dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. veebruar 2020
Seotud ettevõtted
OÜ HELLENURME VESKI (adressaat)
Viit
12-6/467-1
Registreeritud
21. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Hellenurme Veski
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2020 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
23. märts 2020

Failid

  • 📎Hellenurme_Vastus KeM.asice63 KB

Sisu (failidest)

Austatud Marku Lamp Asekantsler Keskkonnaministeerium 20.02.2020 Vastus kirjale 10.02.2020 nr 10-7/19/5380-5 Tänan vastamise ja ettepaneku eest. Jään selle juurde, et mul on õigus realiseerida oma subjektiivsete õiguste kaitset kohtus ja seeläbi kontrollida minule pandavate kohustuste proportsionaalsust. Seega teiepoolne väide, et kohtuskäik pole sisuline asja lahendamine, on ainetu. Vastuseks Teie kirjas olnud lausele: Kui paisu omanikul puudub vee-erikasutusluba, tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile paisutuse likvideerimise teatis. Juhin tähelepanu sellele, et paisutuse likvideerimise nõue läheb vastuollu teiste seadustega (muinsuskaitseseadusega) ning seega nõue esitada lammutusteatis ilma selleks tegevuseks luba omamata on õigusvastane. Asja riikliku kaiste alt välja arvamine ei ole minu pädevuses, kuid etteruttavalt teatan, et mina vastavat taotlust ei esita - minu ettevõtlus rajanebki ajaloolise objekti tutvustamisel olemasoleva ajaloolise paisutusega (300-aastane veskikoht, 140-aastane veskihoone, valdavalt 98-aastane sisustus). Muinsuskaitseamet on korduvalt kinnitanud kahtlust, et kalapääsu rajamisega kaasneb muinsuskaitse all oleva viimase vee jõul töötava ajaloolise veskikompleksi ja ühtlasi Hellenurme mõisakompleksi autentse miljöö moonutamine. Lisaks vesiveski töö seiskub ja veskijärv hakkab kinni kasvama, sest veetase on alanenud (vee temperatuur tõuseb) seoses kalapääsuga, mis peaks olema projekteeritud nii, et see oleks veega täidetud aastaringselt (nii on kinnitatud KeA poolt korduvalt). Need on vaid mõned probleemid, mis kavandatava kalapääsuga kaasneksid. Teiselt poolt on kaalul see, et KeA ja KeM eelistuse tulemusel suureneb väidetavalt Eesti jõgede lõheliste kudealade kilometraaź 3 km, kusjuures nimekirjas olevad lõhelised (jõeforellid) on Eestis küllaltki laialdaselt levinud ja kalameeste seas väga populaarne püügikala. Jõeforell ei kuulu looduskaitse alla. Teise potentsiaalse määruses kaitstava liigi, harjuse, elupaigana pole mainitud Elva jõge ka varem (N.Mikelsaar, ENSV kalad, kirjastus Valgus 1984). Kalapääsu rajamisega ei parane ka Natura2000 kaitse all olevate liikide - paksukojaline jõekarp ja harilik hing - elamistingimused. Kokkuvõttes kalapääsu rajamisega hävitatakse ajaloopärand, täpsemalt toimiv tööstuspärand, veel täpsemalt viimane vee jõul töötav vesiveski (võrdluseks EV algusaegadel 100 aastat tagasi töötas Eestis vee jõul üle 700 vesiveski). Leian, et avalikke vahendeid tuleb mõistlikult kasutada ja kuni puudub nõusolek kultuuriväärtuslikus keskkonnas nähtavate muudatuste tegemiseks, peab olema piisav põhjendus, et mul oleks õigus end siduda avalike vahendite kulutamisega. Seega leian, et riik võib ja antud juhul peab korraldama analüüside jm vajaliku teabe hankimise ja koostamise, kuid samas ei saa seda kohustust panna eraisiku õlgadele. Iseäranis, kellest kavandatavad muudatused keskkonnas ei lähtu. Minu poolt puuduvad takistused riigiasutuse algatusel UURIDA minu kinnisasjal keskkonna olukorda jms ning saada tasuvusuuringuteks ja projektideks vajalikku informatsiooni. See on ka ainus, milleks saab kodanikku kohustada (tagamaks juurdepäääs spetsialistidele). Kuna kavandatavate uuringute jms tegevuse eesmärk on alles jõuda teadmiseni, kas kalapääs on asukohas võimalik või mitte, siis ei saa tegevuste tulemuse tõttu mind juba ette ära siduda kohustusega see kalapääs ka vastupidisel juhul rajada. Minu lepinguga sidumine välistaks ju eelneva uurimise mõtte juba algusest peale. Kui olen pakutava lepingu sisust valesti aru saanud, palun täpsustage konkreetselt oma pakkumine, nagu vastasin ka eelmises kirjas, millest saaksin aimu, kuidas leping on siduv ja mille alusel see mulle esitatakse, millised on minu õigused ja kohustused. Ka on väga oluline fikseerida nn lähteülesanne, kus on arvestatud olemasolevat olukorda ja kus tulemus peaks tagama Hellenurme vesiveskile jätkuvalt: -Kultuuriväärtusliku keskkonna säilimise -Veskijärve säilimise projekteeritud olemasoleval kõrgusel -Vesiveski töötamise vee jõul Edastan kirja teadmiseks taas ka teistele osapooltele, kes omal moel ja ajal on Hellenurme veskipaisu küsimusega tegelenud. Kaunist saabuvat vabariigi aastapäeva! Lugupidamisega, Mae Juske /digiallkiri/ Hellenurme vesiveski kinnistu õigusjärgne omanik OÜ Hellenurme Veski juhatuse liige MTÜ Hellenurme Veskimuuseumi juhatuse liige MTÜ Eesti Veskivaramu juhatuse liige Teadmiseks: Kultuuriministeerium Muinsukaitseamet Keskkonnaamet Õiguskantsler
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel