Kiri

Kellele: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Kellelt: Eest i Meediaettevõttete Liit (edaspidi Meedialiit) , regstrikood 80010337 Kuupäev 20.02.2020 Teema: Meedialiidu ettepanek seoses meediateenuste seaduse muutmisega KOKKUVÕTE Käesolevaga esitab Meedialiit oma ettepanekud meediateenuste seaduse muutmise eelnõule . Meedia liidu hinnagul tuleb eelõnud täiendada seoses viipekeele regulatsiooni ja 18+ sisu märgise kehtestamisega . Ettepanek seoses meediateenuste seaduse muutmisega A. 18+ sisu märgis Meedialiidu hinnagul tuleb meediateenuste seadust täiendada kohustusega meediateenuste osutajatele, mille kohaselt e rootilise jmt sisuga (18+ sisu ) videlood tuleb varustada vasakul kaadrinurgas graafilise märgisega 18+. Selleks, et kaadrisse tekiks vähem graafilist müra, siis tuleb meie hinnagul selleks kasutada 18+ märgise värvina kerget läbipaistvat halli. (Vt lisa 1 näidis). 18+ sisu sisaldava v ideoloo ette tuleb lisada sissejuhatus se põgus hoiatus. Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka õigusakt , mis selgitab, millistes olukordades tuleb videolugu alati 18+ sisu märgisega esitada. Sarnaselt on vajalik seadusandja selgitus sellest, kas ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu kategoriseerimise üle. Millised juhud loeb seadusandja ebasobivaks sisuks alaealistele (s.o. alla 18-aastastele). Teiseks, kuna MeeTS § 19 lõike 4 alusel on nõutav teavitus, kui alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga saade edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja . Paraku puudub mistahes mõistlik süsteem, mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte sobivust (sellised sildistamissüsteemid on näiteks USA-l (PG-süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). Seadusandja saaks siin abistada meediaettevõtteid sellega, et viidata kasvõi seletuskirjas soovituslikele süsteemidele tagamaks võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine. B. Viipekeele regulatsioon Uue seaduse sõnastuse kohaselt peavad h ädaohuteated, sh avalikud pöördumiseks ja teadaanded loodusõnnetuste korral, mis tehakse üldsusele teatavaks AVMT-de kaudu, oleksid ligipääsetavad ka puuetega inimestele . Vajalik on seadusandja selgitus sellest, mida tähendab „puuetega inimestele teatavaks tegemine“. Puue on lai mõiste hõlmates endas nii nägemisvõime (osalist) kaotust, kuulmishäireid ning ka vaimseid puudujääke. Kui seadusandja eelduseks on ligipääsetavus hädaohu teadete alusel kuulmispuudega inimeste jaoks, siis tuleb see eelnõu seletuskirjas esile tuua. Kui seadusandja nägemus puudutab ka uid eelnimetatud puudeid, tuleb see seletuskirjas selgitada Meedialiidu liikmed on mõistnud eelnõu ligipääsetavuse sätteid kui kuulmispuudega inimestele suunatud meetmeid. Seoses sellega selgitame, et Meedialiidu hinn an gul tuleb täienda viipekeele regulatisooni. Visuaalse m eediateenuste ostajaid tuleb kohustada teatud eriolukordades lisama viipekeele tõlke. Viipleja liitub eriorukorras (nagu sõja olukord) saatega otse-eetris operatiivselt ja vahetult. Meedialiidu hinnagul on s elline tehniline võimekus turul tegutsevatel telejaamadel olemas. (Vt lisa 1 näidis) . Eraldi t uleb hinnata vajadust viiplejad atesteerida s.o , kas viipleja vastab tunnustatud standarditele ja saa b otse-eetris ning pingeolukorras hakkama . Tuleb välja selgitada, k ui palju on Eestis tunnustatud tasemel tasemel viiplejaid ja kuidas neid kiiresti leida . Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka õigusakt , mis sätestab, millal on viipleja kutsumine kohustusli k . Lugupidamisega , Eesti Meediaettevõtete Liit Lisa 1: Näidis : 18+ Näidis : viipekeel