Vastus pöördumisele

IT strateegilised suunad 2020-2024 Indrek Reimand CIO Kultuuriministeerium Strateegia ülesehitus 2018-2024 on kontrollitud ja standardiseeritud lahendustele ning uuele kvaliteeditasemele ülemineku periood 01 KULTUURI- 02 OLULISEMAD 03 IT VALITSEMISALA 04 STRATEEGILISED 05 VALDKONDADE MINISTEERIUMI IT ARENGUD IT HETKEOLUKORD SUUNAD ehk PLANEERITUD VALITSEMISALA VALITSEMISALAS tulevikuvaade ARENDUSPROJEKTID Ülevaade IT Ülevaade olulisematest Ülevaade IT Ülevaade peamistest Ülevaade arendusprojektide valitsemisala arengutest, mis on juhtimisprotsessidest, strateegilistest portfellist, teekaardist ja organisatoorsest toimunud KuM ja selle juhtimisobjektidest ja suundadest IT arendusprojektide sisust sh struktuurist ja valitsemisala asutuste seotud kuludest hetke valitsemisalas aastateks innovatsiooniprojekti. strateegilistest IT-s alates 2014-ndast olukorras. 2018-2024. initsiatiividest, mille aastast. järgi IT valitsemine joondub. 5,33 M € • Riistvara soetus ja hooldus: 1,36M, Riistvara ja tarkvara rent/majuts: 288 tuhat, Arendus ja muud kulud: 816 tuhat. ATK teenus 2.88 M • IKT personaali arv asutustes: 109 inimest neist 70 ERR  0 1 K U L T U U R I M I N I S T E E R I U M I V A L I T S E M I S A L A VALITSEMISALA STRUKTUUR Valitsusasutused SihtasutusedSA Eesti Tervishoiu Muuseum Valitsemisala arengule seab Kultuuriministeeriumi SA Eesti Kontsert SA Eesti Vabaõhumuuseum arengukava eesmärgi: Tugitegevused toetavad Kultuuriministeerium SA Haapsalu ja Läänemaa SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor Muuseumid tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamist SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Muinsuskaitseamet SA Narva Muuseum läbi valitsemisala tegevuste kvaliteedi ja SA Eesti Filmi Instituut SA Virumaa Muuseumid SA Hiiumaa Muuseumid ressursitõhususe kasvu. Riigiasutus SA Pärnu Muuseum SA Eesti Draamateater SA Eesti Meremuuseum Rahvakultuuri Keskus SA Endla Teater SA A.H.Tammsaare Muuseum Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette seoses Vargamäel Võru Instituut SA NUKU SA Rakvere Teatrimaja SA Eesti Spordi- ja infotehnoloogiaga mitmeid tegevusi. Protsesside Eesti Hoiuraamatukogu SA Kuressaare Teater Olümpiamuuseum parendamiseks ja optimeerimiseks kasutatakse SA Teater Vanemuine SA Eesti Kunstimuuseum Eesti Lastekirjanduse Keskus SA Ugala Teater SA Saaremaa Muuseum tehnoloogiat. et senisest paremini ja sujuvamalt SA Vanalinna Teatrimaja Harjumaa Muuseum Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teenuseid pakkuda. SA Vene Teater Integratsiooni Sihtasutus SA Tartu Jaani Kirik Eesti Ajaloomuuseum SA Narva Aleksandri Kirik Ministeerium on üle läinud tegevuspõhisele Eesti Arhitektuurimuuseum SA Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Kultuurileht juhtimisele kaardistades teenused ning määrates Eesti Rahva Muuseum SA Tehvandi Spordikeskus SA UNESCO Eesti Rahvuslik Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Komisjon igale äriteenuse omanikule teenuse kvaliteedi eest Rannarootsi Muuseum vastutaja. Tartu Kunstimuuseum Vana-Võromaa muuseumid (Võru Instituudi Avalik-õiguslik juriidiline isik muuseumiosakond) Infohalduse osas on suund võetud asutuste IT Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Eesti Rahvusringhääling Viljandi Muuseum Rahvusooper Estonia valitsemise küpsuse tõstmisele, mida toetatakse Eesti Rahvusraamatukogu baas, standard ja professionaalsete teenustega. Asutuste tehnoloogia kihti arendatakse tihedas Eesti Kultuurkapital seoses asutuse avalike teenustega. IT eelarve jagune- mine Kogu valitsemisala IT eelarve jagunemine kulude lõikes Kontrollitud keskse teenuse detailsem eelarve vaade 2020 Kõige detailsem ülevaade eelarveliselt on konsolideeritud teenustest. Näide Võru Insituudi teenuspõhisest kesksest IT eelarvest 2020 “A BUDGET IS TELLING YOUR MONEY WHERE TO GO INSTEAD OF WONDERING WHERE IT W E N T. ” Dave Ramsey 01 KULTUURI- MINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade valitsemisala organisatoorsest struktuurist ja strateegilistest initsiatiividest, mille järgi IT valitsemine joondub.  EESMÄRGID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISE STRUKTUUR Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Eesmärgi saavutamiseks tegeleb valitsemisala järgnevate valdkondade väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamisega: Eesti kultuur, rikkalik pärand, kultuuriline mitmekesisus, sportlikud eluviisid, toetatakse professionaalset ja tugitegevust loomevaldkonnas. LÕI M U M I N E K U LT U U R SPORT Eesti ühiskond on Kujundada loovust väärtustav Liikumisel ja spordil on lõimunud ja sotsiaalselt ühiskond, hoides ja edendades oluline ning kasvav roll sidus, erineva keele- ja eesti rahvuslikku identiteeti, eestimaalaste elujõu kultuuritaustaga inimesed uurides, talletades ja kandes edendamisel, osalevad aktiivselt edasi kultuurimälu ning luues elukeskkonna rikkuse ühiskonnaelus ja jagavad soodsad tingimused elujõulise, loomisel ja eesti riigi hea demokraatlikke väärtusi. avatud ja mitmekesise maine kujundamisel. kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.  E E S T I O N E U R O O PA K U LT U U R I T A R B I J AT E TO P V I I E S 1 ,1 M I L J O N I T 2 ,0 M I L J ON I T 3,3 MILJONIT teatrikülastust kontsertikülastust muuseumikülastust 10MILJONIT 130 000 raamatulaenutust harrastajaid spordiklubides Suurim kliendikontaktide hulk avalikus sektoris Kultuuritarbimise järgi on Eesti üks juhtivaid riike Euroopas. Meie 1,3 miljonit elanikku teeb aastas umbes 3,3 miljonit muuseumikülastust, 3,1 miljonit kinokülastust, 2 miljonit kontserdikülastust ja 1,2 miljonit teatrikülastust. 10m 3,5m 3,1m 2m 1,1m 320m raamatulaenutust muuseumikülastust kinokülastust kontserti külastust teatrikülastust ERRi sisu tarbimist aastas aastas aastas aastas aastas aastas 2017. aastal oli nii muuseumi- kui ka kinokülastuste arv esimest korda üle 3,5 miljoni. Teatris käidi üle 1,1 miljoni korra. Trükitud ilukirjandusteoste nimetuste arv – 1173 raamatut – püstitas 2017. aastal uue rekordi. Rahvaraamatukogude lugejate arv on pärast kümmekond aastat kestnud vähenemist stabiliseerunud 353 500 lugeja juures. Eesti muuseumivõrgustik Muuseumide missioon on hoida kultuuri ajalist pidevust ja olla minevikukogemuse siduja tulevikuga. Viimase 12 kuu muuseumikülastajate osakaal kogu 15+ elanikkonnast on 60%. Muuseumikülastuse potentsiaali võib pidada kõrgeks: 35% eestimaalastest plaanib muuseumikülastuste arvu võrreldes praegusega suurendada. Muuseumikülastajate osakaal elanikkonnast 60% Muuseumidega kokku puutunud ettevõtete arv 23% 1. Eestis on Euroopa Muuseumid pakuvad võimalusi saada riikidest kõige rohkem uusi teadmisi ja kogemusi 77% muuseume 100 000 elaniku kohta. Muuseumid pakuvad meeldivat vaba 73% aja veetmise võimalust Muuseumid on huvitavate näitustega 71% 3,5M 246 3,2M 8,7M 1,8K 2017. aastal käidi Koos filiaalidega on Avaandmetena Eesti muuseumides Muuseumides muuseumis veidi üle 3,5 Eestis 246 muuseumi. kättesaadavad andmed säilitatakse 8,7 miljonit töötab üle 1800 inimese. miljoni korra 3,2 miljonimuseaali museaali. kohta Allikad: Statistikaamet Eesti raamatukoguvõrgustik Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kasutajatele võrdselt tasuta kättesaadav. Raamatukogukülastajate osakaal elanikkonnast on 50%. Sobiv ja kergesti ligipääsetav asukoht 70% IGA Raamatute jm väljaannete valikut 2. hindab laialdaseks ja piisavaks 62% Eesti elanik kasutab Teenindust heaks/kõrgeks 60% raamatukogude hinnanuid teenuseid. 926 13,7M 32M 700K 2107 532 rahvaraamatukogu, Laenutuste arv kokku – Raamatukogudes on Kokku on Raamatukogudes töötab nendest 527 nii füüsilised kui kokku üle 30 miljoni raamatukogudes 700 kokku 2107 inimest. munitsipaalraamatukou, elektroonsed. raamatut, mida on 000 registreeritud 354 kooliraamatukogu võimalik avalikutl kasutajat. laenutada. Eesti saavutussport Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses. Vaatajate arvu poolest populaarsemad Spordivõistlusi külastunute osatähtsus spordialad, 2017 maakonna elanike seas, %, 2017 IGA Jalgpall 3. Korvpall 30 24 29 Eesti elanik Autosport 23 29 30 24 käib vaatamas 26 Jooksmine spordivõistlusi 26 30 34 Kergejõustik 31 25 26 22 2736 420 3221 3385 Eestis on kokku 2736 Eestis on kokku 420 Eestis on kokku 3221 Eestis on kokku 3385 registreeritud registreeritud spordiobjekti. treenerikutset. spordiorganisatsiooni. spordikooli. Allikad: Spordiregister ja Statistikaamet Turistide osakaal muuseumides Esimest korda külastati Eesti muuseume 2017. aastal veidi üle 3,5 miljoni korra. Võrreldes 2016. aastaga lisandus 50 000 muuseumikülastust. Kõige enam külastajaid jagus ootuspäraselt Harjumaale, kus käidi muuseumides 1,7 miljonit korda, järgnesid Tartumaa 900 000 ning Lääne-Virumaa 230 000 külastajaga. Välisturistide osakaal muuseumikülastajatest Välisturistide maakonniti, %, 2017 muuseumikülastused Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2659 moodustasid 35% kõigist 48 33 muuseumikülastust, 32 külastustest. Kõige suurem selle näitaja poolest oleme Euroopa oli välisturistide osa Harju- 20 22 3 3 19 muuseumide statistika organisatsiooni ja Saaremaal, kõige 22 EGMUS andmetel väiksem Rapla- ja 45 11 19 Euroopa riikide hulgas esirinnas. Järvamaal. 17 7 14 Allikas: Statistikaamet  Eesti Rahvusringhääling Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit. Loome kvaliteetset ja loominguliselt vaba ajakirjandust. Iga päev loetakse, kuulatakse või vaadatakse ERR-i Avalikud internetiteenused uudiseid eesti, vene ja inglise keeles, Üle 40% kasutab selleks mobiili. 