Kiri

Jaak Aab Rahandusministeerium Teie 12.10.2019 nr 14-6/6273-1 [email protected] Meie 11.02.2020 nr 1.1-8/2508-2 Ülevaade tööturu, keeleõppe ja ümberõppe valdkonna meetmetest Ida-Virumaal ja ettepanekud lisategevusteks Lugupeetud Jaak Aab Edastame vastavalt 29.09.2019 valitsuskabineti otsusele ülevaate tööturu, keeleõppe ja ümberõppe valdkonna meetmetest Ida-Virumaal ja ettepanekud lisategevusteks. Ülevaade koondab sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi info ja ettepanekud. Lisaks peame oluliseks rõhutada, et Ida-Virumaa suurim väljakutse on vananev ja vähenev rahvastik. Kuna abivajavate inimeste arv on kasvamas, suureneb piirkonnas nõudlus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste järele. Ida-Virumaa tegevuskavas 2021-2030 tuleb panna paika tegevused selle väljakutsega tegelemiseks. Oleme valmis neil teemadel aktiivselt kaasa mõtlema ja täiendavat informatsiooni andma. Leiame, et Ida-Virumaa arengu soodustamiseks ja piirkonna õiglase ülemineku toetamiseks on vajalik pikaajaline, erinevaid valdkondi hõlmav terviklik strateegia ja selle tõhus juhtimine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Ülevaade ja ettepanekud Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Annika Sepp 6269 722 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Lisa. Ülevaade tööturu, keeleõppe ja ümberõppe valdkonna meetmetest Ida-Virumaal ja ettepanekud lisategevusteks 29.09.2019 valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Ida-Viru maakonna olukorda ja piirkonnas põlevkivienergeetika ümberstruktureerimise survel tekkivaid täiendavaid tulevikuväljakutseid ning lepiti kokku ministeeriumite sammud täiendavate võimaluste leidmiseks Ida-Virumaa arengu kiirendamisel. Sotsiaalministeeriumil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga tehti ülesandeks näha ette lisategevused tööturu, keeleõppe ja ümberõppe valdkonna meetmete mõjusamaks rakendamiseks Ida-Virumaal. Sellest tulenevalt esitame Sotsiaalministeeriumi ja kaasatud ministeeriumitelt saadud info ja ettepanekud. Hetkeolukorra kirjeldus: tööturg, tööturu ja ümberõppe valdkonna meetmed 2018. aastal Ida-Virumaal läbi aastate madalaimale tasemele langenud registreeritud töötuse määr (8,9%) hakkas 2019. aastal taas tõusma. 2019. aasta lõpus oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal 9,9% (6207 töötut). Samal ajal kasvas registreeritud töötus ka Eestis tervikuna ulatudes 5,3%ni (34 475 töötut). Võrreldes 2018. aasta lõpuga oli Ida-Virumaal 2019. aasta lõpus registreeritud töötuid 14% enam (+755). Töötuse suurenemises oli oma osa piirkonnas toimunud koondamistel, sh põlevkivisektori koondamistel. 2019. aastal tuli Ida-Virumaal töötuna arvele 1519 inimest, kelle viimane töösuhte lõppes koondamise tõttu (2018. aastal 859 inimest), neist 462 olid endised Eesti Energia AS töötajad. Töötukassa pakub üle Eesti töötuks jäänud inimestele erinevaid tööturuteenuseid. Koondamisteate saanutele pakub töötukassa juba enne töösuhte lõppu igakülgset infot, otsib ja vahendab tööpakkumisi, korraldab võimalike tööandjatega kohtumisi, juhendab tööotsinguid jne. Koondamisteatega tööotsijal on võimalik saada ka erinevaid teenuseid: karjäärinõustamine, tööturukoolitus, erinevad nõustamisteenused, ettevõtlusega alustamise toetus jne. Samuti pakub töötukassa töötute ja tööotsijate kõrval teenuseid töötuse riskis töötavatele inimestele. Teenustele kvalifitseeruvad üldjuhul inimesed, kelle sissetulek on alla Eesti keskmise ning kes on tööturul ebasoodsamas olukorras kas vanuse, madala haridustaseme, terviseprobleemide või vähese eesti keele oskuse tõttu. Lisaks tavapärastele tööturuteenustele on seoses keskmisest