Kiri

From: Alice Sündema [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, February 20, 2020 4:47 PM To: Mati Kaalep; Karin Ligi Cc: Sille Pihlak; Maarja Kärson Subject: Meediateenuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Tere! Edastan Sotsiaalministeeriumi märkused meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Täname eelnõu kooskõlastamiseks esitamise eest ning soovime tunnustada ja tänada eelnõu koostajaid selge, põhjaliku ja hästi jälgitava seletuskirja eest! 1. Sotsiaalministeerium soovib, et eelnõus oleks välja toodud ka kaasreguleerimise võimalus, mille sätestavad direktiivi (EL) 2018/1808 (AVMSD) art 4a lg 1 ja art 9 lg 4. Sotsiaalministeeriumi jaoks on olulise tähtsusega laste kokkupuute piiramine artiklis 9 lg 4 nimetatud toitude ja jookide audiovisuaalsete äriteadetega. Vaatamata sellele, et olete toonud vastavustabeli kommentaaris välja, et tegemist ei ole sisult uue sättega, mistõttu on see juba kehtivasse õigusesse üle võetud, leiame, et kaasreguleerimise võimalus on siiski uus. Oleme planeerinud riigi ja sidusrühmade koostöös tegevusjuhendi koostamise Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavas toitumise ja liikumise rohelises raamatus (hetkel kinnitamata), kus näeme meetmena ette töörühma moodustamist eesmärgiga töötada välja kokkulepped lastele vähem soovitatavate (suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega) toitude ja jookide turunduse piiramiseks. Kokkulepete aluseks on Eestile kohandatud kriteeriumid, mis eelistatult tuginevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toitainete profiilile. Sotsiaalministeeriumi, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja teiste oluliste sidusrühmade läbirääkimised sel teemal algasid konkreetsemalt 2017. aasta suvel, kui Eesti Toiduainetööstuse Liidu pakkus välja esmase tegevusjuhendi mustandi, mida Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut omaltpoolt täiendama hakkasid. Vahepeal on tegevused seisma jäänud eelkõige seetõttu, et päevakorras on olnud AVMSD muutmine. Just sellega seoses on lastele suunatud turundamise teema tugevalt Euroopa Liidus päevakorda tulnud ning Euroopa Komisjon on selles osas liikmesriikidele aktiivselt tuge pakkuma hakanud. Korraldatud on mitmeid töötubasid ja Euroopa Komisjoni poolt on valminud alusmaterjal, mis aitab lastele turundamise piiramiseks tegevusjuhendeid koostada. Lisaks sellele on 2020. aastal algamas Euroopa Komisjoni ühistegevus Best ReMaP, mille üheks põhiülesandeks saab olema liikmesriikide toetamine lastele turundamise tegevusjuhendite koostamisel ning tegevustena töötatakse välja harmoniseeritud lähenemine lastele suunatud turundamise piiramiseks (tuginedes WHO toitainete profiilile) ning kasutatakse juba olemasolevaid vahendeid lastele suunatud turundamise ühtlustatud jälgimiseks ning hindamiseks. Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut on samuti avaldanud soovi selle ühistegevusega ühineda eesmärgiga töötada Eestis välja tõhus ja eesmärke täitev tegevusjuhend. Paralleelselt Euroopa Komisjonis toimuvatele tegevustele osalevad Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut ka WHO võrgustiku „European network on reducing marketing pressure on children“ töös. Võrgustiku eelmise aasta ja järgnevate aastate tegevused on samuti tugevalt lähtunud muudetud AVMSD-ga kaasnevast. Võrgustikus toimuvad tegevused pakuvad liikmetele tuge tegevusjuhendite väljatöötamisel. Kuna häid soovitusi ja materjale on viimase kahe aasta jooksul palju tulnud ning lisaks algab Euroopa Komisjoni ühistegevus Best-ReMaP, siis seni oleme soovinud pigem mitte kiirustada tegevusjuhendi koostamisega ning parimal võimalikul moel Euroopa Komisjoni ja WHO poolt pakutud tuge ja võimalusi ära kasutada. Tegevusjuhendi koostamise oleme ette näinud tihedas koostöös sidusrühmadega. 2. Eelnõus ei ole kavandatud direktiivi artikli 4 a lõike 1 punkt a üle võtmist. Nimetatud punkt toob välja, et tegevusjuhend peab olema asjaomaste liikmesriikide põhiliste sidusrühmade seas laialdaselt aktsepteeritud. Juhime tähelepanu, et see punkt on oluline tagamaks seda, et on olemas üks põhiline siseriiklik tegevusjuhend, milles enamik sidusrühmi on kokku leppinud ning ei tekiks hulk erinevaid paralleelseid tegevusjuhendeid. 