5 raadioprogrammi 3 teleprogrammi 1 miljon 6000 80M 689 3 Inimest vaatab, Tundi televisiooni Erineva ERRi toodetud Inimest töötab ERRis, ERR on Eesti kuulab, loeb või on eestikeelseid sisu tarbimist aastas lisaks kaasab ERR sisu meeldivuselt top 3 muul moel kontsktis originaalsaateid tootmisse püsivslt ca brandide seas. (Kantar ERRi teenustega iga aastas 700 inimest muudel 2018) nädal. alustel  0 1 K U L T U U R I M I N I S T E E R I U M I V A L I T S E M I S A L A VALITSEMISALA STRUKTUUR Valitsusasutused SihtasutusedSA Eesti Tervishoiu Muuseum Valitsemisala arengule seab Kultuuriministeeriumi SA Eesti Kontsert SA Eesti Vabaõhumuuseum arengukava eesmärgi: Tugitegevused toetavad Kultuuriministeerium SA Haapsalu ja Läänemaa SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor Muuseumid tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamist SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Muinsuskaitseamet SA Narva Muuseum läbi valitsemisala tegevuste kvaliteedi ja SA Eesti Filmi Instituut SA Virumaa Muuseumid SA Hiiumaa Muuseumid ressursitõhususe kasvu. Riigiasutus SA Pärnu Muuseum SA Eesti Draamateater SA Eesti Meremuuseum Rahvakultuuri Keskus SA Endla Teater SA A.H.Tammsaare Muuseum Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette seoses Vargamäel Võru Instituut SA NUKU SA Rakvere Teatrimaja SA Eesti Spordi- ja infotehnoloogiaga mitmeid tegevusi. Protsesside Eesti Hoiuraamatukogu SA Kuressaare Teater Olümpiamuuseum parendamiseks ja optimeerimiseks kasutatakse SA Teater Vanemuine SA Eesti Kunstimuuseum Eesti Lastekirjanduse Keskus SA Ugala Teater SA Saaremaa Muuseum tehnoloogiat. et senisest paremini ja sujuvamalt SA Vanalinna Teatrimaja Harjumaa Muuseum Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teenuseid pakkuda. SA Vene Teater Integratsiooni Sihtasutus SA Tartu Jaani Kirik SA Narva Aleksandri Kirik Ministeerium on üle läinud tegevuspõhisele Eesti Ajaloomuuseum SA Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Kultuurileht juhtimisele kaardistades teenused ning määrates Eesti Arhitektuurimuuseum SA Tehvandi Spordikeskus SA UNESCO Eesti Rahvuslik Eesti Rahva Muuseum Komisjon igale äriteenuse omanikule teenuse kvaliteedi eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum vastutaja. Rannarootsi Muuseum Tartu Kunstimuuseum Avalik-õiguslik juriidiline isik Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Infohalduse osas on suund võetud asutuste IT Viljandi Muuseum Eesti Rahvusringhääling Rahvusooper Estonia valitsemise küpsuse tõstmisele, mida toetatakse Eesti Rahvusraamatukogu baas, standard ja professionaalsete teenustega. Asutuste tehnoloogia kihti arendatakse tihedas Eesti Kultuurkapital seoses asutuse avalike teenustega. 02 OLULISEMAD ARENGUD IT VALITSEMISALAS Ülevaade valitsemisala organisatoorsest struktuurist ja strateegilistest initsiatiividest, mille järgi IT valitsemine joondub. Valitsemisala tehnoloogia korrastamise tegevuskava Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Eesmärgi saavutamiseks tegeleb valitsemisala järgnevate valdkondade väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamisega. IKT rahastamine IT ja infoturbe hetkeseis, IT eelarveprotsessis, valitsemise ja juhtimise protsessipõhine juhtimine, hetkeseis, küpsuse hindamine suuremate asutuste IKT hetkeseisu zoom-in ja tegevuskavad, riigiasutuste Baasteenuste ja 2015 IT valitsemise ja juhtimise Kontrollitud ja standardiseeritud konsolideerimise arvutus ja standardteenuste ümberkorraldamine, ISKE lahendustele ning uuele lisavajaduse koostamine (BC) kontseptsiooni auditid, infoturbe teenuse re- kvaliteeditasemele ülemineku rakendamine ja IT disain periood, uue põlvkonna 2016-2017 korrastamine vastavalt riigireformi kavale tehnoloogial üleminek 2015-2016 2015 -2024 2018-2020 IT strateegiliste Uue suundade tegevuskava väärtuse loomine 2016-2024 Kultuuriministeerium alustas oma valitsemisala IT korrastamist aastal 2014, kui esimest korda kaardistati valitsemisala IKT hetkeseis ning selle põhjal koostati järgneva perioodi initsiatiivid. Kesksete 2014. aastal koostati valitsemisalale esimene IT strateegia ja seati Kultuuriministeeriumi IT valdkonna strateegilised initsiatiivid: baasteenuse • IT valitsemisala ümberkorraldamine ja uue IT juhtimismudeli kasutuselevõtt; juurutamine • • investeerimisprioriteetide määratlemine; infoturbeteenuse väljatöötamine ja rakendamine; 2017-2024 • protsessipõhise juhtimise juurutamine; • professionaalsete teenuste arendamine; • standardteenuste arendamine; • baasteenuste arendamine. Eeltoodult tulenevalt võis nimetada 2015-2019 perioodi ministeeriumi valitsemisalas iseloomustada kui eelduste loomise ja korra loomise aastaid. • Ministeeriumi IT korrastamine. 2019 aasta lõpuks on kõik teenused täisteenusena hangitud ning riist- ja tarkvara enam ei omata sh serveriruumi. • Alustatud baasteenuse välja töötamist - arvutitöökoh konsolideerimine (25 asutust 2019 aasta lõpuks). Keskmine • rahulolu 4,78. Avaandmete nõude täitmine kõikides riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes. IT juhtimise korrastamine, • Välja töötatud on keskne küberturvalisuse teenus kõikide valitsemisala asutustele. • Kõikide andmekogude puhul rakendatud ISKE. analüüsid • Keskse toetuste infosüsteemi rakendamine. • MKA äriteenuste konsolideerimine RIK-i ja RR äriteenuste konsolideerimine RMIT-i. 2014-2019 • Kõikides valdkondades läbi viidud põhiliste domeenipõhiste infosüsteemide ärianalüüsid ning muutust vajavate infosüsteemi arendusprojektide käivitamine. • Digiteerimise rakenduskava käivitamine, mille tulemus tekib avalikuks hulga digitaalset sisu. 2018-2024 on kontrollitud ja standardiseeritud lahendustele ning uuele kvaliteeditasemele ülemineku periood: • standardiseertitud teenuste kasutuselevõtt sh pilvetaristule/täisteenustele üleminekut; • kiire andmesideühenduse loomine asutustes; • andmete ja tehnoloogiate ühis- ja taaskasutamise edendamine; • avaandmed avalikustamine; • prioritiseeritult pärandi digimine ning pikaajaline säilitamine; • digitaalse transformatsiooni kultuuri juurutamine; • andmehalduse väärtustamine ja andmeanalüütika ja tehisintellekti rakenduste kasutusele võtmine; • asutusteüleselt sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine; • aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine. Kuhu me läheme? Põhistatud on IT strateegias juba määratletud initsiatiivid ja tegevused tulevaseks perioodiks 2018-2024. IT strateegilised initsiatiivid jagunevad kolme valdkonda ning on järgmised: Valitsemine • Uued ärimudelid ja reaalajas andmed • Andmeanalüütika ja tehisintellekti rakenduste kasutusele võtmine • Teenuspõhise juhtimise propageerimine • Prioritiseeritult pärandi digimine ning pikaajaline säilitamine • Jätkusuutusklike tagamiseks algatatud baasteenuste konsolideerimine Teenused • Teenuste valdkonna peamisteks initsiatiivideks on standardteenuste, äriteenuste, IT strateegilised initsiatiivid professionaalsete teenuste ja baasteenuste disainimine ja arendamine, mille eesmärgiks on ühtlustada teenuste tasemeid ning luua uut väärtust. ja täisteenusele üleminekut • Asutusteüleselt sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine • Tehisnitellekti ja uute tehnoloogiate kasutuselevütt • Andmete avalkustamine • aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine • Innovatsiooni rakendamine teenuste arendamisel, sh. Krattide arendus ja Rahvusringhäälingus IP-põhisele tootmisele üleminek. • Andmete ja tehnoloogiate ühis- ja taaskasutamise edendamine • Sandardiseertitud teenuste kasutuselevõtt sh pilvetaristule ja täisteenusele valitsemine teenused turvalisus üleminekut Turvalisus • Turvalisuse valdkonna peamisteks initsiatiivideks on infoturbe teenuse disainimine ning selle laiendamine kogu valitsemisalale; Rahvusringhäälingu kontekstis on olulised initsiatiivid KüTSiga vastavuse saavutamine ja infoturvariski haldus laiemalt. • Samuti on planeeritud teenuste edasiarendamine ja disainimine asutuse varade vaatest. Lisaks pööratakse tähelepanu kesksele võrgumonitooringule ning turvatestimistele. KULTUUR 2030 Kultuur 2030 arengukava loomise protsessi tulemusel luuakse värskendus IT strateegiale, et tagada valdkonna erinevate suundade toetamine IT ja innovatsiooni vaates. Sellega luuakse uus tase ning tehakse samm äri ja IT sünergia suurendamise suunas. IT initsiatiivid - VALITSEMINE Teenuste valdkonna peamisteks initsiatiivideks on standardteenuste, äriteenuste, professionaalsete teenuste ja baasteenuste disainimine ja arendamine, mille eesmärgiks on ühtlustada teenuste tasemeid ning luua uut väärtust. Ülevaade • Standardteenuste väljatöötamine ja konsolideerimine. IT initsiatiivid • Iga valdkonna suuremate ärianalüüside ja realisatsioonide toetamine. • Taaskasutatavate komponentide kasutuselevõtt (nt TARA, TMS jne) • Lisaks töökoha teenuste konsolideerimisele saab kaaluda muude IT teenuste konsolideerimist. • Sõltuvalt sisulistest vajadustest saab kaaluda IaaS, PaaS ja SaaS mudelite kasutamist valitsemine teenused turvalisus konsolideerimisel (nt infrastruktuuri ja serverite baasteenused). • Teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja hindamiseks on planeeritud kasutajaliidesega projektides läbi viia UX testimisi ning hoogustada teenuste kvaliteedi juhtimist Valitsemise peamiseks initsiatiivideks on IKT strateegilise planeerimise korrastamine ning keskne koordineerimine. IT initsiatiivid - TEENUSED Teenuste valdkonna peamisteks initsiatiivideks on standardteenuste, äriteenuste, professionaalsete teenuste ja baasteenuste disainimine ja arendamine, mille eesmärgiks on ühtlustada teenuste tasemeid ning luua uut väärtust. Ülevaade • Standardteenuste väljatöötamine ja konsolideerimine. IT initsiatiivid • Esimeste aastate prioriteetideks oli iga valdkonna suuremate ärianalüüside ja realisatsioonide toetamine. • Lisaks töökoha teenuste konsolideerimisele saab kaaluda muude IT teenuste konsolideerimist. Sõltuvalt sisulistest vajadustest saab kaaluda IaaS, PaaS ja SaaS mudelite kasutamist konsolideerimisel (nt infrastruktuuri ja serverite baasteenused). valitsemine teenused turvalisus • Teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja hindamiseks on planeeritud kasutajaliidesega projektides läbi viia UX testimisi ning hoogustada teenuste kvaliteedi juhtimist. • Lisandunud on tehisintellekti suund ning keskendumine uutele ärimudelitele (sh innovatsioon) • Teadusarendustegevus kaasamine • Kultuuriministeeriumi valitsemisala Teenuste valdkonna peamisteks initsiatiivideks on standardteenuste, äriteenuste, juhtimisanalüüsi tulemusel selgub professionaalsete teenuste ja baasteenuste disainimine ja arendamine, mille eesmärgiks andmelehalduse korraldamise mudel on ühtlustada teenuste tasemeid ning luua uut väärtust. valitsemisala IT initsiatiivid - TURVALISUS Teenuste valdkonna peamisteks initsiatiivideks on standardteenuste, äriteenuste, professionaalsete teenuste ja baasteenuste disainimine ja arendamine, mille eesmärgiks on ühtlustada teenuste tasemeid ning luua uut väärtust. Ülevaade • Planeeritud on teenuste edasiarendamine ja disainimine asutuse varade vaatest. Lisaks IT initsiatiivid pööratakse tähelepanu kesksele võrgumonitooringule ning turvatestimistele. • Valisemisalas kõikides asutustes on kehtestatuid infoturbe poliitika ja infosüsteemide kasutamise kord. • Keskne infoturbeteenus on korraldatud RMIT poolt. Eraldi infoturbe inimene on ERR-is. • Asutuste liitmine turvalisse riigi andmesidevõrku. • Toimub intsidentide keskne lahendamine ja menetlemine, mis annab võimaluse asutuste valitsemine teenused turvalisus juhtidel intsidente edaspidi ennetada. • Koolitatakse 3 aasta jooksul enamus valitsemisala töötajatest, et tõsta infoturbe teadlikust, mis on turvalisuse üks alustaladest. Valitsemisalas on ca 4000 töötajat. • Turvalisuse tagamiseks on toimumas asutuste liitmine keskse arvutitöökoha teenusega. Turvalisuse valdkonna peamisteks initsiatiivideks on infoturbe teenuse disainimine ning selle laiendamine kogu valitsemisalale. 