kõrgema töötuse ja suurkoondamistega viimastel aastatel osutatud Ida-Virumaal täiendavaid tööturumeetmeid. Samuti on katsetatud tööturumeetmeid piirkondlike tööturu erinevuste vähendamiseks laiemalt. Alates 2019. aasta algusest osutatakse Ida-Virumaal Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest piirkondliku töökoha loomise toetust1, millega toetatakse tööandjaid, kes loovad Ida- Virumaal või Kagu-Eestis korraga vähemalt viis töökohta. Töötaja töötasu peab seejuures olema vähemalt poolteisekordne alampalk ehk 2019. aastal värvatud töötajatel 810 eurot, sel aastal värvatud töötajatel 876 eurot. Toetusega hüvitatakse tööandjale 50% töötaja töötasust. Samuti hüvitatakse vajadusel iga uue töötaja koolituskulud kuni 2500 euro ulatuses. 2019. aastal sõlmiti Ida-Virumaal piirkondliku töökoha loomise toetuse raames 59 lepingut (sama arvu töötajate värbamiseks). Perioodil 05.2016 – 12.2017 said Ida-Virumaa tööandjad, kes võtsid korraga tööle vähemalt 20 inimest, taotleda töökoha loomise toetust. Toetust maksti kuni 2018. aasta lõpuni, meetme 1 Tervise- ja tööministri määruse „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alusel kogueelarve oli 786 tuhat eurot. Kokku loodi toetusega 638 uut töökohta 17 asutuses. Meetme kitsaskohtadeks olid suur katkestanute osakaal: enam kui pool lepingutest (57%) katkestati ning töötasud olid madalad (36% lepingute puhul teeniti kuus vähem kui 200 eurot, 20% teenis kuutasu vahemikus 200-399 eurot ning 34% vahemikus 400-599 eurot). Perioodil 07.2016 –12.2018 osutati täiendavaid teenuseid Globaliseerumisega Kohanemisega Euroopa Fondi (EGF) programmist. Kokku sai programmist teenuseid 487 inimest. Täiesti uue teenusena pakuti tasemeõppes osalemise toetust. Soodsamatel tingimustel pakuti mobiilsustoetust, samuti võimaldati keelekoolitusi töötavatele inimestele. EGF täiendavate tööturumeetmete kuluks oli 511 tuhat eurot. Töötukassa kokkuvõtlikul hinnangul2 aitas koondatuid eelkõige intensiivne nõustamine ja olemasolevad tööturuteenused ning täiendavate tööturumeetmete otsene panus Ida-Virumaa tööturu olukorra parandamisesse oli pigem tagasihoidlik. Küll aga on nende teenusega saadud kogemust kasutatud piirkondliku töökoha loomise toetuse väljatöötamisel ning tasemeõppe toetuse disainimisel. Vahemikus 2016–2018 pakkus töötukassa mobiilsustoetust, mille üheks eesmärgiks oli regionaalse tööpuuduse vähendamine. Toetust maksti sõidukulude hüvitamiseks töötule, kes asus kodunt kaugel (vähemalt 30 km kaugusel) tööle. Ida-Virumaal kasutati toetust kõige rohkem – 22% kõigist toetuse saajatest olid Ida-Virumaalt. 2019. aasta lõpus valminud Praxise analüüsis „Mobiilsustoetuse tulemuslikkuse ja mõju hindamine“3 leitakse, et mobiilsustoetus on pakkunud lisastiimulit kaugemate töökohtade kaalumiseks olukorras, kus kodu lähedal sobivaid tööpakkumisi ei ole. Leiti ka, et teenus ei toetanud pikemalt tööturul püsimist, kuid samas rõhutati tööturule sisenemise mõjutamise olulisust, mis on vajalik pikaajalise töötuse ennetamiseks ning tööturuaktiivsuse ja tööharjumuse säilitamiseks. Kokkuvõttes soovitatakse paindlikumaid toetuse tingimusi, et vastata paremini sihtrühma vajadustele, mh võiks kaaluda toetuse kasutamist nii sõidu-, majutus- kui kolimiskulude katteks. PROBLEEMKOHAD JA MUUDATUSETTEPANEKUD 1. Põlevkivisektorist sujuva väljumise toetamiseks vajavad töötajad täiend- või ümberõpet. Mida varem sellega alustada, seda sujuvam on üleminek töölt tööle ja lühem töötuse periood. Probleem 1: Põlevkivisektoris oli 2018. aastal hõivatuid ca 6500. Põlevkivisektori restruktureerimine hõlmab pikemas perspektiivis eeldatavasti suurt hulka töötajaid. Hetkel ei ole teadmist, millises tempos üleminek toimub, kuhu valdkondadesse tekivad uued töökohad ning millist ümberõpet inimesed vajavad. Lähiaastatel ümberõppe vajadus piirkonnas kasvab, seega on vajadus planeerida täiendavaid vahendeid mahukateks ümberõppeprogrammideks. Sotsiaalministeeriumi tegevused/ettepanekud probleemi lahendamiseks:  Koostada analüüs piirkonna majanduse ja tööturu arengusuundade kohta, mille alusel mh planeerida piirkonna tööjõu ümberõpet ja muid tööturumeetmeid. Sellega seoses peame oluliseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi plaanitud Ida-Virumaa majanduse ja tööturu ümberstruktureerimise ettevalmistamise alusanalüüsi 2 https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/ida- virumaa_taiendavate_tooturumeetmete_analuus_2019.pdf 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/mobiilsustoetus-l6pparuanne.pdf  läbiviimist Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ toel.  Töötada välja ja osutada ESF uue perioodi (2021-2027) vahenditest piirkondlikke tööjõu ümberõppeprogramme.  Kaaluda Õiglase Ülemineku Fondi võimalusi Ida-Viru majanduse mitmekesistamiseks ja ajakohastamiseks ning kliimaneutraalsusele ülemineku toetamiseks. Probleem 2: Maksu-ja tolliameti andmetel oli 2019. aastal Ida-Virumaal mäetööstuses (täpsemalt toornafta ja maagaasi tootmise valdkonnas) keskmine palk 1729 eurot. Töötukassa toetab töötuse riskis inimeste erinevaid õppimise võimalusi, sh võimalust osaleda tööturukoolitusel koolituskaardi alusel. Sellele teenusele kvalifitseerumiseks peab üldjuhul töötava inimese sissetulek jääma alla Eesti keskmise (2019. aastal 1397 eurot), välja arvatud juhul, kui täiend- või ümberõpet vajatakse terviseprobleemide tõttu. Seetõttu ei saa keskmisest kõrgema palgaga põlevkivisektori töötajad osaleda töötukassa toel koolituskaardiga koolitustel, mis aitaks neil liikuda teistesse sektoritesse. Sotsiaalministeeriumi tegevused/ettepanekud probleemi lahendamiseks:  Muuta koolituskaardiga täienduskoolituse saamise tingimusi põlevkivisektori töötajatele ümberõppe võimaluste suurendamiseks, tehes neile erandi võimaldades koolitusi palgapiiranguta (Tööhõive programm, töötukassa vahendid). Probleem 3: Ida-Viru maakonnas on viimasel kolmel aastal elukestvas õppes osalejate hulk kasvanud, kuid jätkuvalt on see kõige madalama osalemisaktiivsusega piirkond Eestis: elukestvas õppes osales 2018. a Ida-Virumaal 12%, Eestis keskmiselt 19,7% 25-64. aastastest täiskasvanutest. Erineb ka eestlaste ja mitte-eestlaste elukestvas õppes osalemise aktiivsus: 2019. aasta esimese kolme kvartali keskmisena oli elukestvas õppes osalejate osakaal eestlase seas 21%, mitte-eestlaste seas 15%. Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused/ettepanekud probleemi lahendamiseks:  Tegevuse "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames pakutakse täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse (edaspidi RKT) kaudu tasuta kursusi kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti. Täienduskoolituse RKT meetme prioriteetseteks sihtgruppideks on ilma keskhariduseta, erialase hariduseta ja aegunud oskustega täiskasvanud, et suurendada riskigruppide ligipääsu koolitusele. Juba mitmel viimasel aastal on Ida-Virumaa saanud proportsionaalselt suurema tellimuse teiste koolide/piirkondadega võrreldes, nt 2019. aasta tellimuses moodustab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tellimus kogutellimusest 17%, samas kui maakonna elanikkond on alla 11% kogu Eesti elanikest. Sarnane suund säilib ka 2020. aastal, kus Ida-Virumaale on planeeritud koolitusi 500 000 euro ulatuses, mis moodustab 23% kogutellimusest. Valdav osa koolitustest on