dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Kiili vald Vaela küla Kangru tee 5 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine

Maanteeamet · 29. juuni 2020
Viit
15-2/20/29924-1
Registreeritud
29. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. juuli 2020

Failid

  • 📎Kangru_tee_5_dp_algatamine.asice2377 KB

Sisu (failidest)

KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 19. juuni 2020 nr 206 Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu koostamise algatamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades Kangru tee 5 OÜ 03.03.2020 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/319 ja Kiili Vallavalitsuse ning Kangru tee 5 OÜ vahel 15.06.2020 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/92-20. Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ RE Plan (Pallasti tn 34c-72 Tallinn 11416, tel +372 51995509, [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). 1. Algatada Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 14005m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 5 katastriüksuste jagamine 3 100% ärimaa sihtotstarbega krundiks ja 1 100% transpordimaa krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kolme (Pos1: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 11m; Pos2 ja pos3: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 9m) kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5. Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4. 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine (KSH) vajalikkuse väljaselgitamiseks Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 5. 7. Mitte algatada Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: 7.1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon, valgushäiring) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. 7.2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus. 7.3. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad kaubandus- ja teenindushoonetes toimuvad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 7.4. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 7.5. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tegevuste kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust. 7.6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. 7.7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju (valgusreostust) tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. 7.8. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. 7.9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. 7.10. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 7.11. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega. 7.12. Keskkonnaameti ja Teviseameti hinnangul ei kaasne eeldatavalt algatatava detailplaneeringuga olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 2 mõistes ning KSH algatamine ei ole vajalik. 8. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 11. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusele nr 206; 2. Skeem Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri määramiseks; 3. Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis; 4. Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu lähteseisukohad; 5. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu osas. Kõrtsi Kõrtsuaasa Kõrtsi tee T1 Lauripõllu Öövahi tee T1 Tilluvälja tee T2 Tilluvälja tee T3 Tilluvälja tee 9 Taga-Tilluvälja Tilluvälja tee T4 Suurvälja tee 1 Suurvälja tee 2 Tilluvälja tee 15 Tilluvälja tee 17 Suurvälja tee 12 Suurvälja tee 4 Suurvälja tee 6 Suurvälja tee 5a Suurvälja tee 3 Suurvälja tee 8 Suurvälja tee 10 Suurvälja tee 17a Suurvälja tee 5 Suurvälja tee Tillupõllu Suurvälja tee 7 Suurvälja tee 9 Suurvälja tee 11 Suurvälja tee 13 Tillupõllu Pärna tee 2 Pärna tee 6 Pärna tee 4 Pärna tee 8 Pärna tee 1 Pärna tee Pärna tee 12 Pärna tee 3 Pärna tee 10 P35 8 3 P35 9 4 2 TINGMÄRGID: PLANEERITAV MAA-ALA 8 4 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR OLEMASOLEV RAJATIS 4 OLEMASOLEV KRUUSA-/KILLUSTIKUTEE 2 4 5 4 OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL OLEMASOLEV SIDETRASS OLEMASOLEV PUU 1 PLANEERITAVA KRUNDI PIIR PLANEERITAV MURUPLATS 13 PLANEERITAV HOONESTUSALA PLANEERITVA PUU SERVITUUDIALA P64 LIKVIDEERITAV OBJEKT KANGRU TEE 5 MÜ DETAILPLANEERING Kangru tee 5, Vaela küla, Kiili vald, Harjumaa PÕHIJOONIS DP OÜ RE Plan SIHTOTSTARVE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES Registrikood: 12269428 ILONA KRIVONOGOV AS-3 EHITISEALUNE HOONETE Pallasti 34c-72, Tallinn, 11416 Kangru tee 5 OÜ MAAPINAST PINDALA, m2 Tel.: 51995509 ARV 25.02.2020 HOONESTUSALA KRUNDIL [email protected] KORRUSTE ARV +/- SUURUS, m2 replan.edicypages.com IRINA NAIMARK 1:500 064/2020 Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusele nr 206 Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab OÜ RE Plan. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 14005m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Kangru tee 5 30401:001:1972 14005 m² 100% maatulundusmaa Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirneb: kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 11115 Kurna-Tuhala tee T2 30401:001:0472 56207 m² 100% transpordimaa 2 Kangru tee 3 30401:001:0507 5565 m² 100% elamumaa 3 11 Tallinna ringtee 30401:001:1973 2994 m² 100% transpordimaa 4 Taga-Tilluvälja 30401:001:2046 4.92 ha 100% maatulundusmaa 5 Kangru tee 7 30401:001:1359 6845 m² 100% elamumaa 6 Kangru tee 9 30401:001:0637 13713 m² 100% elamumaa Olemasolev keskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Ehitisregistri andmetel asub krundil: Ehitisregistri Ehitis Ehitise Aadress Esmane Korruste Ehitisealu kood nimetus kasutus arv ne pind - - - - - - - Olemasolev tehnovarustus 1/4 Puuduvad elektri ja ÜVK liitumised. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kangru teelt. Kehtivad piirangud: Maa-ameti infosüsteemi andmetel põhjustavad katastriüksusele kitsendusi: • Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: 11 Tallinna ringtee, 11505 Kangru tee • Elektripaigaldise kaitsevöönd: elektrimaakaabelliin (MKL165418573), Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (127081424), Elektriõhuliin alla 1 kV (M165418573) • Sideehitise kaitsevöönd: Sideehitis maismaal (80795919) • Veehaarde sanitaarkaitseala serv: Puurkaev (PRK0022123) ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud. 2. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 5 katastriüksuste jagamine 3 100% ärimaa sihtotstarbega krundiks ja 1 100% transpordimaa krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kolme (Pos1: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 11m; Pos2 ja pos3: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 9m) kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2/4 Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kangru tee 5 katastriüksus maakasutuse juhtfunktsiooniks kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ärihooned. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused: • Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). • Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. • Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. • Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). • Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- 3/4 ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla • Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Detailplaneeringuga kavandatu Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 5 katastriüksuste jagamine 3 100% ärimaa sihtotstarbega krundiks ja 1 100% transpordimaa krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kolme kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks. Pos1 ehitusõigus: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 11m ning Pos2 ja pos3 ehitusõigus: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 9m. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. 5. Servituudi vajadused Teeniv kinnisasi/krunt, Valitsev krunt või asutus, Servituut Märkus millele tehakse ettepanek mille kasuks on tehtud seada servituut ettepanek seada servituut 6. Detailplaneeringu menetlus 03.03.2020 – Algatamise taotlus, 8-1/319. 15.06.2020 – Haldusleping nr 8-15/92-20. 7. Detailplaneeringu kooskõlastused Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastus Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr organisatsioon e nr ja originaali asukoht märkused kuupäev Jrk Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse Projekteerija nr kellega on esitamise originaali asukoht märkused koostööd tehtud kuupäev Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt Koostatud: 20.03.2020 4/4 Lisa 4 Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusele nr 206 VAELA KÜLAS KANGRU TEE 5 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1 Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneering. Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 14005m2. Kruntide andmed: Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Kangru tee 5 30401:001:1972 14005 m² 100% maatulundusmaa Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering 2 Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 5 katastriüksuste jagamine 3 100% ärimaa sihtotstarbega krundiks ja 1 100% transpordimaa krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kolme (Pos1: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 11m; Pos2 ja pos3: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 9m) kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3 Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x 1/4 Detailplaneeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4 Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5 Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 2/4 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 6 Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7 Arvamuste küsimine 7.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.1.1 Põhja päästekeskusega, 7.1.2 Maanteeametiga. 7.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 7.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 7.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 8 Detailplaneeringu koosseis 8.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 8.1.1 tekstiosa: • tiitelleht; • sisukord; • täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); • seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 8.1.2 Joonised: • situatsiooniskeem; • tugiplaan; • planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs; • põhijoonis; • tehnovõrkude joonis; • vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 8.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 3/4 9 Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 9.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab: • Seletuskiri • Joonised • Tehnilised tingimused • Kooskõlastused 9.2 Lisade kaust sisaldab: • Menetlusdokumendid • Koostatud uuringud 9.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: 1_Kangru_tee_5_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 9.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 9.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 10 Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 11 Detailplaneeringu koostamise korraldamine 11.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 11.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 11.