3. Palume seletuskirjas välja tuua, et tegevusjuhend peab lähtuma üldtunnustatud toitumisjuhistest, eelistatult Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo toitainete profiili näidisest. Selle abil on võimalik eristada toitu selle toitainelise koostise alusel lastele televisioonis toidu reklaamimise kontekstis. Seda mõtet rõhutab ka direktiivi preambula punkt 28. 4. Juhime tähelepanu, et MeeTS § 27 lõige 2 ei ole kooskõlas direktiivi artikli 4 a lõike 3 mõttega, mille kohaselt on õigusakti kehtestamise õigus mitte ainult juhul, kui tegevusjuhendit kaas- või eneseregulatsiooni korras ei kehtestata, vaid ka siis kui mis tahes tegevusjuhend või selle osa ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Palume sellest lähtuvalt nii eelnõu kui ka seletuskirja vastavalt täpsustada. Lisaks palume selgitada, kuidas hinnati eelnõu väljatöötamise käigus Eesti Ringhäälingute Liidu eneseregulatsiooni „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ tõhustust ning kuidas jõuti järeldusele, et õigusliku reguleerimise vajadus puudub. Juhime ka tähelepanu, et § 27 lg-s 2 toodud õigusakti volituse sisu hõlmab mitme ministeeriumi valitsemisala teemasid. 5. Eelnõuga soovitakse muuta MeeTS § 19 lg 4, et laiendada seda kõigile audiovisuaalmeedia teenuste pakkujatele. Sätte põhisisu jääb samaks, st juhul kui § 19 lg 3 nimetatud saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, siis tuleb enne saadet edastada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. Sättega võetakse üle direktiivi art 6a, mille punkt 3 ütleb järgmist: „Liikmesriigid tagavad, et meediateenuse osutajad esitavad vaatajatele piisava teabe sisu kohta, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Meediateenuse osutajad kasutavad sel eesmärgil audiovisuaalmeedia teenuse sisu potentsiaalselt kahjulikku laadi kirjeldavat süsteemi.“. Seega annab artikkel võimaluse liikmesriigil sisustada, mida tähendab „piisav teave“ alaealisele sobimatu sisu kohta. Meie hinnangul võiks § 19 lg 4 muuta selliselt, et alaealisele sobimatu sisuga saadetel oleks nõutav hoiatus enne saadet JA saade oleks kogu selle aja vastava hoiatava sümboliga märgistatud, et tagada see, et ka nt poole pealt saadet vaatama hakates oleks hoiatav teave vaatajale selge ja arusaadav (sh lapsevanemale ja lapsele endale). Hetkel, kui saate edastaja võib piirduda kas ühe või teise meetmega, on võimalik, et vaataja ei saa tegelikult alati saadet vaatama hakates teavet sobimatu sisu kohta. See oleks kooskõlas ka direktiivi põhjendusega 20, mis lubab liikmesriikidel kehtestada kõrgema kaitse taseme sisule, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Kõige kahjulikumale sisule, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, kuid mis ei ole tingimata kuritegu, tuleks kohaldada kõige rangemaid meetmeid, nagu krüpteerimine ja tõhus vanemakontroll, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust võtta veel rangemaid meetmeid. 6. Eelnõuga soovitakse täiendada MeeTS §-ga 191 „Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videojagamisplatvormi teenuse osutamisel“. Toetame seda igati, aga meie hinnangul tuleks kaaluda ka teenuse osutajale kohustuse panemist kasutajate vanuse kontrollimise süsteemi loomiseks ja käitamiseks. Seda võimaldab direktiivi art 28b lg 3, mille punktis f on ühe alaealiste kaitse meetmena toodud ka „videojagamisplatvormi kasutajate vanuse kontrollimise süsteemide loomine ja käitamine seoses alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võiva sisuga“. Direktiivi art 28b lg 3 ütleb samuti selgelt, et alaealiste kaitsmiseks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis a, kohaldatakse kõige rangemaid juurdepääsukontrolli meetmeid. Saadame oma märkused vaid e-kirjaga, kuna minister on järgmisel nädalal puhkusel ja tema allkirja ei õnnestu saada. Küsimuste või arutamist vajavate teemade korral oleme valmis kohtuma. Parimate soovidega Alice Sündema Sotsiaalministeerium Õigusosakond Õigusnõunik 626 9271