sihtrühma arvestades vene keeles. Kursused on kavandatud 18-s erinevas õppekavarühmas andes võimaluse tööalaseid oskusi (sh ametialast keeleoskust) täiendada või uusi oskusi juurde õppida ligikaudu 1700- le piirkonna inimesele. Eeltoodule lisandub 2020. aastal kõrgkoolidele suunatud RKT, mille abil spetsialistid saavad omandada teadmisi uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, tarkade tellijate ning arenduste juhtidena toimetamiseks. Ka kõrgkoolide RKT puhul peetakse silmas piirkondliku koolitusvajadust - selleks on tellimuse üheks tingimuseks seatud piirkondlike kolledžite kaasamine. 2. Piirkonnas pakutavate töökohtade palgad jäävad oluliselt alla põlevkivisektori palgatasemele. Põlevkivisektori keskmine palk on oluliselt kõrgem võrreldes teiste valdkondadega Ida- Virumaal. Näiteks töötlevas tööstuses, kus oli piirkonnas kõige enam palgatöötajaid ja kõige rohkem vakantse, jäi keskmine palk mäetööstuse keskmisele alla rohkem kui 600 euro võrra. Ehitusvaldkonna keskmise palgaga võrreldes oli erinevus ca 500 eurot ning hulgi- ja jaekaubandusega ca 800 eurot. Tabel 1. Palgatöötajate arv, keskmine palk ja vakantsid Ida-Virumaal Ida-Virumaa, 2019. I-III kv Töötukassa Palgatöötajate arv Keskmine vakantsid Ida- palk Virumaal (2019. III kv) B mäetööstus 3435 1674 8 C töötlev tööstus 13856 1046 811 D elektrienergia 2022 1525 2 F ehitus 3227 1167 539 G hulgi- ja jaekaubandus 6010 803 330 H veondus, laondus 4734 1204 60 I majutus, toitlustus 1827 730 97 N haldus- ja abitegevused 2159 528 268 Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Töötukaasa Probleem 4: Piirkonnas pole piisavalt põlevkivisektori palgatasemega võrreldavaid töökohti. Kuna sektori töötajate töötushüvitised on sageli kõrgemad, kui palk võimalikul uuel töökohal, ei kiirusta endised põlevkivisektori töötajad uue töö otsimisega. Sellega kaasneb pikaajalise töötuse kujunemise, tööharjumuse ja kvalifikatsiooni vähenemise ning sotsiaalsete ja sõltuvusprobleemide tekkimise risk. 2019. aasta jooksul Eesti Energiast koondatud ja töötuna arvele tulnud 462 isikust on 15.01.2020 seisuga läinud tööle 70 (15%), endiselt arvel on 363 inimest (78%). Sotsiaalministeeriumi tegevused/ettepanekud probleemi lahendamiseks:  Muuta piirkondliku töökoha loomise tingimusi ja võimaldada põlevkivisektoris töö kaotanud inimeste värbamist toetusega soodustingimustel, st ilma kehtiva eelneva 6 kuud tööta olemise nõudeta. See võib motiveerida tööandjaid, kes on huvitatud tehnilise kvalifikatsiooniga tööjõust, looma piirkonda parema palgaga töökohti ning aidata lühendada endiste põlevkivisektori töötajate töötuse perioodi (TAT24, ESF vahendid).  Rakendada üle-eestilist mobiilsustoetust, et laiendada kõrge töötusega piirkondades elavate töötute töökohtade valikut, arvestades Praxise analüüsi „Mobiilsustoetuse tulemuslikkuse ja mõju hindamine“5 tulemusi (Tööhõive programm, töötukassa vahendid või ESF uus periood (2021-2027).  Kaaluda kliimaneutraalsuse poole liikumisel õiglase ülemineku toetamiseks tööturumeetmeid, mis toetavad piirkonna töötajate, eelkõige põlevkivisektori ja sellega seotud töötajate kiiret ja sujuvat töölt tööle liikumist ning ennetavad töötuslõkse (Tööhõive programm, töötukassa vahendid või ESF uus periood (2021-2027). 4 Tervise- ja tööministri määrus „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/mobiilsustoetus-l6pparuanne.pdf Hetkeolukorra kirjeldus: eesti keel ja keeleõppe meetmed Ida-Virumaal elab 18,9% eestlasi, 73% venelasi ja 7,8% muude rahvuste esindajaid. Ida- Virumaa on maakondadest esikohal määratlemata kodakondsusega või teise riigi kodakondsusega isikute osakaalu poolest. 2019. aastal elab Ida-Virumaal 55,3% Eesti kodanikke, 27,8% Venemaa kodanikke ja 15% määratlemata kodakondsusega isikuid. Harjumaal on Eesti kodanikke 81,3%, Euroopa Liidu kodanikke 2,2%, Venemaa kodanikke 6,5% ja määratlemata kodakondsusega isikuid 7,4% (Statistikaamet 2018). Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2017. aasta andmetel on Ida-Virumaal võrreldes muude maakondadega kõige madalamad lõimumisnäitajad. Piirkonda iseloomustab elanike vähene samastumine Ida-Virumaa ja Eesti riigiga, keelekogukondade vähene sidusus, napp keeleoskus, eesti keele tagasihoidlikud praktikavõimalused ja vähene osalus kodanikuühendustes. Kui Ida-Virumaal oli nõrga ja tugeva riigiidentiteediga rühmade osakaal vastavalt 36% ja 16%, siis teistes Eesti piirkondades olid need näitajad vastavalt 18% ja 25%. 22% Ida-Virumaa elanikest ei oska üldse eesti keelt, ainult 8% valdab vabalt ja 22% on aktiivse keeleoskusega. PROBLEEMKOHAD JA MUUDATUSETTEPANEKUD 3. Regionaalsete erinevuste taga on samad tegurid, mis mõjutavad osalemist ja osalemismotiive ühiskonnas tervikuna: keelepoliitika, keelepraktikad, keelekeskkond, keeleõppele antud tähendused Probleem 5: Ebapiisav eesti keele oskus põhikooli lõpetamisel. Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt B1 tasemel, on Ida- Virumaal 61,5%, mis on riigi keskmisest ligi 10% vähem (riigi keskmine 70,5%) (2019. aasta põhikooli lõpetajate andmed, Haridussilm). Kvaliteetse eesti keele ja eestikeelse õppe puhul koolides on oluline tähelepanu pöörata õpetajate keele- ja pedagoogilistele oskustele. Kõigist Ida-Virumaa koolide õpetajatest 34% valdavad eesti keelt C1 (tõendatud) tasemel või emakeelena, 22% on omandanud taseme hariduse eesti keeles. Ida-Virumaa lasteaiaõpetajate puhul 27% valdavad eesti keelt C1 (tõendatud) tasemel või emakeelena, eestikeelse tasemehariduse on omandanud 20%. Lasteaedade eesti keele õpetajatest valdavad eesti keelt emakeelena või tõendatult C1 tasemel on 49%. Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekud/tegevused probleemi lahendamiseks:  2020. aastal laiendatakse projekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega lasteaiarühmas" uutesse lasteaedadesse ja põhikooli I astmesse. Tagatakse koolitus, juhendmaterjalid ja keeletasemele vastav õppevara. (Tegevusele rahaline kate olemas kuni 2020. aasta lõpuni). (HTM)  Arendada edasi Ida-Virumaa tegevuskavas olnud haridustöötajate keeleõppe tegevust lähtuvalt sihtrühma vajadustest. Kavandamisel on koolituse edasiarendus, mille eesmärgiks on lõimituna pakkuda nii keeleõpet kui ka metoodikakoolitust. (HTM)  Tugi eesti õppekeelega koolidele muu kodukeelega õpilaste toetamiseks. Meede aitab tagada eestikeelse hariduse kättesaadavuse kõigile ning hoida eesti õppekeelt valdavalt muu emakeelega õppuritega klassides. Muu kodukeelega õpilased vajavad individuaalset lähenemist õppetöö planeerimisel ning tugiteenuste osutamisel.(HTM planeerimisel ESF+ vahenditest eesti keele õppe ja lõimumisega seotud tegevused 2021-2027.)   Eesti keele kui teise keele õpetajate toetustegevuste kavandamine – õpetajate esma- ja ümberõpe, täienduskoolitus, metoodika ja õppevara arendamine, kvaliteedihindamine. Lisaks eestikeelse aineõppe arendamine – lõimitud aine- ja keeleõppe õppeprotsess, mitmekultuurilise kooli mudelid, tugi koolivõrgu ümberkorraldustele. (HTM planeerimisel ESF+ vahenditest eesti keele õppe ja lõimumisega seotud tegevused 2021-2027.)  Keelekursused muukeelsetele lastevanematele, kelle laps õpib eesti keeles. Meede aitab muuta lastevanemate hoiakuid, tegelda vanemate hirmudega, tõsta nende teadlikkust ja suurendada kaasatust. Lisaks on vajalikud sotsiaal-kultuurilised programmid lastevanematele, et pakkuda neile tuge laste õpingute toetamisel eestikeelses õppes.  