Kiri

VV määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine 11.02.2020 Üldine • TKTA eesmärgid on lahti seletatud kehtiva TKTA seletuskirjas. Eelnõuga tehtud muudatuste eesmärgid eelnõu seletuskirjas. • TKTA sätteid on selgitatud lühijuhistes („kommenteeritud väljaanne“) https://www.mkm.ee/sites/default/files/content- editors/lyhijuhised_tkta_rakendajatele_vers_1_1.pdf Määruse vastuvõtmisel vaadatakse lühijuhised üle • Eelnõuga ei laiendata teenuste osa kohaldamisala (KOVidele vm) • Eelnõuga ei anta asutustele uusi kohustusi teenuste korraldamisel, võrreldes olemasoleva olukorraga (TKTA, TERE, teenuste kataloogid) • TKTA loob üldregulatsiooni (eriregulatsiooni tuleb arvestada) Teenus • Otsese ja kaudse avaliku teenuse mõiste selgitamisel (§ 2) on loobutud ringviitamisest („teenus on teenus“) • Seletuskirjas korrigeeritud otsese avaliku teenuse selgitust (välja jäetud viide nn ehtsatele avalikele teenustele) • Kaudse avaliku teenuse selgitus on § 2 lg 41. Seletuskirja täiendatakse näidetega. • Tehniline muudatus: sätete järjekord – otsene avalik teenus § 2 lg 2 ja selle osutamise kanal lg 21 • Määruse vastuvõtmisel viib RM käsiraamatu mõisted TKTAga vastavusse Proaktiivne teenus • Proaktiivne teenus ei tähenda alati automaatset otsust, mille osutamisse isik ei saa sekkuda • Eestis saab isik automaatselt sellise teenuse, mille osutamata jätmine seab ohtu elu või tervise (nt lapse sünnil ravikindlustus ja perearst) • Mõnel juhul võib isiku loobumine teenusest olla tühine (nt kui see ei taga inimväärseks äraelamiseks vajalikku miinimumi – SÜS) • Teenust osutatakse proaktiivselt õigusaktide, aga ka isiku nõusoleku alusel (nt eesti.ee teavitusteenused) Sündmusteenus • Sündmusteenus ei ole teenuse liik, vaid otseste avalike teenuste osutamise viis. Teenuse liigid on otsene avalik teenus, kaudne avalik teenus ja tugiteenus (TKTA § 2 lg 1) • Iga osateenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse eest vastutab selle omanik. • Sündmusteenuse arendamisse kaasatakse KOVe ad hoc. Kohustuse panemiseks puudub volitusnorm. ATNi saab TKTA alusel kaasata. • Sündmusteenuse kui terviku juhtimise mudel on kavas 2020. a viia valitsusse (MKM) • Märkuste alusel eelnõus tehnilisi täpsustusi. Küsimused ATNile • Teenuste korraldamise delegeerimine teisele asutusele / erasektorile? – teenuse kvaliteedi huvides selle ühine osutamine • Sündmusteenuse osutamise tähtaeg? – eelnõus osateenuste osutamise tähtajad Teenuste kvaliteet ja korraldamine • Kvaliteedi tagamine on nii asutuse kui ka riigi huvides • Teenus peab looma mõõdetavat väärtust • Kvaliteedi hindamise miinimumnõuded (mõõdikud, hindamise metoodika) koordineerija juhistes – RM, MKM • Juhised töötatakse välja koostöös asutustega • Asutused võivad rakendada täiendavaid mõõdikuid. Kvaliteeti tuleb hinnata sisuliselt, mitte „deklareerida“, et teenus on kvaliteetne • MKMi juhised ei käsitle tugiteenuseid. RMi juhiste kohaselt pole tugiteenuste mõõtmine hetkel kohustuslik Teenuste kataloog(id) • Asutustel on oma teenuste loend (TERE, sh seos „TKTA teenusega“; riigiteenused.ee) • Kvaliteedinäitajad on kehtestatud (RMi, MKMi juhised) • Hetkel haldamine, andmete esitamine ebamugav, mitu keskkonda. Riigiteenused.ee esitamist on lihtsustatud. • MKM ja RM koostöös RIAga: kavas teenuste sisuhalduse uus kontseptsioon ja lahendus. Sisuhaldus eesti.ee-s, saab peegeldada mujale, siduda RIHAga. Seletuskirja täiendatud • Salastatud teavet riigiteenuste