub alus ja samuti põhjustab märkuse rakendamine olulist kahju Viimsi vallale üleantavale teerajatisele ja see ei ole põhjendatud. Olete esitanud soovi lõike C-C osas täpsustada märkuseid a kuni g. Märkuse a osas soovite teada kuhu on ette nähtud vee ärajuhtimine tee konstruktsioonist. Selgitame, et katendite taastamisega ei saa muuta vee ärajuhtimise lahendust. Projektiga on ettenähtud taastada katendid olemasoleva vertikaallahenduse järgi ning säilitada olemasolev vee ärajuhtimise režiim tee pinnalt ja konstruktsioonist. Täiendavalt selgitame, et tegemist ei ole tee ehitamise töödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Märkuse b osas olete palunud täpsustada astmeliselt teostatavat ehitust. Astmelisus on jäänud andmata killustikule ja liivale sõidutee poolses osas, jalgtee poolses osas sõidutee konstruktsioonile astmeid ei tule . Märkuse c osas palute selgitust sõlme ehituse osas. Selgitame, et m uudame seda lõiget nii palju, et äärekivi toetuks täies ulatuses sõidutee killustikalusele, ehk killustikkate ulatuks äärekivi taha 20 cm (sh vaatame üle ka muud lõiked). Lisaks korrigeerime lõiget niipalju, et oleks arusaadavam kihtide paigutus. Märkuse d osas palute täpsustust kas kõnnitee asfaltkatet on ette nähtud paigaldada osaliselt muru peale. Selgitame, et kõnnitee asfaltkate ei ole ette nähtud paigaldada muru peale, vaid asfaltkate lõpeb olemasoleva jalgtee katte servas. Seal on ekslikult näidatud projekteeritud kate olemasoleva jalgtee katte peale, korrigeerime joonist nii palju, et olemasoleva asfaltkatte osas näitame katte taastamist, kus siis jalgtee serva osas läheb vahetusse ainult asfaltkatte kiht. Märkuse e osas soovite, et peenar projekteeritakse segust nr 5. Lisame asfaltkatte serva 0,5m laiuse peenra igale poole, kus see praegu puudu on ja kasutame peenras segu nr 5 . Märkuse f osas soovite, et näidatud oleks asfaltkatete kalded. Arvestame märkusega. Märkuse g osas soovite lahenduses välja tuua bussitasku lõpus tekkiva veelombi koha. Me pole varem näinud nõuet, kus porilombid projekti lisatakse. Selgitame, et bussitasku nihkub osaliselt olemasoleva asukohaga võrreldes edasi ning porilombi asukoha peale märkimine ei ole seega relevantne. Punktis 3 olete viidanud juhistele viitamisele. Arvestame ettepanekuga. Punktis 4 olete esitatud lõike F-F osas märkused a kuni g. Märkuse a osas toote välja, et peenrad projekteerida segust nr 5. Arvestame märkustega. Märkuse b osas soovite teada kuhu on ette nähtud vee ärajuhtimine tee konstruktsioonist. Selgitame, et katendite taastamisega ei saa muuta vee ärajuhtimise lahendust. Projektiga on ettenähtud taastada katendid olemasoleva vertikaallahenduse järgi ning säilitada olemasolev vee ärajuhtimise režiim tee pinnalt ja konstruktsioonist. Täiendavalt selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Märkuse c osas annate teada, et sõidutee ülemine asfaldikiht peab olema AC 16 surf. Arvestame märkustega. Märkuse d osas juhite tähelepanu, et AC 32 base paksus peab olema 7 cm. Arvestame märkustega. Märkuse e osas soovite, et äärekivid oleks graniidist. Selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Seega puudub alus märkusega arvestamiseks. Märkuses f osas soovite, et kõnniteele ja ohutussaarele projekteerida pimedatele taktiilsed kivid. Selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Antud märkusega arvestame seal, kus toimub ülekäiguraja ümberehitus. Muudel juhtudel antud märkusega ei arvestata, kuna antud tööd ei ole projekti mõistes abikõlbulikud. Märkus g osas soovite, et näidatud oleks asfaltkatete kalded. Arvestame märkusega. Punkti 5 märkuse a osas annate teada, et lõiked A-A ja B-B ei ühti asendiplaaniga. Arvestame märkusega ning korrigeerime lõiked ja plaanid. Märkuse b osas annate teada, et AC 32 peab olema 7 cm. Arvestame märkusega. Punkti 6 osas on lõike E-E kohta esitatud märkused a kuni g. Märkus a osas soovite, et peenrad projekteeritakse segust nr 5. Arvestame märkusega. Märkuse b osas soovite teada kuhu on ette nähtud vee ärajuhtimine tee konstruktsioonist. Selgitame, et katendite taastamisega ei saa muuta vee ärajuhtimise lahendust. Projektiga on ettenähtud taastada katendid olemasoleva vertikaallahenduse järgi ning säilitada olemasolev vee ärajuhtimise režiim tee pinnalt ja konstruktsioonist. Täiendavalt selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Täiendavalt lisame, et tegu on