Kiri

Eesti Vabariigi Riigikogu sotsiaalkomisjon Eesti Vabariigi valitsus Eesti Vabariigi sotsiaalministeerium 17.02.2020 PÖÖRDUMINE Seoses 17.02.2020 Eesti Päevalehes ilmunud artikliga ja sellega seonduva asendushoolduse rahastuse eraldistega kohalikele omavalitsustele , teeb MTÜ Igale Lapsele Pere alljärgneva pöördumise. Esmalt soovime tänada Eesti Vabariigi valitsust ja sotsiaalministeeriumi, kelle töö tulemusena on riigi eelarvest eraldatud summad asendushooldusele paigutatud lastele võrdsustumas ja rahastus asendushoolduse erinevate vormide jaoks kohalike omavalitsuste eelarvesse laekumas. Loomulikult teame, et katkiste hingedega laste rehabiliteerimine ühiskonda on palju kallim kui lapse kasvatamine ja hooldamine oma sünniperekonnas, samuti kallim kui ennetustöö. Kahjuks oleme olukorras, kus meie riigis on siiski märkimisväärne arv juba oma sünniperekonnast eraldatud lapsi ja riigil lasub vastutus nende ülalpidamise, aga ka ühiskon na sobilikeks kodanikeks kasvamise eest. Tunnustame valitsust ja sotsiaalministeeriumi selle mõistmise eest ja vajalikus suunas õigete sammude tegemise eest. Tunnustame ka riigi suunda perepõhise hoolduse osatähtsuse tõstmisel, milleks hetkel püütakse erinevaid programme, meetmeid ja võimalusi rakendada. Samuti soovime tunnustada lastekaitsetöötajaid, kes kõige lähemal reaalsetele olukordadele teevad oma tööd ja pingutavad selle miinimumrahastuse raames, milles nemad saavad tegutseda ja otsuseid langetada, olles samas kõige lähemal vajadustele ja juhtumitele. Soovime tänada eriti antud artiklis kirjeldatud juhtumiga tegelevat lastekaitsetöötajat Heli Tuulikut, kes on oma volituste piires teinud kõik vajaliku äärmise täpsuse, kohusetundlikkuse ja püüdega tegutseda lapse parimates huvides, toetades nii last kui lapse uut hooldusperet. Samas jää vad ka tema volituste piirid väikseks, kui on vaja teha lapse jaoks veel spetsiifilisemaid otsuseid, mis puudutavad juba olemasolevat! rahastust. Küsimus pole isegi rahastuse puuduses vaid pigem selle kasutamise volitustes töötaja poolt, kes olukorda ise kõige paremini tunneb. Meie murekohad sei s nevad esmalt jätkusuutliku tugisüsteemi puudumises peredele, kes kasvatavad või on valmis kasvatama vanemliku hooleta jäänud lapsi. Eesti Vabariigis pole veel tegelikult läbi viidud läbimõeldud asendushoolduse reformi, mille alused seisaksid väärtus-, teadus-, ja vajaduspõhistel uuringutel ja taustaressurssidel. Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede arengukava 2012 – 2020“ 3. strateegilise eesmärgi meede 3.3 on sõnastatud järgmiselt: „inimeste vajadustest lähtuvate efektiivsete sekkumiste pakkumine ja arendamine”. Meetme all kirjeldatakse vajaduspõhise teenustevõrgu arendamist. Meetme tegevussuund 3.3.5 on vanemliku hoolitsuseta lastele peresarnase ja igakülgset arengut soodustava elukeskkonna võimaldamine, mille üks alapunkt on: Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele nii eel- kui järelteenuseid hõlmava tugisüsteemi väljatöötamine. “..Et suurendada perepõhist asendushooldust pakkuvate isikute ja perede arvu, tuleb arendada olemasolevat asendushoolduse süsteemi, rakendada ühiskonnas laialdast teavitustööd ning tagada vajalikud toetavad eel- ja järelteenused hooldus-, eestkoste- ning lapsendajaperedele ..” (Sotsiaalministeerium, 2011) . Meetme sõnastusest lähtuvalt peab ka selle teenustevaldkonna tugisüsteem olema välja töötatud vajadustest lähtuvalt. Ühe tegevusena nägi laste ja perede arengukava ette kogu asendushoolduse süsteemi hõlmava kontseptsioonidokumendi väljatöötamise, mis oleks aluseks asendushoolduse valdkonna terviklikule arendamisele. 