Pikaajaliste õpilasvahetuste mahu suurendamine Ida-Virumaa õpilastele. Lisaks kasvab tänu õpilasvahetustele noorte osalus ühiskondlikus elus ning suurenevad kontaktid eestikeelsete noortega.  Koolijuhtide stažeerimine ja mentorlus Eesti teiste piirkondadega (selleks vajadusel külaliskorterite sisseseadmine kohalike omavalitsus üksustes) erialase täiendamise ja keelepraktika eesmärgil. Meede aitaks suurendada Ida-Virumaa koolijuhtide pädevust ning koolide avatust ja innovaatilisust. Probleem 6: Õpitud keeleoskust on raske säilitada, kui puudub eestikeelne suhtluskeskkond, mis iseloomustab eriti Ida-Virumaad. Eesti integratsiooni monitooringu 2017. aasta andmetel ei puutu ligikaudu veerand teistest rahvustest elanikest Ida-Virumaal eestlastega üldse kokku. 8,4% 2018. a eesti keele uuringule vastanutest väitis, et nende eesti keele oskus on pidevalt vähenenud. Pooled neist olid Ida-Virumaalt, kolmandik Tallinnast.6. Kultuuriministeeriumi tegevused/ettepanekud probleemi lahendamiseks:  Narva eesti keele maja tegevuste laiendamine ja suurendamine kogu maakonnas, eriti Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Oluline on tervikliku õppija motivatsiooni toetava süsteemi ja eelduste loomine keeleõppeks vajalike tugivõrgustike arendamiseks ning lõimumist toetavate tegevuste elluviimiseks.  Tööjõulähetused keeleõppe eesmärgil (avaliku ja erasektori töötajatele). Tööjõulähetused annavad lisaväärtust aktiivsele erialasele õppele keelepraktika näol eestikeelses suhtluskeskkonnas. Üheks takistuseks eesti keele omandamisel on eestikeelse suhtluskeskkonna vähesus ja sellega seonduvalt piiratud võimalused eesti keele praktiseerimiseks, mis pärsib juba saavutatud keeletaseme säilimist ja kasutusvõimalusi igapäevaelus. (Planeerimisel ESF+ vahenditest lõimumise, kohanemise ja eesti keele õppega seotud tegevused 2021-2029, SoM ja KUM koostöös.) Probleem 7: Ida-Virumaa elanikke iseloomustab vähene osalus kodanikuühendustes ning Ida- Viru venekeelsed vabaühendused on eestikeelsetest ühendustest nõrgemad, nende oskused ja võime oma organisatsiooni toetada madalam. Kultuuriministeeriumi tegevused/ettepanekud probleemi lahendamiseks:  Luua kogemus- ja keelepraktika võimalused kohalikele aktivistidele, nt MTÜde mentorlusprogrammid ja praktika eestikeelsetes regioonides. Meede aitab aktiveerida kohalikku kogukonda, tõstab motivatsiooni. 6 (CENTAR et al. 2018. „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Tallinn: Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium). MUU INFO UUTE RAKENDATAVATE TEGEVUSTE KOHTA Sotsiaalministeerium käivitas 2019. aastal (programmi lõpp 2021. a) arendusprogrammi, mille abil soovib suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa kohalike omavalituste üksustele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades kohalike omavalitsus üksuste juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Arendusprogramm sisaldab nõustamisi, koolitusi ja teenusedisaini metoodika rakendamist. Selle raames tutvustatakse sotsiaalhoolekande korralduse põhimõtteid, rakendatavaid sotsiaalhoolekande toetusmeetmeid ja nende taotlemise võimalusi. Lisaks tutvustatakse Eesti ja teiste riikide parimat praktikat täisealiste hoolekande korraldamisel ning õpetatakse kasutama teenusedisaini metoodikat. Arendusprogramm lõppeb SA Innove korraldatava ESF-i meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” avatud taotlusvooruga Ida-Virumaa omavalitsustele, mille eelarveline maht on 2 000 000 eurot. Sellest on võimalik taotleda toetust omavalitsusüksustel hoolekandeteenuste arendamiseks ja osutamiseks.