kataloogis vm ei avalikustata. Küll aga avalikku teavet julgeolekuasutuste avalike teenuste kohta. Asutuste ülene koordineerimine • Ministeerium korraldab teenuste ja teabehalduse arengut oma valitsemisalas (§ 5 lg 3) • Koordineerijad koordineerivad teenuste ja teabehalduse arengut valitsemisalade üleselt, sh RM • teenuste eesmärkide ja mõõdikute seadmist – võrreldavus • kuluarvestuste süsteemi arendamist, rakendamist – planeerimine, hindamine • Koordineerijate vasturääkivate tegevuste välistamine – koostöö Teabehaldus • Vastutus nii teenuste kui ka teabehalduse korraldamise, kvaliteedi ja arengu eest (2. ptk ja § 4 pealkirjad) • Teabehaldust ei tuleks käsitada eraldi distsipliinina, eri aspektides koordineerivad arengut eri asutused • Asutuse siseselt katab teabehaldus kõik infosüsteemid ja hoiukohad. Veebisisu on muu teabega kooskõlas, avalikustamise ja teabe kaitse nõudeid järgitakse. Täpsem korraldus – asutuse reeglid. • Arvestada tuleb isikult andmete ühekordse küsimise põhimõtet (AvTS § 431 lg 3 ja seletuskiri) • Tehnilisem muudatus – X-tee dokumendivahetuskihi lühend DHX välja jäetud Andmehaldus • Teabehalduse teise alategevuse nõuded ja tingimused • Palju erinevaid märkusi/ettepanekuid, nt: • jälgida volitusnormi ja järelevalvepädevuse ulatust, täpsustada 4. ptk kohaldamisala • arvestada juba kehtestatud TKTA nõudeid • rakendamise tähtaega pikendada (2021–2022. a) • kulud selgemalt välja tuua, sh KOVidele • andmekirjelduse ja andmekvaliteedi nõuded selgemaks • RIHA ja RIHAKEse teemad • piirduda põhiandmete kirjeldamisega, andmete kirjeldamisega kontseptuaalsel ja loogilisel tasandil • … • algatada AvTSi muutmine  Teenuseomanike tagasisideküsitluse kokkuvõte Kutt Kommel ITAO / nõunik 11.02.2020 Küsitlus Küsitluse eesmärk on saada tagasisidet (TKTA) otseste avalike teenuste asutusteülese koordineerimise kohta ja koguda kokku asutuste vajadusi otseste avalike teenuste elutsükli juhtimisel; Küsimustik saadeti u 255 kontaktaadressile, vastas 71 (sh mõned koordinaatorid ja koondvastused mitme asutuse kohta); Küsitlusperiood 20.01 – 31.01.2020 (meeldetuletus 30.01.2020). Vastuste arv valitsemisalade järgi Kultuuriministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Välisministeerium 0 2 4 6 8 10 12 14 On TKTA teenused Ei ole TKTA teenuseid Teenuste haldamiseks kasutatavad töövahendid valitsemisalade järgi Kokku 27% 18% 16% 15% 21% 4% Kultuuriministeerium Välisministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja teadusministeerium Kaitseministeerium Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Excel Word Jira Confluence Muu lahendus SharePoint Teenuste kataloogi eesmärk Omada üleriigilist tervikvaadet riigi poolt osutatavatest teenustest, nende kuludest ja nende kvalideedist Koondada ja süstematiseerida, ühtlustada Ei tea või ei oska öelda Eesmärk on arusaamatu või kataloog ei ole oma eesmärki täitnud 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Teab kust leida ATNi protokolle 43% 57% Teab Ei tea Kes koordineerib otseseid avalikke teenuseid riigitasemel? 