Kiri

Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 11.02.2020 nr 1.1-10/1056-1 Kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid ja omavalitsusliidu juht Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda hiljemalt 11 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest eelnõude infosüsteemi (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) VTK kooskõlastustabel 4) kavand 1 - kohanimenõukogu põhimäärus; 5) kavand 2 - kohanimeregistri põhimäärus. Martin Kulp 6113097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Maa-amet Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituut Kultuuriministeerium Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 2  EELNÕU 31.01.2020 Kohanimeseaduse muutmise seadus § 1. Kohanimeseaduse muutmine Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Kohanime õiguslik staatus Kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 4 ja 51, § 6 lõigetes 3, 6, 8 ja 9 ning § 22 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohalik omavalitsus“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Rööpnime määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus küsima arvamuse kohanimenõukogult.“; 4) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2, § 18 lõikes 3 ja 4 ning §-s 19 asendatakse sõna „volitatud“ sõnadega „vastutav või volitatud“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Maa-amet“; 6) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Kohanimenõukogu moodustab ja selle liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister. (2) Kohanimenõukogu põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 7) paragrahvi 21 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) esitab nimevaidlustes seisukohti;“; 8) paragrahvi 24 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kohtuväliselt või“; 9) paragrahvi 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kohanimemäärajaks on kohaliku omavalitsuse üksus, võib tema otsuse peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide esitamise õigus on lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud juhtudele ka isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutamisega. Vaide lahendab kohaliku omavalitsuse üksus.“; 11) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vaidlust lahendav organ peab enne otsuse tegemist küsima kohanimenõukogu arvamust.“; 12) seadust täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses: 1 „§ 241. Arvamuse küsimine nimevaidluses (1) Kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidluse osas võib füüsiline või juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või kohus küsida kohanimenõukogu kaalutletud seisukohta (edaspidi arvamus). (2) Lõikes 1 nimetatud arvamuse küsimisel peatub kohanimemääraja otsusele vaide või kaebuse esitamise või selle lahendamise tähtaja kulgemine alates arvamuse küsimiseks pöördumisest kuni käesoleva seaduse § 242 sätestatud kohanimenõukogu arvamuse teatavaks tegemiseni. (3) Kohanimenõukogu teavitab haldusorganit lõikes 2 sätestatud vaide esitamise tähtaja peatumisest viivitamata. § 242. Arvamuse esitamine või sellest loobumine (1) Oma arvamuses annab kohanimenõukogu soovitusi ja teeb ettepanekuid kohanime ja selle määramise vastavuse tagamiseks käesolevas seaduses sätestatud nõuetega. Arvamus esitatakse poolte asjaolude ja tõendite põhjal või käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud teabe päringu alusel. Kohanimenõukogu arvamuse järgimine on soovituslik ning see ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. (2) Kohanimenõukogu annab arvamuse 30 päeva jooksul pärast vaidlevate poolte seisukohtade saamist. Kohtumenetluse raames annab kohanimenõukogu arvamuse kohtu määratud tähtajal ja tingimustel. Põhjendatud juhtudel võib kohanimenõukogu arvamuse andmise tähtaega pikendada. (3) Kohanimenõukogu arvamuse esitamise otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, mis kajastatakse eraldi arvamuse otsuse lõpus. (4) Kohanimenõukogul on õigus loobuda arvamuse esitamisest täielikult või osaliselt, kui: 1) vaidlus või selle osa, mille kohta arvamust küsitakse, ei puuduta kohanime määramist, ega käesolevas seaduses kohanimele sätestatud nõuete täitmist; 2) arvamust ei ole võimalik anda asjaolude ebaselguse tõttu; 3) vaidlev pool või vaidlevad pooled ei esita nimevaidluses oma seisukohta või loobuvad selle esitamisest. (5) Arvamuse või selle esitamise loobumise otsuse allkirjastab kohanimenõukogu esimees või tema asendaja ning see koosneb asjaolusid ja poolte seisukohti kirjeldavast osast, kohanimenõukogu põhjendustest ja resolutsiooniosa hinnangust või ettepanekust. (6) Arvamuse või selle esitamisest loobumise otsus toimetatakse pooltele kätte elektrooniliselt või posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui kahe tööpäeva jooksul pärast selle allkirjastamist.“; 13) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. 2 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2020. a 3  Kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse peamiselt kohanimeseaduses (edaspidi KNS või seadus) kohanimenõukogu vaidluste lahendamise korda, eesmärgiga loobuda vaidluste lahendamisel juriidiliselt siduva otsuse tegemisest. Teiste pigem tehnilist laadi muudatustega korrastatakse seaduse sätteid ja kõrvaldatakse mitmeid kitsaskohti. Kohanimenõukogu on Rahandusministeeriumi juures tegutsev Vabariigi Valitsuse moodustatud 11–15 liikmeline nõukoda, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade eksperdid (näiteks filoloogid, kartograafid ja kultuuriloolased). Eelnõuga tehakse 3 muudatust ja üksikud tehnilised parandused. 1. Eelnõu sisulise muudatusena muutub kohanimevaidluste lahendamise kord. Hetkel lahendab kohanimenõukogu kohtuvälise vaidlusorganina kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidluse, kui nimevaidluse poolteks on kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) või KOV ja füüsiline või juriidiline isik. Nimevaidlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses vaidemenetlusele kehtestatud korda, mis tähendab, et kohanimenõukogu võib KOV-i haldusaktile esitatud vaiet läbi vaadates tunnistada haldusakti või selle osa kehtetuks või teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Üldjuhul ei ole mitte ühelgi asutusel peale kohtu õigust kehtetuks tunnistada KOV-i haldusakte. Teine probleem seisneb asjaolus, et kui vaidlevad pooled otsustavad kohanimenõukogu otsuse omakorda halduskohtus vaidlustada, kaasab kohus kohanimenõukogu kohtumenetlusse vaidleva poolena (vastustajana), mitte enam sõltumatu eksperthinnangu andjana. Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt kohanimenõukogu enam vaideid ei lahenda ning vaiete lahendamine jääb haldusmenetluse seaduse mõttes kohasele tasandile – otsuse teinud KOV-ile. Kohanimenõukogu jääb KOV-i nõustama ning vajadusel annab nimevaidluses omapoolse kaalutletud seisukoha. Selliselt on nimevaidluse protsess lühem ja efektiivsem, kuid mis peamine, toimub õigel alusel ja õigel tasandil. 2. Tehnilisemat laadi muudatusena sätestab eelnõu senisest selgemalt kohanime staatuse. On esinenud juhtumeid, kus läbi nime soovitakse nimeobjektile anda õigusliku staatus ehk muuta nimeobjekti õiguste ja kohustuste režiimi. Seadus seda siiski ei võimalda, kuivõrd kohanimi ei saa anda objektile iseseivalt õigusi või kohustusi. Näiteks ei saa lautrit või sildumiskohta lugeda sadamaks sadamaseaduse mõistes pelgalt seetõttu, et koht on nimetatud sadamaks ja seeläbi asuda taotlema sellele õigusaktides nimetatud õigusi. Seaduse eesmärgiks on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. 3. Rööpnimede osas ei pea KOV enam taotlema ministrilt nõusolekult, vaid üksnes kohanimenõukogu arvamuse. Kui kehtiva korra kohaselt annab kohanimenõukogu arvamuse ministrile, siis edaspidi otse KOV-ile. Rööpnimesid määratakse kohtadele väga harva ja nime juures on oluline hinnata pigem selle keelereeglitele vastavust, mistõttu piisab täiesti kohanimenõukogu arvamusest. Muudatus vähendab rööpnime määramiseks kuluvat aega ka KOV-idele. 4. Eelnõuga määratakse riikliku kohanimeregistri vastutavaks töötlejaks Maa-amet, kes kehtiva 1 seaduse kohaselt on volitatud töötleja. Rahandusministeeriumil registriga praktilist rolli ei ole ning mõistlikum on ka registriga seotud vastutus anda üle Maa-ametile, kes haldab seda igapäevaselt ja hindab ka registri arendusvajadust. Seaduse § 17 lõikes 2 kohaselt säilib õigus nimetada ka volitatud töötleja. Eelnõu rakendusaktiga (kohanimeregistri põhimäärus) kavandatakse volitatud töötleja ülesandeid anda Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, kelle peamiseks ülesandeks on infotehnoloogilise haldamise ja majutusteenuse tagamine. 5. Lisaks tehakse eelnõuga veel mõned parandava ja täpsustava iseloomuga muudatused. Seadusest võetakse näiteks välja viide kohanimenõukogu liikmeskonna arvule ning kohanimenõukogu põhimääruse kinnitab edaspidi valdkonna eest vastutav minister, kelleks eelnõu valmimise hetkel on riigihalduse minister. Kohanimenõukogu liikmeskonda vähendada plaanis pole, aga vajadusel on see võimalik põhimääruse muudatusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097; e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Timo Torm (611 3037; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549 e-post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamine ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Eelnõuga tehakse muudatus kohanimeseaduse 1. septembril 2015. a jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 30.06.2015, 49. Eelnõu väljatöötamiseks on koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohane väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK). VTK kirjeldas kohanimevaidluste pidamise problemaatikat ja analüüsis õigusliku regulatsiooni muudatuste kõrval alternatiividena ka võimalust rahastuse suurendamiseks ja olemasoleva olukorra säilitamiseks. Mitteregulatiivsed lahendused probleemi ei lahenda, sest probleemi tingivad õiguslikud sätted. Seadus seob nimevaidluste pidamise haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud vaidemenetluse regulatsiooniga, mis on imperatiivse iseloomuga, mõeldud ennekõike haldusorgani enesekontrolli või vahetutult alluvate asutuste antavate haldusaktide kontrolliks. Vaidluste pidamine KNS alusel ei peaks olema seotud HMS-is sätestatud vaidemenetlusega, hindamata kohanimenõukogu õiguslikku ja sisulist valmisolekut vaidemenetlust läbi viia. Viimased kohtus vaidlustatud nimevaidlused (Madruse ja Sauna tänava vaidlused1) on vea 1 Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-875, leitav 2 avaldanud. Kohanimenõukogu peaks saama nimevaidlustes anda üksnes ekspertarvamusi ja jääma seda tehes täiesti sõltumatuks. Selleks on vaja nimevaidluste vaidemenetlusega seotud regulatsioon asendada mittesiduva arvamuse andmisega (sealhulgas kohtumenetluse käigus kohtule). VTK ja sellele esitatud märkustega saab tutvuda eelnõude infosüsteemi EIS veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7cd1c987-af6b-47b1-a00f-89ba30300d2e. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga muutub kohanimenõukogu täielikult sõltumatuks kohanimenõuandjaks, kes ise ei tegele enam menetleva organina vaidluste kohtueelse lahendamisega. Samuti ei osale kohanimenõukogu kohtuvaidlustes enam vaidleva poolena. Ühiskonnale on kohanimenõukogust kõige rohkem kasu, kui organisatsioon saab ennekõike tegeleda oma valdkonnateadmiste jagamisega ning anda nimevaidlustes oma ekspertarvamuse. Kohanimede kaitse kohtueelse nimevaidluste lahendamise kaotamise tõttu ei vähene, sest nimevaidluste lahendamine saaks olema tagatud läbi arvamuse andmise. Ära peaks jääma vaidluste menetlemine, mille roll jääks halduskohtule või vaidemenetluse korras otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV). Halduskohtul ja oma otsusele esitatud vaiet läbi vaataval KOV-il on jätkuvalt menetluse raames õigus küsida kohanimenõukogu arvamust. Samuti saavad jätkuvalt kohanimenõukogult arvamust küsida ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes leiavad, et KOV haldusakti andmine kohanime määramise kohta pole korrektne. Kohanimenõukogu annab vaidlusalases küsimuses pooltele õiguslikult mitte siduva arvamuse. KOV-il pole küll kohustust tehtud ettepanekutega arvestada, kuid arvamust saab käsitleda dokumentaalse tõendina, millele saab näiteks kohtumenetluses viidata. Samuti jätkab kohanimenõukogu KOV-ide ja kodanike nõustamist kohanimede osas enne nende määramist. Eelnõuga kavandatakse ka kohanimenõukogu arvamuse andmise ajaks vaide või kaebuse esitamise tähtaja (30 päeva) peatumist. Muudatus muudab nimevaidluste lahendamise protsessi selgemaks, lühemaks ja tagab vaiete lahendamise õiguslikult korrektsel alusel. Kaob ära vaidemenetluses tehtud otsuste õigusliku küsitavuse risk. Kohanimede kaitse tagatakse läbi sõltumatu ja usaldusväärse arvamuse andmise, mida on vaidlevatel pooltel (KOV ja isik) või vaidlusi lahendajal (KOV ja kohus) võimalik vaidlust lahendades kasutada. Nime staatuse selgem määratlemine vähendab vaidlusi ja täidab lünga mõiste määratlemisel. Selgelt sätestatakse põhimõte, mille kohaselt nimi ei saa reeglina määrata asja olemust, vaid nimi ise peaks tulenema asja olemusest. Kõik sellest reeglist mitte lähtuvad erandid peaksid olema selgelt sätestatud mistahes seaduses või seaduse rakendusaktides. See põhimõte kehtib ka täna, kuid paraku on tulnud kohanimenõukogul seda siiski läbi printsiipide ja KNS üldise loogika mõnedel juhtudel selgitada. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=210413335 ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium otsus nr 3-17-1068, leitav https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=211873258. 3 Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses muudetakse KNS ja teine sätestab nende muudatuste jõustumise aja. Eelnõu § 1 punktiga 1 määratletakse kohanime staatus. Eelnõu kohaselt on kohanimi ametlik või mitteametlik keeleline tähistus, mis aitab eristada objekti, kohta või selle osa teiste sarnaste seast. Kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. KNS määratleb mõistetena nimeobjekti, ametliku kohanime, mitteametliku kohanime ning muud seaduse rakendamise vaatest olulised mõisted, kuid pole määratlenud kohanime ega selle staatust. Kohanime määratlemine ja selle raames nentimine, et kohanimi iseseisvalt õigusi ja kohustusi tekitada ei saa, on osutunud vajalikuks, kuivõrd on esinenud olukordi, kus kohanimega soovitakse tekitada nimeobjektile nagu näiteks sadam, maantee või park eriõigusi toetuste taotlemisel. KNS mõte ei ole anda ühelegi nimeobjektile otstarvet, vaid ennekõike tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Teisisõnu öelduna, KNS eesmärk on tagada, et kohanimi vastaks objekti tegelikule olemusele. Kui nimeobjekt on olemuselt lauter või paadisild, ei saa selle nimetamisega sadamaks asuda sellele taotlema sadama staatust. Objekt ise peab vastama sadamaseaduses sätestatud sadama tunnustele, et see õigustaks sadama nime kasutamist. Erandite ettenägemine on võimalik vaid seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud juhtudel, näiteks olukorras, kus õigusakt määratleb objekti liigi teadlikult nime järgi ning sätestab ühtlasi sellega seonduvad õigused ja kohustused ise. Kohanime staatuse määratlemisega välditakse ennekõike olukordi, kus teatud objektidele soovitakse saada kas rahalisi toetusi või eriõigusi pelgalt läbi objekti nimetuse. Kui toetusmeetmeid reguleerivates määrustes või seadusandluses toetatavat objekti täpselt määratletud ei ole, on seda proovitud teha läbi kohanime. Kehtiva seaduse kohaselt on lisatavat põhimõtet võimalik järeldada üksnes seaduse mõtet ja eesmärki tõlgendades, mis jätab rohkem vaidlemisruumi. Sellised vaidlused on ajaressurssi arvestades korraga koormavad nii riigile, KOV-ile kui puudutatud kaaskodanikele. Eelnõu § 1 punktiga 2 tehakse seaduses läbivalt tehniline parandus, ning sõnastuse ühtlustamiseks asendatakse termin „kohalik omavalitsus“ terminiga „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes. Eelnõu § 1 punktiga 3 tehakse muudatus seaduse § 6 lõikes 7, mille kohaselt ei pea KOV kohanimemäärajana enam rööpnime määramiseks taotlema ministrilt nõusolekult. Küll aga säilib kohanimede korrektse keele- ja kultuurikasutuse eesmärgil nõue küsida enne otsustamist kohanimenõukogu arvamust. Kohanimenõukogu arvamuse järgimine ei ole siiski kohustuslik. Tegelikus elus ei ole rööpnimesid olulisel määral kohtadele antud ja nimede väärkasutuse või eksitamise risk on väike, mistõttu pole ministri nõusoleku nõudmine põhjendatud. Piisavaks võib lugeda kohanimenõukogu arvamust, kes vajadusel juhib KOVi tähelepanu nimega seotud asjaoludele või probleemidele. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 tehakse muudatused seoses riikliku kohanimeregistri vastutava ja volitatud töötlejaga. Kohanimeregistri vastutavaks töötlejaks saab eelnõu jõustumise järgselt Rahandusministeeriumi asemel Maa-amet (KNS § 17 lõige 3). Kehtiva õiguse kohaselt on Maa- amet volitatud töötleja. Rahandusministeeriumil registriga praktilist seost ei ole ning mõistlikum on ka kohanimeregistriga seotud vastutus anda üle Maa-ametile. Seadus võimaldab jätkuvalt ka 4 volitatud töötleja määratlemist. Volitatud töötleja roll ja ülesanded sätestatakse registri põhimääruses. Eelnõuga kavandatakse volitatud töötleja ülesanded anda täitmiseks Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele. Ühtlasi muudab eelnõu seaduse § 8 lõike 1 punkti 2, § 18 lõikes 3 ja 4 ja § 19 sõnastusi paindlikumaks, nähes teatud volitatud töötleja ülesanded ette vastutavale töötlejale ja vastupidi. Seadusega nähakse ette paindlikum võimalus vastutaja või volitatud töötleja ülesannete andmisel. Näiteks KNS § 18 lõike 3 kohaselt võib kohanimedega seotud andmeid esitada nii registri vastutavale kui volitatud töötlejale. Täpsemalt määratletakse vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded kohanimeregistri põhimääruses. Kui andmed esitatakse volitatud töötlejale, kuid registri põhimääruse järgi peaks andmeid töötlema vastutav töötleja, edastab volitatud töötleja andme vastutavale töötlejale ise. Eelnõu § 1 punktiga 6 tehakse muudetakse seaduse § 20 tekstiosa. Välja jäetakse viited kohanimenõukogu liikmete arvule ning edaspidi kinnitab kohanimenõukogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutavaks ministriks on eelnõu valmimise hetkel riigihalduse minister. Põhimäärust ei pea tingimata kinnitama Vabariigi Valitsus. Ehkki komisjonis on esindajaid erinevatest asutustest, tagab komisjoni teenindamise Rahandusministeerium. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõike 6 kohaselt peab ka minister komisjoni moodustades tagama, et teiste valitsusasutuste ametnikke ja töötajaid komisjoni liikmeks määrates peab olema selleks teise valitsusasutuse juhi ettepanek. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. Komisjon moodustatakse edaspidi ministri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning teenindav struktuuriüksus. Eelnõu § 1 punktidega 7–9 ja 14 muudetakse senist vaidluste lahendamise korda kohanimenõukogus. Eelnõuga muudetakse KNS § 21 punkti 7 ja sätestatakse, et kohanimenõukogu annab nimevaidlustes kaalutletud seisukohti (arvamusi). Vaidluste lahendamise viited jäetakse välja ka KNS § 24 lõikest 1 ja kehtetuks tunnistatakse lõige 2. Kehtetuks tunnistatakse ka § 25 lõiked 1 ja 2 kuivõrd kohanimenõukogu arvamuse andmisele enam vaidemenetluse sätteid ei kohaldata. Kehtiva KNS alusel läbi viidava vaidemenetluse ümber kujundamisel arvamuse andmise menetluseks on mitmeid alljärgnevaid põhjuseid. 1. KNS reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve teostamist. Seaduse eesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. KNS 6. peatükk sätestab kohanimenõukogu olemasolu, selle koosseisu ja ülesanded. KNS § 20 kohaselt moodustab Vabariigi Valitsus 11–15 liikmelise kohanimenõukogu, nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kohanimenõukogu esimehe ja liikmed ning kinnitab kohanimenõukogu põhimääruse. Kohanimenõukogul ei ole eraldi juriidilist staatust, ta tegutseb Rahandusministeeriumi juures, kes tagab ka tehnilise teeninduse. KNS § 21 kohaselt täidab kohanimenõukogu järgmisi ülesandeid: 1) kinnitab otsusega ametlikud kohanimed nimeobjektidele, millele kohanimemääraja ei ole kohanime määranud ja millele ametliku kohanime andmine on vajalik või seda taotleb huvitatud isik; 2) nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse; 5 3) vajaduse korral teeb kohanimemäärajale valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks; 4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega; 5) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks; 6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel; 61) vajaduse korral kinnitab liigisõnaga kohanimekujule liigisõnata kohanimekuju ja liigisõnata kohanimekujule liigisõnaga kohanimekuju; 7) lahendab kohtueelseid nimevaidlusi; 8) täidab teisi põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. Probleeme tekitavad kohanimenõukogule KNS § 21 punkt 7 ja § 24 lõige 2 – nimevaidluste lahendamine ja sellele KNS § 25 lõike 1 kohaselt vaidemenetluse sätete kohaldamine. Kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahendada kohtuväliselt või halduskohtus. Kohtuväline nimevaidlusorgan on kohanimenõukogu, kui nimevaidluse poolteks on KOV või KOV ja füüsiline või juriidiline isik. Aastatel 2016–2018 on kohanimenõukogu pidanud tegelema kahe nimevaidlusega, millede osas tehtud otsused vaidlustati kohtus. Meediaski kajastust leidnud Madruse tänava ja Sauna tänava nimevaidlused tõid esile nimevaidluste lahendamisel teatud õiguslikud ja sisulised kitsaskohad. Varasemalt pole KNS § 21 punkti 7 ja § 24 lõike 2 alusel nimevaidlusi lahendatud, kuid seoses kodanikuühiskonna arenguga on kohanimevaidluste tekkimise tõenäosus tulevikus pigem kasvav. KNS ei sätesta kohtueelsele nimevaidlusele oma nimevaidluste pidamise korda, vaid seob selle vaidemenetlusega. HMS § 72 lõige 1 sätestab nõude esemed vaidemenetluses. Vaidemenetluse korras võib nõuda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusaktist eraldi võib vaidlustada: 1) viivituse; 2) tegevusetuse; 3) ametiisiku taandamisest keeldumise; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamise; 5) muu seaduses sätestatud toimingu. Haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel on HMS § 85 kohaselt: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. Kõiki neid vaidemenetluse vahendeid on vaiet läbi vaadates õigustatud kasutama ka kohanimenõukogu. Kuid erinevalt haldusorganist, kes vaatab läbi enda või oma allasutuse haldusaktile esitatud vaide, vaatab kohanimenõukogu läbi KOV-i haldusaktile laekunud vaide. Kuigi HMS § 73 lõike 1 kohaselt võib seadusega sätestada üldjuhust erineva vaidealluvuse, ei ole 6 järelevalve teise haldusekandja üle kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud haldusjärelevalve ega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud teenistusliku järelevalve alluvuse järgi määratletava vaidemenetluse regulatsiooniga. Kui riik soovib teha KOV tegevuse üle järelevalvet, tuleb seda VVS kohaselt teha haldusjärelevalve menetluses. Nt Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõike 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (justiitsminister) teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. Haldusjärelevalves pole aga õigust hinnata haldusakti andmise otstarbekust, vaid üksnes õiguslikke aluseid ja protseduure. Vaidemenetluses, hinnates tänava nime sobivust, ei saa kohanimenõukogu otstarbekuse hinnanguid KOV haldusakti andmise suhtes alati vältida. Põhiseaduse § 154 kohaselt on kohalikel omavalitsustel oma territooriumil enesekorraldusõigus kohaliku elu küsimustes, milleks tänavanimi kahtlemata on. Täitevvõimul on õigus sekkuda administratiivsetel meetoditel. Üldjuhul ei ole asutusel peale kohtute õigust tunnistada kehtetuks KOV üksuste haldusakte. Ühelt poolt on kohalikel omavalitsustel õigus kohanimemäärajana anda tänavatele enda soovitud nimetusi, kuid teisalt on riigil läbi täitevvõimu õigus hinnata nende sobivust ning soovi korral tunnistada KOV otsused kehtetuks. Selliselt on Kohanimenõukogule antud seadusega haldusvaidluste lahendamisel õigused, mis võimude lahususe printsiipi arvestades, võiks olla üksnes kohtul. Praktikas võiks kohanimenõukogu rolli võrrelda töövaidluskomisjoni või riigihangete vaidlustuskomisjoniga, kes on samuti kohtueelsete vaidluste lahendajana, kuid kohanimenõukogu sekkumismeetmed on neist veelgi laiemad. 