Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1533
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kolmekümnendal juunil kahe
tuhande kahekümnendal aastal (30.06.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille
esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Teelise tn 4, Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari
alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning Omaniku registriandmed on
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete
väljatrüki alusel),
Osaühing Estero Haldus, registrikood 11126885, asukoht Roo tee 7, Kelvingi küla, Viimsi
vald, Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik,
mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Ivo Kasak, isikukood
36812250219, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla
vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Pärnus
(Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja Õigustatud
isiku registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi
kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 19277 Paikuse-Tammuru tee, Seljametsa küla, Pärnu
linn, Pärnu maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
nr 8211550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
56801:001:0435, pindala 7,1900 ha, aadress 19277 Paikuse-Tammuru tee, Seljametsa
küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on
tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
1
(registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
26.07.2017 lepingu punktidele kolm kolmteist (3.13) kuni kolm viisteist (3.15) ja neli
(4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 26.07.2017 lepingu lisaks nr 5 oleval
plaanil. 26.07.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.08.2017. Kohtunikuabi
Kariina Orr.
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. AÕS § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks ja majandamiseks viitega 14.12.2017
lepingu punktile 5.2 ja lepingu lisaks olevale plaanile nr 2. 14.12.2017
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.01.2018. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 24.01.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm neli (3.4),
kolm viis neli (3.5.4), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
24.01.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.01.2018. Kohtunikuabi Tiiu
Karu.
4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu
side maakaabelliini isiklik kasutusõigus , kasuks vastavalt 28.08.2019.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 28.08.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.09.2019. Kohtunikuabi Lii Hallikvee.
5) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks aktsiaselts PÄRNU VESI
(registrikood 10120395) kasuks. AÕS § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus survekanalisatsioonitorustiku ehitamiseks ja majandamiseks viitega
19.09.2019 lepingu punktile 5.2 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 20.09.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.10.2019. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(30.06.2020. a).
1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole
arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitus-
Ehitis-registri Esmane
Nimetus alune Staatus Liik
kood kasutus
pind m2
220702764 elektriliitumine 2014 219 kasutusel kinnisasi
220793830 külmaveetorustik 0 0,5 ehitusluba antud kinnisasi
220825764 sidekaabel 2017 30,3 kasutusel kinnisasi
multitorus fiiberoptiline
220843267 0 1240,2 ehitamisel kinnisasi
sidekaabel
Passiivne elektroonilise side
221292241 0 25,4 ehitamisel kinnisasi
juurdepääsuvõrk
1.5. Kultuurimälestiste elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese arheoloogilise
leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses
sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
2
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid on tehtud
järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme koosseisu kuuluv
maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega hoiualal, kuid ulatub
järgmisele kaitsealale: Vaskjõe looduskaitseala (tüüp: kaitseala – looduskaitseala;
registrikood: KLO1000567; valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon; esmase kande
alusdokument: Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrus nr 89 Vaskjõe
looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri). Lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega on seotud ka muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning
mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi-
või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV9690) ning
selle suhtes on sõlmitud kasutuslepinguid.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus
nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96
lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296
on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti liiklusdirektori peadirektori
ülesannetes 25.06.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/534.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr
1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
3
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud
ega tema volitusi tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema
õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast
vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks (sh
käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse
raamest).
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemele ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel vee- ja survekanalisatsiooni torustikku (edaspidi nimetatud ka tehnorajatis),
kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise
eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud
rohelise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku:
3.3.1. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 30 m2. Kasutustasu bilansilise jääkmaksumuse
põhjal arvutatuna on 0,01 eurot aastas (bilansiline jääkmaksumus 72,21 eurot/ha x
0,0030 ha x 5%); maa maksustamishinna põhjal arvutatuna on 0,01 eurot aastas
(maksustamishind 58 eurot/ha x 0,0030 ha x 5%).
3.3.2. Jätta kasutustasu määramata, kuna aasta tasu on alla kümne euro. Tuginetud on
Vabariigi Valitsuse 14.07.2016. a määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku
4
väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 8 lg-3
koosmõjus RVS § 18-1 lg 2 p-ga 2 ja 4.
3.3.3. Lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 8211550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning
kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on
mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse
alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3)
päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse
korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme
igakordsele omanikule.
4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul
lepingu eseme endise seisundi.
4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tähtajatu.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas,
on Õigustatud isik kohustatud kolme (3) kuu jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber
paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud
tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja
peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku
tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning
5
isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik
kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnorajatis, ja isiklikku kasutusõigust ei
kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud
tehnorajatist ei asu.
4.10. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.11. Käesoleva lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil sõlmitud
tehnovõrgu- ja rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli üheksa (4.9) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises
kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8211550 kolmandasse
jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus Osaühing Estero
Haldus (registrikood 11126885) kasuks vee- ja survekanalisatsiooni torustiku
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimise eesmärgil vastavalt 30.06.2020. a sõlmitud lepingu punktidele kolm
(3), neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja
notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab
tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu
asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus
notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest
juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise
eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva
jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril
6
on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente
notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel on
38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Kokku 69,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel on 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Ivo Kasak allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
7
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
8
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse
sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud
suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on
rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on
talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult
samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja
kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti
andmetest.
13. Vastavalt ehitusseadustiku § § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,
kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2)
veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid,
traale või võrke.
14. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni
alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul
3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis
on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem
ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250
mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250
9
mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt
on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5
m.
15. Maakatastriseaduse § 9 lg-d 23 ja 24 sätestavad, et katastripidaja teeb katastriüksuse kohta
katastrisse märke: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste
piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole
kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega. 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria
liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja
nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
10
Kalju
Pa
ik
us 56801:001:0064
e
N
10.72
Jassi
9.00
56801:001:0337
0
1
1
D
e 0 10.72 D
e1
1
19277 Paikuse-Tammuru tee 1 10
1 e
2,17 kilomeeter .0 D 9.10
D
1
.0
e1 S
40
19277 Paikuse-Tammuru tee
Kalju
56801:001:0435
56801:001:0065
Pilve tänav
56801:001:0871 Märkused:
Koordinaadid L-EST97 süsteemis
Se
lja Kõrgused EH2000 (Amsterdami null) süsteemis
m
et
sa
Katastriüksuste piirid Maa-ameti seisuga 20.03.2020
ISIKLIKU KASUTAMISÕIGUSE SEADMISE SKEEM
- isikliku kasutusõiguse ala
Y=538000
- puudutatud katastriüksuse piir
TN
- veetrass
E
LV
- survekanalisatsiooni trass
PI
X=6469250
Puudutatud kü 19277 Paikuse-Tammuru tee 2.17 kilomeeter;
IKÕ pindala S=30.0 m²
0
11
0
11
De
MTR: EG10154052-0001
De
Teostusjoonise mõõdistaja: OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS
Vastutav spetsialist P. Kangur Mõõtkava 1:250
Töö nr: TJ-160/20 Plaan koostatud: 28.04.2020 Leht 1 / 1, A4