Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
1. Sissejuhatus
1.1 Planeeringu koostamise alus
Kelu kinnistu detailplaneering on algatatud Alutaguse Vallavalitsuse 30.12.2019 korraldusega
nr 641 „Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneeringu algatamine ” vastavalt huvitatud isiku
Eastforest OÜ (registrikood 12611980) poolt 04.12.2019 esitatud detailplaneeringu algatamise
taotlusele.
1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
1. Iisaku valla Peipsi järve äärse rannaala üldplaneering (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu
24.03.2011 määrusega nr 31);
2. Koostamisel olev Alutaguse valla üldplaneering;
3. Kelu suvila projekt, koostatud LIVE Architects OÜ, töö nr 19-31.
4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja uuringud;
5. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a
korraldusega nr 1-1/2016/278;
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Geodeesia 24 OÜ (litsents nr 751MA)
poolt 30.01.2020 mõõdistatud töö nr 3570-20 mõõtkavas M 1:500. Mõõdistus on teostatud
L-EST´97 koordinaatsüsteemis ja kõrgused antud EH2000 süsteemis.
2. Olemasolev olukord
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringuala asub Alutaguse vallas, Kuru külas, 13153 Kauksi–Kuru riigimaantee ja
Peipsi järve vahelises hoonestatud, enamasti elamumaa maakasutusfunktsiooniga piirkonnas
(domineerivad on 1,5-2 korruselised pereelamud).
Kelu maaüksus piirneb põhjast Tera kinnistuga (22401:004:0186, elamumaa 100%) ning
riigiteega 13153 Kauksi-Kuru tee, idast Kalda kinnistuga (22401:004:0760, elamumaa 100%),
läänest Vilka kinnistuga (22401:004:0071, hoonestatud maatulundusmaa 100%) ja Vahtra
kinnistuga (22401:004:0003, elamumaa 100%) ning lõunast riigi omandis oleva reformimata
maaga.
Kelu kinnistu asub täielikult Peipsi järve ranna piiranguvööndis, mille laius on 200 meetrit.
Planeeringuala lõunapiir jääb Peipsi järve põhikaardile kantud veekogu veepiirist ca 107 m
kaugusele ning planeeringuala ei jää ehituskeeluvööndisse.
Kelu kinnistu põhjapiirile jääb riigitee nr 13153 Kauksi–Kuru, mis on kõrvalmaantee. Riigitee
13153 Kauksi–Kuru kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist serva on kuni
30 meetrit. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh
on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad.
Kinnistu põhjapoolset ala katab hõrendikega männimets ja läbib naaberkinnistut teenindav
pinnastee.
Maa-ala looduslik reljeef on tasane, tõusuga lõuna suunas. Krundi maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 35.20–35.80 m (kõrgused EH2000 süsteemis).
Planeeringuga ei kavandata alal loodusliku reljeefi muutusi.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 4
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed
Planeeritav maa-ala hõlmab Kelu (22401:004:0234, ärimaa 100%, pindala 4326 m²) kinnistut.
Planeeritava maa-ala suurus on ca 0,4 ha.
2.3 Ehituslik situatsioon
Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub.
LIVE Architects OÜ poolt koostatud Kelu suvila ehitusprojekti (töö nr 19-31) alusel on
Alutaguse Vallavalitsus 18.03.2020 väljastanud ehitusloa nr 2012271/07428 suvila hoone
ehitamiseks (ehitisregistri kood 121328587).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Kelu maaüksus on markeeritud punase
joonega.
2.4 Teed ja liikluskorraldus
Kelu kinnistu piirneb põhja poolt Kauksi–Kuru riigimaateega (13153 Kauksi–Kuru tee,
katastritunnus 22401:004:0207). Tegemist on avalikus kasutuses oleva kõrvalmaanteega.
Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee 13153 Kauksi–Kuru km 3,163
ristumiskohalt algavalt juurdepääsuteelt, mis läbib põhja pool asuvat Tera kinnistut.
Nimetatud juurdepääsutee tagab ligipääsu ka Vahtra (22401:004:0760) ja Lille
(22401:004:0560) kinnistutele.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 5
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
2.5 Tehnovõrgud
Kelu kinnistul puuduvad liitumised kommunikatsioonidega.
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad joonistel nr
1 ja 2. Maa-ala läbivad veetorustik, elektri- ning sideõhuliinid.
3. Planeerimise lahendus
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on puhkeotstarbelise ärihoone ning kämpingute
rajamine. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad ja ehitusõigus, arhitektuurilised ja
kujunduslikud tingimused, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted,
tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ning servituutide seadmise vajadus.
Käesolev detailplaneering ei kavanda planeeritava Kelu maaüksuse piiride muutmist.
3.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu alal kavandatava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ (2016) ja Iisaku valla
Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering.
Planeeritavale alale jääb Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ maakondliku tähtsusega
Kauksi–Remniku väärtuslike maastike ala ning rohelise võrgustiku ala. Väärtuslik maastik
hõlmab peaaegu kogu Alutaguse valla Peipsi põhjarannikule jääva osa. Tegemist on kõrge
rekreatiivse väärtusega maastikuga – Peipsi kõige kaunimad plaažid, unikaalsed "laulvad
liivad", väga head supluskohad, maastikku ilmestavad rannaastangud, kuni 20 m kõrgused
liivaluited ja neid kattev männik. Vastavalt teemaplaneeringule tuleb väärtuslike maastike
toimealas säilitada nende omapära. Uute ehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate
väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga.
