dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. veebruar 2020
Viit
1-12/441-1
Registreeritud
18. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Mati Kaalep
Lahendamise tähtaeg
19. märts 2020

Failid

  • 📎1-1-14-122-8_-_SOTK_arvamus.asice114 KB

Sisu (failidest)

Aadu Must Teie 22.01.2020 nr 1-1/14-122/2 Riigikogu kultuurikomisjon Meie .02.2020 nr 1-1/14-122/8 Arvamus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 122 SE kohta Austatud kultuurikomisjon Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tulenevalt Teie 21.01.2020 saadetud kirjast Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) komisjoni 11.02.2020 istungil. Komisjoni istungil osalesid eelnõu algataja, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusringhäälingu esindaja ning Eesti Puuetega Inimeste Koda esindas Eesti Kurtide Liidu esindaja viipetõlgi vahendusel. Viipekeelt kasutab küll väike osa Eesti elanikkonnast, kuid viipekeel on selle kogukonna võimalus suhelda välismaailmaga ja teha ennast seeläbi kuuldavaks ja nähtavaks. Eesti Rahvusringhäälingu teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavaks tegemine on oluline samm viipekeelt kasutavate isikute jaoks. Eesti Rahvusringhäälingu esindaja kinnitas valitsuse arvamuses toodud seisukohta, et Eesti Rahvusringhäälingul puudub tehnoloogia, mille abil saate vaataja saab valida otseetris viipekeeletõlke. Hetkel saab kaablioperaatori kaudu valida vaid subtiitreid. Selleks, et pakkuda viipekeeletõlkega saadet tuleb saade monteerida, viipamine komponeeritakse saatesse hiljem juurde, st igakordselt toimub saate ülemonteerimine. Tehnilised võimalused seavad piirid. Komisjoni istungil toodi välja, et Eesti Rahvusringhäälingul on tehnika arendamiseks on vaja rahalisi vahendeid, mis kataksid piisava andmesidemahuga kanali ülevalpidamise (umbes 300.000 EUR aastas). Eelnevale lisanduvad kulud tõlkidele, saadete toimetamisele jms. Murekohana tõusetus viipekeeletõlkide arv, kes suudaksid katta jooksvalt saadete tõlkimise reaalajas. Komisjonid liikmed leidsid, et Eesti Rahvusringhääling on kanal, mis peaks jõudma võimalikult laia elanikkonnani. Sotsiaalkomisjon toetab eelnõus nr 122 SE toodud sihtrühmale kanali originaalsaadetele ligipääsu võimaldamist ning rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve läbirääkimistel, et võimaldada teenuse käivitamist hiljemalt 2021. aastal. 2 Lisaks soovivad komisjoni liikmed juhtida tähelepanu laiemalt asjaolule, et meediateenuste seaduse § 60 kohaselt peavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad iga aasta 15.veebruariks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabe oma pakutavate teenuste kättesaadavaks tegemise kohta nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, tulenevalt sama seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele. Kuigi eelnõu nr 122 SE puudutab vaid avalik-õiguslikku kanalit, tuleks ka erakanalitelt nõuda suuremat pingutust nägemis- ja kuulmispuudega inimestele ligipääsetavuse tagamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Esimees Teadmiseks: Eesti Puuetega Inimeste Koda Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling 631 6495 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel