Kiri

Ministeeriumid 19.02.2020 nr 1-4/19/5277-2 Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Üksikobjektide kaardid Kristi Pai, 384 8681 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Järva maakonnas asuvate esinduslikemate põlispuude ja geoloogiliste üksikobjektide säilimine. § 2. Kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine Järva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised looduse üksikobjektid ning määratakse nende piiranguvöönd, mille ulatus on siin nimetatud ja mille piirid on esitatud kaartidel määruse lisas1: 1) Küti tamm Järva vallas Võrevere külas – 30 m; 2) Kirikoja kadakas Türi vallas Änari külas – 5 m; 3) Puhmu rahn Järva vallas Puhmu külas – 30 m; 4) Roosna Laikivi Järva vallas Roosna külas – 10 m; 5) Kiigumõisa kivi Paide linnas Oeti külas – 30 m; 6) Epu kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m; 7) Tudavere kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m; 8) Vassaare põllukivi Türi vallas Äiamaa külas – erikujuline kuni 10 m. § 3. Määruse muutmine Keskkonnaministri 18. novembri 2019. a määruses nr 62 „Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „15) Küti tamm Järva vallas Võrevere külas – 30 m (lisa 37); 16) Kirikoja kadakas Türi vallas Änari külas – 5 m (lisa 38).”. 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 22 kuni 27 järgmises sõnastuses: „22) Puhmu rahn Järva vallas Puhmu külas – 30 m (lisa 39); 23) Roosna Laikivi Järva vallas Roosna külas – 10 m (lisa 40); 24) Kiigumõisa kivi Paide linnas Oeti külas – 30 m (lisa 41); 25) Epu kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m (lisa 42); 26) Tudavere kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m (lisa 43); 27) Vassaare põllukivi Türi vallas Äiamaa külas – erikujuline kuni 10 m (lisa 44).“ 3) Määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega. § 4. Kaitsekord Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. § 5. Kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas 2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri kulgemise kohta. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 7. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 29. juuli 2010. a käskkirjaga nr 1067 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 8. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisad: Küti tamm Kirikoja kadakas Puhmu rahn Roosna Laikivi Kiigumõisa kivi Epu kivi Tudavere kivi Vassaare põllukivi  Keskkonnaministri määruse „ Järva maakonna looduse üksikobjekti de kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määruse „ Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus ” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla kaheksa uut looduse üksikobjekti (kaks puud ja kuus ränd rahnu) ning määratak se nende piiranguvööndi ulatus. Sellest tulenevalt täiendatakse kaitse alla võetavate objektidega keskkonnaministri 18. novembri 2019 . a määrust nr 62 „Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus ”. Looduse üksikobjektid asuvad Järva maakonnas Järva ja Türi vallas ning Paide linnas. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kristi Pai (tel 384 8681 , e-post kristi . pai @keskkonnaamet.ee), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 325 8404 , e-post [email protected] ) . E elnõu õigusekspertiisi on teinu d Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 534 94399 , e post maiupaloots @keskkonnaamet.ee) , Keskkonnaministeeriumi kon taktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730 , e post piret.palm @envir.ee), e ksperdihinnangu objektidele on andnud dendroloog Heldur Sander ja geoloog Enn Pirrus, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt LKS § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtus ega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks on nende teaduslik ja esteetiline väärtus. Teaduslik väärtus Eluslooduse objektide, puude, teaduslik väärtus seisne b nende vanuses