Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0156 - Tallinna linna kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmine ja selle piiranguvööndi ulatus ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25a17ff5-80a7-4093-b9d5-50104d3a620e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25a17ff5-80a7-4093-b9d5-50104d3a620e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 10.02.2020 nr 1-4/19/4374-3 Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamise ja üksikobjekti kaitse alla võtmise määruste eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaameti poolt ette valmistatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, mis käsitleb Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamist ja keskkonnaministri määruse eelnõu, mis käsitleb Tallinna linna looduse üksikobjekti kaitse alla võtmist ja selle piiranguvööndi ulatust ning Tallinna linna kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu 2. Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamise määruse seletuskiri 3. Tallinna linna looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise ja selle piiranguvööndi ulatuse ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu 4. Tallinna linna looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise ja selle piiranguvööndi ulatuse ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamise määruse seletuskiri 5. Kaitse alla võetava üksikobjekti kaart Imbi Mets, 329 5543 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 10.02.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Tallinna linna kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmine ja selle piiranguvööndi ulatus ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Tallinna linnas Pirita linnaosa territooriumil asuva esindusliku puu säilimine. § 2. Kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine Tallinna linnas Pirita linnaosas Tuulenurga tn 6 võetakse kaitstava looduse üksikobjektina kaitse alla Windecki punane tamm (Quercus rubra) ja määratakse sellele piiranguvöönd, mille ulatus on 20 meetrit ja mille piir on esitatud kaardil määruse lisas.1 § 3. Kaitse alt väljaarvamine (1) Kaitstava looduse üksikobjekti hävimise tõttu arvatakse kaitse alt välja Tallinnas A. Weizenbergi ja Narva mnt ristmiku nurgal kasvanud must pappel (KLO4000065)2. (2) Punktis 1 nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt välja arvamisega seoses tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993. a määruse nr 105 „Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine” nimekirja tabelis 1 „Looduskaitse all olevate üksikpuude ja puudegruppide nimekiri” punkt 28. § 4. Määruse muutmine Keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määruses nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Kaitsekord Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. § 6. Kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise ning kaitse alt väljaarvamise põhjendused Määruse seletuskirjas 3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatuse kohta; 5) loodusobjekti kaitse alt väljaarvamise kohta. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 8. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/652 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 9. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjekt ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Sulgudes on märgitud keskkonnaregistri kood (KKR). 3 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa: Windecki punane tamm  Keskkonnaministri määruse „Tallinna linna kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmine ja selle piiranguvööndi ulatus ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määruse „Tallinna linna kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmine ja selle piiranguvööndi ulatus ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamine” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel. Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla üks uus looduse üksikobjekt (puu, punane tamm) ning määratakse sellele piiranguvööndi ulatus. Samas arvatakse looduskaitse alt välja üks kaitstav looduse üksikobjekt (puu, must pappel). Sellest tulenevalt muudetakse keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määrust nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus”. Kaitse alla võetav punane tamm asub Tallinnas Pirita linnaosas Tuulenurga tn 6 katastriüksusel (tunnus 78402:201:0340). Kaitse alla võtmise põhieesmärk on tagada silmapaistva punase tamme (Quercus rubra) säilimine. Puu nimeks keskkonnaregistris määratakse Windecki punane tamm. Kaitse alt väljaarvatav must pappel asus Tallinnas Kesklinna linnaosas A. Weizenbergi ja Narva mnt ristmiku nurgal. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, kaitse alla võtmise ja kaitse alt väljaarvamise põhjendused 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt LKS § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis- kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Tallinnas Pirita linnaosas asuva looduse üksikobjekti, punase tamme kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, teaduslik ja esteetiline väärtus. Tamm on haruldane oma vanuse, tüve läbimõõdu ja kõrguse poolest, on hästi välja arenenud võraga ja dekoratiivne. Ohustatus Puudele võib ohuks olla ehitustegevus ja kaevetööd, juurte vigastamine või matmine ning toitumispinna katmine vettpidava katendiga teede ehituse käigus. Teaduslik väärtus Eluslooduse objektide, puude teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes, st dendroloogiliselt pakub huvi, kui vanaks võivad pärismaiste ja võõrpuu liikide üksikud isendid elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm. Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases kasvukujus, nad on põlispuudena silmapaistvad ning ilmestavad maastikku. 2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus Punane tamm kasvab Windecki pargis (keskkonnaregistri kood KLO1200275) Pirita linnaosas. Keskkonnaamet tellis dendroloog Olev Abnerilt 2017. aastal ekspertiisi, mille eesmärk oli hinnata Windecki pargi väärtuseid üksikpuude või puurühmade tasandil. Ekspert tegi ettepaneku võtta Windecki pargi alal riikliku kaitse alla dendroloogiliselt väärtuslik puu punane tamm. Punase tamme näol on tegemist Tallinna ja tõenäoliselt ka Eesti vanima punase tammega vanusega 130–140 aastat. Puu on mõõtmetelt suurim punane tamm Tallinnas ning asub Eesti ulatuses suurimate liigi isendite hulgas: rinnasdiameeter on 83 cm, kõrgus 24 m ja võra läbimõõt 13 m. Tamm on haruldane oma vanuse, tüve läbimõõdu ja kõrguse poolest, on hästi välja arenenud võraga, dekoratiivne ning sellel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus. Puu on heas tervislikus seisundis, sirge ja terve tüve ning korrapärase võraga. Kaitsealuste üksikpuudena on Eestis keskkonnaregistrisse kantud vaid kolm punast tamme: 1) Lipp-lapi punane tamm (KLO4000755) Viljandi maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste külas; 2) Tuvi pargi punane tamm (KLO4000133) Tallinnas Kesklinna linnaosas; 3) Põhja ehk punane tamm – Mihkli põhja tamm (KLO4000307) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Lilbi külas. Kuna Tuvi pargis kasvava punase tamme nimeks on juba „punane tamm”, siis eristamiseks on kaitse alla võetava objekti nimesse listatud asukohale viitav täiendus ning puu nimeks keskkonnaregistris määratakse „Windecki punane tamm”. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõike 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse-eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika. Kuna määruses käsitletakse ainult üksikpuud, ei ole vajadust valida käsitletava objekti puhul mõnda teist kaitstava loodusobjekti tüüpi. 2.4. Piiranguvööndi ulatus LKS § 68 lõige 1 sätestab, et looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see oleks piisav, et tagada objekti kaitse ja säilimine ning kaitstava objekti ja selle ümbruse terviklikkus. LKS-i kohane 50-meetrine piiranguvöönd on antudjuhul põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti säilimiseks vajalik. Kaitse alla võetava looduse üksikobjekti ümber kehtestatakse 20 m raadiusega piiranguvöönd, mille ulatus on objekti asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes kaitse-eesmärgi tagamiseks optimaalne. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (1 : 10 000) ja maakatastri andmed. Kaitse alla võetava looduse üksikobjekti piiranguvööndi pindala on 1250 m2, mis paikneb kahel eraomandis oleval elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel ja ühel munitsipaalomanduses oleval transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel. Hinnanguliselt on piiranguvööndi pindala Tuulenurga tn 6 katastriüksusel 655 m2, Tuulenurga tn 8 katastriüksusel 245 m2 ja Tuulenurga tänava katastriüksusel 350 m2. Võrreldes väljatöötamise kavatsuse avalikustamise aegsete (7. juulist kuni 26. juulini 2018) andmetega on täpsustunud Windecki punase tamme asukoht ning piiranguvööndi pindala ja ulatus katastriüksustel on pisut muutunud. Punase tamme piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtuti puule ohuks olevatest tegevustest, nagu kaevetööd, juurte vigastamine või matmine, toitumispinna katmine vettpidava katendiga, teede ehitus ja laiendamine. Piiranguvööndi ulatus 20 m tagab punasele tammele püsivad valgustingimused ja veerežiimi toimimise ning aitab vältida võra ja juurestiku kahjustamist. 2.5. Kaitsekord Kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja nende piiranguvööndile kehtib keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” kehtestatud kaitsekord. 2.5.1. Lubatud tegevused Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjast lähtuvalt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Eelnevalt loetletud tegevust saab kaitseala valitseja lubada ainult põhjendatud juhul, kui tegevus ei kahjusta kaitsealuse üksikobjekti võra ja juurestikku 20 m piiranguvööndi ulatuses. Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal. Kuna tegemist on eraomanduses oleva elamumaa sihtotstarbega maaga, tuleb tegevus kokku leppida maa omanikuga. Kaitsealuse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja omanik või valdaja peab tagama nimetatud ajal teiste isikute juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku kehtestatud korras. Üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusuuringute, järelevalve- või päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 2.5.2. Keelatud tegevused Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on kaitstava looduse üksikobjekti kahjustamine keelatud. LKS § 68 lõike 4 kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning jäätmete ladustamine. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel. Tuulenurga tn 6, Tuulenurga tn 8 ja Tuulenurga tänava katastriüksustel puuduvad veekogud, seega ei kohaldu säte üksiksobjekti piiranguvööndis veekogude veetaseme muutmise ja nende kallaste kahjustamise ning ujuvvahendiga sõitmise kohta. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine üksikobjekti valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. LKS alusel ei või ilma valitseja nõusolekuta kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Tuulenurga tn 6 katastriüksusel puuduvad veekogud, seega ei kohaldu säte lubada üksiksobjekti piiranguvööndis püstitada või laiendada lautrit või paadisilda. Samuti ei kohaldu säte jahiulukite lisasöötmise kohta, kuna Tallinna linnas tiheasustusalal ei ole tegemist jahimaaga. Üksikobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis LKS-i või kaitse-eeskirja kohaselt vajab üksikobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada üksikobjekti kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitstava üksikobjekti seisundit. Kui tegevust ei ole üksikobjekti valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud üksikobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta üksikobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või üksikobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 2.6. Üksikobjekti kaitse alt väljaarvamise põhjendus LKS § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. LKS § 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla keskkonnaminister ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister. Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993. a määruse nr 105 „Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine” nimekirja tabelis I „Looduskaitse all olevate üksikpuude ja puudegruppide nimekiri” punktiga 28 võeti kaitse alla kaks paplit Narva mnt ja Weizenbergi tn ristmikul. Üks puudest langetati ohutuse kaalutlusel 1. septembril 2010. a. Kaitsealune looduse üksikobjekt must pappel kasvas Kesklinna linnaosas transpordimaal katastriüksusel tunnusega 78401:115:0141 Uus-Sadama bussipeatuse juures Narva maanteest u 3 m kaugusel haljasalal. Puu oli hinnanguliselt 120 aasta vanune, võra läbimõõduga 12 m, ümbermõõduga rinnakõrguselt 5,5 m, puu kõrguseks oli keskmiselt 21 m. Eksperdihinnangud mustale paplile andsid 2017. aastal maastikuarhitekt Sulev Nurme ja Jüri Järvis ning 2018. aastal arborist Teppo Suoranta. Tööde eesmärk oli hinnata puu tervislikku seisundit, dendroloogilist ja esteetilist väärtust ja ohutegureid sõltuvalt puu asukohast linnaruumis. Eksperdihinnangute kokkuvõte Musta papli võras on palju kuivanud oksi, kuivanud on ka üks suur kõrvalharu. Leiduvad ulatuslikud koorekahjustused (400 x 160 cm) ja on lahtist koort. Puu tüvi on oluliselt nõrgenenud seoses pehmemädanike ulatusliku levikuga juurekaela välisosas. Puu seisukindlust vähendab oluliselt maapinna lähedal välisperimeetril ligi 15 cm sügavusele ulatuv pehmemädanik, mis ilmnes ka mikropuurimisel neljas proovipunktis. Suure tuule korral võib puu murduda, ohustades nii Narva maanteel kui ka A. Weizenbergi tänaval liiklejaid ning bussiootepaviljonis ootajaid, murdumisoht suureneb mädaniku edasise levimisega. Ekspertide arvamus oli, et puu on eriti ohtlik ja tuleb likvideerida. Keskkonnaamet andis nõusoleku raieloa väljastamiseks 9. novembril 2018. a kirjaga nr 7-9/18/17726-2. Must pappel langetati 28. novembril 2018. a. Muudatused õigusaktides Seoses musta papli likvideerimisega tehakse keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määruses nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus” järgmine muudatus: paragrahvi 3 lõike 2 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks. Keskkonnaminister kehtestas 3. mail 2016. a määruse nr 8 „Harju, Järva, Lääne, Rapla ja Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”, mille paragrahvi 1 lõike 1 punktide 4, 5 ja 6 alusel arvati kaitse alt välja Kopliranna kivi (KLO4000078), Krulli kivi (KLO4000080) ja harilik hobukastan (KLO4000021) nende hävimise ja looduskaitseväärtuse kadumise tõttu. Määruse nr 8 jõustumise järgselt jäi 2016. aastal ekslikult muutmata keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määrus nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus”, millega oli määratud kaitse alt välja arvatud objektide piiranguvööndi ulatus. Seoses asjaoluga, et Kopliranna kivi, Krulli kivi ja harilik hobukastan ei ole alates 2016. a kaitse all, tehakse käesoleva määrusega parandus keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määruses nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus” ning tunnistatakse kehtetuks nimetatud kolme objekti piiranguvööndi ulatust reguleerivad punktid, vastavalt paragrahvi 4 lõige 12 ja paragrahvi 3 lõike 2 punkt 14. 