03 IT VALITSEMISALA HETKEOLUKORD Ülevaade IT juhtimisprotsessidest, juhtimisobjektidest ja seotud kuludest hetke olukorras.  I K T S T R A T E E G I L I S E D S U U N A D A A S T A T E K S 2 0 1 8 - 2 0 2 4 ÄRIARHITEKTUUR Äriarhitektuur (business architecture) ja/või avaliku sektori organisatsiooni toimimisarhitektuur kirjeldab organisatsiooni toimimist selle põhiliste protsesside kaudu. See peegeldab organisatsiooni eesmärke, strateegiaid, sidusrühmi, teenuseid ja protsesse, mille käigus tooteid ja teenuseid luuakse. Kultuuriministeeriumi valitsemisala juhtimisanalüüsi tulemusel selgub andmehalduse korraldamise mudel valitsemisalas. Hetkel vastutab ja koordineerib oma andmehaldust iga asutus ise. Andmehalduse koordinaator puudub. ARENGUKAVAD • Kultuuripoliitika põhialused • Kultuuriministeeriumi arengukava • Muud seonduvad arengukavad REGULATSIOONID VAJADUSED Andmed ja • Valitsemisala • Eesti Teenused ja infor- asutuste regulatsioonid protsessid matsioon vajadused • Euroopa Liidu regulatsioonid • Ühiskonna ja kodanike Info- vajadused Tehnoloogia süsteemid ANDMEHALDUSE HETKESEIS V A L I T S E M I S A L A H E T K E S E I S •Ministeeriumis puudub andmehaldust täitev ametikoht •Iga teenuse omanik vastutab andmehalduse elukaare eest ise •Kõikide andmekogude puhul on avalikustatud avaandmed •RIHA-s on kirjeldatud kõikide andmekogude andmete kirjeldus •Ministeeriumi juhtimisanalüüsi tulemusel võib tekkida selgus andmehalduse koordineerimise vajaduse ja korraldamise lahendus •Ministeerium panustab avaandmete avaldamisse – oleme ühed suurimad andmesettide avalikustajad 04 STRATEEGILISED SUUNAD ehk tulevikuvaade Ülevaade peamistest strateegilistest suundadest IT valitsemisalas aastateks 2018-2022. Toetatavad suunad 2019-2024 2019-2023 eelistatud rahastuse fookused Täisteenus Kratid ja andmed, Turvalisus Sündmusteenus Legacy Pooldame SaaS ja taaskasutamine Pooldame SaaS ja Asutusteüleselt Aegunud äriprotsesside, pilvetaristule pilvetaristule üleminekut sündmuspõhiste ja/või seaduste ja süsteemide Andmeanalüütika ja üleminekut (sh riigipilve) (sh riigipilve) nähtamatute teenuste väljavahetamine ja tehisintellekti rakenduste arendamine tehnoloogiliste võlgade kasutusele võtmine likvideerimine Edaspidised mõisted: Teenus – on tehing, mille käigus kantakse ühelt osapoolelt teisele mittemateriaalne kaup IT-teenus – üks organisatsiooni infotehnoloogiline Äriteenus või Äriteenused Äriteenus – on teenus, mis toetab tarbija (klient/partner) äriprotsessi ja ärieesmärkide täitmist Infosüsteem – asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem asutusteüleselt sündmuspõhiste aegunud süsteemide prioritiseeritult pärandi ja/või nähtamatute teenuste väljavahetamine ja tehnoloogiliste digimine ning pikaajaline arendamine võlgade likvideerimine säilitamine andmete ja tehnoloogiate andmeanalüütika ja standardiseertitud teenuste ühis- ja taaskasutamise tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtt sh pilvetaristule ja edendamine kasutusele võtmine täisteenusele üleminekut  EESMÄRKIDE MÕÕDIKUD AASTAKS 2024 Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. >50% >10 >300 >5 Äriteenuste tehnoloogilise Andmeanalüütika ja Kultuurivaldkonna e-teenuste Teadus ja arendustegevusega võla ja legacy vähendamine tehisintellekti rakenduste tuntus ehk kajastuste arv seotud projektide ehk kasutuselevõtmine aastas tavameedias ja innovatsiooniprojektide arv sotsiaalmeedia >80% >10 >2 >1 Teenuste keskmine rahuolu Valdkonna jaoks oluliste Valdkonda oluliselt muutvate Nähtamatud ja asutuseüleselt analüüside arv projektide arv sündmuspõhised teenused T H I S I S T H E D I G I T A L A G E TO SURVIVE IN T H E D I G I TA L WORLD BUSINESS MUST LEARN TO SEE THINGS D I F F E R E N T LY, DO THINGS D I F F E R E N T LY AND DELIVER THINGS D I F F E R E N T LY Before you know where to go, you need to understand where you are. Remember - everything about business is transforming.  I K T S T R A T E E G I L I S E D S U U N A D A A S T A T E K S 2 0 1 8 - 2 0 2 4 Teenuste haldus ja integreerimine Kultuuriministeerium on erinev teistest valitsemisaladest sellepoolest, et meil ei ole ühte suurt IT kompetentsikeskust. Lähenemisviisiks on mitmete teenusepakkujate juhtimisele ja integreerimisele keskendumine. Selle eesmärk on integreerida erinevate sisemiste ja väliste teenusepakkujate vastastikku sõltuvad teenused sujuvalt lõppteenustesse, et täita ärinõudeid. ÄRI VAJADUSED Ministeerium Asutus SIAM PAKKUMUS Kultuuriministeeriumi IT osakond Baasteenused Äriteenused Strateegia PARTNERID RIK RMIT RIA RTK ERASEKTOR K Ü B E R T U R VA L I S U S V A L I T S E M I S A L A H E T K E S E I S 2 0 2 0 • Juurutatud keskne infoturbe teenus kõikidele valitsemisala asutustele ning sõlmitud teenuslepe •SPF rakendamine meiliserverites •Asutuste ASO võrku liitmine ning võrgu monitoorimine •Kehtestatud keskne infoturbe poliitika, mille täitmise kohustuse on võtnud asutused teenusleppe sõlmimisega •Teenusleppe tulemusel on kehtestanud kõik infosüsteemide kasutamise korra •Toimub keskne töötajate ja tippjuhtide küberturvalisuse koolitused •RMIT poolt pakutakse lisateenusena asutuste äriteenustele turvateste •Juurutatud keskne intsidendihaldus  ISKE auditi tulemused - 2019 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" viidatud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi rakendamine ja ISKE auditeerimise läbiviimine on riigi asutustele kohustuslik. 2015 2015 2015 2015 94% 2019 94% 83% 2019 72% 2019 2019 ISKE ON RAKENDATUD ISKE ON RAKENDATUD ISKE ON RAKENDATUD ISKE ON RAKENDATUD Auditeeritav valdkond MUIS LLA SPR MUINAS Infosüsteemide analüüsi vastavus ISKE Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei antud. antud. antud. antud. nõuetele Tuvastati keskmiselt olulisi puuduseid Turvaklasside määramise vastavus ISKE Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei ISKE rakendamisel ja anti soovitusi antud. antud. antud. nõuetele puuduste likvideerimiseks. Tuvastati vähem olulisi puuduseid ISKE Tuvastati vähem olulisi puuduseid ISKE Rakendamisele kuuluvate turvameetmete Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei Puuduseid ei tuvastatud ja soovitusi ei rakendamisel ja anti soovitusi puuduste rakendamisel ja anti soovitusi puuduste valimise vastavus ISKE nõuetele antud. antud. likvideerimiseks. likvideerimiseks. Puuduseid ei tuvastatud, kuid anti Puuduseid ei tuvastatud, kuid anti Tuvastati vähem olulisi puuduseid ISKE Tuvastati vähem olulisi puuduseid ISKE Turvameetmete rakendamise vastavus soovitusi infoturbe protsesside soovitusi infoturbe protsesside rakendamisel ja anti soovitusi puuduste rakendamisel ja anti soovitusi puuduste ISKE nõuetele efektiivsemaks muutmiseks efektiivsemaks muutmiseks likvideerimiseks. likvideerimiseks.  IT STRATEEGIA EESMÄRKIDE MÕÕDIKUD AASTAKS 2024 Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. >90% >90% >90% >50% Arvutite keskmine vanus Keskse võrgu ja Kiire interneti ehk 100 Mbps Baasteenuste tehnoloogia vastab elukaarele arvutitöökoha teenuse andmesideühenduse osakaal võla vähendamine osakaal asutustes >80% >90% >50% >50% Baasteenuste keskmine Baasteenuste SLA-d vastavad Täisteenuste või Veebide ligipääsetavus, rahuolu 90% ulatuses pilveteenuste osakaal osakaal veebidest teenustasemele teenustes  INFOTURBE EESMÄRKIDE MÕÕDIKUD AASTATEKS 2019-2024 Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. <0% <10% 100% <5% Andmelekete osakaal Avaliku interneti KüTS vastavuse tagamine Avatud teenustega seotud turvaintsidentidest kasutamisest tulenevad intsidentide arv turvaintsidendid >90% >90% >5 100% Keskse infoturbeteenust Infoturbe poliitikad ja ISKK Turvatestide arv Andmekogude tarbivate asutused, osakaal kehtestatud, osakaal andmekogudele ISKE auditid läbitud kogu asutustest asutustes  ICT Strategy There’s three kinds of technologies that we think will continue to accelerate: One is AI, one is 5G, and then one is autonomous systems—things that move around that look like computers. TEHNOLOOGIA ARENGUSUUNAD Tehnoloogia arengu uued trendid INTELLIGENTNE DIGITAALNE VÕRK toovad kaasa paradigma vahetuse, mis eeldab uutest võimalustest • Tehisintellekti • Digitaalne kaksik – reaalse • Blockchain – võimaldab haaramist ning organisatsiooni rakendamine võimaldab maailma objektidest anda digitaalsetele sisu pakkuda luuakse digitaalsed objektidele senisest kultuuri muutmist. personaliseeritult ja seda versioonid, mida on suurema tõekindluse ja Kultuuriministeerium aitab oma allasutustel kasutusele võtta uusi analüüsida, mis omakorda võimalik manipuleerida ja usaldusväärsuse. mõjutab äriprotsesse, edasi arendada. tehnoloogiaid. Infotehnoloogia osakond on uute tehnoloogiate kasutajakogemust ja • Digitaalmaailma kasutuselevõtu võimaldaja. analüütikat. • Pilvetehnoloogia areneb sündmused käivitavad tempos, mis võimaldab reaalsuses toimivaid • Nutikad rakendused – pakkuda varasemalt ainult protsesse, mis vähendab seniste valmis kujul kohalike serverite päralt inimese osalemise rakendustele lisandub olnud teenuseid sama vajadust administratiivsete INTELLIGENTE intelligents, mis võimaldab kvaliteetselt. tegevuste osas. Tekivad kasutajaga interaktiivselt sündmusteenused. suhelda ja andmeid • Kasutajale kohanduv analüüsida. platvorm – selmet • Järjepideva ja kohanduva inimene õpib platvormi DIGITAALNE riskide jälgimise ja • Nutikad asjad – senistele kasutama õpib kohandumise tekkimine – üksikutele nutikatele tehnoloogia inimeselt ja seoses uute seadmetele lisanduvad kohandab interaktsiooni infoturberiskidega on üldisemad massidele kasutajale sobivaks. loomisel süsteemid, mis VÕRK mõeldud seadmed nt suudavad ohte ise droonid, robotid ja • Digitaalse maailma ja monitoorida ja reaktsiooni autonoomsed sõidukid. reaalse maailma automaatselt kohandada. sulandumine, kus digitaalsed lahendused täiendavad reaalsust. Allikas: PwC  VALDKONDA MÕJUTAVD TEHNOLOOGIA ARENGUSUUNAD Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Mobile Kõrge • Mobile creates new ways of engaging with customers and vendors • Sensors allows to capture data in all steps in the value chain Mobile Robots 3D Printing Big data Internet of Things Direct impact on clients • Ability to monitor actual behavior on vendors and Personal Data customers Analytics 3D Advanced analytics Data NFC Mobile Networks on enterprise data • The amount and accessibility of data in combination with analytics allows for new Sensoring insights Technology Standardization & • Integration to operational processes and real Consolidation Predictive time creates opportunities for applying analytics Cloud Social Analytics Analytics in retail Digital Currency Social Social Collaboration • Business need to leverage the potential in the collaborative technology and need to open up to Augmented Reality Crowdsourcing new vendor and stakeholder management & Funding • Pop up shops – increase in short term and specific store setups targeting specific audiences • Engage with customer in emotional ZMOT`s to Madal Kõrge create relationships Direct impact on Consumer Goods Allikas: Deloitte  “In the business 2019-2024 suurimad world, the rearview krati ja innovatsiooniprojektid? mirror is always clearer than the Millised on teie valitsemisala 2021-2024 aasta 3 suurimat planeeritavat innovatsiooni teemat või projekti: windshield.” 