ja mõõtmetes, s t dendroloogiliselt pakub huvi , kui vanaks pärismaiste ja võõrpuu liikide üksikud isendid võivad elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm. H endrik Relve on raamatus „Eesti põlispuud” välja toonud jämedused , millest alates on tegemist tähelepanuväärse tüve ümbermõõduga puuga. Tähelepanuväärsed ümbermõõdud ( sentimee trites) rinnakõrguselt mõõdetuna on puuliigiti ja - perekonniti järgmised: arukask – 300, elupuud – 150, haab – 300 , harilik kadakas – 100, harilik kuusk – 300, harilik mänd – 350, harilik pihlakas – 150, harilik saar – 400, harilik tamm – 450, harilik toomingas – 160, harilik vaher – 300, hobukastanid – 300, jalakad – 400, lehised – 350, paplid – 450, pooppuu – 200, pärnad – 450, remmelgad – 500 ja sanglepp – 300. Eluta looduse ehk geoloogiliste objektide ( nt aluspõhja paljan did, rändrahnud, allikad, karst ) väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik selgitada erinevate piirkondade geoloogilist arengut pärast viimast jäätumist ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi protsesse. Teadusliku väärtuse all peetakse silmas ka rändrahnu kivimilist koostist ning asukohta ja asendit looduses, mille alusel hinnatakse mandrijää liikumissuundi, kandevõimet jmt. Eestis on E uroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid, millel on teaduslik väärtus. Eesti Teaduste Akadeemia väljaande „Eestimaa suured kivid ” andmetel on praeguseks säilinud u 80 ‒ 85% suurte rahnude algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Enn Pirrus klassifitseerib r aamatus „Eestimaa suured kivid” rändrahnud vastavalt ümbermõõdule suurteks ja väikesteks rahnudeks (3–10 m). Suured rahnud jagunevad omakorda: hiidrahnud (ümbermõõt üle 25 m), hiid rahnude lähedased rahnud (20–25 m), maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud (16–20 m) ja kohaliku tähtsusega rahnud (10–16 m). Tähelepanuväärseteks rändrahnudeks eelpool toodud klassifikatsiooni kohaselt on eelkõige rahnud, mille ümbermõõ t on suurem kui 16 m. Lisaväärtuse annab rahnule kõrgus üle 1,6–1,8 m. Kuna paljud geoloogilised objektid on püsiva teadusliku ja üldkultuuriajaloolise väärtusega, siis nende säilitamiseks järgnevatele põlvkondadele on need objektid kantud „Eesti ürglooduse raamatusse”, mida loetakse Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepangaks. Kaitse alla võetavatest rahnudest neli ( Kiigumõ isa kivi, Roosna Laikivi, Puhmu rahn ja Vassaare põllukivi) on kantud „Eesti ürglooduse raamatusse ”. Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases kasvukujus, kivide puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või kivi kujus. Eripärase kasvukujuga puud ja suured rändrahnud on silmapaistvad ning ilmestavad maastikku . 2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla kaheksa uut looduse üksikobjekti , kuna tegemist on nii Eestis tervikuna, kuid eriti Järva maakonnas , esinduslike mõõtmete ning esteetilis t ja teaduslikku väärtust omavate objektidega . Kaitse põhieesmärk on tagada silmapaistvate puude ja rahnude säilimine . Praegu on Järva maakonnas kaitse all 21 rahnu. Kaitse alla võetakse kuus rahnu, mis võrreldes maakonnas juba kaitse all olevate rahnudega on oma mõõtmetelt samaväärsed või isegi suuremad. Kaitse alla võetavatest rahnudest koguni neli on Enn Pirruse klassifikatsiooni põhjal hiidrahnude lähedased rahnud, mille ümbermõõt ulatub üle 20 meetri ( Puhmu rahn 24,8 m; Roosna Laikivi 24,7 m; Kiigimõisa kivi 22,8 m; Tudavere kivi 21,4 m) . Enamiku (kokku 17) kaitse all olevate rahnude ümbermõõdud jäävad alla 20 meetri. Praegu on Järva maakonnas kaitse all 14 puud. Kaitse alla võetavad kaks üksikpuud on heas seisukorras, maastikku ilmestavad ja tähelepanuväärsete mõõtmetega. Maakonnas on hetkel kaitse all kolm tamme. Kaitse alla võetava Küti tamme mõõtmed (Ü 495 cm ja võra läbimõõt 25 m) on suuremad võrreldes juba kaitse all ole vate tammedega (Käru tamm Ü 335 