Euroopa Liidu toetusmeetme rahadega, mis on ettenähtud valgustuse renoveerimiseks mitte tee-ehitustöödeks. Märkuse c osas annate teada, et sõidutee ülemine asfaldikiht peab olema AC 16 surf. Arvestame märkustega. Märkuse d osas juhite tähelepanu, et AC 32 base paksus peab olema 7 cm. Arvestame märkustega. Märkuse e osas soovite, et äärekivid oleks graniidist. Selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Seega puudub alus märkusega arvestamiseks. Äärekivid asendatakse samaväärsega. Täiendavalt lisame, et tegu on EL toetusmeetme rahadega, mis on ettenähtud valgustuse renoveerimiseks mitte tee-ehitustöödeks. Märkuse f osas soovite, et näidatud oleks asfaltkatete kalded. Arvestame märkusega. Märkuse g osas soovite, et haljasalale projekteeritakse väike nõva. Antud asukohas puudub sademeveega probleem ning puudub vajadus nõva ehituseks. Anname teada, et antud märkusega ei arvesta. Täiendavalt lisame, et tegemist on EL toetusmeetme rahadega, mis on ettenähtud valgustuse renoveerimiseks mitte tee-ehitustöödeks. Tulen e valt eeltoodud 5 punktist olete esitanud projektile täiendavad nõuded: Tehnovõrkude teemaale paigaldamise sügavuse osas oleme Teile eespool vastanud ning kuna nõude esitamiseks puudub alus ja see kahjustab oluliselt vallale antavat teerajatise püsivust, siis ei saa me selle nõudega arvestada. Juhime tähelepanu, et tegemist on olemasoleva süsteemi rekonstrueerimisega ning enamasti on Randvere teel tegemist olemasolevate valgustite vahetusega. Olukorras, kus paigaldatakse täiendavaid valgustusposte, siis antud olukorras on olemas lõike, kus on olemasolev kaabel, mida kasutatakse antud tööde käigus ära. Uus kaabel on paigaldatud juhtudel, kus see on vajalik ning arvestatud kõiki norme ja nõudeid. Projekteerimisel on arvestatud punktis 3 nimetatud normidega. Tee muldesse ei ole kavandatud ühtegi liitumiskaevu. Juhime tähelepanu, et tänavavalgustuse rajamisel ei rajata liitumiskaeve, vaid paigaldatakse liitumiskilpe. Randvere teele uut liitumiskilpi ei rajata, olemasolev kilp renoveeritakse. Antud nõudele oleme juba küsimuste osas vastanud. Kaitsehülsid on projektis projekteeritud.. Paigaldatavate tänavavalgustuskaablite ristumisel Randvere teega esitatakse nende kohta ristprofiili joonised. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk vastab normidele ning ei sea takistusi liiklusele ja hooldusele. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, mistõttu on Maanteeameti poolt esitatud nõuded ja viited Maanteeameti juhenditele täiesti arusaamatud. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal ning kõigi võrguvaldajatega on projekt kooskõlastatud. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, seega ei ole tegemist riigiteega. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, seega ei kehtesta Viimsi vald enda kasuks 5 aastast garantiiperioodi, kuna antud teelõik kuulub garantii andmise ajal Viimsi vallale. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal ning teostades töid munitsipaalmaal, arvestame kõiki Viimsi valla poolt kehtestatud norme jms tegevusi. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, mistõttu on Maanteeameti poolt esitatud nõue täiesti arusaamatu. Viimsi vald ei hakka oma kinnistule servituuti seadma. Projekti seletuskirjas ei kajastata nõuded ja tingimusi, mis on ebamäärased ning kuna tegemist on lähiajal munitsipaalmaaga, siis paljudele nõuetele puudub ka vajadus. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimuvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, seega kontrollib tööde teostamist kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse poolt tellitud omaniku järelevalve. Viimsi vald ja Maanteeamet on kummagi asutuse juhi kokkusaamisel kokku leppinud, et pooled teevad koostööd Randvere tee lõigu ülendamisel vallale ning teevad endast kõik oleneva, et see oleks sujuv ja poolte huve arvestav . Ka on majandus ja taristuministri 27.09.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-169 ette nähtud Randvere tee tänava lõigu vallale üle andmine. Palume seega arvestada asjaoluga, et kui tänaseks on teada faktiline asjaolu transpordimaa üleandmiseks Viimsi vallale, siis sellega ka arvestatakse. Teevalgustuse parendamine suurendab liiklusohutust ja on kahe poole ühine huvi. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Taavi Valgmäe kommunaalvaldkonna peaspetsialist Koostaja 602 88 42