2013.a. koostatud asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüsis on öeldud: “.. Analüüsida , kuivõrd Eesti tänases hoolekande ja asendushoolduse süsteemis pakutavad lühi- ja pikaajalised teenused vastavad perede ja laste vajadustele , kelle puhul on risk perekonnast eraldamisele või kes on juba perekonnast eraldatud . Kirjeldada analüüsile tuginevalt täiendavate ja/ või alternatiivsete teenuste arendusvajadus..”. (Sotsiaalministeerium, 2013) 2014.a. on sama tegevussuuna raames koostatud asendushoolduse poliitika roheline raamat, mis koondab ettepanekuid asendushoolduse valdkonna terviklikuks arenguks. Samas kirjeldab see dokument pigem korralduslikku poolt ja erinevaid asendushoolduse vorme. Kuigi üheks ettepanekuks on ka selles raamdokumendis perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamisel peredele vajaliku ettevalmistuse ja tugiteenuste tagamine , samuti asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks tugiteenuste arendamine ja osutamine perepõhise asendushoolduse pakkujatele, ei ole tänaseks Eestis sellekohaseid uuringuid teostatud, mis tooks välja perepõhise asendushoolduse (hooldusperede) senised kogemused ja vajadused, mille alusel välja töötada perede hooldusvõimekust toetav, arendav ja tugevdav süsteem. Tugiteenuste arendamiseks vajalike uuringute läbiviimise vajadust antud dokument ei rõhuta. “..Ühekordse ettevalmistuse kõrval vajavad hooldus- ja lapsendajapered aga nõu ja tug e ka lapse perre saabumise või lapsendamise järgselt. Ebakindlust võivad tekitada nii lapse erivajadused, sh näiteks bioloogiliste vanemate sõltuvusprobleemidest tingitud terviseprobleemid, kiindumushäired, käitumisprobleemid, kohanemisraskused; samuti suhtlemine bioloogiliste vanemate ja mujal elavate õdede-vendadega, lapse päritolu ja asendushooldusele sattumise põhjuste selgitamine jne. Nii ei pruugi ühekordne ettevalmistav koolitus olla piisav, et tagada tegelikult perele püsivalt vajalikud oskusteadmised oma rolliga toimetulekuks ja lapse vajaduste rahuldamiseks ..”. (Sotsiaalministeerium, 2014.) “..Eestis puudub ühtsetel alustel toimiv ja järjepidev tugisüsteem peredele, kes kasvatavad vanemliku hoolitsuseta jäänud last” (Sotsiaalministeerium, 2014). “Kuna teenuste arendamisel, pakkumisel ja rahastamisel on seni lähtutud eeskätt lapsendajaperede vajadustest, tuleb koos perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamisega ja kvaliteedi parandamisega laiendada tugiteenuste pakkumist senisest enam ka hooldusperedele ning vajadusel ja võimalusel ka eestkosteperedele . Vastavate tugiteenuste pakkumist perekonnas hooldajatele hakkab alates 2015. aastast Euroopa Sotsiaalfondi rahalisel toel korraldama Sotsiaalkindlustusamet..”