cm, võra läbimõõt 23 m ja Vetepere tamm Ü 392 cm). Kaitse all oleva Saare-Siimu tamme ümbermõõt on olnud küll 596 cm, kuid kuna puu on osaliselt murdunud, siis on Küti tamm maakonna silmapaistvaim tamm. Kirikoja kadakas on terves maakonnas unikaalne, sest Järvamaal ei ole kaitse all ühtegi kadakat. Uute looduse üksikobjektide k aitse alla võtmin e on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada. P uude peamiseks ohuteguriks metsamaal on teadmatusest (oskamatusest jämedaid /vanu puid väärtustada) kantud puu raie, raie käigus puuvõra kahjusta mine või kasvutingimuste sedavõrd oluline muutmine, mille tõttu puu hävimine tõenäosus seenhaiguste, tormi vmt tegurite tulemusena võib oluliselt suureneda . Üldtuntud teadmisena puude vastupanuvõime haigustele, mehaanilistele vigastustele, tuulele jmt teguritele vananedes järjest väheneb. Selleks, et metsas kasvanud põlispuud säiliksid võimalikult kaua, tuleks tagada neile võimalikud stabiilsed kasvutingimused , mida nende kaitse alla võtmine aitabki saavutada . Haritaval maal on o huteguriks ka kündmine või maaparanduslik tegevus , mis võib rikkuda veerežiimi ja kahjustada juurestikku ning puu seisundit halvendada. Rändrahnude peamiseks ohuteguriks on lõhkumine ja kasutamine ehitusotstarbel . Viies rändrahnu oma algsest asukohast mujale kaotab see rahn ka väga suure osa oma teaduslikust väärtusest, sest siis näiteks pole enam võimalik korrektselt hinnata mandrijää liikumise suunda. 1) Küti tamm – Järva vallas Võrevere külas Türi metskond 335 ( 23401:001:0250) katastriüksusel kasvav heas seisukorras , laiavõraline , maastikku ilmestav ja tähelepanuväärsete mõõtmetega üksik puu. Puu ü mbermõõt on 495 cm, kõrgus 22 m ja võra läbimõõt 25 m. Kuna puu ületab ümbermõõdult Hendrik Relve pakutud hariliku tamme tähelepanuväärsed mõõtmed ja seda võib teadmatuse tõttu ohustada raie, siis on otstarbekas võtta Küti tamm looduse üksikobjektina kaitse alla. 2) Kirikoja kadakas – Türi vallas Änari külas Kirikoja ( 83601:001:0221) katastriüksusel kasvav maastikku ilmestav ja tähelepanuväärsete mõõtmetega üksik puu. Puu ü mbermõõt on 122 cm, kõrgus 7 m ja võra läbimõõt 5,5 m. Kuna puu ületab ümbermõõdult Hendrik Relve pakutud hariliku kadaka tähelepanuväärsed mõõtmed ning seda võib teadmatuse tõttu ohustada raie ja põllumajanduslik tegevus , siis on otstarbekas võtta Kirikoja kadakas looduse üksikobjektina kaitse alla. 3) Puhmu rahn – Järva vallas Puhmu külas Kangru ( 31402:001:0610) katastriüksusel asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega siledapinnaline, roosakasvalge jämedateraline graniitrahn. Rahnu ümbermõõt on 24,8 m ja kõrgus 2,5 m. Kuna tegemist on Enn Pirruse klassifikatsiooni kohaselt hiidrahnude lähedase rahnuga, mille ümbermõõt jääb vahemikku 20–25 m, siis on otstarbekas võtta Puhmu rahn lood use üksikobjektina kaitse alla. 4) Roosna Laikivi – Järva vallas Roosna külas Mäeotsa ( 13402:003:0402 ) katastriüksusel asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega helehall graniitgneissrahn , mis sisaldab granaate ja kvartsisooni. Rahnu ümbermõõt on 24,7 m ja kõrgus 2,2 m. Kuna tegemist on Enn Pirruse klassifikatsiooni kohaselt hiidrahnude lähedase rahnuga, mille ümbermõõt jääb vahemikku 20–25 m, siis on otstarbekas võtta Roosna Laikivi looduse üksikobjektina kaitse alla. 5) Kiigumõisa kivi – Paide linnas Oeti külas Veskipere ( 68401:001:0028 ) katastriüksuse l asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega jä medateraline graniitrahn. Rahnu ümbermõõt on „Eesti ürglooduse raamatu” andmetel 22,8 m ja kõrgus 4,65 m. Kuna tegemist on Enn Pirruse klassifikatsiooni kohaselt hiidrahnude lähedase rahnuga, mille ümbermõõt jääb vahemikku 20–25 m ja objektil on tähelepanuväärne kõrgus, siis on otstarbekas võtta Kiigumõisa kivi looduse üksikobjektina kaitse alla. 6) Epu kivi – Türi vallas Saueaugu külas Väätsa metskond 25 ( 93701:001:0183) katastriüksusel asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega hall graniitgneissrahn , milles on palju granaati ja kvarts-päevakivi sooni. Rahnu ümbermõõt on 18,5 m ja kõrgus 2,5 m. Kuna tegemist on Enn Pirruse klassifikatsiooni kohaselt maakondlikult tähelepanuväärse rahnuga, mille ümbermõõt jääb vahemikku 16–20 m, siis on otstarbekas võtta Epu kivi looduse üksikobjektina kaitse alla. 7) Tudavere kivi – Türi vallas Saueaugu külas Tudavere ( 93701:001:1171 ) katastriüksusel asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega roosakashall rabakivirahn. Rahnu ümbermõõt on 21,4 m ja kõrgus 2,6 m. Kuna tegemist on Enn Pirruse klassifikatsiooni kohaselt hiidrahnude lähedase rahnuga, mille ümbermõõt jääb vahemikku 20–25 m, siis on otstarbekas võtta Tudavere kivi looduse üksikobjektina kaitse alla. 8) Vassaare põllukivi – Türi vallas Äiamaa külas Vassaare ( 53701:002:0583 ) katastriüksusel asuv heas seisukorras ning tähelepanuväärsete mõõtmete ja kujuga (leivapätsikujuline, lameda kumera laega) graniitrahn. Rahnu ümbermõõt on 17,1 m ja kõrgus 2,1 m. Kuna tegemist on Enn Pirruse klassifikatsiooni kohaselt maakondlikult tähelepanuväärse rahnuga, mille üm bermõõt jääb vahemikku 16–20 m ja seda võib ohustada tee ehitus, siis on otstarbekas võtta Vassaare põllukivi lood use üksikobjektina kaitse alla. Seoses eespool nimetatud looduse üksikobjektide kaitse alla võtmisega täiendatakse keskkonnaministri 18. novembri 2019 . a määrust nr 62 „ Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus ” , milles koondatakse kõik Järva maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid . Käesoleva määruse § 3 p unktiga 1 lisatakse üksikpuude loetellu koos piiranguvööndi ulatusega Küti tamm ja Kirikoja kadakas ning p unktiga 2 lisatakse geoloogiliste üksikobjektide loetellu koos piiranguvööndi ulatusega Puhmu rahn, Roosna Laikivi, Kiigumõisa kivi, Epu kivi, Tudavere kivi ja Vassaare põllukivi. Määruse § 3 punktiga 3 täiendatakse keskkonnaministri 18. novembri 2019 . a määruse nr 62 „ Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus ” lisa käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega Lisa 37 „Küti tamm ” , Lisa 38 „Kirikoja kadakas ” , Lisa 39 „ Puhmu rahn ” , Lisa 40 „Roosna Laikivi ” , Lisa 41 „ Kiigumõisa kivi ” , Lisa 42 „Epu kivi ” , „ Lisa 43 Tudavere kivi ” ja Lisa 44 „ Vassaare põllukivi ” . 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse- eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika . Kuna määruses käsitletakse ainult üksikpuid ja rändrahne, ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda teist kaitstava loodusobjekti tüüpi. 2.4. P iiranguvööndi ulatus LKS § 68 lõige 1 sätestab , et looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata p iiranguvööndi väiksemat ulatust. Piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see oleks piisav, et tagada objekti kaitse ja säilimine ning kaitstava objekti ja selle ümbruse ter viklikkus. LKS kohane 50-meetrin e piiranguvöönd on mitmel juhul põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti säilimiseks vajalik. K aitse alla võetavate looduse üksikobjektide ümber kehtestatakse erineva ulatusega piiranguvööndid ( 5, 10 ja 30 m ) , mille ulatus on objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes kaitse-eesmärgi tagamiseks optimaalne. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (1 : 10 000) ja maakatastri andmed. Kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide piiranguvööndite pindala on kokku 1,5 ha, millest 0,6 ha moodu stab riigimaa ja 0,9 ha eramaa . Puude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtuti peamiselt puu asukoh ast (puud ümbritsev maastikutüüp) ja mõõtmetest (võra laius) . Piiranguvööndi määramisel on arvestatud ka sellega, et piisav vööndi ulatus annab võimaluse tag ada seal püsivate kasvutingimus te (eriti valgustingimused) säilitamise, et vältida võra ja juurestiku kahjustamist . Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel oli põhikriteeriumiks rahnu asukoht (rahnu ümbritsev maastikutüüp) . Avatud maastikus (määruses käsitletud rahnude puhul on avatud maastikuks teeservad) paiknevate rahnude ümber määrati pii ranguvöönd raadiusega 10 m . Metsas paiknevate rahnude ümber määrati pii ranguvööndi ulatuseks 30 m . Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, s.t ühes uurune igas suunas, vaid sõidu tee vahetus läheduses asuva Vassaare põllukivi puhul on piiranguvöönd määratud tee servani ( piiranguvöönd on eri kujuline ) . Küti tamm ja selle piiranguvöönd asuvad riigimaal. Puu kasvab metsalagendikul ning selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Piiranguvööndi pindala on 0,3 ha. Kirikoja kadakas ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal. Puu kasvab põllul ning selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 5 m. Piiranguvööndi pindala on 0,008 ha. Puhmu rahn ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal. Rahn asub metsamaal ja selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Piiranguvööndi pindala on 0,3 ha. Roosna Laikivi ja selle piiranguvöönd asuvad era maal. Rahn asub metsa ja Roosna– Koigi tee vahelisel rohumaal ning selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 10 m. Piiranguvööndi pindala on 0,03 ha. Kiigumõisa kivi ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal. Rahn asub metsa s ja selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Piiranguvööndi pindala on 0,3 ha. Epu kivi ja selle piiranguvöönd asuvad riigimaal. Rahn asub metsa s ja selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Piiranguvööndi pindala on 0,3 ha. Tudavere kivi ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal. Rahn asub metsa s ja selle piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Piiranguvööndi pindala on 0,3 ha. Vassaare põllukivi ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal, vaid väike osa piiranguvööndist ulatub riigimaale. K una kivi asub tee ääres, siis kehtestatakse objektile erikujuline kaitsevöönd , mille ulatuseks põhja-, lõuna - ja lääneosas on kuni 10 m , idaosas ulatub vöönd Raukla – Äiamaa – Oisu tee servani. Piiranguvööndi pindala on 0,03 ha. 2.5. Kaitsekord Kaitstavatele looduse ü ksikobjektide le ja nende piiranguvööndile kehtib keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” kehtestatud kaitsekord. 2.5.1. Lubatud tegevused Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvalt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal. Kaitsealuse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja omanik või valdaja peab tagama nimetatud ajal teiste isikute juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku kehtestatud korras. Üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusuuringute, järelevalve- või päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine ja kalapüük lubatud vastavalt jahi ja kalapüügiseadusele. 2.5.2. Keelatud tegevused Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on kaitstava looduse üksikobjekti kahjustamine keelatud. LKS § 68 l õike 4 kohaselt on kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning jäätmete ladustamine . Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine üksikobjekti valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. LKS alusel ei või ilma valitseja nõusolekuta kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ja jahiulukeid lisasööta. Üksikobjekti v alitseja ei kooskõlasta tegevust, mis LKS -i või kaitse-eeskirja kohaselt vajab üksikobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada üksikobjekti kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitstava üksikobjekti seisundit. Kui tegevust ei ole üksikobjekti valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud üksikobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta üksikobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või üksikobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust selli se tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Järva maa konna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine algatati keskkonnaministri 2 9. juuli 2010. a käskkirjaga nr 1067. Esimene avalik väljapanek toimus 15.11–29.11.2010 Keskkonnaameti Järva kontoris ja asukohajärgsetes omavalitsustes. LKS § 91 lõige 18 sätestab, et LKS § 9 lõike 1 alusel algatatud pooleli olevates kaitse alla võtmise menetlustes, mille avalik väljapanek on toimunud rohkem kui kaks aastat enne 2013. aasta 1. maid, või kui menetluse ajal on asjaolud muutunud , korraldatakse uus avalik väljapanek LKS § 9 lõigetes 7–9 sätestatud korras. Kuna Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise esmakordsest avalikust väljapanekust on möödunud rohkem kui kaks aastat ja vähenenud on määruse eelnõus käsitletavate objektide hulk ning muutunud piiranguvööndite ulatused , siis korraldatakse täiendav avalik väljapanek. Määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjali uus avalik väljapanek toimus 12.08‒01.09.2019 Keskkonnaameti Türi kontoris, Järva ja Türi Vallavalitsuses ning Paide Linnavalitsuses. Menetluse materjalidega sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel . Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 08.08.2019 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja kohalikus ajalehes Järva Teataja. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus avalikustamise teade 06.08.2019. Kinnistute omanikke, kelle kiri Keskkonnaametile tagastati ja kelle kirja kättesaamise kohta puudub info, teavitati 04.09.2019 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja 03.09.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti üheksale eramaa omanikule, Riigim etsa Majandamise Keskusele, Järva ja Türi Vallavalitsusele ning Paide Linnavalitsusele teade määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjas paluti esitada parandusettepanekud ja vastuväited määruse eelnõu kohta. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, arvestatakse, et menetlusosalistel vastuväited puuduvad. Lisaks tehti kirjas ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avalikku arutelu ei toimunud, sest soovi selle korraldamiseks ei es itatud. Menetlusosalised määruse eelnõu kohta parandus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud . Järva Vallavalitsus teavitas Keskkonnaametit kirjalikult, et on nõus Järva valla territooriumil asuvate üksikobjektide (Küti tamm, Puhmu rahn ja Roosna Laikivi) kaitse alla võtmisega. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja el ukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab kaasa väärtuslike ja silmapaistvate looduse üksikobjektide säilitamisele . Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna piiranguvööndisse arvatakse 1,5 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb üksikobjektide kaitse alla võtmisega kohalikele omavalitsustele mõningane maamaksu laekumise vähenemine (kolme omavalitsuse peale kokku kaks eurot) . Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. -899795 311785 0 0 Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Ü ksikobjektide kaitseks kehtestatav piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks. Üksikobjektide piiranguvöönditesse ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ega toetuskõlb likku Natura 2000 erametsamaad. Üksikobjektide kaitse alla võtmisega kavandatakse arvata piiranguvööndisse 0,3 ha varem kaitse all mitte olnud riigimetsa. Riigimetsamaal saamata jäävat tulu ei teki, kuna l isanduvate piirangutega alal kü pset ega valmivat metsa ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0199 - Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca0c3a32-4b25-4b2d-bbca-cbd94dcb4d71 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca0c3a32-4b25-4b2d-bbca-cbd94dcb4d71?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main