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu) ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 30.03.2020 4/4 Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusele nr 206 Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu osas. 1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Vaela külas asuva Kangru tee 5 katastriüksuse (30401:001:1972) osas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 5 katastriüksuste jagamine 3-ks 100% ärimaa sihtotstarbega krundiks ja 1-ks 100% transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kolme (Pos 1: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 11 m; Pos 2 ja Pos 3: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 9 m) kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 14005 m2. 2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule on detailplaneeringuga hõlmatud ala kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Katastriüksus paikneb detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei ole planeeringuala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alal, kuid Kangru tee ääres on välja ehitatud nõuetele vastavad ühisvõrgud. Planeeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD andmetel): * alast põhjas (teisel pool Kangru teed) on Kiili vallavolikogu 23.08.2012 otsusega nr 73 kehtestatud „Kangru tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering”. Eesmärgiks on kinnistu jagamine, ehitusõiguse seadmine tootmis-ja ärihoonete ehitamiseks. Ehitised ja rajatised on püstitatud. *alast kirdes ja idas (teisel pool Kangru teed) on 13.06.2006 otsusega nr 32 kehtestatud Trummi-I kinnistu detailplaneering, eesmärgiks on ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine. Planeeringut pole ellu viidud. Sinna on Kiili Vallavalitsuse 21.01.2020 korraldusega nr 26 algatatud uus, Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneering. Selle detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 2 katastriüksuste jagamine kaheks äri ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kuue (ühele krundile kuni 3 hoonet, kuni 4 korrust, kõrgus kuni 16m) tootmis- ja/või büroohoone püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus. 3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus KeHJS § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva 1 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;  missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;  strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;  strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;  mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;  oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja Eesti Looduse Infosüsteemi veebikeskkonnast saadud informatsiooni. Detailplaneeringu ala asub Kiili valla põhjapoolses osas ca 4 km kaugusel Kiili alevist. Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11115 Kurna-Tuhala tee (riigi maantee, Kangru tee) kaudu. Kangru tee 5 katastriüksuse pindala on 14005 m2, millest 5721 m² on looduslik rohumaa, 8249 m2 metsamaa ja muu maa 35 m2. Maa-ameti infosüsteemi andmetel (vt joon 1) põhjustavad katastriüksusele kitsendusi avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid (11115 Kurna-Tuhala tee ja 11 Tallinna ringtee), mitmed elektripaigaldised (maakaabelliini, elektriõhuliin alla 1 kV, elektriõhuliini masti tõmmits või tugi), sideehitis maismaal ja puurkaevu PRK0022123 sanitaarkaitseala. Ala piirneb järgmiste sihtotstarvetega katastriüksustega: põhja-kirde suunalt 11115 Kurna- Tuhala tee T2 (transpordimaa 100%) kü, kagust Kangru tee 3 (elamumaa 100%) kü, lõunast 11 Tallinna ringtee (transpordimaa 100%) kü, edelast Taga-Tilluvälja (maatulundusmaa 100%) kü, läänest Kangru tee 7 (elamumaa 100%) kü, loodest Kangru tee 9 (elamumaa 100%) kü. Lähimad elamud on Kangru tee 3, Kangru tee 7 ja Kangru tee 9 katastriüksustel. Teisel pool Kangru teed asuval Kangru tee 6 katastriüksusel paiknevad lähimad tootmis, lao ja büroohooned. Kangru tee 5 katastriüksusel hooneid ei ole. 2 Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) alal (savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). Joon.1 Kangru tee 5 katastriüksuse paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed) Muldadest paiknevad planeeringuala suuremal osal koreserikkad rähkmullad (huumusehorisondi tüsedus kuni 20cm). Ala edelaosas on suhteliselt väikesel alal (Taga- Tilluvälja kü piiri lähedal) leostunud mullad, mis on üheks vabariigi parimateks põllumuldadeks ja sobivad peaaegu kõikide põllukultuuride kasvatamiseks. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Lähim keskkonnaregistrisse kantud puurkaev asub alast ca 47 m loodes PRK0022123 (Kangru tee 9 kü). Naabruses paiknevate teiste elamumaa kruntide veevarustuse (so puurkaevude) kohta keskkonnaregistris info puudub. 3 Lähim veekogu on katastriüksuset läänes ca 0,5 km kaugusel Tilluvälja tee ääres asuv kuivenduskraav (valgalaga 10 km2), millest vesi suubub Sausti peakraavi ja sealt omakorda Vääna jõkke. Planeeringualal asub hõredalt suuremaid puid, mis on varasemalt arvatud metsamaa kõlvikuks. Lähim suurem metsamaa jääb planeeringualast edelasse Taga-Tilluvälja katastriüksusele. Lähim maardla (kohaliku tähtsusega Vaela turbamaardla) jääb detailplaneeringu alast läände ca 0,9 km kaugusele. Infosüsteemi EELIS kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim kultuurimälestis Asulakoht (17975) alast lõunas ca 0,8 km kaugusel. Pärandkultuuriobjektidest on lähim Kangru tee 3 katastriüksusel asuv endine Kurna vallamaja. Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Lähimad ettevõtted (põhiliselt lao- ja kontorihooned) asuvad alast põhjas (teisel pool Kangru teed) Kangru tee 6, Kangru tee 6b ja Kangru tee 6a katastriüksustel. Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Kuna paekihti kattev pinnas on väga õhuke, võib selles piirkonnas kohati olla radoonirisk suurem valla üldisest tasemest. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Piirkonna põhiliseks tööhõivekeskuseks on Tallinn. Täna on piirkonnal hea ühistranspordi (liinibussi) ühendus Tallinna linnaga. 4.Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud mõjud, keskkonnaprobleemid Tänase seisuga ei ole veel täpselt teada, milliseid tegevusi planeeritud hoonetes tegema hakatakse. Pinnas, muld- ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, teede, platside, tehnovõrkude rajamine). Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastuse rajamisel. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks, sh põllumajandussaaduste tootmiseks või loomakasvatuse vajaduseks. Kavandatavate ehitiste asukoha, seal täna toimuvate tegevuste ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa- ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju. 4 Olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele. Mõju on põhiliselt ülemistes kihtides ehitiste rajamise ulatuses. Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda. Alal on vaja mõõta radooni taset ja vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Mets ja teised looduslikud kooslused- alal piknev mets on läbiraiutud ja seetõttu on olemas metsamaa kõlvik, kuid ilma metsaseaduses sätestatud m nõueteta (puuduvad metsa tunnused). Kavandatav tegevus eeldatavalt Taga-Tilluvälja katastriüksusel asuvale metsale olulist negatiivset mõju ei avalda. Planeeringulal olevates looduslikes kooslustes toimub teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimese poolt olnud varasemal ajal mõjutatud, võib eeldada, et kavandatav tegevus mõjutab negatiivselt olemasolevaid elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit. Eeldatavalt ei ole negatiivne mõju väga oluline ja piirneb põhiliselt detailplaneeringu alaga. Kui palju ehitustegevus, müra, taimkatte muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Eeldatavalt sõltub mõju alal põhiliselt toimuvate tegevuste iseloomust. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see piirkonnale oluliselt negatiive. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Põhjavesi- üheks loodusvaraks, mida planeeritud hoonete kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Ehitustegevuse ajal ei ole vee erikasutusluba eeldatavalt vajalik. Hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks (ei ole täpselt teada, milliste tegevuste tarbeks hooneid rajatakse) vajatavate veekoguste kohta täna info puudub. Olmevee tarbimiseks tuleb liituda ühisveevärgiga (teenuse pakkuja piirkonnas on Kiili KVH OÜ). Täna ei ole alust eeldada, et tegevuste tulemusena avaldatakse olulist negatiivset mõju Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole. Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole eeldatavalt väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Kui sademevett planeeritakse juhtida suublasse, peavad olema tagatud veeseadusega kehtestatud nõuded. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada selliselt, et see ei põhjustaks negatiivseid häiringuid naabritele. Planeeringu realiseerimise järel tuleb suurtelt platsidelt (sh parklatest) sademevee ärajuhtimine lahendada läbi õli- ja mudafiltrite. Sademevee kasutamise kohta informatsioon puudub. Nõuetekohasel vee suunamisel ja kasutamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. 5 Reovesi- moodustatavatel kruntidel tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni (sealt on suunatud Tallinnas asuvasse reoveepuhastisse). Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja veeteenuse pakkujaga sõlmitud lepingust, ei ole hoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne. Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Samuti pole alust olemasoleva teabe alusel eeldada, et kavandatud tegevuse elluviimine mõjutaks piirkonnas täna olemasolevaid ettevõtteid negatiivselt. Täpset mõju pole teada. Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib erinevaid jäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole veel teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost või jäätmete käitlemisest oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud keskkonnahäiringuid. Ehitusprojektides tuleb kajastada ehitises toimuva hakkavat tegevust. Samuti tuleb kirjeldada tekkivaid jäätmeid ja näha ette nõuetele vastavad jäätmete kogumiskohad. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Hoonetest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada. Ehitustegevusega võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Hoonete kasutamisel tekkivate lõhnade kohta täna teavet ei ole. Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Hoonete ja taristu kasutamisega kaasneva vibratsiooni kohta teavet täna ei ole. Kui hoonete rajamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Kui planeeringu menetlemisel selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja eeldatavalt huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Samuti on võimalik kasutada erinevaid ökonoomseid ja keskkonnasõbralikumaid küttelahendusi. Mõju täpne suurus, ulatus pole teada, kuid eeldatavalt on see negatiivne, kuid mitteoluline. Sõltuvalt kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda näiteks soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei ole see oluliselt negatiivne. Täpne info täna puudub. Ala valgustust tuleb suunata selliselt, et see ei häiriks naabreid ega teedel liiklejaid ning ei põhjustaks olulist valgusreostust (kasutada suunatud valgustust (näit. valgustab vaid katastriüksuse territooriumi või hoone osa) ja ökonoomseid valgusteid). 6 Planeeringus tuleb kajastada keskkonnalubade vajadust. Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline. Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada suhteliselt väikeseks ent negatiivseks. Täpne mõju pole teada. Samuti pole täna võimalik hinnata hoonete kasutamisest kliimale lähtuvat mõju. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid - eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu ei kaasne. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna ettevõtete poolt pakutavate teenuste arv. Võib ka suureneda töökohtade ja ka elanike arv vallas. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne. Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvarade hindasid. Pole teada, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleks vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju kavandatavale tegevusele. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta. Logistiliselt soodsa asukoha ja Tallinna linna läheduse tõttu on inimtegevus oluliselt mõjutanud piirkonda. Nii varasema põllumajandusliku tegevusega kui ka viimaste aastate ehitustegevusega on muudetud piirkonnas oluliselt maastikku, looduskeskkonda, piirkonnas on suurenenud inimtegevusest lähtuvad mõjud. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevuste tulemusena suureneb alal inimtegevuse mõju veelgi. Toimunud muudatused (ehitustegevuse tulemus) on looduskeskkonnale pöördumatud ja siiski teataval määral negatiivsed. Mõju täpne ulatus ja suurus ei ole teada. Eeldatavalt on planeeringu rakendamisega kaasnev mõju olemasoleva elanikkonna ja looduskeskkonna jaoks mitte oluliselt negatiivne, kui detailplaneeringus nähakse ette leevendusmeetmed kavandatavast tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude piisavaks vähendamiseks või ei planeerita tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne mõju keskkonnale. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Mõju ulatus ei ole ette teada. 7 Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Pinnavee (sh sademevee) nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse, tooraine sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine (seda eriti tuulevaikse ilmaga), transpordi liikumine või laadimistööd (näit. tolm) . Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud. Mõju ulatust pole teada. Jäätmevoogude (sh olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Eriti oluline on, et planeeringuga ettenähtud tegevused ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ja häiringuid (eelkõige müra, tolm, valgusreoastus) naabruses asuvatele elanikele. 4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes looduskaitseregistri EELIS andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatavale tegevusele KSH mittealgatamise osas on küsitud Terviseameti ja Keskkonnaameti seisukohti: 5.1 Väljavõte Terviseameti kirjast 12 .05.2020 nr 9.3-4/20/3976-2: „Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele, kuid juhib tähelepanujärgnevale: * Tehnoseadmetest ning äri-ja kaubandustegevusest lähtuvad müratasemed peavad läheduses paiknevate elamu maa-alade välisõhus vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud elamute suunas. * Olenevalt planeeritavates hoonetes kavandatavatest tegevustest tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. 8 * Ehitusmüra tasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. * Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. * Amet soovitab hinnata detailplaneeringu ala lähiümbruses asuvate detailplaneeringust mõjutatud elamute puhul detailplaneeringu realiseerumise järgset insolatsiooni olukorda, tagamaks vastavus insolatsiooni puudutavate standardite nõuete osas. Hoonete planeerimisel arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu-ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. * Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 5.2 Väljavõte Keskkonnaameti kirjast (28.04.2020 nr 6-5/20/6054-2): „Keskkonnaamet tutvus esitatud dokumentidega ning nõustub korralduse eelnõus ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)eelhinnangus (korralduse eelnõu lisa 5) esitatud järeldustega, et eeldatavalt ei kaasne algatatava detailplaneeringuga olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 2 mõistes ning KSH algatamine eiole vajalik.” 6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitist ja alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine põllumajanduslikul otstarbel ja alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Planeeringuga saab kavandada tegevusi selliselt, et need eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete, milles toimuvad tegevused ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, lisandumine sobib antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Planeeringuga tuleb näha ette võimalikele negatiivsetele mõjudele piisavad leevendusmeetmed või mitte lubada tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon, valgusreostus) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. - keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; - detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad kaubandus- ja teenindushoonetes toimuvad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis 9 olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. - avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. - keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tegevuste kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust. - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. - tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (vähendada valgusreostust) mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. - planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. Koostas: Siiri Treimann keskkonnanõunik 13.05.2020 1
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel