Kultuuriministeerium · 21. veebruar 2020
- Viit
- 12-6/467-1
- Registreeritud
- 21. veebruar 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- OÜ Hellenurme Veski
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Toimik
- 12-6/2020 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Liina Jänes
- Lahendamise tähtaeg
- 23. märts 2020
Sisu (failidest)
Austatud Marku Lamp
Asekantsler
Keskkonnaministeerium
20.02.2020
Vastus kirjale 10.02.2020 nr 10-7/19/5380-5
Tänan vastamise ja ettepaneku eest.
Jään selle juurde, et mul on õigus realiseerida oma subjektiivsete õiguste kaitset kohtus ja seeläbi
kontrollida minule pandavate kohustuste proportsionaalsust. Seega teiepoolne väide, et kohtuskäik
pole sisuline asja lahendamine, on ainetu.
Vastuseks Teie kirjas olnud lausele:
Kui paisu omanikul puudub vee-erikasutusluba, tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile paisutuse
likvideerimise teatis.
Juhin tähelepanu sellele, et paisutuse likvideerimise nõue läheb vastuollu teiste seadustega
(muinsuskaitseseadusega) ning seega nõue esitada lammutusteatis ilma selleks tegevuseks luba
omamata on õigusvastane.
Asja riikliku kaiste alt välja arvamine ei ole minu pädevuses, kuid etteruttavalt teatan, et mina
vastavat taotlust ei esita - minu ettevõtlus rajanebki ajaloolise objekti tutvustamisel olemasoleva
ajaloolise paisutusega (300-aastane veskikoht, 140-aastane veskihoone, valdavalt 98-aastane
sisustus).
Muinsuskaitseamet on korduvalt kinnitanud kahtlust, et kalapääsu rajamisega kaasneb
muinsuskaitse all oleva viimase vee jõul töötava ajaloolise veskikompleksi ja ühtlasi Hellenurme
mõisakompleksi autentse miljöö moonutamine. Lisaks vesiveski töö seiskub ja veskijärv hakkab
kinni kasvama, sest veetase on alanenud (vee temperatuur tõuseb) seoses kalapääsuga, mis peaks
olema projekteeritud nii, et see oleks veega täidetud aastaringselt (nii on kinnitatud KeA poolt
korduvalt). Need on vaid mõned probleemid, mis kavandatava kalapääsuga kaasneksid. Teiselt
poolt on kaalul see, et KeA ja KeM eelistuse tulemusel suureneb väidetavalt Eesti jõgede lõheliste
kudealade kilometraaź 3 km, kusjuures nimekirjas olevad lõhelised (jõeforellid) on Eestis küllaltki
laialdaselt levinud ja kalameeste seas väga populaarne püügikala. Jõeforell ei kuulu looduskaitse
alla. Teise potentsiaalse määruses kaitstava liigi, harjuse, elupaigana pole mainitud Elva jõge ka
varem (N.Mikelsaar, ENSV kalad, kirjastus Valgus 1984). Kalapääsu rajamisega ei parane ka
Natura2000 kaitse all olevate liikide - paksukojaline jõekarp ja harilik hing - elamistingimused.
Kokkuvõttes kalapääsu rajamisega hävitatakse ajaloopärand, täpsemalt toimiv tööstuspärand, veel
täpsemalt viimane vee jõul töötav vesiveski (võrdluseks EV algusaegadel 100 aastat tagasi töötas
Eestis vee jõul üle 700 vesiveski).
Leian, et avalikke vahendeid tuleb mõistlikult kasutada ja kuni puudub nõusolek
kultuuriväärtuslikus keskkonnas nähtavate muudatuste tegemiseks, peab olema piisav põhjendus, et
mul oleks õigus end siduda avalike vahendite kulutamisega. Seega leian, et riik võib ja antud juhul
peab korraldama analüüside jm vajaliku teabe hankimise ja koostamise, kuid samas ei saa seda
kohustust panna eraisiku õlgadele. Iseäranis, kellest kavandatavad muudatused keskkonnas ei lähtu.
Minu poolt puuduvad takistused riigiasutuse algatusel UURIDA minu kinnisasjal keskkonna
olukorda jms ning saada tasuvusuuringuteks ja projektideks vajalikku informatsiooni. See on ka
ainus, milleks saab kodanikku kohustada (tagamaks juurdepäääs spetsialistidele). Kuna
kavandatavate uuringute jms tegevuse eesmärk on alles jõuda teadmiseni, kas kalapääs on asukohas
võimalik või mitte, siis ei saa tegevuste tulemuse tõttu mind juba ette ära siduda kohustusega see
kalapääs ka vastupidisel juhul rajada.
Minu lepinguga sidumine välistaks ju eelneva uurimise mõtte juba algusest peale.
Kui olen pakutava lepingu sisust valesti aru saanud, palun täpsustage konkreetselt oma pakkumine,
nagu vastasin ka eelmises kirjas, millest saaksin aimu, kuidas leping on siduv ja mille alusel see
mulle esitatakse, millised on minu õigused ja kohustused. Ka on väga oluline fikseerida nn
lähteülesanne, kus on arvestatud olemasolevat olukorda ja kus tulemus peaks tagama Hellenurme
vesiveskile jätkuvalt:
-Kultuuriväärtusliku keskkonna säilimise
-Veskijärve säilimise projekteeritud olemasoleval kõrgusel
-Vesiveski töötamise vee jõul
Edastan kirja teadmiseks taas ka teistele osapooltele, kes omal moel ja ajal on Hellenurme
veskipaisu küsimusega tegelenud.
Kaunist saabuvat vabariigi aastapäeva!
Lugupidamisega,
Mae Juske
/digiallkiri/
Hellenurme vesiveski kinnistu õigusjärgne omanik
OÜ Hellenurme Veski juhatuse liige
MTÜ Hellenurme Veskimuuseumi juhatuse liige
MTÜ Eesti Veskivaramu juhatuse liige
Teadmiseks:
Kultuuriministeerium
Muinsukaitseamet
Keskkonnaamet
Õiguskantsler