2. Kohanimenõukogu ei ole valmis talle omistatud õigusi ja kohustusi kandma. Kohanimenõukogu koosneb peamiselt oma valdkonna ekspertidest – keeleekspertidest, kaardiekspertidest, kultuuriloolastest, arheoloogiamälestiste teadlasest ja nimekorraldajast, kes tasu saamata käivad koos vajaduspõhiselt. Mõlema vaidluse lahendamisel väljus küsimus kiiresti valdkonnaekspertide pädevusest, taandudes juriidilistele nüanssidele, mistõttu tuli kohanimenõukogul kaasata vaidluse lahendamisse Rahandusministeeriumi juriidiliste teadmistega ametnikud, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 240 „Kohanimenõukogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) § 5 lõike 6 alusel tagab nõukogu tehnilise teenindamise ja asjaajamise Rahandusministeerium. Seega on kollegiaalse organi põhimõttel töötava kohanimenõukogu jaoks olemuslik probleem jätkuvalt üleval. Kohanimenõukogu pole loodud ega tema töövorm korraldatud mitte vaidluste lahendamist, vaid valdkondliku ekspertarvamuse kujundamist arvestades. Ka vaidemenetluse osapooltele on see aeganõudev, kuivõrd kohanimenõukogus on vaidluse lahendamine võtnud aega keskmiselt kolm kuni neli kuud. Menetluskoormust on ühtlasi kandnud ka Rahandusministeeriumi ametnikud. Kohanimenõukogu ise käib koos ühel kuni kahel korral ühe vaidluse menetluse raames. Vaidlevate poolte jaoks pole tegelikult selge, kes nende vaidega sisuliselt tegeleb - kas Rahandusministeerium või kohanimenõukogu. 3. Kohanimenõukogu kaotab kohtuvaidluses oma sõltumatuse. HMS § 87 kohaselt võib isik, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kui kohanimenõukogu nimevaidluses tehtud otsus vaidlustati kohtus, kaasasid kohtud kohanimenõukogu vaidleva poolena (vastustaja poolel) kohtumenetlusse. Sellest hetkest kaotab kohanimenõukogu oma sõltumatuse ekspertorganina nimevaidluste lahendamisel. Ta on sunnitud asuma oma otsust kaitsma poole kõrval, kelle kasuks ta otsuse tegi. Eriti halb on selline asjade käik olukorras, kus 7 kohanimenõukogu ei pruugi olla nõus kõikide aspektidega, mida nimevaidluses õiguse saanud pool välja toob või tõi. 4. Kohanimenõukogul puudub oma eelarve, mistõttu ebasoodsa kohtulahendi korral, kui kohus kulud välja mõistab, ei saa kohanimenõukogu neid iseseisvalt kanda. Ei ole mõeldav variant, et kulusid asuks kohanimenõukogu liikmed ise tasuma, kuivõrd nemad panustavad kohanimenõukogu tegevusse oma põhitöö kõrvalt, sisuliselt vabast tahtest ja ajast. Kohanimenõukogu liikmed oma tegevuse eest tasu ei saa ja kulud tuleks leida Rahandusministeeriumi eelarvest. Ehkki seni ei ole kohus kohanimenõukogu otsuseid ümber lükanud, ei saa seda tulevikus tekkivate vaidluste puhul siiski välistada. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 12–13 muudetakse ja täiendatakse seadust uute nimevaidluste lahendamist reguleerivate sätetega § 24 lõige 21, § 241 ja § 242. Kohanimenõukogu poolt arvamuse andmise protseduur on eelnõuga üldisel tasemel seaduses reguleeritud. See annab arvamusele ette juriidilise vormi ja arvamuse kujundamise tähtajad, kuid samas rõhutab ka selle õiguslikku mittesiduvust. Seega erinevalt varasemast ei saa kohanimenõukogu arvamust ennast enam iseseisvana kohtus vaidlustada. Sätestatud on ka juhud, mil kohanimenõukogu arvamust andma ei pea, ehk võib sellest loobuda). Punktiga 10 täiendatakse seaduse § 24 lõikega 21, mille kohaselt, kui kohanimemäärajaks on KOV, võib tema otsuse peale esitada vaide HMS-is sätestatud korras. Vaide lahendab kohaliku omavalitsuse üksus. Sättega viidatakse, et erinevalt seni kehtinud korrast, vaatab enda poolt tehtud otsusele esitatud vaideid läbi KOV ise. Tegemist on tavapärase HMS-is sätestatud vaidemenetluse läbiviimisega, milles KOV saab kasutada kõiki HMS-is sätestatud meetmeid, ehk võib vaide rahuldada ja oma tehtud otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, jätta vaide rahuldamata ja nii edasi. Punktiga 12 täiendatakse seadust uue §-ga 241, mille sisuks on kohanimenõukogult arvamuse küsimine nimevaidluses. Paragrahvi 241 lõige 1 asendab kohanimenõukogu seni kehtinud nimevaidluste lahendamise arvamuse avaldamisega nimevaidlustes. Sealjuures pole nimevaidluse tekkimisel kohanimenõukogu arvamuse küsimine enam pooltele kohustuslik ega ka siduv. Arvamus on ühe tõendina käsitletav ja eksperthinnangu kvaliteediga põhistus, millele vaidlevad pooled saavad KOV vaidemenetluses või kohtumenetluses tugineda. Kohanimenõukogu poole võivad pooled arvamuse saamiseks pöörduda mõistagi ka juhul kui nimevaidlust, vaide- või kohtumenetlust ei toimu või ei ole seda veel algatatud. Eelnõuga soovitakse siiski säilitada kohanimenõukogu, kui nimeteadusliku institutsiooni eksperthinnangu andmise võimalus kohanimede spetsiifilises valdkonnas. Paragrahvi 241 lõige 2 pikendab vaide või kaebuse esitamise aega juhul, kui pooled soovivad enne vaide esitamist KOV otsusele või kaebusega kohtusse pöördumist saada vaidluses kohanimenõukogu arvamus. Kohanimemääraja otsusele vaide või kaebuse esitamise või § 24 lõikes 21 nimetatud vaidemenetluse tähtaja kulgemine peatub alates kohanimenõukogu poole pöördumisest kuni § 242 lõikes 5 sätestatud kohanimenõukogu arvamuse andmise otsuse kätte toimetamiseni. Tähtaegade arvestamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatut, välja arvatud eelnõu § 242 lõikes 5 kätte toimetamise tähtaja piirangu sätestamine. Kui kohanimenõukogu esimehe või tema asendaja on arvamuse allkirjastanud, kohustab § 242 lõige 5 8 arvamuse poolte poolt kohanimenõukogule teada antud e-posti või postiaadressil kätte toimetama kuni kahe tööpäeva jooksul. Seega jätkub tähtaja kulgemine arvamuse kättesaamisele järgnenud päevast. Näiteks, kui kohanimenõukogu saadab arvamuse välja juba allkirjastamise päeval, tähendab see, et tähtaja kulgemine jätkub allkirjastamise ja edastamise päevale järgnevast päevast. Pooled loetakse kohanimenõukogu poolt dokumendi väljasaatmise päevale järgneval päeval arvamuse kätte saanuks ehk teavitatuks ka juhul, kui nad ei ole jõudnud dokumendiga tutvuda või kinnitanud selle kättesaamist. Kuivõrd arvamus ei ole haldusõiguse mõistes siduv dokument, peavad pooled arvamust küsides kätte toimetamisega ja teavitamisega seotud riskidega ise arvestama. Näiteks, kui KOV kohanime puudutav otsus ei ole kodanikule vastuvõetav, tekib eelnõuga tal kolm valikut: 1) esitada KOV haldusakti peale HMS § 75 sätestatud tähtaja (30 päeva) jooksul vaie, 2) pöörduda 30 päeva jooksul otsuse teada saamisest halduskohtusse või 3) pöörduda KOV otsuse õiguspärasuse osas arvamuse saamiseks kohanimenõukogu poole. Viimase valiku, ehk pöördumisel kohanimenõukogu poole arvamuse saamiseks, peatub vaidemenetluse või kaebuse esitamise tähtaeg kuni kohanimenõukogu otsuse saamiseni. Võimalik, et kohanimenõukogu arvamuse järgselt ei pea pool või pooled enam edasist vaidlemist vajalikuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab kohanimenõukogu haldusorganit (KOVi) viivitamata teavitama, kui pool on soovinud näiteks KOV antud haldusaktile kohanimenõukogu arvamust ja vaidemenetluse tähtaeg on peatunud. See säästaks pooli tarbetust töökoormusest, kuivõrd vastasel korral ei pruugi isiku vaiet läbi vaatav KOV kohe teada, et isik on esitanud pöördumise kohanimenõukogule arvamuse andmiseks, ning vaidemenetluse tähtaeg on peatunud, mitte ületatud. Samasugust teavitamist ei toimu aga kaebeõiguse raames, kuivõrd kaebetähtaja peatumise fakti ja seega kaebuse tähtaegsust on võimalik tuvastada kohtumenetluse raames. Kuid, kui pool või pooled soovivad vaidlemist jätkata, saavad nad pooleli jäänud hetkest (taotluse esitamine kohanimenõukogule) edasi kulgema hakanud tähtaja (arvamuse kättesaamine) jooksul valida kahe esimese variandi vahel, ehk kaaluda vaide esitamist KOV-ile või kaebuse esitamist kohtule. Kuna kohanimenõukogu arvamus on eksperthinnang ega tekita pooltele õigusi ja kohustusi, ei kuulu see halduskohtus vaidlustamisele ja sellele saab menetlustes viidata, kui ekspertarvamusele (vt täpsemalt seletuskirja punkti 8 selgitus). Punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 242, mis reguleerib kohanimenõukogu arvamuse andmise või sellest loobumise toiminguid. Lõike 1 kohaselt annab kohanimenõukogu arvamust andes soovitusi ja teeb ettepanekuid kohanime ja selle määramise vastavuse tagamiseks KNS-is sätestatud nõuetega. Kohanimenõukogu läbi viidav arvamuse andmine pole haldusmenetluslik otsus või muu haldusakt, millele on isiku jaoks konkreetne õigusi või kohustusi mõjutav tulem. Kohanimenõukogu poolt arvamuse andmise toimingud on eelnõuga üldisel tasemel seaduses reguleeritud ennekõike põhjusel, et see oleks arvamust ootavatele pooltele jälgitav. Eelnõuga lisatav säte annab arvamusele ette juriidilise vormi ja arvamuse kujundamise tähtajad. Tegemist on isikuid abistava meetmega. Kohanimenõukogult arvamuse küsimine on riigilõivu vaba. Kohanimenõukogu annab arvamuse reeglina poolte poolt esitatud asjaolude ja tõendite põhjal. Samas säilib kohanimenõukogul vajadusel õigus kasutada seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt õigus saada täiendavalt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja 9 dokumente. Kohanimemäärajalt võib nõuda ka kohanime valiku kirjalikku põhjendust. Sealhulgas ei lasu pooltel kohustust avaldada kohanimenõukogule asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud või muul viisil piiratud juurdepääsuga teavet. Kuivõrd arvamusega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigusi ja kohustusi, ei saa kohanimenõukogu arvamust ennast halduskohtus vaidlustada. Küll aga saab halduskohtus vaidlustada kohanimenõukogu arvamuse andmise menetluslikud toimingud, kui pool leiab, et kohanimenõukogu pole arvamust andes või seda andmata jättes järginud KNS-is sätestatut ja see on mõjutanud isiku õigusi. Lõiked 2 ja 3 sätestavad protseduurireeglid arvamuse andmise, otsustamise, vormistamise ja jõustumise osas. Kohanimenõukogu annab nimevaidluses oma arvamuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast vaidlevate poolte seisukohtade saamist. Põhjendatud juhtudel võib kohanimenõukogu arvamuse andmise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, milleks on reeglina kuni 30 päeva. Põhjendatud on eelkõige juhud, kui pooltel on vaja asjaolusid täpsustada või vajab kohanimenõukogu täiendavaid eksperthinnanguid. Sõltumata juhtumitest võiks kohanimenõukogu anda pooltele arvamuse või sellest keelduda hiljemalt 60 päeva jooksul pärast seisukohtade saamist. Kohanimenõukogu annab pooltele teada ka eeldusliku arvamuse andmise aja. Juhul, kui kohus küsib kohanimenõukogu arvamust käimas olema kohtumenetluse raames, toimub arvamuse andmine halduskohtumenetluse seadustiku või muude asjakohaste seaduste kohaselt. Kohanimenõukogu annab arvamuse kohtu määratud tähtaja jooksul ja kohtu määratud tingimustel. Samuti peab kohanimenõukogu sellisel juhul taotlema menetlustähtaja pikendamist kohtult endalt. Kuna kohanimenõukogus on üle kümne liikme, arutab nõukogu küsimusi ja taotlusi kollegiaalorganina. Otsus, kas ja milline arvamus antakse, tehakse ennekõike konsensuslikult. Kui konsensust siiski saavutada ei õnnestu võib otsuse langetada ka lihthäälte enamusega koosolekust osavõtvate liikmete poolt. Võrdsete häälte korral otsustab esimehe hääl. Eriarvamuse korral võib iga kohanimenõukogu liige nõuda selle kajastamist arvamuse juures. Lõigetes 4 ja 5 on sätestatud juhud, mil kohanimenõukogu arvamust andma ei pea, ehk võib sellest loobuda. Nendeks on eelkõige olukorrad, kus arvamust küsitakse valdkonnaväliste probleemide kohta või ühe või mõlema poole antud seisukohad pole probleemküsimuses arvamuse kujundamiseks piisavad. Osaliselt on säte mõeldud kohanimenõukogu enda kaitseks, kuid teisalt ka kohanimede väära tõlgenduspraktika vältimiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab nõukogu arvamuse poolte poolt esitatud asjaolude ja tõendite põhjal. Kui asjaolud või tõendid pole adekvaatse arvamuse kujundamiseks piisavad ka pärast täiendava teabe küsimist, ei saa kohanimenõukogu arvamust kujundada. Kohanimede kaitse on KNS kõrgeim eesmärk, mis võib rakenduspraktikat muuta, seega ebapiisavate andmete pinnalt arvamust anda ei saa. Samuti ei peaks kohanimenõukogu andma tõlgendusi HMS osas, kui vaidlusküsimus puudutab näiteks kohanime määramise menetluse läbiviimist KOV-is. Kohanimenõukogu arvamuse andmisest loobumise otsusele saab esitada kaebuse vaid juhul, kui kaebaja leiab, et kohanimenõukogu on arvamuse andmisest loobudes rikkunud §-s 242 sätestatut. Lõigete 6 ja 7 kohaselt allkirjastatakse arvamus või sellest loobumine kohanimenõukogu esimehe või tema asendaja poolt ning see koosneb asjaolusid ja poolte seisukohti kirjeldavast osast, 10 kohanimenõukogu põhjendustest ja resolutsiooniosa hinnangust või ettepanekust. Eriarvamuse korral lisatakse see arvamuse lõppu. Arvamus toimetatakse pooltele kätte elektrooniliselt või posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates. Eelnõu § 1 punktiga 11 tehakse § 24 lõikes 3 muudatus, täiendus, mille kohaselt tuuakse § 25 lõike 3 sätte sisu § 24 lõike 3 teiseks lauseks, kuivõrd muidu jääks eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu sättesse alles vaid üks sarnast lõige. Paragrahv 24 lõige 3 reguleerib eelnõu jõustumise järgselt nii asjaolu, et valitsusasutuste või nende volitatud asutuste vahel tekkivad nimevaidlused lahendab Vabariigi Valitsus või lahendatakse vaidlus alluvuskorras ning ühtlasi ka kohustust, et vaidlust lahendav organ peab enne otsuse tegemist küsima kohanimenõukogu arvamust. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse § 25 terviklikult kehtetuks. Eelnõu § 2 sätestab seaduse muudatuste jõustumise aja. Muudatused jõustuvad 2020. aasta 1. juulil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõuga reguleeritavat „kohanime staatus“ mõistet kirjeldab seletuskirja § 1 punktis 1 antud selgitus. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kohanime staatuse määratlemisega luuakse õigusselgus, et hoida ära ebaselgusest tulenevaid vaidluseid. Näiteks on selliseid esinenud olukordades, kus läbi kohanime soovitakse teatud liiki objektide puhul saavutada toetuse või eriõiguse saamine. KNS ei näe ette võimalust anda nime kaudu objektile juriidiline staatus, kuid kehtivas seaduses saab seda järeldada vaid seaduse mõtet ja eesmärki tõlgendades. Põhimõttena seda määratletud ei ole, mis jätab rohkem vaidlemisruumi. Kohanimenõukogule, valdkonna eest vastutavale ministrile või kohaliku omavalitsuse üksusele on sellised vaidlused ennekõike ajaressurssi arvestades koormaks. Ka füüsilistele- või juriidilistele isikutele tagab muudatus parema selguse. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuivõrd põhimõte – „mitte pealkiri (nimetus), vaid sisu määratleb asja olemuse“ kehtib õiguse üldpõhimõttena nii era- kui avalikus õiguses ka otseselt sätestamata. Eelnõuga jäetakse võimalus teha ka üldpõhimõttest erandeid, mis tuginevad seaduslikule alusele. 6.2. Riikliku kohanimeregistri vastutaja töötleja muutmine võib tuua ajutiselt kaasa mõningase töökoormuse kasvu Maa-ametis. Samas on Maa-amet sobiv asutus tänase volitatud töötlejana registri eest vastutama, kuivõrd Rahandusministeeriumil puudub sisuline pädevus hinnata registriga seotud arendusvajadusi, mistõttu toimub juba täna kogu sisuline arendusvajaduste ettevalmistamine ja hindamine Maa-ametis. Muudatus ei mõjuta andmete esitamist registrile, sealt andmete pärimist ega registri koostoimet teiste registritega. Seetõttu puudub ka negatiivsete mõjude risk. Muid mõjusid, majandusarengule, looduskeskkonnale, regionaalarengule, KOV-idele ega laiemale avalikkusele muudatusega ei kaasne. 11 6.3. Kohanimenõukogu nimevaidluste lahendamise õigus ja kohustus asendatakse mittesiduva arvamuse andmisega Mõju valdkonnad Muudatuse tagajärjel ei teki sotsiaalset mõju, samuti mõju majandusele, elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste korraldusele, riigi julgeolekule ega välissuhetele. Vahetut koormavat mõju ei teki ka kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Muudatusel on mõju kohanimenõukogu töökorraldusele. Vähesel määral võib muudatus mõju omada ka Rahandusministeeriumi ja halduskohtute töökoormusele. Mõjutatud sihtrühmad Muudatusel on mõju järgnevate isikute ja asutuste töökoormusele või nimevaidluses osalevatele pooltele. 1) Kohanimenõukogule on muudatustel vähese ulatusega positiivne mõju, mille tulemusel saab kohanimenõukogu keskenduda oma seadusest tulenevate eesmärkide täitmisele. Selleks on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine ning arvamuse andmine kohanimede määramiseks. Nimevaidluste lahendamine hoiab kohanimenõukogu vaatest kokku kohanimenõukogu liikmete aega vaidlusküsimuse lahendamisel, kuivõrd asjatundjate kogu saab keskenduda vaidlusalusele nimeküsimusele, mitte menetlusele ja juriidilistele nüanssidele. Sarnaselt väheneb ka Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, kes menetluslikes aspektides kohanimenõukogu abistavad. Muudatusega peaks kiirenema aeg, mille jooksul kohanimenõukogu arvamuse nimevaidluses annab. Kõigi eelduste kohaselt peaks arvamuse kujundamiseks piisama ühest kuust alates mõlema poole seisukoha saamisest. Võimalusel või kohtu nõudmisel antakse arvamus kiiremini. Üksnes põhjendatud juhtudel võib arvamuse andmise aega pikendada. 2) KOV-ile, kes on tavapäraselt nimevaidlustes pooleks ja kelle õigusakt on vaidlustatud, märkimisväärset mõju ei teki. Seni pidi KOV nimevaidluses esitama oma seisukohad kohanimenõukogule, siis muudatusega on see võimalus halduskohtu menetluses. Kuna KNS ei sätesta enam kohanimenõukogu poolt vaidemenetluse korras nimevaidluste lahendamist, asub KOV HMSi alusel ise oma otsusele esitatud vaideid läbi vaatama. Küll aga paraneks kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide õiguskindlus, kuivõrd vaidemenetluse korras ei saaks Rahandusministeeriumi koosseisus tegutsev organ enam kohaliku omavalitsuse õigusakte kehtetuks tunnistada ega hinnata nende andmise otstarbekust. Eelnõuga loob võimaluse saada kohanimenõukogust asjatundlik arvamus juba tehtud otsusele nii enne vaidemenetlust kui selle kestel. 3) Nimevaidluse pooleks olevale füüsilisele või juriidilise isikule muutub olukord vähesel määral ebasoodsamaks, kuivõrd tema jaoks kaob ära üks alternatiiv vaidluse lahendamiseks. Isik saab ka edaspidi pöörduda vaidega otse KOV poole , kuid KOV ei pruugi vaiet rahuldada. Edaspidi ei saa KOV-i kohustada ka kohanimenõukogu. Kui isik leiab, et KOV on kohanime määranud ekslikult või ei toimunud määramine ise korrektselt, saab ta esitada kaebuse halduskohtusse. Nagu mainitud, on praktikas esinenud kaks sellist vaidlust, mille ühel juhul kaebas edasi halduskohtusse füüsiline isik ja teisel juhul KOV, kes kasutas ka välist õigusabi. Seega ei pruugi esialgu kuluvaba kohtueelne menetlus hiljem isikule kuluvabaks jääda ka täna. Negatiivse mõju leevendava meetmena on eelnõus sätestatud vaide ja kaebetähtaja kulgemise peatumine juhul, kui pool otsustab küsida kohanimenõukogu arvamust. Tavapäraselt on haldusakti peale kaebuse esitamiseks aega 30 päeva halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt haldusakti 12 teatavaks tegemisest arvates. Seda negatiivset mõju saab leevendada nähes ette kaebetähtaja kulgemise peatumise hetkeks, kuni kohanimenõukogu kujundab arvamuse KOV haldusaktiga seotud nimevaidluses. 4) Muudatustel võib olla vähene mõju halduskohtu menetlusse kaasatavate isikute ringile. Muudatuse järgselt ei vaidlustataks enam kohanimenõukogu otsust, vaid KOV haldusaktile saaks halduskohtusse esitada iseseisva kaebuse. Kohus saaks küsida eraldi arvamust kohanimenõukogult menetluse raames. Kahe praktikas esinenud vaidluse pinnalt tuginesid halduskohtud otsuses paljuski kohanimenõukogu poolt vaidemenetluses kujundatud seisukohtadele. Küsimuse alla ei seadnud neid ka ringkonnakohtud. Ülejäänud osas selgitasid kohtud menetluslike aspekte, vastavalt kinnitades või lükates ümber poolte poolt esitatud argumente ja faktilisi asjaolusid. Sellest saab järeldada, et kohanimevaidlused on tihti valdkonna, aja- ja kultuuriloolisi teadmisi eeldavad ning tuginevad paljuski eksperthinnangutele. Ehkki muudatus näeb ette kohtueelsete nimevaidluste pidamise võimaluse kadumise, on oluline säilitada siiski kohanimenõukogu ekspertarvamuse andmise võimalus, et oluline valdkonnaspetsiifiline vaidlus saaks kvaliteetse ja sõltumatu eksperthinnangu. Ehkki kohtutel on õigus kaasata menetlusse valdkondlike eksperte ka ise, ei pruugi kohtud ise selle peale tulla. Seetõttu tuleks ebasobivat mõju leevendava meetmena näha seaduses ette sellele konkreetselt viitav võimalus. Samas ei kohusta sätte olemasolu kohut seda tegema ning kohus on eksperte kaasates ja hinnanguid andes vaba otsustama, keda, millal ja kas üldse kaasata. Muudatusel ei ole praktiliselt mõju kohtute töökoormusele, kuna isegi kui nimevaidluste kasv tulevikus toimuks, jääb see tõenäoliselt mistahes muude vaidlusliikide kõrval marginaalseks. Mõju koondhinnang sihtrühmadele Kokkuvõtlikult tekib vähene positiivne mõju peamiselt kohanimenõukogu töökorraldusele ja vähene mõju füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes soovivad kohtueelselt vaidlustada kohanime määramist. Füüsilistele ja juriidilistele isikutele tekib korraga kahetine mõju. Vähene positiivne mõju menetluse selguse ja kiiruse osas – esitada saab vaide KOV-ile või kaebuse halduskohtule. Vähene negatiivne mõju on seotud võimalusega saada kuluvaba vaideotsus kohanimenõukogult. Negatiivset mõju leevendab siiski mittesiduva, kuid objektiivse ja samuti kuluvaba arvamuse saamise võimalus, millele vaiet või kaebust esitades saab tugineda. Negatiivseid mõjusid leevendab ka vaide ja kaebuse esitamise tähtaja kulgemise peatumine ajaks, kui küsitakse kohanimenõukogu arvamust. Ebasoovitavate mõjude esinemise risk on minimaalne. Nagu oli näha Madruse ja Sauna tänava vaidlustest, mis algasid kohanimenõukogust ning jõudsid mõlemad välja ringkonnakohtuni, ei pruugi nimevaidlus sugugi peatuda kohtueelse menetlusega. Kohanimede osas tekib vaidlusi väga harva, kuid need, mis on tekkinud, on vaidlevatele pooltele olnud sedavõrd tähtsad, et kaasnevate kulude tõttu pole kohtuvaidlustest loobutud. Ka välist õigusabi on vaidluses kasutanud nii füüsilised isikud kui ka KOV. Seega on vähetõenäoline, et keegi, kellele kohanimedega seonduv väga häiriv tundub, jätaks selle kohtueelse menetluse puudumise tõttu kohtus vaidlustamata. Kodanikele otsest halduskoormuse kasvu muudatus kaasa ei too. Vaidlevad pooled saavad edaspidi paluda õiguslikult mittesiduvaid arvamusi. Nimevaidlusi lahendaks muudatuse järgselt ainult kohus või