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet koostas 2017. aastal kümne Tallinna pargi kaitse alt väljaarvamise väljatöötamise kavatsuse, mis käsitles muu hulgas Windecki parki (KLO1200275) Pirita linnaosas, mille territooriumil punane tamm kasvab. Keskkonnaamet tellis dendroloog Olev Abnerilt ekspertiisi, mille eesmärk oli hinnata Windecki pargi väärtuseid üksikpuude või puurühmade tasandil. Samuti analüüsida looduskaitseseadusest tulenevate piirangute ulatust ning kaitsekorda lähtudes looduskaitseseaduse §-st 44 ja/või §-st 68. Kokkuvõtteks tuvastas ekspert, et Windecki suvemõisa kogu ajalooline hoonestus ja enamik teedevõrgust on hävinud ja neid ei ole võimalik taastada ning objekti ei ole enam otstarbekas riiklikul tasemel edasi kaitsta. Ekspert tegi ettepaneku võtta Windecki pargi alal kaitse alla järgmised dendroloogiliselt väärtuslikud puud: riiklikul tasandil punane tamm ja kohalikul tasandil piki astangut paiknev kõige vanem (u 135 aastat) lehiste rida Tallinnas (17 puud), 12 harilikku valgepööki kui dendroloogilist haruldust ning kaks tähelepanuväärselt jämedat hõbehaaba Tuulenurga tn 6 ja Tuulenurga tn 16 alal. Keskkonnaamet, tuginedes dendroloog Olev Abneri eksperdihinnangule, tegi 28. veebruari 2018. a kirjaga nr 7-16/18/2881 Pirita Linnaosa Valitsusele ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla ülalnimetatud väärtuslikud puud. Keskkonnaamet saatis 22. mail 2018. a teavituskirja kolmele asjaomasele isikule (Tuulenurga tn 6, Tuulenurga tn 8 ja Tuulenurga tn 4 maaomanikele) kaitstava looduse üksikobjekti, punase tamme kaitse alla võtmise ettepaneku kohta. Kirjale olid lisatud dendroloog Olev Abneri poolt 2017. aasta sügisel koostatud ekspertiis ning skeem punase tamme asukoha ja piiranguvööndi ulatusega. Keskkonnaamet palus tagasisidet/seisukohta punase tamme looduse üksikobjektina riikliku kaitse alla võtmise ja puule 20 m ulatuses piiranguvööndi määramise kohta 5. juuniks 2018. a. Keegi kolmest asjaomasest isikust oma seisukohta ei väljendanud. Keskkonnaminister algatas 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 652 Tallinna kümne pargi (sealhulgas Windecki pargi) kaitse alt väljaarvamise ja looduse üksikobjekti, punase tamme kaitse alla võtmise menetluse. Keskkonnaamet tellis 2017. aastal maastikuarhitekt S. Nurmelt ekspertiisi, mille eesmärk oli hinnata Tallinna kahe puu, sealhulgas A. Weizenbergi ja Narva mnt ristmiku nurgal kasvanud musta papli tervislikku seisundit, dendroloogilise ja esteetilise väärtuse säilimist, tuua välja ohutegurid sõltuvalt puude asukohast linnaruumis ning anda soovitused puude edaspidise hoolduse ja säilitamise osas (eksperdihinnangu kokkuvõte on esitatud punktis 2.5). 7. detsembril 2017. a toimus Tallinna Keskkonnaametis koosolek, kus osalesid Keskkonnaameti ja Tallinna Linnavalitsuse spetsialistid. Eesmärk oli tutvustada S. Nurme koostatud ekspertiisi ning leida lahendus ohtlike puude edaspidise hoolduse ja/või säilitamise kohta. Tallinna Linnavalitsus tellis omalt poolt A. Weizenbergi ja Narva mnt ristmiku nurgal kasvanud musta papli uuringu, mille tegi arborist T. Suoranta 2018. aastal (eksperdihinnangu kokkuvõte on esitatud punktis 2.5). Tallinna Keskkonnaamet, tuginedes uuringutes välja toodud puu ohtlikkusele, soovis 30. oktoobril 2018. a Keskkonnaameti nõusolekut musta papli raieloa vormistamiseks. Nõusolek väljastati 9. novembril 2018. a kirjaga nr 7-9/18/17726-2. Määruse eelnõu avalikustamine. Eelnõukohase määruse avalik väljapanek toimus 18. aprillist kuni 3. maini 2019. a Keskkonnaameti Põhja regiooni Tallinna kontoris Viljandi mnt 16, Tallinna Linnavalitsuses Vabaduse väljak 7 ja Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 11. aprillil 2019. a nr 1451596 all ja üleriigilise levikuga ajalehes Postimees 18. aprillil 2019. a, samuti Pirita Linnaosa Valitsuse ja Keskkonnaameti veebilehel. Menetluse käigus saadeti kolmele asjaomasele katastriüksuse omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega kiri koos määruse eelnõu ja seletuskirjaga. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Keskkonnaametile ja Pirita Linnaosa Valitsusele. Ettepanekuid ja vastuväiteid määruse eelnõu kohta paluti esitada Keskkonnaametile hiljemalt 3. maiks 2019. a. Ühtegi ettepanekut ei laekunud. Määruse eelnõu avalik arutelu toimus 16. mail 2019. a Keskkonnaameti Harju kontoris. Arutelul osales kaks Keskkonnaameti töötajat ja üks Tallinna Keskkonnaameti töötaja. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab kaasa väärtusliku ja silmapaistva looduse üksikobjekti, punase tamme säilimisele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Kohalikul omavalitsusel on õigus Pirita linnaosa üldplaneeringusse (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009. a otsusega nr 179) lisada uus riikliku kaitse alla võetud üksikobjekt. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Üksikobjekti kaitse alla võtmisega ja 20 m raadiusega piiranguvööndi (1250 m2) määramisega ei toimu maamaksu laekumise muutust kohalikule omavalitsusele, kuna antud ala oli juba eelnevalt riikliku kaitse all Windecki pargi koosseisus. Kaitstava looduse üksikobjekti, musta papli kaitse alt väljaarvamisega ja 30 m raadiusega piiranguvööndi kustutamisega (2826 m2) ei toimu maamaksu laekumise muutust kohalikule omavalitsusele. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt ei maksta omavalitsuse haldusalas olevalt munitsipaalmaalt maamaksu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, kui piirangud on olulised enamal kui 50% kinnisasja pindalast. Kaitse alla võetava looduse üksikobjekti piiranguvööndi pindala on 1250 m2, mis paikneb kahel eraomandis oleval elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel ja ühel munitsipaalomanduses oleval transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel. Kaitstava üksikobjekti piiranguvööndi pindala Tuulenurga tn 6 katastriüksusel on hinnanguliselt 655 m2 (22% kogupindalast), Tuulenurga tn 8 katastriüksusel 245 m2 (10,5% kogupindalast) ja Tuulenurga tänava katastriüksusel 350 m2 (2% kogupindalast). Üksikobjekti kaitseks kehtestatav piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks. Üksikobjekti piiranguvööndisse ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ega toetuskõlblikku Natura 2000 erametsamaad. Riigimetsamaal saamata jäävat tulu ei teki, kuna üksikobjekt asub eramaal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  EELNÕU TIME \@ "dd.MM.yyyy" 04.02.