11% 22% 67% Ei tea või neid ei koordineerita riigi tasemel Haldusala ministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teab inimest kes koordineerib teenuseid 16 24% 51 76% Ei tea Teab isikuliselt Milliseid tegevusi ministeerium otseste avalike teenuste koordineerimisel kasutab Ministeerium annab juhiseid ja soovitusi 32 Ministeerium kavandab arengu põhisuunad ja arengut toetavad tegevused 27 Kogub asutustelt tagasisidet 24 Ministeerium jälgib kavandatud tegevuste elluviimist ja juhiste rakendamist 23 Neid ei koordineerita asutusteüleselt (asutus hindab teenuse ja arenduste vajadusi iseseisvalt) 20 Tegevused ei tea 4 Muud Põhikirjalised tegevused ja Tere teenuste koordineerimine 3 0 5 10 15 20 25 30 35 Hinnang ministeeriumi tegevusele 40 35 34 30 25 20 15 14 13 10 5 3 3 0 Väga hästi 2 3 4 Väga halvasti Ootused Avalike Teenuste Nõukogu töö osas (koond) Ühtne selge riigiülene (valdkondlik) visioon teenustest, oodatavate tulemuste täpne kirjeldus, tarbijate vajadustest lähtumine, eesmärgipärased programmid ja vähem erisuunalist bürokraatiat, selged ja detailsed juhised, haldusalade ülene sünergia Ei oska öelda või ootused puuduvad Parem info ja paremate praktikate jagamine asutuste vahel Ühtsed printsiibid avalike teenuste kulumdeli arvutamisel ning kulude katmise põhimetete välja töötamine Parem koordineerimine, dubleerivate teenuste vältimine Minimaalses mahus erinevate andmete esitamise nõudmine 0 5 10 15 20 25 Millist tuge vajatakse riigi poolt Ei vaja tuge või ei oska öelda Ühtset visiooni, keskset koordineerimist Juhiseid, koolitusi või konsultatsioone Tsentraalse infotehnoloogilise tööriista loomist ja rakendamist Rahaeraldust Muu Protsessi haldamise tööriista 0 5 10 15 20 25 30 Aitäh! Kutt Kommel [email protected] 11.02.2020  Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (11.02.2020) 19.02.2020 nr 26-6/19-0137/1091 Tallinn Algus: 11.02.2020 kell 14.30 Lõpp: 11.02.2020 kell 16.30 Juhatas: Kutt Kommel Protokollis: Alar Teras Võtsid osa: Kutt Kommel (MKM), Liivi Karpištšenko (MKM), Alar Teras (MKM), Aet Tummeleht (VäM), Kristel Ilumäe (KM), Maiu Merihein (KuM), Liis Didvig (JuM), Mait Metelitsa (VäM), Eneken Lipp (RM), Erkki Jakobson (HTM), Merje Frey (RM), Tiina Ellervee (HTM), Liisi Seene (JuM), Urve Pasterus (RIA), Ülle Johanson (SiM), Sirli Kalbus (MeM), Pille- Liis Milvere (RM), Kristiin Hunt (SoM), Anneli Laansoo (SoM). Puudumisest teatas Kaire Karp (RK) Puudusid: Keskkonnaministeeriumi esindaja. Kutsutud: - Päevakord: 1. TKTA määruse muutmine 2. Teenuste omanike tagasiside küsitlus 1. Liivi Karpištšenko esitles TKTA määruse muutmise kooskõlastuste ringi ettepanekute kokkuvõtet (slaidid lisatud). Tehti ettepanek, et tulevikus oleks ka tugiteenuste mõõtmine ja hindamine kohustuslik. Lepiti kokku, et kooskõlastuskirja vastustesse ja vajadusel ka seletuskirja lisatakse, et see on eesmärk. Küsiti, miks TKTA määrust peab muutma praegu. Nii L. Karpištšenko kui ka ATNi teised liikmed selgitasid, et praegu ei ole määrus ajakohane. Kui jätta muutmata, püsib konflikt teenuse mõistete vahel ja segadus nn TERE teenuste ja TKTA teenuste korraldamise küsimustes. Praegu on TKTA avatud andmehalduse osa lisamiseks ja selle käigus saab korrastada ka teenuste osa. See oli ATNi soov ning enne kooskõlastusele saatmist läbis eelnõu ATNis mitu arvamusringi. L. Karpištšenko tõi välja, et kui teenuste korraldaja asutuses vahetub, ei anta vajalikku infot alati uuele inimesele edasi ja juba kokkulepitud asju peab hakkama selgitama otsast peale. Teabehaldus peab olema korraldatud nii, et sellist olukorda ei tekiks. Räägiti, et praegu ei ole teenuste kirjeldamine ja andmete esitamine asutustele mugav. K. Kommel andis teada, et teenuste sisuhalduse uus kontseptsioon peaks valmima I poolaasta  2 jooksul. Seda veab RIA (eesti.ee) ning osalevad MKM ja RM. Eesmärk on muuta teenuste andmete esitamine lihtsaks, tekitada teenuste seosed RIHAga jm. Kontseptsiooni valmimisel saab seda tutvustada ATNis. Tehti ettepanek, et inimeselt ühekordse andmete küsimise kõrval rakendataks andmete ühekordse küsimise põhimõtet ka asutuste vahel. See tähendaks, et asutus ei pea samu või seotud andmeid (nt teenuste kohta) tulevikus mitmele eri asutusele ja mitmes eri keskkonnas esitama. L. Karpištšenko nõustus, et eesmärk on õige, kuid juhtis tähelepanu, et AvTSi muudatuses mõeldi kodanikke ja ettevõtjaid. TKTAt täiendati, kuna põhimõtet peavad rakendama kõik, mitte ainult valitsusasutused. Küsiti andmehalduse nõuete kohta. L. Karpištšenko selgitas, et andmehalduse osa ettepanekud töötab läbi Rahandusministeerium koos Statistikaametiga. Sooviti näha TKTA jälgitavate muudatustega tervikteksti. L. Karpištšenko lubas teenuste osa saata ATNile kohe pärast seda, kui ettepanekud ja vastused on esitajatega läbi räägitud. 2. Kutt Kommel esitles teenuste omanike tagasiside küsitluse kokkuvõtet (slaidid lisatud) ATN pani ette, et oleks vaja koostada visiooni dokument otseste avalike teenuste kataloogi ja teenuste vajaduste täpsustamiseks ja asutuste/valitsemisalade ülese koordineerimise parandamiseks. Vaja on korraldada töötuba ATNi liikmetega. Töötoa korraldamise ülesanne on Kutt Kommelil MKMist. Küsitluses toodi välja olulise asjana, et vaja on jagada paremaid praktikaid, kogemusi ja läbi viia teenuste korraldajatele koolitusi. Ministeeriumid täpsustavad edaspidi koolituste/seminaride teemasid ja vajadusi. MKM pani ette, et ministeeriumid annaksid edaspidi ülevaate oma valitsemisala teenustest, parematest praktikatest, teenuste korraldamise probleemidest ja korraldajate vajadustest. HTM annaks ülevaate oma valitsusala teenustest, aga neile ei sobi selleks märts 2020. Võimalik, et mõni teine ministeerium pakub veel välja ennast. Vaja on läbi viia ATNi kontaktisikute uuendamine. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kutt Kommel Alar Teras Koosoleku juhataja Protokollija Lisa: L.Karpištšenko ettekande slaidid K.Kommel ettekande slaidid VV määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine 11.02.2020 Üldine • TKTA eesmärgid on lahti seletatud kehtiva TKTA seletuskirjas. Eelnõuga tehtud muudatuste eesmärgid eelnõu seletuskirjas. • TKTA sätteid on selgitatud lühijuhistes („kommenteeritud väljaanne“) https://www.mkm.ee/sites/default/files/content- editors/lyhijuhised_tkta_rakendajatele_vers_1_1.pdf Määruse vastuvõtmisel vaadatakse lühijuhised üle • Eelnõuga ei laiendata teenuste osa kohaldamisala (KOVidele vm) • Eelnõuga ei anta asutustele uusi kohustusi teenuste korraldamisel, võrreldes olemasoleva olukorraga (TKTA, TERE, teenuste kataloogid) • TKTA loob üldregulatsiooni (eriregulatsiooni tuleb arvestada) Teenus • Otsese ja kaudse avaliku teenuse mõiste selgitamisel (§ 2) on loobutud ringviitamisest („teenus on teenus“) • Seletuskirjas korrigeeritud otsese avaliku teenuse selgitust (välja jäetud viide nn ehtsatele avalikele teenustele) • Kaudse avaliku teenuse selgitus on § 2 lg 41. Seletuskirja täiendatakse näidetega. • Tehniline muudatus: sätete järjekord – otsene avalik teenus § 2 lg 2 ja selle osutamise kanal lg 21 • Määruse vastuvõtmisel viib RM käsiraamatu mõisted TKTAga vastavusse Proaktiivne teenus • Proaktiivne teenus ei tähenda alati automaatset otsust, mille osutamisse isik ei saa sekkuda • Eestis saab isik automaatselt sellise teenuse, mille osutamata jätmine seab ohtu elu või tervise (nt lapse sünnil ravikindlustus ja perearst) • Mõnel juhul võib isiku loobumine teenusest olla tühine (nt kui see ei taga inimväärseks äraelamiseks vajalikku miinimumi – SÜS) • Teenust osutatakse proaktiivselt õigusaktide, aga ka isiku nõusoleku alusel (nt eesti.ee teavitusteenused) Sündmusteenus • Sündmusteenus ei ole teenuse liik, vaid otseste avalike teenuste osutamise viis. Teenuse liigid on otsene avalik teenus, kaudne avalik teenus ja tugiteenus (TKTA § 2 lg 1) • Iga osateenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse eest vastutab selle omanik. • Sündmusteenuse arendamisse kaasatakse KOVe ad hoc. Kohustuse panemiseks puudub volitusnorm. ATNi saab TKTA alusel kaasata. • Sündmusteenuse kui terviku juhtimise mudel on kavas 2020. a viia valitsusse (MKM) • Märkuste alusel eelnõus tehnilisi täpsustusi. Küsimused ATNile • Teenuste korraldamise delegeerimine teisele asutusele / erasektorile? – teenuse kvaliteedi huvides selle ühine osutamine • Sündmusteenuse osutamise tähtaeg? – eelnõus osateenuste osutamise tähtajad Teenuste kvaliteet ja korraldamine • Kvaliteedi tagamine on nii asutuse kui ka riigi huvides • Teenus peab looma mõõdetavat väärtust • Kvaliteedi hindamise miinimumnõuded (mõõdikud, hindamise metoodika) koordineerija juhistes – RM, MKM • Juhised töötatakse välja koostöös asutustega • Asutused võivad rakendada täiendavaid mõõdikuid. Kvaliteeti tuleb hinnata sisuliselt, mitte „deklareerida“, et teenus on kvaliteetne • MKMi juhised ei käsitle tugiteenuseid. RMi juhiste kohaselt pole tugiteenuste mõõtmine hetkel kohustuslik Teenuste kataloog(id) • Asutustel on oma teenuste loend (TERE, sh seos „TKTA teenusega“; riigiteenused.ee) • Kvaliteedinäitajad on kehtestatud (RMi, MKMi juhised) • Hetkel haldamine, andmete esitamine ebamugav, mitu keskkonda. Riigiteenused.ee esitamist on lihtsustatud. • MKM ja RM koostöös RIAga: kavas teenuste sisuhalduse uus kontseptsioon ja lahendus. Sisuhaldus eesti.ee-s, saab peegeldada mujale, siduda RIHAga. Seletuskirja täiendatud • Salastatud teavet riigiteenuste kataloogis vm ei avalikustata. Küll aga avalikku teavet julgeolekuasutuste avalike teenuste kohta. Asutuste ülene koordineerimine • Ministeerium korraldab teenuste ja teabehalduse arengut oma valitsemisalas (§ 5 lg 3) • Koordineerijad koordineerivad teenuste ja teabehalduse arengut valitsemisalade üleselt, sh RM • teenuste eesmärkide ja mõõdikute seadmist – võrreldavus • kuluarvestuste süsteemi arendamist, rakendamist – planeerimine, hindamine • Koordineerijate vasturääkivate tegevuste välistamine – koostöö Teabehaldus • Vastutus nii teenuste kui ka teabehalduse korraldamise, kvaliteedi ja arengu eest (2. ptk ja § 4 pealkirjad) • Teabehaldust ei tuleks käsitada eraldi distsipliinina, eri aspektides koordineerivad arengut eri asutused • Asutuse siseselt katab teabehaldus kõik infosüsteemid ja hoiukohad. Veebisisu on muu teabega kooskõlas, avalikustamise ja teabe kaitse nõudeid järgitakse. Täpsem korraldus – asutuse reeglid. • Arvestada tuleb isikult andmete ühekordse küsimise põhimõtet (AvTS § 431 lg 3 ja seletuskiri) • Tehnilisem muudatus – X-tee dokumendivahetuskihi lühend DHX välja jäetud Andmehaldus • Teabehalduse teise alategevuse nõuded ja tingimused • Palju erinevaid märkusi/ettepanekuid, nt: • jälgida volitusnormi ja järelevalvepädevuse ulatust, täpsustada 4. ptk kohaldamisala • arvestada juba kehtestatud TKTA nõudeid • rakendamise tähtaega pikendada (2021–2022. a) • kulud selgemalt välja tuua, sh KOVidele • andmekirjelduse ja andmekvaliteedi nõuded selgemaks • RIHA ja RIHAKEse teemad • piirduda põhiandmete kirjeldamisega, andmete kirjeldamisega kontseptuaalsel ja loogilisel tasandil • … • algatada AvTSi muutmine  Teenuseomanike tagasisideküsitluse kokkuvõte Kutt Kommel ITAO / nõunik 11.02.2020 Küsitlus Küsitluse eesmärk on saada tagasisidet (TKTA) otseste avalike teenuste asutusteülese koordineerimise kohta ja koguda kokku asutuste vajadusi otseste avalike teenuste elutsükli juhtimisel; Küsimustik saadeti u 255 kontaktaadressile, vastas 71 (sh mõned koordinaatorid ja koondvastused mitme asutuse kohta); Küsitlusperiood 20.01 – 31.01.2020 (meeldetuletus 30.01.2020). Vastuste arv valitsemisalade järgi Kultuuriministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Välisministeerium 0 2 4 6 8 10 12 14 On TKTA teenused Ei ole TKTA teenuseid Teenuste haldamiseks kasutatavad töövahendid valitsemisalade järgi Kokku 27% 18% 16% 15% 21% 4% Kultuuriministeerium Välisministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja teadusministeerium Kaitseministeerium Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Excel Word Jira Confluence Muu lahendus SharePoint Teenuste kataloogi eesmärk Omada üleriigilist tervikvaadet riigi poolt osutatavatest teenustest, nende kuludest ja nende kvalideedist Koondada ja süstematiseerida, ühtlustada Ei tea või ei oska öelda Eesmärk on arusaamatu või kataloog ei ole oma eesmärki täitnud 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Teab kust leida ATNi protokolle 43% 57% Teab Ei tea Kes koordineerib otseseid avalikke teenuseid riigitasemel? 11% 22% 67% Ei tea või neid ei koordineerita riigi tasemel Haldusala ministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teab inimest kes koordineerib teenuseid 16 24% 51 76% Ei tea Teab isikuliselt Milliseid tegevusi ministeerium otseste avalike teenuste koordineerimisel kasutab Ministeerium annab juhiseid ja soovitusi 32 Ministeerium kavandab arengu põhisuunad ja arengut toetavad tegevused 27 Kogub asutustelt tagasisidet 24 Ministeerium jälgib kavandatud tegevuste elluviimist ja juhiste rakendamist 23 Neid ei koordineerita asutusteüleselt (asutus hindab teenuse ja arenduste vajadusi iseseisvalt) 20 Tegevused ei tea 4 Muud Põhikirjalised tegevused ja Tere teenuste koordineerimine 3 0 5 10 15 20 25 30 35 Hinnang ministeeriumi tegevusele 40 35 34 30 25 20 15 14 13 10 5 3 3 0 Väga hästi 2 3 4 Väga halvasti Ootused Avalike Teenuste Nõukogu töö osas (koond) Ühtne selge riigiülene (valdkondlik) visioon teenustest, oodatavate tulemuste täpne kirjeldus, tarbijate vajadustest lähtumine, eesmärgipärased programmid ja vähem erisuunalist bürokraatiat, selged ja detailsed juhised, haldusalade ülene sünergia Ei oska öelda või ootused puuduvad Parem info ja paremate praktikate jagamine asutuste vahel Ühtsed printsiibid avalike teenuste kulumdeli arvutamisel ning kulude katmise põhimetete välja töötamine Parem koordineerimine, dubleerivate teenuste vältimine Minimaalses mahus erinevate andmete esitamise nõudmine 0 5 10 15 20 25 Millist tuge vajatakse riigi poolt Ei vaja tuge või ei oska öelda Ühtset visiooni, keskset koordineerimist Juhiseid, koolitusi või konsultatsioone Tsentraalse infotehnoloogilise tööriista loomist ja rakendamist Rahaeraldust Muu Protsessi haldamise tööriista 0 5 10 15 20 25 30 Aitäh! Kutt Kommel [email protected] 11.02.2020