Eelnõu kooskõlastamine

Mailis Reps Teie 21.01.2020 nr 8-1/20/286 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 10.02.2020 nr 1-12/269-2 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Kooskõlastame eelnõu meie ettepanekutega arvestamisel. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud Keeleameti põhiülesanded. Teeme ettepaneku täiendada neid eesti keele õppe kvaliteedi tagamise ning keelemaine ja õpimotivatsiooni tõstmise ülesandega. Mitmed uuringud näitavad, et eesti keele kui teise keele õppe kvaliteet on ebaühtlane. Väljaspool haridussüsteemi toimuv keeleõpe on praegu vähe reguleeritud ning keeleõpet pakkuvatele asutustele ja isikutele ei ole välja töötatud siduvaid kvaliteedistandardeid. Peame vajalikuks korraldada täiendõppe turu seire ja töötada keeleõppe korraldamiseks välja ühtsed kvaliteedistandardid. Olemasolevad õigusaktid ei ole õppevara kvaliteedi tagamiseks piisavad. Kultuuriministeeriumi hinnangul peab Keeleameti ülesannete hulgas olema ka täiskasvanute keeleõppe korrastamine ja õppemetoodika arendamine vastavalt keeleseadusest tulenevatele keeleoskusnõuetele, samuti järelevalve täiskasvanute eesti keele õpetuse taseme üle. Keeleõppe teemaga kaasneb tihti negatiivne (meedia)foon. Oluline on tegeleda keelemaine kujundusega, keeleõppe positiivses võtmes esitlemisega. Ebapiisavalt pööratakse tähelepanu keelehalduse küsimustele ehk kus ja kuidas keelt kasutatakse. Oluline on populariseerida keeleeksamite sooritamist. Oleme seisukohal, et nende ülesannetega peab tegelema ka loodav Keeleamet. Eesti keelt ja eesti keeles (sh kakskeelselt) õpetavad õpetajad (sh mitteformaalses õppes töötavad õpetajad) tunnevad tihti, et nende kui professionaalide enesetõhusus on madal, samal ajal ei väärtusta nende tegevust piisavalt ka ühiskond. Vajalik on terviklik tugisüsteem, mis aitab õpetajatel kohaneda muutustega haridus- ja keelepoliitikas, toetab nende professionaalset arengut, võimaldab läheneda eesti keeles õpetamisele loominguliselt, omandada, välja töötada ja kasutada oma innovaatilisi õpimeetodeid. Oluline on, et õpetajal oleks aega ning isiklikke ja professionaalseid ressursse enesetäienduseks ja arengutööks. Teeme ettepaneku sätestada loodava Keeleameti ülesanded järgnevalt: Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 1. Keelepoliitika arendamise valdkond 1) Vabariigi Valitsuse keelepoliitika väljatöötamine koos teiste asjaomaste asutustega; 2) osalemine Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamises oma pädevuse piires; 3) ettepanekute tegemine keelepoliitika elluviimiseks ja keelealaste õigusaktide eelnõude väljatöötamine; 4) eri valdkondade ja piirkondade keeleolukorra, keelealaste õigusaktide tõhususe ja järelevalvetöö tulemuslikkuse analüüs; 5) keeleseaduse täitmise korraldamine ja analüüs; 6) ametile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide keelepoliitiliste aspektide hindamine ja vajaduse korral ettepanekute tegemine; 7) eri valdkondade keelekasutuse edendamine ning ettepanekute tegemine keelekasutuse hea tava, stiiliraamatute, eestikeelse tehnilise dokumentatsiooni ja eestikeelsete standardite väljatöötamiseks ning eesti keele maine tõstmiseks; 8) eesti keele õppe kvaliteedi tagamise ning keele maine ja õpimotivatsiooni tõstmine ülesandega. 2. Keeleoskuse (õigus)nõustamise valdkond 1) keeleseaduse nõuete selgitamine ja avalikkuse teavitamine keeleolukorrast; 2) isikute nõustamine keeleliste inimõiguste ja keelealaste õigusaktide rakendamise küsimustes; 3) tööandjate nõustamine töötajatele eesti keele oskuse nõuete kohaldamisel; 4) hinnangu andmine töötaja/ametniku eesti keele oskuse vastavuse kohta vastaval töö- või ametikohal töötamiseks; 5) eesti keele täienduskoolituse tegevusloa taotlejate nõustamine; 6) eesti keelt mittevaldavate inimeste teavitamine keeleõppevõimalustest ja nende nõustamine sobiva keeleõppekursuse valikul; 7) avalduste ja kaebuste lahendamine oma pädevuse piires. 3. Kontrolli ja järelevalve valdkond 1) kontrollib seaduste alusel kehtestatud eesti keele ja võõrkeelte kasutamise nõuete järgimist riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja nende hallatavates asutustes ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutustes (edaspidi asutus), notari, kohtutäituri või vandetõlgi büroos, äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt; 2) kontrollib ametnikele või töötajatele teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti keele oskuse nõuete kohaldamist tööandja poolt; 3) kontrollib ametniku või töötaja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid sätestavate õigusaktide alusel kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele ning vajaduse korral teeb ettekirjutuse nõutava keeleoskustaseme omandamiseks, suunab ametniku või töötaja tasemeeksamile või teeb ettepaneku ametniku ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks või töötaja töölepingu lõpetamiseks; 4) kontrollib ametliku keelekasutuse, sh ametlike veebilehtede keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile ja keelekasutuse hea tava järgimist siltidel, viitadel, kuulutustel, teadaannetes ning reklaamis; 5) kontrollib ametliku nimekuju kasutamise ning ümberkirjutusreeglite järgimist ametlikus keelekasutuses; 6) kontrollib eestikeelse tõlke olemasolu võõrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel, telejaamade võõrkeelsete saadete edastamisel ja avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel; 7) kontrollib eestikeelse kasutusjuhendi ja nõuetekohase eestikeelse märgistuse olemasolu kaupade ja teenuste pakkumisel ning eestikeelse üldteabe olemasolu müügi- ja teenindusasutuses; 8) jälgib kõigi Eesti inimeste eestikeelse hariduse saamise õigust kõigil haridustasemetel sõltumata nende emakeelest või rahvusest; 9) jälgib seadustes eesti keele õppe ja õppekeele suhtes sätestatud nõuete täitmist alus-, põhi- , kesk- ja kutsehariduses; 10) osaleb täiskasvanute keeleõppe korrastamises ja õppemetoodika arendamises vastavalt keeleseadusest tulenevatele keeleoskusnõuetele; 11) teeb järelevalvet täiskasvanute eesti keele õpetuse taseme üle; 12) hindab eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba taotleva täienduskoolitusasutuse õppekavade, õppekeskkonna ning õpetajate vastavust seaduses või seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 13) tutvub tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega, viibib vastavalt vajadusele koolituse läbiviimise juures; 14) teeb ettepanekuid täienduskoolituse kvaliteedi parandamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Artjom Tepljuk 628 2266, [email protected]