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 1 0 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Loodusobjektide looduskaitseväärtuse puudumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised Tallinna s asuvad kaitstavad pargid: 1 ) Windecki park (KLO1200275) 1 ; 2 ) Hans Lepa puukool-aed (KLO1200334); 3) Hõbekuuse tee 31/T uule tn 3 6 aed (KLO1200336 ); 4) K esktee 35 aed (KLO1200 337 ); 5) Kurni tn 5 aed (KLO1200 588 ); 6) Linnu tee 83 aed (KLO1200 368 ); 7) Linnu tee 87 aed (KLO1200 367 ) ; 8 ) Mõtuse tn 8 aed (KLO1200369); 9 ) Palli tn 4 ja 6 aed (K L O1200366); 10 ) Väina tee 4 aed (KLO1200365). § 2. O tsus t e kehtetuks tunnistamine Seoses p aragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnista takse kehtetuks : 1) T allinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 . a määrus e nr 105 „ Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine ” punktis 5 nimetatud nimekirja tabelis 2 „ Looduskaitse all olevate parkide , haljakute ja aedade nimekir i” punktid 6 ja 9 ning nimekirja tabel III „ Looduskaitse all olevate koduaedade nimekiri ” ; 2) Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korralduse nr 302 „Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelu kinnitamine” punktid 6 ja 7 . § 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendus ed Põhjendused parkide kaitse alt väljaarvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas . 2 § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. augusti 2018 . a käskkirjaga nr 1-2/18/652 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood (KKR). 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi vee bilehel www.envir.ee . Jüri R atas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi V alitsuse määruse „ Tallinna parkide k aitse alt väljaarvamine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 1 0 lõike 1 kohast menetlust. Eelnõukohase määrusega arvatakse looduskaitse alt välja kümme Tallinna kaitsealust parki (põhiliselt on tegemist eraomanduses olevate iluaedadega). L ooduskaitse alt arvatakse välja järgmised Tallinna kaitsealused pargid: Hans Lepa puukool aed Haabersti linnaosas; Linnu tee 83 aed, Linnu tee 87 aed ja Mõtuse tn 8 aed Kristiine linnaosas; Kurni tn 5 aed ning Palli tn 4 ja 6 aed Nõmme linnaosas; Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3 6 aed , Kesktee 35 aed, Väina tee 4 aed ja Windecki park Pirita linnaosas. Nende objektide puhul on tegemist peamiselt hoonestatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksustega . Pargid on kaitse alla võetud Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 . a määruse nr 105 „Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine” II lisaga „ Looduskaitse all olevate parkide , haljakute ja aedade nimekiri” ja III lisaga „Looduskaitse all olevate koduaedade nimekiri” . K aitse alla võtmise põhjendused olid järgmised : Windecki park – liigiline väärtus, põlispuud, kultuurilooline mälestis, kunagise villa Windeck i park; Hans Lepa puukool-aed – liigiline väärtus, kultuurilooline mälestis, kunagise Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873 – 1951) puukool-aed; ülejäänud kaheksa eraa ia kaitse alla võtmise põhjused o lid liigiline ja aiakujunduslik väärtus . Nimetatud kaitsealustest parkidest on kaks, H. Lepa puukool-aed ja Hõbekuuse tee 31 asuv dendroaed , Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korralduse nr 302 „Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelu kinnitamine” punktide 6 ja 7 kohaselt dendroloogilise väärtusega. Vabariigi Valitsuse määruse ee lnõu on koostanud Keskkonnameti kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543 , e-post [email protected] ) , e elnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise b üroo juhtivspetsialist Riina Kotter ( tel 503 7128 , e - post [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üld osakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399 , e post maiu . paloots @keskkonnaamet.ee ) . Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on M arika Erikson, (tel 626 2880, e post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro ( tel 640 9308, e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja kaitse alt välja arvamise põhjendus ed 9. juulil 1994 . a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega . Sisuliselt sama regulatsiooni annab ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1 , mille kohaselt e nne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni . Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §- d es 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut . L KS § 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vab a riigi Valitsus . Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus (LKS § 7 lõige 1) . K aitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja § 1 lõike 2 kohase lt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeering u , dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik u puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnali ste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Keskkonnaamet tellis 2017. aasta suvel dendroloog Olev Abnerilt ekspertiisi Windecki pargi ja Hans Lepa puukool i -aia territooriumil kasvavate üksikpuude või puude rühmade eraldi objektina kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta . Seletuskirjas esitatud põhjendused nende objektide kaitse alt välja arvamise kohta lähtuvad ekspertiisi tulemustest. Windecki pargi ajalooline hoonestus , teedevõrk ja struktuur on praeguseks hävinud ning seda ei ole võimalik taastada , seega ei ole objekti enam otstarbekas pargina riiklikul tasemel edasi kaitsta. A llesjäänud pargi territoorium on jagatud üheks tootmismaa ja seitsmeks elamumaa katastriüksuseks, millest osa on hoonestatud. Windecki park rajati 19. sajandi teisel poolel Maarjamäe asumis se suvemõisa juurde . Suvemõisa park on arvatavasti ligikaudu 160 aastat vana: kahe mahavõetud tamme vanus oli umbes 2 m kõrgusel t hinnatuna 148 aastat (aastaringe luges 30. jaanuaril 2007 . a E . Berends ). Pärast 1945. a astat anti osa hooneid hüdrometeoroloogia teenistuse le ja osa sõjaväe le kasutada . 1990. a astal anti hooned ja park Eesti O lümpiakomiteele, hiljem läksid need tagastamiste kaudu eravaldusse. Suvemõisa stiilne puidust peahoone põles maha 1995. a astal . Windecki p argi alale jäävatest v anadest puudest väärib riiklikku kaitset mõõtmetelt suur ja tõenäoliselt Eesti vanim (vanus 130–140 aastat) punane tamm. Eksperthinnangu kohaselt väärib k ohalikku kaitset astangu servas olev Tallinna kõige vanem (vanus u 135 aastat) euroopa lehiste rida (17 puud) , 12 harilikku valgepööki kui dendroloogilist haruldust ning kaks suurte mõõtmetega hõbehaaba. Keskkonnaamet tegi 28. veebruari 2018. a kirjaga nr 7-16/18/2881 Pirita Linnaosa Valitsusele ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla eksperdi nimetatud kohalikku kaitset väärivad puud. Keskkonnaministri 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/652 algatati koos Tallinna parkide kaitse alt välja arvamise menetlusega p unase tamme looduse üksikobjektina riikliku kaitse alla võtmise menetlus. Hans Lepa puukool-aed on hävinud ning seda ei ole enam otstarbekas pargina riiklikul tasemel edasi kaitsta . A iast on säilinud mõned põõsad ja osad puud, mis kasvavad aia asemele ehitatud korruselamute vahel. Ekspertiisi alusel väärivad p uudest riiklik k u kaitset suurte mõõtmetega dendroloogilised haruldused: kaks Eesti vanimat (vanus u 90 aastat) eriokkalist tsuugat ja rühmas koos kasvavad neli rumeelia mändi (vanus u 90 aastat). Eksperthinnangu kohaselt väärib k ohalikku kaitset suure võra läbimõõduga harilik tamm Vabaõhumuuseumi tee 9 elamust loodes . Keskkonnaamet tegi 1. märtsi 2018 . a kirjaga nr 7-16/18/3002 Haabersti Linnaosa Valitsusele ettepaneku võtta ekspertiisis nimetatud väärtusli k ud puud kohaliku kaitse alla Tallinna linnaga seotud ajaloolis-kultuurilise tausta tõttu . Eksperdi arvamusega võtta kaks eriokkalist tsuugat ja neli rumeelia mändi riikliku kaitse alla ei ole arvestatud. Puud peaksid olema kohaliku, mitte riikliku kaitse all puukooli ajaloolis kultuurilise tausta tõttu. Eriokkalised tsuugad ja rumeelia männid kasvavad korrusmajade vahelisel rohealal, nende säilitamisel on olulisim roll läbi mõeldud planeeringul. H ans Lepp andis Tallinna linnaaednikuna alates 1907. aastast 3 3 aasta jooksul hindamatu panuse vanalinna rohelise vööndi kujundamise le , parkide planeerimise le ja rajamise le , teadaolevalt osales ta kokku 17 objekti planeerimises ja rajamises . 1931. aastal ostis H. Lepp Lillevälja talu, kuhu rajas puukool i , mis oli orienteeritud viljapuude, köögiviljataimede ja lillede kasvatamisele. 1940. aastal suurem osa H. Lepa aiandist ja puukoolist natsionaliseeriti. Peale teist maailmasõda 1947. aastal kinkis H. Lepp oma puukoolist Tallinna taastamiseks 100 pärna- ja 100 vahtraistikut ning 4200 ilupõõsast. Ühtlasi saadi tema aiast haruldasi puid, mis istutati rajatavasse 16. o ktoobri parki, alates 1989. aastast Tammsaare park. Ülejäänud kaheksa määruses käsitletud objekti on hooldatud eraaiad (iluaiad ) , millel ei ole võrreldes linnaruumis asuvate avalike parkide ga üleriigilist tähtsust . Eraaedade sse kogutud liikide püsimine on üldjuhul tagatud ka ilma looduskaitseliste piiranguteta ning ne nde säilimiseks ei ole vaja riiklikke piiranguid. Nimetatud kaheksa eraaia olulisust on esile toodud Tallinna linnaosavalitsuste üldplaneeringutes ning objekte on võimalik kaitsta kohalikul tasandil planeeringute kaudu . Kui loodusobjekt arvatakse riikliku kaitse alt välja, toob see kaasa ka muudatuse üldplaneeringus (kaovad looduskaitseseaduse alusel kehtinud piirangud). Tabelis 1 on lisaks kaitse alt välja arvamise põhjendustele esitatud ka info, kas ja kuidas kajastatakse määruses käsitletud parke üldplaneeringutes ning milliseid ettepanekuid on kaitsealuste loodusobjektide kohta tehtud. M ääruses käsitletud parkide s ei ole looduskaitseseadusest ega kai tsealuste parkide kaitse eeskirjast tulenevat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Üheski määruses käsitletavas pargis ei ole keskkonnaregistris regi streeritud kaitsealuseid liike. Tabel 1. Tallinna parkide kaitse alt väljaarvamise põhjendused ( K K R – k eskkonnaregister ) N r O bjekt , K K R kood A sukoht Põhjendused ja märkused. Pindalad on antud KKR andmetel 1 Windecki park KLO1200 275 Pirita linnaosa Vastavalt ekspertiisile on p argi ajalooline hoonestus, teedevõrk ja struktuur hävinud ning seda ei ole võimalik taastada . Praeguseks on allesjäänud pargi territoorium jagatud p eamiselt elamumaa kruntideks, millest osa on hoonestatud. Windecki par gis registreeriti 1995. a astal ligi 60 nimetust puittaimi , 1101 puud 37 liigist. Aastatel 1963–1964 rajati pargi serva staadion, mis piirati aiaga ning osa pargipuid jäi sellele alale. 2007. aasta talvel tehti raie S K FC Levadia staadioni laienda miseks, kokku võeti maha 165 puud, nende se as 19 vahtrat, 17 sangleppa, 16 tamme, 16 saart ja 7 lehist. Pirita linnaosa kehtiva üldplaneeringu (Talli nna Linnavolikogu 17. septembri 2009 . a otsus nr 179) seletuskir jas ( tabel lk 38 ‒ 39 ja joonis 2) on öeldud, et Windecki pargi maa-ala on detailplaneeringuga muudetud elamumaaks ja jagatud elamukruntideks . Ü ldplaneering uga tehakse ettepanek arvata Windecki park välja kaitsealuste objektide nimekirjast . Samas üldplaneeringus tehakse ettepanek koostada uus ekspertiis üksikpuude või puudegruppide üksikobjektina kaitse alla võtmiseks. (Seletuskirja punktis 2 on esitatud O. Abneri tehtud ekspertiisi kokkuvõte). Pi n dala on 2,4 ha . P argi alale jää vad seitse elamumaa , üks tootmismaa ning osaliselt ka transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused . 2 Ha ns Lepa puukool-aed KLO1200334 Haabersti linnaosa Vastavalt ekspertiisile on Hans Lepa puukool-aed hävinud ning seda ei ole enam otstarbekas pargina riiklikul tasemel kaitsta. Aiast on säilinud mõned põõsad ja osa puid , mis kasvavad aia asemele ehitatud korruselamute vahel. Hans Lepp oli Tallinna linnaaednik aastatel 1907  1940, Vabaõhumuuseumi tee äärsel maa alal paiknes tema kunagine kodukoht ja puukool-aed. Praeguseks aja ks ei ole kunagisest puukool-aiast midagi säilinud , vaid 2008. a asta ortofotol on Kärneri tn 2/4 kinnistu asemel näh a peenarde süsteemi. Haabersti linnaosa kehtiva üldplaneeringu ( Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsus nr 40 ) seletuskirja pt k 4 p 4.2 „ Asumisisesed rohealad ” ja põhikaa dil 2 „ Roheline võrgustik ” on aed märgitud rohealaks nr 19 (kaardil piiritletud põhjapoolne osa , Vabaõhumuuseumi tee 9). P indala on 2,2 ha . Alal on seitse elamumaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus. 3 Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3 6 aed KLO1200 336 Pirita linnaosa Tegemist on eraomanduses oleva maaga, kus paiknevad elamu, kõrval hooned, kasvuhoone d ning hooldatud iluaed. L ooduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . Pindala on 1539 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 4 K esktee 35 aed KLO1200 337 Pirita linnaosa Tegemist on elamu ja kõrvalhoone ga eraomanduses oleva maaga , mida ilmestavad mõned torkavad kuused , pöetud harilikud elupuud ning külvatud muru. Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . Pindala on 679 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 5 Kurni tn 5 aed KLO1200 588 Nõmme linnaosa Tegemist on elamu ja kõrvalhoonetega eraomanduses oleva maaga, mille puistu koosseisus on peamiselt harilikud männid ja mõned kuused, aeda on istutatud ka harilikke jugapuid ja sireleid. Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . P indala on 2364 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 6 Linnu tee 83 aed KLO1200 368 Kristiine linnaosa Tegemist on elamu , k õrvalhoonete ja kasvuhoonega e raomanduses oleva maaga , mida ümbritseb tänava poolt kõrge hariliku elupuu hekk. A eda on lisaks istutatud okaspuude eri sorte . Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . P indala on 1361 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 7 Linnu tee 87 aed KLO1200 367 Kristiine linnaosa Tegemist on elamu, kõrvalhoonete ja kasvuhoonega eraomanduses oleva maaga , mille juurde kuulub k unagise kuulsa aedniku Laine Lepa rajatud iluaed. Aeda on järjepidevalt hooldatud ja oskuslikult aiaruumideks jagatud. Aeda ilmestavad püsilillede ja okaspuude kollektsioonid. Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . P indala on 1590 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 8 Mõtuse tn 8 aed KLO1200369 Kristiine linnaosa Tegemist on elamu ja kõrvalhoonete ga eraomanduses oleva väga väikese kinnistuga, kuhu on e lulõngade kataloogi autor Guido Toovere rajanud ilua ia . Aeda on järjepidevalt hooldatud , seda i lmestavad mitmed huvitavad okaspuude vormid ja rododendronid. Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . P indala on 696 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 9 Palli tn 4 ja 6 aed K LO1200366 Nõmme linnaosa Tegemist on elamu ja kõrvalhoonetega eraomanduses oleva maaga , mille juurde kuuluv aed ei paista silma haruldaste või eksootiliste liikide poolest. Alal kasvavad Nõmmele tüüpiliselt mõned vanad harilikud männid. Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . P indala on 3915 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. 