1. RVL – teenus tervele riigile, tagab ressursside efektiivse kasutamise ja infole juurdepääsu 2. Otsesaadete automaatne subtiitrilahendus -Warren Buffett 3. Valitsemisala tehisintellekti tegevuskava projektid M U U T U S S T R A T E E G I A S Enne kui teate kuhu minna, peate mõistma, kus te olete. Pidage meeles - kõik muutumas. SUURIMAKS MUUTUSEKS S T R AT E E G I A S O N LISANDUNUD TEHISINTELLEKTI T E G E V U S K AVA NING KESKENDUMINE KLIENDILE JA TULEVIKULE ORIENTEERITUD ÄRIMUDELITELE What we mean by digital optimization and digital transformation? Sustaining innovation comes from listening to the needs of customers in the existing market and creating products that satisfy their predicted needs for the future. Disruptive innovation creates new markets separate to the mainstream; markets that are unknowable at the time of the technology's conception. Efficiency innovation Sustaining innovation Disruptive innovation Tegevusele orienteeritud Kliendile orienteeritud Tulevikule orienteeritud Disrupting your own business before Protsessidele orienteeritud Understanding customers needs and behavior someone else can Improved efficiency and Improved customer Leadership in a specific cost reduction retention and loyalty market segment DIGITAALNE OPTIMEERIMINE Digital transformation Allikas: VeriSM Kratid ehk tehisintellektid Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. Hetkel on levinud pigem kitsas tehisintellekt (narrow AI), mis väljendub masina võimes käituda intelligentselt ühes kitsas valdkonnas. Samas on kratt õppimisvõimeline.  Autoriõiguse kaitse Chatbot. Küsi Kogude 1 tähtaja kalkulaator 2 meilt! 3 Raamatukogu ainese pildianalüüsija 4 kujundamise kratt Autoriõiguste kaitse tähtaja Pöördumiste arv kasvab iga-aastaselt Inimjõuga metada loomine kallis ja Eesmärgiks on prognoosida ja teha krati valideerimise automatiseerimine. (telefon, e-mail ca 20 000 päringut ajamahukas tegevus sh sisu avamine ja abil paremaid kogude Autorite surmakuupäevadest arvutada aastas ). Eesmärgiks on pakkuda segmenteerimine. Eesmärgiks on luua komplekteerimisotsueid kasutades tähtajad vastavalt ärireeglitele. teenust 24/7 ning ajakulu kokkuhoid pildianalüüsija, mis rikastab oma kasutajate poolt antud andmeid. tehisintellekti abil. tarkusega pildile metaandmeid. Automaatne Museaalide Museaalide 5 märksõnastamine 6 säilitamise kratt 7 Näo ja hääle järgi inimesi tundev kratt 8 kirjeldamise kratt Eestis tekib kaks suurt hoidlat, mille Eesmärk on õpetada kratt ära tundma Eesmärgiks automatiseerida ja optimeerida Tekstide automaatse märksõnastamise kõnelejaid, et luua metainfo kes ja millal objekti kirjeldamine (sh kvaliteet). 18 kratt muudab väljaannete sisu eesmärgiks on säilitada pärandit sobivas keskkonnas. Hetkel toimub iga viie aasta räägib arhiivi uudissaadete ulatuses. Pikas minutit võtab keskmiselt ühe museaali kirjeldamise kiiremaks ja tõhusamaks. perspektiivis on soov võtta näo-ja kirjeldamine. Standard on püsinud juba 50 tagant seisundi hindamine, kuid võiks lähtuvalt riskidest ja andmetest lähtuvalt häältuvastuse kratt kasutusele kogu aastat ning on tekkinud võrreldavaid hinnata. telesaadete arhiivi ulatuses. andmeid. Külastaja 9 analüüsi kratt 10 Museaalide visuali- seerimise kratt 11 Kasutuspōhine soovitussüsteem Otsesaadete 12 subtiitrilahendus Kratt aitab analüüsida ja visualiseerida Kratt jälgib kasutajate huvi teemade Otsesaadete automaatne subtiitrilahendus Kratt analüüsib muuseumikülastaja kogemust: külastajastatistika kogumine + MuISis olevaid andmeid, olles töövahend artiklite vastu, oskab seda seostada on ühiskondlikult suure mõjuga teenus, analüüs, selle põhjal personaalsete muuseumile ja ka aitaks neid juhtida, et sarnaste huvidega teiste kasutajate mida hetkel olemas ei ole. Tänu projektile külastuspakkumiste arendamine (külastaja oleks võimalik teha paremaid strateegilisi soovidega ja selle alusel välja pakkuda tekib kuulmispuudega inimestel ligipääs profiil - kes, kus, millal, miks käib). otsuseid. kasutajat tõenäoliselt huvitavat sisu. ETV ja ETV2 otsesaadetele ehk tavaeluline informatsioon muutub paremini kättesaadavaks. Legend: Töös olevad kratid Ootel olevad projektid 05 PROJEKTID Ülevaade suurimatest saavutustest ning lisavajaduste soovidest Suurimad saavutused ja edulood alates 2019 IKT strateegia käivitamine Kõikide andmekogude ISKE 1 ja rakendamine 5 rakeendatud ja auditeeritud 2 Kõikides valdkondades ärianalüüside läbiviimine 6 Tehisintellekti ehk krati tegevuskava käivitamine 3 Arvutitöökoha konsolideerimine 7 Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava käivitamine Keskse infoturbeteenuse 4 väljatöötamine 8 Avaandmete avalikustamine ja EUPL litsentsi kasutamine Tere! Mina olen Raamatukogu virtuaalne assistent Vesta. K U LT U U R I - MINISTEERIUMI VA L I T S E M I S A L A ESIMENE TEHISINTELLEKT V E S TA AVA L I K U S TAT U D Eesti Rahvusraamatukogu on lugejate küsimustele vastamiseks juba mõnda aega arendanud tehisintellektil põhinevat vestlusrobotit nimega Vesta. Oleme jõudnud faasi, kus soovime Vestat tutvustada kõigile, kes Eesti Rahvusraamatukogu tegemistest huvituvad. Leiate Vesta kodulehe paremast alumisest nurgast, kus saate esitada talle küsimusi 3.-14. veebruarini. Vesta annab endast parima, et küsimustele õigesti vastata. Esmaspäevast reedeni kella 9.00-17.00 on Vestale abiks infospetsialist, kes vajadusel oma verinoort kolleegi toetab ja vestlust jätkab, kui robot vastata ei oska. 05.1 Eesti Rahvusraamatukogu PROJEKTID Ülevaade lisavajaduste soovidest Eesti Rahvusraamatukogu soovide nimekiri Rahvusraamatukogu Kliendihalduse 1 uus digitaalarhiiv 2 (CRM) lahendus 3 RR Legacy süsteemide kadumine ja asendamine Rahvusraamatukogu E- Digiainese kättesaadavuse Uus 4 laenutuse lahendus 5 infosüsteemi analüüs 6 raamatukogusüsteem Raamatud liikuma 7 Kasutajate töölaud "Minu raamatukogu" 8 (RVL)  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Rahvusraamatukogu uus digitaalarhiiv Kaasajastada Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv, et pakkuda kvaliteetset pikaajalise säilitamise teenust kogu Eesti trükipärandile ning tekitada võimekus tulevikus pikaajaliselt säilitada mäluasutuste digitaalset materjali. Projekti mõju: • Arendatakse välja teenus, mida on võimalik pakkuda teistele mäluasutustele, kes tulevikus soovi korral saavad hakata kasutama digitaalarhiivi lahendust enda materjali aktiivsäilituse kohana. • Projektiga saavutatakse digitaalse väljaande senisest automaatsem töötlemine kogu selle elukäigu jooksul raamatukogus (nn. seamless flow põhimõte). Sellega kaasneb tööprotsesside ja teenuste kiirenemine ja kasutajamugavuse suurenemine. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Investeeringu Projekti väljund: Eesti vajadus: Pikaajalisele säilitamise nõuetele vastav digitaalarhiiv, mis tagab arhiveeritavate objektide Rahvusraamatukogu 500 000 EUR kiire arhiveerimise ja kättesaadavaks tegemise.  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Rahvusraamatukogu uus digitaalarhiiv 1. Probleem: Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv ei vasta kaasaegse digitaalse säilitamise nõuetele ning 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): olemasolev arhitektuur ei sobi andmehulkadele, mis aasta-aastalt suurenevad. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk: Kaasajastada Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv, et pakkuda kvaliteetset pikaajalise [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine säilitamise teenust kogu Eesti trükipärandile ning tekitada võimekus tulevikus pikaajaliselt säilitada [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine mäluasutuste digitaalset materjali. [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.2 Projekti väljund: Pikaajalisele säilitamise nõuetele vastav digitaalarhiiv, mis tagab arhiveeritavate objektide [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine kiire arhiveerimise ja kättesaadavaks tegemise. [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Avaliku sektori tõhususe ja [ ] Muu tulemuslikkuse tõstmine, andmete rist- ja taaskasutuse suurendamine, avalike teenuste osutamise mõju ja kuluefektiivsuse suurendamine, dubleerimise vähendamine, majanduse konkurentsivõime ja e-Eesti maine tõstmine maailmas. Rahvusraamatukogu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju *** Praegusel kujul ei ole digitaalarhiiv (DA) võimeline RRi teenindama. • Objektide sisestamine on 75% ulatuses automatiseeritud Arendatakse välja teenus, mida on võimalik pakkuda teistele uus digitaalarhiiv Komponentide vaheline arhitektuur ja liideste puudumine ei võimalda • Tööjõukulu: 18 FTE mäluasutustele, kes tulevikus soovi korral saavad hakata kasutama automatiseerida failihalduse toiminguid. Puuduvad APId uute teenuste • RR digihoidla vastab pikaajalise säilitamise nõuetele. digitaalarhiivi lahendust enda materjali aktiivsäilituse kohana. jaoks ja käsitööd nõudvad tööprotsessid on aeganõudvad. • Võimalik liidestada uusi teenuseid APIde kaudu. • Projektiga saavutatakse digitaalse väljaande senisest automaatsem Tööjõukulu: 22 FTE (sh IT haldus) • Lihtsam ja mugavam arhiivi haldamine, arhiveerimine, statistika töötlemine kogu selle elukäigu jooksul raamatukogus (nn. seamless Digitaalarhiivi eel- ja detailanalüüs valmis aprillis 2019. raportid, masstegevused failidega. flow põhimõte). Sellega kaasneb tööprotsesside ja teenuste kiirenemine Valminud on uue digitaalarhiivi tarkvara hankedokument. ja kasutajamugavuse suurenemine. 5. Peamised ressursid (olemasolev) 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Projekti viivad läbi Rahvusraamatukogu ja RMIT. Tarkvarahange + Riistvarahange • Lõpptulemus peab arvestama koosvõimeraamistiku suunistega. • Toote omanik on Rahvusraamatukogu, tootel on peakasutaja. 