Kiri

Versioon 21.05.2020 /// Töö nr 19003391 Suurfarmi kinnistu detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 19003391 Tartu 2020 Merlin Kalle Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105735) Väätsa Agro AS Töö koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Suurfarmi kinnistu detailplaneering Sisukord 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED............................................................... 5 2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................... 5 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 5 3.1 Planeeritava ala asukoht ja selle mõjuala üldine iseloomustus .........................................................5 3.2 Maakasutus ja hoonestus...................................................................................................................6 3.3 Liiklus ja haljastus ..............................................................................................................................7 3.4 Tehnovõrgud ......................................................................................................................................8 3.5 Maaparandus .....................................................................................................................................8 3.6 Keskkonnatingimused ........................................................................................................................9 4 ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ................................................................................................ 10 5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 11 5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 12 5.2 Kavandatav ehitusõigus ja ehituslikud tingimused .......................................................................... 13 5.3 Haljastus, heakord ja piirded ........................................................................................................... 14 5.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 15 5.5 Tehnovõrgud- ja rajatised................................................................................................................ 16 5.5.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 16 5.5.2 Reoveekanalisatsioon .................................................................................................................. 16 5.5.3 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................................. 17 5.5.4 Elektrivarustus, välisvalgustus ..................................................................................................... 17 5.5.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 18 5.5.6 Sidevarustus ................................................................................................................................. 18 5.5.7 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 18 5.5.8 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 18 5.5.9 Maaparandus ............................................................................................................................... 19 5.6 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 21 5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 21 5.8 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 22 5.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 25 5.9.1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ........................................................................................... 25 5.9.2 Servituudi seadmise vajadus........................................................................................................ 25 5.9.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................................................... 26 5.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ........................................................................................ 26 JOONISED 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 20 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 1 000 3. Olemasolev olukord M 1 : 1 000 4. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 000 5. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 000 6. Kruntimine ja kitsendused M 1 : 6 000 7. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Suurfarmi kinnistu detailplaneering 5 A – SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeringu koostamise aluseks on Türi Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 52 Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning korralduse lisana Detailplaneeringu lähteseisukohad. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  Väätsa valla üldplaneeringut (kehtestatud Väätsa Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 3);  Lõõla piimafarmikompleksi detailplaneeringut (kehtestatud Väätsa Vallavolikogu 29.08.2013 otsusega nr 18);  Lõõla piimafarmikompleksi Suurfarmi maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (OÜ Hendrikson & Ko, 27.01.2020, töö nr 3020/18);  Suurfarmi topo-geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Geodeesia 24 OÜ, august 2019, töö nr 3107-19), alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 (Amsterdami null) süsteemis;  Lõõla biometaanijaama arhitektuurset eelprojekti (BioForce OÜ, T&I Insenerid OÜ, september 2019, töö nr 2019-10);  Eksperthinnangut Järva maakonna Väätsa valla Lõõla küla Suurfarmi kinnistu detailplaneeringu maaparanduse osa kohta (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, mai 2020);  Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringualal kehtib Lõõla piimafarmikompleksi detailplaneering. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg-le 8 muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud Lõõla piimafarmikompleksi detailplaneeringu osa kehtetuks. 2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on laiendada kinnisasjal asuvat laudakompleksi ning rajada kinnisasjale biometaanijaam. Detailplaneering koostatakse Väätsa valla üldplaneeringu kohasena. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2 ja 3. 3.1 Planeeritava ala asukoht ja selle mõjuala üldine iseloomustus Planeeringuala asub Järva maakonnas Türi valla haldusterritooriumil Lõõla külas Suurfarmi kinnistul. Ala suurus on 64,94 ha. Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1. 6 Suurfarmi kinnistu detailplaneering Planeeringuala mõjuala moodustab metsa- ja põllumaa ehk 100% maatulundusmaa. Lähimad elamumaad jäävad piimakarja tootmisterritooriumi põhjapoolseimast laudast ca 210 m kaugusele loodesuunda: Väljaotsa katastriüksus (kt 93701:001:0094) ja Mikumaja katastriüksus (kt 93701:001:0094). Küla ja lähimad bussipeatused jäävad ca 1-1,5 km kaugusele põhjasuunda. 3.2 Maakasutus ja hoonestus Planeeringualale jääb Suurfarmi kinnistu (kt 93701:001:0298), mille maakasutuse sihtotstarbeks on tootmismaa 100% ja pindala 64,94 ha. Foto 3.2.1. Vaade Saueaugu tee poolt lõunasuunda 2019. a lõpus (foto: Väätsa Agro AS) Kinnistul asuvad noorlooma-, vasika- ja lüpsilaudad, erivajadustega loomade laut, vedelsõnnikulaguunid ning erinevad hoidlad. Hooned on ühekorruselised ning madalakaldelise viilkatusega. Territooriumile jääb Saueaugu:(Türi) alajaam. Ala idaosas asub põllumajandusmasinate tankla. Ehitisregistris kajastuvate ehitiste andmed vt tabel 3.3.1. Ala lõunaosas asuvad neli olemasolevat vedelsõnnikulaguuni. Hoidlate avatud brutopind on 38 180 m², sügavus 5 m ja hoidlate mahutavus kokku 200 000 m³. Sõnnikuhoidlatel ei ole statsionaarset katet. Käitises toimub vedela veisesõnniku separeerimine, mille käigus tekib vedel- ja tahke fraktsioon. Sõnniku laguunidesse suunamine toimub toru kaudu, mis asetseb hoidla põhja lähedal. www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 7 Tabel 3.3.1. Väljavõte ehitisregistrist 04.03.2020 3.3 Liiklus ja haljastus Planeeringuala külgneb põhjasuunas 9370150 Saueaugu teega ning põhja- ja lääneosas 15206 Lõõla- Piiumetsa kõrvalmaanteega km 0,77-1,36. Kohalik tee on asfaltkattega, riigitee osaliselt asfaltkattega, enamuses kruusakattega. Teede sõiduteeosa on 6 - 6,5 m laiune. 2019. a on liiklussageduseks loendatud riigiteel km 0–7,13 keskm 30 autot ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 74%, autorongid 23% ning veoautod ja autobussid 3%. Juurdepääs planeeringualale toimub nii riigi- (km 1,078) kui kohalikult teelt. Kohaliku tee nr 9370150 kaitsevöönd ulatusega 20 m1 ning riigitee nr 15206 kaitsevöönd ulatusega 30 m2 ulatuvad planeeringualale. 