Kiri

18.02.2020 Kooskõlastuskiri Lugupeetud minister Tõnis Lukas Eesti Etendusasutuste Liit kooskõlastab etendusasutuste seaduse muutmise seaduse. Täname Kultuuriministeeriumit eelnõu kooskõlastusringi järgselt toimunud täiendavate konsultatsioonide ja selgituste eest. Teeme eelnõu osas alljärgnevad ettepanekud ja märkused. Tähtajalised töölepingud Teeme ettepaneku muuta seadust (§71) selliselt, et näitlejatega oleks võimalik sõlmida tähtajalisi töölepinguid piiramata ajaks ja piiramatus hulgas ilma, et need muutuksid tähtajatuks. Palume normi sõnastada selliselt, et piiramatu hulga tähtajaliste lepingute sõlmimise õigus on vaid siis, kui selliselt on kokku lepitud kollektiivlepingus. Näitlejatega tähtajaliste lepingute järjestikune sõlmimine on põhjendatud teatrikunsti olemuslikest eripäradest tulenevalt. Tähtajaliste lepingute sõlmimise võimalust soovivad nii teatrid (tööandjad) kui näitlejad (töötajad). Selliselt on kokku lepitud ka kehtivas kollektiivlepingus. Kuna seaduse säte ja kollektiivleping on omavahel vastuolus, ei ole praegu tagatud piisav õigusselgus ja ei saa olla kindel, et kollektiivlepingus sätestatu kohaselt piiramatus hulgas ja ajaks sõlmitud tähtajalised töölepingud oleks õiguspärased. Selgust ei ole ka selles, kas lepingute (vastavalt seadusele kuid vastuolus kollektiivlepinguga) tähtajatuks vormistamine on olnud õiguspärane. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine on direktiivi (1999/70/EÜ) kohaselt piiratud eesmärgiga kaitsta töötajat kui nõrgemat osapoolt. Direktiiv lähtub eeldusest, et tähtajaline töösuhe on töötajale tähtajatust töösuhtest ebasoodsam. Näitlejad on kehtivas kollektiivlepingus deklareerinud, et loevad tähtajalist lepingut tähtajatust soodsamaks. Kuna tähtajaliste lepingute piiramatu sõlmimise luba oleks seotud vastava õiguse andmisega kollektiivlepingus, siis seeläbi on igal juhul tagatud töötajate huvide kaitse. Seega, tagatud on direktiiviga seatud eesmärgi saavutamine. Luues näitlejatele õiguse sõlmida piiramatus hulgas ja ajaks tähtajalisi töölepinguid, ei oleks Eesti õigusruum ainukordne. Sarnane regulatsioon on loodud näiteks Austrias. Säilitamine Teeme ettepaneku eelnõud täiendada selliselt, et lavastuste salvestiste jm lavastusega seonduva materjali, mida etendusasutus kogub, säilimise tagab riik läbi Rahvusarhiivi ja/või Ajaloomuuseumi (mille osaks on Teatri- ja Muusikamuuseum). Materjalide säilimise tagamine (digiarhiveerimine) nõuab erilisi oskusi, mida igas etendusasutuses ei ole ega mida ole ka mõistlik etendusasutuste juurde eraldiseisvalt looma hakata. Rahvusarhiiv omab digitaalsete materjalide säilimise tagamiseks nii tehnilisi vahendeid kui oskusi ning on riiklikul tasemel juba ka määratud kultuuriväärtusliku materjali säilitajaks. Teeme ettepaneku seadusesse lisada volitusnorm, mille alusel on võimalik kehtestada määrus, millega reguleeritakse täpsemalt, mis tingimustel toimub etendusasutustelt materjali säilitamiseks üle andmine ja hilisem materjali etendusasutuse poolt kasutamine. Eelnõuga täiendatakse kehtivat seadust (§ 13 lg 5) Eesti Rahvusringhäälingu kohustusega jäädvustada ja säilitada rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulisi materjale. Toetame mõtet, et Eesti Rahvusringhäälingul on kohustus olulisi teoseid jäädvustada. Loomulikult on oluline, et jäädvustatu ka säiliks. Kas säilimine tagatakse Eesti Rahvusringhäälingus või Rahvusarhiivis või Ajaloomuuseumis on riigisisese kokkuleppe küsimus, meie jaoks on oluline, et säilimine oleks tagatud. Rahastamine 1. Volitusnormidest ja määrustest. Toetame seaduse eelnõu sõnastust selliselt, et seaduses antakse volitusnormid, mille alusel täpsemad rahastusreeglid kehtestatakse ministri määrusega. Seaduse tasemel tuleks täpsustada, et määrusest tulenev reeglistik peab olema läbipaistev. Tunnustame seaduse eelnõuga tehtavat muudatust (§17 lg 3), millega ministrile nõuandva komisjoni osas kehtestatakse nõue, et komisjoni enamus peab moodustuma valdkondlike esindusorganisatsioonide nimetatud asjatundjatest. Seeläbi tagatakse, et ministrile nõu andev komisjon teeb oma ettepaneku poliitilistest suunistest sõltumata, valdkonna huvidest lähtuvalt. Selline ettepanek annab ministrile erapooletu sisendi otsustamiseks. Määruse välja töötamisel saab aluseks võtta 2017. aasta kevadel koos käinud kogu valdkonna mitmekesisust esindanud komisjoni, kus osalesid nii etenduskunstide keskuse, riigi osalusega sihtasutuse kui trupiga ja trupita väiketeatri esindajad, töö tulemused. Määruses peaks olema kriteeriumid, mille alusel taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse. Kuna need kriteeriumid võivad muutuda, vastavalt etenduskunstide valdkonna arengutele, ei ole neid mõistlik kehtestada seaduses. Aluseks võib võtta praegu praktikas kastutatavad (ministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/et/etendusasutuste-tegevustoetus) kriteeriumid, kuid neid tuleb määruses täpsustada, et oleks tagatud kriteeriumite üheselt mõistetavus kõigi taotlejate ja hindajate jaoks. Praktikas on mitmeti mõistetavust põhjustanud näiteks kriteerium „etendusasutuse viimase kolme aasta osalemine kaasproduktsioonides, rahvusvahelistes koostööprojektides ja etenduste andmine välismaal“. Volitusnorm tuleks sõnastada selliselt, et määruses oleks võimalik kehtestada ka täpsemad rahastusreeglid erinevat tüüpi etendusasutustele. Näiteks etendusasutusele, millel on professionaalsetest näitlejatest koosnev püsiv/mittepüsiv trupp (nn repertuaariteater) või etenduskunstide keskusele, mille ülesandeks on erinevatele professionaalset etenduskunsti viljelevatele loojatele ja kooslustele lavastuste loomiseks ja etendamiseks sobiva ruumi ning produtsendi toe pakkumine. Määrusesse peaks olema vajadusel võimalik paindlikult lisada ka teisi etendusasutusi või loomekooslusi, kui arengud etenduskunstide maastikul selle vajaduse tingivad. Kuna rahastamisvõimalused on alati piiratud, siis peab määruses olema võimalik kehtestada rahastamise miinimummäärad. Soovitame kaaluda võimalust, et määrusega saaks vajadusel kehtestada ka rahastatavate taotluste hulga. Näiteks, et aastal X antakse välja kaks loometoetust. Määruses peab olema võimalus täpsemalt kirjeldada, mis alustel kujuneb konkreetsele taotlejale eraldatav rahasumma. Väljakujunenud praktika kohaselt ei saa taotlejad üldjuhul täit summat, mida taotlevad, samas ei ole üheselt selge, miks keegi saab rohkem ja keegi vähem. 2. Tegevustoetuse tähtaegadest. Teeme ettepaneku, et seadusesse lisataks võimalus määrata etendusasutustele tegevustoetused riigieelarvest kolmeks aastaks. Praegune praktika, kus tegevustoetuse otsused tehakse üheks aastaks ja need tehakse aasta lõpupäevil (või isegi uue kalendriaasta sees), muudab keerukaks etendusasutuse tegevuse planeerimise ja juhtimise. Keerukust lisandub ka seetõttu, et etendusasutused ei tegutse kalendriaasta vaid hooajapõhiselt. Palume kaaluda võimalust seaduses sätestada ka kuupäev, millal peavad toetuse taotluste osas olema tehtud vähemalt eelhaldusaktid, eelistatavalt ka lepingute sõlmimise kuupäev. Toetame ministeeriumi algatust tähtajalise (näiteks kolm aastat) loometoetuste andmiseks konkreetsele loojale või loojate kooslusele. Selliselt on võimalik toetada juba ennast tõestanud loojaid, andes neile kindel aeg oma idee arendamiseks, samuti toetada ka uusi algatusi. 3. Tegevustoetuse taotlemise õigusest Määratlemaks seda, kellel ja milleks on õigus Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust taotleda, palume seadusesse lisada, et toetuse taotlemiseks on õigus vaid neil professionaalsetel etendusasutustel, kes on etendustegevusega tegelenud vahetult enne taotlemist vähemalt kolmel järjestikusel aastal. Seadusesse võiks jätta võimaluse vajadusel määrusega täpsustavaid kriteeriume kehtestada. Näiteks kehtestada, et taotleja peab oma tegevuse kohta esitama iga-aastaselt statistika Eesti Teatri Agentuurile. Soovitame ka praegu Kultuuriministeeriumi poolt kehtestatavate taotlejatele esitatavate nõuete (näiteks maksuvõla puudumine) kehtestamist seaduses või paindlikkuse huvides anda selleks seaduses sõnaselge volitus ja reeglid kehtestada määrusega. Palume kaaluda võimalust sätestada seaduses lisaks sellele, et etendustegevus peab olema taotleja põhitegevusala ka reegel, et taotlejal ei ole muid ärilisi eesmärke. Analoogiline piirang on kehtestatud Soomes. Piirangu eesmärgiks on, et etendustegevuse toetamiseks mõeldud vahendid ei muutuks hiilivalt võimaluseks toetada muud, etenduskunstide välist, äritegevust. Etendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise eesmärgiks on etenduskunsti loomine. Toetuse eesmärk ei ole investeeringute tegemine varasse. Palume kaaluda võimalust seadusesse sätte lisamist, mis ütleb, et etendusasutuse vara korrashoid on iga etendusasutuse omaniku vastutada. Sel juhul on selge, et näiteks SA Eesti Draamateatri või Tallinna Linnateatri hoonetesse vajalike investeeringute tegemine, on vastavalt riigi kui SA Eesti Draamateatri või Tallinna linna kui Tallinna Linnateatri omaniku vastutada ja ei ole seega tegevus, mida rahastatakse etendustegevuse toetamiseks mõeldud vahenditest. 4. Kultuurkapitalist kui etenduskunsti rahastajast. Etenduskunsti rahastatakse suures mahus Eesti Kultuurkapitali kaudu. Palume seadusesse lisada sätte, mis ütleb, et etenduskunste rahastatakse projektitaotluste alusel Eesti Kultuurkapitali kaudu vastavalt Eesti Kultuurkapitali seadusele (näiteks lisada § 15 lg 21). Säte ei looks eraldiseisvat alust raha taotlemiseks kuid aitaks luua tervikpildi sellest, et avalikest vahenditest rahastatakse etenduskunste ka muul viisil kui tegevustoetused. Ajutise ja ühekordse loomuga loomealgatustele tuleks rahastust taotleda just Eesti Kultuurkapitalist. Eesti Kultuurkapitali kaudu rahastatavate projektide osas soovime juhtida tähelepanu sellele, et projekte tuleks rahastada vastavalt projektitaotlustele, mitte taotletuga võrreldes märkimisväärselt väikesemas mahus. Kui näiteks kunstiliselt kõrgel tasemel projekti teostamiseks taotletakse 30 000 eurot (taotlus on kvaliteetne ja realistlik) ja saadakse 7 000 eurot, siis ei ole võimalik projekti taotluses toodud kunstilisel tasemel ellu viia. Taotluste osaline rahastamine viib alla projektide kunstilise taseme ja pärsib etenduskunstide valdkonna arengut ja pikemas perspektiivis vähendab publiku huvi etenduskunstide vastu tervikuna. Täname võimaluse eest kaasa rääkida seaduse eelnõu koostamisel. Loodame, et saame peagi osaleda eelnõus sisalduvate volitusnormide alusel koostatavate määruste eelnõude väljatöötamises. Lugupidamisega Aivar Mäe MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/