Kavandatava tegevusega ei muudeta oluliselt Kauksi–Remniku väärtuslikku maastikku ega
selle olulisi elemente.
Iisaku valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu alusel ei jää planeeringuala rohelise
võrgutiku alale, kuid Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ täpsustatud rohevõrgustiku
piiride alusel (lähtuti nii maakonna arengu kui rohevõrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise
vajadusest), jääb Kelu kinnistu rohevõrgustiku alale.
Rohevõrgustiku eesmärgiks on Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimise
tagamine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning
säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohevõrgustiku moodustamisel on lähtutud
loodusliku ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadustest ning võrgustiku
funktsioneerimise eeldustest.
3.3 Vastavus üldplaneeringutele
Vastavalt kehtivale Iisaku valla Peipsi järve äärse rannaala üldplaneeringule (kehtestatud Iisaku
Vallavolikogu 24.03.2011 määrusega nr 31) on Kelu maakasutuse juhtotstarve kaubandus-,
teenindus-, toitlustus- ja majutushoone maa. Planeeringuala idaosas oleva jalgraja kaudu tuleb
tagada avalik juurdepääsuvõimalus Peipsi järve ranna-alale. Maakasutuse juhtotstarve on
üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud
piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.
Detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut. Maakasutuse sihtotstarbe osaline
muutmine (30% ulatuses) elamumaaks ei ole planeerimisseaduse mõistes üldplaneeringu
muutmine.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 6
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
Koostamisel olevas Alutaguse valla üldplaneeringus on Kelu kinnistu maakasutuse juhtotstarve
keskuse maa. Keskuse maa juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või
erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: väikeelamumaa, ärimaa, üldkasutatava
hoone maa ja puhke- ja virgestusmaa. Üldplaneeringuga ei ole määratud otstarvete osakaalu.
3.4 Krundi ehitusõigus
Krunt aadressiga Kelu
Olemasoleva katastriüksuse, mille suuruseks jääb 4326 m², maakasutuse sihtotstarbeks
määratakse 70 % ärimaa ja 30% elamumaa. Planeeringuga ei muudeta olemasolevaid
krundipiire. Ehitusõigus on kavandatud Kelu krundile järgmiste tingimustega:
- hooneid võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalade piirides;
- krundile on lubatud püstitada kuni 8 hoonet (ärihoone, suvila, neli majutushoonet, kaks
abihoonet);
- hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini (maapinna
kõrguste olulist muutmist ei kavandata, vajadusel on lubatud tõsta ainult hoone alust
maapinda kuni 70 cm) on 8,5 m, majutushoonetel 5,0 m ja abihoonetel 4,5 m;
- hoonete suurim lubatud korruselisus on kuni 2 korrust.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala on 865 m² ning krundi täisehitusprotsent on
kuni 20%. Hoonestuse suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikke
maapealseid avatud terrasse jm õigusaktis (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr
57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19) nimetatud hoone osasid.
Detailplaneeringu joonisel nr 2 on tähistatud hoone(te) võimalik asukoht krundil
hoonestusalana. Planeeritud hoonet(-id) võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse.
Hoonestusala on suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitusalune pindala, mis võimaldab valida
hoone asukohta ja kuju, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoone(-te)
konkreetne asukoht hoonestusalal täpsustatakse projekteerimise käigus.
Enne hoonete ehitust tuleb rajada planeeringuga ettenähtud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed.
Maaomaniku soovil hoonestusalal tehnovõrgu ümberpaigutamine toimub asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse § 15² lõike 4 kohaselt, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik
hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
Planeeritav ehitusõigus ja hoonestusalad on esitatud vastavas tabelis detailplaneeringu
joonisel nr 2 (Põhijoonis. Tehnovõrgud).
3.5 Ehitistevahelised kujad
Hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutuse klasside ja hoonete vaheliste kujadega
vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele” § 22, mille järgi hoonetevahelise minimaalse kuja laiuseks on
8 m. Nimetatud hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures
juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on vähem kui 8 meetrit, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Naaberkinnistutel krundi piirile lähemal kui 4 m hoonete rajamisel on tulemüüri rajamise
kohustus naaberkinnistu omanikel.
3.6 Arhitektuurinõuded ehitistele
Vallakeskkonda uute objektide rajamisel on oluline selle sobivus külamiljöösse. Ehitis peab
olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Ehitis peab
olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud
arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale.
Hoone arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud:
- Katusetüüp viilkatus;
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 7
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
- Välisviimistlusmaterjalid puit, krohv, looduslik kivi, betoon, klaas; keelatud on
imiteerivad materjalid, metall ja plastik;
- Soovitatavad katusekatte materjalid käsitsi valtsitud plekk, profiilplekk (profiil
Klassik), laineline eterniit, katusekivi;
- Sokli kõrgus minimaalselt 0,3-0,5 m planeeritud maapinnast;
- Piirded piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,2 m;
lubatud ei ole läbipaistmatute piirdeaedade rajamine.
Ärihoone, suvila ja majutushooned peavad olema oma mahu ja arhitektuuriliste stiili poolest
sarnase välisarhitektuurilise lahendusega. Arhitektuursed nõuded abihoonete ehituseks
tulenevad ehitise konkreetse tootmistegevuse iseloomust ja määratakse projekteerimise käigus.
