Estwind Energy OÜ Teie 14.05.2020
[email protected]
Meie 29.06.2020 nr 15-2/20/23847-2
110 kV õhuliinide kavandamisest riigiteede
teemaal ja kaitsevööndis
Edastasite Maanteeametile kooskõlastamiseks Urge-Saari 110 kV õhuliini projekti materjalid.
Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas. Tegemist on Audru Tuulepargi ja Sindi 330 kV alajaama
vahelise 110 kV õhuliiniga. Projekti alasse on hõlmatud riigiteed:
Pärnumaa, Tori vald, Nurme küla, põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 118,59;
Pärnumaa, Tori vald, Kilksama küla, kõrvalmaanteed nr 19210 Uduvere-Suigu-Nurme km
28,72 ja nr 19214 Jänesselja-Urge km 6,02 õhuliinide ristumised ja mastide paigaldus (täpsed
km-id projekteerimisel).
Lähtuvalt EhS § 70 lg 2 p 1 on ehitise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist. Maanteeamet täidab omaniku ülesandeid riigiteede osas (EhS § 92 lg 6) ning peab
tagama teehoiu korraldamise, teede ja teede toimimiseks vajalike rajatiste korrashoiu, et tagatud
oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 1). Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning
seda ümbritsev maa-ala, mis on vajalik ehitise toimimiseks. Riigitee kaitsevööndis kehtivad
piirangud vastavalt EhS § 70 lg 2 ja EhS § 72 lg 1. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust (EhS § 70 lg 3).
Teehoiuna käsitletakse tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee
kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud tegevust.
Kooskõlastuse taotlusele on lisatud kavandatavad õhuliinide ristumised ja IKÕ ala plaanid, kuid
esitatud materjalid on puudulikud. Trassikoridori valikul ei ole arvestatud Pärnu
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“, kehtestatud 01.10.2012.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4
ning Maanteeameti põhimääruse esitame nõuded õhuliini 110 kV (edaspidi tehnovõrk)
projekteerimiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis ning kavandatud riigitee
trassikoridoris. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis ning Via
Baltica trassikoridoris tuleb arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega:
1. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 Are-Nurme lõik on põhiprojekti
koostamise staadiumis. Seega tuleb elektriprojekti võimalik trassi asukoht ja tehniline
lahendus eelnevalt kokku leppida koostöös riigitee projekteerijaga Skepast&Puhkim OÜ.
Maanteeameti poolsed kontaktisikud on Mart Michelis
[email protected]
projekteerimise talituse juhataja ja Margus Viiklepp
[email protected] projekteerimise
talituse projektijuht (Rail Balticu teemad).
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
2. Põhimaantee nr 4 km 118,59 ristumisel tuleb õhuliini masti nr C2 kauguse ja õhuliini
kõrguse projekteerimisel arvestada Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km
108,5-120,6 Are-Nurme lõigu projektiga.
3. Via Baltica trassikoridoris õhuliini mastide asukoha ja õhuliini kõrguste valikul tuleb
lähtuda Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“
sätestatud tingimustest ning riigitee trassikoridorist. Trassikoridori alale maste mitte
kavandada.
4. Kõigil ristumistel olemasolevate ning kavandatud riigiteedega tuleb tagada Eesti standardis
EVS-EN 50341-2-20 toodud vähim kõrgus tee pinnast 7,0 m + Del.
5. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel.
6. Õhuliini kasutusala ulatuseks riigitee kinnisasjadel näha ette 1,0 m äärmisest liinist.
7. Projektis näidata kuidas toimub riigitee ületamine, abimastide kaugus maantee servast.
8. Tehnovõrgu projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projektis määratleda kas antud
tehnovõrgu puhul on tegemist arenduskohustuse täitmisega või isiku tarbimiskoha
ühendamisega ning tuua välja põhjused (kas on kaalutud alternatiive), miks puudub tehniliselt
ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu projekteerimiseks muul viisil kui
riigile kuuluva kinnistu kaudu.
9. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada
vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/
juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele
alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
10. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-
is.
11. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,
standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad
tehnovõrgud kavandada sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei
kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,
liiklusmärgid jne).
12. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, kilbid, alajaamad, kaevud, hüdrandid jne) tuleb
kavandada reeglina väljapoole teemaad. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada
„Maanteede projekteerimisnormides“ (majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a.
määruse nr 106 Lisa „Tee projekteerimise normid“) toodud teega külgneva vaba ruumi,
külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. Postide, mastide jms
kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimisnormide“ p. 8.2.
lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas. (mastide kaugus riigiteest,
elektriliini vähim kõrgus sõiduteest).
13. Projekteerimisel lähtuda põhimõttest, et ehitis kulgeks võimalikult pikalt riigitee suhtes
ühetaoliselt.
14. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel,
sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
2 (4)
15. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega pikiprofiilist detailsemad riste joonised, millel
on näidatud riigitee teemaa ja kaitsevööndi piir, tehnorajatise asukoht, mastide jms elementide
kaugused sõidutee servast, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral. Riste
joonised esitada kõikide, sh olemasolevate 110 kV liinide riigiteedega ristumiste kohta.
16. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele
ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste
teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt
ja kaitsevööndist.
17. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada
nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.
18. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
19. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
20. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu
ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval
https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3). Sõlmitud leping on aluseks teemaal
projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
21. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas
ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.
22. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad
formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000
elektroonselt e-posti aadressil
[email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku
kasutusõiguse ala plaanid.
Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja
ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega
alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval. https://www.mnt.ee/et/ametist/
blanketid#tab-3. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada
ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest
nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja
selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras.
Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile
haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
3 (4)
Lisad: Ristlõiked, IKÕ alad
Gunnar Mägi
5184315
[email protected]
4 (4)