10 Väina tee 4 aed KLO1200365 Pirita linnaosa Tegemist on elamu , kõrvalhoonete ja kasvuhoonega eraomanduses oleva maaga, mille aed ei paista silma haruldaste või eksootiliste liikide poolest , esindatud on harilikud elupuud ja mõned okaspuude vormid. Looduskaitseseadusest ja kaitsealuste parkide kaitse-eeskirjast tuleneva l t ei ole aed üleriigilis e looduskaitselis e väärtus ega . P indala on 1650 m 2 , see on elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. Määruse ga Tallinnas kaitse alt väljaarvatava te park ide pindala kokku on ligikaudu 6 h a , tegemist on peamiselt eraomandis oleva maaga ja väikeses osas munitsipaalmaaga . 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet koostas 201 7 . a asta kevadel Tallinna kümne pargi kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu väljatöötamise kavatsuse . Dokumendiga oli võimalik tutvuda 7. juulist kuni 26. juulini 2017 . a Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn) ja Keskkonnaameti veebilehel https://www.keskkonnaamet.ee , s amuti oli väljatöötamise kavatsus kättesaadav vastavate linnaosavalitsuste veebilehtedel ning k uulutus ilmus Õhtulehes 6. juulil 2017. a. Põhjendatud parandusettepaneku i d ja vastuväite i d väljatöötamise kavatsuse kohta palu ti esitada Keskkonnaametile hiljemalt 26. juuliks 2017 . a. T eavituskirjad väljatöötamise kavatsuse st saadeti Haabersti , Kristiine, Nõmme ja Pirita Linnaosa Valitsusele , Tallinna Keskkonnaametile ning 18 eraomanikule. Tabel 2. Ettepanekud ja seisukohad vastuseks Keskkonnaameti teavituskirjale E ttepaneku tegija E ttepaneku sisu Keskkonnaameti ( KeA ) vastus Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kiri 26.07.2017 1. Arvata väljatöötamise kavatsusest välja Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3 6 aed (Pirita linnaosa haljasala). 2. EMA hinnangul pole Haabersti linnaosas asuva Hans Lepa puukool-aia ala kaitse alt välja arvamine õigustatud, kuna väärtuslike puude ning linnaelanike tervise seisukohast väärtusliku haljasala säilimine pole sellisel juhul enam tagatud. 3. Kas alal soovitakse kinnisvaraarendust laiendada, kes vastutab selle eest, et looduskaitselised väärtused on hävinud korrusmajade ehitamise tõttu, kuidas kõnealune rikkumine on teoks saanud ? 4. EMA hinnangul pole Pirita linnaosas asuva Windecki pargi kaitse alt välja arvamine õigustatud, kuna väärtuslike puude ning linnaelanike tervise seisukohast väärtusliku haljasala säilimine pole sellisel juhul enam tagatud. Mis põhjusel soovitakse Windecki park kaitse alt välja arvata, kui tegemist on senisele kinnisvaraarendusele vaatamata ikka veel väärtusliku haljasalaga, kus asub esimese väärtusklassi puid ? 5 . EMA toetub oma seisukohavõtus Tallinna rohealade teemaplanee - ringule , mis valmis 2008. aastal ning peaks olema üheks linna arengu alusdokumendiks. Kõnealune dokument toetab EMA osutatud rohealade säilitamist. 1 2. juuli 2017 vastuskiri nr 7 9/17/4632 2. Selgitati, et Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3b aed on eraomandis olev kinnistu, mitte Pirita linnaosa haljasala. Eksitus tulenes Google Maps i kasutamisest, kuhu on märgitud kattuvus Merivälja pargiga. Pirita linnaosa üldplaneeringus on objektid kajastatud vastavalt tegelikule olukorrale. 25. augusti 2017 vastuskiri nr 7 9/17/4961-4. H. Lepa puukool i -aia a lal ei ole selliseid looduskaitselisi väärtusi, mis loovad eeldused selle riikliku kaitse all olemiseks pargi, puistu või arboreetumina . Tegemist oli kunagise puukooliga, kus kasvatati istikuid ja kus paiknesid kasvuhooned. Alale ehitatud korruselamute vahel on säilinud ja kasvamas eri liiki vanemaid puid (kuused, hõbepajud), k õige tähelepanuväärsemad puud on säilinud Vabaõhumuuseumi tee 9 katastriüksusel. Säilinud puudel on kahtlemata kõrge haljastuslik väärtus, kuid senine kaitsevorm (park, puistu, arboreetum ) ei ole väärtuse olemust arvestades asjakohane. KeA tellis dendroloog Olev Abnerilt 2017. a astal ekspertiisi, mille eesmärk o li anda hinnang Hans Lepa puukool i -aia territooriumil kasvavate üksikpuude või puurühmade eraldi objektina kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otsatarbekuse kohta. Ekspertiisile tuginedes tegi KeA Haabersti Linnaosa Valitsusele ettepaneku võtta väärtuslikud puud kohaliku kaitse alla (1. märtsi 2018 . a kiri nr 7-16/18/3002). Ettepanek arvata Hans Lepa puukool-aed pargina riikliku kaitse alt välja tuleneb vajadusest viia objekti kaitse vastavaks praeguseks kujunenud olukorrale. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on territoriaalplaneerimise korraldamise eest vastutav kohalik omavalitsus. Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 . a otsusega nr 90 ning kehtestati Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a otsusega nr 40. Planeerimisseadusest lähtuvalt on planeeringuprotsessid avalikud, ruumilise planeerimise üks põhimõtteid ongi ulatuslik avalikkuse kaasamine ja protsessist teavitamine. Kogu planeeringu protsessi kestel võib igaüks avaldada arvamust. Iga planeeringuliigi juures on esitatud sätted, mis peavad aitama kaasata neid kodanikke, kes soovivad olla kursis, mida planeeritakse. Milline planeeringulahendus kehtestatakse, otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsus. Planeering kehtestatakse haldusaktiga ja sellele ettenähtud nõuded sisalduvad haldusmenetluse seaduses. Windecki pargi riikliku kaitse alt välja arvamise põhjuseks on pargi arhitektuurse kompositsiooni ja ajaloolise planeeringu loetamatus. Pargi territoorium on jagatud elamumaa kruntideks, millest osa on hoonestatud. Osa kunagise Windecki suvemõisa puistusse kuulunud puudest kasva b riikliku kaitse all oleval objektil, osa puid aga kasva b väljaspool kaitse all olevat ala. Leidub üle saja aasta vanuseid puid, millest paljud silmapaistvad puud (lehised, punane tamm, harilikud valgepöögid) on vanuse poolest jõudnud Eesti oludes küpsesse ikka. Pargina pole ala kaitse all hoidmine enam otstarbekas. KeA tellis dendroloog Olev Abnerilt 2017. a astal ekspertiisi, mille eesmärk oli anda hinnang Windecki pargi territooriumil kasvavate üksikpuude või puurühmade eraldi objektina kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otsatarbekuse kohta. Ekspertiisile tuginedes tegi KeA Pirita Linnaosa Valitsustele ettepaneku võtta osa väärtuslik ke puid kohaliku kaitse alla (28. veebruari 2018 . a kiri nr 7 16/18/2881) . Windecki pargis kasvava punase tamme riikliku kaitse alla võtmise menetlus algatati keskkonnaministri 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/652 koos Tallinna parkide kaitse alt välja arvamise menetlusega . Tallinna rohealade teemaplaneeringutes väljatöötatud lahendusi kasutatakse linnaosade üldplaneeringute koostamisel. Tallinna linnaosade üldplaneeringud arvestavad ka rohealade paiknemise, eesmärkide ja vajadustega linnaruumis. Lisaks on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud 13. juuni 2013 . a määruse nr 40 „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025”, mille punktis 5.4.1 „Haabersti linnaosa” nimetatakse muuhulgas asumisiseste rohealade hulgas Hans Lepa puukool i -aeda. Tegevuskava punktis 5.4.7 „Pirita linnaosa” Windecki parki ei käsitleta. K atastriüksuse omanik, kir jad 26.07.2017 ja 21.08.2017 Nõustub kinnistu omanikuna aia kaitse alt välja arvamisega. Kuidas kulges aia kaitse alla võtmise protsess ning mis on objekti kaitse alla võtmise põhimõtted ? K uidas võeti omal ajal aiad looduskaitse alla nii, et selleks ei küsitud omanike arvamust ? 21. augusti 2017 vastuskiri nr 7 9/17/4950-2. Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 . a määrusega nr 105 „Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine” võeti Tallinnas kaitse alla puud, pargid ja aiad, kokku 53 objekti. Selles nimekirjas oli ka Palli tn 4 ja 6 aed. 1993. aastal viis m ääruse menetlust läbi Tallinna Li nnavalitsus, kes oli kuni 2000. a asta lõpuni kaitsealuste objektide valitsejaks. Katastr iüksuse omanik, kiri 24.07.2017 Paluti kaaluda võimalust jätta Kurni tn 5 aed looduskaitse alla. A ia senise staatuse säilitamine võimaldaks väärtuslikku looduskooslust säilitada. A eda külastas grupp dendrolooge koos Sulev Järvega , kes leidsid, et taimekooslus Nõmmel on unikaalne ja väärt säilitamist. 23. augusti 2017 . a vastuskiri nr 7 4/17/4496-3. Koduaiad on kahtlemata väärtuslikud oma eri liiki puude ja püsilillede kollektsioonidega ning neil on oluline tähtsus linnaruumi haljastuses. Samas kaitstakse objekte riiklikult, kui seal leidub piisavalt üleriigilise tähtsusega looduskaitselisi väärtusi. Riikliku kaitse all olevate parkide olulisus on eelkõige nende maastikuline väärtus riiklikul tasandil, nende ajalooline või kultuurilooline taust , funktsioon. Üleriigilise tähtsusega looduskaitseliselt väärtuslike parkide maastik on sageli mitmekesine ja pakub erinevaid elupaiku . Koduaiad vastavad loodusobjekti riikliku kaitse all olemise eeldustele vähesel määral. Kuigi koduaedades leidub dendroloogilisi haruldusi ja hinnalisi aiakujunduselemente, paiknevad koduaiad tihtilugu õuemaal ning on maaomaniku poolt intensiivses aianduslikus kasutuses ja hoolduses. Katastr iüksuse omanik, kiri 26.07.2017 1. Juhi b tähelepanu k eskkonnaregistri s olevale vigasel e aadressile : Tuule tee 36 asemel on Tuule tee 3b. 2. Te eb ettepanek jätta Linnu tee 87 aadressil olev endise aedniku Laine Lepa aed kaitse alla. 3. Märgi b , et kui seadusemuudatuse eesmärk on see, et rohkem ei peaks kaitse all olevaid aedu üle vaatama ja tekiks võimalus 100%- lise maamaksu määramiseks, siis see ei ole õilis eesmärk. KeA ettepanekul parandati viga registris , 24. augusti 2017 . a kiri nr 7-9/17/5536. Koduaiad on kahtlemata väärtuslikud oma eri liiki puude ja püsilillede kollektsioonidega ning neil on oluline tähtsus linnaruumi haljastuses. Samas kaitstakse objekte riiklikult, kui seal leidub piisavalt üleriigilise tähtsusega looduskaitselisi väärtusi. Riikliku kaitse all olevate parkide olulisus on eelkõige nende maastikuline väärtus riiklikul tasandil, nende ajalooline või kultuurilooline taust ja funktsioon. Üleriigilise tähtsusega looduskaitseliselt väärtuslike parkide maastik on sageli mitmekesine ja pakub erinevaid elupaiku. Koduaiad vastavad loodusobjekti riikliku kaitse all olemise eeldustele vähesel määral. Kuigi koduaedades leidub dendroloogilisi haruldusi ja hinnalisi aiakujunduselemente, paiknevad koduaiad tihtilugu õuemaal ning on maaomaniku poolt intensiivses aianduslikus kasutuses ja hoold uses. Ala kaitse alt välja arvamisega kaob senine 50%- line maamaksusoodustus. K aitse alt välja arvamise l ei lähtuta maamaksust, vaid eelkõige ala looduskaitselistest väärtustest ning looduskaitseseaduses ja parkide, aboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas sätestatud liiga suurtest piirangute st koduaedadele. Linn u tee 87 paiknev a kodua ia riikliku kaitse al l hoidmine ei ole põhjendatud . Pirita Linnao sa Valitsus, kiri 07.08.2017 nr 2 1.2/377 Pirita Linnaosa Valitsus ei nõustu Windecki pargi klindijalami alumise terrassi looduskaitse alt väljaarvamisega, kuna puudub liigiliselt , arvuliselt ja väärtusklasside kaupa d endroloogiline inventeerimine. 15. augusti 2017 . a vastus kiri nr 7 4/17/4507-3. Windecki park pole pargina säilinud, kuid Ke A nõustub, et alal kasvab väärtuslikke üksikpuid ja puurühmasid. KeA tellis dendroloog Olev Abnerilt 2017. a astal ekspertiisi, mille ee smärk oli anda hinnang Windecki pargi territooriumil kasvavate üksikpuude või puurühmade eraldi objektina kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otsatarbekuse kohta. Ekspertiisi kokkuvõte: Windecki pargi ajalooline hoonestus, teedevõrk ja struktuur on praeguseks hävinud ning seda ei ole võimalik taastada, seega ei ole objekti enam otstarbekas pargina riiklikul tasemel edasi kaitsta . Windecki pargi alale jäävatest vanadest puudest väärib riiklikku kaitset mõõtmetelt suur ja tõenäoliselt Eesti vanim punane tamm. Kohalikku kaitset väärib astangu s ervas olev euroopa lehiste rida , 12 harilikku valgepööki kui dendroloogilist haruldust ning kaks suurte mõõtmetega hõbehaaba. Eksperti isile tuginedes tegi KeA Pirita Linnaosa Valitsusele ettepaneku võtta osa väärtuslik ke puid kohaliku kaitse alla (28. veebruari 2018 . a kiri nr 7 16/18/2881). Windecki pargis kasvava punase tamme riikliku kaitse alla võtmise menetlus algatati keskkonnaministri 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/652 koos Tallinna parkide kaitse alt välja arvamise menetlusega. Keskkonnaamet tellis 2017. aasta suvel dendroloog Olev Abnerilt ekspertiisi Windecki pargi ja Hans Lepa puukool-aia territooriumil kasvavate üksikpuude või puurühmade eraldi objektina kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta . Tööde üleandmise -vastuvõtmise akt nr 2-7/17/212 allkirjastati 11. detsembril 2017 . a . Tuginedes eksper di hinnangule, tehti 14. veebruari 2018 . a Keskkonnaameti kaitse planeerimise komisjonis, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna ja Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo esindajad , järgmised otsused : jätkata Hans Lepa puukool i -aia ja Windecki pargi riikliku looduskaitse all olevate objektide nimekirjast välja arvamise menetluse ettevalmistamisega; teha keskkonnaministrile ettepanek võtta üksikobjektina riikliku kaitse alla Windecki pargi alal kasvav tõenäoliselt Eesti vanim punane tamm. Keskkonnaamet saatis 28. veebruaril 2018 . a Pirita Linnaosa Valitsusele kirja nr 7-16/18/2881, millega edastati Olev Abneri koostatud ekspertiis ja MapInfo kaardikihid. Ühtlasi tehti Pirita Linnaosa Valitsusele ettepanek võtta kohaliku kaitse alla Windecki pargi alal Lasnamäe astangu servas kasvav Tallinna kõige vanem (vanus 135 aastat) euroopa lehiste rida (17 puud), 12 harilikku valgepööki kui dendroloogilist haruldust ning kaks suurte mõõtmetega hõbehaaba (puud on ekspertiisis esitatud koos kaitsevööndiga). Osa ettepanekus käsitletud puudest jäävad munitsipaalomanduses olevale Tuulenurga ja Saare tänava katastriüksusele. Keskkonnaamet saatis 1. märtsil 2017 . a Haabersti Linnaosa Valitsusele kirja nr 7-16/18/ 3002 , millega edastati Olev Abneri koostatud ekspertiis ja MapInfo kaardikihid. Ühtlasi tehti Haabersti Linnaosa Valitsusele ettepanek võtta kohaliku kaitse alla Hans Lepa puukool-aia territooriumil kaks Eesti vanimat (vanus u 90 aastat) eriokkalist tsuugat, neli rühmas koos kasvavat rumeelia mändi (vanus u 90 aastat) ning suure võra läbimõõduga harilik tamm. Need puud peaksid olema kohaliku , mitte riikliku kaitse all ajaloolis-kultuurilise tausta tõttu. H. Lepp andis linnaaednikuna 33 aasta jooksul hindamatu panuse Tallinna vanalinna rohelise vööndi kujundamis es , parkide planeerimises ja rajamises. Samuti oli oluline rajatud puukool, mis oli orienteeritud viljapuude, köögiviljataimede ja lille de kasvat amisele. 