Kiri

KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumili- ne tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elu- keskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Järgnev loetelu kätkeb hea lahenduse põhi- mõtteid, millega ruumiotsuste kaalumisel arvestada. Aja- ja hea ruumilahendus on teadmistepõhine ja kasu- asjakohasus tab antud hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist ning kujundab uusi teadmisi ja oskusi. Ruumihariduse ja -teadlikkuse kasv aitab ühis- konnal paremini kujundada häid ruumilahendusi. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. Ruumiotsuse (sh ruumiliste planeeringu- te) puhul jälgitakse, et nende põhimõtted oleksid elluviimisel ajakohased ja nende ruumilahendused tulevikuvaates kohandatavad, kuna nende mõju ehitatud keskkonna arengule on ajaliselt pikk. Otstarbekus hea lahenduse aluseks on ruumi vastavus kasutaja vajadustele ja erinevate kasutusotstarvete tunnista- mine. Ühe kasutusotstarbega ruumid on erandlikud, hea ruumilahendus põhineb erinevate kasutusviiside ja ruumikasutajate koostoimel. Lahendus on kavan- datud otstarvetel hästi kasutatav. Hea kasutatavus tähendab siseruumide puhul üldjuhul mugavat, ots- tarbekohast ruumijaotust, mööblipaigutust, valgus- tingimusi, sisekliima juhtimist. Ruumid ja alad on sobiva suurusega ja omavahel loogiliselt seotud. Näiteks elamu sobib hästi elamiseks, teater sobib  hästi etenduste andmiseks ja lavastuste ettevalmis- tamiseks, tänavad sobivad liikumiseks nii inimestele kui autodele ja pakuvad lisaks võimalust seal ka pikemalt viibida. Otstarve võib hoone või linnaruumi lahenduse eluea jooksul muutuda, seega on ka paindlikkus otstarbekuse kõrval oluline. Kohandatavus hea lahendus laseb ennast tellimuse, ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes kohandada. Ruumiliste lahenduste muutmine on kallis. Seetõttu laseb hea lahendus ennast uues olukorras võimali- kult väikeste ümbertegemistega järgmises funkt- sioonis kasutada. Kuna tulevik ei ole ette teada ei tellijale, arhitektile ega omavalitsusele, saab kestlik- kust taotleda põhiliselt spetsii lise funktsionaalsuse arvelt, kasutusvõimaluste mitmekesistamise kaudu. Säästlikkus ja lahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt tõhusus ja minimeerib ehitise elukaare kulusid ilma järele- andmiseta ruumikvaliteedis. Ruumilise lahenduse kuludena tuleb arvestada kavandamise, projekteeri- mise, ehitamise, kasutamise, korrashoiu ja lammuta- mise kulusid, samuti kaudseid kulusid, mis on vajali- kud liikuvuse, energia- ja toidutootmise, hariduse, tervishoiu ja kaitse tagamiseks ning paljusid teisi seonduvaid kulutusi. Ruumilise lahenduse säästlik- kus ilmneb võimalikult paljude kulurühmade koos- vaates. Kõigi elukaare protsesside puhul eelneb ehitusele täpne ja kõikehõlmav kavandamine, et saavutada parim ruumikvaliteet majanduslikult mõistlikel tingimustel. Kvaliteeti ja tõhusust toetavad koostöömeetodid mõeldakse läbi ruumiloomeprot- sessi algjärgus. Hea ruumilahendus lisab majandus- likku väärtust luues parema kvaliteediga ja vastu- pidavamaid arendusobjekte ning soodsaid tingimusi rahvamajanduse arenguks. Kliimakohasus hea ruumilahendus arvestab kliimamuutustega. ja keskkonna- Hea lahendus on keskkonnasõbralik ta näeb loo- sõbralikkus duskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, ning hoiab, arendab ja võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente, samuti pakub lahendusi elu- rikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Tühermaad võetakse muuhulgas kasutusele taastuvenergia tootmiseks, valdavalt kujundatakse neist inimsõb- ralik maastik, kus on oma koht nii kohaspetsii lisel loodusel kui ka inimesel. Kahaneva elanikkonna tingimustes kohandatakse asumid kompaktsemaks. Ohutus ja hea ruumilahendus tagab tervisliku, turvalise ja tervislikkus ohutu elukeskkonna ning soodustab tervislikke elu- viise. Ligipääsetavus hea ruumilahendus on kättesaadav ja kasutatav kõigile ühiskonna liikmetele nende kogu elukaare vältel. Hea ruumiline lahendus võimaldab ligipääsu erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Hea lahendus sobib kasutamiseks kõigile, ruumimahtude ja funktsioonide jaotus on selge ja aru- saadav. Hea lahendus toetab ühistranspordi