Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1029723-5

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1029723-5 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/320812 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing AKRON Kontaktisik Aivar Korela Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra. Parandustaotluse selgitus Taotlust on parandatud vastavalt Keskkonnaameti 10.11.2025 kirjale nr DM-133050-8. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus on esitatud maavara kaevandamise põhjendus keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud maavara kaevandamise keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Paali liivakarjäär Aadress Peetri karjäär, Paali küla, Kambja vald, Tartu maakond Territoriaalkood 5784 Katastritunnus(ed) 28203:006:0254 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6454371, Y: 658690 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Peetri karjäär (28203:006:0254). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates 02.09.2026 Kuni 01.09.2041 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kambja vald, Tartu maakond 0283 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/10 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/10 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4/10 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5/10 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 6/10 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 7/10 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 887 Maardla nimetus Paali Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara Mäeeraldise nimetus Paali liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 8.73 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.01 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 72 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 27 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, puiste- ja täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 45 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 646 tuh m³ 31.12.2025 2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh m³ 31.12.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 620 tuh m³ Geoloogilised uuringud 8/10 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eldi Kaubandus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/318211 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.12.2011 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.), M. Rändur Geoloogiafondi number 8222 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1146 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.08.2010 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Maatulundusmaa, rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1._Paali_liivakarjaar._Maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2._Paali_liivakarjaar._Geoloogilised_labiloiked.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3._Paali_liivakarjaar._Korrastatud_maa_plaan.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Paali_liivakarjaar._Keskkonnaloa_L.MK_320812_pikendamise_taotluse_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1._Keskkonnaministri_11.08.2010_kaskkiri_nr_1146.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: EGF8222.zip GIS ja CAD failid Lisa 7: Paali_liivakarjaar._Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned.dgn Lisa 8: Paali_liivakarjaar._Teenindusmaa_piir.dgn Lisa 9: Paali_liivakarjaar._Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 10: Paali_liivakarjaar._Maeeraldise_piir.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 9/10 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane. 10/10  ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 8887.75 88.45 90.58 90 88.49 89.81 9 89 88.75 1 95.68 92 PAALI MAARDLA PK PAALI LIIVAKARJ˜˜R 88.26 9 0 95.38 97.81 93 91.09 97.42 91 94 94.27 97.23 96.69 98.13 97 97 92 95 Paikme 98 96.93 28203:006:0047 82.68 97 Vike-Paali 96 97.87 96.47 8 92.26 98.26 Be 28203:006:0266 9 94.91 97.45 t 97.64 ’ oo I 98.74 ne hi t 97.00 i s PA-1 96.87 95.26 98.36 97.17 100 9 89.80 1 4 98.78 93 97.97 Paali I Peetri 9 99 99.06 99.58 100.93 28301:001:0426 7 98.02 PA-13 98.00 91.65 1 99 1 00 98 100.00 99.00 95 100.43 101.27 99.47 89.31 95.73 98.36 100.96 2 3 100 103.00 Kaardilehe nr: 5441 I 101 I 101.40 1 96 10 Ip-3 1.5 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2026. 92.11 102 4 5 103.02 99 99.17 1.2 2 103 3 19 16 94.47 2.0 102.07 4 6 102.48 100.02 99.13 95 103.99 99.16 100.11 10 3 Ip-4 1.5 104.79 7 102.14 s PA-14 0.6 5 101.13 01 94.84 a 103.78 5 1 PA-3 0.4 1 0 PA-5 1.5 n 103.67 4.0 103.67 4.9 10 in 10 1 0 1 101.08 3.0 P 04 96.17 2.0 106 6 8 101.17 1.6 10 97.17 1.0 98.56 97.67 1.5 94.57 2.0 5 106.95 107 106.21 02 Pıld 9 1 9 97 6 3 7 98 0 10 108 106.25 7 1 4 94 PA-2 10 2 92.81 102.85 104.76 0.3 94.04 PA-4 10 1.5 109 107.93 105.07 103.64 104.89 97 6 104.77 4.5 109.49 96.97 8.7 LEPPEM˜RGID 93.36 Ip-5 1.5 103.13 108.49 2.0 8 9 Einalo 10 96.77 2.0 98.97 1.5 95 Plokk 1 aT 4 109.16 28201:001:0286 3 I 0 II 94.47 1.5 103.85 Plokk 2 aT 10106.24 108.33 11 I I’ Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 9 7 6 15 98.33 103 91.88 10 112.21 92 PA-6 9 10 93 1.0 8 104.82 1 105 11 0 96.44 1.0 0 9 18 94.44 - 105.49 111.52 Pıld X=6454400 95 96 106 106.76 108.40 112.47 98 112.50 11 3 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 10 Y=658400 Ip-6 1.0 111 11 93.32 101.83 109.81 108.94 4 10 99.18 107.67 7.7 PA-7 1.3 107.39 7 112.66 99 97 98.47 0.5 95.46 102.29 4.7 112.96 109.53 96.29 10 94.56 - 10 98 9 Plokk 1 aT 9 Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria 9 0 0 11 102 1 98 7 112.43 1 1 1 1 11 1 1 112 (aT - aktiivne tarbevaru) 1 0 1 0 8 0 106.12 Ip-7 0.2 10 9 11 95.21 102.03 99 112.49 Peetri karjr 109.88 5 110.27 11.1 2 96.85 28203:006:0254 96 Pıld Peetri karjr PA-12 109.95 98.97 - 110.45 28203:006:0254 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 103 PA-8 1.3 98.78 110.52 110 110.74 9.2 114.39 97.25 94.10 101.32 105.86 100.24 - 2 10 11 98.99 106 103.32 0 1 99 114.17 111.50 Maapinna samakırgusjoon abs, m 99 1 1 3 109 108.92 1 92.00 95.71 99.58 1 108.99 0 11 1 4 0 1 108.74 110.68 11 1 3 4 11 105.48 0 96 98.03 111.55 113.79 1 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 100.36 111.07 11 109.52 92.70 107.80 101.58 17 99.87 107 94.49 112.44 113.28 Plokk 1 aT 114.89 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 98 109.19 PA-9 1.5 112.00 14 Ip-2 0.3 110.55 113.08 113.36 113.56 101.00 114.29 11.5 97 98.09 10 1 101.17 0.7 107.01 112.83 10 101.29 - 1 100.17 112.12 Geoloogiline puurauk 0 100.91 -106.43 108.33 10 90.45 111.65 Nılvaku 112.91 111.77 113.13 114.81 93.76 11 114.01 10 102 28301:001:0425 2 108 110.01 11 3 113.16 Interpolatsioonipunkt 10 PA-15 99.12 104.47 111.91 111.25 I 0 97.35 115.71 100.31 112.13 12 II ’ 109 111.91 Puuraugu nr Katendi paksus, m 91 101.91 111.51 110.50 95 93 96 94 98.94 PA-4 1.5 110 110.25 110.76 90.49 92.88 99 99 98.86 109.96 110.48 11 114.09 104.77 4.5 Suudme abs kırgus, m Veepealse titeliiva kihi paksus, m 106.66 10 99.56 1 111.91 96.77 2.0 108.53 Meeraldise lamami Veealuse titeliiva kihi paksus, m 0 109.15 105 103 95.46 107.54 110.05 I 100.06 108.86 108.27 abs kırgus, m 99 95.99 116.31 97.30 104 11 109 110 1 11 104.80 1 2 6 107.96 5 97 93.26 103.45 82.68 98 109.47 91.73 95.16 Ip-1 2.0 115.72 Veetase, abs m 13 108.13 106 101.67 2.0 X=6454200 10 114 92 94.40 97.67 - 7 Raanitsa Maaparandushoiuala ja selle nimetus 113 16 Y=658800 97.97 116.45 11 108 106.69 1 10 96 103.25 93.27 5 96.90 98 112.02 109.11 9 5 101.62 PA-11 1.7 107.37 Liivaaugu Paali I Eesvoolu kaitsevnd ja selle nimetus 92.21 97.25 28201:001:0287 104.77 5.3 97 12 97.77 - 113.28 Puurkaevu hooldusala 99 101 97.22 104.34 110.40 96.95 98.34 15 106.16 108.49 102 Kaitseterviku nılva alumine kontuur karjri pıhjal, 109 100.09 Pıld kaitseterviku lemine kontuur kulgeb mda meeraldise piiri 97.50 110.84 100 Metsare M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 10 106.44 109.13 1 6 28301:001:0424 1 0 1 0 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 102.90 7 M˜EERALDISE Piiri- Koordinaadid 104 punkti M˜RKUSED: 1 109.21 0 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 103 99.45 101 106.25 8 number X Y 104.75 13 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. Piiri- Koordinaadid 1 6454531.17 658654.72 punkti 2. Kasutatud: 10 PA-10 1.5 2 6454507.35 658733.65 5 101.78 11 105.64 2.5 number X Y Paali I 3 6454508.36 658769.28 - Keskkonnakaitseluba nr L.MK/320812; 105.36 101.64 - 107.72 1 6454517.15 658638.87 4 6454497.60 658777.78 14 2 6454489.28 658731.24 - Aruanne Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010) M. Rndur. 5 6454487.01 658789.49 103.39 3 6454490.27 658766.49 6 6454474.21 658809.56 3. Katastriksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026. Raanitsa 104.08 106.54 4 6454487.01 658789.49 7 6454466.46 658836.12 5 6454474.21 658809.56 8 6454463.80 658860.50 4. Maardla varuplokkide andmed: Maavarade register, EGT 2026. 6 6454466.46 658836.12 9 6454441.27 658849.16 OBJEKTI ASUKOHT 7 6454463.80 658860.50 10 6454419.12 658845.23 Tartu maakond, Kambja vald 8 6454441.27 658849.16 11 6454415.26 658842.60 9 6454419.66 658845.33 12 6454280.13 658750.55 OBJEKT, JOONISE NIMETUS 10 6454280.41 658750.61 13 6454096.92 658626.44 11 6454072.54 658609.76 Mebroo Nord O +372 613 9810 14 6454072.27 658609.69 12 6454158.93 658545.71 15 6454155.00 658546.64 Prnu mnt 232/4 [email protected] PAALI LIIVAKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee 13 6454200.20 658528.04 16 6454200.64 658527.86 M˜EERALDISE PLAAN 14 6454287.70 658536.94 17 6454292.62 658534.47 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 15 6454410.28 658491.28 18 6454410.12 658491.03 26PR-818 01.02.2026 1 16 6454480.73 658598.01 19 6454479.95 658596.82 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Meeraldise pindala: 8.73 ha. Meeraldise teenindusmaa pindala: 9.01 ha. Osahing AKRON 1:2000 Harju maakond, Maardu linn, VORMISTAS 0 10 20 40m Vana-Narva mnt 26, 74114 Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt)  L˜BILIGE I-I’ L˜BILIGE II-II’ PA-8 1.3 SW 110.74 9.2 NE NW SE m Peetri karjr m m m 100.24 - 28203:006:0254 111 111 111 111 0.2 110 110 110 Liivaaugu 110 28201:001:0287 1.3 PA-2 0.3 109 109 109 107.93 8.7 109 Ip-6 1.0 96.97 2.0 107.67 7.7 98.47 0.5 108 108 108 108 0.3 3.5 0.2 107 107 107 Peetri karjr 107 Raanitsa 28203:006:0254 1.0 PA-4 1.5 106 PA-4 1.5 106 106 104.77 4.5 106 104.77 4.5 96.77 2.0 96.77 2.0 105 Ip-4 1.5 105 105 3.0 105 Raanitsa 103.67 4.0 0.4 0.4 96.17 2.0 104 104 104 104 2 1: Plokk 1 aT 4.5 1.5 1.5 0.4 103 Ip-2 0.3 103 103 103 101.17 0.7 PA-5 1.5 100.17 - 101.08 3.0 102 Nılvaku 1.5 102 102 94.57 2.0 102 28301:001:0425 3.0 3.0 Paikme 28203:006:0047 6.5 PA-15 Plokk 1 aT 101 101 101 101 1: 100.31 0.3 0.4 2 PA-13 2 1: Peetri 10.5 100.00 28301:001:0426 0.3 1.0 100 100 100 8.0 100 5.0 5.0 Paali I 99.27 0.2 1.5 11.5 98.97 99 98.77 99 99 98.77 99 1: 2 1: 12.0 9.2 Plokk 2 aT 2 1.8 Plokk 2 aT 5 98 98 98 98 1: 5 1: 3.0 97 97 97 97 3.0 96.57 8.0 8.0 11.0 1: 7.5 96 96 96 96 5 95 95 95 95 6.5 94 94 94 94 7.5 93 11.5 93 93 11.5 93 92 92 92 92 91 91 91 91 90 90 89.31 89 Liivaaugu 28201:001:0287 m NW L˜BILIGE III-III’ NW m PA-9 1.5 115 115 114.29 11.5 101.29 - 114 114 0.3 LEPPEM˜RGID 113 113 1.5 Meeraldise piir 112 112 Meeraldise teenindusmaa piir PA-8 1.3 111 110.74 9.2 111 100.24 - Peetri karjr 0.2 28203:006:0254 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 110 110 4.5 Plokk 1 aT Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria Peetri karjr 1.3 109 28203:006:0254 109 (aT - aktiivne tarbevaru) 108 108 Raanitsa Maaparandushoiuala ja selle nimetus 107 3.5 7.0 107 Liiv, keskmiseteraline, 2 Kasvukiht 1: kruusakas 106 106 Liiv, peeneteraline, Saviliiv kruusakas, savikas 105 9.0 105 Plokk 1 aT Liivsavi Liiv, vga peeneteraline 104 104 Savi Liiv, lipeeneteraline 103 PA-7 1.3 103 102.29 4.7 96.29 - Liiv, lipeeneteraline, 102 102 Saviliivmoreen vhese kruusaga 0.4 101 13.0 101 Aleuriit 1.3 100 10.5 100 Savialeuriit sa 99.27 t 99 3.0 98.97 99 Raani 11.5 iI Paal 12.0 Uuringupunkti number 98 98 PA-2 0.3 (PA - puurauk, Ip - interpolatsioonipunkt) Katendi paksus, m 16.0 107.93 8.7 96.97 2.0 Suudme abs kırgus, m Veepealse titeliiva kihi paksus, m PA-6 1.0 97 96.44 1.0 97 Meeraldise lamami abs kırgus, m Veealuse titeliiva kihi paksus, m 94.44 - Nılvaku 28301:001:0425 0.3 Kihi sgavus maapinnast, m M˜RKUSED: 96 6.0 96 0.3 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 95.27 98.97 1.0 Veetase, abs m 2. Kasutatud: 1: 95 95 2 - Keskkonnakaitseluba nr L.MK/320812; 94 94 - Aruanne Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010) M. Rndur. 93.87 11.0 Uuringupunkti sgavus, m 2.6 3. Katastriksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026. 93 9.0 93 4. Maardla varuplokkide andmed: Maavarade register, EGT 2026. Geoloogilise uuringuga mratud metde-eelne pıhjaveetase ja OBJEKTI ASUKOHT pıhjavee eeldatav tase prast maavara ammendamist Tartu maakond, Kambja vald 92 92 1: OBJEKT, JOONISE NIMETUS Kaevandamise nılva kontuur ja nılva kalle 2 91 91 Mebroo Nord O +372 613 9810 5.5 Prnu mnt 232/4 [email protected] PAALI LIIVAKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee GEOLOOGILISED L˜BILIKED I-I’...III-III’ 90 90 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 6.0 12.0 26PR-818 01.02.2026 2 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Osahing AKRON hor 1:2000 0 10 20 40m Harju maakond, Maardu linn, VORMISTAS Vana-Narva mnt 26, 74114 vert 1:100 Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt)  ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 8887.75 88.45 90.58 90 88.49 89.81 9 89 88.75 1 95.68 92 PAALI MAARDLA PK PAALI LIIVAKARJ˜˜R 88.26 9 0 95.38 97.81 93 91.09 97.42 91 94 94.27 97.23 96.69 98.13 97 97 92 95 Paikme 98 96.93 28203:006:0047 82.68 97 Vike-Paali 96 97.87 96.47 98 92.26 98.26 Be 28203:006:0266 94.91 97.45 t oo 97.64 98.74 ne hi t 97.00 i s PA-1 96.87 95.26 97.17 100 9 89.80 1 4 98.78 93 97.97 Paali I Peetri 9 99 99.06 99.58 100.93 28301:001:0426 7 98.02 98.00 91.65 1 99 1 00 98 PA-13 99.00 95 Ip-3 100.43 101.27 99.47 89.31 95.73 98.36 101 100.96 2 3 100 103.00 Kaardilehe nr: 5441 98 101.40 1 96 10 92.11 5 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2026. 4 103.02 99 2 103 3 19 16 4 6 102.48 100.02 99.13 99.16 100.11 99 Ip-4 7 94.84 1 PA-5 PA-14 5 105 101.13 101 0 10 0 1 6 8 PA-3 98.56 98 102 97 3 98 0 PA-4 7 1 4 94 100 10 92.81 94.04 105.07 103.64 1 LEPPEM˜RGID 0 Ip-5 8 0 93.36 95 9 Einalo 28201:001:0286 PA-2 3 9 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 6 91.88 15 95 2 92 9 10 93 104.82 10 3 PA-6 18 99 10 97 11 41 X=6454400 3 05 96 Ip-6 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Y=658400 93.32 109.81 108.94 10 100 6 1 0 0 PA-7 1 95.46 7 10 1 97 94.56 Peetri karjr 9 8 1 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 98 Peetri karjr 7 28203:006:0254 28203:006:0254 09 Ip-7 99 95.21 109.88 96.85 96 99 100 PA-12 99 Maapinna samakırgusjoon abs, m 97.25 94.10 10 PA-8 98.99 0 111.50 PA-4 Geoloogiline uuringupunkt ja selle number 99 108.92 1 92.00 95.71 99.58 0 0 10 71 11 101 06 0 82.68 98.03 10 Veetase, abs m 51 109.52 92.70 94.49 101.58 17 99.87 111 04 Raanitsa Maaparandushoiuala ja selle nimetus 98 112.00 14 Ip-2 101.00 97 98.09 1 PA-9 10 0 100.91 Paali I Eesvoolu kaitsevnd ja selle nimetus 10 90.45 Nılvaku 114.81 93.76 28301:001:0425 10 PA-15 99.12 97.35 115.71 12 Puurkaevu hooldusala 91 95 93 96 94 98.94 100 90.49 92.88 99 99 114.09 99.56 Saviliivmoreeniga tidetud ala, tite maht 72 tuh m‡ 95.46 11 95.99 116.31 97.30 3 1 11 11 1 Kasvupinnasega kaetud ala, kasvupinnase maht 27 tuh m‡ 5 6 2 97 93.26 11 98 115.72 1 91.73 95.16 13 11 Ip-1 X=6454200 0 Rohumaaks korrastatud ala 114 10 92 94.40 113 16 Y=658800 116.45 9 97.97 10 2 10 8 96 10 93.27 96.90 112.02 7 9 10 5 101.62 Liivaaugu 6 92.21 97.25 28201:001:0287 10 5 97 12 PA-11 10 113.28 99 4 101 1 104.34 0 97.22 3 110.40 10 96.95 98.34 15 10 2 102 1 100.09 97.50 110.84 100 Metsare M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 109.13 1 28301:001:0424 1 0 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 102.90 M˜EERALDISE Piiri- Koordinaadid 104 punkti 1 109.21 0 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 103 99.45 101 106.25 8 number X Y 104.75 13 Piiri- Koordinaadid 1 6454531.17 658654.72 punkti 10 PA-10 2 6454507.35 658733.65 5 101.78 11 number X Y Paali I 3 6454508.36 658769.28 105.36 107.72 1 6454517.15 658638.87 4 6454497.60 658777.78 14 2 6454489.28 658731.24 M˜RKUSED: 5 6454487.01 658789.49 103.39 3 6454490.27 658766.49 6 6454474.21 658809.56 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. Raanitsa 104.08 106.54 4 6454487.01 658789.49 7 6454466.46 658836.12 5 6454474.21 658809.56 8 6454463.80 658860.50 2. Katastriksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026. 