Võrumaa Setomaa vald Värska alevik ühisveevarustus- ja kanalisatsioon

Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 A. SELETUSKIRI 1 Töö nimetus Värska aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond. 1.1 Projekti tellija Rekontra OÜ Aasa tn 10-5, Põlva linn, Põlva vald, Põlva maakond Tel. 372 5297924 E-mail [email protected] 1.2 Projekti koostaja Jaan Vene Projektbüroo OÜ Haavaniidu, Haanja küla, Haanja 65101, Võru maakond Tel. 51 76 263 E-mail. [email protected] MTR EEP002286 Reg.nr. 12068470 Heleen Vene Rõuge tee 9-3, Haanja 65101, Võru maakond Tel. 53542198 E-mail. [email protected] Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 6/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 1.3 Projekti asukoht Projekt käsitleb Värska aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni laiendust koos liitumispunktidega, samuti Värska Vesi AS toorveetorustiku osalist väljaehitust. Projekt on jaotatud kaheks ehitusetapiks. Kaart 1 Rajatiste asukoht Maa-ameti ortofotol Projektiga haaratud maaüksused Tabel 1 Jrk.Nr. Kinnistu Kat.tunnus Makasutuse sihtotstarve 1 Õrsava pumpla 93401:005:0166 Tootmismaa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 2 Pikk tn 29 93401:005:0202 100% 3 18178 Värska-Ulitina teeT11 93401:005:0203 Transpordimaa 100% 4 18178 Värska-Ulitina tee 93401:005:0274 Transpordimaa 100% Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 7/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Maatulundusmaa 80%, 5 Pikk tn 46 93401:005:0263 tootmismaa 20% 6 Pikk tn 48 93401:005:0137 Elamumaa 100% 7 Kostkova tee lõik 1 93401:005:0136 Transpordimaa 100% 8 Pikk tn 50 93401:005:0135 Maatulundusmaa 100% 9 Lõuna-Laane 93401:005:0050 Maatulundusmaa 100% 10 Pikk tn 31 93401:005:0129 Elamumaa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 11 Pikk tn 52 93401:005:0654 100% 12 Pikk tn 33 93401:005:0332 Üldkasutatav maa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 13 Pikk tn 35 93401:005:0099 100% Ühiskondlike ehitiste maa 14 Pikk tn 37a 93401:005:0657 100% Ühiskondlike ehitiste maa 15 Pikk tn 37 93401:005:0656 100% 16 Pikk tn 54 93401:005:0047 Maatulundusmaa 100% Ühiskondlike ehitiste maa 17 Pikk tn 56 93401:005:0204 100% 2 Projekteerimise alus Projekti koostamise aluseks Rekondra OÜ tellimus (huvitatud osapool Värska Vesi AS) tellimus Värska ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonitorustike laiendise projekteerimiseks. Tehnovõrgud ehitatakse välja etapiliselt. 2.1 Arvestamisele kuuluvad eelnevalt koostatud projektid ja muud normdokumendid • Geodeetiline alusplaan on koostatud 01.2020 A&O Maamõõdubüroo OÜ poolt töö nr 17/20; • Projekteerimistingimused nr.1911002/12138; • Setomaa Haldus tehnilised tingimused; • Telia AS tehnilised tingimused nr. 33440583; • Maanteeamet „Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigitee nr 18178 teemaal ja kaitsevööndis“ 12.02.2020 nr 15-2/20/7989-2. • Setomaa Vallavalitsuse korraldus 17.10.2019 nr 545, Projekteerimistingimuste väljastamine, Lisa 1; • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse Elektroonilise side alased tehnilised tingimused TT983VR, 14.02.2020. Kasutatud Eesti Vabariigi normdokumendid: • Ehitusseadustik 01.01.2019; • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus 10.02.1999; • Eesti Standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 8/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 • Eesti Standard EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti Standard EVS 835:2014 Hoone veevärk; • Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus. • MAARYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“; • RIL 77- 2013„Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (VV m 16.05.2001.a. nr.171); • „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (RT I, 03.07.2015, 29); • „Tee projekteerimise normid“ (RT I, 07.08.2015, 14); • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (RT I, 08.04.2016, 4); • „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ (MA 2016-012); • „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine. Filtratsioonimooduli määramine“ (14.02.2013 nr 0069); • „Muldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis" (05.01.2016 nr 0001); • „Teetööde tehniline kirjeldus“ (19.01.2016 käskkirjaga nr 14); • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; • Setomaa valla ehitusmäärus. 3 Üldnõuded 3.1 Load, kooskõlastused Töövõtja ja/või tema Alltöövõtja(d) peavad omama kõiki kehtivaid litsentse ja/või registreeringuid, mis on vajalikud Lepingu raames teostatavate Tööde, s.h.(kuid mitte ainult) ehitustööd, elektritööd, torustikupaigaldus, erinevate rajatiste ja paigaldiste projekteerimine, geodeetilised ja geoloogilised uuringud, puurkaevude rajamine, tegemiseks. Planeeritavale projektile on saadud üldine heakskiit Tööde elluviimiseks kohalikult omavalitsuselt. Ehitusloa ja kõik muud Tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused peab hankima Töövõtja. Töövõtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kõik lubade ja kooskõlastuste hankimisega seotud kulud, s.h. riigilõivud, kannab Töövõtja. 3.2 Piirangud tööde teostamisel Töid teostatakse erakinnistutel ja avalikul territooriumil, mistõttu Töövõtja peab arvestama SetomaaVallavalitsuse poolsete piirangutega ning tingimustega. Tööd tuleb läbi viia nii, et on välditud olemasolevate hoonete, rajatiste, insenervõrkude, puude jne. hävimine, vajumine või muu kahjustumine. Kui selline kahjustus tekib Töövõtja süül, peab Töövõtja selle omal kulul likvideerima Tellija poolt määratud aja jooksul ning vastavalt Tellija juhistele ja nõuetele. Tellijal on ka õigus likvideerida selline kahjustus ise või kolmandate isikute Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 9/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 abil ning nõuda kahjustuse likvideerimiseks kuluv summa sisse Töövõtjalt. Töötamisel kommunikatsioonide kaitsetsoonides tuleb järgida seadusandlusega ning kommunikatsioonivaldaja poolt kehtestatud nõudeid. 3.3 Kasutusluba Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija pädevuses. Kasutusloa riigilõivu tasub Tellija. Töövõtja peab osutama Tellijale igasugust abi ja andma informatsiooni eelnimetatud loa hankimisel. Detailsemad juhised kasutusloa saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks annavad Tellija ja/või Insener. 3.4 Kolmandate isikute ohutus Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne.) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellel täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne.) võib kasutada vaid tähelepanu juhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad kohale jääma seni kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida kehtivaid seadusi ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Insenerile, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne.), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud. 3.5 Tööohutus Töövõtja peab varustama oma personali kaitsekiivritega, kinnastega, keevitajamaskidega, kaevikute tugistuse ja redelitega jm. Vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda VVm nr 12, 11.01.2000. nõuetest. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 10/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Töövõtja teavitab Tööinspektsiooni tööde alustamisest objektil. Tagada tuleb ehitusobjekti ümber liikuvate inimeste ohutus. Töötsoon tuleb selgelt piirata. Objektil peab olema tööohutuse eest vastutav isik, kes on saanud vastava väljaõppe ning tagab ohutusnõuete täitmise. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal. Kiivri kandmine on kohustuslik kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Töövõtja personal peab olema tööohutuse ajal instrueeritud. Ohutusvahendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks. Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tuleb järgida VVm nr 377, 08.12.1999. nõudeid. Kõik kaevikud tuleb varustada redelitega. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb tugistada. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm. kukkumisriskiga maapinnast või põrandast kõrgemal paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete või redelitega. Töövõtja kohustus on hoida volitamata isikuid ehitusplatsilt eemal. 3.6 Protseduurid hädaolukordade korral Töövõtja peab viima ennast kurssi Tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist esitama kooskõlastamiseks õnnetuse korral kasutatavate protseduuride kirjelduse. Töövõtja peab tagama päästevahendite alalise olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada. 3.7 Keskkonnakaitse ning Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid Töövõtja peab ehitustööde teostamisel arvestama piirangutega ja leevendusmeetmetega, mis tulenevad Eesti Vabariigi kohustustest täita EL direktiivide nõudeid. Sealhulgas tuleb tööde projekteerimisel ja teostamisel järgida järgmisi leevendusmeetmeid: • seal, kus see on tehniliselt võimalik, kasutada torustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel kinniseid meetodeid; • torustike rekonstrueerimisel lahtisel meetodil kasutada olemasolevaid trassikaevikuid; Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb koheselt ehitusplatsilt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 11/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee, autorataste vms. mõjul peab Töövõtja koheselt või esimesel võimalusel eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada tööprotsessis tekkinud prahist ja reostusest. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava juhtiva vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud. Enne pinnaseosakesi sisaldava vee ärajuhtimist tuleb see setitada. Kui Töövõtja tegevus veetõrjel toob kaasa vee sattumise olemasolevatesse torustikesse või kraavidesse, peab Töövõtja need täies ilatuses läbi pesema või puhastama omal kulul. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära lähimate tööpäevade jooksul. Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning käidelda legaalsel viisil. Juhul kui väljakaevatud pinnas lõppladustatakse kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega avalikul territooriumil, kuulub Töövõtja kohustuste hulka ka pinnase planeerimine. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, klimaatilistest tingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne.), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. 3.8 Jäätmete käitlemine Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 12/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 3.9 Projekti- ja objekti infotahvel Töövõtja peab hankima, paigaldama ja täitmisaja kestel korras hoidma ning pärast täitmisaja lõppu eemaldama järgmised infotahvlid: Töövõtja peab paigaldama objektile algusesse vähemalt ühe infotahvli mõõtudega vähemalt 1000x1500 mm, kus tuuakse ära projekti nimetus, osaliste nimed koos kontaktandmetega ning ehitustähtajad. Infotahvli kujunduse kooskõlastab töövõtja tellijaga. 3.10 Ehitusplatsi ehitusjärgne korrastus Ehituse Töövõtja peab pärast ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust, jne.. Kõik ajutused kaitsekatted, aga samuti ajutised markeeringud, piirded jne. tuleb eemaldada. 3.11 Töötamine väljaspool normaalaega Kui Töövõtja kavatseb teostada töid väljaspool normaaltööaega (nt. vahetustega töö), peab ta hankima Inseneri kirjaliku loa. Elamute lähedal töötamisel peab Töövõtja väljaspool normaaltööaega vältima mürarikkaid tööoperatsioone (külmunud pinnase purustamine hüdrovasaraga jne). Töötamine nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on keelatud, v.a. erijuhtudel (nt tehnoloogianõuetest tingituna toru paigaldamisel kinnisel meetodil). Töötamisele väljaspool normaaltööaega võivad kohalduda täiendavad kohalikest õigusaktidest tulenevad piirangud. 3.12 Ligipääs kinnistutele ja tehnovõrkudele, läbipääsud Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutajatele. Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms. tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Tööde teostamisel avalikel teedel peab Töövõtja tagama töötsooni vahetus läheduses asuvate kinnistute elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite ning ühissõidukite läbipääsu. Läbipääsu tagamine kohalikule transpordile ja ühistranspordile peab olema fikseeritud ka liikluskorraldusvahenditega (vastavad lisatahvlid läbisõitu keelavatel liiklusmärkidel jne.) Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Risti teed ületavatele kaevikutele (nt. kinnistuühenduste kaevikud) tuleb paigaldada vähemalt 1m Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 13/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 laiused jalakäijate liikluseks piisava kandevõimega käigusillad, mille mõlemal küljel on vähemalt 1m kõrgune piire. Täiendavalt kohalduvad kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud nõuded ja piirangud. 3.13 Ehituseelse olukorra fikseerimine Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotod tuleb teha järgmistest objektidest: • torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliinide postid) piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele; • torustike trassi vahetus läheduses olevate hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlase vajumise ilmingud jne.). Fotod peavad olema digitaalsed jpg formaadis ning salvestatud CD plaadile, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine.. Kui vastavalt tööde ajagraafikule on mingis lõigus ette näha tööde alustamist talvisel ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Lisaks ehituseelsetele fotodele tuleb enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist fikseerida teekatte kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Inseneri juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonistest peab Töövõtja andma üle Insenerile. Kui serva asukoht ei ole kirjeldatud moel fikseeritud, taastatakse teekatte laiuses, mille määrab Insener. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne. tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnus eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et Ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 14/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 4 Välisvõrkude projektlahendus 4.1 Üldosa Järgnevates alapunktides on kirjeldatud käesoleva projekti raames tehtavaid töid. Toodud loetelu ei tarvitse olla ammendav - eeldatakse, et töövõtja kohustuste hulka kuulub ka selliste tööde tegemine, mis ei ole loetletud järgnevates alapunktides, kuid on defineeritud käesoleva seletuskirja muudes punktides, teistes pakkumiskutse dokumentides (Joonised, Töömahtude loetelu), või on möödapääsmatult vajalikud järgnevates alapunktides loetletud tööde tegemiseks. Kõikide loetletud tööde hulka kuuluvad (kui ei ole sätestatud teisiti) kõik abi- ning lisatööd (raadamine, kinnikatmine, toestamine jne), kõikide materjalide tarne, tööde tegemiseks vajaliku tööjõu, tehnika ning abivahendite (tellingud, tõstevahendid jne) hankimine ja kasutamine ning kõik muud tegevused, mis on vajalikud loetletud tööde tegemiseks ja lõpuleviimiseks vastavalt seadusandlusele, pakkumiskutse dokumentatsioonile ja heale ehitustavale. 4.2 Olemasolev olukord Värska alevikus on välja ehitatud ühisveevarustus ja –kanalisatsioon, mis Pikk tänava ümbruses lõpeb Õrsava reoveepumpla juures, sealt lõunapoole ühisveevarustuse ning kanalisatsioon puudub. 4.3 Veevarustus Projektiga antakse tehniline lahendus Värska alevikus ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni laienduseks Pikk tänava ümbruses alates Õrsava reoveepumpla katastriüksusest kuni Pikk tn 56 katastriüksuseni. Projekteeritud ühisveetorustikust on ette nähtud liitumispunktide väljaehitus Pikk tn 48, Lõuna-Laane, Pikk tn 52, Pikk tn 52a, Pikk tn 33, Pikk tn 35, Pikk tn 37, Pikk tn 37a ja Pikk tn 56 . Liitumispunkt – maakraan Dn25, Dn32 rajatakse krundi piiri lähedale või projekteeritud ühisveevarustuse veetorustiku lähedale. Laiendusega arvestatud veetarbimise vooluhulgad ja tekkiv reostuskoormus on ära toodud tabelis 2 Tabel 2 VÄRSKA ÜVK LAIENDUSE ARVUTUSLIKU VEETARBIMISE VOOLUHULGAD JA REOSTUSKOORMUS Q ööp Q ööp Q max Q max Reostus- Jrk. q T BHT7/d Tarbijad N kesk K ööp max Kh h h koormus nr. Uus Uus (l/ööp) (h) (kg) (m³/ööp) (m³/ööp) (m³/ h) (l/s) (ie) vee kanali liitumine liitumine 1 2 3 4 5 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 1 Pikk tn 48 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 2 Kostkova tee 4a 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 3 Kostkova tee 4 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 4 Kostkova tee 6 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 15/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 5 Lõuna-Laane 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 Laane 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 6 Pikk tn 52 (DP POS 4) 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 Pikk tn 52 (DP POS 5) 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 Pikk tn 52 DP POS 6) 10 jah jah 85 0.85 1.2 1.02 18 5.4 0.31 0.09 10.00 0.60 7 Pikk tn 52a 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 8 Pikk tn 33 (DP POS 1) 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 9 Pikk tn 33 (DP POS 2) 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 10 Pikk tn 33 (DP POS 3) 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 11 Pikk tn 35 50 jah jah 12 0.60 1.2 0.72 18 5.4 0.22 0.06 50.00 3.00 12 Pikk tn 37a 4 jah jah 145 0.58 1.2 0.70 18 5.4 0.21 0.06 4.00 0.24 13 Pikk tn 37 60 jah jah 65 3.90 1.2 4.68 18 5.4 1.40 0.39 60.00 3.60 14 Pikk tn 56 64 jah jah 65 4.16 1.2 4.99 18 5.4 1.50 0.42 64.00 3.84 KOKKU 236 87 87 ∑= 17.05 ∑= 20.46 ∑= 6.14 1.71 236.00 14.16 0.7x∑= 11.94 0.7x∑= 14.32 0.7x∑= 4.30 1.19 10%x∑= 13.13 10%x∑= 15.75 10%x∑= 4.73 1.31 Infiltratsioon torustikus 0.07 KOKKU 1.38 Projektiga ehitatakse etapiliselt I Ehitusetapis ehitatakse välja 895 jm ühisveevarustuse veetorustikku, 700 jm vabavoolset kanalisatsiooni ja survekanalisatsiooni ca 359 jm. Lisaks rajatakse kaks reoveepumplat. I Ehitusetapis ehitatakse välja ka Värska Vesi AS toorveetorustik 192 jm. II Ehitusetapis ehitatakse välja 525 jm ühisveevarustuse veetorustikku, 483 jm vabavoolset kanalisatsiooni. II Ehitusetapis ehitatakse välja ka Värska Vesi AS toorveetorustik 233 jm Kõik ühisveevarustuse torustikud De75, mis jäävad kõrgemale kui 1,6m (toru peale) tuleb soojustada EPS soojustusplaadiga 1,0m laiuselt. 4.4 Kanalisatsioon Projektiga antakse tehniline lahendus Värska alevikus ühiskanalisatsiooni laienduseks. Projektiga on ette nähtud rajada kaks reoveepumplat, 259 jm survekanalisatsiooni De90 ja 1183 jm vabavoolse kanalisatsiooni De160 SN8. Kanalisatsioon ehitatakse välja etapiliselt. I ehitusetapis ehitatakse välja ka kakas reoveepumplat. Projekt ei käsitse reoveepumplate elektrivarustuse väljaehitust. Kõik ühiskanalisatsiooni torustikud, mis jäävad kõrgemale kui 1,4m (toru peale) tuleb soojustada EPS soojustusplaadiga 1,0m laiuselt. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 16/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 4.4.1 Eesvool Projekteeritud kanalisatsiooni eesvooluks on Õrsava reovee ülepumpla. Mööda väljaehitatud survetorustikku suunatakse heitveed Värska aleviku ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhastisse. 4.4.2 Arvutuslikud vooluhulgad Arvutusvooluhulgad on toodud p.4.3 tabelis 2. 4.4.3 Reoveepuhasti Reoveepuhasteid pole ette nähtud rajada. Heitveed juhitakse Värska aleviku ühiskanalisatsiooni. 4.5 Reoveepumplad RP-1 ja RP-2 Pumplad komplekteeritakse kahe purustiga varustatud pumbaga. Pumbana kasutatakse näit. Grundfos tüüpi uputatavaid pumpasid mille tootlikkus oleks min. 5/sek ka siis kui tegelik vooluhulk on väiksem. Pumpla korpus ja ankurdus. Pumpla korpusena kasutada soovituslikult PEHD-suure tihedusega polüetüleeni. Pumpla korpus peab vastama standardile EVS-EN 1778 ja prEN 12579-2. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutisele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasusele. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest miinimum A2. Pumpla luugistik. Pumplal kasutatavad luugid peavad võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Kergluugid peavad olema valmistatud rv-terasest min. AISI 304. Kergluukide konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. RV-terasest luugi kasutamisel peab hoolduskaev ulatuma maapinnast 0,2m kõrgusele. RV-terasest kergluuk peab olema lukustatav külgservast. Lukustuselement peab olema ovaalse otsaga. Lukustuselementide arv min. 2tk luugile. Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge, peab poltühenduse kasutamisel mutter jääma hoolduskaevu sisse. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. RV-terasest luugi konstruktsioon peab sisaldama ka soojustust, minimaalse paksusega 50mm ja soojusjuhtivus teguriga 0,035W/(m*K) Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 17/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon. a) Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 304 b) Tõstekett – roostevabast terasest silmaga 6x18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust) c) Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304. d) Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304. e) Redel - roostevaba teras, miinimum AISI 304 Redeli toru min.ø33,7 samm h=300mm astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav. g) Siibrid kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. h) Tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. i) Poldid, mutrid, seibid. Polt -roostevaba teras, miinimum A2, Seib- roostevaba teras miinimum A2 Mutter- erimessing DIN 934. j) Õhutustoru materjal roostevaba teras, miinimum AISI 304. Õhutustorusid peab olema min. 2tk. Esimene toru peab ulatuma pumpla sees maksimaalsest nivoost 500mm kõrgemale, teine toru on varustatud ventilaatoriga, mille tootlikus peab olema minimaalselt ühe tunni jooksul 5 kordne pumpla maht . Õhutustorud peavad asetsema kõrvuti. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast min. 700mm. Õhutustoru läbimõõt min. DN 100. k) Käepidemed- roostevaba teras, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm, ø42,4mm. l) Silindrilises pumplas peab olema plastist või rv-terasest AISI 304 survekustusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale. m) Sisenev torustik peab olema suletav kas pumpla seest või vahetult pumpla ette pinnasesse paigaldatava spindlipikendusega siibriga n) Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). o) Survetorustiku läbiviigud . PE- plastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. p) Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada montaažimuhvid. q) Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid. h) Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. Pumpla vahetusse lähedusse (pumpla hooldusplatsi kõrvale) paigaldatakse elektrikilp. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 18/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 4.6 Projekteeritud ehitised ja seadmed 4.6.1 Torustikud ja muud rajatised Torustike ehitustööd hõlmavad vastava torustikulõigu torustike rajamist pinnasetöid (kaeviku kaevamine, tagasitäide, torustike ehitus kinnisel viisil), abitöid (toestamine, veetõrje, ajutised ühendused, ajutised juurdepääsud, ajutise teekatte), kontrolltoiminguid (s.h. CCTV vaatlus, survekatsetused, veepidavuse katsetused, tagasitäite katsetused, katete katsetused ja kontrolltoimingud), katete taastamine ja heakorrastus (pinnase planeerimine, teekatted koos aluskihtidega, haljastus), teostusdokumentatsiooni koostamine. Vee peatorustik ehitatakse De75 ning kinnistu liitumisharud De32, De40 PN 10 plasttorudest. PE survetorudele on lihtne teha hargnemisi. On võimalik töötavale surveveetrassile lisada uus haru uue kasutaja jaoks veega varustamist katkestamata. Selleks on olemas spetsiaalsed elekterkeevis puursadulad, mida on võimalik paigaldada surve all olevale PE survetorule. PE survetorude voolutakistus on väike tänu laugetele suunamuutustele ja toru sisepinna siledusele. PE survetorude puhul puuduvad korrosiooniprobleemid täielikult. Õigesti paigaldatuna on tagatud min. 40 aastase* elueaga süsteem, mis on tegelikkuses veelgi pikema kestvusega! *vt EVS 921:2014 (Veevarustuse välisvõrk) punkt 5.2.5.2 Veevärgi kavandatav kasutusaeg. EPS-isolatsioonikoorikuid saab lõigata peenehambulise sae või noaga. Võib kasutada ka kuumaksaetud traati. EPS- tooteid saab liimida vees lahustuvate liimidega (nt. Bostik 1010, Evo-Stik 584 või Styrox- liim) või ühendada kleeplindiga. Isolatsiooni on võimalik siluda raspli ja liivapaberiga ning viimistleda näiteks lateksvärviga. Polüetüleen (PE) materjali eelised: • painduvus (rullis torud) • korrosioonikindlus • kerge kaal • kerge paigaldada • kerge ühendada (keevitatav) • head hüdraulilised omadused • hea keemiline taluvus • kauakestev Joonpaisumine: PE survetorude joonpaisumine on umbes 10x suurem kui metalltorudel. Seda peab arvesse võtma PE- torustike projekteerimisel ja samuti on mõistlik enne ühenduste tegemist anda paigaldatud torustikule aega kohanduda ümbritseva keskkonna temperatuuriga. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 19/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Nt. 100 meetri pikkusel PE torujuhtmel, mida keevitatakse suvel väljaspool kraavi, võib materjali temperatuur päikese käes kergesti jõuda 40° C-ni. Pärast paigaldamist ja kraavi kinniajamist võib temperatuur öösiti langeda 10° C-ni. Joonpaisumistegur PE materjalil on 0,18 mm/m°C. 0,18 mm x 100m x 30 (temperatuuri muutus)= 540 mm = 0,54m See tähendab, et kogu torujuhtme pikkus on järgmisel hommikul 0,54m lühem! Projekteeritud vabavoolne kanalisatsioon rajatakse plasttorudest Ø160 SN8. Torustik paigaldatakse tihendatud tasanduskihile δ = 15 cm, tagasitäide teostatakse kivideta pinnasega, kihtide kaupa tihendades. Tasanduskiht tehakse liivast (veetorustikul) või peenkillustik fr.4-16mm (kanalisatsioon, veetorustik). Lõpptäide tihendada liiklusaladel vähemalt 98% tiheduseni (Proctortest). Teede ja platside aluspinnaste tihendustegurid valitakse vastavalt „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. 5 Nõuded ehitustöödele 5.1 Pinnase – ja torupaigaldustööd 5.1.1 Pinnasetööd-üldist Töövõtja peab vältima lähedalasuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist või varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuse omal kulul kõrvaldama. Lähedalasuvate tehnovõrkude vigastamise ohu minimeerimiseks peab Töövõtja kooskõlastama projektdokumentatsiooni kõigi võrguvaldajatega ning järgima võrguvaldajate tingimusi kommunikatsioonide kaitsetsoonides töötamisel. Ülearuse kaevamise korral Töövõtja poolt peab ta taastama vajaliku taseme vastavalt Inseneri juhistele. Selline täiendav töö teostatakse Töövõtja poolt ja tema enda kulul Inseneri rahuldaval moel. Kaevikutest väljakaevatav pinnas ei ole reeglina sobiv tagasitäiteks ja tuleb Töövõtja poolt koheselt ehitusplatsilt eemaldada ja legaalselt käidelda, kui Inseneriga ei ole kokkulepitud teisiti. Väljakaevatud pinnast võib reeglina kasutada tagasitäiteks ainult väljaspool liiklusalasid. Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 ja MaaRYL 2010. Kaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Inseneriga ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb kaevik kaevata vahetult enne torupaigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid 10 m pikkuse kaevikulõigu toru otsa juures avatuks. Pinnaseveetase kaevikutes tuleb hoida madalana, et vältida tagasitäite ja kaevikuseinte kahjustamist. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Pinnasetööde tegemisel tuleb jälgida kõiki asjassepuutuvaid ohutusnõudeid. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 20/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Kõik kaevikud tuleb enne järgnevate tööde alustamist Insenerile ette näidata. 5.1.2 Pumplate ja mahutite kaevikute kaevamine Pumplate ja mahutite ankurdusplaatide-vundamentide kaevamine tuleb teostada vastavalt RYL90 ptk 3 alapunkt 3.01. Vundamendialuse loodusliku pinnase struktuuri ei tohi kaevetööde käigus kahjustada. Selle tagamiseks tuleb viimane 200mm kaevata käsitsi või muul Inseneriga kokkulepitud sobival meetodil. Ankurdusplaatide-vundamentide taldmikud peavad ulatuma allapoole külmumispiiri. 5.1.3 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja kõrgus ka valdajatele teada. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Rammimistööd lähemal kui 2,0 m elektrikaablitest on keelatud. Kaeviku seinad kaablirajatiste läheduses peavad olema ≤ 60°. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. Töövõtja on kohustatud vormistama kaitsevööndis tegutsemise loa, vähemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist. Loa väljastab piirkonna käidukorraldaja. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümberpaigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja. Töötamine siderajatiste kaitsevööndis: 1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel. Sideehitiste järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid 2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi. 3. Paralleelkulgemisel sidekanalisatsiooniga (juhul kui kaeviku serv on äärmistele Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 21/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 torudele lähemal kui 1 meeter) tohib kaevetöid teostada maksimaalselt nelja meetrisel järjestikusel lõigul ja ainult käsitsi meetodil (labidaga ja ilma mehhanismideta). Sideehitiste terviklikkuse tagamiseks kasutada ebastabiilse pinnase puhul kaevikute toestamiseks standardseid toestuskilpe, sulundseinu, terastugesid koos raketispaneelidega vms. 4. Pärast tööde lõpetamist (vajadusel ka enne) Telia Eesti AS sideehitise (sidekanalisatsiooni) kaitse-vööndis tellida Telia Eesti AS volitatud koostööpartnerilt sidekanalisatsiooni läbitavuse kontroll. Tööd tellida pärast pinnase tihendamist ja enne kõvakatete paigaldamist. Kontrolli tulemused dokumenteerida ja esitada tellija ja töövõtja poolt allkirjastatud aktina Telia Eesti AS-ile. 5. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. 6. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd selleks volitatud ettevõte käest. 7.Lahtikaevatud kaablid ja torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutada kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. 8 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sidekaablid jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2003 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. 9.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. 10. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve spetsialistile kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust. 11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja objektil viibimise hinnakiri asub aadressil: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/liinirajatiste- jarelevalve/valjakutse Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 22/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 5.1.4 Torukaevik 5.1.4.1 Üldist Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: „Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02.KT02“. Suomen Kuntaliitto.Helsinki 2002 (edaspidi KT02); RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“(edaspidi RIL 77); Eesti Vabariigi Standarditest (EVS). Kaevise ristlõike kuju ja suurus projekteeritakse sellesse paigaldatavate ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Üldjuhul tehakse kaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevast algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus ning torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm, kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude keskmine vahekaugus peab siiski olema vähemalt 300 mm. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääb piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks (RIL77 järgi 200 mm, kuid praktiliselt 200 mm vahe korral ei ole ühegi tihendamismehhanismiga võimalik korralikku tulemust saavutada). Torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike ühenduste tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Suure läbimõõtudega torudel, mille algtäidet tuleb tihendada kihtide kaupa, peab toru ja kaeviku ( või plasttoru) vahel olema piisavalt ruumi vibraatori kasutamiseks (tamperi jaoks vähemalt 300 mm, raske (400-600 kg) jaoks sõltuvalt tüübist 600-700 mm). Kui kaeviku põhjas olev pinnas ei sobi tasanduskihiks, peab kaeviku sügavuse määramisel arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 0,15 m paksune tasanduskiht. Kaeviku kaevamisel on nõlvade püsivuse parandamiseks mõistlik anda neile kasvõi minimaalsed kalded. Nõrkades pinnastes tuleks kaeviku põhikaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset on oluline roll vee-eemaldamisel, efektiivseks vee-eemaldamiseks tuleb teha kaeviku põhja süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku sisse pump (pumbad). Alternatiiviks „pumpamiskaevu“ (augustatud toru, millesse pannakse pump) kasutamine. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeitavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitumist kiiresti kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 23/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikus olevat vett ei tohi pumbata olemasolevasse kanalisatsiooni. Kaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada Inseneriga. Pumpamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Kaevikut tuleb toestada: I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas-kaeviku sügavusel alates 2m; II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Enne tööde algust kooskõlastatakse Inseneriga toestamise vajadus. Inseneril on õigus tööde käigus nõuda kaeviku toestamist ja esitada nõudeid toestusele. Toestamine toimub Töövõtja kulul ja ta peab selle arvestama oma tööhinna sisse. Kõikides kaevikutes, mis on üle 0,5 m sügavad, peavad olema ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad vähemalt 1m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga avatud kaeviku 20 m peale või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema üks redel. See peab paiknema nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10m. 5.1.4.2 Toestamata torukaevik Toestamata torukaeviku seina kalle oleneb pinnasest. Inseneril on õigus vajadusel nõuda tugede kasutamist ka eelpool toodud sügavustest madalamatel sügavustel. Eelpool toodud kalded, ei vabasta Töövõtjat kohustusest tagada töölistele kaevikus ohutu töökeskkond. Kaeviku minimaalne laius põhjas võib olla 1.0 m, arvestades siiski alljärgnevas toodud torustike vahekauguseid. 5.1.4.3 Toestatud torukaevik Toestatud torukaeviku puhul arvestatakse torustiku kaugust alates tugistiku välispinnast. Kõik vahekaugused torustike kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ja rajatiste kohtades on samad nagu eelmises punktis oli toodud. Kõik toestatud torukaevikud tuleb vooderdada, toestada ja külgedelt tugevdada vastavalt EN 13331 või samaväärsetele normidele. Kasutada võib ka teisaldatavaid tugesid ja koostatavaid tugesid. Toestus tuleb kooskõlastada Inseneriga, see ei võta Töövõtjal vastutust oma töövõtjate ja kolmandate isikute ohutusele. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevikus sellise sügavuseni, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 24/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Toestus peab olema tehtud nii, et tööde tegemiseks jääks küllalt ruumi. Toestuse võib eemaldada, kui tagasitäide ulatub vastava toestuse kõrguseni. Kui tekib vajadus toestuse jätmiseks pinnasesse peale tagasitäite lõpetamist tuleb selle ülemine osa 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinna kõrgusmärki kõrvaldada. Toestuse jätmine tagasitäidetud kaevikusse tuleb Töövõtjal kooskõlastada Inseneriga. Sellega seotud kulud katab Töövõtja. 5.1.5 Toru alus, tasanduskiht ja vundament Torustiku aluskiht tuleb ette valmistada vastavalt Eesti Standard EVS-EN 1610:2007 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“, EN1610 ja RIL 77 nõuetele. Samuti on lubatud kasutada torude valmistaja juhendmaterjale, nende järgi toimimine tuleb kooskõlastada Inseneriga. Aluskihi peale tuleb teha tasanduskiht. Liiklustsoonis rajatavate plastiktorude puhul tuleb jälgida järgmist: torustiku tasanduskihi paksus on minimaalselt 150 mm(mõõdetuna toru sirge osa põhjast); tasanduskihi materjali ühe osa suurim suurus 10 % toru läbimõõdust. Kui väljaspool liiklustsooni on aluspinnas tasanduskihiks sobiv, siis võib torustiku ≥ PN10 survetorustiku rajada otse aluspinnasele. Siiski kehtib nõue, et aluspinnas ei sisaldaks eelpool toodud tasanduskihi paksuse ulatuses kive. Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud (pinnaseosakeste suurus) fraktsioonid max sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust. Suurim osakeste suurus ( EVS-EN 1610:2007): 22 mm DN < 200 puhul 40 mm DN > 200 kuni < 600 puhul AS Kovek nõue tasanduskihi suhtes on, et kasutataks peenkillustikku fr. 4-16mm. Tasanduskihi materjal peaks olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite ( ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike vahe alumise torustikuga võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni) tuleb kõigi torustike alla teha oma tasanduskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise toru lõpptäitekihi peale. Pehme pinnase korral (märg nidus pinnas, savi, liivsavi, turvas jne.) tuleb liivalus ümbritseda geotekstiiliga ja tugevdada pikisuunas tugedega. Geotekstiili omadused: Kaal (g/m³): 190 Tõmbetugevus (kN/m): 12 Pikenemine (%): 65 Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 25/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Mulgustusjõud CBR (kN): 1970 Läbilaskvus 20kN/m (10-4 mm/s) juures: 1.4 Läbilaskvus 20kN/m (10-4 mm/s) juures: 1.0 Sõltuvalt pinnasetingimustest võiks kasutada aluskonstruktsioone järgnevalt: Pinnasetüübid Selgitus ning soovituslik aluskonstruktsioon Moreen - hästi kaevatav (savi ja liivasegu) - nõlv seisab hästi (võib sisaldada suuri kive, sõltuvalt savi ja liiva koostisest. Põhja-Eestis parema kandevõimega) Turvas (muld, muda, prügi, järvekriit, turvas) - nõlv seisab suhteliselt hästi - orgaanilised pinnased ajapikku vajuvad (kõdunevad) Vesiliiv - geotekstiil ümber ja killustiku sisse. - Vastasel juhul vajub geotekstiil koos vibraatoriga põhja Kaljupinnas ja jämedateraline moreenpinnas - alus pole vajalik * Kõva saviliiv ja savipinnas - kruus või killustik, vajadusel geotekstiil Pehme möll ja savipinnas - kruus või killustik (geotekstiil, laud/palkalus, terasplaatalus, vaialus Väga pehme möll - puit-või terasplaatalus, mudapinnas, turvas, vaialus * tugevates pinnastes ei ole mõtet killustikalust ette näha ega teha- see on asjatu materjalikulu ning võib tasanduskihi materjali ebaühtlasel segunemisel killustikuga põhjustada toru ebaühtlast vajumist. 5.1.6 Torustike sügavus ja torustike vahekaugused Torustikud tuleb paigaldada Setomaa Haldus OÜ nõuete järgi. Veetorustikud, mis jäävad kõrgemale (toru lagi) kui 1,60m ja vabavoolne kanalisatsioon mis jääb kõrgemale (toru lagi) 1,20m tuleb soojustada. Torustike soojustus teostata min 100mm EPS soojusisolatsiooniplaadiga 1,0m laiuselt. Isolatsiooni plaat peab vastama paigalduskohale nõutud tugevus- ja veeimavusklassile. Torude vahekaugused ja kaugused kaeviku servast lahtise kaeviku korral peavad olema minimaalsed ja vastama standardile EN 12889-le. Kinnisel meetodil suundpuurimisel rajatavate torude vahekaugustele piiranguid ei seata kuna kahe torustiku korraga rajamisel tõmmatakse pilootdražeesse korraga kaks survetoru. Arvestades, et suundpuurimine paekivisse on raskendatud ja iga järgneva puuritava käigu tegemine ei õnnestu nii väikse vahemaa peal (puuri pea hakkab otsima neid käike, kus on juba nõrgem pinnas ja puurimisava olemas), mistõttu vajalik ühepilootpuurimise meetodil tõmmatakse mõlemad survetorustikud samasse pilootdražeesse. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 26/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Inseneri vastuolu on siin see, et torustikud võivad minna maa-all omavahel keerdu ning vahetavad asukohta. Kasutatavad survetorustikud on markeeritud erivärviga (veetorustik on sinise triibuga ja survekanalisatsioon on pruuni triibuga), siis on need lahtikaevamisel eristatavad. 5.1.7 Torupaigaldus Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootja instruktsioone ja KT02 ning RIL 77. Tootjapoolsed torude paigaldamise instruktsioonid tuleb anda kinnitamiseks üle Insenerile. Insener võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. Torustike paigaldamistöid tuleb teostada üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus, kursuste või väljaõppe tunnistused, töötunnistused) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada. Toru otsad peavad olema suletud ja kaitstud saastumise eest, kuni torud on ühendatud. Tuleb tagada, et iga üksik toru on õigesti ja täies pikkuses paigutatud liivast tasanduskihile, mis peab toruühenduse juures olema sügavam (süvendatud nii, et torustik toetuks täielikult tasanduskihile). Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde lubatud vead on järgmised: Projekteeritud torulang ‰ Lubatu kõrvalekaldumine projekteeritud langust ‰ >5 1.5 <5 1.0 Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud, erandina võidakse aktsepteerida lohke, milles seisva veekihi paksus ei ületa 10 % toru sisediameetrist. Lohkude aktsepteeritavuse üle otsustab Insener. Siseneva (te) toru(de) põhja(de) Kõrgus peab olema sama või suurem, kui väljuva toru põhja kõrgus. Torustike segmentpõlvedele ja mittetõmbekindlate ühenduste taha ning olemaoleva malmtorudest torustikuga tehtavate ühenduste taha tuleb projekteerida ja paigaldada tugivundamendid. Nende projekt tuleb kooskõlastada Inseneriga. 5.1.8 Kanalisatsioonikaevude paigaldamine Kaevud peavad kindlasti olema kohtades, kus isevoolne kanalisatsioonitorustik muudab suunda, pikikallet või muutub torustiku läbimõõt. Uute kaevudena tuleb rajatavatele kanalisatsioonitorustikele paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud plastkaeve. Kaevude liivaalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine välistatud. Pehme aluspinnase korral (nidus märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne.) tuleb kasutada geotekstiili. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 27/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Kui täitepinnas on siiski külmakerkeline, peab elementidest koosneva kaevu ümber mähkima vähemalt kaks kihti hõõrdejõudu vähendavat ehituskilet, mis katab põhjaosa ülemise poole, tõusutoru ning teleskooptihendi. Nii nihutab võimalik pinnase külmumine pealmist kihti ja ei kergita tõusutoru või teleskooptihendit oma kohalt ära. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru ( kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30-50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. Teleskoop ei tohi jääda toetuma pika tõusutoru peale. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse ning selliste operatsioonide ajal, nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber, tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiluks seni, kuni ümber kaevu olev kaevik on maapinnani täidetud. Hälve tohib olla maksimaalselt 10mm 1 m kohta. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada. Kaevude kõrguse reguleerimine Polar- kaevu tõusutoru lühendatakse vajadusel saagides. Kõrgust saab juurde pikema tõusutoru lisamisega. PEH- kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PEH- kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru. Kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuva“) raamiga ning paigutatud ümbritseva teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm. Kruusakattega alal (tänavatel) peavad kaevukaaned olema paigaldatud 15 cm teekattest madalamale ja olema kaetud kruusaga. Siiski peab kaevu tõusutoru ja teleskoobi pikkus võimaldama teleskoobi tõstmist ümbritseva teepinna tasemest 100 mm kõrgemale nii, et teleskoop ulatub tõusutorusse vähemalt kaevu tootja poolt ette nähtud miinimumpikkuse võrra (igal juhul mitte alla 150 mm). Kui teed pinnatakse, peab saama ka kaevu tõsta. Kaevukrae raiutakse kõigepealt lahti teekattest. Kui teleskooptoru ei liigu kraed tõmmates, siis surutakse reguleerimistoru alla risti puulatt, mille keskele kinnitatakse tõmbamiseks köis. Kui ka see ei aita, siis kaevatakse teleskooptoru lahti nii, et seda saaks tõsta. Kui paigaldatakse ja tihendatakse tee pinna pealmisi kihte. Kergitatakse kaevude teleskooptoru ehitusetappidele vastavalt kõrgemale. Nii et need ei jääks üheski ehitusetapis ette masinatele. Asfalteerimisel tõstetakse kaanesüsteemid mõne sentimeetri võrra kõrgemale ja pindamismaterjal surutakse teleskooptoru krae alla. Lõpuks teleskooptoru surutakse alla ning pressitakse asfaltpinnaga samasse tasapinda. 5.1.9 Hoiatus-avastuslint Kaevikute täitmisel tuleb piki toru telge paigaldada toru pealt mõõdetuna 0,3 m kõrgusele plastlint, millel on kiri „Vesi“. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 28/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Kanalisatsioonitorustike peale tuleb paigaldada samadel tingimustel plastlint kirjaga „Kanalisatsioon“. Üksikule survetorustikule tuleb paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. 5.1.10 Algtäide Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub tasanduskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid). Algtäide tuleb teostada kahes etapis: I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi; II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool) Algtäite tihedus tuleb saavutada 98 % (Proctor). Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehhaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalidele kohalduvad sama nõuded nagu toru aluse tasanduskihile. 5.1.11 Lõpptäide liiklusaladel Lõpptäitena tuleb kasutada hästi tihenduvaid täitematerjale. Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EPN-ENV 7.1, ptk5. Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavaist masinaist, nagu näidatud järgnevas tabelis. Masinad Maks. kaal (kg) Tihendatava kihi paksus, maks.(m) Kõrgus toru pealt (m) 0,3-1,00 Vertikaalne vibraator 60 0,4 Vibraatorplaadid 300 0,3 Vibraatorrullid 600 0,3 Kõrgus toru pealt (m) >1,00 Vertikaalne vibraator 200 0,5 Vibraatorplaadid 750 0,5 Vibraatorrullid >600 0,5 Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 29/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, viib Töövõtja pinnase tihendamise operatsioonid läbi nii, et ei kahjustaks torustikku ning saavutaks nõutava pinnase taastamise. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor - test) peab tiheduse määramiskatsel olema 98%. Töövõtja peab seda tulemust tõestama ja tegema tagasitäitetöödel pidevat kontrolli peale iga kihi tihendamist. Kontroll tuleb teostada vähemalt kalibreeritud penetromeetriga ja pidada katsete protokolli, milles on näidatud katse tegemise koht, aeg ja tagasitäitekiht. Inseneril on õigus nõuda tihendatuse kontrolli tegemist Töövõtja poolt tema juurestolekul või ise see teostada. Töövõtja kannab kuni garantiiperioodi lõpuni tagasitäite teostuse eest vastutust ja kannab vastavad kulud ning täidab vajadusel kaeviku uuesti ja teostab nõutavad tööd, et tagada aktsepteeritav pinnase seisukord kõikjal tööpiirkondades, kõik vajalikud lisamaterjalid hangitakse ilma täiendavate kulutusteta Tellijale. Kõiki teekatte sissevajumisi, mis tekivad garantiiperioodil, käsitatakse mehaanilise tihendamise puudustena. Töövõtja on kohustatud sellised sissevajumised remontima ilma täiendavate kulutusteta Tellijale. 5.1.12 Lõpptäide mitteliiklusaladel Mitteliiklusaladel kehtivad samad nõuded, mis liiklusaladel, kuid tihendusaste ei pea ületama 95%. Torustiku kulgemisel sellisel heakorrastamata alal, kus täite vajumine on aktsepteeritav, võib Insener teha mööndusi lõpptäite materjali ja selle tihendamise osas. 5.1.13 Deformatsioonid Torustikes võib esineda kaht tüüpi deformatsioone: • ülddeformatsioon • kohtdeformatsioon Ülddeformatsiooni põhjustab algtäitekihi vajumine. Kohtdeformatsiooni põhjustab sängitusmaterjali halb kvaliteet. Ülddeformatsiooni mõjutavad tegurid: • sängituspinnase tihedus. See tähendab , et mida väiksem on sängituspinnase tihedus optimaalse tiheduse suhtes, seda suurem deformatsioon võib tekkida; • toruklass (SN4, SN8). See tähendab, et mida väiksem on rõngasjäikusklass, seda suurem deformatsioon võib tekkida; • pinnase tihendamine toru külgedel. Pöörata erilist tähelepanu toru külgede ja „kaenlaaluste“ täitmisele ning ühtlasele tihendamisele. Eesmärgiks on saavutada tingimus, kus põhjavee ja pinnase surve jaotuks toru pinnale võimalikult ühtlaselt. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 30/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Deformatsioon on minimaalne , kui sängituspinnas tihendatakse nii hästi, et hilisem vajumine on väike. Hea tulemuse saavutamiseks on soovitatav kasutada sängituspinnast, mis on iseenesest ilma tihendamiseta tihe (peenkillustik) või hästi tihendatav. Torustikalus peab taluma koormusi deformeerumata. Uue torustiku lubatud paigaldamisjärgne deformatsioon: NAL PVC – torude puhul 8% Pragma PP- torude puhul 9% Maa sisse paigaldatud toru ülddeformatsioon võib suureneda seni, kuni torule mõjuvad vertikaal- ja horisontaaljõud saavutavad tasakaalu. Torude deformatsiooni uuringud on näidanud, et tavaliselt seiskub toru deformatsioon 1-2 aasta möödudes paigaldamisest, kui torule väljapoolt mõjuvad jõud sealjuures ei muutu. Lubatud deformatsioonide piirväärtuse määrab see , et planeeritud ekspluatatsiooniaja (50 aastat) jooksul ei tohi see ületada 15%. Kohtdeformatsiooni mõjutavad tegurid: • suured teravate nurkadega kivid sängituspinnase alumises kihis • liiga vähene algtäitematerjali kiht toru peal Kui kohtdeformatsiooni põhjustab otse toru peal olev kivi, on selge, et selle kivi igasugune allapoole nihkumine üha suurendab deformatsiooni. Lubatud kohtdeformatsiooni suurust ei ole normides määratletud. Kohtdeformatsiooni kohta võib siiski öelda järgmist: • kohtdeformatsioone põhjustab tavaliselt torustiku halb paigaldamine ning seda on loomulikult võimalik vältida; • kui toru >8% suurune kohtdeformatsioon avastatakse kohe pärast uue torustiku paigaldamist, võib soovitada üleskaevamist; • kui avastatakse toru <8% suurune kohtdeformatsioon, koht tähistatakse ning vaadatakse enne garantiiaja lõppu uuesti üle. Kui deformatsioon on suurenenud >8%, võib soovitada üles kaevamist; • kahtluse korral pidage nõu torumüüjaga. Torude deformeerumise kontrollimine Deformeerumise kontrollimise eesmärk on väikseima siseläbimõõdu või suhtelise deformatsiooni kindlakstegemine. Suhtelise deformatsiooni määramise põhimõte. Suhteline deformatsioon: Max def. = toru kesk. siseläbim(mm) – paig.torust.väik.mõõdet.siseläbim. x 100 Toru kesk.siseläb.= toru keskmine siseläbimõõt Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 31/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 5.1.14 Torude transport ja ladustamine objektil Eesti praktika näitab, et plasttorusid transporditakse ja ladustatakse sageli mitte nõuete kohaselt ja seega antakse võimalus torude mehaaniliseks vigastamiseks. Mehaaniliselt vigastatud toru ei vasta enam standardile ja selle otstarbeline kasutamine ei ole lubatud. Transportimise meelespea: • kasutage lamedapõhjalise transpordialusega veokeid • transpordialusel ei tohi olla teravaid esemeid, mis võivad toru vigastada, • võimalusel kasutage torude kaitseks puitraame • enne transportimist kinnitage torud korralikult • torud ei tohi jääda püsivasse paindesse rohkem kui lubatud • muhviga toruots ei tohi jääda koormuse alla. Hoiustamise meelespea: • kimpudes ja lahtised torud peab ladustama tasasele pinnale, mis on puhastatud kividest ja teravatest esemetest • torud ladustada vähemalt 50 mm laiadele puitlattidele, mille vahe ei tohi ületada PVC NAL torude korral 3,0m ja PP torude korral 2,0m. • kui torusid hoitakse virnas, et tohi virna kõrgus ületada PVC NAL torude korral 2,6m ja PP torude korral 2,8m. • torud ei tohi jääda püsivasse paindesse rohkem kui lubatud • virnas olevate torude muhvid ei tohi toetuda otseselt teineteise peal. Laadimise meelespea: • torusid võib laadida käsitsi, kuid ei tohi lohistada ega visata • kui torusid teisaldatakse mehaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada vaid selliseid tõstetroppe ja muud varustust , mis ei kahjusta torusid. Plasttorude painderaadius ja löögikindlus sõltub temperatuurist. Eriti ettevaatlik tuleb torude käsitlemisel olla miinuskraadide juures. Alates -15C tuleb jälgida tootjapoolseid juhiseid. Eeltoodud juhised on tuletatud Euroopa standardist prENV 1046 ja Soome juhendist RIL77. 5.1.15 Torustike paigalduse järelvalve ja paigaldusjärgne kontroll Et paigaldamine vastaks lepingus sätestatud/defineeritud kvaliteeditasemele, on otstarbekas torustiku rajamist kontrollida. Miinimumjärelvalve eest kannab hoolt tellija esindaja, kes külastab objekti kogu ehitusperioodi vältel. Lisaks võib ehitusettevõtja määrata oma järelvalvaja. Paigaldamisaegne järelevalve annab reeglina positiivse majandusliku efekti tänu vigade arvu vähenemisele, rajatise kestvuse pikenemisele ning paremale kvaliteedile. Seega on mõistlik paigaldamisaegsesse järelvalvesse suhtuda kui kasulikku investeeringusse, mitte kui tarbetusse kulutusse. Paigaldusjärgset torustikku on võimalik kontrollida kolmel viisil: • tiheduse kontroll • CCTV- vaatlus ( kaameravaatlus) Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 32/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 • Deformatsioonide kontroll Paigaldusjärgse kontrolli meetodid ja kulud on soovitav tellija ja ehitusettevõtja vahel kokku leppida enne torustike rajamist. 5.1.16 Uute torustike rajamine kinnisel meetodil 5.1.16.1 Üldist Tuleb kasutada torusid, mis on torude valmistaja poolt ette nähtud kinnisel meetodil paigaldamiseks (Töövõtja peab andma Insenerile üle seda tõestava sertifikaadi) ja nendele torudele tuleb saada Inseneri kooskõlastus. Töövõtja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike liikumiste ärahoidmise eest. Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde teostamise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 3 mm. Töövõtja paigaldab mõõteseadmed, võtab lugemid ja ning esitab mõõtmistulemused Insenerile. Need toimingud on mõeldud Töövõtja seiresüsteemi täiendamiseks ning ei vabasta Töövõtjat tema lepingulistest kohustustest. Instrumentidelt lugemite võtmine peab toimuma Töövõtja poolt kaheksa nädala jooksul pärast torustiku paigaldamist, et olla kindel kahjuliku pinnasevajumise puudumises. Töövõtja kannab täielikku vastutust taastamistööde teostamise eest, kaasaarvatud teekatte uuendamise eest, kui registreeritud pinnase vajumine on suurem kui 3 mm. Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889- le. Järgida tuleb torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid. 5.1.16.2 Suundpuurimine On eeldatud, et Tellija poolt antav geoloogiline ja pinnase omadusi käsitav informatsioon on piisav sobiva puurimisseadmestiku valikuks. Siiski on puurimistööde tegemine täielikult Töövõtja risk ja Tellija ei vastuta võimalike takistuste eest puurimistööde sooritamisel. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatud torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Puurimisel tuleb kasutada puurimislahust – vee ja betoniitsavi segu. Üleliigse puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 33/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Kõik sundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse põkk - keevitusega. Töövõtja hangib torude ühendamiseks sobiva põkk- keevitusaparatuuri. Ühenduse peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsetele PN 10. Põkk– keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. 5.1.16.3 Muttimine Lühikestel lõikudel on survetorustiku paigaldamisel lubatud kasutada muttimist. Enne muttimist tuleb töö kooskõlastada inseneriga. 5.2 Heakorra – ja taastamistööd 5.2.1 Üldist Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. 5.2.2 Muru rajamine ja taastamine Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 200 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Kasvupinnas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Muru külvinorm on 20…30 g/m². Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohtu ja teostama esimesi niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. 5.2.3 Taastamistööd väljaspool heakorrastavat ala Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab insener. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 34/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 5.2.4 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Tööandja omal kulul asendama. Kahjustatud objekt loetakse lõplikult korrastatuks vaid juhul, kui nii Insener kui kahjustatud objekti valdaja on taastamise tulemused heaks kiitnud. 6 Materjalid ja tooted 6.1 Üldnõuded Kõik Püsivasse Töösse kaasatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb Inseneri nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Töövõtja peab kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama Insenerile informatsiooni (sertifikaadid, paigaldusjuhendid .), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või ette nähtud Tellija Tingimustes. Muuhulgas tuleb järgida MKMm nr 123, 04.05.04. nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohase tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE- märgistuse osas. Vajadusel võib Insener nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija tingimustele. Samuti võib Insener inspekteerida materjale ja tooteid nende valmistamise asukohas. Töövõtja on Inseneri vastava nõudmise korral kohustatud tagama Insenerile juurdepääsu materjali või toote valmistuspaika. Seadmete (pumbad, mootorid jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi- ja hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja Insenerile tõendama enne seadmete tarnimist. 6.2 Torustikumaterjalid 6.2.1 Üldist Lahtisel meetodil rajatavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks võib kasutada ainult ühekihilisi siledaseinalisi või ribijäigastatud PVC torusid. Vee- ja survekanalistatsiooni torustike ehitamiseks, samuti kinnisel meetodil rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks võib kasutada ainult HDPE torusid. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 35/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Joogiveetorustike minimaalne surveklass peab olema PN10, toorvee ja survekanalisatsioonitorude surveklass peab olema minimaalselt PN 6. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseinspektsioon, esitades Insenerile sellekohase dokumendi koopia. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele. Need juhised antakse ka Insenerile, kel on alati õigus kontrollida pakendit, transporti ja ladustamist. Tuleb silmas pidada, et torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päiksekiirgus. Torud, mis ei vasta ülaltoodud nõuetele, praagitakse välja ning neid töödel kasutada ei tohi. 6.2.2 Kõrgsurve polüetüleenist (HDPE) torud ja toruliitmikud HDPE torud peavad olema toodetud vastavalt standardile ISO 4427 või EN 12201. Torud, mille de on suurem kui 110 mm, tarnitakse 12 m pikkuste torulõikudena, kui need on ettenähtud paigaldamiseks lahtise kaeviku meetodil. Torud, mis on ette nähtud paigaldamiseks kaevikuta meetodil, võivad olla tarnitud kas trumlile keritult või rullikeeratult. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. PE torustikke võib ühendada ainult põkk- või muhvkeevituse teel. Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle krae kinnitada torule põkk- või muhvkeevituse abil. 6.2.3 PVC torud ja toruliitmikud PVC torud ja toruliitmikud peavad olema valmistatud plastifitseerimata polüvinüülkloriidist (PVC-u) ja toodetud vastavalt standardile EN 1401. PVC torud peavad olema muhvotsliitega ühendatavad, rõngasjäikusega SN8, tarnitud sirgete torulõikudena pikkustega 3 või 6 m, varustatud kummitihenditega. PVC torud peavad vastama järgmistele näitajatele: • Purustav tõmbetugevus (23° C) 53 MN/m² • Purustav tõmbejõud 45 MPa Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 36/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 • Elastsusmoodul 3060 MPa • Survetugevus 55 MN/m² • Põikdeformatsioonitegur 0.35 • Löökpaindetugevus 23° C juures (sälkamisega) 0.08 kJ/m² • Erikaal 1410 kg/m³ • Pehmenemistäpp (ISO 306: 1994 meetod B120) 77° C • Termilise joonpaisumise koefitsient 7.8 (x10-5/° C) Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, põlved, otsakorgid jne peavad vastama samale standardile kui torudki ning olema valmistatud sama tootja poolt. Tootja, toru materjal ja standard peab torudel ja liitmikel olema selgelt näidatud. Inseneril on õigus CCTV uuringu käigus avastatud defektide puhul nõuda torustiku või liitmiku väljavahetamist. 6.2.4 Liitmikud Ühendused olemasolevate tarnetorudega tuleb teostada vastavalt selleks tööstuslikult valmistatud liitmikega. Kõik selliste ühenduste tegemiseks kasutatavad elemendid tuleb kooskõlastada Inseneriga. Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092-1:2002, BS EN 1515-1:2000, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316 (A4). Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv ja suurus, ääriku paksus jne). Vahetihendid peavad vastama EN 1514 Osadele 1-4, sarnaselt roostevaba terasest torudele. PVC torude liited peavad olema mehaaniliselt ühendatud. 6.2.5 Siibrid ja maakraanid Eriliselt peab tarvikute valikul veenduma selles, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi ei otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ja ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN 10 ja reovee torustike puhul vähemalt PN 6. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 37/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 6.2.5.1 Siibrite tüübid • Kummikiilsiiber- lubatud kasutada nii joogivee kui ka reovee torustikel, järgida tuleb ainult tihendi materjalide vastavust vedeliku omadustele; • Nugasiiber- lubatud kasutada reoveepuhasti hoonesiseste tehnoloogiliste torustike sulgarmatuurina; • Kuulkraan- kasutusvaldkond: torustike tühjendusotsad, proovivõtmiskohad, õhueraldus jms. ei kõlba reoveetorustike sulgarmatuuriks. Lubatud kasutada joogivee ja toorvee puhul; • Pöördklapp- kasutatakse ainult joogivee ja toorvee sulgarmatuurina puurkaev-pumplate, II astme pumplate ja veetöötlusjaamade hoonesisestel torustikel. Siibrite paiknemiskohtade tuleb jälgida järgnevat: • Hoolduse teostamise võimalust; • Piisava ruumi nõuet montaažmuhvi hoolduseks; • Piisav ruum siibrite demonteerimiseks; 6.2.5.2 Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele: • Spindlid peavad olema roostevaba terasest EN 1.4021 või vastav, pikaajalise vastupidavusega; • Õlirõngad valmistatud materjalist EPDM; • O- rõngad materjalist NBR; • Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; • Tagumine tihend materjalist EPDM; • Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677; • Lametihend materjalist EPDM; • Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti); • Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM; • DIN 2501 äärikud; • Reovete puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 38/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 6.2.5.3 Nõuded maasiibritele Maa-aluste survetorustike sulgarmatuurina, kui pole teisiti spetsifitseeritud, kasutatakse kiilsiibreid. Siibrid peavad olema elastse tihenduspinnaga, lühikest tüüpi, kui pole teisiti määratletud, järgmise spetsifikatsiooniga, vastavalt DIN 3352-le. Arvutuslik rõhk on PN 10. Korpus Malm GGG (GGG 400 – DIN 1693 või vastav) värvkate 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677 Spindel - teras AISI 316 või vastav Siibripõsed - GGG 400 kaetud materjaliga NBR Mutter - pronks Siibripõsed peavad olema vahetatavad ja keeratavad korpusesse. Siibrid peavad olema äärikutega. Kõik siibrid peavad olema varustatud seadmestikuga maa-aluseks paigalduseks (samuti spindli pikendus), mis on korrosioonikindel ja varustatud kaitsetoruga (plastik), toru kattega, ühendushülsiga ja roostevabast terasest (min. AISI 304) spindlikaitse tihvtidega. 6.2.5.4 Siibrite tööorganid – käsirattad Käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Siiber peab olema valmistatud nii, et päripäeva keerates see sulgub aga vastupäeva keerates avaneb. Käsiratta suurus peab olema valitud selliselt, et avamiseks vajalik jõud ei ületaks 200 N. 6.2.6 Tuletõrjehüdrandid Hüdrandid valida vastavalt SMm 18.08.2010 nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ nõuetele. 6.2.7 Siibrite ja hüdrantide tähistamine Hüdrantide tähistamine vastavalt SMm 18.12.2007 nr 81. Siibrite täpne asukoht ja sügavus torustikul märgitakse tahvlitele, mis kinnitatakse kindlate maapinnal olevate struktuuride külge, nagu seinad, postid jne.. Siibrite tähistamine on vajalik Inseneri poolt määratud kohtadel (üksikult kulgevatel survetorustikel). Informatsioon tahvlil peab sisaldama järgmist: • Toru läbimõõt, materjal • Kaugus tahvlist • Paigalduse tüüp • Paigaldussügavus (mõõdetuna toru pealt) Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 39/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 6.2.8 Kanalisatsioonikaevud 6.2.8.1 Üldist Kanalisatsioonikaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud, kui pole teisiti spetsifitseeritud, kas HDPE-st või PP-st, vastavalt EN 13598-le. Kanalisatsioonikaevud peavad olema veekindlad ja teleskoopilised. Teleskooposa pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellisena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevud peavad vastama standardile SFS 3468. 6.2.8.2 Tellija erinõuded kaevudele Kaevudesse, kuhu hoolduspersonal võib sisse minna, peab augu läbimõõt olema vähemalt 800 mm. Plastmassist kaevude luugi suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Kaevu põhja tehakse põhjarenn, kui kaevu suubuva peatoru põhi on 0-800 mm kõrgemal väljuvast peatorust. Sõltuvalt siseneva ja väljuva toru kõrguste vahest antakse põhjarennile horisontaalsuunas kalle, mis ei tohi siiski olla suurem kui 1:3. Kui kõrgustevahe on suurem kui 800 mm, siis ühendatakse kaevu suubuv toru langusega enne kaevu suubumist koos võimalusega torustiku pesuks. Betoonkaeve tuleb kasutada erandjuhtudel. Kõik betoonist kaevud ja kambrid peavad olema eelvalatud elementidest või kohapeal valatud betoonist. Eelvalatud elemendid peavad olema varustatud tihendiga ja korraliku valtsiga tihendi jaoks. Enne kaevu paigaldamist tuleb saada heakskiit Insenerilt. Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest). 6.2.8.3 Kaevud ja kontrolltorud Kaevu ja kontrolltoru eesmärk torustikul on sama- nende abil peab olema võimalik jälgida torustiku tööd ja nende kaudu saab teostada torustiku pesu. Kaevudena kasutatakse kas teleskoopseid tehases valmistatud elementidest kaevusid, mille läbimõõt on minimaalselt De 400/315 mm ja kontrolltorudena valmistorusid De200/160. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 40/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 6.2.8.4 Kaevuluugid ja luugiraamid, kaped Kaevuluugid ja tänavakaped peavad olema malmist, ümmarguse kujuga ja toodetud vastavalt EN 124-le. Kõik kaevuluukide raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad“). Sajuvee äravooluavad tänavail ja restkaevuluugid peavad olema nelinurkse kujuga ja toodetud vastavalt EN 124-le. Kõik kaevuluugid peavad olema klassist D400 (EN124). 7 Katsetused ja kontrolltoimingud 7.1 Üldist Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja insepekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates Tellija Tingimustes ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja kulul Inseneri ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Töövõtja peab Inseneri teavitama piisavalt varakult oma kavatsustest katset või kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõppe edukalt, on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul. Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi või kontrolltoiminguid (mida ei ole nõutud käesolevates Tellija Tingimustes või seadusandluses), kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sellisel juhul, kui katsetuse või kontrolltoimingu tulemusena ilmneb katse või kontrolltoimingu objekti mittevastavust seadusandluses või Tellija Tingimustes fikseeritud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul. 7.2 Torustike katsetused ja kontrolltoimingud 7.2.1 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kaameravaatlus Pärast torude paigaldamist, tarne- ja harutorustike ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja igale torustikulõigule sisemine videouuringu värvitelevisioonikaamera abil. Inseneri tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneril jälgida uuringuprotsessi. Kui torusektsioonide ja/või ühenduste nähtavus jätab vaatlusel soovida, võib osutuda vajalikuks torustike puhastamine ja kontrollitavast süsteemist vee möödapumpamine, mis toimub Töövõtja kulul. Lõpliku videouuringu läbiviimise ajal ei ole vee voolamine torustikus lubatud, kuna see võib torulõikude ja haruühenduste uuringut segada. Kui toru ei ole vahetult enne uuringu tegemist läbi pestud, tuleb torusse enne uuringut last vette, et teha kindlaks kalde vigu. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 41/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistu ühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud videolindid ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h defektide loetelu ja kallete graafik). Lindid, mis ei anna fokuseeritud, korralikult valgustatud ja nähtavat pilti torustikust, kõrvaldatakse. Kõlbmatuks tunnistatud TV videouuringud tehakse uuesti ning see toimub Töövõtja kulul. 7.2.2 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavus katse Katsetused viiakse läbi vastavalt EN 1610-le. Pärast edukaid katsetusi ühendatakse torustikulõik süsteemiga ning ajutise torustiku võib lahti ühendada. 7.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimine Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Inseneril on õigus kahtluse korral teostada katse spetsiaalse kalibreeritud silindri läbivedamisega torust. Kui katse ebaõnnestub, on Inseneril õigus torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). 7.2.4 Vee- ja survekanalisatsioonitorustike survekatse Paigaldatud torustik (s.h, on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümber ühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle ning, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Plastiktorudele (HDPE, PVC), kõik läbimõõdud, on nõutav kaks katsetust: Eelkatse: kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul, max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC), 0.1 bar rõhukadu tunnis (HDPE), Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu: • ≤ DN 200 3h Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 42/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 • > DN 200 6 h Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN 10 torustiku puhul). Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. 7.2.5 Veevarustustorustike desinfitseerimine ja läbipesu Torustikud ühendatakse ühisveevärgiga ja Töövõtja vastutab kõigi veega kontaktis olevate torulõikude osade põhjaliku puhastamise ja desinfitseerimise eest. Töövõtja steriliseerib vajadusel torustikud, täites need veega, millele on lisatuid steriliseerivat ainet (nt kloori). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine kontaktaeg, mis peavad olema sellised, et ei põhjusta torustiku sisemiste osade korrosiooni, esitatakse Töövõtja poolt kooskõlastamiseks Insenerile. Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb süsteem läbi pesta. Pärast läbipesu võetakse Töövõtja kulul torustikust veeproovid bakterioloogilise analüüsi tegemiseks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse rahuldavad tulemused. Kõik kulud, mis tulenevad selliste protsesside kordamisest, kannab Töövõtja. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendataks torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingutud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõttele. 7.2.6 Kaevude tiheduse kontroll Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 43/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 7.3 Tagasitäite ja asfaltkatte killustikaluse katsetamine Mittesidusast vähese jämeosiste sisaldusega pinnasest (liivast) tagasitäidet katsetatakse käsipenetromeetriga. Töövõtjal peab olema piisav arv käsipenetromeetreid ehitusplatsil kasutamiseks tihendamisprotsessi kestel. Nõutav on alustäite II etapi ja iga lõpptäitekihi tiheduse kontroll ja selle kohta päeviku pidamine. Inseneril on õigus nõuda tiheduse kontrolli juures viibimist ja oma testinstrumendiga kontrollida tihedust. Kahtluse korral on Inseneril õigus nõuda lahtikaevamist selleks, et kontrollida tagasitäite alumisi kihte. Tagasitäitematerjali puhul, mille tihendamist ei saa penetromeetriga kontrollida (kruus), tuleb tihendamise kvaliteeti kontrollida elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector-2 vms). sellisel juhul peab nõutav tihendusteguri 0.98 puhul ΣE/3:E(2) olema mitte üle 1.3. Töövõtja peab kontrollima asfaltkattega teede ja platside alust pinda elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector-2 vms). Kontrolli juures peab viibima Insener. Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastustava isiku poolt, vajadusel ka muude isikute poolt. Testiprotokollid tuleb edastada igapäevaselt Insenerile. Insener võib täiendavalt nõuda testide teostamist iga 20 m järel tema poolt näidatud kohtades. Katsetamise tiheduse ja katsepunktide asukohad määrab Insener. Üldjuhul viiakse selliseid katsetusi läbi igal päeval, mil tihendamistööd toimuvad. Töövõtja peab tagama katsetuste läbiviimiseks vajaliku varustuse ja spetsialistide olemasolu. 8 Töövõtja tegevused enne töödega alustamist Töövõtja peab enne töödega alustamist lähtuma Rõuge ehitusmääruses toodud nõuetest ning: 1. Määrama töö korralduse ja ohutuse eest vastutava isiku objektil, ning edastama isiku andmed tellijale kirjalikult. Määratud isik peab vastutama kaevise ohutuse, muu tööohutuse ja töö korralduse eest objektil, ning viibima pidevalt kohapeal. Isik peab olema kompetentne antud valdkondades. 2. Edastama tellijale kirjalikult pinnase ladustamise platsi asukoha plaani ja kokkuleppe kinnistu omanikuga (kui vaheladustusplatsi on plaanis kasutada). 3. Filmima kogu tööpiirkonna, ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Eriline tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olemas suuteline ehitustööde ajal tõestama milline oli olukord enne töödega alustamist. 