kasuta- mist ning keskkonnasäästlikke tervislikke liikumis- viise. Hea lahendus pakub jätkusuutlikke elamis- tingimusi ja tugevdab sotsiaalset vastupanuvõimet, luues kvaliteetset, kättesaadavat ja ligipääsetavat elamispinda. Kasutajasõbraliku ruumi kujundamine tähendab ruumi kasutamise mugavuse ja funktsio- naalsete vajadustega arvestamist ning lahendusi, mis võivad näiteks olla seotud erinevate liikumis- võimalustega, ühendusteede, puhkealadega vms. Sotsiaalne hea lahendus arendab ühiseid väärtuseid. Hea sidusus ruumilahendus ei täida üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid ka seob inimesi ja suurendab omavahelist lävimist. Mitmekesisus hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutu- sega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni. Ta loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kul- tuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust. Eristatavus hea ruumilahendusega luuakse paiku, mis on ja kohataju eriomased, sobituvad kohalikku konteksti ning millel on iseäralikud tunnused, mis loovad teatava kohataju. Ehitatud keskkond vajab terviklikku kultuurikeskset lähenemist ning humanistlikku vaadet sellele, kuidas me ühiselt kujundame paiku, milles elame ning pärandit, mille me enesest maha jätame. Pärandi- hea lahendus arvestab ajaloolise kontekstiga, sõbralikkus kultuuri ainelise ja vaimse koosseisuga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Hea ruumilahen- dus toetab pärandiväärtusega objektidele võimalusel uue rakenduse leidmist. Esteetika arhitektuursel kvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilu, inspiratsiooni, nau- dingut ja rahulolu. Esteetika saavutatakse tundliku kavandamise ja asjatundliku ehitamise abil. Ühiskon- na vaates on eriti oluline avaliku ruumiga kontaktis oleva ruumiosa esteetika.  Valitsemisala asutused 18.02.2020 nr 10-8/442-1 Arendustegevuste projekteerimisprotsessi ja kunstiteose tellimise kavandamine Austatud asutuse juht Pöördume teie poole, sest teie asutus haldab kinnisvara, mille remontimise või renoveerimise ning uute hoonete ehitamise puhul tuleks alati pöörata suurt tähelepanu ruumilahenduse kvaliteedile. Elukeskkond on oluline osa meie kultuurist ja soovime, et meie pärand säiliks tulevastele põlvedele. Riigile on oluline ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kõrge kvaliteet. Siiski on viimasel ajal meediasse jõudnud kaasusi, kus erialaliidud viitavad muredele, mis on seotud projekteerimisprotsessi ülesehituse küsitavusega. Probleemid ehitistega, mis ei vasta kvaliteetse ruumi põhimõtetele, sünnivad sageli piisavalt läbikaalumata ruumiotsuste tagajärjel. Märgiliste avalike hoonete või sümbolväärtusega objektide puhul ei ole eesmärgiks lihtsalt rahuldavat ruumilahenduse, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu soovib Kultuuriministeerium aidata kaasa võimalikult läbimõeldud ruumiotsuste kujundamisele ja elluviimisele. Oluliste objektide parima võimaliku ruumilahenduse väljaselgitamise heaks ja läbipaistvaks praktikaks on seni osutunud arhitektuurivõistluste läbiviimine. Eestis on arhitektuurivõistlusi korraldatud juba alates XX sajandi algusest, ka näiteks Eesti Draamateatri või rahvusooperi Estonia hoone on kavandatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusena. Senise praktika kohaselt aitab parima võimaliku ruumilahenduse välja selgitada avalik arhitektuurivõistlus, kus osalejate arv ei ole piiratud ning lähtutakse tellija soovidest ja avalikust huvist. Kui vaadata viimaseid aastaid, siis 2019. aastal valiti arhitektuurivõistluse kaudu Eesti Rahvusringhäälingu uue hoonekompleksi lahendus. Samuti võistluse tulemusel projekteeritud ja 2018. aasta lõpus avatud Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal on oma erilise õhustikuga hoo sisse saanud ning kujunenud armastatud kontserdi- ja kohtumispaigaks. Arhitektuurivõistluse läbiviimine on andnud hea tulemuse ka väiksemate hoonete ja objektide, aga ka (linna)maastikuarhitektuuri puhul, mälestusmärkidest parkide ja valgustuslahendusteni. Heaks näiteks on kommunismiohvrite memoriaal, mis valmis 2018. aastal. Kultuuriministeeriumi investeeringutoetuste puhul kehtib üldjuhul arhitektuurivõistluse läbiviimise nõue, sest tegemist on avalikes huvides teostatavate projektide ja avaliku raha kasutamisega. Oleme riigi ja kitsamalt avaliku sektori vaates seadnud eesmärgiks, et kõik uued ühiskondlikud hooned projekteeritakse avaliku arhitektuurivõistlusega ning vähempakkumise hankeid nende puhul enam läbi ei viida. Nii korraldataksegi Eestis riigihangete seaduse (RHS) tähenduses ideekonkursse, et leida võistlusülesandele parim ruumiline lahendus. Ideekonkursi korraldamisel järgitakse arhitektuurivõistluste head tava, arvestades riigihanke eripära. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Ideekonkursi eesmärk on selgitada välja parim pakkumine, mis määratakse kindlaks tellija lähteülesande alusel konkursi korraldaja seatud tingimuste kohaselt. Oluline on pöörata erilist tähelepanu lähteülesande läbimõeldusele. Kehtiv riigihangete seadus pakub raamistiku ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks ning Kultuuriministeerium teeb jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga – ja Riigi Kinnisvara ASiga parima projekteerimispraktika elluviimisel, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel. Kultuuriministeerium peab oluliseks, et projekteerimisprotsess oleks arusaadav kõigile osapooltele, nii tellijale kui ka töövõtjale. Seetõttu on Kultuuriministeerium valmis kõigile asutustele, kel on ees mõne olulise avaliku hoone või objekti (uus)arendus, andma nõu projekteerimisprotsessi kohta, et tagada hea tava kohane projekteerimine. Lähteülesande sõnastamisel tuleb muu hulgas arvestada kvaliteetse ruumi põhialustega, mille sõnastas 2019. aastal ministeeriumideülene ruumiloome töörühm ning mis on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel ja lisatud käesolevale kirjale. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sidumine arendustegevuse eesmärkide ja projekteerimise lähteülesandega aitab tagada tulemuse läbimõeldust ja kvaliteeti. Arhitektuurikonkursi korraldamine on järeleproovitud viis nii uusehitise tellimisel, juurdeehituse rajamisel kui ka olemasoleva hoone ümberehitamisel. Kui hoone on muinsuskaitse all või asub muinsuskaitsealal, kehtivad sellele kõrgemad nõudmised, muudatused peavad olema põhjalikult läbikaalutud ja eeskujuks teistele ajaloolistele hoonetele. Hea lahendus arvestab ajaloolise kontekstiga ning toob olemasolevad väärtused ja pärandi erinevad tähenduskihid esile. Ka uue ja vana sidumine võib anda väga häid tulemusi. Näitena võib tuua Haapsalu piiskopilinnuse või Kunstiakadeemia hoone Tallinnas. Mõlemal juhul leiti parim lahendus arhitektuurivõistluse teel. Lõpplahendusega on rahul tellija ja see on pälvinud tunnustust nii muinsuskaitsjatelt kui ka arhitektidelt. Ühtlasi juhime tähelepanu, et arenduste puhul tuleb arvestada ka erivajadusega inimeste ligipääsetavusega füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele. Ligipääsu loomise eelduseks on see, et hoones, sündmusel, teenuse juures või info edastamisel on arvesse võetud erinevate inimeste vajadusi. Riigikantselei juurde on 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm, kuhu kuuluvad muu hulgas mitmed Kultuuriministeeriumi ametnikud, kelle poole võib ligipääsetavuse küsimuste nõustamiseks pöörduda. Lisaks, Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus, mille alusel tuleb avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil iga avaliku otstarbega hoone ehitamisel või renoveerimisel tellida kunstiteos. Seaduse rakendamise kohta leiab infot Kultuuriministeeriumi veebilehelt. Kokkuvõttes anname käesoleva kirjaga märku, et oleme valmis teid aitama arendustegevuste projekteerimisprotsessi ja kunstiteose tellimise kavandamisel. Julgustame teid projekteerimisprotsessi nõustamiseks pöörduma arhitektuuri- ja disaininõuniku Veronika Valk-Siska ([email protected], 628 2207), kunstiteose tellimises kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre ([email protected], 628 2242) ja pärandiküsimustes muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese ([email protected], 628 2381) poole, lisaks varahaldusnõuniku Monika Kuntseli ([email protected], 628 2265) poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hillar Sein kunstide asekantsler Lisa: Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted 3 lehel Veronika Valk-Siska 628 2207 [email protected]