6 6454466.46 658836.12 9 6454441.27 658849.16 OBJEKTI ASUKOHT 7 6454463.80 658860.50 10 6454419.12 658845.23 Tartu maakond, Kambja vald 8 6454441.27 658849.16 11 6454415.26 658842.60 9 6454419.66 658845.33 12 6454280.13 658750.55 OBJEKT, JOONISE NIMETUS 10 6454280.41 658750.61 13 6454096.92 658626.44 11 6454072.54 658609.76 Mebroo Nord O +372 613 9810 14 6454072.27 658609.69 12 6454158.93 658545.71 15 6454155.00 658546.64 Prnu mnt 232/4 [email protected] PAALI LIIVAKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee 13 6454200.20 658528.04 16 6454200.64 658527.86 KORRASTATUD MAA PLAAN 14 6454287.70 658536.94 17 6454292.62 658534.47 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 15 6454410.28 658491.28 18 6454410.12 658491.03 26PR-818 01.02.2026 3 16 6454480.73 658598.01 19 6454479.95 658596.82 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Meeraldise pindala: 8.73 ha. Meeraldise teenindusmaa pindala: 9.01 ha. Osahing AKRON 1:2000 Harju maakond, Maardu linn, VORMISTAS 0 10 20 40m Vana-Narva mnt 26, 74114 Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt)  Tartu maakond Kambja vald Paali küla PAALI LIIVAKARJÄÄR MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA L.MK/320812 KEHTIVUSE AJA PIKENDAMISE TAOTLUS Taotleja: Osaühing AKRON Registrikood: 10520462 Aadress: Harju maakond, Maardu linn, Vana-Narva mnt 26, 74114 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Registrikood: 11560452 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314 Kutsetunnistus nr 189752 Töö nr 26PR-818 Tallinn 2026. a Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 www.maeburoo.ee Pärnu mnt 232/4 [email protected] 11314 Tallinn +372 613 9810 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Sisukord 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ................. 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ........................................................... 3 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ........................................... 5 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega ............................................................................................................................... 5 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................................ 6 6. Kaevandamisjäätmed .......................................................................................................... 8 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle vähendamiseks ............................................................................................................................ 9 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ............................................. 15 Tekstilisad 1. Keskkonnaministri 11.08.2010 käskkiri nr 1146 Digitaalsed lisad 2. Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.), M. Rändur, EGF 8222 Graafilised lisad 1. Paali liivakarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:2000. 2. Paali liivakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I'…III-III' M hor 1:2000 vert 1:100. 3. Paali liivakarjäär. Korrastatud maa plaan M 1:2000. Mäebüroo Nord OÜ 2026 2 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Osaühing AKRON on Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 omaja. Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul. Kehtiva keskkonnaloa kohaselt on Paali liivakarjääri mäeeraldise pindala 8,87 ha ja teenindusmaa pindala 11,59 ha, täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 700 tuh m³, millest kaevandatava varu kogus on 651 tuh m³ ning keskmine tootmismaht aastas on 45 tuh m³. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu. Keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäev on 02.09.2026. a. Vastavalt keskkonnaloa kõrvaltingimuste punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu kehtestamise menetlus on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris veel maavara kaevandamisega alustatud. Arvestades eelnevat ei ole Paali liivakarjääris tehtud markšeiderimõõdistust ning seetõttu ei ole käesolevale taotlusele lisatud viimase markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee lahenduse leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on kooskõlastamisel Paalimäe tee kasutamine väljaveoteena. Arvestades eelnevat taotleb Osaühing AKRON Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist vastavalt käesolevale taotlusele. Taotlusega on korrigeeritud olemasoleva mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud vastavaks kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele. Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus mäeeraldisel on 692 tuh m³ ja keskmine tootmismaht aastas on 45 tuh m³. Kaeveõõs osaliselt täidetakse katendis oleva saviliivmoreeniga ning kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa. Paali liivakarjääri maavaravaru kasutusala on täiteliiv, mis sobib kasutamiseks looduslikult ja sõelutuna teedeehituses ning puiste- ja täitematerjalina. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Paali liivakarjääri asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas ning on Kambja alevikust otsesihis ~4 km lõuna pool, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (nr 2) 199 km-lt ~230 m lääne pool. Paali küla keskus on mäeeraldise kirdenurgast ~300 m kirde pool. Paali liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha (graafiline lisa 1). Paali liivakarjäär asub Osaühing AKRON omandis katastriüksusel Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Teenindusmaa külgneb eraomandis katastriüksustega idapiiril Einalo (tunnus: 28201:001:0286; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Liivaaugu (tunnus: 28201:001:0287; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja lõunapiiril Metsaääre (tunnus: 28301:001:0424; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril Nõlvaku (tunnus: 28301:001:0425; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Peetri (tunnus: 28301:001:0426; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus Peetri karjäär. Mäebüroo Nord OÜ 2026 3 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Lähimad elamud on teenindusmaast ~100 m kaugusel põhjas katastriüksusel Paikmäe (tunnus: 28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirdes katastriüksusel Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning idas katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Katastriüksuse Paikmäe õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja pool. Katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel põhja pool. Katastriüksuse Einalo (tunnus: 28203:006:0605) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~88 m kaugusel ida pool. Katastriüksuse Matsi (tunnus: 28203:006:0545; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~210 m kaugusel lõuna pool. Paali liivakarjääri maapinna reljeef on muutlik – mäeeraldise idaosas on maapinna abs kõrgus 114 m ning reljeef langeb lääne suunas abs kõrguseni 97 m. Mäeeraldisest ~130 m põhja- ja lääne pool langeb reljeef abs kõrguseni 88 m. Mäeeraldise ala on enamuses haritav maa ning ~1 ha on metsamaa. Paali liivakarjäär kattub enamuses pindalast maaparandussüsteemiga Raanitsa (vid 2104540010030002) ja väikeses osas maaparandussüsteemiga Paali I (vid 2104540010030001). Geoloogilise uuringu ajal kooskõlastas Põllumajandusameti Tartu keskus 29. juuni 2010. a otsusega nr 14-1.12/569 Peetri kinnistu (käesoleval ajal Peetri karjäär) maakasutuse kasutusotstarbe muutuse Raanitsa maaparandusehitiste (ehitis nr. 002. süsteemi kood 2104540010030) maa-alal tingimusteta (lisa 2). Teenindusmaa piirist ~83 m loode pool on Paali I maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² (vid 21045400100300012M) ja teenindusmaa piirist ~182 m lõuna pool on Raanitsa maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km² (21045400100300023M). Lähim elektriõhuliin on teenindusmaa kirdenurgast ~80 m kirde pool. Teenindusmaa kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-toonekurg) elupaik (KLO9108256). Teenindusmaast 100 kuni 275 m kaugusel kirde pool on puurkaevud PRK0054250, PRK0063374, PRK0073019 ja PRK0006906 (sügavused vahemikus 48 m kuni 130 m). E-ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Väike-Paali (katastritunnus: 28203:006:0266) kinnistul veevarustuse liik lokaalne, puurkaev. E-ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Suure-Paali (katastritunnus: 28203:006:0267) ja Tallekese (katastritunnus: 28203:006:0046) ning lõuna pool Matsi (katastritunnus: 28203:006:0545) kinnistutel veevarustuse liik lokaalne. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (seisuga 16.02.2026. a) ei ole Paali liivakarjääri ümbruses vähemalt 2 km raadiuses ühtegi salvkaevu. Teenindusmaast ~86 m kaugusel ida pool on kohalik avalikus kasutuses Paalimäe tee (nr 2820113). Teenindusmaast ~275 m ida pool (ida pool Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teed) on kinnismälestised Kivikalme (vid 12816) ja Kivikalme (vid 12817). Paali liivakarjääri teenindusmaa piires puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, alal ja selle lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Mäebüroo Nord OÜ 2026 4 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Paali liivakarjääri aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud 2010. a geoloogilise uuringu Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.), M. Rändur alusel (lisa 2). Aastatel 1978-1981 Tartu lähistel tehtud hüdro- ja ehitusgeoloogilise kaardistamise M 1:50000 andmeil (Gromov jt., 1981) on kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv seotud jääjärvelise geneesiga savikate setetega kaetud limnomõhnaga. Läbilõike alumise osa moodustavad põhjafaatsiese setetena savikamad setted nagu savi, saviliiv, liivsavi või savialeuriit, samuti aleuriit (lglllyrj) Nimetatutel lasub suhteliselt vähese savi- tolmusisaldusega ülipeeneteraline liiv. Läbilõike ülemise osa moodustavad peeneteraline kuni keskmiseteraline kruusateri sisaldav liiv, mis uuringuruumi äärmises edelaosas asendub moreeniga (glllyVj). Viimane katab ~1,5 m paksuse kihina ka mõhna lage ning nõlvu. Geoloogilise kaardistamise andmeil lasuvad kvaternaari setted Kesk- Devoni Burtnieki lademe (Ü2br) liivakivil. Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1. ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav, veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga. Lisaks on plokki lülitatud puurauk 8 piirkonnas keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2. ploki veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud keskmiselt 1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga (graafiline lisa 2). Ploki 1 looduslikus materjalis on >5 mm osakesi (kruus) keskmiselt 2,28%, 5 kuni 0,05 mm osakesi (liiv) on keskmiselt 90,07% ja <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) on keskmiselt 7,65%, liiva keskmine peensusmoodul on 0,73. Ploki 2 looduslikus materjalis on >5 mm osakesi (kruus) keskmiselt 0,07%, 5 kuni 0,05 mm osakesi (liiv) on keskmiselt 87,22% ja <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) on keskmiselt 12,71%, liiva keskmine peensusmoodul on 0,56. Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi ida- läänesuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal määrati põhjavee tase uuringuruumi keskosas 99,27 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb lääne suunas mõhna läänejalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,31 m abs kõrguseni. Nimetatud kraavi kaudu toimub piirkonna idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja. Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97,16 m abs kõrgusel. Põhjavee esinemist ei fikseeritud mõhna edelanõlval, s.o uuringuruumi lõunanurka rajatud 10-nda puuraugu piirkonnas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Paali liivakarjääri aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud Keskkonnaministri 11.08.2010 käskkirjaga nr 1146 (lisa 1) järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru 8,87 ha pindalal 652 tuh m³ (1. plokk); 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru 2,89 ha pindalal 48 tuh m³ (2. plokk, 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). Mäebüroo Nord OÜ 2026 5 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Paali liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Paali liivamaardla (registrikaart nr 887) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 osaliselt – varuplokkidest on välja jäetud katastriüksuste Einalo (tunnus: 28203:006:0605) ja Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266) elamutele lähemal kui 100 meetrit paiknev ala. Paali liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Sügavuti on Paali liivakarjääri mäeeraldise piiriks ploki 1 või 2 alumine piir (lamam). Arvestades eelnevat on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil geoloogiline maavaravaru Paali liivakarjääri piires varuplokkide lõikes (tabel 1). Mäeeraldisest jääb välja ploki 1 varu koguses 6 tuh m³ ja ploki 2 varu koguses 2 tuh m³. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Paali liivakarjääri mäeeraldise piiriäärsete nõlvade nõlvus jäetakse veepealses osas kaldega 1:2 ja veealuses osas kaldega 1:5. Täiendavalt tuleb nõlvatervik jätta mäeeraldise põhja veealuse varu kaevandamisel ploki 2 lõunapiirile nõlvusega 1:5. Kaevandatava varu maht väheneb nõlvatervikusse jäetava maavara koguse võrra. Nõlvatervikusse jäetava maavara koguse arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel peale kaevandamise lõpetamist arvestades eelnevate nõlvakalletega ning vastava kõrgusmudeli alusel on arvutatud nõlvadesse jäetav varu kogus plokkide lõikes. Varu kogus mäeeraldise piires, nõlvatervikusse jäetava maavara kogus ja kaevandatav varu plokis on toodud tabelis 1. Tabel 1. Paali liivakarjääri mäeeraldise varud. Varu Nõlvadesse Allapoole Varu Kaevandatav Maavara mäeeraldise jäetav Ploki nr põhjaveetaset plokis varu kasutusala piires kogus jääv maavara (tuh m³) (tuh m³) (tuh m³) (tuh m³) 1 Täiteliiv Ei 652 646 61 585 2 Täiteliiv Jah 48 46 11 35 Täiteliiva geoloogiline varu mäeeraldisel kokku on 692 tuh m³ (sh allpool veetaset 46 tuh m³), millest kaevandatava varu maht on 620 tuh m³ (sh allpool veetaset 35 tuh m³). Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist taotletakse 15 aastat. Arvestades kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks ca 1 aasta peale varu ammendumist on kaevandamise aeg ca 14 aastat ja keskmine tootmismaht aastas 45 tuh m³. 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Paali liivakarjääris on rahuldavad. Kattekihi paksus on keskmine, kasulik kiht on enamuses põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja kattepinnase koorimine. Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi hulka on loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m paksune Mäebüroo Nord OÜ 2026 6 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. kiht. Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni keskmine paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³. Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse osaliselt veealuse varu kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne osa täitmiseks (plokk 2 ala) 1 m kõrgemale uuringuaegsest veetasemest ja osaliselt veepealse varu lamami lokaalse sügavama osa (plokk 1 edelaosa) täitmiseks kuni abs kõrguseni 100,2 m (graafiline lisa 3). Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse kogu mahus 72 tuh m³ kaeveõõne täitmiseks. Korrastamistöödel laotatakse kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) paljandustööde käigus kooritud ja ladustatud kasvukiht keskmise paksusega 0,31 m ja mahuga 27 tuh m³. Kasvukiht ja saviliivmoreen tuleb paljandustööde käigus koorida ja ladustada eraldi teenindusmaale või mäeeraldise piirialale, et moodustada karjääri perimeetrile müra- ja tolmutõkke vallid. Katendi koorimisel tuleb peale müra- ja tolmutõkke vallide moodustamist eelistada katendi kohest kasutamist korrastamistöödel ettenähtud asukohas, et vältida katendi ladustamist mäeeraldise alal. Plokk 1 edelaosas varu ammendumisel saab kooritud katendi kasutada kohe kaeveõõne täitmiseks ja katmiseks kasvukihiga. Plokk 2 veealuse liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa idast lääne poole, nii et iga ala liiva varu ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliiva, liivsavi ja saviliivmoreeniga. Vastav kaevandamise- ja korrastamise viis vähendavad korraga ladustamist vajava katendi kogust ja ladustamise aega. Põhjaveetasemest kõrgemal on kasuliku kihi paksus 1,0 kuni 11,5 m. Põhjaveetasemest madalamal on kasuliku kihi paksus 0,5 m kuni 2,0 m. Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt ammendatakse põhjaveetasemest kõrgemal olev maavaravaru ning seejärel põhjaveetasemest allpool olev maavaravaru. Veepealse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga – olenevalt kasuliku kihi paksusest tuleb kaevandada mitme kaeveastmega. Veealuse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega. Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on kavandatud vajadusel liiva sõelumine (konservatiivselt on arvestatud vajadusel kogu kaevandatava varu sõelumine keskmiselt 45 tuh m³ aastas). Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust tervikust ja laeb tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Veealuse maavara kaevandamisel tõstab pöördkoppekskavaator vee ja liiva segu puistangusse ning nõrgunud kaevis laaditakse tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Sõelutud liiv tõstetakse lattu ning laost toimub laadimine tarbijate kalluritele. Liiva laadimiseks kasutatakse vajadusel frontaallaadurit. Liiva väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Kehtiva keskkonnaloa täiendavate tingimuste punkt nr 7 kohaselt ei tohi kaevandama hakata enne väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamist. Käesolevaga taotletakse täiendavate tingimuste punkt nr 7 sõnastuse muutmist järgnevalt: „Karjääri väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha kinnitavad KOV ja/või TRAM.“. Keskkonnaloa saamisel tuleb Paali liivakarjääri maavaravaru kaevandamiseks koostada kaevandamisprojekt, millega määratakse ohutu ja nõuetekohase kaevandamise nõuded. Mäebüroo Nord OÜ 2026 7 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne korrastamiseks tuleb koostada kaevandatud maa korrastamise projekt. 6. Kaevandamisjäätmed Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks muuhulgas rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladustamiseks. Vastavalt jäätmeseadusele on antud jäätmehoidla B-kategooria jäätmehoidla. Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias. Maavara kaevandamisel tuleb võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus. Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõikele 1 ja 3 on kaevandamisloa omanik kohustatud korrastama kaevandatud maa ehk maa ja maapõue, mille looduslik seisund on kaevandamisega muudetud. Kaevandamise tulemusena moodustub kaeveõõs, mis järgib mäeeraldise horisontaalset ja vertikaalset piiri ning nõlvatervikute kuju. Vastavalt MaaPS § 9 on kaevandatud maa korrastamine maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmine. Nõuded kaevandatud maa korrastamiseks on kehtestatud MaaPS § 80 lõige 10 alusel keskkonnaministri 07.04.2017 vastu võetud määrusega nr 12. Paali liivakarjääri kaeveõõs osaliselt täidetakse katendis oleva saviliiva, liivsavi ja saviliivmoreeniga ning kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) laotatakse kasvukiht. Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen ning kasvukiht kasutatakse kogu mahus kaevandatud maa korrastamisel. Paali liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa. Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud. Kooritud katend on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra ja tolmu levikut tõkestavate müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks mäeeraldise ja teenindusmaa piirile. Vallide kõrgus on kuni 5,0 m ja nõlva kalle 1:2. Vastava ristlõikega ja 1980 m pikkuse valli moodustamiseks vajalik kattepinnase kogus on 99 tuh m³. Paali liivakarjääri teenindusmaa välispiiri pikkus on 1265 m – seega kasutatakse kaevandamise ajal ~63 tuh m³ kattepinnast müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Ülejäänud kattepinnas, koguses 36 tuh m³, kasutatakse paljandustööde käigus ilma ladustamata kohe ammendatud ala korrastamiseks. Paali liivakarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, Mäebüroo Nord OÜ 2026 8 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja vee- erosiooni mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2). Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad korrastatakse korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga. Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Vajadusel liiv sõelutakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Kogu sõelutud toodang kaubastatakse täielikult. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Paali liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei ole vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa taotluses ei ole vaja täita jäätmete eriosa. 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle vähendamiseks Paali liivakarjääri teenindusmaa piires puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, alal ja selle lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Lähima elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel põhja pool. Katastriüksuse Paikmäe (sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja pool. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku reljeefi muutus ja taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel kaeveõõs osaliselt täidetakse kattepinnasega ja kaetakse kogu pindalal kasvukihiga ning ala korrastatakse rohumaaks. Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile. Kaevandamise ajal on mäeeraldise piirist välja poole leviv peamine mõju kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm. Praktika põhjal on teada, et looduslikus lasundis sisaldab materjal sedavõrd niiskust, et materjali eemaldamisel lasundist praktiliselt tolmu ei tekigi. Masinate töötamisel karjääris astangu all ja/või puistangute vahel ei levi ka masinatest tulenev müra oluliselt karjääri alast kaugemale. Keskkonnaloa omaja peab tööde tegemisel kinni pidama keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Mäebüroo Nord OÜ 2026 9 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Paali liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78). Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise puistangud. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Müra tekitajateks Paali liivakarjääris on kaevandamisel kasutatav pöördkoppekskavaator ja frontaallaadur ning mobiilne sõelumissõlm. Need on paiksed müraallikad ja mõjutavad vahetult masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Järgnevalt on arvestatud helivõimsustase ekskavaatoril ja frontaallaaduril 105 dB ning mobiilsel sõelumissõlmel 115 dB. Liiva kaevandamine ja sõelumine Paali liivakarjääris toimub päevasel ajal. Vabas õhus leviva heli tase müraallikast kindlal kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: L𝑝= Lw − (20 log r + 11), kus: Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); r – kaugus müraallikast (m). Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta mäeeraldise piiril olevaid katendivalle, tehnika paiknemist kaeveõõne põhjas ja puistangute vahel ning maapinna iseloomu jne. Antud valemit kasutades on mäeeraldise kirdepiiril töötava pöördkoppekskavaatori tekitatav müratase (arvestamata müratõketega) katastriüksuse Väike-Paali piiril (kaugus ~27 m) 65 dB ja katastriüksuse Paikmäe õuemaa piiril (kaugus ~46 m) 61 dB. Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Karjäärimüra modelleerimised erinevates KMH töödes on näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide (3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra levikut ümbritsevatele aladele. Mäebüroo Nord OÜ 2026 10 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Katastriüksuse Paikmäe õuemaa suunas on teenindusmaa laius väljaspool mäeeraldist 18 m. Teenindusmaa alale tuleb teha vähemalt 3 m kõrgune katendist müratõkkevall, mille tulemusel on katastriüksuse Paikmäe õuemaal müratase 51 dB või vähem. Katastriüksuse Väike-Paali suunas ei ole kogu piirilõigu pikkuses teenindusmaad väljaspool mäeeraldist. Päevase aja müra piirväärtuse tagamiseks katastriüksuse Väike-Paali piiril tuleb teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale teha vähemalt 3 m kõrgune katendi vall või kasutada antud asukohas madalama helivõimsustasemega ekskavaatorit. Kui kasutada kirdepiiril kaevandamiseks 100 dB helivõimsustasemega ekskavaatorit, siis on katastriüksuse Väike-Paali piiril müratase 60 dB. Kui teha teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale katastriüksuse Väike-Paali suunas vähemalt 3 m kõrgune katendi vall (põhja laius 12 m), siis vallist lõuna pool töötava ekskavaatori (105 dB) müratase katastriüksuse Väike-Paali piiril (kaugus ~58 m) on 49 dB (ekskavaatorist 58 m kaugusel ilma müratõkkevallita on müratase 59 dB). Mäeeraldise ala jääb põhja- ja kirdepiirist lõuna poole ning aktiivne töötsoon on põhja- ja kirdepiirist lõuna pool. Kasutatav tehnika paikneb ümbritseva maapinna suhtes süvendis - kaeveõõne sügavus on katastriüksuse Paikmäe lähistel vähemalt 4,7 m ja katastriüksuse Väike-Paali lähistel vähemalt 6,5 m. Kui mäeeraldise põhja- ja kirdepiiril kaevandamise ajaks on teenindusmaale ja mäeeraldisele tehtud vähemalt 3 m kõrgune müratõkkevall ei ületata katastriüksuse Paikmäe õuemaal ja katastriüksuse Väike-Paali piiril päevase aja müra piirväärtust. Müraallikate koostöötamise kirjelduseks on kasutatud järgmist valemit: Lkoond = 10 × log(10Lp1/10 + 10Lp2/10 + 10Lp3/10 +…+ 10Lpn/10), (Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000) kus: Lkoond – müraallikate koosmõju tulemus (dB); Lp1…n – müratase (dB). Antud valemit kasutades on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise minimaalne kaugus ilma müratõketeta katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 75 m. Vastaval kaugusel kahe seadme koos töötamisel ilma müratõketeta ei ületata nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust. Arvestades müratõketega (katendivall, karjääri süvend) on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise minimaalne kaugus katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 25 m. Arvestamata müratõketega peab liiva sõelumine toimuma katastriüksuste Paikmäe ja Einalo õuemaa piirist ning katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 170 m kaugusel. Sellel kaugusel mobiilse sõelumissõlme, pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri samaaegsel töötamisel ilma müratõketeta ei ületata nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust. Müratõkete ja/või madalama helivõimsustasemega seadmete kasutamisel võib sõelumine toimuda nimetatud vastuvõtjatele lähemal, kuid keskkonnaloa omajal tuleb veenduda, et valitud kaugusel töötades ei ületata lähima vastuvõtja asukohas päevase aja müra piirväärtust. Arvestades eelnevat ei ületata Paali liivakarjääris kaevandamisel vajalike müratõkete kasutamisel ning tehnika sobiva kauguse valimisega ja/või madalama helivõimsustasemega tehnika kasutamisel lähimate vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevise langemisel Mäebüroo Nord OÜ 2026 11 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. ekskavaatori ja laaduri kopast ning sõelalt eralduvad atmosfääri tahked osakesed (PMsum). Tahkete osakeste emissioon on seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja tootmismahuga. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMsum) enam kui 1 tonn. Kaevandamisega eralduvate tahkete osakeste koguse hindamiseks on kasutatud „EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019“ materjalide andmeid ja metoodikat. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , kus: EPM - osakeste (PMsum) eriheide (kg/t); U – aasta keskmine tuule kiirus (m/s); M – materjali niiskussisaldus (%); kmat.hand – 0,0016 (kg/t); kpms-PM – osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja liivakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Paali karjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on eriheide liiva laadimisel 0,0012 kg/t (eelneva valemi põhjal) ja sõelumisel 0,0011 kg/t (Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise alusel). Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust järgmiselt: a) veepealse liiva kaevandamine: paigutamine kallurile või sõelale; b) veealuse liiva kaevandamine: paigutamine puistangusse; c) vee alt kaevandatud liiva laadimine puistangust kallurile või sõelale; d) sõeluris sõelumine; e) sõelalt puistangutesse langemine; f) ümberpaigutamine ladudesse; g) ladudest kalluritele laadimine. Seega kokku võib veepealne kaevis läbida maksimaalselt 5 laadimistsüklit (a, d, e, f, g) ja veealune kaevis maksimaalselt 6 laadimistsüklit (b, c, d, e, f, g). Veepealse varu kaevandamisel on nimetatud töötlusetappide rakendamisel eriheite maksimaalne kogus: 0,0011 + (5 × 0,0012) = 0,0071 kg/t. Veealuse varu kaevandamisel on nimetatud töötlusetappide rakendamisel eriheite maksimaalne kogus: 0,0011 + (6 × 0,0012) = 0,0083 kg/t. Antud töötlusetappide puhul on maksimaalne veepealne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata 1000 : 0,0071 = 141 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,5 t/m³) on 94 tuh m³ aastas. Mäebüroo Nord OÜ 2026 12 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Antud töötlusetappide puhul on maksimaalne veealune kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata 1000 : 0,0083 = 121 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,5 t/m³) on 81 tuh m³ aastas. Eelnevate kaevandamise koguste ületamisel aastas tuleb taotleda õhusaasteluba (eeldusel, et kogu kaevandamise mahu tehnoloogiline protsess ja töötsüklite arv vastab eelnevale). Karjääris töötava pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Paali liivakarjääri keskmine tootmismaht aastas on 45 tuh m³. Kaevandamisega Paali liivakarjääris ei ole tootmismahust ning kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Tolmu võib tekkida teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad mäeeraldise piirialadel katendi puistangud ja mäeeraldise alal maavara ja toodangu puistangud. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks tuleb vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 10 km/h. Kavandatava tegevuse tulemusena ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile (vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid tolmu tekke ennetamiseks). Paali liivakarjääri maavaravaru on osaliselt allpool põhjaveetaset. Veealuse varu kaevandamisel ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja tõstab kopaga veealuse maavara valli nõrguma. Liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa, nii et iga ala liiva varu ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliivmoreeniga. Vastav kaevandamise- ja korrastamise viis ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta lähedalasuvate majapidamiste veevarustusallikaid. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei alandata veetaset. Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja määrdeõlide lekked. Paali liivakarjäär asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kehtiva keskkonnaloa täiendavate tingimuste punkt nr 5 kohaselt tuleb kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire 1 kord aastas järgmistel kinnistutel: - Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596); Mäebüroo Nord OÜ 2026 13 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. - Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253); - Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545); - Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190); - Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002); - Miie-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431); - Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088); - Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0045). Käesolevaga taotletakse keskkonnaloa täiendavate tingimuste punkt nr 5 kinnistute loetelust järgnevate kinnistute välja jätmist: - Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596); - Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253); - Miie-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431); - Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088). Loeteletud kinnistute andmed on kehtetud ning loetletud kinnistutega seostuvatel kehtivatel kinnistutel ei ole E-ehituse platvormi andmetel ühtegi hoonet ega veevarustuse liiki. Lisaks taotletakse käesolevaga täiendavate tingimuste punkt nr 5 kinnistute loetelust järgnevate kinnistute välja jätmist: - Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190); - Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002). Loetletud kinnistud on mäeeraldisest üle 600 m lõuna pool ning karjääri ala maapinna abs kõrgus on kinnistute asukoha maapinna abs kõrgusest 7 kuni 14 m kõrgemal. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 mõõtkavas hüdrogeoloogilise baaskaardi andmetel on Paali liivakarjääri piirkonnas põhjavee liikumise suund lõunast põhja poole. Arvestades, et Paali karjääri alal veetaset ei alandata ja karjäär asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal on kaevandamise mõju nende kinnistute veevarustusele ebatõenäoline. Lisaks taotletakse käesolevaga täiendavate tingimuste punkt nr 5 sõnastuse täiendamist ja muutmist ning arvestades eelnevat on uus sõnastus järgnev: „Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude veetaseme mõõtmine 1 kord aastas, algusega vähemalt 1 aasta enne veealuse varu kaevandamist, järgmistel kinnistutel: - Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545); - Suure-Paali (katastritunnus 28203:006:0267).“. Lisaks taotletakse käesolevaga täiendavate tingimuste punkt nr 6 sõnastuse muutmist järgnevalt: „Kui punktis 5 loetletud kinnistute kaevudes tekib veevarustuse probleeme ning need on tõendatult põhjustatud kaevandamisest, siis on keskkonnaloa omaja kohustatud tagama kinnistule veevarustuse.“. Paali liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Mäebüroo Nord OÜ 2026 14 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamisel ümbruskonnale ei kaasne. Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja keskkonnaalaseid nõudeid. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandatud maa korrastatakse vastavalt korrastamise projektile enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist. Paali liivakarjääri maavaravaru kaevandamisega ei ole oodata ebasoodsa mõju avaldumist piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale. Kaevandamise lõpetamisel ja karjääriala korrastamisel lakkavad tootmistegevusega seotud mõjud. 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta Kaevandatava varu ammendamisele järgneb kaeveõõne korrastamine. Kaevandatud maa korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamistööd teostatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile, mis koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest ja kaevandatud maa korrastamise nõuetest. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et: - kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele; - korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku; - korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased; - korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Kaeveõõne korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded veepealses osas 1:2 ja veealuses osas 1:5. Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse osaliselt veealuse varu kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne osa täitmiseks (plokk 2 ala) 1 m kõrgemale uuringuaegsest veetasemest ja osaliselt veepealse varu lamami lokaalse sügavama osa (plokk 1 edelaosa) täitmiseks kuni abs kõrguseni 100,2 m. Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse kogu mahus 72 tuh m³ kaeveõõne täitmiseks. Korrastamistöödel laotatakse kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) paljandustööde käigus kooritud ja ladustatud kasvukiht keskmise paksusega 0,31 m ja mahuga 27 tuh m³. Katendi koorimisel tuleb eelistada katendi kohest kasutamist korrastamistöödel ettenähtud asukohas, et vältida katendi ladustamist mäeeraldise alal. Plokk 1 edelaosas varu ammendumisel saab kooritud katendi kasutada kohe kaeveõõne täitmiseks ja katmiseks kasvukihiga. Plokk 2 veealuse liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa idast lääne poole, nii et iga ala liiva varu ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliiva, liivsavi ja saviliivmoreeniga. Vastav kaevandamise- ja korrastamise viis vähendavad korraga ladustamist vajava katendi kogust ja ladustamise aega. Mäebüroo Nord OÜ 2026 15 Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamise taotlus. Paali liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa (graafiline lisa 3). Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala on tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele. Bioloogilise korrastamise käigus tehakse heintaimede seemnete külv rohumaa moodustamiseks. Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat juurdepääsu olukorda. Paali liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Hinnangulised kulud korrastamiseks on ~3000 eur/ha kohta ehk kokku 27 tuhat eurot. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine ja vallitamine, liiva kaevandamine, kaevetööde käigus püsikaldega nõlvade kujundamine jne. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Koostas (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Mäebüroo Nord OÜ 2026 16  7C]77T99\@d9d]SCCIdu@ @ - !.+& /d&//) S"11 -- ~@Y ;<=>!<8(1 5.6789+ J!547 ,!!: 5 6! T!!?+ 775+627577,+ K!57 :+66+4!,+61 O! 512+345+331 :!6;,+61 kl Q134+ X1 ? 2+!:13:73 13+4!3 `13:: 66!,+6+34115+7,+?1 J!547 ++K kl K ?+4731? :+66+4!,+31:3 T!!+ 775+627577,+3 A4116+6;73!?! L+6;!?! -<MC- E!B 41E47; 21 ? 2+?+31 775+627 !57!6;1 A3!!8767; -C.]Z./]-]M :++O! 512+345115+,+31 65 S/[]B. N75+62 6 41E47; `13:: 66!!,14+ ^P21K!@J!547 512+ 6+ -].-/./]]\ !647; 21 ? 2+?+31 775+627 ? ! .>N9<-[/-- !?731?. N75+627577+L L!+:618 J!547 ,!!: 66!3 `!,8O! K!??!3 T!!?+ :F?!3 15! ,!6;+331 :77?7K!? :+66+347? T1145+ A:!4!345+476673 /[/]<(]]W(]]]\B. N75+62757755+ :!447 Ä 377513 3!3 0!!6+43! ,!!L!5!6;733F3411,+2! Ac-s : ; -/]<-]/[]]]B 6+62 3!?+31?4 :! T!!?+ ? ,!!L!5!6;733F3411,+2! Acds : ; -/]<-]//]]]B. =57!6;1?1 6 ?+3!47; TP??7,!O!6;73!,14+ J!547 :13:731 /\.]W./]-] : 3:P?!3473 65 [email protected]/9SW\. 12 P 2 =57!6;13 41E!:31 1441L!61: :+66+4!;! T!!?+ 775+627577,+ L++513 4D+41?++K! !:4++K61 4!581K!57 ,!E73 Z]] 47E 6Å< A-. O! /. L? ::B. $$Q =57!661 K!34!8 :13:: 66!,+6+345+ /W. ,!+ /]]S. !!34! ,DD57313 65 CC Çl?;21 ? 2+?+31 775+,+34VV O! ,!!K!5! 21 ? 2+?+31 775+627 4121,+31 : 5;w 3D4134!47; 6P7141?1. =5K134!;13 11?4 ;74 O! ,!!LP7131!;731 vS ?P+:1 / 6+62 v -] ?P+2141 / O! W !?731? 6+62 ?DE47;13 Q134+ >!!K!5!;1 ` ,+3O 6+ /\. O77?+ /]-].! +34762+ L5 4 : ??+?+3134 4373134 65 -]@-W/( - -. `+66+4!6 kN Q134+ X1 ? 2+!:13:73 4VV ÇT!!?+ 775+627577,+ 21 ? 2+?+61 775+62 J!547,!!?É !?731? 31+372! ]-.]Z./]-] T!!?+ 775+627577,+ K!57 OD52,+31?4( -Ñ 4D+41?++K! !:4++K61 4!581K!57 [M[Z E! L+6;!?!? WS/ 47E ,< A-. L? ::By l/ 4D+41?++K! !:4++K61 4!581K!57 /M[\ E! L+6;!?!? C[ 47E ,< A/. L? ::M -. L? :+ ?!,!,+3M 9!?ÖL ? OLPEO!K11 4!314B. /. Ü.13:: 66!512+345+ K ?+4!47; 4VV4?1O!? ,!!5;?!41 6+,+347 3!3M >!!@!,14+?M : 55!?;!;! T!!?+ 775+627577,+ :!6;,+61 :13:: 66!512+ 345+ ,!!5;?!41 6+,+347331 T!!?+ ?++K!,!!5;?!6!M  GJ %?!@A-3!a á,;?734!;! <]LD1K! O :37? 41!4!K!:3 4121,+3134M 13+4!;13 :!18731 +: 847331 - !?;73,1614?731 31!;734+:73 3D4134!47; : 55!3. 0::: 9 : ^!!673 JY?,:+á+ b!!4!YKO4+!!L 71 3!: 6;M `13:: 66!!,14M >!!@!,14M kl Q134+ X1 ? 2+!:13:73M `!,8O! c!??!K!?+43F3M J!547 ++K kl I ." \--%! vwxB 0 # Z>1Z 2>0>  8222 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS Rakendusgeoloogia ja maavarade osakond Maare Rändur PAALI UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TARTUMAAL (varu seisuga 01.07.2010. a.) OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu ■¥eU4tm 2010 Kokb vandes 3<3 lk. teisti, s.h. Ad __— tk. ja joonijaid tcü. Eesti Geoloogiakeskus Eraldi- Cisasid b.__ lehte Geoloogiafond ** Inv. nr. Aruaimcte А köidet,_A— mappi 0е! " a. og « {U?iO а. / /allkiri,/  ANNOTATSIOON Maare Rändur. Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu arvutus seisuga 01.07.2010. a.). 10 lk. teksti, 1 tekstijoonis, 14 tekstilisa, 3 gr lisa. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2010. (OÜ Tartu Liiv, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, EGF.) Paali uuringuruum asub Tartumaal Kambja valla lõunaosas, Tartu linnast 16 km lõunas, Paali külas. Uuringuruum paikneb eraomandis oleva Peetri maaüksuse (tunnus 28203:006:0009) idaosas, põllu- ja heinamaal ning ca 1 ha ulatuses metsamaal. Paali uuringuruumi teenindusala pindala on 13,41 ha. Uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Tartu Liiv tellimuse alusel, eesmärgiga selgitada maavara maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Uuringuruumi rajati 15 puurauku, mille materjalist võeti laboriuuringuteks 46 proovi. Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1. ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav, veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga. Lisaks on plokki lülitatud puurauk 8 piirkonnas keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2. ploki veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud keskmiselt 1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga. Uuringuruumi kahe varuploki maht on arvutatud arvutiprogrammi Surfer 8 abil. Paali uuringuruumi EMK-le aktsepteerimiseks esitatava varu maht seisuga 01.07.2010. a. ja kvaliteedinäitajad on järgmised: Tabel 1 Ploki Maavara Pind- Ta varu, Kvaliteedinäitaja nr ala, tuh m3 Pm Savi-tolmu sisaldus, Kruusa sisaldus, ha % % 1 Täiteliiv (vee 8,87 652 0,73 7,87 2,28 peal) 2* Täiteliiv (vee 2,89 48 0,49 13,02 0,07 all) *1. ploki lamamis Projektijuht Maare Rändur  Sisukord lk. Sissejuhatus............................................................. 3 1. Üldandmed.............................................................. 3 2. Teostatud tööde metoodika ja mahud...................... 5 3. Materjali kvaliteet.................................................... 6 4. Hüdrogeoloogilised tingimused............................... 7 5. Varu arvutus............................................................ 7 6. Kaevandamise mäenduslikud tingimused................. 9 7. Geoloogilise uuringutöö keskkonnamõju hindamine 9 Kokkuvõte.............................................................. 10 Kasutatud kirjandus................................................. 10 Tekstilisad 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/318211......................................................... 11 2. Puuraukude, interpolatsioonipunktde ja uuringuruumi nurgapunktide kataloog 13 3. Puuraukude kirjeldused.................................................................................... 14 4. Proovide lõimisanalüüsi tulemused (EGK laboriõiend).................................... 19 5. Proovide üldkoostis.......................................................................................... 23 6 Proovide liivaosa keskmine lõimis................................................................... 24 7 1. ploki proovide kruusaosa keskmine lõimis.................................................. . 26 8. 1. ja 2. ploki kasuliku kihi paksused puuraukudes, interpolatsioonipunktides, nende jagunemine plokkide lõikes, plokkide pindalad, varu mahud, kattekihi mahu arvutus.................................................................................................... 27 9. 1. ja 2. ploki varu arvutuse väljatrükk.............................................................. 28 10. Topotööde seletuskiri....................................................................................... 30 11. Puuraukude likvideerimise akt, Keskkonnaameti korraldus JT 1-15/237......... 31 12 Tartu Liiv OÜ kvaliteedinõuded...................................................................... 32 13. Tellija volikiri................................................................. 33 14. Põllumajandusamet, Tartu Keskus, otsus nr 14-1.12/569 34 Keskkonnaministri käskkiri nr..dl/i-C?........................... 36 E/J £ ръо-f-oко f!V,'//и ьл; /0— /££. 38 IS& А* Cf £> 39 Tekstijoonised 1. Paali uuringuruumi teenindusala asendiplaan (Mk 1:10 000) 4 Graafilised lisad 1. Paali uuringuruumi geoloogilise uuringu topo-ja varu arvutuse plaan (Mk 1:2000) 2^ Geoloogilised läbilõiked 1-Г...УП-УП'  5 Sissejuhatus Tartu Liiv OÜ taotles Paali uuringuruumi geoloogiliseks uuringuks loa. Uuringutöö eesmärgiks oli uuringuruumis esineva maavara kvaliteedi, varu ja kaevetingimuste selgitamine. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon väljastas 10.12.2009. a. uuringuloa L.MU/318211, kehtivuse ajaga 20.12.2009.-19.12.2011. a. (lisa 1). Geoloogilise uuringu välitöö tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (MTR KKA000037) 2010. a. märtsis-aprillis. Topo-geodeetilise mõõdistustöö tegi Eesti Geoloogiakeskuse (litsents 193 MA) geoloogiatehnik Sven Kärber. Proovide laboriuuringud tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris (EAKT-L093). Uuringutöö läbiviimisel juhinduti Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”. Uuringutöö aruande koostas geoloog Maare Rändur, graafilised lisad vormistas tehnik Virge Jõgi, varu arvutas programmiga Surfer 8 geoloogiatehnik Aivar Arumäe. 1. Üldandmed Asukoht. Paali uuringuruum asub Tartumaal Kambja valla lõunaosas, Tartu linnast 16 km lõunas, Paali külas. Uuringuruum paikneb eraomandis oleva Peetri maaüksuse (tunnus 28203:006:0009) idaosas, põllu- ja heinamaal ning ca 1 ha ulatuses metsamaal (joon 1). Paali uuringuruumi teenindusala pindala on 13,41 ha. Alal puudub hoonestus. Uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitse aladele, sellel ei paikne muinsuskaitsealuseid objekte. Uuringuruum kattub Paali I ja Raanitsa maaparandussüsteemiga, uuringu tulemusena kinnitatava maavara varu võimalikuks kaevandamiseks on uuringuloa valdaja Peetri maaüksuse (kat-tunnus 2820300360009) maakasutuse kasutusotstarbe muutuse kooskõlastanud Põllumajandusameti Tartu Keskusega (lisa 12). Uuringuruumist ca 300 m ida pool kulgeb Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa riigimaantee. Uuritus. 1974. a. puuris tollane ENSV MN Geoloogia Valitsus otsingu-hinnangutöö käigus vaadeldavasse piirkonda viis 2,5-14,5 m sügavusega puurauku (Saadre jt., 1975). Nende puuraukude asukohad ja suudmete abs kõrgused ei ole instrumentaalselt mõõdistatud, materjali ei uuritud laboratoorselt, aruandesse ei ole lisatud puuraukude kirjeldusi. 2000. a. koostati riikliku maavarade registri töötajate poolt Paali liiva perspektiivala kaart. Mõhnastiku piires hinnati 41,73 ha suurusel alal liiva prognoosvaru mahuks 4090 tuh m3. Käesoleva töö raames tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Paali uuringuruumi geoloogilise uuringu tarbevaruks kvalifitseeritava maavaravaru uurituse detailsusega. Uuringuruumi rajati 15 puurauku, mille materjalist võeti 46 proovi, koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:2000, eraldati kaks varuplokki. Uuringuruumi geoloogiline läbilõige. Aastatel 1978-1981 Tartu lähistel tehtud hüdro- ja ehitusgeoloogilise kaardistamise M 1 :50 000 andmeil (Gromov jt., 1981) on kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv seotud jääjärvelise geneesiga savikate setetega kaetud limnomõhnaga. Läbilõike alumise osa moodustavad põhjafaatsiese setetena savikamad setted nagu savi, saviliiv, liivsavi või savialeuriit, samuti aleuriit (lglllyrj) Nimetatutel lasub suhteliselt vähese savi- tolmusisaldusega ülipeeneteraline liiv. Läbilõike ülemise osa moodustavad mõhna kirde- Joonis 1. Paali uuringuruumi teenindusala asendiplaan M 1 : 10 000 Eesti Geoloogiakeskus Geoloogiatena Inv. nr. ZcZol/ 0$ " a. — 1 ifl  5 peeneteraline kuni keskmiseteraline kruusateri sisaldav liiv, mis uuringuruumi äärmises edelaosas asendub moreeniga (glllyVj). Viimane katab —1,5 m paksuse kihina ka mõhna lage ning nõlvu. Geoloogilise kaardistamise andmeil lasuvad kvaternaari setted Kesk- Devoni Burtnieki lademe (Ü2br) liivakivil. 2. Teostatud tööde metoodika ja mahud Uuringu tugipunktid rajati 2010. a. märtsis-aprillis. Rajati 15 puurauku puuragregaadiga UGB-50M sügavusega 3,0-16,0 m, kokku 125,3 jm. Puurimine toimus 6" spiraalpuuridega, manteltorusid ei kasutatud. Uuringupunktide vahekaugus oli 30-250 m, keskmiselt 140 m. Puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel koheselt peale nende kirjeldamist ja proovide võtmist, mille kohta on koostatud akt (lisa 11). Proovid võeti kogu uuritud läbilõike ulatuses, kokku 46 proovi. Proovitud intervallide kogupikkus oli 100,8 jm, proovi intervalli pikkus jäi vahemikku 1,0-3,5 m (keskm 2,2 m). Algproove neljastamismeetodil kahandades valmistati need ette laboratoorseks analüüsiks. Laborisse saadetud liivaproovide kaal oli vahemikus 0,5-10,0 kg. Laboriuuringud tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega L093. Proovide laboriandmete interpreteerimisel juhinduti Keskkonnaministri 26.05.2005. a. määruse nr 44 8. peatükist: “Uuringu korra rakendamine liiva ja kruusa suhtes”. Lõimise määrangul kasutati sõelte standardrida: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 (sõela avad mm-tes). Osakesed üle 5 mm läbimõõduga loetakse kruusaosakesteks, alla 5 mm läbimõõduga liivaosakesteks, savi- ja tolmuosakesteks on loetud alla 0,05 mm läbimõõduga osakesed. Loodusliku materjali üldnimetuseks on “kruus” kruusaosakeste suurema kui 35%-lise sisalduse korral, “liiv” väiksema kui 35%-lise sisalduse korral. Lähtudes ülalnimetatud määrusest, peab ehitusliiva peensusmoodul olema 1,3 või rohkem ning savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla üle 10%. Nendele tingimustele mittevastavat liiva käsitletakse täiteliivana. Liiva iseloomustamisel on kasutatud järgmist terasuuruse klassifikatsiooni (Keskkonnaministri 25.05.2005. a. määrus nr 44): Liiva grupp Peensusmoodul (Pm) Täisiääk sõelal nr 063 massi % Ülijäme üle 3,0 üle 65 Jäme 2.5-3,0 45-65 Keskmine 2,0-2,5 30^J5 Peen 1.5-2,0 10-30 Väga peen 1,0-1,5 kuni 10 Ülipeen kuni 1,0 Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises uuringutöö käigus rajatud puuraukudes, uuringuruumist vahetult põhja pool paiknevates tiikides ning uuringuruumi lääneküljelt lähtuvas kraavis. Veetasemete mõõtmine toimus märtsis-aprillis 2010.a., mõõtmistulemused on toodud lisades 2 ja 3 ning graafilistel lisadel 2 ja 3. Topo-geodeetilised mõõdistustööd teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus (litsents nr. 193 MA) märtsis ja aprillis 2010. aastal. Uuringuruumi nurgapunktid on looduses tähistatud raudtorudega ja seotud riikliku geodeetilise põhivõrgu GPS püsijaamade võrgu  с GeoNet vahendusel. Uuringuruumi plaan koostati mõõtkavas 1:2000, selle koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti 77 süsteemis. Puuraukude koordinaadid on määratud graafiliselt. Topo-geodeetiliste tööde aruanne on toodud tekstilisas 10. 4. Materjali kvaliteet Käesoleva tööpiirkonna materjali suhteliselt madala kvaliteedi foonil on maavarana kasutatavate liivaerimite varusse lülitamisel lähtutud töö tellija, s.o Tartu Liiv OÜ poolt kvaliteedile seatud tingimustest (lisa 12). On erandeid üksikute vahekihtide näol, nt puuraugu 2 piires 6,5-8,0 m sügavusel leviva aleuriidikihi varusse arvamine, mille tingis selle all leviva ülipeeneteralise liivakihi kaevandamise vajadus, kujundamaks maaomaniku soovil piirkonda veekogu. Samuti puuraukude 7 ja 9 piirkonnas vahetult kattekihi all lamava aleuriidikihi maavarana kasutamine, mille tulemusel veepealse varuploki lõimise keskmised väärtused siiski mahuvad tellija seatud piiridesse. Veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga (1. plokk). Lisaks on plokki lülitatud puurauk 8nda piirkonnas keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri ning puurauk 9nda piirkonnas aleuriidi ca 3 meetri paksune kiht. Veetasemest madalamal leviv, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud ülipeeneteralise savika liivaga (2. plokk). 1. plokk (veetasemest kõrgemal paiknev täiteliiv) hõlmab pindalaliselt kogu eraldatud varuala. Liiva üldkoostis on 26 proovi põhjal järgmine (lisa 5): Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,00 21,70 2,28 5-0,05 mm osakesed (liiv) 70,55 98,10 90,07 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 1,81 16,28(21,62*) 7,65 *- erandproov aleuriidi kihist (pr 9-1) Looduslikust materjalist väljasõelutult liivaosa (osakesed 0-ga <5 mm) peensusmoodul on 26 proovi põhjal 0,73 (0,18-2,15), savi-ja tolmuosakeste keskmine kaaluline sisaldus on 7,87% (1,81-21,62%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 5,04% (0,06- 34,72%); osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 49,36% (10,33-89,09%); (lisa 6). Materjalist väljasõelutud kruusaosa (osakesed 0-ga >5 mm) on valdavalt peen (fraktsiooni 5-10 mm 55%), keskmiselt ümardunud, valdavalt kristalliinse koostisega. Kruusaosa sisaldus looduslikus materjalis on väike, kruusakam materjal levib varuploki kirdeosas, puuraukude 2, 4 ja 8 piirkonnas, hõlmates läbilõike ülemise osa. Selle lõimisest annab ülevaate lisa 7. 1. plokina eraldatud liiv ei vasta terasuuruse koosseisu ning kõrgendatud savi ja tolmu sisalduse tõttu ehitusliiva tingimustele ning on kasutatav täitematerjalina. 2. plokk (veetasemest madalamal paiknev täiteliiv) paikneb 1. varuploki põhjaosa lamamis. Liiva üldkoostis on 5 proovi põhjal järgmine (lisa 5): Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,00 0,37 0,07 5-0,05 mm osakesed (liiv) 63,14 97,15 87,22 <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,48 36,86 12,71  * Loodusliku materjali liivaosa (osakesed 0-ga <5 mm) peensusmoodul on 5 proovi põhjal 0,49 (0,2-0,73), savi- ja tolmuosakeste keskmine kaaluline sisaldus on 13,02% (2,49-36,86%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 0,47% (0,24-1,21%); osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 57,46% (37,01-84,49%); (lisa 6). Kruusaosakeste sisaldus on marginaalne. 2. plokina eraldatud liiv on samuti madalate kvaliteedinäitajatega, ei vasta terasuuruse koosseisu ning kõrgendatud savi- ja tolmusisalduse tõttu ehitusliiva tingimustele ning on kasutatav täiteliivana. 4. Hüdrogeoloogilised tingimused Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi lääne-idasuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal märtsis ja aprillis 2010. aastal määrati põhjavee tase uuringuruumi keskosas 99,0 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb idasuunas mõhna idajalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,1 m abs kõrguseni. Nimetatud kraavi kaudu toimub piirkonna pinnasevee idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja. Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97 m abs kõrgusel. Põhjavee esinemist ei fikseeritud mõhna edelanõlval, s.o uuringuruumi lõunanurka rajatud lOnda puuraugu piirkonnas, kus savisetete pealispind paikneb 99 m abs kõrguse tasemel. 5. Varu arvutus Käesoleva tööpiirkonna maavara aktiivseks tarbevaruks kinnitatava liiva mahu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: - topoplaan mõõtkavas 1:2000 (gr lisa 1); - puuraukude kirjeldused (lisa 3); - proovianalüüside tulemused (lisad 4-7); - geoloogilised läbilõiked 1-Г, Н-1Г, Ш-НГ, IV-IV', V-V\ Vl-Vf, VII-VIF (gr lisad 2 ja 3); - maavara varu arvutus (lisa 8, 9). Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu kahe varuplokina. Veetasemest kõrgemal ja veetasemest madalamal paikneva ploki vahelise piiri määrasid veetaseme abs kõrgused, fikseerituna 2009. aasta märtsis-aprillis. Plokid on piiritletud puuraukude ja interpolatsioonipunktide koordinaatidega (lisa 2). Plokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi Micro-Station V8 abil. Käesoleva uuringu tulemusena ei leitud töö tellija seisukohalt kaevandamisväärset liiva uuringuruumi edelaosas, eraldiasetseva kõrgendiku piirkonnas, kus puuraugu 15 andmeil levib saviliivmoreen. Samuti ei leitud maavarana kasutatavat materjali uuringuruumi põhjaosas, s.o mõhna põhjanõlval, kus puuraukude 1 ja 13 andmeil levib punakaspruun liivsavi või saviliiv peensusmooduliga Pm 0,15 ning savisisaldisega 38%. 1. plokk hõlmab käesolevaga eraldatava veepealse täiteliiva varu. Ploki alumise piiri määrasid uuringuaegse veetaseme abs kõrgused. Plokk on piiritletud puuraukude ja interpolatsioonipunktide koordinaatidega (lisa 2) järgmiselt: Pa-6-Ip-5-Pa-5-Ip-3-Ip-4-  J Pa-14-Pa-3-Pa-2- Ip-7-Pa-9-Pa-10-Pa-l l-Ip-l-Ip-2-Pa-6, kontuuri sees on puuraugud Pa-4, Pa-7 ja Pa-8 (gr lisa 1). Interpolatsioonipunkt Ip-1 paikneb puuraukude Pa-11 ja Pa- 15 vahel kohas, kus täiteliivakihi ja seda katva kasvu- ning moreenikihi paksuste suhe on 1:1. Punkti asukoht on saadud geoloogiliselt läbilõikelt VII-VII' (gr lisa 3). Graafilist interpoleerimist kasutati ka puuraukude Pa-8 ja Pa-15 vahel. Interpolatsioonipunkt Ip-2 asub kohas, kus täiteliivana kasutatav liivalasund levib veel kaevandamisväärse, s.o 0,5 m paksuse kihina. Edasi P-15 suunas algab liigniiske lohk, kus puurandmeil levib saviliivmoreen. Arvutuslik interpolatsioonipunkt Ip-3 määrab täiteliivana kasutatava liiva levikupiiri puuraukude Pa-1 ja Pa-5 vahel kohas, millest edasi Pa-1 suunas maavarana kasutatav liivaerim asendub liivsavi ja saviliivaga, mille peensusmoodul on puurauk Pa-1 andmeil 0,15 ning savi-tolmusisaldus 38,6%. Punkti asukoht on saadud varu arvutuse plaanilt (gr lisa 1) ja kasuliku kihi kogupaksus punktis geoloogiliselt läbilõikelt 1-Г (gr lisa 2). Arvutuslikku interpoleerimist kasutati ka puuraukude Pa-4 ja Pa-13 vahel. Nõlvaalal paiknev interpolatsioonipunkt Ip-4 määrab maavarana kasutatava liiva levikupiiri puuraukude Pa-4 ja Pa-13 vahel kohas, millest edasi Pa-13 suunas maavarana kasutatav liivaerim asendub liivsavi ja saviliivaga. Punkti asukoht on saadud varu arvutuse plaanilt (gr lisa 1) ja kasuliku kihi kogupaksus punktis geoloogiliselt läbilõikelt II—II' (gr lisa 2). Ploki pindala on 88667 m2 ehk 8,87 ha. Täiteliiva varu maht arvutati programmiga Surfer 8 kahe pinna vahelise mahu määramise meetodil. Ülemise pinna moodustasid maapinna reljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused. Varu arvutuse alumise piiri määras veetaseme paiknemine abs kõrgustel 93,7-99,1 m (lisa 8). Mahu arvutamise väljatrükk on esitatud lisas 9. Arvutiprogrammi abil on saadud 1. varuploki ja sellel lasuva kattekihi kogumaht. Täiteliiva varu saamiseks on kogumahust maha arvatud aritmeetilise keskmise meetodil saadud kattekihi 101,1 tuh m3 suurune maht (lisa 8). Kattekihi paksus on 0,2-2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3-0,4 m (lisa 8). Kattekihi hulka on loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3-1,6 m paksune kiht. Kattekihi maht on 101,0 tuh m , sh kasvukihi maht on 9,0 tuh m3. Veetasemest kõrgemal paikneva täiteliiva aktiivne tarbevaru aT on: 752,9 - 101,1= 651,8 tuh m3 ehk 652 tuh m3 (lisad 8, 9). Kasuliku kihi paksus on puuraukudes ja interpolatsioonipunktides 0,7-11,5 m, selle keskmine paksus on - arvestades Surfer 8 abil saadud varu mahtu - 651800 m3 : 88667 m2 = 7,35 m. 2. plokk hõlmab 1. ploki põhjaosa lamamis leviva veealuse täiteliiva varu. Plokk on piiritletud puuraukude ja interpolatsioonipunktide koordinaatidega (lisa 2) järgmiselt: Ip-5-Pa-5-Ip-3-Ip-4-Pa-14-Pa-3-Pa-2-Ip-7-Ip-6, kontuuri sees on puurauk Pa-4 (gr lisa 1). Interpolatsioonipunktidega Ip-5, Ip-6 ja Ip-7 on piiritletud veealuse varuploki lõunakülg. Graafilist interpoleerimist kasutati puuraukude Pa-5 ja Pa-6 vahel, kus interpolatsioonipunkt Ip-5 asub kohas, kus veealune liiv levib veel 2 meetrise kihina. Edasi idasuunas asendub veealune ülipeeneteraline liiv aleuriidiga, mille peensusmoodul on väiksem kui 0,5 ning savikus ületab 10%. Punkti asukoht on saadud geoloogiliselt läbilõikelt I—Г (gr lisa 2). Arvutuslikud interpoleerimispunktid Ip-6 ja Ip-7 määravad veealuse maavarana kasutatava liiva levikupiiri vastavalt puuraukude Pa-8 ja Pa-4 (läbilõikel II—II') ning puuraukude Pa-7 ja Pa-2 (läbilõikel III-ПГ) vahel kohas, millest edasi põhjasuunas maavarana kasutatav liivaerim asendub savika settega, mille peensusmoodul on väiksem kui 0,5 ning savikus ületab 10%.  3 Ploki pindala on 28924 m2 ehk 2,89 ha. Veealuse täiteliiva varu maht arvutati - analoogselt lasumis oleva varuplokiga - programmiga Surfer 8. Ülemise pinna määrasid 1. varuploki alumise pinna veetaset järgivad abs kõrgused. Alumine pind paikneb sõltuvalt liivakihi aluste savikamate erimite pealispinna tasemetest 94,3-98,8 m abs kõrgustel (lisa 8). Mahu arvutamise väljatrükk on esitatud lisas 9. Veetasemest madalamal paikneva täiteliiva aT varu 47,6 tuh m3 ehk 48 tuh m3 (lisad 8, 9). Veealuse kasuliku kihi paksus on puuraukudes ja interpolatsioonipunktides 0,5— 2,0 m, selle keskmine paksus on - arvestades Surfer 8 abil saadud varu mahtu - 47600 m3 : 28924 m2 = 1,65 m. Eesti Maavarade Komisjonile (EMK-le) esitatakse aktsepteerimiseks Paali liivamaardla aktiivne tarbevaru seisuga 01.07.2010. a. järgmiselt: 1. plokk - veepealne täiteliiv - 652 tuh m3 (8,87 ha); 2. plokk - veealune täiteliiv - 48 tuh m3 (2,89 ha; 1. ploki lamamis). 6. Kaevandamise mäenduslikud tingimused Kaevandamisele eelneb kasvukihi koorimine buldooseriga 9,0 tuh m3 suuruses mahus ning ladustamine teenindusmaale. Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m. Lisaks eemaldatakse kasvukihi all leviv kuni 1,6 m paksune valdavalt saviliivmoreeni, põhjanõlval saviliiva kiht. Esmalt kaevandatakse ühe või kahe kaeveastmega veetasemest kõrgemal paiknev, I. varuplokina välja eraldatud täiteliiva kiht, mille paksus ulatub 1,0 m-st mõhna nõlval II,5 m-ni loodeosas maapinnareljeefi kõrgeimal osal. Kihi alumine piir ulatub 94,3 m abs kõrguse tasemest mõhna läänejalamil, puuraugu 6 piirkonnas 101,5 m abs kõrguse tasemeni varuploki kaguservas, puuraukude 9 ja 10 piirkonnas. 2. astmega kaevandatakse veetaset alandamata suuremahulise pöördkopp- ekskavaatoriga veetasemest madalamal 1. ploki põhjaosa lamamis paikneva, 2. varuplokki moodustava täiteliiva 0,5-2,0 m paksust kihti. Selle alumine piir on ploki põhjaosas 94-97,5 m abs kõrgusel, tõustes lõunasuunas, kus maavaraks kõlbuliku liiva kiht välja suidub, 98,8 m abs kõrguse tasemeni (lisa 8). Väljatud materjal tõstetakse veekogu kaldale nõrguma. Peale veealuse maavara varu ammendumist kujuneb ala keskmiselt 1,7 m sügavuseks veekoguks, mille veetaseme sessonsed kõikumised on reguleeritavad läänekaldale rajatava tammi abil. 7. Geoloogilise uuringutöö keskkonnamõju hindamine Käesoleva geoloogilise uuringu läbiviimisel juhinduti Keskkonnaministri 26. 05. 2005.a. määrusest nr. 44 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”. Tööde läbiviimisel peeti kinni ohutustehnika ja keskkonna-ohutuse reeglitest. Välditi kütuse ja määrdeõli sattumist pinnasesse, aga ka kasvavate puude vigastamist. Kõik rajatud puuraugud likvideeriti vastavalt kehtivale korrale ning uuringuruumi teenindusala on viidud uuringu-eelsesse seisundisse, mille kohta on koostatud akt (lisa 11).  \o Kokkuvõte Paali uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Tartu Liiv OÜ tellimusel. Uuringu eesmärgiks oli maavarana kasutatava materjali kvaliteedinäitajate, varu mahu ja kaevetingimuste selgitamine ning maavara varu kinnitamine. Paali uuringuruum asub Tartumaal Kambja valla lõunaosas, Tartu linnast 16 km lõunas, Paali külas. Uuringuruum paikneb eraomandis oleva Peetri maaüksuse (tunnus 28203:006:0009) idaosas. Paali uuringuruumi teenindusala pindala on 13,41 ha. Rajati 15 puurauku, laboriuuringuteks võeti 46 proovi, koostati topoalus mõõtkavas 1:2000, eraldati kaks varuplokki kogupindalaga 8,87 ha. 2. plokk paikneb 1. ploki põhjaosa lamamis. 1. plokki moodustav veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika, vähest kruusa sisaldava liivaga. Lisaks on plokki lülitatud puurauk 8 piirkonnas keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2. ploki veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud ülipeeneteralise savika liivaga. Maapinna liigestatust arvestades on varu maht arvutatud arvutiprogrammi Surfer 8 abil 94,3-101,5 m abs kõrguse tasemeni. EMK-le aktsepteerimiseks esitatava aktiivse tarbevaru maht seisuga 01.07.10. a. ja kvaliteedinäitajad on järgmised: Tabel 2 Ploki Maavara Pind- Ta varu, Kvaliteedinäitaja nr ala, tuh m3 Pm Savi-tolmu sisaldus, Kruusa sisaldus, ha % % 1 Täiteliiv (vee 8,87 652 0,73 7,87 2,28 peal) 2* Täiteliiv (vee 2,89 48 0,49 13,02 0,07 all) . ploki lamamis Peale Paali uuringuruumi aktiivse tarbevaru aktsepteerimist Eesti Maavarade Komisjoni poolt ja selle kinnitamist keskkonnaministri käskkirjaga täieneb keskkonnaregisteri maardlate nimistu Paali liivamaardlaga. Kasutatud kirjandus 1. Keskkonnaministri 26.05.2005.a. määrus nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”. 2. Gromov, ()., Kajak, H., Kajak, K., Grünberg, R., Tassa, V., 1981. Aruanne hüdrogeoloogilisest ja ehitusgeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1 : 50 000 maaparanduse eesmärgil Tartu objektil. Keila. EGF 3796. 3. Saadre, T, Pikner, V., Leshtshinskaja, L., Killar, R., 1975. Aruanne 1974. aastal läbiviidud otsingulis-hinnanguliste tööde kohta karjääride korrastamiseks. Tartu. EGF 3324.  Ли / GEOLOOGILISE UURINGU LUBA Loa пшпЬег: L.MU/318211 1.1.Nimi TARTU LIIV OÜ 1. Loa omanik 1.2. Registrinumber/isikukood 1.3. Aadress Nelgi 35,11211 Tallinn 11466014 2.1.Maardla nimetus - 2.2. Maardlaosa nimetus - 2.3.Maardla (maardlaosa) registrikaardi number- 2.4. Maardla tähtsus 2. Maardla üleriigilise tähtsusega[ ] kohaliku tähtsusega[X] 3.1.Nimetus Paali uuringuruum 3.2. Teenindusala asukoht Tartu maakond Kambja vald 3.3.Teenindusala pindala, ha 3. Uuringuruum 13,41 ha 3.4.Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad Ehitusliiv, täitelüv 4.1 .Ettevõtja nimi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 4.2. Äriregistri kood 4.3. Aadress Kadaka tee 82,12618 4. Uuringu teostaja 10140653 Tallinn 4.4. Majandustegevuse registris registreerimise kuupäev ja registreeringu number 03.06.2004 KKA000037 5.1. Maavara uuringu eesmärk tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] 5. Uuringu iseloom ja maht täiendav uuring [ ] [ J 5.2. Uurimissügavus, m 16 5.3. Puuraukude arv 15 5.4. Uuringukaeveõõnte arv -  а 5.5-Hüdrogeoloogilised katsetööd - 5.6. Geofüüsikalised tööd elektromeetria, km gravimeetria, km 5.7.Muud sihtotstarbelised tööd Topogeodeetiline mõõdistamine, materjali proovimine 5.8. Ajutiste ehitiste loetelu 5.9. Loa kehtivus 20.12.2009 kuni 19.12.2011 1. Uuringute käigus tekkida võivate juhuslike kuivendusdreenide vigastuste 6. Täiendavad likvideerimiseks asendada vigastatud savitorud sama läbimõõduga tingimused plasttorudega. 2. Pärast tööde lõppu likvideerida puuraugud ja uuringukaeveõõned ning ala J__korrastada uuringute eelsesse seisundisse. Loa andja: Keskkonni i^fjgeva-Tartu regiooni juhataja kt Rainis Uiga pitser kuupäev  1b Lisa 2 Puuraukude, interpolatsioonipunktide ja uuringuruumi nurgapunktide kataloog Jrk. Puuraugu, Koordinaadid Puuraugu, Proovi võtmise Proovi Veetase, m kaevandi intervall, m nr. np*, ip** X Y abs. h süg. maa- abs. nr m m alates kuni kokku nr pinnast h 1 P-1 (Np-2) 6454557,07 658683,26 98,19 4,5 1,5 4,0 3,0 1-1 2,0 96,2 2 P-2 6454431,07 658853,09 107,76 11,0 0,3 11,0 10,7 2-1 kuni 2-6 9,0 98,8 3 P-3 6454474,04 658882,34 101,00 3,5 0,4 3,5 3,1 3-1, 3-2 2,0 99,0 4 P-4 6454457,77 658715,87 104,60 11,5 0,4 11,5 11,1 4-1 kuni 4-5 6,0 98,6 5 P-5 6454484,38 658601,94 100,91 7,5 1,5 6,5 5,0 5-1, 5-2, 4,8 96,1 6 P-6 (Np-14) 6454410,27 658491,27 96,27 6,0 1,0 5,5 4,5 6-1, 6-2 2,6 93,7 7 P-7 6454376,66 658556,27 102,12 12,0 1,3 12,0 10,7 7-1 kuni 7-4 7,0 95,1 8 P-8 6454327,94 658620,22 110,57 12,0 1,3 11,5 10,2 8-1 kuni 8-4 11,5 99,1 9 P-9 (Np-9) 6454280,43 658750,56 114,12 16,0 1,5 16,0 14,5 9-1 kuni 9-7 15,3 98,8 10 3-10 (Np-11 6454072,52 658609,72 105,47 7,0 1,5 6,5 5,0 10-1,10-2 11 P-11 6454158,95 658545,64 104,60 14,0 1,7 14,0 12,3 11-1 kuni 11-5 9,5 95,1 12 P-12 6454351,37 658500,61 98,61 6,8 2,0 6,8 4,8 12-1, 12-2, 12-3 4,3 94,3 13 P-13 (Np-3) 6454518,31 658745,38 99,83 3,0 14 P-14 6454490,27 658766,50 103,50 7,5 0,6 6,5 5,9 14-1,14-2,14-- 5,5 95,2 15 P-15 6454269,02 658498,32 100,74 3,0 16 lp-1 6454199,83 658528,06 101,5 4,0 17 lp-2 6454287,77 658537,12 101,0 1,0 18 lp-3 6454517,17 658638,62 99,0 4,7 2,7 96,3 19 lp-4 6454489,23 658731,20 103,5 7,5 5,5 98,0 20 lp-5 6454447,66 658547,11 98,8 4,5 3,6 95,8 21 lp-6 6454393.96 658668,86 107,5 9,2 8,4 98,8 22 lp-7 6454358,80 658803,90 110,1 11,3 11,3 98,8 23 Np-1 6454627.97 658625,89 24 Np-4 6454516,91 658843,14 25 Np-5 6454507,87 658852,12 26 Np-6 6454492,72 658872,25 27 Np-7 6454486,88 658890,70 28 Np-8 6454484,68 658889,58 29 Np-10 6454097,55 658609,72 30 Np-12 6454193,64 658500,61 31 Np-13 6454283,95 658745,38 32 Np-15 6454515,83 658498,32 Np* uuringuruumi teenindusala nurgapunkt ip** interpolatsioonipunkt Märkus: koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis Koostas: M. Rändur  5 Lisa 3 Puuraukude kirjeldused Puurauk nr 1 Puuraugu sügavus: 4,5 m Suudme abs kõrgus: 98,19 m Veetase puuraugus: 96,2 m (30.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0-0,6 0,3 Kasvukiht, liivaga. lgHIjr3 0,3-1,8 1,5 Liivsavi, punakaspruun. 1,5-4,0 2,5+ Saviliiv, hallikaskaspruun. 1,5-4,0 1-1 \J Puurauk nr 2 Puuraugu sügavus: 11,0 m Suudme abs kõrgus: 107,76 m Veetase puuraugus: 98,8 m (30.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, liivaga. IgUIjn 0,3-3,0 1,7 Liiv, ülipeeneteraline, beež, savikas, 1,7- 0,3-3,0/2,7 2-1 2,0 m sügvusel peene kruusa terasid. 3,0-4,5 1,5 Liiv, kruusakas: liiv väga peeneteraline, 3,0-4,5/1,5 2-2 helebeež, kvarts-päevakivi koostisega, vähe savikas, kruus peen, keskmiselt ümardunud, kristalliinse koostisega. 4,5-6,5 2,0 Liiv, kruusakas: liiv ülipeeneteraline, 4,5-6,5/2,0 2-3 helebeež, savikas, kruus peen, kristalliinse koostisega. 6,5-8,0 L5 Aleuriit, helebeež. 6,5-8,0/1,5 2-4 8,0-11,0 3,0+ Liiv, ülipeeneteraline, helebeež. 8,0-9,0/1,0 2-5 9,0-11,0/2,0 2-6 Puurauk nr 3 Puuraugu sügavus: 3,5 m Suudme abs kõrgus: 101,0 m Veetase puuraugus: 99,0 m (30.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,4 0,4 Kasvukiht, liivaga. IgUI/G 0,4-2,0 1,6 Liiv, ülipeeneteraline, pruun. 0,4-2,0/1,6 3-1 2,0-3,5 1,5+ Liiv, ülipeeneteraline, pruun, savikas. 2,0-3,5/1,5 3-2  /f Puurauk nr 4 Puuraugu sügavus: 11,5 m Suudme abs kõrgus: 104,60 m Veetase puuraugus: 98,6 m (30.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,4 0,4 Kasvukiht, liivaga. lginir3 0,4-1,5 U Saviliiv, punakaspruun. 0,4-1,5/1,1 4-1 1,5-3,0 1,5 Liiv, kruusakas: liiv peeneteraline, 1,5-3,071,5 4-2 hallikaspruun, kvarts-päevakivi koostisega, savikas, kruus peen, kristalliinse koostisega. 3,0-5,0 2,0 Liiv, ülipeeneteraline, helebeež, peene 3,0-5,072,0 4-3 kruusa terasid. 5,0-8,0 3,0 Liiv, ülipeeneteraline, beež, savikas. 5,0-8,073,0 4-4 8,0-11,5 3,5+ Aleuriit, beež. 8,0-11,5/3,5 4-5 Puurauk nr 5 Puuraugu sügavus: 7,5 m Suudme abs kõrgus: 100,91 m Veetase puuraugus: 96,1 m (30.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,4 0,4 Kasvukiht, liivaga. gllljr3 0,4-1,5 U Saviliivmoreen, violetjaspunane, hallide pesadega. igniin. 1,5-6,5 5,0 Liiv, ülipeeneteraline, helebeež, alates 4,5 1.5-4,5/3,0 5-1 meetrist hallikaspruun, savikam. 4.5-6,572,0 5-2 6,5-7,5 1,0+ Savi. hallikaspruun. Puurauk nr 6 Puuraugu sügavus: 6,0 m Suudme abs kõrgus: 96,27 m Veetase puuraugus: 93,7 m (14.11.09.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m lgHIjr3 0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, liivane. gIII/>j, 0,3-1,0 0,7 Saviliivmoreen, pruun. lgHIfr3 1,0-2,6 1,6 Liiv, ülipeeneteraline, kvarts-päevakivi 1,0-2,671,6 6-1 koostisega, intervalli ülemine osa punakas, edasi beež. 2,6-5,5 2,9 Aleuriit, helebeež. 2,6-5,572,9 6-2 5,5-6,0 0,5+ Savialeuriit.  к Puurauk nr 7 Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs kõrgus: 102,12 m Veetase puuraugus: 95,1 m (31.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,4 0,4 Kasvukiht, liivane. giiiin 0,4-1,3 0,9 Saviliivmoreen, pruun. lglЦ/Ъ. 1,3-3,0 1,7 Aleuriit, helebeež, punakate savikamate 1,3-3,071,7 6-1 pesadega. 3,0-6,0 3,0 Liiv, ülipeeneteraline, kvarts-päevakivi 3,0-6,073,0 6-2 koostisega, helebeež. 6,0-9,0 3,0 Aleuriit, hallikasbeež 6,0-9,0/3,0 6-3 9,0-12,0 3,0+ Savialeuriit. 9,0-12,0/3,0 6-4 Puurauk nr 8 Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs kõrgus: 110,57 m Veetase puuraugus: 99,1 m (31.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,2 0,2 Kasvukiht, liivaga. giiijn 0,2-1,3 1,1 Saviliivmoreen, punakaspruun. IgHI/G 1,3-3,5 2,2 Liiv, kruusakas: liiv keskmiseteraline,, 1,3-3,572,2 8-1 oranžikaspruun, kvarts-päevakivi koostisega, kruus peen, kristalliinse koostisega. 3,5-10,5 7,0 Liiv, ülipeeneteraline, helebeež. 3,5-7,0/3,5 8-2 7,0-10,5/3,5 8-3 10.5-11,5 1,0 Saviliiv, hallikaspruun. 10,5-11,5/1,0 8-4 11.5-12,0 0,5+ Liivsavi, hallikaspruun. Puurauk nr 9 Puuraugu sügavus: 16,0 m Suudme abs kõrgus: 114,12 m Veetase puuraugus: 98,8 m (31.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,5 0,5 Kasvukiht, liivane. gUIjr3 0,3-1,5 L2 Saviliivmoreen, punakaspruun. IglU/G 1.5-4,5 3,0 Aleuriit, helebeež. 1.5-4,5/3,0 9-1 4.5-7,0 2,5 Liiv, väga peeneteraline, kvarts-päevakivi 4.5-7,072,5 9-2 koostisega, helebeež. 7,0-9,0 2,0 Liiv, ülipeeneteraline, kvarts-päevakivi 7,0-9,072,0 9-3 koostisega, helebeež. 9,0-13,0 4,0 Liiv, ülipeeneteraline, helebeež, savikas, 9,0-11,0/2,0 9-4 üksikute peene kruusa teradega.. 11,0-13,0/2,0 9-5 13,0-16,0 3,0+ Aleuriit, hallikasbeež 13,0-15,0/2,0 9-6 15,0-16,0/1,0 9-7  Il Puurauk nr 10 Puuraugu sügavus: 7,0 m Suudme abs kõrgus: 105,47 m Veetase puuraugus: - m (31.03.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,4 0,4 Kasvukiht, liivane. lgHIjr3 0,3-1,5 1,2 Saviliivmoreen, punakaspruun. 1,5-4,0 2,5 Liiv, ülipeeneteraline, kvarts-päevakivi 1,5-4,0/2,5 10-1 koostisega, beež. 4,0-6,5 2,5 Saviliiv, hallikasbeež. 4,0-6,572,5 10-2 6,5-7,0 0,5+ Savi, hall._______________________ Puurauk nr 11 Puuraugu sügavus: 14,0 m Suudme abs kõrgus: 104,60 m Veetase puuraugus: 95,1 m (01.04.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, liivaga. lgin.in 0,3-1,7 1,4 Saviliivmoreen, punakaspruun. 1,7-7,0 5,3 Liiv, ülipeeneteraline, helebeež, alates 3,5 1,7-3,5/1,8 11-1 1,3 meetrist savikam. 3.5-7,0/3,5 11-2 7,0-14,0 7,0 Aleuriit, helebeež, alates 9,5 meetrist 7,0-9,5/2,5 11-3 hallikam, savikas. 9.5-11,0/1,5 11-4 11,0-14,0/3,0 11-5 Puurauk nr 12 Puuraugu sügavus: 6,8 m Suudme abs kõrgus: 98,61 m Veetase puuraugus: 94,3 m (01.04.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, liivaga. lgIII/>r 0,3-2,0 1,7 Saviliivmoreen, punakaspruun. 2,0-4,8 2,8 Aleuriit, helebeež, alates 3,8 meetrist 2,0-3,8/1,8 12-1 hallikam, savikas. 3.8-4,8/1,0 12-2 4,8-6,8 2,0+ Savialeuriit, kollakaspruun._______ 4.8-6,872,0 12-3  Puurauk nr 13 Puuraugu sügavus: 3,0 m Suudme abs kõrgus: 99,83 m Veetase puuraugus: - m (01.04.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,2 0,2 Kasvukiht, liivaga. IgUljr. 0,2-1,8 1,6 Liivsavi, punakaspruun. 1,8-3,0 1,2+ Saviliiv, punakaspruun. Puurauk nr 14 Puuraugu sügavus: 7,5 m Suudme abs kõrgus: 103,50 m Veetase puuraugus: 95,2 m (01.04.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, liivane. IgHI/G, 0,3-0,6 0,3 Liivsavi, punakaspruun. 0,6-1,6 1,0 Liiv, peeneteraline, kvarts-päevakivi 0,6-1,6/1,0 14-1 koostisega, oranžikasbeež, savikas, üksikute peene kruusa teradega. 1,6-5,0 3,4 Aleuriit, helebeež. 1,6-5,0/3,4 14-2 5,0-6,5 1,5 Saviliiv. 5,0-6,5/1,5 14-3 6,5-7,5 1,0+ Savi, hall.____________________ Puurauk nr 15 Puuraugu sügavus: 3,0 m Suudme abs kõrgus: 100,74 m Veetase puuraugus: - m (01.04.2010.) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, kirjeldus intervall, m m QIV 0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, liivaga. glH/G. 0,3-3,0 2,7+ Saviliivmoreen, punakaspruun. Koostas: M. Rändur  J? Lisa 4 Proovide lõimisanalüüsi tulemused (EGK laboriõiend)  EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR Kadaka tee 82, 12618, Tallinn Tel. 6 720 074/ 52 562 98 Lõimise analüüs Tellija: Rakendusgeoloogia osakond Objekt: 10-751, Paali Tellimus: T10-25 Kuupäev: 29.04.2010 Materjal liiv Šurfi nr. pa 1 pa 2 pa 3 pa 4 Proovi nr. 1-1 2-1 2-2 2-3 2-4 2-5 2-6 3-1 3-2 4-1 4-2 4-3 4-4 Proovimise intervall 1,5-4,0 0,3-3,0 3,0-4,5 4,5-6,5 6,6-8,0 8,0-9,5 9,5-11,0 0,4-2,0 2,0-3,5 0,4-1,5 1,5-3,0 3,0-5,0 5,0-8,0 Mõõtühik: % frakts.>70 proovis frakts.70-40 proovis frakts.40-20 proovis 6,12 2,46 11,05 frakts.20-10 proovis 8,07 1,70 0,63 0,33 5,05 2,33 frakts. 10-5 proovis 0,14 7,51 3,50 1,05 0,27 0,17 0,04 0,26 3,20 0,74 frakts.5-2.5 proovis 0,04 0,69 5,28 2,51 0,60 0,06 0,09 0,06 1,09 3,85 0,39 0,30 frakts.2.5-1.25 proovis 0,11 1,25 6,28 1,51 0,44 0,11 0,09 0,12 0,07 1,49 8,39 1,26 0,35 О frakts.1.25-0.63 proovis 0,33 1,70 8,89 2,43 0,91 0,14 0,16 0,22 0,17 3,59 14,53 2,14 0,56 frakts.0.63-0.315 proovis 2,85 4,10 14,50 5,52 1,60 6,26 5,63 6,90 8,76 12,16 23.31 9,67 1,97 frakts. 0.315-0.16 proovis 8,10 30,14 16,81 18,69 7,18 56,66 41,55 55,44 53,70 19,03 13.31 51,59 39,55 frakts.0.16-0.05 proovis 49,98 54,36 20,76 47,04 74,31 33,30 47,50 34,09 34,39 21,41 7,16 27,89 45,43 tolm+savi <0.05 38,59 7,62 5,78 14,64 13,28 3,26 5,01 2,97 2,48 40,97 10,15 3,99 11,84 filtrats.koef. m/ööp. 0,44 2,59 3,53 4,26 6,51 Analüütik: M.Saaremäe T.Tampuu Mare Kalkun labori juhataja l  pa 5 pa 6 pa 7 pa 8 pa 9 4-5 5-1 5-2 6-1 6-2 7-1 7-2 7-3 7-4 8-1 8-2 8-3 8-4 9-1 9-2 9-3 9-4 8,0-11,5 1,5-4,5 4,5-6,5 1,0-2,6 2,6-5,5 1,3-3,0 3,0-6,0 6,0-9,0 9,0-12,0 1,3-3,5 3,5-7,0 7,0-10,5 10,5-11,5 1,5-4,5 4,5-7,0 7,0-9,0 9,0-11,0 1,51 3,85 0,41 0,55 4,63 0,17 0,14 0,02 0,09 0,13 3,25 1,02 0,06 0,03 4,29 0,12 0,22 0,18 0,21 0,19 0,48 3,31 0,82 0,13 0,08 0,01 0,02 0,02 0,01 7,62 0,34 0,38 0,17 0,07 0,31 1,23 2,95 1,21 0,44 0,19 0,06 0,06 0,09 0,06 0,01 0,05 19,34 0,91 0,59 0,50 0,25 1,49 2,93 3,91 5^ 2,65 4,95 4,66 6,46 1,52 0,83 2,24 1,39 0,41 33,91 12,53 10,65 1,81 2,30 20,53 13,15 7,70 10,88 44,66 39,08 48,57 25,49 19,70 45,87 32,28 4,70 15,55 51,09 54,25 8,59 22,56 55,82 35,18 14,32 63,87 44,57 47,04 40,36 62,36 64,87 47,72 58,06 52,45 4,51 30,73 29,87 41,46 52,97 19,76 42,08 48.28 19,14 4,64 8,92 4,54 10,55 14,49 4,11 8,26 42,38 4,79 4,11 4,04 47,15 21,62 1,81 4,82 16.28 3,77 3,47 2,52 7,26 5,83 6,07 0,72 11,94 Mare Kalkun labori juhataja  4 4 pa 10 pa 11 pa 12 pa 14 9-5 9-6 9-7 10-1 10-2 11-1 11-2 11-3 11-4 11-5 12-1 12-2 12-3 14-1 14-2 14-3 11,0-13,013,0-15,015,0-16,0 1,5-4,0 4,0-6,5 1,7-3,5 3,5-7,0 7,0-9,5 9,5-11,0 11,0-14,0 2,0-3,8 3,8-4,8 4,8-6,8 0,6-1,6 1,6-5,0 5,0-6,5 1,79 1,17 0,71 0,20 1,89 1,62 0,06 0,20 0,29 0,33 0,89 1,54 0,05 0,27 0,24 0,26 0,29 0,06 0,05 1,25 1,74 0,13 0,21 0,37 0,15 0,28 0,06 0,02 0,14 0,02 4,39 0,04 0,03 3,32 0,43 0,45 1,02 0,30 0,99 0,20 0,07 0,08 0,04 0,12 0,06 0,08 10.92 0,08 0,21 14,09 3,84 2,39 4,64 1,32 9,90 4,53 2,59 1,14 0,18 0,90 0,93 0,37 30,34 0,42 3,66 34,55 16,86 15,76 24.97 10,81 51,59 36,94 26,16 29,70 12,32 23,37 18,70 4,66 32,19 22,07 11,61 33,75 62,32 63,63 56,59 66,44 33,28 49,19 60,66 58,41 70,47 64,63 65,01 64,65 11.93 70,84 47,63 6,43 16,37 16,52 11.97 20,72 3,18 9,02 10,50 10,67 16,99 10,51 15,23 30,24 6,20 6,55 36,86 1,49 1,85 5,06 1,27 Mare Kalkun labori juhataja О  1Ъ Lisa 5 Proovide üldkoostis Pr. intervall, m Osakeste sisaldus, %% - des > 5 mm 5-0,05 mm < 0,05 mm * Puuraugu nr % mx% % mx% % mx% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1. plokk 1 pa 2 2-1 0,3 3,0 2,7 0,14 0,38 92,24 249,05 7,62 20,57 2 pa 2 2-2 3,0 4,5 1,5 21,70 32,55 72,52 108,78 5,78 8,67 3 pa 2 2-3 4,5 6,5 2,0 7,66 15,32 77,70 155,40 14,64 29,28 4 pa 2 2-4 6,6 8,0 1,4 1,68 2,35 85,04 119,06 13,28 18,59 5 pa 2 2-5 8,0 9,5 1,5 0,27 0,41 96,47 144,71 3,26 4,89 6 pa 3 3-1 0,4 2,0 1,6 0,17 0,27 96,86 154.98 2,97 4,75 7 pa 4 4-2 1,5 3,0 1,5 19,30 28,95 70,55 105,83 10,15 15,23 8 pa 4 4-3 3,0 5,0 2,0 3,07 6,14 92,94 185,88 3,99 7,98 9 pa 4 4-4 5,0 6,0 1,0 0,00 0,00 88,16 88,16 11,84 11,84 10 pa 5 5-1 1,5 4,5 3,0 0,55 1,65 94,81 284.43 4,64 13,92 11 pa 6 6-1 1,0 2,6 1,6 0,00 0,00 95.46 152,74 4,54 7,26 12 pa 7 7-1 1,3 3,0 1,7 0,00 0,00 85,51 145,37 14,49 24,63 13 pa 7 7-2 3,0 6,0 3,0 0,00 0,00 95,89 287,67 4,11 12,33 14 pa 8 8-1 1,3 3,5 2,2 9,99 21,98 85,22 187,48 4,79 10,54 15 pa 8 8-2 3,5 7,0 3,5 0,17 0,60 95,72 335,02 4,11 14,39 16 pa 8 8-3 7,0 10,5 3,5 0,00 0,00 95,96 335,86 4,04 14,14 17 pa 9 9-1 1,5 4,5 3,0 0,02 0,06 78,36 235,08 21,62 64,86 18 pa 9 9-2 4,5 7,0 2,5 0,09 0,23 98,10 245,25 1,81 4,53 19 pa 9 9-3 7,0 9,0 2,0 0,13 0,26 95,05 190,10 4,82 9,64 20 pa 9 9-4 9,0 11,0 2,0 3,25 6,50 80.47 160,94 16,28 32,56 21 pa 9 9-5 11,0 13,0 2,0 4,58 9,16 88,99 177.98 6,43 12,86 22 pa 10 10-1 1,5 4,0 2,5 0,20 0,50 87,83 219,58 11,97 29,93 23 pa 11 11-1 1,7 3,5 1,8 0,49 0,88 96,33 173,39 3,18 5,72 24 pa 11 11-2 3,5 7,0 3,5 0,00 0,00 90,98 318.43 9,02 31,57 25 pa 14 14-1 0,6 1,6 1,0 2,78 2,78 91,02 91,02 6,20 6,20 26 pa 14 14-2 1,6 5,0 3,4 0,00 0,00 93,45 317,73 6,55 22,27 Kokku: 57,4 130,96 5169,90 439,15 Keskmine: 2,28 90,07 7,65 2. plokk 1 pa 2 2-6 9,5 11,0 1,5 0,00 0,00 94,99 142,49 5,01 7,52 2 pa 3 3-2 2,0 3,5 1,5 0,37 0,56 97.15 145,73 2,48 3,72 3 pa 4 4-4 6,0 8,0 2,0 0,00 0,00 88.16 176,32 11,84 23,68 4 pa 5 5-2 4,5 6,5 2,0 0,00 0,00 91,08 182,16 8,92 17,84 5 pa 14 14-3 5,0 6,5 1,5 0,00 0,00 63,14 94,71 36,86 55,29 Kokku: 8,5 0,56 741,40 108,05 Keskmine: 0,07 87,22 12,71 Koostas: M Rändur Arvutas: P. Koppel  Ц Lisa 6 Proovide liivaosa keskmine lõimis i filtratsiooni koefitsiendid Proovi intervall,m > 5mm < 5mm osakesi sõelal (avad mm-tes)- oj./tj. <0.05 Filtr. Jrk alates - osad, PM mm, koef nr Pa;Puh;Š kuni kokku % 2,5 1,25 0,63 0,32 0,16 <0.16 kokku % m/24h 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1 plokk 1 pa 2/2-1 0,3-3,0 2,7 0,14 0,69 1.25 1,70 4.11 30,18 62,07 100 0,52 7,63 2,59 1,94 3,65 7,75 37,93 2 pa 2/2-2 3,0-4,5 1,5 21,70 6,74 8.02 11.35 18.52 21,47 33,90 100 1,58 7,38 14,76 26,12 44,64 66,10 3 pa 2/2-3 4,5-6,5 2,0 7,66 2,72 1,64 2,63 5,98 20,24 66,80 100 0,60 15,85 3,53 4,35 6,99 12,96 33,20 4 pa 2/2-4 6,6-8,0 1,4 1,68 0,61 0.45 0,93 1,63 7.30 89,09 100 0,18 13,51 1,06 1,98 3,61 10,91 5 pa 2/2-5 8,0-9,5 1,5 0,27 0,00 0,11 0.14 6.28 56,81 36,66 100 0,70 3,27 4,26 0,11 0,25 6,53 63,34 6 pa 3/3-1 0,4-2,0 1,6 0,17 0,09 0,12 0,22 6,91 55.53 37,12 100 0,71 2,98 0,21 0,43 7,34 62,88 7 pa 4/4-2 1,5-3,0 1,5 19,30 4,77 10.40 18,00 28,88 16.49 21,45 100 1,94 12,58 15,17 33,17 62,06 78,55 8 pa 4/4-3 3,0-5,0 2,0 3,07 0,40 1,30 2.21 9.98 53.22 32,89 100 0,87 4,12 1,70 3,91 13,89 67,11 9 pa 4/4-4 5,0-6,0 1,0 0,00 0,30 0.35 0.56 1,97 39.55 57,27 100 0,48 11,84 0,65 1,21 3,18 42,73 10 pa 5/5-1 1,5-4,5 3,0 0,55 0,06 0.13 0.44 4.98 44,91 49,48 100 0,57 4,67 3,77 0,19 0,63 5,61 50,52 11 pa 6/6-1 1,0-2,6 1,6 0,00 0,00 0.01 0,06 6,46 48.57 44,90 100 0,62 4,54 0,01 0,07 6,53 55,10 12 pa 7/7-1 1,3-3,0 1,7 0,00 0,00 0,02 0,09 0,83 19,70 79,36 100 0,22 14,49 3,47 0,02 0,11 0,94 20,64 13 pa 7/7-2 3,0-6,0 3,0 0,00 0,00 0,00 0.06 2.24 45.87 51,83 100 0,51 4,11 2,52 0,00 0,06 2,30 48,17 14 pa 8/8-1 1,3-3,5 2,2 9,99 4,77 8,47 21,49 37,67 17.28 10,33 100 2,15 5,32 7,26 13,23 34,72 72,39 89,67 15 pa 8/8-2 3,5-7,0 3,5 0,17 0,12 0,34 0,91 12.55 51,18 34,90 100 0,81 4,12 5,83 0,46 1,37 13,92 65,10 16 pa 8/8-3 7,0-10,5 3,5 0,00 0,22 0,38 0,59 10,65 54,25 33,91 100 0,80 4,04 6,07 0,60 1,19 11,84 66,09 17 pa 9/9-1 1,5-4,5 3,0 0,02 0,21 0,07 0,25 2,30 22,56 74,60 100 0,29 21,62 0,72 0,28 0,53 2,83 25,40 18 pa 9/9-2 4,5-7,0 2,5 0,09 0,19 0,31 1,49 20.55 55.87 21,59 100 1,04 1,81 11,94 0,50 1,99 22,54 78,41 19 pa 9/9-3 7,0-9,0 2,0 0,13 0,48 1.23 2,93 13,17 35,23 46,96 100 0,78 4,83 1,71 4,65 17,81 53,04 20 pa 9/9-4 9,0-11,0 2,0 3,25 3,42 3.05 4,04 7,96 14,80 66,73 100 0,72 16,83 6,47 10,51 18,47 33,27 21 pa 9/9-5 11,0-13,0 2,0 4,58 1,61 1,82 3.48 14.77 36,21 42,11 100 0,92 6,74 1,49 3,44 6,92 21,68 57,89 22 pa 10/10-1 1,5-4,0 2,5 0,20 0,24 0.37 1,02 4,65 25,02 68,70 100 0,40 11,99 1,85 0,61 1,63 6,28 31,30  is 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 23 pa 11/11-1 1,7-3,5 1,8 0,49 0,29 0.28 0,99 9.95 51.84 36,64 100 0,77 3,20 5,06 0,57 1,57 11,52 63,36 24 pa 11/11-2 3,5-7,0 3,5 0,00 0,06 0.06 0.20 4.53 36.94 58,21 100 0,47 9,02 0,12 0,32 4,85 41,79 25 pa 14/14-1 0,6-1,6 1,0 2,78 1,29 4,52 11,23 31.21 33,11 18,65 100 1,54 6,38 5,80 17,03 48,24 81,35 26 pa 14/14-2 1,6-5,0 3,4 0,00 0,00 0.04 0,08 0.42 22.07 77,39 100 0,23 6,55 0,04 0,12 0,54 22,61 2,28 0,93 138 173 9,48 36.11 49,36 100 0,73 7,87 Keskmine: __________ 2,31 5,04 14,53 50,64 2. plokk 1 pa 2/2-6 9,5-11,0 1,5 0,00 0,06 0,09 0.16 5,63 41.55 52,51 100 0,54 5,01 0,15 0,31 5,94 47,49 2 pa 3/3-2 2,0-3,5 1,5 0,37 0,06 0,07 0,17 8,79 53.90 37,01 100 0,73 2,49 6,51 0,13 0,30 9,09 62,99 3 pa 4/4-4 6,0-8,0 2,0 0,00 0,30 0,35 0.56 1,97 39.55 57,27 100 0,48 11,84 0,65 1,21 3,18 42,73 4 pa 5/5-2 4,5-6,5 2,0 0,00 0,03 0.08 0,19 4.66 39.08 55,96 100 0,49 8,92 0,11 0,30 4,96 44,04 5 pa 14/14-3 5,0-6,5 1,5 0,00 0,00 0,03 0,21 3.66 11.61 84,49 100 0,20 36,86 0,03 0,24 3,90 15,51 0,07 0,09 112 126 193 37.14 57,46 100 0,56 13,02 Keskmine: 0,21 0,47 5,40 42,54 Koostas: M Rändur Arvutas: P. Koppel  ч Lisa 7 1. ploki proovide kruusaosa keskmine lõimis Proovi intervall, m sh. osakesi (osajäägid), % - des Puuraugu >5mm Jrk ja proovi osakesi nr nr proovis, % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 1 pa 2/2-1 0,3 3,0 2,7 0,14 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 2 pa 2/2-2 3,0 4,5 1,5 21,70 0,00 0,00 28,20 37.19 34,61 3 pa 2/2-3 4,5 6,5 2,0 7,66 0,00 0,00 32,11 22.19 45,69 4 pa 2/2-4 6,6 8,0 1,4 1,68 0,00 0,00 0,00 37,50 62,50 5 pa 2/2-5 8,0 9,5 1,5 0,27 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 6 pa 3/3-1 0,4 2,0 1,6 0,17 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 7 pa 4/4-2 1,5 3,0 1,5 19,30 0,00 0,00 57,25 26,17 16,58 8 pa 4/4-3 3,0 5,0 2,0 3,07 0,00 0,00 0,00 75,90 24,10 9 pa 4/4-4 5,0 6,0 1,0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 10 pa 5/5-1 1,5 4,5 3,0 0,55 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 11 pa 6/6-1 1,0 2,6 1,6 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 12 pa 7/7-1 1,3 3,0 1,7 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 13 pa 7/7-2 3,0 6,0 3,0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 14 pa 8/8-1 1,3 3,5 2,2 9,99 0,00 0,00 15,12 38,54 46,35 15 pa 8/8-2 3,5 7,0 3,5 0,17 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 16 pa 8/8-3 7,0 10,5 3,5 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 17 pa 9/9-1 1,5 4,5 3,0 0,02 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 18 pa 9/9-2 4,5 7,0 2,5 0,09 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 19 pa 9/9-3 7,0 9,0 2,0 0,13 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 20 pa 9/9-4 9,0 11,0 2,0 3,25 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 21 pa 9/9-5 11,0 13,0 2,0 4,58 0,00 0,00 39,08 25,55 35,37 22 pa 10/10-1 1,5 4,0 2,5 0,20 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00 23 pa 11/11-1 1,7 3,5 1,8 0,49 0,00 0,00 0,00 40,82 59,18 24 pa 11/11-2 3,5 7,0 3,5 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 25 pa 14/14-1 0,6 1,6 1,0 2,78 0,00 0,00 0,00 67,99 32,01 26 pa 14/14-2 1,6 5,0 3,4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kokku: 57,4 Keskmine: 2,28 0,00 0,00 9,04* 19,57* 71,39* * - arvestatud kruusafraktsiooni sisaldavate proovidega Koostas: M Rändur Arvutas: P. Koppel  Kasuliku kihi paksused puuraukudes, nende jagunemine plokkide lõikes plokkide pindalad, varu mahud, kattekihi ja kasvukihi mahu arvutus Jrk. Pa Suudme Süga­ Veetase Kattekihi 1. ploki 2. ploki nr. number kõrgus, m vus, m m/abs.k paksus, sh so veepealse lamami so veealuse lamami kasvukihi täiteliiva abs kõrgus täiteliiva abs kõrgus, m paksus, m paksus, m m paksus,m m 1 P-2 107,76 11,0 9,0/98,8 0,3 0,3 8,7 98,8 2,0 96,8 2 P-3 101,00 3,5 2,0/99,0 0,4 0,4 1,6 99,0 1,5 97,5 3 P-4 104,60 11,5 6,0/98,6 1,5 0,4 4,5 98,6 2,0 96,6 4 P-5 100,91 7,5 4,5/96,4 1,5 0,4 3,0 96,4 2,0 94,4 5 P-6 96,27 6,0 2,6/93,7 1,0 0,3 1,0 94,3 6 P-7 102,12 12,0 7.0/95,1 1,3 0,4 4,7 96,1 7 P-8 110,57 12,0 11,5/99,1 1,3 0,2 9,2 100,1 8 P-9 114,12 16,0 15,3/98,8 1,5 0,3 11,5 101,1 9 P-10 105,47 7,0 1,5 0,3 2,5 101,5 10 P-11 104,60 14,0 9,5/95,1 1,7 0,3 5,3 97,6 11 P-14 103,50 7,5 5,5/98,0 0,6 0,3 4,9 98,0 1,0 97,0 -V1 12 lp-1* 101,5 4,0 2,0 0,4 2,0 97,5 13 lp-2 101,0 1,0 0,3 0,3 0,7 100,0 14 lp-3 99,0 4,7 2,7/96,3 1,5 0,2 1,2 96,3 2,0 94,3 15 lp-4 103,5 7,5 5,5/98,0 1,5 0,4 4,0 98,0 2,0 96,0 16 Ip-5** 98,8 4,5 3,6/95,8 1,5 0,2 1,5 95,8 1,5 94,3 17 lp-6 107,5 9,2 8,4/98,8 1,0 0,2 7,7 98,8 0,5 98,3 18 lp-7 110,1 11,3 11,3/98,8 0,2 0,2 11,1 98,8 0,0 98,8 Keskmine: 1,14 0,31 4,73 98,2 1,45 96,4 Märkused: lp-1 kuni 4* interpol.-punktid 1. ja 2. ploki piiril lp-5 kuni 7** interpol.-punktid veealuse 2. ploki piiril Varuala kogupindala on 88667 m2 ehk 8,87 ha, sh: 1. ploki pindala: 88667 m2 ehk 8,87 ha 2. ploki pindala: 28924 m2 ehk 2,89 ha U. Cr.I ш 1. ploki kattekihi maht: 1,14X88667m2=101.1 tuh m3 ehk 101 tuh m3 oo sh kasvukihi maht: 0,31X 28924m2=8,97 tuh m3 ehk 9 tuh m3. Mahud: 1) 1. ploki, so täiteliiva veepealne aT varu : 651,8 ehk 652 tuh m3 (arvutatud Surfer8-ga, vt lisa 8) 2) 2. ploki, so täiteliiva veealune aT varu : 47,6 ehk 48 tuh m3 (arvutatud Surfer8-ga, vt lisa 8) Koostas: M. Rändur  xt Lisa 9 1. ja 2. ploki varu arvutuse väljatrükk 1. 1. ploki ja selle kattekihi maht Ülemine pind Grid File Name: C:\Paali\Plokk 1 pind bln.grd Grid Size: 100 rows x 85 columns X Minimum: 658380.657 X Maximum: 658908.392 X Spacing: 6.282 Y Minimum: 6454038.201 Y Maximum: 6454659.313 Y Spacing: 6.273 Z Minimum: 96.492 Z Maximum: 114.676 Alumine pind Grid File Name: C:\Paali\Plokk 1 põhi bln.grd Grid Size: 100 rows x 85 columns X Minimum: 658380.657 X Maximum: 658908.392 X Spacing: 6.282 Y Minimum: 6454038.201 Y Maximum: 6454659.313 Y Spacing: 6.273 Z Minimum: 65.955 Z Maximum: 102.225 Mahud Z Seale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Ruie: 752971.103 Simpson's Ruie: 753293.617 Simpson's 3/8 Ruie: 753018.770 Cut & Fill Volumes Positive Võlume [Cut]: 752971.103 Negative Võlume [Fill]: 0 Net Võlume [Cut-Fill]: 752971.103 1. ploki ja katendi maht on 752,9 tuh. mk  и 2. 2. ploki maht Ülemine pind Grid File Name: C:\Paali\Plokk 2 pind bln.grd Grid Size: 100 rows x 85 columns X Minimum: 658380.657 X Maximum: 658908.392 X Spacing: 6.282 Y Minimum: 6454038.201 Y Maximum: 6454659.313 Y Spacing: 6.273 Z Minimum: 96.236 Z Maximum: 99.283 Alumine pind Grid File Name: C:\Paali\Plokk 2 põhi bln.grd Grid Size: 100 rows x 85 columns X Minimum: 658380.657 X Maximum: 658908.392 X Spacing: 6.282 Y Minimum: 6454038.201 Y Maximum: 6454659.313 Y Spacing: 6.273 Z Minimum: 94.333 Z Maximum: 98.685 Mahud Z Seale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Ruie: 47635.936 Simpson's Ruie: 47531.603 Simpson's 3/8 Ruie: 47644.272 Cut & Fill Volumes Positive Võlume [Cut]: 47635.936 Negative Võlume [Fill]: 0 Net Võlume [Cut-Fill]: 47635.936 2. ploki maht on 47,6 tuh. Koostas: Aivar Arumäe  Lisa 10 Topotööde seletuskiri 1. Käesoleva töö objektiks on Tartu maakonnas, Kambja vallas asuv Paali uuringuruum. 2. Mõõdistamise välitööd on läbi viidud märtsis 2010.a. 3. Töö tellija on Tartu Liiv OÜ. 4. Töö on teostatud L'EST 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud Balti süsteemis. Mõõdistamise alusandmed on saadud Maaameti Geodeesiafondist. Katastri aluskaart nr.5455. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Nimetatud püsivõrgu haldaja on Geosoft. * Mõõdistamine on teostatud GPS RTK liikuvjaama Trimble R8 abil, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/-5mm + 0,5ppm, kõrguslikult +/-10mm + lppm. GPS tööjaama lubatud maksimaalne vahemaa püsijaamast on tehniliste tingimuste järgi 35km. Mõõdistatud ajutised reeperid: Nimi x У H Punkti kindlustamise vorm А 6454230,503 658718,702 114,543 auk kivis В 6454231,825 658628,807 109,223 auk kivis X 6454584,679 658713,295 98,109 auk kivis 5. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud: 5.1. GPS liikuvjaamaga otse. 5.2. Elektrontahhümeetriga ajutistelt reeperitelt polaarselt või nendelt punktidelt lähtuvate kuni kaheastmeliste lahtiste teodoliitkäikude käänupunktidelt polaarviisil. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. 6. Mõõdistamisel kasutati Trimble R8 liikuvjaama komplektis väliarvutiga TSC-2. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud kolme erineva riikliku põhivõrgupunkti mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõtmistulemused olid vastavad jaama tehnilises spetsifikatsioonis antud täpsusandmetega. Kasutati ka elektrontahhümeetrit Leica TC 705, mis on nõuetekohaselt kontrollitud ja justeeritud. Mõõdistamistäpsus 2mm + 2ppm. 7. Andmete arvutitöötlemisel kasutati Trimble R8 vastavat GIS tarkvara. Plaani koostamisel on kasutatud programmi Microstation ja samakõrgusjoonte arvutamiseks programmi Terramodeler. Tallinnas /Sven Kärber 06.04.2010.a. geoloogiatehnik  ь\ <_ Lisa 11 Puuraukude likvideerimise akt Objekt: Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal Kambja vallas Paali külas, Peetri maaüksusel (kat.-tunnus 28203:006:0009). Puuraukude rajamise aeg: märts -aprill 2010. a. Puuraugud: nr 1 - 15 (süg. 3,0-16,0 m) rajati puuragregaadiga UGM-50 M. .Puurimisel kasutati 6" spiraalpuure. Uuriti kvatemaari-vanuseid liivasetteid. Puurimine lõpetati savisetteis. Likvideerimise põhjus: tööde lõpetamine. Likvideerimise aeg: märts-aprill 2010. a. Likvideerimise moodus: pinnasega täitmise teel. Puuraukude ümbrus pärast likvideerimist: maapind on maaüksuse omaniku juuresolekul tasandatud ja viidud uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuloa valdaja: Veikko Vapper, Tartu Liiv OÜ, juhatuse liige Uuringutöö teostaja: Maare Rändur, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, projektijuht Maaüksuse omanik: Peeter Tuul 21. mai, 2010. a. SAABUNUD KESKKONNAAMETISSE 20 }<? а Registrc^rmsmiriber iO~ 3 j KESKKONNAAMET Jõgeva-Tartu regioon KORRALDUS Tartu Il. juuli 2010 nr JT 1 -1 b!l$q Paali uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmine Tartu Liiv OÜ esitas 28.06.2010 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile Paali ■» uuringuruumi teenindusala puuraukude likvideerimise akti (registreerimisnumber JT 10-3/26374). Puuraugud rajati geoloogilise uuringu loa L.MU/318211 maavara tarbevaru uuringu alusel Uuringuluba kehtib alates 20.12.2009 kuni 19.12.2011. Uuringu teostaja on OÜ Eesti eoloogiakeskus ja loa omanik on Tartu Liiv OÜ. Uuringuruumi teenindusala (13,41 ha) asub Tartu maakonnas Kambja vallas Paali külas eraomandisse kuuluva Peetri maaüksuse (katastritunnus 28203:006:0009, pindala 55,54) piirides. aauKsuse Paali uuringuruumi piires rajati puuragregaadiga UGM-50 M 15 puurauku sügavusega 3 0-16 0 m. Puuraugud rajati perioodil märts-aprill 2010. Puuraukude likvideerimise aktis sisalduva info kohaselt on puuraugud pärast geoloogilise ülesande täitmist pinnasega täidetud ning maapind maaüksuse omaniku juuresolekul tasandatud ja viidud uurimiseelsesse seisundisse. Tartu Liiv OÜ, OÜ Eesti Geoloogiakeskus ja maaüksuse omanik on akti kooskõlastanud. Akti kohaselt on puuraukude ümbrus korrastatud ning seega on Paali uuringuruumi teenindusala korrastatud nõuetekohaselt. Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes maapõueseaduse § 46 lõikest 3 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 3 “Jõgeva-Tartu regiooni põhimäärus” punktidele 3.5.8 ning 3.7 otsustan: kiita Paali uuringuruumi teenindusala korrastamise akt heaks. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest väide loa andjale või kaebuse Tartu Halduskohtusse. Helen Manguse 'Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist juhataja ülesannetes Saata: Tartu Liiv OÜ, Nelgi 35, 11211 TALLINN Ave Liivamägi maavarade spetsialist  32 Lisa 12 Tartu Liiv OÜ kvaliteedinõuded Paali uuringuruumi uuritud materjalist arvata maavara varusse liivaerimid, mille: 1. peensusmoodul Pm on 0,5 ja rohkem; 2. savi-ja tolmuosakeste sisaldus alla 15%. 3. võimalikud erandid, mil puhul üksikute vahekihtide arvamisega varusse varuploki lõimise keskmised väärtused vastavad ülalnimetatud tingimustele. Veikko Vapper OÜ Tartu Liiv Juhatuse liige  ъъ iis* ih 02.07.2010 a. Tallinnas EESTI MAAVARADE KOMISJON Narva mnt 7a 15172 Tallinn Volikiri Käesolevaga volitame OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitama Eesti Maavarade Komisjonile geoloogilise aruande “Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.)”. Aruande oleme läbi vaadanud. Töö tulemused on esitatud korrektselt vormistatud aruandena, toodud andmestik vastab esitatud nõuetele. Veikko Vapper Tartu Liiv OÜ juhatuse liige  Л/54 ^ v PÕLLUMAJANDUS AMET TARTU KESKUS OTSUS Tartu 29. juunil 2010. a. nr 14-1.12/569 Peetri kinnistu maakasutus Põllumajandusameti Tartu Keskuse põhimääruse ja maaparandusseaduse (RT 1 2003. 15. 64) § 48 alusel, ning võttes arvesse Eesti Geoloogia OÜ poolt 14.06.2010 esitatud taotluse nr 14-15/1891 otsustan: 1. Kooskõlastada Tartumaa Kambja valla Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0009) maakasutuse kasutusotstarbe muutuse Raanitsa maaparandusehitiste(ehitis nr. 002. süsteemi kood 2104540010030) maa-alal tingimusteta. 2. Väljastada maaparandussüsteemi ehitise kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamise teatis koos käesoleva otsusega taotlejale kolme tööpäev a jooksul. 3. Otsus jõustub pärast kooskõlastuse taotlejale teatav aks tegemist. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või väide Põllumajandusministeeriumisse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Margus Mandel Tartu keskuse juhataja asetäitja Enn Banner 7421571 enn.banner и Dma.auri.ee U 010481  Ъ5 MAAPARANDUSEHITISE MAA-ALA SIHT- VÕI KASUTUSOTSTARBE MUUTMISE KOOSKÕLASTAMISE TEATIS 1. Registreeringu andmed Maaparandussüsteemi kood 2 1 0 4 5 4 0 0 1 0 0 3 0 Ehitise nimetus Raanitsa kood 0 0 2 2. Siht- või kasutusotstarbe muutmise kooskõlastuse saaja nimi, registri- või isikukood, aadress ja sideandmed Nimi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Registrikood 1 0 1 4 0 6 5 3 Isikukood i Maakond Harjumaa Postiindeks 12618 Linn / vald Tallinn Telefon 6720094 Küla / alev Faks 6720091 Tänav/ maja Kadaka tee 82 E-post [email protected] 3. Kinnisasja andmed Omaniku nimi Peeter Tuul Katastritunnus 28203:006:0009 4. Ehitise asukoha andmed Maakond Tartumaa Küla / alev Raanitsa küla Vald Kambja 5. Siht- või kasutusotstarbe muutmise kooskõlastuse sisu kokkuvõte ja tingimused Siht- või sisu kokkuvõte Maakasutuse siht- ja kasutusotstarbe muutus kooskõlastatud kasutusotstarbe tingimused Maaparanduslikud piirangud puuduvad. muutmise kooskõlastuse 6. Siht- või kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamise otsuse andmed PMA keskuse nimi Tartu PMA otsuse number 14-1.12/569 Kuupäev 30.06.2010 i registrikoodi puudumisel märgitakse isikukood  KESKKONNAMINISTEERIUM Minister KÄSKKI Tallinn У-f &Us?jU4fl ctoOn,. Tartu maakor na Paali uuringuruumi varu kinnitamine ja registrisse kandmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile Tartu Liiv OÜ volitusel kinnitamiseks Paai uuringuruumis (teenindusala pindala 13,41 ha) tehtud geoloogilise uuringu aruande (saabunud 14.07.2010, kiija registreerimise nr 5280). Uuring on tehtud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 10.12.2009 antud geoloogilise uuringu loa L.MU/318211 alusel. Uuringuruuip paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Paali külas eraomandisse kuuluval kinnistul Peetri (katastritunnus 28203:006:0009). Uuringuruurri kattu з suures osas Raanitsa maaparandussüsteemiga (V1D kood 12031028000) ning osaliselt ka Paali l maaparandussüsteemiga (VID kood 12031022000). Aruandele on lisatud Põllumajandusameti Tartu keskuse 29.06.2010 kooskõlastus nr 14-1.12/569. lj ) j Aruandes tehakse ettepanek kinnitada Paali uuringuruumi piires täiteliiva aktiivne tarbevaru mahus 700 tuh n}3 (1. ja 2. plokk). JJj Aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. aasta määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestatud nõuetele. Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse §5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel ning lähtudes Eesti Maavarade Komisjoni 29. juuli 2010.a istungi protokollilisest otsusest nr 10-162: L 1. Kinnitan OU Eesti Geoloogiakeskus töö „Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal" alusel seisuga 01.07.2010 Paali uuringuruumi varu järgmiselt: 1Л täiteliiva aktiivne tarbevaru 8,87 ha pindalal 652 tuh m3 (1. plokk); Ü2 täiteliiva aktiivne tarbevaru 2,89 ha pindalal 48 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis, /al|pool jpõhjavee taset). 2. К.eskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada Paali uuringuruumi kandmine keskkonnaregi stri maardlate nimistusse Paali liivamaardlana,  3. ivjtc"sa^o ymdlustada 30päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse ikobtusse 1 aldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. \///v , / Jaanus Tflmkiyi Saatafvjtiaapoue sakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kambja Vallavalitsüs, Tartu Liiv OÜ Rita Annus лип: 1 I -08- 2010  3* Eesti Maavarade Komisjoni 29. juuli 2010. a istungi protokolliline otsus nr 10-162 Tartu maakonna Paali uuringuruumi varu kinnitamine ja registrisse kandmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile Tartu Liiv OÜ volitusel kinnitamiseks Paali uuringuruumis (teenindusala pindala 13,41 ha) tehtud geoloogilise uuringu aruande (saabunud 14.07.2010, kirja registreerimise nr 5280). Uuring on tehtud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 10.12.2009 antud geoloogilise uuringu loa L.MU/318211 alusel. Uuringuruum paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Paali külas eraomandisse kuuluval kinnistul Peetri (katastritunnus 28203:006:0009). Uuringuruum kattub suures osas Raanitsa maaparandussüsteemiga (VID kood 12031028000) ning osaliselt ka Paalil maaparandussüsteemiga (VID kood 12031022000). Aruandele on lisatud Põllumajandusameti Tartu keskuse 29.06.2010 kooskõlastus nr 14-1.12/569. Aruandes tehakse ettepanek kinnitada Paali uuringuruumi piires täiteliiva aktiivne tarbevaru mahus 700 tuh m3 (1. ja 2. plokk). Uuringu aruande kohta on esitanud kirjaliku arvamuse maapõue osakonna nõunik E. Lugus, kes soovitab varu kinnitada vastavalt aruandes toodule. Aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. aasta määruses nr 44 „Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu41 sätestatud nõuetele. Eesti Maavarade Komisjon soovitab Keskkonnaministeeriumil: 1. OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal44 alusel kinnitada seisuga 01.07.2010 Paali uuringuruumi varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru 8,87 ha pindalal 652 tuh m3 (1. plokk); 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru 2,89 ha pindalal 48 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Viia Paali uuringuruumi varu, vastavalt punktile 1, keskkonnaregistri maardlate nimistusse Paali liivamaardlana. Dimitri Kaljo Kairi Otsiver esimees sekretär  3<3 Arvamus OÜ Eesti Geoloogiakeskuse tööle “Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010). Tekst 10 lk, teksti lisad 24 lk, graafilised lisad 2-1 lehel. Aruande autor Maare Rändur Geoloogiline uuring Paali uuringuruumis on tehtud Tartu Liiv OÜ tellimusel vastavalt Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni pool 10.12.2009. a väljastatud geoloogilise uuringu loale .MU/3182ll.Uuringuruum paikneb Tartu maakonnas Kambja valla lõunaosas eraomandis oleva Peetri maaüksuse (katastritunnus28203:006:0009) piires. Paali uuringuruumi teeenindusala pindalaga 13,41 ha asub 1974. a otsingutöödega kontuuritud Paali liiva perspektiivalal. Käesoleva töö käigus puuragregaadiga UGB-50M puuriti 15 3-16 m sügavust puurauku ja sõelanalüüside tarbeks võeti 46 proovi. Proovide pikkus jäi vahemikku 1,0-3,5 m (keskmine2,2 m). Võetud proovid on esinduslikud liivalasundi kvaliteedi iseloomustamiseks. Laboriuuringud on tehtud OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboris, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega L093. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veertasemete sügavuse määramisega puuraukudes. Uuringuvõrgu tihedus, proovide võtmise metoodika ja analüüsitus proovide hulk, arvestades uuringuruumi geoloogilist ehitust, vastab detailsuselt tarbevaru nõuetele. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse kohta on koostatud riikliku koordinaatide L-EST 97 süsteemis topoplaan mõõtkavas 1:2000, mis on ka varu arvutuse alusplaaniks. Topoplaan ja topotööde seletuskiri vastavad nõuetele. Varu on arvutatud kahes plokis. Eraldi on arvutatud veealune (plokk 1) ja veealune liiv (plokk 2). Kuna uuringuruumis esinev ülipeeneteraline liiv ei vasta väikese peensusmooduli (alla 1,3) ja kõrgendatud savi-tolmuosakeste sisalduse poolest (üle 10 %) ehitusliiva nõuetele on Eesti Maavarade Komisjonile esitatud plokkide 1 ja 2 liivavaru kontuuritud tellija poolt esitatud nõuete alusel. Varu kontuurimisel liiva minimaalseks pccnsusmooduliks on 0,5 ja maksimaalseks savi-tolmuosakeste sisalduseks 15%.Varu on arvutatud arvutiprogrammi Surfer 8 abil. Aruandes olev info on küllaldane kaevandamise kavandamiseks ja kaevandamiseks. Tellija arvamuse kohaselt aruandes toodud andmestik vastab esitatud nõuetele. Aruande vormistus on korrektne ja uuringuruumi geoloogiline uuring ja saadud tulemuste alusel koostatud aruanne vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrusega nr 44 kinnitatud “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korra” nõuetele. Soovitan Eesti Maavarade Komisjonil kinnitada Paali uuringuruumi 8,87 ha pindalal liivavaru vastavalt aruandes toodule järgnevalt: - eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 652 tuh m3 8,87 ha pindalal (plokk 1, ülevalpool põhjavee taset); - eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 48 tuh m3 2,89 ha pindalal ( plokk 2, allpool põhjavee taset). Kanda Paali uuringuruum keskkonnaregistri maardlate nimistusse Paali liivamaardlana. Maapõueosakonna nõunik Elmar Lugus Tallinnas,!5.07. 2010. a.  §» ., я § i  П-П’ Ш-Ш' 1-Г NE sw NE SW NE sw m m Pa-9 m m m Pa-8 г 115 m 111 115 i 114,12 102 lill 102 n Pa-5 100,91 110 114 - -114 101 110 - 101- т Ip-5 —д—^ 0—о 109 113 - -113 А---- А ----- Ip-3 -100 109- 100- 98,80 -108 112 - -112 - 99 108- 99 - -107 111 - -111 - 98 107- 98 - "i -106 110 - -110 106- A 97 - 96,27 о— А---- -105 109 - г- -109 105- л 96 - 0„ о— о А, 62 -104 108 - -108 • • 1 I . . •2 . PLOKK - 95 104" 95 - 1 ** :::) ! • - А - ■6-5' -107 4,5! -103 107 - 94 103 - 94 - 2 ШЖ Ра-10 —о 93 - УГ 7,5 - 93 102- -102 106 - 105,47 -106 "0.29 ~ -~тег1 10,55------------ 7^ - 92 101 - Ра-15 - 101 105 - -105 92 - •0,0-------- 100,14 л— о— о -100 104 - -104 - 91 100 - 91 5Д л - -д —о -103 А - 99 103 - iõ-i 41,97.1,85 — бЗР - 90 99 //о— с 90 \ .0J0;; ;; /f-о—( // д—д - -102 | Vahekaugus, m 67,2 66,0 49,2 59,9 и>—о— с 98 102 - 98 /7—А—д --д • • • • 4^0 //о—о— о — /А ---- А-----А -\rä - 97 101 - -101 97 //—о—О—' 0,16— /Ь— о—о — 20, 72 ^- NW IV-IV Ра-2 SE 96 Ао— о- //—А ---д — - 96 юо - —— ~rt,0' • ~ -100 А---- А - m 107.76 m —о — 108 ■Л — 6,'5-------- 99 108-1 о— - 95 99 - 53 95 /А---- i| 0;7в 107- --1 /Ж?' '■ 0>52\ 107 о- ---- Г А - 94 98 - 7,0 ШГу.ШЛт - 98 94 ' 1 а *310,56 Л- р \2Л}7,62\ 2,59 А 106 - 93 97 - - 97 106- 93 105- Ра-14 I ВДа 105 92 - 92 96 - - 96 103,50 _ -i,5S'| - 67,3 Vahekaugus, ш 251,1 аГ ТП}5,78Т :■ 104 | Vahekaugus, m 76,8 104- 103 103- LEPPEMÄRGID 102 102 101 ? Liiv, peeneteraline, Liiv, ülipeeneteraline, 101- Liiv, keskmiseteraline, Aleuriit tar—“ ~2T\IŠM — • T T Kasvukiht kruusakas, savikas Liiv, väga peeneteraline Liiv, ülipeeneteraline vähese kruusaga 6,55-_n kruusakas o' 100 100- 3,26 4,26 4.V* i ---- A-----A -----A- - О—О— О — I Liivsavi Savi ^ —д_ А -Д- Saviliivmoreen Savialeuriit Saviliiv -О—О — О — I ^ —д — д—д- — П----О — П---- 1 - 97 98,8 1. ploki piir ( veepealne täiteliiv ) 2. ploki piir ( veealune täiteliiv ) 1. PLOKK Ploki number Veetaseme abs. kõrgus, m ( märts 2010 ) 11,0 Uuringuruumi teenindusala piir Varu arvutuse piir - 96 Eesti Geoloogiakeskus - 95 # Geoloogiafond Pa-2 Puuraugu number Inv. nr. _ &Я,Я/Л/ Suudme abs. kõrgus, m Ip-3 Interpolatsioonipunkti number 107,76 Abs. kõrgus, m 00 - 94 99,00 j. | I 0.3 Kihi sügavus maapinnast, - 93 Proovi intervall Tartu maakond, Kambja vald hor. 1 : 2 000 - 92 ГЖ1 Proovi number Interpolatsioonipunkt ( 1. ja 2. plokk ) PAALI UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING M vert. 1 : 100 Gr. lisa 2 0,70 Liiva peensusmoodul GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I - Г ... IV - IV f 3,26 4,26 Savi -ja tolmuosakeste sisaldus, % Filtratsiooni koefitsent - 91 Tellija: Nelgi 35, 0,27 Kruusa sisaldus, % Telefon 5206478 Tartu Liiv OÜ 11211, Tallinn ~ ,(8S0W 1. ploki alumise piiri sügavus maapinnast, m - 90 Teostaja: Kadaka tee 82 Tel. 6720094 4,7 Kihi sügavus maapinnast, MTR: KKA000037 - 89 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 12618, Tallinn Fax 6720091 - 88 11,0 Puuraugu sügavus, m Koostas: vanemgeoloog Maare Rändur Juuni 2010 Toimetas: tehnik V//~1 Virge Jõgi Vahekaugus, m © Eesti Geoloogiakeskus  E NW VI -VT m m Pa-9 115 115 114,12 ^<У—о— о 114 114 — д—д — —о о о—о о—о— о Д----- Д д —л—д — о о—о о—о о—о— о — д—д — 113 113 Д -----Д А--- Л —Д---- А —~т 112 112 0,29 Г 111 -_гш 2Ъб£Ж7?- Ж1-~ ui Е V-V 110 по т 1091 109 109 1,04' ■ •' 107,76 141. и;94 108 - (ггг:. 0,0. 108 SE U. 108 NW VII - VII' т U• • - ■ I 7.0- ; - 107 - № • • * •! ■=-107 т г/ 107 107 * * * , о,:::: I 107i 106 - ГШ 4,02 106 Ра-10 106 о,о :::::: 106- 105,47 106 Ра-11 105 105 104,60 З^-^д —л- 105 Q — о—о — 105 4 105- =±'2Г-—А --- л---- А---- А —Л а- -104 о—о— о—о — о—о . о— о — *> 16Ж * Ъ 104 — д- 104- * О 104 9-4 I -А --- А — О—О А А О—о— 6 о—оА А — о.— лА 104 У . . ? 103 . . 1 : уж : 104- ■ т Т TI 0,6b ; • -I • I 103 103 - - 14,64 3(5? 103 • • I 042 ::::::::: :0,ш 103 д. «Г4-2 ЕШ 6,43-4,49. . 103- \\М\й,9^ ■1,85' Ра-5 о т* * 7,-66 ; ; ‘ 102 102 ■0,77::: :::: 102 100,90 •Д—у 102 4,58::::: 102 —Д • • I 102- I 3,18 \5М :::: • 'I О “2ЙЙ> о 101 13т0- • 101 А * 101 ао— л—Д4^ * • • • * •• о; ЕШ. 101 — • •---- 0,27 101- 100,14 101 /4 О—Оу4у- • • • 100 0,16 100 ■Д —............................ FWI У6;37^ юо а /А О—\А 20,72 — 100 — О г*. . 5Д) 0,70- ■ •“ 100 —- 0,0 /А—Д -fKI 3,26 4,26 99 100- Ра-12 '/—о— 98,61 д-л — д —д 99 : А8;6.^ 0,27 ~ ~ЖУ VI 0.24 99 о—о—• о д — д—д 99 ■ • 99- ,0-^-0— о о— о 0,54 98 д—д — д д —д 98 98 0. о — о—о— о о о о ‘ 14-41 5,01 Д—А — д д : А - 98 98- о —о— О о о о о 0,0• 97 д д д д —д О— д о—у. 97 о о о Д----- Д ------Д 97 :: —— д — 97 Д+-Д о — э— о—о д О — ° Зур — - 97 96 96 //--£Щааг7:а 96 -96 96 Z^-о/Г 0,26------ * © -95 7о-Щ-ТТ 10,5Т~А 95 95 д—-------- -- //—о< - 95 _____ ЬгТ 0,41------- - 95 Ад—- -94 94 'о—о/ ----- Л-/ ШГТГ— -аШ 10,67 94 о—/ Гда1 J5;2 -94 94 А ---- АГА izj-гг- ' fkO л:,— -93 д —/ •. 93 11,5 93 АО — д—л - 93 д 93 —о— 0,24 -92 д—д . .6ДЗ. ... 92 92 —О V 92 -л ПШ 76М * с -92 -91 6,8 91 - 91 91 -90 90 —14,0 - 90 90 89,14 -89 89 | Vahekaugus, m I 38,5 1 82,3 119,8 107,6 Vahekaugus, m 73,2 80,4 138,7 82,6 117,0 139,8 1 Vahekaugus, m LEPPEMÄRGID А Liiv, ülipeeneteraline, Savialeuriit Saviliiv Liivsavi * © © о о © Liiv, peeneteraline, Liiv, ülipeeneteraline vähese kruusaga Aleuriit о Liiv, keskmiseteraline, Lüv, väga peeneteraline T т Kasvukiht kruusakas, savikas p i, ■. ° .o e о ‘o kruusakas » © * ©« © о а * .. --- Д — л —Л- - о o— О—I 2. ploki piir ( veealune täiteliiv ) 1. PLOKK Ploki number Veetaseme abs. kõrgus, m ( märts 2010 ) ^ -----Д------Д ------Д- Saviliivmoreen 1. ploki piir ( veepealne täiteliiv ) Uuringuruumi teenindusala piir Varu arvutuse piir — О—о—О — I s. —д—д —д- Eeeti Geoloogiakeskus - П-----П----- П-------1 Geoloogiafond w Inv. nr. 03 Pa-5 Puuraugu number Interpolatsioonipunkti number Suudme abs. kõrgus, m Ip-1 Tartu maakond, Kambja vald 100,90 Abs. kõrgus, m 101,50 hor. 1 : 2 000 PAALI UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING M Gr. lisa 3 10-4 Kihi sügavus maapinnast, l vert. 1 :100 i GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED V - V ... VR - VII' Proovi intervall i i 5-П Proovi number i Tellija: Nelgi 35, i Interpolatsioonipunkt ( 1. ja 2. plokk ) Telefon 5206478 0,57 Liiva peensusmoodul l Tartu Liiv OÜ 11211, Tallinn i 4,64 3,72 Savi-jatolmuosakeste sisaldus, % Filtratsiooni koefitsent i i 0,55 Kruusa sisaldus, % l Teostaja: Kadaka tee 82 Tel. 6720094 MTR: KKA000037 - - -(4.51-- 1. ploki alumise piiri sügavus maapinnast, m l i OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 12618, Tallinn Fax 6720091 l i 4,0 Kihi sügavus maapinnast, Koostas: vanemgeolqog Maare Rändur 7,5 Puuraugu sügavus, m Juuni 2010 Toimetas: tehnik j (} Virge Jõgi © Eesti Geoloogiakeskus