340 000 + 160 000 € • Riskid: meeskonnaliikme haigestumine või eemalolek. Projekti hanke Toode on seotud teenustega, millel on teenuse- ja protsessijuhid. Lahendus juurutamine pakkuja poolne projekti keerukuse alahindamine. • 4 FTE RR ressurssi Liidestuvate süsteemide analüüs • Õiguslikku regulatsiooni muuta pole vaja. • Moodustatud on 5 liikmeline projekti juhtrühm ning RR ja RMITi Liidestused ja testimine töörühmad. Liidestuste juurutamine • Kas lisame siia RMIT JA RR liikemete rollid? 1 184 000 € 2020-2024 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Kasutajad: üliõpilased, teadlased, tavalugejad, raamatukogud jt. Projektiga saavutatakse digitaalse väljaande senisest automaatsem Projekti tulemuseks on pikaajalise säilitamise kompetensikeskus, mis mäluasutused, kirjastajad, erasektori ettevõtted (sh. töötlemine kogu selle elukäigu jooksul raamatukogus (nn. seamless loob eeldused teiste mäluasutuste materjali säilitamiseks raamatukauplused). flow põhimõte). Sellega kaasneb tööprotsesside ja teenuste RRis on olemas kesksete e-teenuste arendamise võimekus. • digitaalarhiivi kasutusliides(ed), portaal.nlib.ee, kultuuripärandi kiirenemine ja kasutajamugavuse suurenemine. RRis on loodud eraldi struktuuriüksus (Rahvusteavikute säilituskeskus), portaalid digitaalarhiivi kasutusliidestena, e-väljaannete Digitaalarhiivi täisfunktsionaalne väljaarendamine, ühtse keskkonna mille tegevust toetab IT osakond. Probleemiks, et puudub püsiv riigi laenutuskeskkond jt RR sisemised kasutajad. kasutuselevõtt kogu Eestis ilmuva digitaalse ainestu hoidmiseks. rahastus. • Kolmandatel osapooltel tegevusi teha ei ole vaja. Uusim, maailma juhtivate digitaalarhiivide läbikatsetatud RR on teostanud turu-uuringud keskkondade maksumuse kohta. tehnoloogia, mis annab RRile digitaalse säilitamise ja kättesaadavaks RR on teostanud digitaalarhiivi analüüsi, korraldanud tuntumate tegemise võimekuse. teenusepakkujate demod, kaardistanud valdkonda, suhelnud antud teemal Tulevikus on kavas digitaalarhiivi andmestiku peal rakendada raamatukogudega üle maailma, koosseisus rahvusahelise digiarhiivinduse tehisintellekti võimalusi andmete analüüsi, andmete rikastamise ja kogemusega ekspert (al. apr/mai). arhiveerimise protsessides. DA projekt võimaldab süsteemide konsolideerimist. Võimalus kujuneda Eesti mäluasutuste digitaalse säilitamise Digitaalne säilitamine pole failide hoid kettal, vaid täisteenus! keskuseks. Teenuse ülalhoid RR eelarves on 1 475 000 € 2020-2024  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Kliendihalduse (CRM) lahendus Eesmärgiks on asendada tänane Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste autentimise- ja autoriseerimise lahendus SSO kaasaegse ja turvalise lahendusega, mis hõlmab ka kasutajate haldamise funktsionaalsust ning on valmis toetama tulevasi arendusi üleriigilises vaates. Projekti mõju: • Hetkel ei vasta olemasolev autentimis- ja autoriseerimisteenus tänastele e-teenuste pakkumise nõuetele ja vajadustele ega riiklikult kehtivatele autentimisviisidele ning puudub keskne, lihtsalt teenustega liidestatav kasutajate halduse süsteem. • Projekti tulemusel on käivitatud uus raamatukoguteenuste haldusteenus, millega on lihtsalt võimalik liidestada erinevaid raamatukoguteenused, sh erinevad kujundatavad sündmusteenused Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Investeeringu Projekti väljund: Eesti vajadus: Käivitatud on uus raamatukoguteenuste haldusteenus, millega on lihtsalt võimalik Rahvusraamatukogu 95 000 EUR liidestada erinevaid raamatukoguteenused, sh erinevad kujundatavad sündmusteenused  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Kliendihalduse (CRM) lahendus 1. Probleem: Hetkel ei vasta olemasolev autentimis- ja autoriseerimisteenus tänastele e-teenuste pakkumise 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): nõuetele ja vajadustele ega riiklikult kehtivatele autentimisviisidele ning puudub keskne, [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt lihtsalt teenustega liidestatav kasutajate halduse süsteem. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk: Eesmärgiks on asendada tänane Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine autentimise- ja autoriseerimise lahendus SSO kaasaegse ja turvalise lahendusega, mis hõlmab ka kasutajate [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) haldamise funktsionaalsust ning on valmis toetama tulevasi arendusi üleriigilises vaates. [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.2 Projekti väljund* käivitatud on uus raamatukoguteenuste haldusteenus, millega on lihtsalt võimalik [ ] Küberturvalisuse tagamine liidestada erinevaid raamatukoguteenused, sh erinevad kujundatavad sündmusteenused [ ] Muu 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga - toetab alameesmärki nutikas riigivalitsemine, ühtlustades avaliku teenuse kvaliteeti ja tõhustades koostööd asutuste vahel ning suurendades teenuse mõju terves riigis. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** 4. Mõju*** • SSO abil on ennast RRi kasutajaks registreerinud u 40 000 • Valitud on välja sobivaim turul olev CRM lahendus • 3-4 aastaga võib kasutajaks registreerumiste arv tõusta ligi 500 000 Kliendihalduse (CRM) lahendus kasutajat • Süsteemiga on liidestatud kõik olemasolevad RR e-teenused, lisaks isikuni sh juriidilised isikud • SSO teenusega rahulolu on madal. Puudub Smart-ID, uuenenud ID- on valmidus paindlikult liidetada laiemalt kliendile suunatud • Integreerumine riigi e-teenustega sh sündmuspõhiste teenustega, kaardi ning eIDAS tugi. otseseid avalikke teenuseid lihtsustab ning teeb laiemale kasutajaskonnale raamatukoguteenused • Puudub ühtne, modulaarselt liidestatav kasutajate halduse süsteem • Hetkel kasutatavate raamatukoguteenuste vaates toimib kättesaadavaks) • Kirjeldatud on esmased soovituslikud funktsionaalsed nõuded ühekordne sisselogimine (Single Sign-On) ning on valmidus Rahvusraamatukogu vaates edasisteks liidestusteks teiste raamatukogude süsteemidega / e- teenustega • RIHA nõuetele vastavus • ISKE nõuetele vastavus 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Rahvusraamatukogu projekt • Teostada ärianalüüs, mis annaks võimaluse valida sobivaim CRM • Pole • Tööjõukulu tarkvaralahendus. • Andmemigratsioon ja andmekorrastus • 2020 a. SF taotlus, hange ja lepingu sõlmimine • Tehniline tugi • 2021 a. investeering 80 000 eurot (85% SF ja 15% OF) • Litsentsikulud • 2021 a. süsteemi juurutustegevus RR keskkonda • Infrastruktuuri kulud • 2022 a. arendus on lõppenud, st et kõik uued süsteemid on • Halduskulud liidestatud 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Eesti elanikud, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud • Kaasaegsed autentimise- ja autoriseerimise lahendused • Hoolduskulud 55 000 eurot 2022 rahastus taotleda tegevuskulude • Eestis resideeruvad välismaalased • CRM - üleriigiline ühtne kasutajate andmebaas - üks kasutaja kõigi lisataotlusena. • Eesti kultuuri vastu huvi tundvad kasutajad Euroopast ning mujalt teenuste ja raamatukogude jaoks • Teenuse organisatsioon on olemas. RR tagab teenuse jätkusuutlikkuse. maailmast • Raamatukogude võrgu kasutajahaldus on terviklik. Kasutaja ei pea • Potentsiaalseid teenusekasutajaid on umbkaudu 500 000. kogema raamatukogude kliendibaaside erisust. Üks suhtluskanal ja kasutusinfo. • Tänu CRMi olemasolule saab pakkuda personaliseeritud kasutajakogemust ning parendada ja arendada uusi teenuseid raamatukoguvõrgule  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RR Legacy süsteemide kadumine ja asendamine Eesmärgiks on teha ühekordne finantseering, et tagada RR äriteenuste ja otseste avalike teenuste jätkusuutliku toime seniks, kuni juurutatakse uusi keskseid avalikke teenuseid pakkuvad süsteemid. Probleemi eesmärk ja väljund • RMIT poolt konsolideeritud äriteenuste puhul anti üle ainult RR varasem IT personal, ning finantseerimata jäi äriteenuste püsiv halduskulu ning süsteemide jätkusuutlikkuse investeeringud. Tänaseks RMIT võtnud oma haldusesse täisteenusena ainult kesksed teenused ning töökohateenused. • Eesmärgiks on teha ühekordne finantseering, et tagada RR äriteenuste ja otseste avalike teenuste jätkusuutliku toime seniks, kuni juurutatakse uusi keskseid avalikke teenuseid pakkuvad süsteemid. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti • 1 120 000 € 2021-2023 Käivitatud on uus raamatukoguteenuste haldusteenus, millega on lihtsalt võimalik Rahvusraamatukogu • 431 464 € 2021-2023 liidestada erinevaid raamatukoguteenused, sh erinevad kujundatavad sündmusteenused  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RR Legacy süsteemide kadumine ja asendamine 1. Probleem: RMIT poolt konsolideeritud äriteenuste puhul anti üle ainult RR varasem IT 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): personal, ning finantseerimata jäi äriteenuste püsiv halduskulu ning süsteemide jätkusuutlikkuse [+] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt investeeringud. Tänaseks RMIT võtnud oma haldusesse täisteenusena ainult kesksed teenused [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine ning töökohateenused. [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.1 Projekti eesmärk: Eesmärgiks on teha ühekordne finantseering, et tagada RR äriteenuste ja [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) otseste avalike teenuste jätkusuutliku toime seniks, kuni juurutatakse uusi keskseid avalikke [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine teenuseid pakkuvad süsteemid. [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.2 Projekti väljund* Tagatud on lugejate jaoks toimiv raamatukogu teenus ning tehnoloogiline [ ] Muu risk on maandatud, et riikliku tähtsusega teenused oleksid jätkusuutlikud 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga - toetab RR Legacy süsteemide kadumine ja alameesmärki nutikas riigivalitsemine, ühtlustades avaliku teenuse kvaliteeti ja tõhustades koostööd asutuste vahel ning suurendades teenuse mõju terves riigis. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** 4. Mõju*** • RMIT poolt konsolideeritud äriteenuste puhul anti üle ainult • RMIT eelarve oleks juhitud ühest kohast. • Raamatukogu e-teenused panustavad ühtsetel alustel RR varasem personal, ning finantseerimata jäi äriteenuste • Tagatud oleks keskne ja strateegiline IT juhtimine RMIT toimivate teenuste pakkumisse ja kujundamisse läbi ühtse IKT püsiv majanduskulu. pakutavate teenuste jaoks. lahenduse. • Tänaseks RMIT võtnud oma haldusesse ainult kesksed • Maandatud oleks RR ja RMIT äririsk, kus mingi avalik teenus • Tõuseb raamatukoguteenuste kvaliteet ja kasutusmugavus asendamine teenused ning töökohateenused. enam ei saa toimida, kuna puudub investeering seeläbi ka tervikuna raamatukoguteenuste kasutatavus • Osad RR avalike teenuste serverid ja rakendused on veel RR tehnoloogilisteks muudatusteks. halduses. • RR peab leidma oma sisemisest ressursist, et tagada RMIT protsesside töökindluse. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Tööjõukulu • RR äriteenuste hoolduskulu • RMIT SLA lepingu on sõlmitud • Andmemigratsioon ja andmekorrastus 1 725 000 € 2021-2024 • RMIT ja RR SLA on teenuspõhiselt eelarveks jagatud • Tehniline tugi • Investeeringud • Litsentsikulud 431 464 € 2021-2024 • Infrastruktuuri kulud Süsteemide turvalisuse suurendamine. • Halduskulud 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Raamatukogu teenuste tarbijad • Legacy rakendustest vabanemine • E-teenuste jooksev hoolduskulu ja süsteemide integreerimised • RR töötajad • Soov oleks RR tehnilisi süsteeme uuendada, et paigaldused RMIT pakutaval infral • RMIT töötajad oleksid võimalusel automaatsed • Halduskulud 1 725 000 € 2021-2024 • Suurendada valmisolekut, et süsteemid oleksid suurema • Sisemise riikliku tarkvaralise arendusteenuse suurendamine. käideldavusega optimaalsete kuludega • Riskide maandamine, kui ESF vahendid vähenevad 35 000 € aastas 115 932 € personalikulu  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Üleriigiline E-laenutuse lahendus Projekti lõppeesmärgiks on luua uus üle-eestiline e-väljaannete laenutamise teenus. Nimetatud teenuse loomisega luuakse tänapäevane raamatukoguteenus, mis võimaldab regionaalselt kultuurist osa saamist digitaalsete vahendite abil. Probleemi eesmärk • Tänase päeva seisuga puudub üle- eestiline tasuta e-väljaannete laenutuse teenus. • Avalik raamatukoguteenus ei taga hetkel vaba juurdepääsu e-informatsioonile, mis oleks kõikidele kasutajatele regionaalselt võrdselt tasuta kättesaadav Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Eesti Rahvusraamatukogu Paraneb Eesti e-väljaannete kättesaadavus ka väljaspool Soetatud on platvorm, mis võimaldab e-väljaannete laenutuse Eestit elavatele kodanikele ja võõrsil elavatele eestlastele, teenust üle Eesti. keda elab välismaal vähemalt 150 000  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Üleriigiline e-laenutuse lahendus 1.Probleem: Tänase päeva seisuga puudub üle-eestiline tasuta e-väljaannete laenutuse teenus. Avalik 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): raamatukoguteenus ei taga hetkel vaba juurdepääsu e-informatsioonile, mis oleks kõikidele kasutajatele [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt regionaalselt võrdselt tasuta kättesaadav [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1Projekti eesmärk: Projekti lõppeesmärgiks on luua uus üle-eestiline e-väljaannete laenutamise teenus. [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine Nimetatud teenuse loomisega luuakse tänapäevane raamatukoguteenus, mis võimaldab regionaalselt [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) kultuurist osa saamist digitaalsete vahendite abil. [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.2 Projekti väljund: Soetatud on platvorm, mis võimaldab e-väljaannete laenutuse teenust üle Eesti. [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Toetab alameesmärki nutikas [ ] Muu riigivalitsemine, ühtlustades avaliku teenuse kvaliteeti ja tõhustades koostööd asutuste vahel ning suurendades teenuse mõju terves riigis 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 • Teenuse pakkumiseks vajalik ressurss puudub. • Projekti lõpptulemusena luuakse kõigile Eesti elanikele võimalus aasta jooksul) Eesti Rahvusraamatukogu E-laenutuse • 2017-2018 läbi viidud ärianalüüs. lihtsalt ja tasuta laenata eesti e-raamatuid, ajalehti ja ajakirju • Projekt edendab infoühiskonda, tagades võrdse ligipääsu infole ja • Teenus on loomisel. RIA poolt on kinnitatud eeltaotlus asukohast ja kellaajast sõltumata. toetades Eesti kui e-riigi kuvandit. rahastuseks 2019-2020 läbi viidavale eelanalüüsile. • Tervikprojekti tulemusena väheneb raamatukoguteenuse killustatus. • Toimumas on eelanalüüs platvormi tehniliste nõuete välja • Keskselt pakutav e-väljaannete laenutus hoiab kokku raamatukogude selgitamiseks. ressurssi ning tõstab lugejate rahulolu raamatukogude poolt pakutavate teenustega. • 5 aastat pärast uue laenutusteenuse käivitamist on laenutuskordade arv 85 000 (63% 135 000 laenutuskorrast). • Paraneb Eesti e-väljaannete kättesaadavus ka väljaspool Eestit lahendus elavatele kodanikele ja võõrsil elavatele eestlastele, keda elab välismaal vähemalt 150 000 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Rahvusraamatukogu projekt • Hankemenetluste arv: 1 • ISKE määramata, RIHAS registreerimata. • Taristu • Hange ja soetamine 2021-2022 • Lõpptulemus peab arvestama koosvõimeraamistiku suunistega. • Tööjõukulu: peakasutaja 1 FTE • Taristu ja ülalpidamiskulud/e-väljaannete laenutuskeskkond 320 • Riskid: ei saavutata piisavalt litsentsikokkuleppeid, keskkond ei saavuta • Teavikute soetuskulu 000 aastateks 2021-2022. vajalikku populaarsust, tekivad õiguslikud vaidlused mõne osapoolega. • Laenutushüvitis • Täiendava personali vajadus 2022 aastast 1 ametikoht summas 27 • Olemasolevad lahendused ei vasta üle eestilise laenutusteenuse 300 eurot aastas. vajadustele. • Esialgne e-väljaannete soetukulu 588 000. • Eesti autorite (kirjanikud, illustraatorid, tõlkijad) toetamine laenutushüvituse kaudu – 250 000 aastal 2021, 250 000 aastal 2022, jne. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus •Lugejad, autorid, kirjastajad, e-väljaannete tootjad ja levitajad, • Luuakse uus üle-eestiline tasuta avalik teenus. • Edasised hooldus- ja halduskulud iga aastaselt 50 000 eurot. kohalikud omavalitused, raamatukogud, haridusasutused • Paraneb Eesti e-väljaannete kättesaadavus ka väljaspool Eestit • E-väljaannete soetukulu 588 000 eurot, mida tuleb iga aastaselt •Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, elavatele kodanikele ja võõrsil elavatele eestlastele, keda elab suurendada 40 000 euro võrra. Autorihüvitusfond välismaal vähemalt 150 000 (Eesti inimarengu aruanne • Personal - 1 ametikoht 27 300 eurot. 2016/2017). • Laenutushüvitis 250 000 eurot, mida tuleb iga aastaselt suurendada • Uus tehnoloogiline lahendus aitab vähendada piirkondlikest 250 000 euro võrra. erisustest tulenevat ebavõrdset kohtlemist muutes väljaanded ja digitaalse ainestu oluliselt kättesaadavamaks kõikidele õppijatele, pedagoogidele ja teaduritele sõltumata asukohast. • Laenutamine ei sõltu lugeja füüsilisest asukohast ega laenutuse kellaajast  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Uus raamatukogusüsteem Konsolideerida teenus ühte süsteemi ja arendada välja tervele raamatukoguvõrgu ja raamatukoguteenuste nõudmistele vastav võimekus Mõju: • Raamatukogude võrk panustab ühtsetel alustel toimivate teenuste pakkumisse ja kujundamisse läbi ühtse IKT lahenduse • Hangitud teavikud ja e-teavikud on lihtsalt leitavad ja kättesaadavad kõigile Eesti elanikele sõltumata asukohast, laenutuste arv kasvab 10% • Lõppeb dubleerimine andmete tootmisel. Säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist - personali kokkuhoid ca 10% • Kulude kokkuhoid: Puudub vajadus kolme infosüsteemi ülalpidamise ja samade funktsionaalsuste arendamise järele Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Eesti Kogu raamatukoguteenus (kliendid, teavikute Üks ühtne raamatukogusüsteem ja teenused tervele Eestile Rahvusraamatukogu kirjeldamine, laenutamine, raamatuvahetus jne.) on hallatud ühe süsteemi kaudu.  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Uus raamatukogusüsteem 1. Probleem: Ükski praegusest raamatukogusüsteemidest ei ole jätkusuutlik, nende vahendusel 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): pakutav teenused on killustatud ega vasta raamatukogude kasutajate ootustele. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk: Konsolideerida teenus ühte süsteemi ja arendada välja tervele [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine raamatukoguvõrgu ja raamatukoguteenuste nõudmistele vastav võimekus [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund*: Üks ühtne raamatukogusüsteem ja teenused tervele Eestile [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: toetab [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine alameesmärki nutikas riigivalitsemine, ühtlustades avaliku teenuse kvaliteeti ja [ ] Küberturvalisuse tagamine tõhustades koostööd asutuste vahel ning suurendades teenuse mõju terves riigis. [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk • Üle-eestiline e-väljaannete laenutamise teenus puudub lõpuks) kuni 5 aasta jooksul) • Teenuse pakkumiseks vajalik ressurss puudub. • Raamatukogude võrk kasutab ühte IKT lahendust. • Raamatukogude võrk panustab ühtsetel alustel toimivate • 2017-2018 läbi viidud ärianalüüs. • Raamatukogude võrk kasutab kokkulepitud ühtlustatud teenuste pakkumisse ja kujundamisse läbi ühtse IKT lahenduse Uus raamatukogusüsteem • Toimumas on eelanalüüs platvormi tehniliste nõuete välja teenuseid. • Hangitud teavikud ja e-teavikud on lihtsalt leitavad selgitamiseks. ja kättesaadavad kõigile Eesti elanikele sõltumata asukohast, laenutuste arv kasvab 10% • Lõppeb dubleerimine andmete tootmisel. Säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist - personali kokkuhoid ca 10% • Kulude kokkuhoid: Puudub vajadus kolme infosüsteemi ülalpidamise ja samade funktsionaalsuste arendamise järele 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Eelarve KuM + HTM • 2021 äri- ja teenuste detailanalüüs (50 000€) • Lõpptulemus peab arvestama koosvõimeraamistiku • Seadusandluse loob KuM • 2021 SF taotlus ja raamatukogusüsteemi hange suunistega. • Tark tellija ja koordinaator Rahvusraamatukogu • 2022 investeering 1 miljon eurot • Raamatukoguseadus, mis reguleerib kogu raamatukoguvõrgu • Järelevalve oma haldusalas KuM, HTM • 2023 investeering 1 miljon eurot toimimist. • Konsortsium, kuhu kuuluvad KuMi, HTMi, • 2024 investeering (migratsioonid) 500 000 eurot • Riskid: Kõik raamatukogud ei lähe üle uuele süsteemile ja Rahvusraamatukogu ja KOVi (omavalitsusliidu) esindajad. • Hankemenetluste arv: 4-5 kehtima jääb senine olukord. Lahendus ei vasta ootustele ja Konsortsium planeerib teenuseid ja tellib arendusi ning • Täiendav personali vajadus sõltub ja selgub peale nõuetele. pakub tuge raamatukoguvõrgule. hankeperioodi lõppu 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Kõik raamatukogud (kooli-, rahva-, teadus- ja • Kogu raamatukoguteenus (kliendid, teavikute kirjeldamine, • Aastane halduskulu (hooldus, majutus, varundus va. arendused) erialaraamatukogud) kui teenuse pakkujad laenutamine, raamatuvahetus jne.) on hallatud ühe alates 2023, hinnanguliselt kuni 350 000 € (sõltuvalt liitunud • Kogu Eesti elanikkond süsteemi kaudu. raamatukogude arvust) igal järgneval aastal. • KuM, HTM, KOV ja Rahvusraamatukogu on konsolideerimisega nõus.  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Kasutajate töölaud "Minu raamatukogu" Pakkuda kasutajatele lihtsat ja keskset keskkonda, mille vahendusel on kättesaadavad erinevad raamatukogude füüsilised ja e-teenused. Projekti mõju ja tulemus: • Kasutajate jaoks on toimunud loogiline samm edasi raamatukoguteenuste kasutamises - teenused on keskselt ühest kohast ligipääsetavad, iseteeninduslikud ja personaliseeritud • Tõuseb raamatukoguteenuste kvaliteet ja kasutusmugavus seeläbi ka tervikuna raamatukoguteenuste kasutatavus. • Loodud on keskkond, mille vahendusel on inimestel võimalik keskselt kasutada erinevaid raamatukogude füüsilisi ja e- teenuseid • Kasutajate töölaud võimaldab lihtsalt lisada ja eemaldada mooduleid – teenuseid ja keskkondi ehk kergesti liidestatav erinevate teenuste ja keskkondadega Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Eesti Loodud uus keskkond/platvorm võimaldab on olemas keskkond, mille vahendusel saab kasutada Rahvusraamatukogu liidestusi teiste e-teenustega – moodulite erinevate raamatukogude teenuseid keskselt ühest kohast. liidestamine ja eemaldamine Kasutajate töölaud "Minu raamatukogu" 1. Probleem – kasutajatel puudub mugav ja keskne keskkond, kus on ligipääs raamatukoguteenustele. Hetkel on 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): teenused kasutajate ja raamatukogude vaates killustunud. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk - pakkuda kasutajatele lihtsat ja keskset keskkonda, mille vahendusel on kättesaadavad erinevad [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine raamatukogude füüsilised ja e-teenused. [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund* - on olemas keskkond, mille vahendusel saab kasutada erinevate raamatukogude teenuseid [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) keskselt ühest kohast. [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga - toetab alameesmärki nutikas [ ] Küberturvalisuse tagamine riigivalitsemine, ühtlustades avaliku teenuse kvaliteeti ja tõhustades koostööd asutuste vahel ning suurendades teenuse [ ] Muu mõju terves riigis. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** 4. Mõju*** • Rahvusraamatukogu vaates on tehtud teenusedisainile • Loodud on keskkond, mille vahendusel on inimestel võimalik keskselt kasutada erinevaid • Kasutajate jaoks on toimunud loogiline samm tuginedes töölaua näidis, fookusgrupi uuring ning on raamatukogude füüsilisi ja e-teenuseid edasi raamatukoguteenuste kasutamises - teenused on saadud kasutajate tagasiside • Kasutajate töölaud võimaldab lihtsalt lisada ja eemaldada mooduleid – teenuseid ja keskselt ühest kohast ligipääsetavad, iseteeninduslikud ja • Projekt on eeltingimuseks arendusele "Raamatud keskkondi ehk kergesti liidestatav erinevate teenuste ja keskkondadega personaliseeritud liikuma" (RVL) • Kasutaja töölaud koosneb erinevatest moodulitest, kesksel kohal on kõikide e-teenuste • Tõuseb raamatukoguteenuste kvaliteet ja kasutusmugavus • Projekti esimene etapp on plaanis lahendada arenduse andmeid sisaldab otsing, mis tulemused suunab teiste teenuste raames välja arendatud seeläbi ka tervikuna raamatukoguteenuste kasutatavus "Raamatud liikuma" (RVL) raames lahendustesse või kasutab sisulahenduste andmeid • Projekt on eeltingimuseks arendusele "e- väljaannete laenutus" 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Projekti viivad läbi Rahvusraamatukogu ja RMIT. • Eelarve on täpsustamisel, esialgne hinnang 100 000 eurot. • RIHAs registreeritud ning määratud on ISKE turvaklass • Tööjõukulu • 2020 a. analüüs (RVL-i projekti raames) • Järgib iseteeninduse raamistikku • Tehniline tugi • 2022 a. investeering 100 000 eurot • Riskideks on vanemate süsteemide mitteliidestumine loodava • Litsentsikulud • 2023 a. arenduse lõppenud keskkonnaga • Infrastruktuuri kulud • Taaskasutatavus - Raamatukoguvõrgu vaates puudub • Halduskulud hetkel antud projekti tulemusel loodav keskne lahendus, • Arenduskulud teenused ja keskkonnad on killustunud • Projekti eeltingimuseks on "Kliendihalduse lahenduse CRM" projekt 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Eesti elanikud - nii füüsilised kui ka juriidilised isikud • Loodud uus keskkond/platvorm võimaldab liidestusi teiste e-teenustega – moodulite • Hooldustasu ilma arendusteta 20 000 eurot aastas vajalik • Eestis resideeruvad välismaalased liidestamine ja eemaldamine esitada tegevuskulude lisataotlus. • Eesti kultuuri vastu huvi tundvad kasutajad Euroopast ning • E-teenuse kaudu on keskselt kättesaadavad raamatukogude erinevad füüsilised ja e- • Teenuse organisatsioon on olemas. RR tagab teenuse mujalt maailmast teenused jätkusuutlikkuse. • Kasutades töölauda saab kasutajatele pakkuda personaliseeritud ja kaasaegset kasutajakogemust • Raamatukogud saavad pakkuda rohkem iseteeninduslike teenuseid laiemale klientuurile  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Raamatud liikuma (RVL) Kujundada tehnoloogiline lahendus ühendades Eesti raamatukogude kollektsioonid ja võimaldades raamatute koju tellimist kõikjalt Eestist Projekti mõju: • Raamatute ringluse eeldatav kasv, 1,8-ni • Raamatukoguteenuse tunnetuse kasv • Raamatukoguteenusega rahulolu kasv • Suureneb info kättesaadavus, tugi elukestva õppe võimalustele ja kasvab seos haridusasutustega Projekti tulemus: • Projekt aitab lahendada komplekteerimiskoormuse probleemi (eriti eelarvepiirangute oludes) ning toetab kogude säästlikumat, koordineeritud täiendamist tulevikus. • Juurutatud on uus e-teenus ja logistikalahendus • Tehnoloogiline lahendus võimaldab tulevikus teenuste spektrit laiendada ning kaasata näiteks e-sisu, koopiateenuse e. dokumendiedastuse, raamatulaenutuse välisriikidest • Projekti raames valmib esmane Kasutaja töölaua teenuse veebilahendus, mis sisaldab otsingulahendust ja isikustatud teenuse võimalusi teavikute laenutamise vaates Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Eesti Lahenduse uuenduslikkus seisneb lihtsa Keskselt hallatav kliendiplatvorm ja mobiilirakendus teaviku Rahvusraamatukogu leidumuse ja mugava kohaletoimetamise tellimiseks logistiliselt sobivasse asukohta, koos uuele kliendile kombineerimises ning laenutatud raamatu saatmise võimalusega “kliendilt kliendile” liikumise võimaldamises. Raamatud liikuma (RVL) 1. Probleem Inimeseni ei jõua mugavalt ja kiirelt talle huvipakkuv raamatukoguraamat, raamatute ringlus on madal, e- 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): lahendused on erinevad, kasutusel on erinevad kauglaenutuse tellimisvormid ja –kanalid ja puudub kaasaegne [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kätte toimetamiseks [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk kujundada tehnoloogiline lahendus ühendades Eesti raamatukogude kollektsioonid ja võimaldades [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine raamatute koju tellimist kõikjalt Eestist [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.2 Projekti väljund* keskselt hallatav kliendiplatvorm ja mobiilirakendus teaviku tellimiseks logistiliselt sobivasse [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine asukohta, koos uuele kliendile saatmise võimalusega [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga, toetab alameesmärki nutikas riigivalitsemine, [ ] Muu ühtlustades avaliku teenuse kvaliteeti ja tõhustades koostööd asutuste vahel ning suurendades teenuse mõju terves riigis 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk • 900 raamatukogu ja 3 IKT lahendust • Projekt aitab lahendada komplekteerimiskoormuse probleemi (eriti eelarvepiirangute oludes) kuni 5 aasta jooksul) 2200 töötajat, 13 milj. laenutust ning toetab kogude säästlikumat, koordineeritud täiendamist tulevikus. • Raamatute ringluse eeldatav kasv, 1,8-ni • Eesti riik kulutas 2016. aastal 1,76 mln eurot uute • Juurutatud on uus e-teenus ja logistikalahendus • Raamatukoguteenuse tunnetuse kasv raamatute ostmisele raamatukogude kollektsioonidesse • Tehnoloogiline lahendus võimaldab tulevikus teenuste spektrit laiendada ning kaasata näiteks • Raamatukoguteenusega rahulolu kasv • Eesti keskmine ringlus rahvaraamatukogudes 2016. aastal e-sisu, koopiateenuse e. dokumendiedastuse, raamatulaenutuse välisriikidest • Suureneb info kättesaadavus, tugi elukestva õppe oli 0,9 ehk alla kollektsiooni täismahu • Projekti raames valmib esmane Kasutaja töölaua teenuse veebilahendus, mis sisaldab võimalustele ja kasvab seos haridusasutustega • Projekti rahastamiseks on EASi Innovatsioonivoorust otsingulahendust ja isikustatud teenuse võimalusi teavikute laenutamise vaates saadud rahastus 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Projekti viivad läbi Rahvusraamatukogu ja RMIT. • Hankemenetluste arv - 1. • Järgib iseteeninduse raamistikku • Toote / e-teenuse omanik on Rahvusraamatukogu • Projekt kestab 2 aastat 2019 I kvartal –2021 I kvartal • Riskideks on raamatukogud ei liidestu loodava keskkonnaga • Tootel on peakasutaja. • Projekti kogukulu 666 667 eurot, millest 500 000 eurot IT süsteemi arendamiseks • Taaskasutatavus - Raamatukoguvõrgu vaates puudub • Toode on seotud teenustega, millel on teenuse- ja • 50% so 333 333 eurot finantseerib EAS innovatsiooni edendavate hangete toetamise hetkel antud projekti tulemusel loodav keskne lahendus, protsessijuhid. taotlusvoorust teenused ja keskkonnad on killustunud • 170 000 KUL küsitud omafinantseeeringu katteks (esitatud RES-i) • Rahastuse saamise ja projekti eeltingimus oli, et • 2020 hanke läbiviimine ja arenduse algus arenduslahendus peab olema rakendatav laiemalt, ka teistes valdkondades • 2020-2021 arendus • 2022 arenduse lõpetamine 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Kõik raamatukogud (kooli-, rahva-, teadus- ja • Lahenduse uuenduslikkus seisneb lihtsa leidumuse ja mugava kohaletoimetamise • Hoolduskulud 30 000 eurot aastas vajalik esitada erialaraamatukogud) kui teenuse pakkujad kombineerimises ning laenutatud raamatu “kliendilt kliendile” liikumise võimaldamises. tegevuskulude lisataotlus. • Kogu Eesti elanikkond Võrreldes töös olevate lahendustega maailmas on oluliseks uuenduseks ka kliendi • Teenuse organisatsioon on kujundamisel. RR tagab teenuse “koduraamatukogu” väljajätmine laenutustehingu protsessist, mis kiirendab ja lihtsustab jätkusuutlikkuse. oluliselt raamatute liikumist ning ühtlustab teenuse toimimist üle riigi.  