Kiri

Mailis Reps Teie 05.02.2020 nr 8-1/20/497 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 17.02.2020 nr 1-12/358-2 „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku kooskõlastamine Kooskõlastame „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku“ eelnõu allolevate märkustega. Eesti keele kui teise keele õpet korraldavad praegu viis ministeeriumi mitme riikliku arengukava ja 32 tegevuse kaudu. Ministeeriumide läbiviidavatel keeletegevustel on oma poliitikavaldkonnast lähtuvalt seatud eesmärk. Lõimumispoliitika on horisontaalne ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti riigi julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Lõimumisvaldkonna tegevused kavandatakse Kultuuriministeeriumi lõimumisprogrammis, kus täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe on olulisel kohal. Eesti keele õpe on tihedalt seotud eesti kultuuri tutvustamisega, mistõttu kultuuriteadmised ja kombed on põimitud igapäevasesse keeleõppesse. Sellest põhimõttest lähtub ka lõimumispoliitika rakendaja Integratsiooni Sihtasutus (INSA), sh eesti keele majad. Täiskasvanute eesti keele õpe on lahutamatu osa riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Rahvastik ja sidus ühiskond“, tagades kõigile inimestele eesti keele oskusega võrdsed võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskonna- kui ka kultuurielus. Palume seda seisukohta Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepanekus arvestada. Arengukava koostamise ettepanekus ei käsitleta probleemi, et eesti keele ja kirjanduse tundide arvu vähendamine üldhariduses on tinginud gümnaasiumi lõpetajate eesti keele oskuse ebapiisavuse edasiõppimiseks ning vajaduse pakkuda ülikooli esimesel kursusel täiendavat õpet selle oskuse järeleaitamiseks. Palume loodava arengukavaga probleemi käsitlemist ja lahendamist kaaluda. Samuti ei tooda dokumendis staatuse ja maine ning keelteoskuse kohta esile keelevaldkonna olulisi asutusi ja strateegilisi partnereid, näiteks Eesti Keele Instituudi ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi rolli ja neist tulenevat vajalikku poliitikat ja tegevuste toetamist. Keeletaristu osa all on partnerasutuste võrgustikku käsitletud liiga kitsalt. Kultuuriasutuste olulisus ega roll keele ja identiteedi kandja ja arendajana ei tule esile. Palume dokumenti täiendada. Arengukava koostamise ettepanekust on puudu eesti keele eripärade – murdekeelte (murrakute) – temaatika, mida loetakse eesti keele rikkuseks ja mille elushoidmine on oluline vaimse kultuuripärandi valguses. Palume see lisada. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu punktist nr 2 on välja jäänud Kultuuriministeerium, kes peaks olema eesti keele arengukava väljatöötamises osalev asutus vastavalt arengukava väljatöötamise ettepaneku eelnõule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 628 2255 [email protected]