9 Ohutusnõuded süvendite ja kraavide rajamisel Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 44/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 • Süvendite ja kraavid, mis on kaevatud kohtadesse, kus liiguvad inimesed, peavad olema ümbritsetud märgistatud piiretega. • Süvendisse või kraavi laskumiseks peab kasutama vähemalt 0,6 m laiust käsipuudega töötreppi või redelit. Redel peab ulatuma üle kaevandi serva vähemalt 1 m võrra. • Toestamata püstseintega kraave tohib tihedasse sidusasse pinnasesse rootor- ja kraaviekskavaatoritega kaevata kuni 3 m sügavuseni. Kui kraavis töötavad inimesed, tulev ehitada toestus või kaevata nõlvad. • Talvel võib külmunud pinnasesse (välja arvatud kuiv liiv) toestamata süvendi kaevata vaid külmumissügavuseni. • Talvel kaevatud süvendid ja kraavid tuleb sula saabumisel või pärast pikka vihma üle vaadata ja vajadusel täiendavalt kindlustada. • Maa-aluste kommunikatsioonidele lähenedes tuleb nende asukoht märgistada ja mullatöid teha tööjuhi järelvalve all. Kaevata tohib vaid labidaga. • Väljavisatud pinnas peab olema nõlva servast vähemalt 0,5 m kaugusel, rasked esemed vähemalt 1 m kaugusel. • Rahnud ja kivid tuleb kaevise seinast eemaldada, tundmatute maa-aluste objektide puhul tuleb töö kuni nende laadi väljaselgitamiseni katkestada. • Kaevamisel peab arvesse võtma pinnase iseloomu ja kaevendi sügavust. Liiga järsu kaldega sein võib variseda . Ohu korral tuleb libisemise ja kukkumise vältimiseks kasutada redeltreppe ja kaitsevöid. Tööliste liikumine kindlustatud nõlvadel ilma redeltreppideta on keelatud. • Kaevamismasinate (ekskavaatorid , buldooserid, skreeperseadmed jne) töötsoonis ei tohi viibida ega teha muid töid. • Niiskunud savistesse pinnastesse rajatud süvendite või kraavide nõlvade kallet tuleb vähendada loomuliku kaldeni. Töötamisel tuleb olla eriti ettevaatlik: tööjuht peab enne tööpäeva algust pinnase üle vaatama ning rippkallaste ja pragude ääred alla lükkama. Varisemisohu korral tuleb tööd kuni pinnase kuivamiseni katkestada; kui seda teha ei saa, tuleb nõlva kallet vähendada. Transpordivahendite ja mehhanismide liikumine varisemisprisma piires on keelatud • Tugev vihm, külm ja sula, külmunud ja vesise pinnase vaheldumine, läheduses liikuvad masinad ja tehtavad lõhkamistööd, samuti varem kaevatud pinnas, hooned, ladustatud materjalid ja rasked transpordivahendid võivad kaevandi stabiilsust vähendada ja viia maalihkeni. 10 Liikluskorraldus • Kaevetööde piirkonnas tuleb objekt tähistada vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 16.04.2003.a. kinnitatud määruse, nr.69 “Liikluskorralduse nõuetele teetöödel”, alusel. • Kui tee või läbisõidutee kitseneb, siis peab kitsenemiskoht tähistatud märkidega 161…163 “Teekitsend”. Need pannakse asulates kui sõidutee laius väheneb vähemalt poole sõiduraja võrra. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 45/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 • Kui kitsenemise põhjustab kaevik peab tee ristisuunas olema piirestatud vähemalt kaeviku laiuses märkidega 648 ”Hoiatustara”, hoiatustõke või tähistatud hoiatusvahenditega ka pikisuunas. • Teega risti asetsevad tõkestus või hoiatusvahendid pannakse 30 km/h korral vähemalt 5m kaugusele piirestatud objektist või kaeviku servast. Teega risti asetseva tõkestus- või hoiatusvahendite külge pannakse märgid 421 või 422 “Ümberpõike suund”. 11 Töötervishoid ja tööohutus • Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust 8.12.1999.a. nr.377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” • Vastavalt sellele määrusele tuleb ehitise tellijal (omanikul) teatada ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust (vastav teate vorm on lisatud määrusele) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 töötajat. • Omanik ja töövõtja peavad tagama, et enne ehituse alustamist oleks koostatud tööohutuse plaan ja esitatud kõik abinõud, mida on vajalik rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse tagamiseks. • Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil isiku, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktilise kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile. Nõuded vee- ja kanalisatsioonisüsteemi teostusmõõdistustele. 12 Üldised nõuded teostusmõõdistusele 12.1.1 Üldiselt 1. Kõik projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostus-mõõdistada. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms). 2. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. 3. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 46/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 4. Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastripiirid, -tunnused ja lähiaadressid. 5. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 14.04.2016 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 12.1.2 Tellija erinõuded teostusmõõdistusele ja teostusmõõdistuse aruandele 1. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul, kui projektis vastav tähis puudub, määrab selle ehitaja. 2. Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikust näha olnud ehitatud torustiku trassiga lõikunud maa-alused tehnovõrgud. Tehnovõrguga lõikumiskohta esitatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja: - isevoolsete torustike korral toru põhja alla, - kütteveetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale, - eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile, - survetorude korral (vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru) toru peale, - üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja –kaablitoru korral tsentrile, - elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale. 3. Ehitatud rajatisest ja taustaelementidest eristatuna tuleb teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2m (nii kaevikuga paralleelsed kui ka lõikuvad). Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”. 4. Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur. Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Reoveepumplate sees paiknevate torustike skeeme ei ole vaja lahti joonistada ja plaanil esitada. 5. Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna millimeetrites (500; 800; 1000 jne). Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru läbimõõt (400/315; 560/500 jne). Mittesilindriliste ja erikujuliste kambrite mõõdud tuleb esitada välisgabariitidena millimeetrites. Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel välisläbimõõduna millimeetrites (De). Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement- ja keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna millimeetrites (DN). Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon kirjeldatud elemendi juurde. Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel on vaja esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang promillides (i = ...). Nii isevoolsetel, kui survetorudel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru mõõt ja materjal. 6. Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st et kõik torustiku lõigud peavad olema„otsapidi kokku snäpitud”. Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad füüsiliselt looduses paiknevad. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 47/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Värska alevik Värska aleviku Setomaa vald, Võru maakond Ühisveevarustus ja –kanalisatsiooni laiendus PÕHIPROJEKT Töö nr.JV-VK-04-2020 Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb pumpla hoone seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni või maasiibri leppemärgini katkematult, seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte, siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt peab aga asuma peatoru joonel. Tühja lõiku jääda ei tohi. Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu teljest kaevu teljeni või mõne muu sihtobjekti väliskontuurini. Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal kihil oma õiges asendis. 7. Mõõdistatud torustike kohta pikiprofiile koostada ei ole vaja. 8. Teostusmõõdistada tuleb kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised kuni arvestikaevu või reoveepumplani. Elektripaigaldiste teostusmõõdistused tuleb koostada eraldi aruannetena ning esitada lisaks tellijale ning kohalikule omavalitsusele ka Eesti Energia AS-ile vastavalt nende nõuetele. 9. Maapinna kõrgused lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Inseneri nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena teostusjoonised (ainult digitaalselt), kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud. 10. Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon. Haljastus, pinnakatted, piirded jne. 11. Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks digitaalfoto JPEG (.jpg) formaadis. Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid. Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhi ülespoole). Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud). Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne. Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates. Juhul, kui projektis ei ole toodud mõnele ehitatud sõlmele tähist, määrab tähistuse ehitaja. Tuletõrjehüdrantide kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka hüdrandi tühjendustorustik. Koostas J.Vene Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2020 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 48/116 Reg.12068470 Võru maakond 15.06.2020 Koostas J.Vene  Jaan Vene Teie 04.06.2020 Jaan Vene Projektbüroo OÜ [email protected] Meie 30.06.2020 nr 15-2/20/7989-4 Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 18178 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 18178 km 1,15; km 1,49; km 1,63; km 1,79 ja km 1,96; km kinniselt, kaitsetorus, km 1,15-1,96 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Jaan Vene Projektbüroo OÜ töö nr JV-VK-04-2020 „Värska aleviku ühisveevarustus ja -kanalisatsiooni laiendus“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: 18187 Värska-Ultina tee reaalservituudi kaart 3.pdf 18187 Värska-Ultina tee reaalservituudi kaart 4.pdf 18187 Värska-Ultina tee reaalservituudi kaart 5.pdf 18187 Värska-Ultina tee reaalservituudi kaart 2.pdf 18178 Värska-Ultina tee T11 reaalservituudi kaart ... 18187 Värska-Ultina tee reaalservituudi kaart 1.pdf JVVK042020_PP_VK-6-02.pdf JVVK042020_PP_VK-6-03.pdf JVVK042020_PP_VK-6-04.pdf JVVK042020_PP_VK-6-05.pdf JVVK042020_PP_VK-6-07.pdf JVVK042020_PP_VK-6-08.pdf JVVK042020_PP_VK-6-09.pdf JVVK042020_PP_VK-6-10.pdf JVVK042020_PP_VK-6-11.pdf JVVK042020_PP_VK-6-12.pdf JVVK042020_PP_VK-6-13.pdf JVVK042020_PP_VK-6-14.pdf 2 (4)  JVVK042020_PP_VK-6-15.pdf JVVK042020_PP_VK-6-16.pdf JVVK042020_PP_VK-6-18.pdf JVVK042020_PP_VK-6-19.pdf JVVK042020_PP_VK-6-20.pdf JVVK042020_PP_VK-6-21.pdf JVVK042020_PP_VK-6-23.pdf JVVK042020_PP_VK-6-24.pdf JVVK042020_PP_VK-6-25.pdf JVVK042020_PP_VK-6-26.pdf JVVK042020_PP_VK-6-27.pdf JVVK042020_PP_VK-6-28.pdf JVVK042020_PP_VK-6-29.pdf JVVK042020_PP_VK-6-30.pdf JVVK042020_PP_VK-6-32.pdf JVVK042020_PP_VK-6-33.pdf JVVK042020_PP_VK-6-35.pdf JVVK042020_PP_VK-6-34.pdf JVVK042020_PP_VK-6-31.pdf JVVK042020_PP_VK-8-01.pdf JVVK042020_PP_VK-8-02.pdf JVVK042020_PP_VK-8-03.pdf JVVK042020_PP_VK-8-04.pdf JVVK042020_PP_VK-8-05.pdf JVVK042020_PP_VK-4-02.pdf JVVK042020_PP_VK-4-03.pdf JVVK042020_PP_VK-4-05.pdf JVVK042020_PP_VK-4-06.pdf JVVK042020_PP_VK-4-07.pdf JVVK042020_PP_VK-4-08.pdf JVVK042020_PP_VK-4-04.pdf JVVK042020_PP_VK-4-09.pdf JVVK042020_PP_VK-4-10.pdf JVVK042020_PP_VK-4-11.pdf JVVK042020_PP_VK-4-12.pdf JVVK042020_PP_VK-4-13.pdf JVVK042020_PP_VK-4-14.pdf JVVK042020_PP_VK-4-16.pdf JVVK042020_PP_VK-4-15.pdf 3 (4)  JVVK042020_PP_VK-3-01_Seletuskiri.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 4 (4)