Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0192 - Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7f46a90b-a030-4bc1-9d4c-685118541057 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7f46a90b-a030-4bc1-9d4c-685118541057?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Riigikantselei 20.02.2020 nr 9-4/8-1 Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. aasta määruse nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ muutmine Austatud asutuste juhid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. aasta määruse nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse avaldamiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Lisa: 1) eelnõu 2) seletuskiri Jaanus Heinsar 6125256 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 04.02.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruses nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „7) keemilise-, bioloogilise-, radioloogilise-, tuuma- või lõhkeaine sündmus – keemilise-, bioloogilise-, radioloogilise-, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või keskkonda.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „7) keemilise-, bioloogilise-, radioloogilise-, tuuma- või lõhkeaine sündmus – Kaitsepolitseiamet.“. Jüri Ratas peaminister Mart Helme siseminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“ muutmise eelnõu (edaspidi määrus) kohaselt lisatakse kohustus koostada riskianalüüs keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmuse (edaspidi CBRNe1) kohta ja riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Kaitsepolitseiamet. Kehtiva määruse kohaselt juhivad hädaolukorra riskianalüüsi koostamist järgmised asutused: 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaallikaga seotud õnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. Kehtiva õiguse kohaselt ei koostata hädaolukorra riskianalüüsi kuritahtlike CBRNe-ohtude kohta. Kuigi 2017. aastal kaasati hädaolukorra riskianalüüside koostamisse ka Kaitsepolitseiamet, ei analüüsitud eraldi CBRNe-ohte, sh terrorismiohu vaatest ja seetõttu ei ole selliste ohtude kohta riigiülest terviklikku ohupilti. Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2018. a määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ kohaselt juhib Kaitsepolitseiamet kõikide hädaolukordade lahendamist, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukord on seotud terrorismiga. Määruse muutmise eesmärk on luua võimalike CBRNe ohtude kohta tervikpilt ja selleks on vaja koostada hädaolukorra riskianalüüs ka CBRNe sündmuse kohta. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise metoodika on kehtestatud siseministri 19. juuni 2017. a määrusega nr 28 „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“. Eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Heinsar ([email protected], tel 612 5256). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. 1 ingl chemical, biological, radiologial, nuclear and explosive threats 1 Eelnõu punkti 1 kohaselt täiendatakse määruse § 1 punktiga 7, mille kohaselt tuleb riskianalüüs koostada ka CBRNe sündmuse kohta. CBRNe sündmus on eelnõu kohaselt sündmus, mis on keemilise-, bioloogilise-, radioloogilise-, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. Kuigi keemiliste, bioloogiliste-, radioloogilise-, tuuma- või lõhkeainetega seotud õnnetuse ohud on 2018. aastal koostatud hädaolukorra riskianalüüsides kajastatud, ei käsitleta nendes eraldi ainete kuritahtlikust kasutamisest tulenevaid CBRNe ohte ega terrorismiohtu. Vastavalt mitmetele rahvusvahelistele ohuhinnangutele on CBRNe sündmuste tõenäosus küll madal, kuid nende realiseerumisel on mõju väga ulatuslik. Selliste hädaolukordade puhuks on tähtis koostada riskianalüüs, et riigil oleks antud ohuliigi kohta terviklik ohupilt, mille alusel oleks võimalik Kaitsepolitseiameti juhtimisel koostada vastava hädaolukorra lahendamise plaani. Eelnõu punkti 2 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 2 punktiga 7. Uue punkti kohaselt juhib keemilise-, bioloogilise-, radioaktiivse-, tuuma- või lõhkeaine sündmuse (CBRNe sündmuse) puhuks hädaolukorra riskianalüüsi koostamist Kaitsepolitseiamet. Kuna terrorismi tõkestamine on muude ülesannete kõrval üks Kaitsepolitseiameti ülesandeid, on põhjendatud määrata Kaitsepolitseiamet hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivaks asutuseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu CBRNe tegevuskavaga2. Euroopa Liidu CBRNe tegevuskavas on muu hulgas ette nähtud ka siseriiklike riskihinnangute ja turvaplaanide koostamine. 4. Määruse mõjud Kehtivasse määrusesse lisatakse kohustus koostada kuritahtlike CBRNe ohtude kohta hädaolukorra riskianalüüs, mille koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Kaitsepolitseiamet. Mõju valdkond. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Kaitsepolitseiamet, asjaomased ametkonnad Eelnõu kohaselt peab Kaitsepolitseiamet koostama eraldi CBRNe ohtudega seotud hädaolukorra riskianalüüsi siseministri 19. juuni 2017. a määruse nr 28 „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ (edaspidi määrus nr 28) alusel. See tähendab, et Kaitsepolitseiamet peab CBRNe ohtude hindamisel lähtuma määruses nr 28 kehtestatud metoodikast. Kuna Kaitsepolitseiamet tegeleb CBRNe ohtude ennetamisega ja tõkestamisega juba praegu, ei nõua see ülesanne olulist lisavõimekust. Samas võib riski hindamine määruse nr 28 alusel kaasa tuua asjaomaste spetsialistide töökoormuse vähese suurenemise. 2 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE. Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral COM(2017) 610 final. 2 Riskianalüüsi koostamisse on vaja kaasata kõik asjaomased ametid (nt Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet), et hinnata nende reageerimis- ja koostöövõimekust. Samas toimib asutustevaheline koostöö CBRNe valdkonnas juba praegu, mistõttu ei suurenda käesoleva muudatuse rakendamine märkimisväärselt ka nende koormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne olulisi lisakulusid ega tulusid. Asjassepuutuvate asutuste töökoormus võib vähesel määral suureneda, kuid tegemist on ülesandega, millega nii Kaitsepolitseiamet kui ka teised asjaomased ametid tegelevad ka praegu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile. 3