1 Vastavalt Väätsa valla üldplaneeringule 2 Vastavalt ehitusseadustikule 8 Suurfarmi kinnistu detailplaneering Planeeringuala hoonete ja rajatiste lähiümbrus on vajalikul määral asfalteeritud sõidukite liiklemiseks. Ettevõtte töötajate sõidukite parkimine on korraldatud ala sisesel territooriumil tankla vahetus läheduses. Parkla võimaldab ligikaudu 35 sõiduki parkimise. Looduslik kõrghaljastus on esindatud kinnistu loodeosas, kus märkimisväärsed on harilikud tammed, künnapuud, saarvahtrad ja harilikud kuused. Laiguti jäävad territooriumile põõsastikud. Ülejäänud territooriumil asub enamuses haritav põllu- ja heinamaa. Territooriumi reljeef on tasane, maapinna lang on lõunasuunas. Maapinna kõrgus on keskmiselt 67 m/abs. Maa-alal esineb lisaks drenaažitorustikele rohkesti lahtist kraavitust. Kinnistu ei ole piirdeaiaga ümbritsetud. Ohutuse eesmärgil on piiratud olemasolevad sõnnikulaguunid. 3.4 Tehnovõrgud Kuna tegemist on Lõõla piimakarjafarmi alaga, on planeeringuala varustatud kõikide vajalike tehnovõrkudega (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, küte, tuletõrjevesi). Territooriumi põhjaosas asub Saueaugu:(Türi) alajaam, millega seotud elektriliinid on kõik maa-alused. Olemasolev hoonestus saab elektritoite maa-aluste liinidega ala idaossa rajatud ettevõttele kuuluvast alajaamast. Kirdeosas asub kaks tarbepuurkaevu põllumajandustootmise tarbeks: puurkaev registrikoodiga PRK0052325, hooldusala ulatusega 10 m 3 ja puurkaev registrikoodiga PRK0052324, sanitaarkaitseala ulatusega 50 m4. Lisaks varustab tootmisala olmeveega alast põhjasuunas Tooma kinnistul (kt 93701:001:1291) asuv puurkaev registrikoodiga PRK0008927, sanitaarkaitseala ulatusega 50 m. Keskkonnaregistris kajastub planeeringualal ka puurkaev registrikoodiga PRK0010504 põhjapoolseima hoonestuse asukohas. Puurkaev ei kajastu käesoleva töö geodeetilisel alusplaanil, kuid iga olemasolev mittekasutatav kaev on potentsiaalne reostusallikas ning on vajalik tamponeerida või likvideerida ning kustutada Keskkonnaregistrist. Ala olmereovesi ning lautadest lähtuv reovesi juhitakse vedelsõnnikulaguunidesse. Territooriumi loodeosas asuv reoveepuhasti on likvideeritud. Sademevee ärajuhtimine toimub lahtise kraavitusega ning tuletõrjeveega varustatus on tagatud tuletõrjeveemahutitega (ala põhjaosas, maht ca 100 m³) ja sademeveemahutiga (olemasoleva kontori hoone vahetus läheduses, maht 216 m³) ühendatud hüdrandist. Ala idaosas asub ettevõttele kuuluv andmesidemast, millel asuvad seadmed kuuluvad AS-le Telia; mastist on suunatud otselink AS Telia Särevere masti. 3.5 Maaparandus Planeeringuala lääneosa, kaasa arvatud alal oleva laudakompleksi ümbrus, jääb Hauginiidu maaparandusehitise 6112740020010/001 alale, millel paikneb põllumajandusmaa kuivendussüsteemi drenaaž ja eesvool K-1 (valgala alla 10 km 2, kaitsevöönd 12 m 5). Planeeringualal asuv eesvool K-1 suubub ca 1,4 km kaugusel Hauginiidu ojasse (VEE1127700) 611277. Hauginiidu maaparandusehitise 6112740020010/001 eesvool K-1 on lisaks põllumajandusmaa kuivendussüsteemist liigvee ära juhtimisele toiminud ka Lõõla lauda reovee biopuhasti heitvee suublana. Keskkonnaregistri kohaselt on Hauginiidu oja (VEE1127700) 4,59 km pikkune ning 11,1 km 2 valgalaga väikeveekogu. Hauginiidu oja on eesvooluks maaparandusehitistele: Hauginiidu 6112740020010/001, Hauginiidu_Mihkli 6112740020010/002, Hauginiidu_TTP – 342 6112740020010/003 ja Aru saare_1_2 6112740020010/004. Hauginiidu oja on kogu pikkuses reguleeritud varasemate maaparandustööde käigus. Hauginiidu oja suubub Piiumetsa külas Türi metskond 214 kinnisasjal (kt 93701:001:0339) Lintsi jõkke (registrikood VEE1127400). 3 Vastavalt veeseadusele 4 Vastavalt veeseadusele 5 Vastavalt määrusele nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 9 Planeeringuala kaguosa jääb Lõõla maaparandusehitise 6112780020040/001 alale ja piirneb eesvooluga K-1 (valgala alla 10 km 2, kaitsevöönd 12 m6). Lõõla maaparandusehitise 6112780020040/001 eesvool K-1 suubub riigi poolt korrashoitavasse ühiseesvoolu Madissaare oja (VEE1127800) 6112780020000/001. Eesvool on planeeringuala piirist minimaalselt ca 0,3 km kaugusel. Keskkonnaregistri kohaselt on Madissaare oja pikkus 8,1 km ning valgala 11,5 km2. Madissaare oja suubub Kruusiaugu kinnistul (kt 93701:002:0870) Lintsi jõkke. 3.6 Keskkonnatingimused Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELISe) andmetel kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad ning muud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid. Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Lõõla piimakarjafarm kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades, kuid farm ei paikne Pandivere nitraaditundlikul alal. Kogu piimakarjafarmi sõnniku laotamisaladel on maapinnale lähimaks aluspõhjaliseks veekihiks Siluri– Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum, mis administratiivselt haarab suuremat osa Pärnumaast ning osaliselt Läänemaad, Raplamaad, Viljandimaad ja Järvamaad. Riikliku põhjavee tugivõrgu ja põhjaveekogumite seire aruannete põhjal Türi valla piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumis nitraatide liigset sisaldust ei ole tuvastatud. Planeeringuala (ehitus)geoloogilise iseloomu kindlakstegemiseks viidi planeeringualal 2012 KSH käigus OÜ Reaalprojekt poolt läbi ehitusgeoloogilised uuringud. Uuringu kohaselt moodustab planeeringualal pinnakatte valdavalt liustikulise päritoluga moreen, valdavalt savimöllmoreen või kruusane savimöllmoreen, kohati leidub kruusa ja kruusmoreeni vahekihte, ühes puuraugus tuvastati ka 1,5 m paksune keskliiva kiht7. Kvaternaari setete kihi paksus on enamasti kuni 4 m. Varasematest uuringutest on teada, et aluspinnaseks on lubjakivi 2,4-2,7 m sügavusel maapinnast ning pinnasevee tase on fikseeritud sügavusel 1 m maapinnast8. AS Väätsa Agro Lõõla piimakarjafarm omab keskkonnakompleksluba KKL/324931, mis on väljastatud Lõõla piimakarjafarmile ja noorloomafarmile Vissuvere külas. Teisi välisõhu saasteluba omavaid ettevõtteid käitise mõjualas ei paikne. Käesoleval planeeringualal on keskkonnakompleksloaga nr KKL/324931 lubatud tootmisvõimsus 2000 lüpsilehma, 250 erivajadustega lehma, 150 noorlooma ja 630 vasikat. Tahesõnnikut ladustatakse kahes olemasolevas tahesõnnikuhoidlas pindaladega 748 m² ja 660 m². Hoidlad on rekonstrueeritud, muudetud hermeetilisteks ja kõik hoidlad on varustatud virtsakaevudega. Olemasolev separeeritud tahefraktsiooni hoidla on pindalaga 928 m² ja kõrgusega 6 m. Hoidla on ühest seinast avatud ja katusega ning selles hoiustatakse separeeritud tahefraktsiooni ja komposti. Lõhnahäiringute allikateks on laudahooned ja sõnnikuhoidlad. Lõõla piimafarmikompleksi Suurfarmi maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus läbi viidud modelleerimine näitas, et olemasoleva tootmistegevusega lubatud lõhnatunde lähimate elamute juures ei ületata. Põllumajandussõidukite tanklas on diiselkütus 10 m³ topeltseintega mahutis ja asub veekindlal betoneeritud alal. Selle kõrval paikneb AdBlue 2,5 m³ mahuga mahuti. Käideldav aastane diiselkütuse kogus on 85 tonni ja AdBlue aastane kogus 10 tonni 9. 6 Vastavalt määrusele nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 7 Lõõla piimafarmikompleksi Suurfarmi maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 8 Lõõla biometaanijaama arhitektuurne eelprojekt 9 Lõõla piimafarmikompleksi Suurfarmi maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 10 Suurfarmi kinnistu detailplaneering 4 ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG Planeeringualal kehtib Väätsa valla üldplaneering10. Alal kehtiva Lõõla piimafarmikompleksi detailplaneeringuga muudeti üldplaneeringut selliselt, et tootmismaa juhtotstarve laienes ka Suurfarmi kinnistule võimaldamaks piimafarmikompleksil perspektiivis laieneda. Üldplaneeringu sisulist muudatust ei ole kantud üldplaneeringu kaardile nr 2 Maakasutuskaart, vt skeem 4.1. Skeem 4.1 Väljavõte Väätsa valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist koos punase pidevjoonega tähistatud planeeringualaga Üldplaneeringu kohaselt on tootmismaad tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid ümbritsevate abihoonete ja rajatiste maad ning ladude maad. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on üldplaneeringuga kooskõlas. Planeeringualal kehtib Lõõla piimafarmikompleksi detailplaneering (vt skeem 4.2), mis koostati ca 122 ha ulatuses ja nägi ette kinnistute liitmise ning neile uue maakasutuse sihtotstarbe määramise (planeeringuala piir vt joonisel nr 1). Planeeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Suurfarmi kinnistu moodustati neljast maaüksusest, maakasutuse sihtotstarbeks määrati tootmismaa. Hoonete suurimaks lubatud kõrguseks kavandati 18 m, hoonete suurimaks lubatud arvuks krundil kavandati 30 ning hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks 259 600 m², st krundi täisehitusprotsendiks kujunes 40%. Käesolevalt on olemasolevaid ja ehitatavaid hooneid alal ca 55 000 m² ulatuses. Määratud ehitusõigus ei ole täies ulatuses realiseerunud, kuid käesolevalt kavandatakse hoonestusala territooriumile, kus kehtivas planeeringus seda ei planeeritud ning selginenud on ratsionaalsem biogaasijaama ala asukoht. Samuti antakse võimalus biogaasijaama 10 22.10.2017 moodustus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena Käru valla, Türi valla ja Väätsa v alla ühinemisel uus kohaliku omavalitsuse üksus Türi vald. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 lõike 2 alusel on Türi vald ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane. ETHS § 141 lõike 44 alusel haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Korralduse andmise ajal kehtib enne kohalike omavalitsuste ühinemist eksisteerinud Väätsa valla territooriumi osas Väätsa valla üldplaneering www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 11 opereerida eraldi krundil ning võimaldatakse vajadusel kinnistu lahtikruntimine viisil, mis arvestab farmikompleksi laienemisvajadusega ja ala ratsionaalsema kasutamisega tulevikus. Skeem 4.2 Väljavõte Lõõla piimafarmikompleksi detailplaneeringu tehnovõrkudega põhijoonisest 5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV Planeeringualal asub AS Väätsa Agro Lõõla piimafarmikompleks. Planeeringu realiseerimisel rajatakse käitisesse uus lüpsilaut ning vasikalautade kompleks. Samuti laiendatakse erivajadustega loomade lauta ning suurendatakse olemasolevates lautades loomade arvu. Kompleksi puistesööda- ja silohoidlaid laiendatakse ning ratsionaalsemas asukohas rajatakse biogaasijaam. Kinnistu lahtikruntimisega antakse võimalus biogaasijaama opereerida eraldi krundil. Kavandatav lahendus on antud piirkonnas sobilik ja lisandväärtust loov. Tegemist on planeeringulahendusega, mis väljendab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet, kuna olemasolevat infrastruktuuri omavat tootmiskompleksi tihendatakse. Uue lahendusega kaasneb varasemast planeeritust suurem loomade arv vastavalt: lüpsilehmi 3 815, vasikaid 1 439 ja noorloomi 1 100. Lisaks olemasolevatele vedelsõnnikulaguunidele (200 000 m³) ning tahesõnnikuhoidlatele (4 224 m³) planeeritakse ehitada juurde üks tahesõnnikuhoidla mahutavusega 3 381 m³. Separeeritud tahefraktsiooni hoidla pindalaga 928 m² laiendatakse 1 928 m²-ni. Biometaanijaama põhitegevuseks on biometaani ehk rohelise transpordikütuse tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida gaasipuhastuse protsessis kasutatakse, on biogaas. Biogaasi toodetakse peamiselt veiselägast, veise tahkesõnnikust, toidujäätmetest ja rohtsest biomassist anaeroobse kääritamise teel. Eeldatavalt kavandatakse biometaanijaama eelmahuti(d) (farmist tulev veiseläga pumbatakse eelmahutisse toru kaudu ning muud vedelad toorained transporditakse jaama paakautoga; 12 Suurfarmi kinnistu detailplaneering tahked toorained transporditakse veoautode või traktoritega ning ladustatakse vastavates tahke materjali vastuvõtusalvedes, kust tõstetakse tahked toorained tahke materjali koludesse, kus materjal segatakse ning suunatakse pumpla (hoones) abil tigutransportööri; pump segab kokku tahke materjali koludest tuleva tahke tooraine ning eelmahutist tuleva vedela tooraine ning pumpab antud materjali käärititesse), perspektiivis vajadusel hügieniseerimisüksus (suure toorainevooga esmalt tooraine hügieniseeritakse, siis suunatakse eelmahutisse), kääritid (eel- ja järelkääritid), gaasipuhastusüksus (millesse liigub tekkinud biogaas), tooraine/digestaat soojusvaheti (millesse liigub käärititest tekkinud digestaat ning sealt edasi farmi separeerimishoonesse), kompressorjaam (millesse liigub puhastatud kvaliteetne biometaan, mille rõhku tõstetakse; mittekvaliteetne suunatakse tagasi puhastusprotsessi algusesse), gaasihoidlad ja biogaasi tankla raskeveokite ja sõiduautode tankimiseks. Samuti kavandatakse eeldatavalt puiduhakke katlamaja (korsten kõrgusega ca 16 m, saadav soojusenergia suunatakse küttetorustikega käärimisprotsessi; katlamaja soojussõlme suunatakse ka gaasipuhastusüksuse membraanpuhasti komprimeerimisest tulev soojusenergia, kust soojusenergia suunatakse läbi vastavate soojusvahetite ja küttetorustike edasi tarbijateni, nt juhtimiskeskuseni), küünalpõleti (ülemine ava asub maapinnast ca 6 m kõrgusel, kasutatakse juhul, kui puhastusseadmed ei tööta, biogaasi ja õhu segu põletatakse ära kasutades elektrilisi süütajaid), segamismahuti, tehnoruumi hoone, juhtimiskeskuse hoone, kaal, silohoidlad, ladustusplatsid, biojäätmete varjualune, asfaltplatsid ja trassid. Kavandatud ehitiste nimistu täpsustub projekteerimisel. Planeeringulahendus on graafiliselt kajastatud joonisel nr 4 ja 5. 5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringujärgselt on Suurfarmi kinnistu (kt 93701:001:0298) suurusega 64,94 ha jaotatud kuueks eraldiseisvaks tootmismaa krundiks. Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed ja pindalad on toodud joonisel nr 4 ja 5 ehitusõiguse tabelis ning tabelis 5.1.1. Ala kruntideks jaotamist iseloomustab joonis nr 6. Ala arendamisel võib uut detailplaneeringut koostamata planeeritud krunte liita. Tabel 5.1.1 Maakasutus Planeeringujärgne krundi Planeeringujärgne Planeeringujärgne Krundi aadress kasutamise sihtotstarve* krundi pindala (m²)** katastriüksuse sihtotstarve*** Põllumajandusliku tootmisehitise maa TP, 388 473 tootmishoone maa TT, laohoone maa TL, Krunt 1 Tootmismaa elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Põllumajandusliku tootmisehitise maa TP, 66 151 tootmishoone maa TT, laohoone maa TL, biogaasi Krunt 2 tootmise ja jaotamise ehitise maa OB, Tootmismaa elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Põllumajandusliku tootmisehitise maa TP, 33 207 tootmishoone maa TT, laohoone maa TL, biogaasi Krunt 3 tootmise ja jaotamise ehitise maa OB, Tootmismaa elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Põllumajandusliku tootmisehitise maa TP, 52 622 tootmishoone maa TT, laohoone maa TL, Krunt 4 Tootmismaa elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Põllumajandusliku tootmisehitise maa TP, 54 979 tootmishoone maa TT, laohoone maa TL, Krunt 5 Tootmismaa elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Põllumajandusliku tootmisehitise maa TP, 53 956 tootmishoone maa TT, laohoone maa TL, Krunt 6 Tootmismaa elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 13 *vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 **planeeritud krundi pindala võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus ***vastavalt maakatastriseadusele 5.2 Kavandatav ehitusõigus ja ehituslikud tingimused Planeeringuga on kruntidele nr 1-6 määratud ehitusõigus täiendava- või uushoonestuse ehitamiseks. Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa kasutamise otstarve on kruntidele määratud võimaldamaks soovi korral territooriumile paigutada päikesepaneele. Planeeringujärgselt on lubatud krunte liita. Kruntide liitmisel summeeritakse liidetavate kruntide ehitusõigused. Kruntide ehitusõigused on toodud tabelis 5.2.1 ning joonisel nr 4 ja 5 ehitusõiguse tabelis. Tabel 5.2.1. Planeeritud hoonestatavate kruntide ehitusõigus ja muud tingimused Krundi aadress Krunt 1 Krunt 2 Krunt 3 Krunt 4 Krunt 5 Krunt 6 Krundi suurus (m²) 388 473 66 151 33 207 52 622 54 979 53 956 Planeeritav krundi TP, TT, TP, TT, TP, TT, TP, TT, TP, TT, TP, TT, kasutamise TL, OE TL, OB, TL, OB, TL, OE TL, OE TL, OE sihtotstarve 11 OE OE Krundi lubatud 233084/ 39690/ 19924/ 31572/ 32988/ 32374/ suurim hoonete 60% 60% 60% 60% 60% 60% ehitisealune pind (m²)/täisehituse % Hoonestusala 357858 58841 22321 44977 49098 39621 suurus (m²) 12 Lubatud suurim 45 20 10 15 15 15 hoonete arv krundil Hoonete 18 18 18 18 18 18 maksimaalne kõrgus (m) Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned, ei sisaldu ehitusõiguses. Kruntidel nr 1, 3 ja 6 ei ole lubatud neid ehitada planeeritud hoonestusalast väljapoole avalike teede suunas. Mujal planeeritud hoonestusalast väljaspool on rajamine lubatud arvestades õigusaktidest tulenevate kitsenduste, piirangute, naabrusõiguste jmt-ga. Kruntidel nr 2, 4 ja 5 on kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi, mis on hooned, on lubatud rajada planeeritud hoonestusalast väljaspool arvestades õigusaktidest tulenevate kitsenduste, piirangute, naabrusõiguste jmt-ga. Kruntidel hoonestusala piiritlemisel on lähtutud maksimaalse hoonestamise võimalusest arvestades avaliku tee kaitsevööndit, olemasoleva ja planeeringuga ümbersuunatava maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndit, puurkaevu hooldusala ja sanitaarkaitseala, tuleohutuskujasid ja olemasoleva hoonestuse paiknemisest. Kruntide liitmisel on määratud lisanduv hoonestusala, kus võib hooned ehitada, kui eraldi krunte ei moodustata. Seoses olemasoleva hoonestuse asumisega kohaliku maantee ja riigitee kaitsevööndis, on hoonestusala määratud ka olemasolevate hoonete asukohas tee kaitsevööndis. Kruntidele määratud hoonestusala on suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse asukohta ja kuju. Hoonestusalale võib rajada teid/platse jm rajatisi; planeeritud rajatisi võib ehitada ka väljapoole hoonestusala. Joonisele on kantud planeeringu koostamise ajal teadaolevate võimalike erinevate ehitiste asukohad, mida projekteerimisel võib muuta. 11 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013: TP- põllumajandusliku tootmisehitise maa, TT- tootmishoone maa, TL- laohoone maa, OE- elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, OB - biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise maa 12 krundi hoonestusala suurus ei sisalda lisanduva hoonestusala suurust kruntide liitmise korral 14 Suurfarmi kinnistu detailplaneering Ehitusloa- või –teatisekohustuseta hooneid ei ole lubatud ehitada planeeritud hoonestusalast väljapoole avalike teede suunas. Mujal planeeritud hoonestusalast väljaspool on ehitiste rajamine lubatud arvestades õigusaktidest tulenevate kitsenduste, piirangute, naabrusõiguste jmt-ga. Hoonete tehnilised seadmed ja nende osad, sh korsten, antenn ja muu taoline võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse: Vajadusel tuleb kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega edasisel projekteerimisel. Olemasolevat hoonestust võib remontida või muud moodi parendada. Rekonstrueerimisel või lammutamisel uushoonestuse rajamiseks tuleb jääda hoonestusala piiresse ja lähtuda määratud ehitusõigusest. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga kavandatud ei ole, kuna planeeringuala asukohast lähtudes puudub selleks vajadus. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada kavandatava kasutusotstarbega ja vajadusel tagada arhitektuursete võtetega ülenormatiivse müra leviku piiramine väljapoole krundipiire. Arvestades ptk-s 5.8 tooduga on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Samuti on lubatud päikesepaneelid rajada maapinnale. Planeeritud hoonetele planeeringuga arhitektuurilisi ja kujunduslikke tingimusi ei määrata, kuna ruumiliselt ei ole tegemist tundliku alaga. Nimetatud tingimused määratakse hoonete ehitusprojektis. Planeeringualale uushoonestuse rajamisel tuleb arvestada hoonestusalale jäävate olemasolevate tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevöönditega või vajadusel olemasolevad tehnovõrgud ja -rajatised ümber tõsta. Samuti tuleb vajadusel lahtine kraavitus asendada maa-aluste torustikega või projekteerida uued kraavid likvideeritavate asemele. Raskeveokite liiklusest tulenevat vibratsiooni saab leevendada ja viia miinimumini teede ja platside ehitamisel kuivale pinnasele tehniliste võtetega, mis tagavad vibratsiooni mitte tekkimise. 5.3 Haljastus, heakord ja piirded Sõltuvalt planeeritud kruntide asendiplaanilisest lahendusest ning krundi täisehitatusest tuleb ehitistest vaba ala haljastada. Haljastatud ala kujundamisel peab olema kasutatud mõistlikus proportsioonis nii kõrg- kui madalhaljastust. Krundid tuleb haljastada hoonete projekteerimise hetkel kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud ulatuses13. Kõrghaljastuse ala tuleb arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Võimalusel säilitada olemasolev kõrg- ja madalhaljastus, kui puude ja põõsastike asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Tootmisalal haljasalade rajamine/säilitamine aitab kaasa kliimamuutustega seotud riskide leevendamisele (nt sademevee immutamine/liigse sademevee puhverdamine ning kuumasaarte tekke vältimine). Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb elamumaade ja tootmismaade vahele planeerida kaitsehaljastus. Lähimad elamumaad jäävad krundi nr 1 põhjapoolseimast olemasolevast laudast ca 210 m kaugusele loodesuunda. Elamumaadele lähemale uushoonestust kavandatud ei ole. Elamumaade õuealad on kõrghaljastusega ümbritsetud. Krundil nr 1 ja 3 on planeeritud kõrghaljastus soovituslik istutada krundi põhja- ja loodeossa (jättes haljastusest vabaks teekaitsevööndid) tekitamaks lisapuhvri elamumaade suunas. Käitise toimimisel tuleb tagada lautade ümbruse elementaarne heakord, mis muuhulgas tähendab, et tuleb tagada laadimisel maha pudenenud sõnniku, silo ning loomasöötade kiire koristamine. 13 Vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtival Väätsa valla üldplaneeringule tuleb tootmisettevõtte territooriumist 20- 30% haljastada sh haljastusest 60% tuleb arvestada kõrghaljastusena. www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 15 Krundid on lubatud piirata hoonestuse ja keskkonda sobiva kõrguse ja materjaliga piirdega, et tagada alade ohutus ja kuritegevuse ennetamine. Piirdeaia ja värava rajamine on reguleeritud ehitusseadustikus. Rajatiste kavandamise eristustega tuleb arvestada riigitee kaitsevööndis14 ning maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis15. Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimise ja haljastuse lahendus ning piirete vajadus ja tüüp määratakse hoonete ehitusprojektis. 5.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb põhjasuunas 9370150 Saueaugu teega ja põhja- ja lääneosas 15206 Lõõla- Piiumetsa kõrvalmaanteega km 0,77-1,36. Juurdepääs krundile nr 1 säilib nii riigi- (km 1,078) kui kohalikult teelt. Erinevad juurdepääsud võimaldavad territooriumi paremini organiseerida ning erinevatest suundadest saavad siseneda eri otstarbega sõidukid. Riigiteele uusi mahasõite kavandatud ei ole. Riigiteelt mahasõidul (km 1,078) on tagatud nähtavust piiravate takistuste vaba nähtavuskolmnurk ning riigitee ääres on tagatud normatiivne külgnähtavus. Riigitee kaitsevööndisse ehitusloakohustuslikke ehitisi planeeritud ei ole. Kohalikult teelt on kavandatud täiendav juurdepääs krundile nr 6. Kruntide nr 2-5 juurdepääs on tagatud olemasoleva sõiduteega krundil nr 1 ja planeeritud sõiduteega kruntidel nr 1 ja 2. Planeeritud juurdepääsude asukohti on lubatud piki krundipiiri nihutades projekteerimisel täpsustada. Planeeringualal on kavandatud hoonete vahelised kõvakattelised teed ja platsid, mis tagavad autoliikluse sujuva liiklemise ning korrastatud territooriumi. Krundisiseste teede ja platside asukohad täpsustuvad projekteerimisel. Hinnanguliselt on kruntide nr 1 ja 2 igapäevane liikluskoormus ca 60 veokit ööpäevas. Krundi nr 1 puhul on tegemist töötava tootmisalaga, kus olemasolev parkla olemasoleva põllumajandussõidukite tankla vahetus läheduses võimaldab ligikaudu 35 sõiduki parkimise. Kui sõidukite parkimiskohtade vajadus suureneb, tuleb ehitiste asukohtadest lähtuvalt kavandada uus parkimisala selleks sobivasse kohta. Projekteerimisel tuleb planeeritud kruntidel sõidukite parkimisvajaduse arvestamisel lähtuda reaalsest vajadusest. Parkimiskohtade täpne arv ning paigutus täpsustatakse projekteerimise käigus. Parkimine on lubatud vaid krundi mahus. Liigselt suurte kõvakattega parkimisalade planeerimine ja projekteerimine, kui selleks vajadus reaalselt puudub, suurendab kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätab vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. Projekteerimisel tuleb ette näha ka jalgrattaparklad vastavalt kehtivale standardile. Standardi kohase jalgrattakohtade vajaduse võib arvestada summeerituna hoone mahus ja väljaspool hoonet asuvatega. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad näha ette varjualusega. Mootorsõidukite parklad on tuleb eraldada muust keskkonnast põõsaste- või puudereaga, soovitavalt 3- 5 m laiusena, ning jagada haljastusega, väikevormidega kuni 20 autokohaga osadeks. Hoonetesse sissepääsud siduda parkimisaladega. Krundile nr 1 ja 6 ulatub kohaliku tee nr 9370150 kaitsevöönd 20 m16 ning krundile nr 1 ja 3 riigitee nr 15206 kaitsevöönd 30 m17. Maantee kaitsevöönd tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, 14 Vastavalt ehitusseadustikule 15 Vastavalt määrusele nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord . 16 Vastavalt Väätsa valla üldplaneeringule 17 Vastavalt ehitusseadustikule 16 Suurfarmi kinnistu detailplaneering liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Kaitsevööndis kehtivad piirangud on toodud ptk-s 5.9.1. 5.5 Tehnovõrgud- ja rajatised Krundil nr 1 asub Lõõla piimakarjafarm, mis on varustatud kõikide vajalike tehnovõrkudega (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, küte, tuletõrjevesi). Uusehitiste ehitamisel tuleb vajadusel tehnovõrke ümber tõsta, et oleks tagatud nende kaitse (vt ptk 5.9.2). Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse. Keskkonnaregistris kajastub planeeringualal puurkaev registrikoodiga PRK0010504 põhjapoolseima hoonestuse asukohas. Puurkaevu asukoht ei kajastu planeeringu aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil. Juhul, kui puurkaev katastriüksusel siiski eksisteerib, tuleb see tamponeerida ja kustutada Keskkonnaregistrist. Riigiteega ristuvaid tehnovõrke planeeritud ei ole. Põhimõtteline tehnovõrkude lahendus on graafiliselt vaadeldav joonisel nr 4 ja 5. Planeeritud tehnovõrkudele pole joonisel graafilise loetavuse huvides kaitsevööndeid näidatud (vt ptk 5.9.2.). Tehnovõrkude konkreetsed asukohad täpsustatakse ehitusprojektidega. 5.5.1 Veevarustus Lõõla piimakarjafarm, mis jääb planeeritud krundile nr 1, saab toimimiseks vajaliku tarbevee Silur- Ordoviitsiumi põhjaveekogumist puurkaevudest katastrinumbritega 8927 (keskkonnaregistrikood PRK0008927), 52325 (keskkonnaregistrikood PRK0052325) ja 52324 (keskkonnaregistrikood PRK0052324). Puurkaevu nr 8927 abil varustatakse veega ka lähima ümbruskonna majapidamisi. Vastavalt ettevõtte keskkonnakompleksloale on Lõõla piimakarjafarmi veevajadus (koos majapidamistega) praegu kuni 471 m³/d (171 916 m³/a). Perspektiivis on krundi nr 1 farmikompleksi veevajadus ning farmitöötajate olmeveevajadus ja krundi nr 2 olmeveevajadus kokku ca 600- 650 m³/d. Teiste planeeritud kruntide perspektiivne veevajadus pole teada. Vastavalt veeseaduse § 204 lg 1 tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m³/d. 2013. a teostati planeeringualale keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus Eesti Geoloogiakeskus hindas põhjaveevaruks 1 200 m³/d. Seega kõikide planeeritud kruntide veevajadus on jätkuvalt võimalik tagada olemasolevatest puurkaevudest katastrinumbritega 8927, 52325 ja 52324. Krundisiseste veetorude asukoht täpsustatakse projekteerimisel. 5.5.2 Reoveekanalisatsioon Krundi nr 1 olme-, tehnoloogiline ning lautadest lähtuv reovesi juhitakse vedelsõnnikulaguunidesse. Territooriumi loodeosas asuv reoveepuhasti on likvideeritud. Ka silohoidla silomahlad juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Tehnoloogilisest reoveest käideldakse eraldi loomade sõrgade puhastamisel ning desinfitseerimisel tekkivaid vedelikke, neid ei suunata sõnnikukäitlusesse, vaid kogutakse 10 m³ suurusesse kogumismahutisse ning suunatakse käitisest välja ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele. Kõikide planeeritud kruntide reovesi on kavandatud juhtida olemasolevatesse vedelsõnnikulaguunidesse või osaliselt tühjendatavatesse kogumismahutitesse. Juhul kui isevoolse toru ehitamine ei ole maapinna kõrguste tõttu võimalik, tuleb rajada pumplad ja survetorustikud. Krundisiseste reovee kanalisatsioonitorude ja perspektiivsete pumplate asukohad täpsustatakse projekteerimisel. Krundile nr 2 ja perspektiivis ka nr 3 ehitatava biogaasijaama valmides on kavandatud kõikide planeeritud kruntide reovesi juhtida pumpla abil biogaasijaama, kus sellest koos veiseläga, veise tahkesõnniku, toidujäätmete ja rohtse biomassiga toodetakse biometaani. www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 17 5.5.3 Sademevee ärajuhtimine Krundil nr 1 toimub sademeveekäitlus mitmel viisil. Kõvakattega platsidelt/teedelt kogutakse võimalikult palju sademevett kokku sademeveemahutisse ning taaskasutatakse farmi tegevuses. Ülejäänud alal juhitakse sademevesi territooriumil asuvatesse kraavidesse või imbub see maapinda. Ka uusehitiste ehitamisel on kavandatud käidelda sademevett samamoodi. Planeeritud kruntidel nr 2-6 on kavandatud sademevesi haljasmaal immutada, kõvakattega aladelt kokku koguda ning taaskasutada (nt krundil nr 2 biogaasijaama kompleksis pumbatakse segamismahutisse) või suunata olemasolevatesse ja planeeritud kraavidesse. Haljasmaal immutamine võimaldab sademeveel imbuda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist ning vähendades suublasse juhitava sademevee hulka. Projekteerimisel tuleb vajadusel jagada alad alamvalgaladeks ning modelleerida täpsed sademevee vooluhulgad iga alamvalgala kohta. Eelkõige on vajalik täpsustada Hauginiidu ojja ning Madissaare ojja suunatavate alamvalglate sademevee kogused ning kontrollida neil veekogudel paiknevate truupide läbilaskvust. Juhul, kui ojad või truubid on liiga vähese läbilaskvusega, tuleb need korrastada ja vajadusel vahetada suuremate vastu. Sobivamaks lahenduseks võib pidada neile tehislike märgalade näol puhvermahtude rajamist. Tehismärgalad kraavidel ühtlustavad ojja suunatavaid vooluhulki, kuid neis ärastatakse ka veega ärakantavaid toitaineid (farmi territooriumilt sademeveega paratamatult kandub toitaineid ka suublasse). Sademevee juhtimine maaparanduslikesse eesvooludesse tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga (vt ptk 5.5.10). Eraldi väljalasu kaudu tuleb ära juhtida krundil nr 1 asuva põllumajandusmasinate tankla ning kavandatud kruntidele planeeritavate enama kui 10 kohaga autoparkla territooriumi sademevesi, kuna see tuleb enne suublasse juhtimist puhastada õli-liivapüüduris. Eelnevalt puhastatud sademevesi juhitakse kraavidesse. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Veekogusse või pinnasesse juhitava vee saastenäitajad peavad vastama kehtestatud normidele18. Sademevett ei tohi juhtida riigitee nr 15206 alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 5.5.4 Elektrivarustus, välisvalgustus Krundi nr 1 loodeosas asub Saueaugu:(Türi) alajaam, millega seotud elektriliinid on kõik maa-alused. Krundi nr 1 olemasolev hoonestus saab elektritoite maa-aluste liinidega ala idaossa rajatud ettevõttele kuuluvast alajaamast. Ka krundile planeeritud uushoonestus saab perspektiivselt elektrivarustuse samast alajaamast. Samuti on krundi nr 6 elektrivarustus planeeritud krundi nr 1 olemasolevast alajaamast. Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele 08.04.2020 nr 347219 (kehtivad kuni 08.04.2022) on kruntide nr 2-5 elektrivarustuse tagamiseks krundile nr 2 planeeritud komplektalajaam. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega Saueaugu ja Ojasoo alajaamadest (vt asukohad joonis nr 1). Ojasoo alajaamast on kavandatud põhimõtteline liinikoridor paralleelselt sealt kulgeva keskpinge õhuliiniga selle kaitsevööndisse. Täpne liinikoridor määratakse projekteerimisel. Planeeritud alajaam on kavandatud juurdepääsutee äärde ning sellele peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Planeeritud kruntide elektrivarustuseks on kavandatud 0,4 kV maakaabelliinid olemasolevast või planeeritud alajaamast ning kruntide piiridele on ette nähtud 0,4 kV liitumiskilp-kaablikapp. Võimalusel tuleb projekteerida üks liitumiskilp mitme krundi kohta ning territooriumile, kus oleks tagatud alati vaba 18 Vastavalt määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saas teainesisalduse piirväärtused 1 18 Suurfarmi kinnistu detailplaneering teenindusvõimalus. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevöönditesse. Projekteerimisel näha vajadusel ette krundisisene välisvalgustus teede, parkla ja/või platside alal ja hoonete ümbruses. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Pärast detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 5.5.5 Soojusvarustus Lõõla piimakarjafarmi olemasoleva ja planeeritud hoonestuse soojavarustus on lahendatud/lahendatakse piima jahutamisel eralduva soojusega. Planeeritud kruntide nr 3-6 soojavarustuse lahendamisel on soovitav kasutada süsteeme, mis on energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. Võimalikud küttelahendused on elektriküte ja soojuspumbad. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Kütteliigid täpsustatakse projekteerimisel. Arvestades energiatõhususe nõudeid (vt ptk 5.9), on soovitav näit olme- ja kontorihoonete projekteerimisel kavandada ka päikeseenergia kasutamise võimalused. Krundile nr 2 on planeeritud biogaasijaam. Biogaasijaam toodab biometaani ehk rohelist transpordikütust ning kavandatud on kohapealse biogaasi tankla rajamine raskeveokite ja sõiduautode tankimiseks. Protsessi vahesaaduseks, mida gaasipuhastuse protsessis kasutatakse, on biogaas. Biogaasijaama tehnoruumi kütmisel on kavandatud kasutada elektriradiaatoreid – tagamaks vedelike mittekülmumise olukorras kui biometaanijaam seisab. Juhtimiskeskuse kütmiseks on planeeritud õhk- õhk soojuspump. Eeldatavalt paigaldatakse lisaks elektriradiaatorid ning nt duširuumi elektripõrandaküte olukorraks, kui biometaanijaam seisab. Biogaasist võimaliku elektri ja soojuse tootmise võimalus selgineb projekteerimisel. 5.5.6 Sidevarustus Ala idaosas asub Väätsa Agro AS-le kuuluv andmesidemast, millel asuvad seadmed kuuluvad AS-le Telia; mastist on suunatud otselink AS Telia Särevere masti. Seoses uushoonestuse kavandamisega krundile nr 1 on planeeritud olemasolev andmesidemast krundil ümber paigutada. Konkreetne masti asukoht määratakse projekteerimisel. Kogu planeeringuala sidevarustus on tagatud alale jäävalt andmesidemastilt. 5.5.7 Vertikaalplaneerimine Maapinna kõrguste olulist ja põhimõttelist muutmist planeeringualal kavandatud ei ole (arvestama peab ligikaudse olemasoleva pinnase reljeefiga).Vertikaalplaneerimise lahendus tuleb anda ehitusprojektide staadiumis tulenevalt kruntide asendiplaanilisest lahendusest. Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevee äravool. Sademevee suunamine ja valguva vee hulga suurenemine naaberkruntidel on keelatud. 5.5.8 Tuletõrje veevarustus Planeeritud kruntidele kavandatud tegevus liigitub tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisi (tööstus- ja laohooned). Planeeritud hoonete tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele. www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 19 Krundil nr 1 asuvad tuletõrjeveemahutid (ala põhjaosas, maht ca 100 m³) ja sademeveemahutiga (olemasoleva kontori hoone vahetus läheduses, maht 216 m³) ühendatud hüdrant. Olemasoleva hoonestuse tuletõrjeveevarustus on nimetatud veevõtukohtadest tagatud, kuid samale krundile kavandatud uushoonestuse ning teiste planeeritud kruntide hoonete tuletõrjeveevajadust need ei rahulda. Projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate standarditega, mh Eesti Standarditega: EVS 812- 6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus, EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus ning EVS 812-5:2014 Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 peab tuletõrje veevõtukoht asuma hoonest või rajatisest, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, mitte kaugemal kui 100 m. Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m. Kavandatud kruntidele on ette nähtud normatiivse tulekustutuseks vajaliku vooluhulga tagavate tuletõrjeveemahutite rajamine hoonetest normatiivsele kaugusele. Mahutid täidetakse veega olemasolevatest puurkaevudest. Krundid on planeeritud piisava suurusega, mis võimaldavad mahutite paigaldamise. Tuletõrjeveehoidlatele peab olema ligipääs igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega ning kruntide asendiplaanilise jm lahenduse väljatöötamisel peab arvestama päästesõiduki gabariitide ja pööramisraadiustega. Planeeringu realiseerimisel, lähtudes moodustatud kruntide arvust ja kruntidele kavandatud hoonete mahust, tuleb kustutusvee normvooluhulgad ja nendele vastavad tuletõrjeveehoidlate suurused määrata ehitusprojektis. Projekteerimisel hoonete kõrguste, piirpindala vm näitajate ning kustutusvee normvooluhulga määramisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. 5.5.9 Maaparandus Planeeringuala lääneosa, kaasa arvatud alal oleva laudakompleksi ümbrus, jääb Hauginiidu maaparandusehitise 6112740020010/001 alale, millel paikneb põllumajandusmaa kuivendussüsteemi drenaaž ja eesvool K-1 kaitsevööndiga 12 m19. Planeeringuala kaguosa jääb Lõõla maaparandusehitise 6112780020040/001 alale ja piirneb eesvooluga K-1 kaitsevööndiga 12 m20. Vastavalt maaparandusseadusele on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Avatud eesvoolu (vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas peakraav) kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui 1 m eesvoolu pervest. Vastavalt maaparandusseadusele21: kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus. Planeeringuala puhul on tegemist tootmismaaga, kus maaparandussüsteemi kasutusotstarve kinnisasjal ei ole lõppenuks määratud ega maaparandussüsteemide registrisse ega kitsenduste kaardile ei ole tehtud asjakohast muudatust. Planeeringuga on kavandatud krundile nr 2 jääva Hauginiidu maaparandusehitise 6112740020010/001 eesvoolu K- 1 asukohta muuta, et krunti oleks võimalik kompleksselt kasutada. Eesvool K- 1 on kavandatud kruntide nr 2 ja 3 piirile ning olemasoleva eesvooluga seotuks krundile nr 2 uue 19 Vastavalt määrusele nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 20 Vastavalt määrusele nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 21 § 51 lg 4 20 Suurfarmi kinnistu detailplaneering ühenduslõiguga paralleelselt Tooma katastriüksuse (kt 93701:001:1292) ja krundi nr 2 piiriga. Uus ühenduslõik on kavandatud arvestusega, et eesvoolu perv asub 1 m kaugusel kinnistute ühisest piirist ning selliselt ei sea eesvool kitsendust maaharimise osas Tooma katastriüksusel (kt 93701:001:1292). Küll aga ulatub Tooma katastriüksusele 11 m ulatuses eesvoolu kaitsevöönd, kus tuleb arvestada kehtivate piirangutega. Samasugused piirangud kehtivad ka säilival olemasoleval eesvoolul Tooma kinnistu ja planeeritud krundi nr 4 ühisel piiril. Kraavi nihutamisega Tooma katastriüksuselt lähtuvate läbilõigatud dreenidele ja kollektoritele tuleb tagada pääs eesvoolu, ehitades vajadusel välja täiendavad suudmed ja kollektorid. Samuti on planeeritud uusehitised olemasoleva drenaažisüsteemi peale ning uued lahtised ja torustatud kuivendussüsteemid. Seega on kavandatud kruntidel tootmistegevus, kuid alale jäävaid olemasolevaid ja ümberpaigutatavaid eesvoole on kavandatud kasutada alalt liigvee ärajuhtimiseks. Vastavalt maaparandusseadusele22: kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise reguleeriva võrgu, kooskõlastab Põllumajandusamet kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel, et: 1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueeritakse iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus või 2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga. Punktis 2 nimetatud juhul on muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul käesolevast seadusest tulenev maaparandushoiu kohustus. Käesoleva planeeringuala puhul muudetakse planeeritud kruntide sihtotstarvet, kuid kruntidel jäetakse maksimaalses võimalikus ulatuses toimima reguleeriva võrgu osa koos ümberkaudsel maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ning planeeritud kruntide omanikel lasub maaparandushoiu kohustus. Planeeringuala ümbruses jätkub põlluharimine maatulundusmaal, kus maaparandus tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse. Vastavalt maaparandusseadusele23 peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. Seega peavad planeeritud kruntide valdajad tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute kollektorite rajamine ja olemasolevate dreenide nendega ühendamine, läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandusehitiste rekonstrueerimistööd tuleb teha enne planeeringualal ehitistele ehitusloa väljastamist. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise korral projekteerimistingimuste taotluse, ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning kasutusloa taotluse ja ehitusdokumendid tuleb planeeritud kruntide omanikel esitada Põllumajandusametile (PMA). Hauginiidu ja Lõõla maaparandusehitistele planeeritud muud ehitusprojektid kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja PMA-ga24. Väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimise korral tuleb lähtuda maaparandusseaduse § 53 tooduga, mh sätetest, et kui maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud, tuleb arvutustega kontrollida, kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavooluhulga juhtimise korral vastavad eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus nõuetele. Kui eesvoolu või kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ja 22 § 51 lg 5 23 maaparandusseaduse § 5 24 maaparandusseaduse §50 lg 1 www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 21 eesvoolul või kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus ei vasta nõuetele, rekonstrueeritakse eesvool ja kuivenduskraav ning nendel paiknev rajatis lisavett juhtida sooviva isiku kulul. Ehitusprojektide lahenduse muutused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, tuleb kooskõlastada PMA-ga. Lisavee juhtimise kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja PMA- ga. Projekteerimisel lähtuda maaparandusseadusest. 5.6 Tuleohutuse tagamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 25. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist (konkreetsed hoonete kogupindalad, millal saab hoonetekompleksi üheks hooneks lugeda on toodud ülal nimetatud õigusaktis). Planeeritud hoonestusalad on kavandatud normatiivsele kaugusele krundipiiridest, hoonestusalade sidumine krundipiiridega on nähtav joonisel nr 4 ja 5. Päästeautode juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega teedelt. Kuna planeeringualal liiklevad sõltuvalt ala kasutusotstarbest veokid, siis on tagatud ka tuletõrjeauto liikumiseks vajalik liikumisruum ning ilmastikukindel katend. Samuti on planeeringualale juurdepääs planeeritud rohkem kui ühest kohast. Biogaasijaama projekteerimisel lähtuda kehtivast seadusandlusest ning ohutusjuhenditest. Krundile nr 2 ja perspektiivis nr 3 võivad biogaasijaama erinevates tehnoloogia sõlmedes tekkida plahvatusohu tingimused, eriti biogaasijaama gaasikogumise piirkonnas ja selle lähedal. Biogaasi toodetakse ja käideldakse täiesti kinnistes süsteemides, seega tuleb jaama ohutuse tagamiseks vältida gaasi väljumist gaasikogujatest ja hapniku kontrollimatut sissetungi süsteemidesse. Potentsiaalne tulekahjuoht biogaasijaama käitamise ajal sõltub biogaasi või biometaani võimalikest leketest tootmisprotsessis ja utiliseerimisest. Suitsetamine väljaspool selleks ettenähtud kohta ja lahtine tuli on biogaasijaamas rangelt keelatud. Elektriseadmed peavad vastama tule- ja plahvatusohu tingimustes rakendatavatele ehitus- ja hooldusnõuetele ning eeskirjadele. Defektsed elektriseadmed tuleb kohe käigust eemaldada, remontida ja asendada terve seadmega, et vältida lühiühendusest põhjustatud tulekahjusid. Tuleohtlikud toimingud nagu keevitamine, gaaslõikamine, lihvimine jne on plahvatusohtlikes piirkondades keelatud. Kõigis piirkondades tuleb teostada tööd ainult ohutusnõudeid rangelt järgides. Tule ja suitsuga võitlemise manuaalsed tulekustutid peavad olema paigaldatud kõikidesse tuleohtlikesse kohtadesse 26. 5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha parklate ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning hoone/territooriumi lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja umbsoppe. Ka valduste 25 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele 26 Lõõla biometaanijaama arhitektuurne eelprojekt 22 Suurfarmi kinnistu detailplaneering sissepääsude arvu piiramine üheni õhtuti ja nädalavahetustel ning eri funktsioonide põimumine vähendab sissemurdmise riski. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Erinevate kasutusotstarvetega alade tähistamiseks kasutada erinevaid suunaviitasid. See loob inimestele turvatunde, suurendab omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendab seega kuriteohirmu. Tootmisega mitteseotud inimeste pääs alale peab olema kontrollitud ja piiratud. Soovitav on kasutada videovalvet. 5.8 Keskkonnatingimused Käesoleva detailplaneeringu koostamise algatamise eelselt koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (edaspidi KSH EH) eesmärgiga välja selgitada planeeringulahenduse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnati võimalikke mõjusid keskkonnale ning kaaluti leevendavate meetmete seadmise vajadust ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Lõõla piimakarjafarmis on kavandatud loomade arvu suurendada vastavalt: lüpsilehmi 3 815, vasikaid 1 439 ja noorloomi 1 100. Lisaks olemasolevatele vedelsõnnikulaguunidele (200 000 m3), tahesõnnikuhoidlatele (4 224 m 3) planeeritakse ehitada juurde üks tahesõnnikuhoidla mahutavusega 3 381 m3. Separeeritud tahefraktsiooni hoidla pindalaga 928 m 2 laiendatakse 1 928 m2-ni. Farmi laienduse realiseerimisel tuleb järgida puurkaevude sanitaarkaitsealade ulatust ja selle puhul veeseaduses ja looduskaitseseaduses kehtestatud piiranguid. Lõõla piimakarjafarmi laiendusega saab mahutada kokku 207 605 m 3 sõnnikut. Farmi laiendusega tekib arvutuslikult aastaga kokku ca 114 482 t sõnnikut, mis töödeldakse biogaasijaamas. Seega kavandatavad sõnnikuhoidlad on piisava mahuga, et mahutada aasta jooksul tekkiva sõnniku kogus. KSH EH käigus modelleeriti lõhnaainete hajumiskaart ka kehtiva detailplaneeringu lahendusele (2013. a modelleerimist läbi ei viidud). Selle tulemusel leiti, et lõhnaainete hajumine laudahoonetest ja hoidlatest on planeeritava lahenduse korral ligilähedane 2013. a KSH protsessis hinnatud DP lahenduse lõhnaainete hajumisele. Seega on 2013. a KSH aruandes lõhnaainete leviku mõju piisaval määral hinnatud. Lähipiirkonna arengule avaldub sotsiaalmajanduslikus võtmes planeeringuga pigem positiivne mõju, kuna see toob kaasa kohalikele elanikele töökohti. Samuti on perspektiivis biogaasijaama laiendusega ette näha biogaasi tankla. KSH EH tulemusel leiti, et aruandes kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning täiendava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik. Olulist ebasoodsat mõju tuleb vältida ning ebasoodsat mõju leevendada rakendades järgmisi leevendavaid meetmeid:  Sõnniku käitamisel tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete järgimine;  Laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile;  Lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine;  Ammoniaagi ning lõhnaainete leviku piiramiseks järgida parima võimaliku tehnika nõudeid ning head põllumajandustava;  Biogaasijaama mahutite ja hoidlate lekkekindlust tuleb kontrollida pidevalt. Hädaolukordade ennetamiseks tuleb rakendada lekete varajase avastamise süsteemi;  Biogaasijaama tegevusega kaasnev müra on peamiselt seotud sõnniku transpordiga biogaasijaama. Võimalike lisanduvate negatiivsete mõjude vältimiseks ja vähendamiseks www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 23 planeerida veokite liiklus maksimaalselt päevasele ajale, mil häiringud on väiksemad kui näiteks tavapärasel öisel kellaajal;  Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müra levikut välisterritooriumile);  Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;  Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Krundil nr 1 paikneval farmil ning perspektiivsete kruntide valdajatel peab avariiliste situatsioonide (nt heitvee ärajuhtimine jne) juhuks olema piisav reserv vajalikke seadmeid ja ehitisi, mis võimalikud tekkivad ohud likvideerivad. Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine27. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist28. Planeeringualal säilivad ning rajatakse juurde kraave, mis seda eesmärki täidavad. Planeeritavaid haljasalasid saab kasutada hoonete katustelt valguva sademevee pinnasesse immutamiseks, kõvakattega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ning need tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse (kraav, sademeveetoru vm) juhitakse. Käesoleval planeeringualal juhitakse sademevett suublasse tootmisterritooriumilt ehk veeseaduse kohaselt muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile ning vastav tegevus vajab veeluba. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama veeseaduse § 129 lg 5 alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele 29 ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele30. Veeluba ei ole vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab veeseaduse § 128 lg 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Planeeritud kruntide alla 10 kohaga parklate katendiks valida soovitavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis. Kogu alal näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks (kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahutid, haljasala puhverdusalana vmt). Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. 27 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203 0 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 28 Veeseadus 29 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1 30 Veeseadus 24 Suurfarmi kinnistu detailplaneering Riigitee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud võimalikest riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning teavitanud, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest normdokumentidest, mis käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme mõõtmise, määramise ning hindamise meetodeid; müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni piirväärtuseid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid. Planeeringulahenduse realiseerimisel peab normatiivse mürataseme tagama planeeringust huvitatud isik. Riigiteest (nr 15206, 2019. a liiklussagedusega km 0–7,13 keskm 30 autot ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 74%, autorongid 23% ning veoautod ja autobussid 3%) tingitud võimalikud mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) planeeringualale sisuliselt puuduvad, kuna riigimaantee liikluskoormus on madal ning tundlikku hoonestust (näiteks eluhooned) selle ääres käsitletaval lõigul ei asu ning ei ole kavandatud. Tootmishooned ei ole suure müratundlikkusega. Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi 31. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. Peamised krundil nr 1 paikneva piimakarjafarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: olmejäätmed, biolagunevad jäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit, kile) ning ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, süstlad, lüpsiseadmete pesuvahendid, õlid ja määrdeained). Erinevad jäätmeliigid tuleb koguda eraldi. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Türi valla jäätmehoolduseeskirjale. Objektil tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja. Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Energiatõhususe miinimumnõudeid ei pea järgima muuhulgas tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned32. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: 31 Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu - ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine 32 MKM veebilehekülg https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus 03.04.20 www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 25  Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;  Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;  Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. Krundile nr 2 ja perspektiivse võimalusega ka krundile nr 3 on kavandatud lokaalne energia tootmise süsteem- biogaasijaam. Biogaasijaama puhul on tegemist otsese ringmajandamise näitega, kus piimafarmist pärinev sõnnik kasutatakse ära roheenergia tootmiseks, mida saab kasutada sama tootmiskompleksi ehitiste kütmisel ja tootmistegevusega seotud sõidukite kütusena. Tootmistsükli läbinud sõnnik jõuab põllumaa väetisena tagasi maapinda. 5.9 Piirangud 5.9.1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Kohaliku tee nr 9370150 20 m33 laiuses kaitsevööndis ning riigitee nr 15206 30 m laiuses kaitsevööndis on keelatud: ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; takistada ehitisele juurdepääsu; takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; muud seaduses sätestatud tegevused. Samuti on tee kaitsevööndis keelatud: paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa- ainest; teha metsa lageraiet; teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus34. 5.9.2 Servituudi seadmise vajadus  Krundile nr 1 ja 2 on vajalik seada transpordi juurdepääsu servituut kruntide nr 4 ja 5 kasuks.  Krundile nr 1 on vajalik seada isiklik kasutusõigus Saueaugu:(Türi) alajaama teenindamiseks ja kasutamiseks võrguvaldaja kasuks.  Krundile nr 1 on eeldatavalt vajalik seada tehnovõrgu juhtimise servituut kõikide ülejäänud planeeritud kruntide ning alajaama valdaja kasuks.  Krundile nr 2 on eeldatavalt vajalik seada tehnovõrgu juhtimise servituut kruntide nr 4 ja 5 kasuks.  Krundile nr 6 on vajalik seada tehnovõrgu juhtimise servituut krundi nr 1 kasuks.  Krundile nr 2 planeeritud alajaama toide on kavandatud maakaabelliinidega Saueaugu ja Ojasoo alajaamadest. Ojasoo alajaam jääb planeeringualast väljapoole selle kirdenurgast ca 800 m kaugusele kirdesuunda. Põhimõtteline liinikoridor on kavandatud olemasoleva õhuliini kaitsevööndisse ning läbib kinnistuid: Tooma (kt 93701:001:1291), Piimatööstuse (kt 93701:001:0299), Paemäe (kt 93701:001:1181), Ivaski- Põllu (kt 93701:001:0052), Kooli (kt 93701:001:0315) ja Jaani (kt 93701:001:0303). Kavandatud koridori järgides on vajalik seada isiklik kasutusõigus nimetatud kinnistutele võrguvaldaja kasuks. Põhimõtteline servituutide seadmise vajadus on kajastatud joonisel nr 6. Tehnovõrkude isiklikud kasutusõigused ja servituudid seatakse kaitsevööndite ulatuses. Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. 33 Vastavalt Väätsa valla üldplaneeringule 34 Ehitusseadustik § 70 lg 2, § 71 lg 1, § 72 lg 1, lg 4 26 Suurfarmi kinnistu detailplaneering 5.9.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid  Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest jne;  Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m jne. 5.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamisel ja edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Detailplaneeringu kohaste kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt. Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Maaparandusehitiste rekonstrueerimistööd tuleb teha enne planeeringualal ehitistele ehitusloa väljastamist. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise korral projekteerimistingimuste taotluse, ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning kasutusloa taotluse ja ehitusdokumendid tuleb planeeritud kruntide omanikel esitada Põllumajandusametile (PMA). Hauginiidu ja Lõõla maaparandusehitistele planeeritud muud ehitusprojektid kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja PMA-ga35. Ehitusprojektide lahenduse muutused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, tuleb kooskõlastada PMA-ga. Lisavee juhtimise kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja PMA- ga. Planeeritud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada36 enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud, et ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Samuti, et kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi riigitee kaitsevööndis ega uusi riigiteega liitumisi või ristumiskoha ümberehitusi. 35 maaparandusseaduse §50 lg 1 36 Ehitusseadustik § 72 lg 2 www.hendrikson.ee Suurfarmi kinnistu detailplaneering 27 B – JOONISED 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 20 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 1 000 3. Olemasolev olukord M 1 : 1 000 4. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 000 5. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 000 6. Kruntimine ja kitsendused M 1 : 6 000 7. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon  Türi Vallavalitsus Teie 02.06.2020 nr 7-1.4/2014 [email protected] Kohtu 2 Meie 30.06.2020 nr 15-2/20/26268-2 Türi vald, 72213, Türi, Järva maakond Türi valla Lõõla küla Suurfarmi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Türi valla Lõõla küla Suurfarmi kinnistu (katastritunnus 93701:001:0298) detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga luuakse eeldused kinnisasjal asuva laudakompleksi laiendamiseks ning kinnistule biometaanijaama rajamiseks. Maanteeamet on väljastanud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 03.01.2020 kirjaga nr 15-2/19/57956-2. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, palume Maanteeamet kaasata projekteerimistingimuste menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. J 5 L66la DP p6hij.pdf 2. L66la_DP_seletuskiri_210520.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)