Hoone arhitektuurse projekti koostamisel tuleb tagada ühtse miljöö ja tervikliku elukeskkonna
säilimine. Kohustuslikke ehitusjooni antud planeeringuga ei määrata.
4. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Alus: Ehitusseadustik1;
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
Liikluskorralduse planeerimisel on aluseks Maanteeameti poolt 09.01.2020 väljastatud
seisukohad nr 15-2/20/833-2.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 13153 Kauksi–Kuru km 3,16-3,23, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus oli 2018. a. andmetel 147 autot/ööp. Vaadeldaval teelõigul kehtib
kohalik kiiruspiirang 50 km/h. Kuna planeeritav tegevus kavandatakse enamasti suvisel ajal ja
külastajate hulk on arvuliselt väike, siis planeeringu realiseerimine ei tõsta oluliselt piirkonna
liikluskoormust.
Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrusele nr 72 „Riigiteede liigid ja
riigimaanteede nimekiri” kuulub maantee nr 13153 Kauksi–Kuru riigimaanteede nimekirja
kõrvalmaanteena. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt
lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on kehtestatud
teekaitsevöönd. Riigimaantee kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni
30 meetrit kui tegemist pole Euroopa teedevõrgu maanteega (Ehitusseadustik § 71 lg 2).
Planeeringuala jääb osaliselt riigitee 13153 Kauksi-Kuru tee kaitsevööndisse, mille ulatus on 30
meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused
vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3.
Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Realiseerimaks
kinnistul ehitusõigust ning arvestades juba lähipiirkonnas olemasolevat väljakujunenud
hoonestuse piirjoont, on hoonestusala kavandatud 23 meetri kaugusele maantee nr 13153 katte
servast.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigimaantee kaitsevööndis, tuleb Maanteeametiga kooskõlastada. Tehnilisi tingimusi
projektide koostamiseks tee kaitsevööndis väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel.
Planeeringu põhijoonisel on välja toodud nähtavuskolmnurga ala projektkiirusel 50 km/h ning
lähtetasemel rahuldav, lähtudes Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. Mahasõidu nähtavuse
tagamiseks tuleb puhastada selle nähtavuskolmnurgad (7 x 120 m). Nähtavus peab olema
tagatud 7 m kauguselt riigimaantee katte servast 120 m ulatuses kummalegi poole piki
riigimaantee äärmise sõiduraja telge. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust
piiravat takistust (mets, võsa, hekk, aed, reklaamtahvel vms rajatised), vajadusel tuleb ette näha
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 8
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid
madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m.
Juurdepääs Kelu kinnistule tagatakse riigiteelt nr 13153 Kauksi–Kuru km 3,163 olemasoleva
tee kaudu, mis läbib põhja pool asuvat Tera kinnistut. Nimetatud juurdepääsutee tagab
ligipääsu ka Vahtra (22401:004:0760) ja Lille (22401:004:0560) kinnistutele. Käesoleval hetkel
ei ole Kelu kinnistul kulgev ning naaberkinnistuid teenindav juurdepääsutee registreeritud
Riiklikus teeregistris kohaliku teena. Nimetatud tee staatus ja kuuluvus lahendatakse koostöös
kohaliku omavalitsusega poolte kokkuleppel vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule,
ehitusseadustikule ja asjaõigusseadusele. Kui kokkulepet ei saavutata, on juurdepääsu
tagamiseks vajalik servituutide või sundvalduse seadmine.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist.
Parkimine
Planeeritaval maa-alal on sõiduautode parkimine kavandatud krundisiseselt. Parkimiskohad
võivad olla nii õues kui hoones. Parkimiskohtade arv ja täpne asukoht lahendatakse
planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus. Iga hoone kavandamisel tuleb arvestada
külastajate arvuga, parkimiskohtade projekteerimisel võtta aluseks EVS 843:2016.
Avalikud juurdepääsud Peipsi ranna kallasrajale
Planeeritud avalikud juurdepääsud Peipsi ranna kallasrajale on kantud koostamisel oleva
Alutaguse valla üldplaneeringu Taristu ja Tehnovõrgud kaardile vastava leppemärgiga.
Planeeringu lahendusega tagatakse Kelu kinnistu idaosas oleva jalgraja ning lääneosas oleva
tee kaudu juurdepääsuvõimalus Peipsi järve ranna-alale.
5. Keskkonnakaitseabinõud
Planeering ei muuda kehtivat üldplaneeringut. Planeeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, mille tulemusel halveneks olemasolev keskkonnaseisund.
Keskkonnamõju on lokaalse iseloomuga. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju
inimese tervisele ja heaolule. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara.
5.1 Keskkonnatingimused
• Rajatavale hoonele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates 1. jaanuarist 2009.
Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana.
• Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid
olemasolevate elamute läheduses õhtusel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni 8.00) – nii saab
tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele.
Mürarikkamate tööde korral oleks soovitatav elanikke mürarikkast tööperioodist postkasti
pandavate teadete vahendusel informeerida.
• Müra vähendamiseks peavad tööriistad ja ehitusmasinad vastama tehnilistele nõuetele;
• Liiklusest tulenevat vibratsiooni saab vähendada ka liikluskorralduslike võtetega, vähendades
liikluskiirust ning reguleerides piirkonnas raskeliikluse läbimist;
• Planeeritavas hoones ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus;
• Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel säästulampe, LED-valgusteid,
päikeseenergial töötavat valgustust vms;
• Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud
nõuetega. Olme- ja pakendijäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 9
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
-konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava
firma poolt.