. (Sotsiaalministeerium, 2014.) Tervise Arengu Instituudis sihtrühmadele suunatud teavitustegevuste väljatöötamise raames viidi läbi asendushoolduseteemaline elanikkonna uuring , mille eesmärk oli selgitada välja elanike teadlikkus hoolduspere vanemaks olemise tingimustest, hoiakuid hooldusperede suhtes ja valmidust hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta. Uuringus on muuhulgas märgitud: “… samuti uuriti, kas inimese hinnangul pakub riik asendusperele täna vajalikku ja igakülgset tuge . Küsitletutest 35% nõustus, et riik seda täna teeb (sealjuures 8% vastas: „jah, kindlasti“ ning 27%: „pigem jah“) ning 26% arvas, et riik täna asendusperele vajalikku ja igakülgset tuge ei paku, sealjuures 19% vastas „pigem ei“ ning 6% „kindlasti mitte“. Selget arvamust ei omanud antud küsimuses 39% vastajatest“. (Tervise Arengu Instituut, 2017) Asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks ja asendushoolduse tugi- ja järelhooldusteenuste arendamiseks kutsuti ellu meede „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“, mis on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist. Tervise Arengu Instituut (TAI), mis on Sotsiaalministeeriumi allüksus, on oma kodulehel meetme kirjelduses välja toonud, et tegevuste raames analüüsitakse esmalt sihtrühma vajadusi . Konkreetsetest vajaduste analüüsiks läbiviidud uuringutest avalik info puudub. Täna, kui me oleme astu nud aastasse 2020, mil lõpeb kehtiv laste ja perede arengukava periood, ei ole nii arengukava 3. strateegilise eesmärgi asendushooldust puudutavate meetmete all olevad tegevused, mis puudutavad tugisüsteemi väljatöötamist, ellu viidud ega ka TAI tegevuste raames uuritud ega analüüsitud hooldusvanemate seniseid kogemusi ja vajadusi peres hooldatavate laste heaolu ja turvalisuse maksimeerimiseks, mis aitab nende traumakogemust ja kiindumussuhte häireid tervendada ja laste arengule positiivne suund anda ning mis oleks aluseks vajaduspõhise tugiteenuste võrgu väljatöötamiseks. Hetkel antud valdkonnas riiklike teenuste pakkumisel tuginetakse üksnes ESF rahastusele ja riigil puudub selge nägemus, kuidas Euroopa Sotsiaalfondi projektiperioodi lõppedes tagada kasvõi olemasolevate teenuste jätkusuutlikkus. Eelnevalt on juba mainitud, et Eestis puuduvad varasemad uuringud hooldusvanemaid toetavate teenuste sisu vajaduse kohta, mis lähtuks perede senisest kogemusest ja vajadustest. Siinkohal on mõeldud perede kogemusi ja vajadusi peres hooldusel oleva lapse heaolu tagamisel, tunnetatud turvalisuse maksimeerimisel, ülevoolavate emotsioonide ja käitumismustrite ümberkujundamisel, samal ajal enese eest teadlikult hoolitsedes. Lapsendajaperede vajadusi arvestades koostas MTÜ Oma Pere 2011. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel “Lapsendamise eelsete ja järgsete teenuste arendamise kontseptsiooni”. Kontseptsioonis tuuakse välja spetsiifilise koolituse (ettevalmistuse) ning tugisüsteemide puudumine , et tulla toime problemaatiliste kasvatusolukordadega (MTÜ Oma Pere, 2011). 2009. aasta 26. juuni Riigikontrolli aruanne Riigikogule toob välja: “.. Eestis on hooldusperesid vähe uuritud , usaldusväärsed võrdlused asenduskodudes ja hooldusperes kasvanud laste edasise käekäigu kohta puuduvad. Välisriikides korraldatud uuringud pooldavad selgelt peres kasvamist ja peavad rühmahooldust ehk Eesti mõistes asenduskodu halvemaks kasvukeskkonnaks..”