1 947 . a astal kinkis H. Lepp oma puukoolist Tallinna taastamiseks 100 pärna- ja 100 vahtraistikut ning 4200 ilupõõsast. Tallinna Keskkonnaamet saatis 3. aprillil 2018 . a Keskkonnaametile kirja nr 6.1-1.2/272-2 , milles nõustub, et Hans Lepa puukool i -aia territooriumil ja Windecki pargi alal kasvavad ja Olev Abneri ekspertiisis nimetatud puud vajavad üksikobjektina kaitset. Tallinna Keskkonnaamet alustab läbirääkimisi seotud kinnistute omanikega, et välja selgitada lisanduvate p iirangute seadmise võimalikkus. Keskkonnaamet saatis 2. märtsi 2018 . a kirjaga nr 7-16/18/3058 Kodanikuühendus ele Eesti Metsa Abiks Olev Abneri koostatud ekspertiisi ning teavitas samas kirjas Keskkonnaameti poolt Haabersti ja Pirita Linnaosa Valitsustele tehtud ettepanekust võtta ekspertiisis esitatud väärtuslikud puud kohaliku kaitse alla. Eelnõukohase määruse avalik väljapanek toimus 18. aprillist kuni 3. maini 201 9 . a Keskkonnaameti Põhja regiooni Tallinna kontoris Viljandi mnt 16, Tallinna Linnavalitsuses Vabaduse väljak 7, Tallinna Keskkonnaametis Harju tn 13, Haabersti Linnaosa Valitsuses Ehitajate tee 109a, Kristiine Linnaosa Valitsuses Tulika tn 33b, Nõmme Linnaosa Valitsuses Vabaduse pst 77 ja Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 11. aprillil 201 9 . a nr 1451596 all, üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja kohalikus lehes Harju Elu 18. aprillil 201 9 . a , samuti Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee . Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse al t välja arvamise menetluse käigus saadeti 401-le kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega kiri . Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Tallinna Linnavalitsuse le ja Keskkonnaameti le, Haabersti , Kristiine, Nõmme ja Pirita Linnaosa Valitsuse le. Samuti said e-kirja Herous Futurus OÜ , ALG Liisingu AS , A S MERKO EHITUS , A S SEB Ühisliising , Kure ja Kure Õigusbüroo OÜ , AS BRICK , Green Spot Invest OÜ, Neweka Kapital OÜ, OJALILL OÜ, OÜ Artemon Trading , OÜ Bone Invest , OÜ Forexal , OÜ Geo S.T., OÜ Gracile Projekt, OÜ Linea Consulting , OÜ NORDKAPITAL, OÜ Tango Vara, OÜ VI IKING VARAD, OÜ ARENDUSVARA, OÜ Mobiland , OÜ Puffet Invest , OÜ Vostok IT, PrügiAbi OÜ, Salix OÜ, Solar Property OÜ, Sonjara OÜ, TAVA Invest OÜ, TRIAL OÜ. Ettepanekud ja vastuväiteid määruse eelnõu kohta paluti esitada Keskkonnaametile hiljemalt 3. maiks 2019. a. Laekunud ettepanekud on esitatud tabelis 3. Määruse eelnõu avalik arutelu toimus 16. mail 2019. a Keskkonnaameti Harju kontoris . Arutelul osales kaks Keskkonnaameti töötajat ja üks Tallinna Keskkonnaameti töötaja . Korduv kuulutus ilmus Ametlikes Teadaannetes 10. juulil 2019. a nr 1494951 all, sest h oiutähtaja möödumisel tagastas Omniva Keskkonnaametile kirjad, mis saadeti muudatusi puudutavate kinnisasjade omanikele . Ühtegi ettepanekut ei laekunud. Tabel 3. Laekunud ettepanekud avaliku väljapaneku perioodil 2019. a , Keskkonnaamet ( KeA ) Objekt Maaomanik/menetlusosaline Küsimus/ettepanek M enetleja otsus /vastus Kümme parki ja kaheks a koduaeda Tallinna Keskkonnaamet Amet nõust u b loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise ja üksikobjekti kaitse alla võtmisega. Hans L epa puukool-aed Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks Olev Abneri ekspertiisis soovitati riikliku kaitse alla võtta H. Lepa aias kaks eriokkalist tsuugat ning neljast puust koosnev rumeelia mändide rühm, sobiv kaitsevöönd on 20 m. KeA on teinud Haabersti Linnaosa Valitsusele ettepaneku need puud kohaliku kait se alla võtta. Ettepanek: Kuna dendroloog O. Abneri ekspertiisis hinnati vajalikuks riiklik k u kaitset ja eksperdihinnangu usaldusväärsuses pole alust kahelda, palume lähtuda eksperdihinnangust ja nimetatud puud riikliku kaitse alla võtta. Ettepanekuga ei arvestata. Peamine põhjus, miks nimetatud puud peaksid olema kohaliku, mitte riikliku kaitse all, on ajaloolis-kultuuriline taust. H. Lepp andis linnaaednikuna 33 aasta jooksul hindamatu panuse Tallinna vanalinna rohelise vööndi kujundamises, parkide planeerimises ja rajamises. 1947. a kinkis H. Lepp oma puukoolist Tallinna taastamiseks 100 pärna- ja 100 vaht raistikut ning 4200 ilupõõsast. Tallinna Keskkonnaamet on 2018. a ja 2019. a kirjas Ke A-le nõustud, et väärtuslikud puud vajavad kaitset ning pärast määruse „Tallinna loodusobjektide kaitse alt väljaarvamine ja üksikobjekti kaitse alla võtmine ” jõustumist on nad valmis alustama läbirääkimisi kinnistute omanikega objektide kohaliku kaitse alla võtmise ja lisanduvate piirangute seadmise võimalikkustest. Hans Lepa puukool-aed K innisasja omanik u küsimused 1. Kas on algatatud puude kohaliku kaitse alla võtmine H. Lepa puukooli territooriumil? 2. Kas on tehtud analüüs selle kohta, kuidas Hans Lepa puukooli kaitseala kehtetuks arvamine mõjutab Kärneri tänaval oleva kinnisvara väärtust? 3. Kas aadressil Vabaõhumuuseumi tee 9 on käimas või on plaanis järgmise viie aasta jooksul detailplaneering, sihtotstarbe muutus või muu menetlus või kas on esitatud taotlusi? 4. Kas on garanteeritud, et säilib vaba ligipääs mööda Lillevälja tänava ja Kärneri 6 vahel? 1. O bjektide kohaliku kaitse alla võtmise menetlust on võimalik algatada peale seda, kui objektid on riikliku kaitse alt välja arvatud , st peale Vabariigi Valitsuse määruse kinnitamist. 2. Objekti riikliku kaitse alt väljaarvami ne ei too eeldatavalt kaasa muutusi kinnisvara hinnas. 3. Aadressil Vabaõhumuuseumi tee 9 olev elamumaa katastriüksus on eraomandis. Nimetatud menetuste eest vastutab Haabersti Linnaosa Valitsus. 4. Vabariigi Valitsuse määrusega, millega arvatakse objekt riikliku kaitse alt välja, ei lahendata liikluskorraldust, sealhulgas parkimist korrusmajade juures. Maa-ameti avaliku teabe kohaselt on Lillevälja tänav ja Kärneri tänav eraomandis, seega tuleb selles küsimuses pöörduda maaomaniku poole. Hans Lepa puukool-aed ja kaheksa koduaeda Kinnisasja omanik u ettepanek Omanik on Hans Lepa puukool-aia ja kaheksa koduaia kaitse alt välja arvamise vastu, kuna neid võiks taastada. Ettepanekuga ei arvestata. Praeguseks on kunagise 2,2 ha suuruse H . Lepa puukooli ja aia alale vastavalt planeeringutele ehitatud korruselamud, mis tähendab, et puukool-aeda ei ole võimalik taastada. Alal ei ole säilinud selliseid loodusväärtusi, mille tõttu peaks see olema riikliku looduskaitse all. Kaheksa hooldatud eraaeda (iluaeda) on hoonestatud elamu, kõrvalhoonete ja kasvuhoonetega ning mitmele neist on kogutud püsilillede ja okaspuude kollektsioonid. Aiad on ka praegu alles ja hooldatud ja neil on aiakujunduslik väärtus, kuid põhjendatud ei ole nende riikliku looduskaitse all hoidmine. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud objektid kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. E daspidi hakkaks Tallinnale aastas maamaksu laekuma ligikaudu 8400 eurot rohkem. Kaitse alt välja arvatavate parkide kogupindala on ligikaudu 6 ha . Maamaksu ei maksta maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt kohaliku omavalitsuse haldusalas olevalt munitsipaalmaalt. Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Määruse eelnõu on seotud Haabersti , Kristiine , Nõmme ja Pirita L innaosa üldplaneeringu te ga. Määruse jõustumisel tuleb üldplaneeringu koostamise korraldaja l vastavalt planeerimisseaduse § 93 lõikele 4 viia kehtiv ü ldplaneering vastavusse pärast üldplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega ning kan da muudatused planeeringusse , st kustutada määruses nimetatud loodusobjektid planeeringust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.