5.2 Vibratsioon
Vibratsioonitaset sätestab sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ja see peab
vastama § 3 toodud nõuetele. Lubatud vibratsiooni piirväärtus (Lav) on päeval 79 dB ja öisel
ajal 76 dB.
5.3 Müra
5.3.1 Liiklusmüra normtasemed
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 alusel tuleb uute planeeringute koostamisel arvestada,
et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks müra sihtväärtusi, sellest lähtuvalt ei
tohi planeeritava tegevusega kaasnev tööstus- ja liiklusmüra ületada keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra sihtväärtusi.
Müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel, mille tagab
planeeringust huvitatud isik.
Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.
Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest.
Planeeringuala külgneb vähese liiklusega Kauksi–Kuru maanteega (nr 13153), mis võib
põhjustada ala mõjutavat teeliiklusest tulenevat müra. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” kohaselt on planeeritaval ärimaa alal lubatava liiklusmüra sihtväärtus 60 dB päeval
ja 50 dB öösel (elamu maa-alal 55 dB päeval ja 50 dB öösel).
Hoonele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 II kategooria alale
kehtestatud normtasemeid. Tehnoseadmete ning äritegevuse tekitatava müra piirväärtusena
rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust – päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB.
5.3.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
Tagamaks häid akustilisi tingimusi hoone siseruumides tuleb rakendada järgmised
leevendavaid meetmeid:
• Eestis kehtiva Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ tabeli 6.3 “Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest” kohaselt tuleb planeeritud hoone välispiirded projekteerida
minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde
ühisisolatsioon oleks vähemalt R´w +Ctr ≥ 30 dB. Magamistubasid ning muid
vaikustnõudvaid ruume mitte paigutada sõiduteepoolsele küljele;
• Akende valikul hoone riigimaantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde
pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiiride õhumüra isolatsiooni
indeks. Soovitatav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille
heliisolatsioon R´w +Ctr ≥ 30 dB. Efektiivseim on 2+1 süsteemis 3-kordne aken või
spetsiaalsete paksude klaasidega (9-10 mm) aken;
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 10
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
• Hoone projekteerimisel arvestada nõutava heliisolatsiooni tagamisega, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonides või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiiride heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis
oleks ületatud;
• Soojustusmaterjalid võimaldavad samuti mürataset alandada, sest nad katkestavad helilaine
edasikandumise konstruktsioonis;
• Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga;
• Maanteel liikuva transpordi poolt tekitatud müra ja õhusaaste leevendamiseks tuleks
kinnistu põhjapoolsel alal kasvav hõrendikega männimets säilitada kogu ulatuses.
Hoone projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) tuleb arvestada maanteeveeremist
tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Maanteeamet on planeeringu
koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale
kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning lahendusega ette
nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi
omanikul/arendajal.
5.4 Elektromagnetväli
Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi.
Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002
määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“.
Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja
Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.
Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri-
ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi:
• elektrivälja tugevus (E) - 5000 V/m (5 kV/m)
• magnetvootihedus (B) - 100 μT (0,1 mT)
Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju
inimese tervisele ei kaasne. Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad
indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides.
Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lähedal paiknevate pikkade metallrajatiste
(näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suuremõõtmeliste objektide (näiteks
juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul. Enamik mõjusid ongi seotud indutseeritud
pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maandatud. Neil juhtudel
peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama.
5.5 Radoon
Alus: EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“;
EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007“;
EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust
mugavusest, valgustusest ja akustikast“.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 11
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Standardite järgi on ehitustegevus piiratud kui
radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3.
Hoone ehitusprojekti lahendus peab tagama, et hoonetes ei ületataks normikohast radooni
fooni. Radooni uuringud koostada ehitusprojekti koostamise eel ja peale uuringuid selgitada
lõplikud radooni leviku piiramise meetmed. Radooni kontsentratsiooni mõõtmist saab tellida
Radoonitõrjekeskusest.
Eesti Geoloogiakeskuse esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala
territooriumile, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Täpsemat teavet
pinnasemõõtmiste kohta võib küsida ka Eesti geoloogiakeskusest (http://www.egk.ee).
6. Jäätmekäitluse korraldamine ja haljastus
Alus: Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52);
Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused”;
Keskkonnaministri 14.02.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja
jäätmenimistu1”.
Planeeringuala jäätmekäitluse lahendamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Alutaguse
Vallavolikogu 25. oktoobri 2018 määrusest nr 77 “Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri”.
Jäätmete kogumiseks ja utiliseerimiseks tuleb paigutada vastavad konteinerid. Planeeringuga
käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja pakendite hoidmisega.
Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Jäätmevaldaja
on kohustatud järgima Alutaguse vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise
vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või
vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse.
Krundile tuleb paigaldada jäätmetele vastavad prügikonteinerid, millised võiks piirata kas
haljastuse või hoonestusega. Prügiveoauto juurdepääs on tagatud juurdesõiduteede kaudu.
Prügikonteinerid ja prügiurnid peavad sobima antud keskkonda.
Alutaguse valla elanikel on võimalus kodumajapidamises tekkinud jäätmeid tasuta viia Uikala
ja alates 29. aprillist 2019 ka Torma prügilasse.
Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Alutaguse vallas on ohtlike jäätmete
kogumispunktid Mäetaguse alevikus (Kooli tn 7) ja Iisaku alevikus (Tartu mnt 62a).
Haljastus
Olemasolev haljastus säilitatakse planeeringualal maksimaalses võimalikus mahus.
Likvideeritakse vaid otseselt ehitusele ette jääv haljastus.
Krundile on võimalik rajada nii madal- kui kõrghaljastust. Soovitatav on kasutada hekki või
kombineerituna hekki koos Eestis kasvavate alla keskmise kõrgusega puuliikidega. Hoone
lähiümbrusesse jäävaile haljasalale saab istutada vaid puid, mille võrad ei jää kasvades hoonele
lähemale kui pool võra läbimõõtu. Kõrghaljastuse maksimaalne kõrgus 10 m.
Teele maha- ja pealesõitude nähtavuskolmnurgas ei tohi taimede kõrgus ületada 40 cm.
Põõsaid ega puid ei tohi istutada tehnovõrkude kohale, sest juured hakkavad neid kahjustama,
samuti on keelatud teeomaniku loata istutada puid ja põõsaid tee kaitsevööndisse. Haljastuse
hooldus ja heakorrastus jääb krundi siseselt krundi omaniku/valdaja kohustuseks.
Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada krundi haljastus.
Looduskaitseseaduse § 37 lg 2 kohaselt on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate
metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna
piiranguvööndis on keelatud lageraie. Planeeringulahendus näeb ette piiranguvööndis
kasvava metsamaa kõlviku säilitamise võimalikult loodusliku keskkonnana ja rajada sinna
puhkeala koos väikevormidega (nt pergola, kiik, istepingid, prügikastid, lillepostamendid jmt).
Nimetatud alal on ette nähtud puude hooldusraie ja võsa eemaldamine.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 12
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
7. Kehtivad maakasutuskitsendused
7.1 Ranna ja kalda piiranguvöönd
Planeeringuala jääb terves ulatuses Peipsi ranna piiranguvööndisse, mille laius vastavalt
looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 1 on 200 meetrit Eesti põhikaardile kantud tavalisest
veepiirist. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning muud kasutamise kitsendused antud veekogule
tulenevad Looduskaitseseaduse peatükist 6.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
1) reoveesette laotamine;
2) matmispaiga rajamine;
3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
4) maavara kaevandamine;
5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga
sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või
harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks
ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
7.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik1 § 71, § 72;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu
korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele
ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
Riigimaantee Kauksi–Kuru kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30
meetrit (Ehitusseadustik § 71).
Tee kaitsevööndis on keelatud:
1) ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise
kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus;
3) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
4) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
5) kaevandada maavara ja maa-ainest;
6) teha metsa lageraiet;
7) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
7.3 Elektripaigaldise kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik1 § 77, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 (Majandus- ja taristuministri
25.06.2015 määrus nr 73;
Planeeringuala jääb osaliselt kinnistut läbiva 0,4 kV madalpinge õhuliini kaitsevööndisse, mille
ulatus on 2 m mõlemal pool liini telge.
Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses
elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise
ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 13
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina
rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;
3) sõita õhuliinide kaitsevööndis masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast
koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;
4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja
maakaabelliinide kaitsevööndites.
7.4 Sideehitise kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik1 § 70, § 78, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 14 (majandus- ja taristuministri
25.06.2015 määrus nr 73);
Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus
kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitise kaitsevöönd on 1 meeter sideehitisest.
Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:
1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke
materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada
oma tegevusega sideehitise korrosiooni;
2) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma
selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
3) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele
ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval
maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Üldosa
Detailplaneeringus planeeritud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised.
Hoonete varustatus kommunikatsioonidega ning liitumispunktid ja nende täpsed asukohad
projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude
tööprojektid koostatakse võrguvaldajate poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel.
8.1 Veevarustus. Reoveekanalisatsioon
Piirkonnas puudub tsentraalne vee- ja kanalisatsiooni süsteem.
Planeeritava ala veega varustamiseks on ette nähtud rajada krundile puurkaev orienteeruva
võimsusega 2,5 m3/d (inimese kohta on arvestatud ca 100 liitrit), millest rajatakse veetorustik
kõikide planeeritavate hooneteni. Maksimaalselt oodatakse puhkekeskusesse päevas kuni 25
külastajat.
Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 148 lg 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber
sanitaarkaitseala juhul kui vett võetakse joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil
alla 10 m3 ööpäevas. Sellisel juhul kehtib puurkaevu ümber 10 m hooldusala (VeeS §154 lg 1 p
4 ja 3). Hooldusalal on keelatud: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine, ohtlike
ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette, sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 14
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
keskkonnaoht, reoveesette kasutamine, kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja
heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine ning jäätmete käitlemine.
Terviseameti andmetel on planeeringuala piirkonna põhjavees kõrgenenud loodusliku
päritoluga indikaatorainete (raud, mangaan, oksüdeeritavus) sisaldus. Planeeritava puurkaevu
vett tuleb vajadusel töödelda (nt puhastada vastavate filtritega).
Keskkonnaministri 06. aprilli 2006. a käskkirja nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude
kinnitamine” kohaselt ei ole endises Iisaku vallas põhjaveevarusid kinnitatud.
Kanalisatsioonivarustus tagatakse lokaalselt kogumiskaevu baasil. Septikute rajamine ei ole
lubatud. Mahuti paigaldamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001.a määrusest nr
171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1”. Projekteerimisel võib lahendust täpsustada
arvestades, et: tagatud peab olema mahuti mugav hooldus aastaringselt ja mahuti kuja on 5 m.
Mahutite tühjendamine peab toimuma tegevusluba omava firma poolt, kellega tuleb sõlmida
vastav leping. Reovee kogumismahuti täitumisel tagada regulaarne reovee transport lähimasse
purgimissõlme (lähim Iisaku alevikus). Kanalisatsioonivarustuse tagamisel lokaalselt tuleb järgi
Alutaguse valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja (vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu
21.02.2019 määrusega nr 5). Kui piirkonda rajatakse ühiskanalisatsioon, tuleb sellega liituda.
Kogumismahuti asukoht peab olema selline, et sellele oleks tagatud juurdepääs ning hilisem
võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrku.
8.2 Sadeveekanalisatsioon
Planeeringu koostamise hetkel sadeveekanalisatsioon Alutaguse valla selles piirkonnas puudub.
Planeeringuala kruntidele kavandatavate hoonete sadeveed kogutakse krundisiseselt kokku ning
suunatakse haljasaladele, kus need imbuvad pinnasesse.
Keelatud on sadevee omavoliline juhtimine naabermaaüksustele.
8.3 Elektrivarustus
Eastforest OÜ on sõlmitud Elektrilevi OÜ-ga liitumisleping nr 344522 Kelu kinnistu
elektrivõrguga liitumiseks. Liitumiskilp asub 0,4 kV õhuliini mastil nr 7, mis paikneb Kelu ja
Vahtra kinnistu ühispiiril.
Liitumiskilbist hooneteni ehitab tarbija oma maakaabelliini elektripaigaldise peakilpi.
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid
(Ehitusseadustik1 § 70, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 lg 3 (Majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrus nr 73)).
8.4 Soojavarustus
Detailplaneeringuala ei kuulu kaugküttevõrku ning sellest lähtuvalt lahendatakse
planeeringualal paikneva hoone küte individuaalsete küttesüsteemidena. Süsteemide valik
tehakse vastavalt arendaja soovidele hoone projekteerimise käigus arvestusega, et küttesüsteem
oleks maksimaalselt energiat säästev ja minimaalselt keskkonda saastav. Hoone kütmisel on
soovitav kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise.
8.5 Olemasolev sidetrass. Sidevarustus
Ehituse käigus tuleb hoiduda tehnovõrkude vigastamisest. Järgida trasside valdajate
kooskõlastustega määratud tingimusi. Arvestada tuleb tehnovõrkude kaitse-eeskirjade ja
servituudialadega. Enne tööde alustamist tehnovõrkude kaitsetsoonis kutsuda kohale vastava
tehnovõrgu valdaja esindaja ja kooskõlastada tööd kaitsetsoonis.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 15
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
Maaomaniku soovil toimub Kelu krundi hoonestusalal olemasoleva Telia Eesti AS-le kuuluva
sideõhuliini ümberpaigutamine, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab
tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud, asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 15² lõike 4 kohaselt.
Sidevõrgu liinirajatiste ümberpaigaldamiseks tuleb taotleda Telia Eesti AS-lt tehnilised
tingimused, mille alusel koostada tööprojekt ning tööde alustamisel sõlmida Telia Eesti AS-ga
koostöö kokkulepe. Peale tööde lõppu esitada Telia Eesti AS-le täitedokumentatsioon ja
sõlmida asjasse puutuvate isikutega isikliku kasutusõiguse leping Telia Eesti AS kasuks.
Kõik sideõhuliini ümbertõstmisega seotud kulud ja riskid (projekteerimine, ehitus, ehitus- ja
kasutusload, kooskõlastuste hankimine jne) kannab Kelu kinnistu omanik.
Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik telefoni- ja
internetiühendus, siis käesolev detailplaneering planeeritud maaüksuste sidevõrguga liitumist
ette ei näe.
Vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.
9. Servituudi seadmise vajadus
Isiklik kasutusõigus seatakse tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnorajatiste majandamiseks.
Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud
kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult
vastab mõnele reaalservituudile (Asjaõigusseaduse §225). Teisele isikule kuuluval kinnisasjal
paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad. Servituutide vajadus on välja toodud
põhijoonisel.
Servituutide vajadus Tabel 1
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ Isiklik kasutusõigus
Isik, kelle kasuks
servituut on seatud
Kelu Tehnovõrgu valdaja Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolev:
(22401:004:0234) madalpinge elektriõhuliin; sideõhuliinid)
Isiklik kasutusõigus annab tehnovõrgu kasutajale õiguse
kasutada tehnorajatise kaitsevööndit võrgu
majandamiseks koos kaitsevööndiga seotud õiguste ja
kohustustega.
Kelu Vilka Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolev veetrass)*.
(22401:004:0234) (22401:004:0071) Isiklik kasutusõigus annab tehnovõrgu kasutajale õiguse
kasutada tehnorajatise kaitsevööndit võrgu
majandamiseks koos kaitsevööndiga seotud õiguste ja
kohustustega.
Kelu Vahtra Juurdepääsu tagamine
(22401:004:0234) (22401:004:0760) Teeservituut annab valitseva kinnistu igakordsele
Lille omanikule õiguse teenival kinnisasjal servituudi
(22401:004:0560) kasutusalal läbipääsuks jalgsi või transpordivahendiga.
Tera Kelu Juurdepääsu tagamine
(22401:004:0186) (22401:004:0234)
* Tera ja Vilka kinnistute vahelisest asuva veetrassi talumise servituudi seadmiseks (Vilka
kasuks) Vilka kinnistu omanik peab esitama dokumendid, mis kinnitavad, et torustik on rajatud
õiguslikul alusel.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 16
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
10. Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116);
Standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”;
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“;
Tuleohutusnõuete täitmise eest krundil vastutab selle omanik ja valdaja.
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest 8 meetrise
tuleohutuskujaga. Juhul, kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule
leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (nt tulemüür, tuletõkkesein).
Naaberkinnistutel krundi piirile lähemal kui 4 m hoonete rajamisel on tulemüüri rajamise
kohustus naaberkinnistu omanikel.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs planeeringualale kavandatavale hoonele on tagatud
juurdesõiduteede kaudu 13153 Kauksi-Kuru teelt. Juurdepääsutee minimaalne laius on 3,5 m.
Teede kandevõime peab olema nii suur, et seal saaksid liigelda raskeveokid (tuletõrjeauto
täismassiks arvestada 25 tonni).
Planeeringuala tegevus liigitub tuleohutusest tulenevalt I ja II kasutusviisi alla,
tulepüsivusklass TP3 (ärihoones kasutajate arv kuni 10 inimest).
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ (vt ptk 5.3) esitatud nõuetega. I ja II kasutusviisiga ehitiste puhul peab olema
tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 MJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku
tulekahju korral ehk 108 m³.
Puurkaev-pumpla hoone (korruste arv 1, kõrgus 4,5 m, ehitisealune pind kuni 24 m2) kuulub
ehitise kasutusviisi poolest VI kasutusviisi gruppi - tootmishoone.
Tootmistegevuselt kuulub tootmishoone 1. tuleohuklassi, kus tuleoht praktiliselt puudub ja tule
leviku võimalus on vähese tõenäosusega. Põlemiskoormus tootmishoones on alla 300 MJ/m².
VI kasutusviisi puhul on vajalik tulekustutusvee normvooluhulk 10 l/s 2 tunni jooksul.
Tuletõrjevee lahendamisel tuleb järgida standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus
Osa 6: Tuletõrje veevarustus p 7.1.2, 7.2.2, 6.3.12 ja 6.3.13 nõudeid. Looduslikust veekogust
või tuletõrjeveehoidlast tulekustutusvee kättesaamisel päästeautoga peab arvestama, et
vahemaa hooneni ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.
Planeeringuala tuletõrjevee vooluhulga tagamiseks on planeeritud rajada Kelu kinnistul maa-
alune tuletõrjevee mahuti või mahutid. Mahuti ehitatakse välja Kuru küla ühisveevärgi rajamise
käigus ning täpne asukoht, suurus ja süsteemi lahendus määratakse projekteerimise staadiumis.
Juhtudel, kus tuletõrjeveehoidlana kasutatakse mahuteid (kinniseid anumaid) ning neid on
paigaldatud ühte punkti rohkem kui üks, tuleb need omavahel ühendada (EVS 812-6:2012
p 7.2.9).
Mahutite paigaldamine sõidutee alla, sh parklad
Liikluse alla jäävate mahutite peal oleva pinnase täidise paksus peab olema vähemalt 500 mm.
Selle peale tuleb paigaldada 200 mm paksune raudbetoonist koormustasandusplaat, mis on
armeeritud vastavalt plaadile mõjuvale raskusjõule. Plaat peab igas suunas ulatuma vähemalt
750 mm mahuti servadest kaugemale.
Territooriumil ei tohi:
• ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskujasse mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis
seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat;
• rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita;
• sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu kergestisüttiva
materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi;
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 17
Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering
11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• piirkonna hea nähtavus ja valgustus;
• elav keskkond;
• selgelt eristatavad territooriumi piirded;
• korrashoid, jälgitavus;
• valduse sissepääsude arvu piiramine;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine;
• Juurdepääsuteede ja sissepääsude jälgimine, videovalve.
Krundi omanik on kohustatud hoone ja rajatiste projekteerimise protsessis ning hilisemal
kavandatu ekspluateerimisel arvestama kõikide planeeringu seletuskirjas toodud piirangute ja
kohustustega.
12. Planeeringu rakendamine
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ehitamise
ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi
igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustav tegevus lähtub.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks konkreetsete planeeringualal koostatavate
ehitusprojektide koostamisele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja/omaniku poolt.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektidele esitatavate nõuetega. Kehtestatud detailplaneering on
aluseks konkreetsete ehitusprojektide koostamisel.
Planeeritav maa-ala jääb vööndisse, kus on tõenäoline normatiive ületavate
keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine. Olukorra hindamise ning
lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi
omanikul/arendajal. Tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva tee liiklusest
tulenevat, inimesele ohtlike mõjusid planeeritaval alal.
Juurdepääsu tagamiseks eraomanduses olevatele kinnistutele on vajalik servituutide seadmine.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Maanteeamet ei võta endale
kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
INARI WORKS OÜ Töö nr DP 71 - 20 18
0m
x12 ALUTAGUSE VALLA KURU KÜLA KELU KINNISTU DETAILPLANEERING
k7
nur
sko
l m PÕHIJOONIS.TEHNOVÕRGUD
h t avu LEPPEMÄRGID
Nä Planeeritava ala piir Olemasolev madalpingeõhuliin
13153 Kauksi-Kuru tee
22401:004:0207 Kalda Olemasoleva katastriüksuse piir Olemasolev sideõhuliin
Tera
22401:004:0760 Olemasoleva Kelu krundi piir Olemasolev ümbertõstetav sideõhuliin
22401:004:0186
23
Kõrvalmaantee kaitsevöönd 30 m Olemasolev veetorustik
m
sõiduraja välimisest servast
Planeeritav 0,4 kV elektrimaakaabel
Olemasoleva asfaltkatte serv koos liitumiskilbiga (vt märkus nr 4)
Ol.ol. kruuskattega teed ja alad Planeeritav veetorustik (vt märkus nr 4)
m
5m 8
4m
Olemasolev äärekivi Planeeritav reoveekanalisatsioon,
4m mast
10 m nr 5 Olemasolevad piirded kogumismahuti orienteeruv asukoht
6m 1 (võrkaed / puitaed) (vt märkus nr 4)
2
Teerada (juurdepääs avalikule veekogule) Puurkaevu hooldusala R=10 m
12 m
3 m Olemasolev naaberkinnistu hoone/rajatis Planeeritud puurkaevu asukoht
P-5 R10
Vilka Planeeritud tuletõrjevee mahuti
Planeeritud hoonestusala / Tulemüüri vajadus
orienteeruv asukoht (vt märkus nr 4)
4m 4m
22401:004:0071
Planeeritavad teed, platsid/ Olemasolev elektrikilp (Tera mü)
mast P-5 parkimiskohtade arv (5 kohta)
nr 7
3.5 m
Soovituslik prügikonteinerite asukoht
Servituudi vajadusega ala
4 Olemasolev juurdepääs krundile
Kelu suvila projekt (LIVE Architects OÜ,Töö nr 19-31)
Ehitusluba nr 2012271/07428 Nähtavuskolmnurk peateele 7x120m
Elektrivõrguga liitumispunkt
8m
(Liitumisleping nr 344522) 2 Planeeritud kämpingu soovituslik asukoht ja nr (projektkiirus 50 km/h;lähtetase R)
Kelu 5m
Likvideeritav või ümbertõstetav objekt
22401:004:0234 Metsamaa kõlvik
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL
mast Olemasoleva Hoonete Planeeritav hoonestus Hoonete Hoone suurim Suurim Tulepüsivuse
nr 6 P-2 krundi andmed suurim
Vahtra arv lubatud lubatud klass/hoone
lubatud krundil kõrgus korruselisus kasutusviis
22401:004:0003
ehitisealune (m)
pind m²
Aadress: 865 Ärihoone* (nt rendimaja,
1 8,5 2 TP3 (II kasutusviis)*
4m Kelu, Kuru küla, (20% krundi külalistemaja jne)
Alutaguse vald
5m
pindalast) Suvila** (kood 11103) 1 8,5 2 TP3 (I kasutusviis)
Katastritunnus:
Majutushooned (nt
22401:004:0234
kämpingud,puhkemajad 4 5,0 1 TP3 (II kasutusviis)
Krundi suurus jne)
aa 4 326 m²
iigim Abihooned (nt sauna, 2 4,5 1 TP3 (I,VI kasutusviis)
ata r kuur, pumbamaja jne)
rmim
Refo
*Kasutajate arv: kuni 10
KOKKU: 8
**Ehitusluba nr 2012271/07428
MAA KASUTAMISE SIHTOTSTARBED:
DP liikide kaupa:
ÄM Majutushoone maa (70%); InarI Works oÜ Reg.kood 12110395
Objekti asukoht:
Iisaku metskond 34 ES Hooajalise kasutusega elamu maa (30%); Narva mnt 82/10 41536 Jõhvi EEP003554
Kuru küla
22401:004:0500 tel 508 4110
[email protected]
Katastriüksuse liikide kaupa: Alutaguse vald
Tellija: Alutaguse Vallavalitsus Ida-Viru maakond
Ärimaa (70%), Elamumaa (30%);
Märkused:
Objekt: Alutaguse valla Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneering Mõõtkava: 1:500
1.Geo-aluse koostas Geodeesia 24 OÜ seisuga 30.01.2020, töö nr 3570-20.
2.Mõõdistus on teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Joonis: PÕHIJOONIS.TEHNOVÕRGUD Joonise nr: 2
3.Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 30.01.2020 Koostaja: Galina Neiken Vastutav isik: Tatiana Zhuravleva Töö nr: DP 71-20
4.Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.
Huvitatud isik: Eastforest OÜ Kuupäev: 03.2020
Alutaguse Vallavalitsus
[email protected] Teie 03.06.2020 nr 7-6/290-1
Tartu mnt 56
Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101, Meie 30.06.2020 nr 15-2/20/833-4
Ida-Viru maakond
Kuru küla Kelu kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kuru külas
Kelu kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 22401:004:0234, edaspidi planeering).
Planeeringuga soovitakse luua eeldused puhkeotstarbelise ärihoone ning kämpingute rajamiseks.
Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 09.01.2020 kirjaga nr 15-2/20/833-2.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha rekonstrueerimise puhul tuleb
taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Kelu DP_seletuskiri
2. Kelu DP_J2_Põhijoonis.Tehnovõrgud
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)