. (Riigikontrolli aruanne, 2009) “..Mitmetes riikides on peres hooldamise teenust arendatud juba mitmekümneid aastaid ja praeguseks jõutud tõdemusele, et kuna üha enam jõuavad ka probleemsed lapsed hooldusperedesse, siis on vaja koolitada professionaalseid hooldusperesid..” (Riigikontrolli aruanne, 2009) “Riigikontrolli hinnangul on riigi lastehoolekande arengut käsitlevad alusdokumendid ja nende rakendamine tasakaalust väljas. Riik on aktiivselt tegelenud asenduskoduteenuse parandamisega, piisavalt aga ei ole tähelepanu pööratud perekonnas hooldamise teenuse arendamisele ja leviku soodustamisele.” (Riigikontrolli aruanne, 2009) “..Kohalike omavalitsuste hinnangul takistavad lapse võtmist hooldusperre järgmised põhjused: ….paljud kardavad võtta vastutust võõra lapse eest…. samuti vajavad pered nõustamist, et tulla toime võimalike probleemidega. ” (Riigikontrolli aruanne, 2009) “..Riigikontroll leiab, et perekonnas hooldamise nõuded on vajalikud, kuid hooldusperedele ei ole loodud piisavat tugisüsteemi ja täiendkoolitusi pakutakse harva. Samuti on üldine teadlikkus sellisest võimalusest vähene…” (Riigikontrolli aruanne, 2009) Kõik eelpool väljatoodud tööd ja dokumendid kannavad küll poliitikakujunduslikku tähtsust kuid toovad välja väiteid ja sageli loosungina kõlavaid eesmärke, millele ei ole Eestis uurimustulemustele põhinevat alust. Sageli on alusdokumentides toodud väited küll oma olemuselt õiged, kasutatud on Euroopa ja mujalt maailmast toodud praktikate ja teadmiste näiteid ja kaasaegsetel teadmistel põhinevaid hoiakuid, aga ometi ei ole need kinnistatud teadmisel, mis tuleneb meie enda keskkonna vajaduste uuringust. Samal ajal kui Eestis puuduvad uurimused hooldusperede tugiteenuste ja üldise toetamise sisulise vajaduse osas, on arenenud riikide tugiorganisatsioonide, valitsuste, regionaalsete ametkondade, uuringuorganisatsioonide jms poolt koostatud hulgaliselt analüüse, läbiviidud uuringuid ja teadusartikleid hooldusperedele ( foster families – ingl.k ) pakutavate ja väljatöötatud teenuste vajadusest, perede vajadustest ja laste, kes hooldusperedes kasvavad, vajadustest, millele rajanedes hooldusvanemate tugisüsteem on üles ehitatud. National Resource Centre for Diligent recruitment (USA) tõi välja kuus peamist põhjust, miks on oluline osutada hooldusperedele tugiteenuseid: Tugiteenused aitavad adresseerida erinevaid laste vajadusi, kes kas on või on olnud hooldusel väljaspool oma bioloogilist perekonda. Tugiteenuste tagamine peale lapse paigutust hooldusperre aitab laste hoolekandesüsteemil paremini värvata hooldusperesid. Tugiteenused aitavad perekondadel tagada paremini laste ja noorte vajaduste täitmist, kaasa arvatud paigutuse stabiilsust ja püsivust. Toetus aitab perekondadel koos püsida ja parandab hoolduspere toimimist. Tugiteenused tõstavad laste hoolekande süsteemi võimet säilitada kasuperede ressurssi. Tugiteenuste tagamine aitab laste hoolekandesüsteemi juhtidel suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja vastutustundlikkust. ( AdoptUS Kids , 2016.) Sama agentuuri poolt 2015.a. läbiviidud põhjalik uuring näitas, et tugiteenused aitavad lastel ühelt poolt rasketest lapsepõlve kogemustest tungitud väljakutsetega toime tulla ja teisalt toetada perekondi nende väljakutsetega, mis jäävad, kas toime tulla või nende mõju vähendada. Samas dokumendis tuuakse välja, et uute teenuste või tugiprogrammi juurutamine ei ole lihtne. Programme ei ole võimalik lihtsalt tuua kusagile kogukonda sisse ja neid ellu viia nii nagu nad kusagil mujal töötavad. Selle asemel peavad muutuste vahendajad väga hoolikaid samme planeerima, tagamaks et isegi kusagil mujal tõhusaks osutunud protsesside edu uues kohas kordub. ( AdoptUS Kids , 2015.) Varasemad uuringud välisriikides on näidanud, et pered, kes on võimelised tuvastama ja propageerima endale vajalikke teenuseid ja toetust, on oma hooldusvanema rolli elluviimisel rahulolevamad; laste vajadused on paremini kaardistatud, samuti on hinnatud riskid, millega hoolduspered võivad silmitsi seista. Näiteks Austraalias läbi viidud asendushoolduse reformi käigus on välja toodud, et varane, õigeaegne ja vajadustele vastav toetus igasugusel paigutuse vormil on kriitilise tähtsusega tegur. Uuringud on näidanud seal, et hooldusvanemad ise on toonud välja oma hoole all olevate laste vajadusi, millele tuginedes ka vajab hoolduspere ja seal kasvav laps teenuseid. Seega tuuakse välja Austraalia hooldusperede reformi uut mudelit kujundades, et üks kõige olulisem teema hooldusvanematele on asjakohaste teenuste kättesaadavus, mis võimaldab parima hoolduspraktika teostamist. ( McHugh , M., Pell, A., 2013.) 2018. aastal kogus The Fostering Network Suurbritannias hooldusvanemate arvamusi riikliku uuringu kaudu, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant, et teada saada, milliseid võtmeküsimused käsitlemist vajavad. Kaks kolmandikku Suurbritannias asendushooldusele paigutatud lastest kasvavad hooldusperedes. See tähendab, et hooldatavate laste arenguliste tulemuste parandamine peab algama hooldusvanematele antava praktilise ja finantsilise toetuse parandamisega, kellel on laste elu muutmisel esmatähtis roll . ( Lawson , K., Cann , R. 2019.) (eelpooltoodud väljavõtted on Jane Snaith magistritöö projektist, mis valmib kevad 2020) Teiseks murekohaks, mis nõuab laiemat poliitilist arutelu, on lastekaitsesüsteemi riiklik korraldus. Tänasel päeval, Eesti suuruse riigi administratiivkorralduses , on vajalik läbi vaadata riigi prioriteedid rahvastiku küsimustes. Lastekaitsetöö korraldus kohaliku omavalitsuse ülesandena ei ole ennast tõestanud lapse parimates huvides tegutsemisena la ste võrdse kohtlemise printsiipidel. O leme seisukohal, et lastekaitsetöö nn „riigistamine“, ehk korralduse toomine riiklikku alluvusse tagaks lastekaits etöötajate võrdsetel alustel tööle asumise, toetuse, supervisiooni ja juhtumikorralduse. Samuti annab see lastekaitsele sõltumatuse kohalikul tasandil toimuvast, seega ka paremad alused üle Eesti laste võrdsemaks kohtlemiseks. Väited erinevatelt osapooltelt, et „riigistamine“ vähendab kohaliku tasandi mõistmist, ei ole tõesed – lastekaitse jääb endiselt tegutsema ja töötama kohalikul tasandil, muut ub alluvustase ja töökorralduse koordineerimise ühtsus. Tänasel päeval on Eesti Vabariigis isegi selleks juba alused ja struktuur olemas – sotsiaalkindlustusameti näol, kus hetkel otsekui dubleerivalt tegutseb lastekai ts eosakond, samas omamata reaalset jõudu sekkumiseks või mingi juhtumi lahendamiseks. Riigiaparaadi halduskulude vähendamiseks on selline ühildamine ka üks võimalustest. Kohaliku omavali ts use autonoomsus on vajalik, aga seda teemadel, mis puudutavad kohalikku tasandit. Eesti riigi rahvastik on kogu riigi eksisteerimise üks alustalasid, seega rahvastiku teemad, mis saavad alguse lastest, pea vad olema pigem rohkem riiklikult koordineeritud ja ellu viidud. Lugupidamisega MTÜ Igale Lapsele Pere juhatuse nimel Jane Snaith (tel 50 41330 [email protected] )