vaidemenetluse korras KOV ise. Kuna hetkel toimub nimevaidlusi väga harva, ei avalda muudatus märkimisväärset mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 13 Seoses riikliku kohanimeregistri vastutava töötleja ülesannete Rahandusministeeriumist Maa- ametile üle andmisega kaasneb Rahandusministeeriumile 15 000 eurona lisanduv iga-aastane lisakulu, mis kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest. Kogu registriga üle antav aastaeelarve on alates 2021. aastast 79 000 eurot. Seni on Rahandusministeerium rahastanud Maa-ameti registri haldamisega seotud volitatud töötleja ülesannete täitmist iga-aastaselt 64 000 euroga. Nimetatud summa on olnud muutumatu mitmeid aastaid. Lisaraha eraldamise vajaduse on tinginud eelkõige teenuste kallinemine ja üldine inflatsioon. Kuna eelnõu on plaanis jõustada 2020. aasta 1. juulist, eraldatakse Maa-ametile 2020. aasta poolaasta eest 15 000 eurost pool, ehk 7 500 eurot. Ülejäänud eelnõu muudatustega ei kaasne riigile või KOV-idele täiendavaid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid 1. Seoses seaduse § 20 teksti muutmisega, muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. aasta määrus nr 240 „Kohanimenõukogu põhimäärus“. Paragrahvis 24 sätestatakse uus volitusnorm riigihalduse ministrile, kes kehtestab põhimääruse ise Kuivõrd kohanimenõukogu tegevus on valdkonnaspetsiifiline ning ei puuduta oluliselt teiste ministeeriumite valitsemisala, on kohane viia kohanimenõukogu määruse kehtestamine ministri tasandile. Sisuliselt määruses suuri muutusi ei ole. Muudetakse siiski paragrahvi, mille kohaselt nõukogu lahendab kohtueelseid nimevaidlusi. Eelnõuga tehtavatest muudatustest lähtuvalt asendatakse see arvamuse andmisega nimevaidluses. Rakendusakti eelnõu kavand on eelnõule lisatud (lisa 1). 2. Seoses seaduse § 17 lõike 3 muutmisega ja kohanimeregistri vastutava töötleja rolli üleandmisega Maa-ametile, tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2015. a määrust nr 73 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“. Määrusest jäetakse välja volitatud töötleja ja vastutava töötleja ülesannete eristamine, kuivõrd seaduse muudatuse tulemusel jääb üks registri eest vastutav töötleja. Samas ei välista seadus edaspidi vajadusel volitatud töötleja ülesannete määruses uuesti määratlemist. Rakendusakti eelnõu kavand on eelnõule lisatud (lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks koostati eelnõule väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ministeeriumitele, kelle esindaja on kohanimenõukogu liikmeks, Justiitsministeeriumile ja kohalike omavalitsuse üksuste üleriigilisele liidule ning lisaks arvamuse avaldamiseks Eesti Keele Instituudile ja Maa-ametile. Eelnõu VTK kooskõlastuskäik on EIS-ist nähtav järgmiselt veebilingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0237e01-8079-4fda-a025-e398e5c694cc. VTK kooskõlastusringil esitatud märkuste kohta on koostatud kooskõlastustabel (lisa 3). Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilistele liitudele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks saadetakse Eesti Keele Instituudile, Keskkonnaministeeriumi 14 Infotehnoloogiakeskusele ja Maa-ametile. 15  Lisa 1 KAVAND RIIGIHALDUSE MINISTER MÄÄRUS Kohanimenõukogu põhimäärus Määrus kehtestatakse kohanimeseaduse § 20 lõike 2 alusel. 1. peatükk Kohanimenõukogu koosseis ja pädevus § 1. Kohanimenõukogu (1) Kohanimenõukogu (edaspidi nõukogu) on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valdkonna eest vastutava ministri poolt moodustatud asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine. (2) Nõukogusse võib nimetada valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende liitude esindajaid, kohanimeala asjatundjaid teadusasutustest ja ülikoolidest, samuti geoinfosüsteemidega tegelevate eraõiguslike juriidiliste isikute esindajaid. (3) Nõukogu juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 2. Nõukogu koosseis ja selle muutmine (1) Nõukogu koosneb 11–15 liikmest. Nõukogu liikmed, sealhulgas esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Esimees nimetatakse Rahandusministeeriumi esindajate hulgast. (2) Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu aseesimehe ja sekretäri. Sekretär valitakse Rahandusministeeriumi esindajate hulgast. (3) Liige arvatakse nõukogust välja juhul, kui ta: 1) on esitanud vastava avalduse; 2) on lahkunud tema esitanud institutsioonist. § 3. Nõukogu ülesanded ja pädevus Nõukogu täidab järgmisi seadusest tulenevaid ja ministri antud ülesandeid: 1) kinnitab otsusega ametlikke kohanimesid vastavalt kohanimeseaduses sätestatule; 2) nõustab kohanimemäärajaid ning esitab nende taotlusel oma arvamuse; 3) teeb vajaduse korral kohanimemäärajaile valdkonna eest vastutava ministri kaudu Lisa 1 ettepanekuid kohanimede määramiseks; 4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajadusel teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega; 5) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks; 6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel; 7) esitab nimevaidluses arvamusi; 8) esitab vajaduse korral oma arvamuse Vabariigi Valitsuse poolt otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta; 9) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile oma arvamuse võõrkeelse kohanime määramise kohta vastavalt kohanimeseaduse § 6 lõikele 6 ning ametliku kohanime muutmise kohta vastavalt kohanimeseaduse § 7 lõikele 3; 10) korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist; 11) teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks; 12) korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist; 13) tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal; 14) täidab muid Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt antud ülesandeid. § 4. Nõukogu õigused (1) Nõukogul on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma tööks vajalikke dokumente, andmeid ja muud asjakohast informatsiooni. (2) Nõukogu võib kaasata oma töösse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajaid, samuti kohanimeala asjatundjaid ja eksperte, kes ei ole nõukogu liikmed. (3) Nõukogu võib moodustada alalisi ja ajutisi töörühmi. (4) Nõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda määratud kohanime valiku kirjalikku põhjendust, samuti selgitusi seadusega vastuolus oleva kohanime muutmisest keeldumise kohta. 2. peatükk Nõukogu töökorraldus § 5. Nõukogu koosolekud (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord poolaastas. (2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teatades sellest vähemalt 7 tööpäeva ette. Koosolekuteatega koos saadetakse nõukogu koosoleku päevakord ja ettevalmistatud materjalid päevakorras olevate küsimuste kohta. (3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled nõukogu liikmed. Lisa 1 (4) Nõukogu otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamise teel, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl. (5) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamise tagab nõukogu tehniline teenindaja. (6) Nõukogu tegevuse finantseerimise, tehnilise teenindamise ja asjaajamise tagab Rahandusministeerium oma vahendite arvelt. § 6. Nõukogu dokumendid (1) Nõukogu kasutab Rahandusministeeriumi dokumendiplanki, millele on kantud nõukogu ametlik nimetus „Kohanimenõukogu”. (2) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekust osavõtvad nõukogu liikmed ja kutsutud teised isikud; 3) sõnavõttude põhiseisukohad ja vastuvõetud otsused ning hääletustulemused (kui hääletamine toimus). (3) Protokollile lisatakse päevakorrapunktide kohta käivad materjalid. (4) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär. (5) Nõukogu seisukoha vastavalt seaduses sätestatud ülesandele võib kujundada e-posti vahendusel. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. juulil. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaak Aab Riigihalduse minister /allkirjastatud digitaalselt/ Veiko Tali Kantsler  Lisa 2 KAVAND VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2015. a määruse nr 73 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kohanimeseaduse § 17 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2015. a määruses nr 73 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Maa-amet“; 2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „Maa-amet“ sõnadega „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus“; 3) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registri vastutav töötleja täidab järgmisi ülesandeid: 1) tagab registri haldamise, järjepideva toimimise ning arendamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab registri arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) töötleb ja väljastab andmeid, sealhulgas teeb registrile esitatud taotluse alusel registrikandeid ja säilitab varasemad andmed, korraldab registri koostööd teiste andmekogudega, seostab registri andmed teise andmekogu andmetega ning avaldab registri andmed avalikul veebilehel; 5) määrab registri käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuded; 6) määrab isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada, täiendada, muuta ja kustutada; 7) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe; 8) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel; 9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle. (2) Registri volitatud töötleja täidab järgmisi ülesandeid: 1) korraldab registri majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; Lisa 2 2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 4) korraldab registri projekteerimis- ja arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise; 6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 7) korraldab registrisse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt; 8) tagab registri infotehnoloogilise kasutajatoe ning hoolduse; 9) informeerib vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel; 10) tagab muude vastutava töötleja antud ühekordse iseloomuga ülesannete täitmise.“; 4) paragrahvi 10 pealkiri ja lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Andmete esitamine registrisse (1) Ametliku kohanime kohta esitavad registri vastutavale töötlejale andmeid kohanimemääraja ja kohanimenõukogu. Kui ametliku kohanime andmed võetakse üle teisest andmekogust, loetakse andmete esitajaks selle teise infosüsteemi haldaja. (2) Mitteametliku kohanime kandmist registrisse võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes esitab registri vastutavale töötlejale andmed kohanime ja nimeobjekti liigi kohta ning nimeobjekti asukoha kirjelduse, kaardi või Eesti geoportaali viite objektile või nimeobjekti ruumikuju koordinaadid. Mitteametliku kohanime võib registrisse kanda ka registri vastutava töötleja omal algatusel.“; 5) paragrahvi 12 lõigete 1–4, § 13 lõigete 1 ja 2, § 14 lõigete 1 ja 2, § 15 lõigete 1 ja 2 ja § 18 lõike 3 tekstis asendatakse sõna „volitatud“ sõnaga „vastutav“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 18 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Järelevalve registri üle (1) Järelevalvet registri pidamise ja kasutamise üle teostab registri töötleja ning avaliku teabe seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus. Andmekaitsealast järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse üle teostab Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse järgi.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Lisa 2 (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler  Lisa 3. Kooskõlastustabel kohanimeseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Märkuse esitaja Märkus Rahandusministeeriumi seisukoht Justiitsministeerium VTK-ga soovitakse, et Arvestatud osaliselt. kohanimenõukogul ei oleks edaspidi vaideid lahendava Eelnõus jäädakse siiski esialgse kava haldusorgani staatust. Edaspidi juurde, st vaidemenetlus kujundatakse oleks nõukogu üksnes nõustav ja ümber arvamuse andmiseks, kuid arvamust avaldav ekspertide kohanimenõukogu ja tema tegevust kogu. Märgime, et sellise puudutavad sätted jäetakse seadusesse nõustava nõukogu asutamine, alles. pädevus ja volitused ei pea tulenema valdkondlikust Iseenesest moodustab ka seadusest. Vabariigi Valitsuse kohanimenõukogu Vabariigi Valitsus, seaduse § 21 lõike 1 alusel võib kuid ei tee seda mitte läbi korralduse, vaid Vabariigi Valitsus oma kinnitatud põhimääruse. Näiteks kinnitab korraldusega moodustada ta otsusega ametlikud kohanimed valitsuskomisjoni, määrates nimeobjektidele, millele valitsuskomisjoni ülesanded, kohanimemääraja ei ole kohanime liikmed ja komisjoni teenindava määranud ja millele ametliku kohanime valitsusasutuse. Lõike 3 järgi on andmine on vajalik või seda taotleb valitsuskomisjonil õigus saada huvitatud isik. Kohanimenõukogu osaleb riigiasutustelt ja omavalitsusasutustelt oma tööks kohanimeloendite koostamisel, vajalikke dokumente ja muid korrastamisel ja avaldamisel ja vajaduse andmeid. Paragrahvi 46 lõike 6 korral kinnitab sõnade kohanimekuju ise. alusel võib ka minister Seni on kohanimenõukogu lahendanud ka moodustada oma ministeeriumi nimevaidlusi, kuid arvestades, et eelnõuga valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, soovitakse reguleerida arvamuse andmise määrates nende ülesanded ja protseduuri, andes pooltele sellega seotud töökorra. menetluslike tagatisi (õigus saada arvamus Teeme ettepaneku jätta või sellest põhjendatult loobumine, kohanimeseadusest välja kaebetähtaja peatumine), tuleks seda kohanimenõukoguga seonduv samuti teha seaduses. ning jätta selle moodustamise ja Kohanimede valdkonnas on töökorralduslik Vabariigi kohanimenõukogu ainus nimeteaduslik Valitsuse või valdkondliku komisjon ja arvestades, et tal on teatavad ministri otsustada. Kaotades ära õigused sekkuda teiste subjektide kohanimenõukogu vaideorgani õigustesse, siis peaks õiguste ja kohustuste volitused, saab vaide esitada kataloog sisalduma seaduses ja selle alusel kohanimemäärajast antud põhimääruses, mitte Vabariigi haldusorganile endale ja pärast Valitsuse korralduses. seda siis halduskohtule. Seda võiks edaspidi seletuskirjas Eelnõuga jäetakse seadusest välja viide kajastada. kohanimenõukogu liikmeskonnale. Põhimääruse kinnitamine muudetakse Vabariigi Valitsuse tasandi määrusest ministri tasandi määruseks. Lisa 3. Kooskõlastustabel kohanimeseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Eesti Linnade ja Toetame nimevaidluses arvamuse Arvestatud. Valdade liit küsimist kohanimenõukogult, kuid arusaamatuks jääb, millal Loodud võimalus vaidemenetluse tähtaja seda vaidemenetluses teha tuleks peatumiseks ajal, kui pool või pooled ja kuidas sellest haldusmenetluse soovivad enne vaide esitamist KOV-ile teine osapool teada saab. asjas kohanimenõukogu arvamust. Kavandatav regulatsioon on Sealjuures ei piira regulatsioon arvamuse ebaselge ja tekitab seetõttu küsimist ka KOV enda algatusel. küsimusi tähtaja kulgemise peatumise osas. Esiteks tuleks selline võimalus sätestada siis ka vaidemenetluses, kuna kohaliku omavalitsuse haldusaktile saab esitada vaide ja teiseks juhul, kui arvamuse küsimisel nimevaidluses peatub kaebuse või ka siis vaide esitamise tähtaja kulgemine. Sellisel juhul tuleks reguleerida ka haldusorgani teavitamine võimalikust nimevaidlusest ehk siis vaide esitamise tähtaja peatumisest. Lisaks peaks kohanimenõukogult olema võimalik nimevaidluses arvamust küsida vaidemenetluse raames ka haldusorganil ning sel juhul peaks peatuma vaide lahendamise tähtaja kulgemine. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0158 - Kohanimeseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42f07090-175e-461a-9c6d-ced6bc325f01 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42f07090-175e-461a-9c6d-ced6bc325f01?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main