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Digiainese kättesaadavuse infosüsteemi analüüs Digitaalne kultuuripärand on lihtsalt leitav ja lahendus vastab kasutajate ootustele, sh ka nägemispuudega inimeste ootustele Mõju: • Digiainese kasutajakeskkondade halduskoormus on vähenenud 30%. • Kasutatavus on tõusnud 50% (kasutatavust aitab tõsta ka liidestamine kasutajate töölauaga "Minu raamatukogu") • Soovitud materjalini ja teenuseni jõudmise aeg lüheneb. • Kasutatavate juurdepääsumudelite ring on laienenud. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Eesti Kaasaegsem tehnoloogia ja Analüüsi tulemus aitab välja selgitada edasised sammud, vastab küsimusele ühtse Rahvusraamatukogu standardsed liidestused võimaldavad portaali vajaduse kohta või siis muu lahendus, mis tagab andmete liikumise rakendada täiendavaid juurdepääsu- keskkondadesse, mida täna kasutajad eelistavad mudeleid. Digiainese kättesaadavuse infosüsteemi analüüs (äri- ja teenusedisain, vajadusel detailanalüüs ja arendus) 1. Probleem: Eesti digitaalne kultuuripärand on kasutajatele raskesti leitav, kasutusel on väga palju eri süsteeme ja 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): mõned nendest on vananenud platvormidel [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk Digitaalne kultuuripärand on lihtsalt leitav ja lahendus vastab kasutajate ootustele, sh ka [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine nägemispuudega inimeste ootustele [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund* Analüüsi tulemus aitab välja selgitada edasised sammud, vastab küsimusele ühtse portaali vajaduse [+] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) kohta või siis muu lahendus, mis tagab andmete liikumise keskkondadesse, mida täna kasutajad eelistavad [+] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Hästi toimiva keskkonna loomine IKT [ ] Küberturvalisuse tagamine laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, avalike teenuste osutamise mõju ja kuluefektiivsuse [ ] Muu suurendamine, majanduse konkurentsivõime ja e-Eesti maine tõstmine maailmas. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk • Digiaines on killustatud eri lahenduste vahel • Analüüs selgitab välja edasised jätkusuutlikud lahendusvariandid kuni 5 aasta jooksul) • Tarkvarad on suures osas aegunud • Keskse teenusplatvormi või andmete ristkasutuse lahenduse valmimine • Digiainese kasutajakeskkondade halduskoormus on • Pakutavad teenused on keskkonniti erinevad. • Ühis(te) lahenduste reeglistik vähendab halduskoormust vähenenud 30%. • Andmed ei ole rist- ja taaskasutatavad • Digiaines on mugavalt kasutatav ka nutiseadmetes. • Kasutatavus on tõusnud 50% (kasutatavust aitab tõsta ka • Teenus vaegnägijatele ei vasta täielikult standardile • E-teenuste pakkumine on ühtlustatud. liidestamine kasutajate töölauaga "Minu raamatukogu") WCAG 2.0 ja AutÕS pt.2. • Teenus vaegnägijatele vastab täielikult standardile WCAG 2.0 ja AutÕS pt.2. • Soovitud materjalini ja teenuseni jõudmise aeg lüheneb. • Kasutatavus: kokku 1,8 miljonit seanssi aastas • Lihtne ja mugav haldamine, rikkalik statistiline aruandlus teenuse ja selle kasutuse • Kasutatavate juurdepääsumudelite ring on laienenud. • Eeltööd: on kaardistatud as-is vaates lahendused, RRs on analüüsimiseks. valminud analüüs vaegnägijate lugemisvõimaluste • Projekti tulemusena liidestatakse digiainese sisu teenuse Minu raamatukogu – kasutajate arendamise kohta töölaud teenuse ühtsesse otsilahendusse • Kasutajate kaasamise lahenduse väljatöötamine 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Projekti viivad läbi Rahvusraamatukogu ja • 2020 - ärianalüüs ja teenusedisaini • Koosvõime tagamiseks on vaja koostada metaandmete Kultuuriministeerium. • Kui analüüsi tulemus näitab vajadust arendada ühtne otsplatvorm: koosvõimeraamistik. • Teenuse tellija üleriigiliselt on Kultuuriministeerium • 2021 – detailanalüüs • Metaandmete ristkasutus on tagatud • Lahendus on seotud teenustega, millel on teenusejuhid ja • 2022 – SF taotlus ja hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine • Andmete koosvõimelisuse tagamine protsessijuhid. • investeering 300 000 eurot • Riskid: isikuandmete kaitse ja • Hankemenetluste arv: 3 autoriõigusalasest seadusandlusest tulenevad nõuded (piirangud digiainese juurdepääsule). 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Eesti kirjanduse huvilised kogu maailmas • Kaasaegsem tehnoloogia ja standardsed liidestused võimaldavad rakendada täiendavaid • Ühtne süsteem - Aastane hoolduskulu (v.a. arendus-, • Eesti kultuuripärandi uurijad, teadlased juurdepääsu-mudeleid. majutus- ja varunduskulud) – 50 000 € • Kirjastajad • Teksti otsingule lisandub otsing pildi ja heli alusel. • Keskse teenuse pakkumiseks on organisatsioon on olemas, • Eesti mäluasutused, haridusasutused • Rohkem võimalusi kasutajate kaasamiseks. Rahvusraamatukogu tagab jätkusuutlikkuse • Nägemispuudega isikud (2016.a. SoM hinnangul 7252) 05.2 Eesti Rahvusringhäälingu PROJEKTID Ülevaade lisavajaduste soovidest  Eesti Rahvusringhäälingu soovide nimekiri 1 2 ERR-i KüTS-iga vastavuse 4 ERR-i telepildi tootmise 3 Windows Enterprise Edition ERR teletootmise salvestusteenuse tagamise kulud ja uuendamise projekti toekulud infosüsteemi rajamise litsents reinvesteeringud omafinantseeringu osa ja toekulud ERR-i otsesaadete 5 7 8 ERR-i otsesaadete automaatne ERR-i teletootmise 6 ERR-i lairiba subtiitrilahendus automaatne infosüsteemi II. etapp meediavõrgu laiendus subtiitrilahendus 9 ERR-i lindirobotil paikneva arhiivi ERR-i lindirobotil paikneva ERR-i heliarhiivi peegel teises geograafilises asukohas 10 arhiivi peegli infosüsteem 11 transkriptsiooni prototüüp ja järelanalüüs  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i KüTS-iga vastavuse tagamine ERR on aastatel 2023-2026 KüTS-i nõuetega vastavuses. Probleem – Alates 2021 puudub ERR-il vastavuse tagamiseks nii tugi kui ka reinvesteeringute osa. Projekti eesmärk – Kaasata täiendavad vahendid ERR-i KüTS-i seaduse nõuete täitmiseks. Projekti väljund – ERR on aastatel 2023-2026 KüTS-i nõuetega vastavuses. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti Rahvusringhääling 1,3M € reinvesteeringud (aastas) ERR on aastatel 2023-2026 KüTS-i nõuetega vastavuses. 1M € haldus- ja toekulud (aastas) ERR-i KüTS-iga vastavuse tagamise kulud ja reinvesteeringud, ERR, 9 200 000 € 1. Probleem – Alates 2021 puudub ERR-il vastavuse tagamiseks nii tugi kui ka reinvesteeringute osa. 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): 1.1 Projekti eesmärk – Kaasata täiendavad vahendid ERR-i KüTS-i seaduse nõuete täitmiseks. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.2 Projekti väljund – ERR on aastatel 2023-2026 KüTS-i nõuetega vastavuses. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, meede 1: [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) [ ] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine [x] Küberturvalisuse tagamine [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5  2023-2026 on hetkel vahenditega katmata.  Seaduse nõuete täitmiseks täiendavad vahendid on kaasatud. aasta jooksul)  ERR-i seaduses kirjeldatud teenused on KüTS-iga vastavuses. 1  Ei kohaldu 5 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve  Projekti eelarve on 9 200 000 € 7. Projekti eeltingimused  Ei kohaldu  Vahendid jagunevad: o 1,3M € reinvesteeringud (aastas) o 1M € haldus- ja toekulud (aastas) 9 13 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Ei kohaldu  Ei kohaldu  Ei kohaldu  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR teletootmise salvestusteenus Projekti eesmärk on teletootmise salvestusteenuse toekulude katmine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Probleem: • RR teletootmise salvestusteenus on kasutusele võetud, kuid ERR-il puuduvad vahendid iga-aastase toekulude katmiseks. Mõju :  Salvestusteenust saab teiste ERR-i süsteemidega integreerida.  Turvauuendused ja tootjapoolne tugi on tagatud. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Küberturvalisuse tagamine • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti Projekti eelarve on 240 000 € ERRi uus teletootmise salvestusteenuse süsteem on tootjapoolse toega kaetud. Rahvusraamatukogu Toekulud: 4 x 60 000 € aastas ERR teletootmise salvestusteenuse uuendamise projekti toekulud, ERR, 240 000 € 1. Probleem – ERR teletootmise salvestusteenus on kasutusele võetud, kuid ERR-il puuduvad vahendid iga- 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): aastase toekulude katmiseks. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on teletootmise salvestusteenuse toekulude katmine ja [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine jätkusuutlikkuse tagamine. [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund – ERRi uus teletootmise salvestusteenuse süsteem on tootjapoolse toega kaetud. [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, meede 1: [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. [x] Küberturvalisuse tagamine [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5  ERR teletootmise salvestusteenus on kasutusele võetud, kuid ERR-il puuduvad  Teenus on tootjapoolse toega kaetud. aasta jooksul) vahendid iga-aastaste toekulude katmiseks.  Salvestusteenust saab teiste ERR-i süsteemidega integreerida.  Turvauuendused ja tootjapoolne tugi on tagatud. 1 5 5. Peamised ressursid  Teenuse omanik ja haldaja on tootmisosakond. 6. Tegevused, ajakava, eelarve  Projekti eelarve on 240 000 € 7. Projekti eeltingimused  ERR-i teletootmise salvestusteenuse uuendamine. o Toekulud: 4 x 60 000 € aastas 9 13 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  ERR-i stuudiod, videomontaaži osakond ja kõik toimetused.  Ei kohaldu  Teenuse tootjatoe kulud taotleb ERR RES-ist: 60000 eurot aastas  Sisutarbijatena kõik Eesti televaatajad. Lisaks interneti vahendusel ERR kanalite (2021-2024). vaatajad.  Kolmandaid osapooli pole.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i telepildi tootmise IS Projekti eesmärk on ERR-i telepildi tootmise infosüsteemi toekulude katmine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Hetkeolukord  Telepildi tootmise infosüsteemi hange on välja kuulutatud, kuid ERR-il puuduvad vahendid iga- aastaste toekulude katmiseks. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5-e aasta jooksul)  Infosüsteemi saab teiste ERR-i süsteemidega integreerida.  Turvauuendused ja tootjapoolne tugi on tagatud. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti Rahvsuringhääling 315 000 € ERR-i nõuetele vastav teletootmise infosüsteem on tootjapoolse toega kaetud. ERR-i telepildi tootmise infosüsteemi rajamise omafinantseeringu osa ja toekulud, ERR, 315 000 € 1. Probleem – ERR-i telepildi tootmise infosüsteemi hange on välja kuulutatud, kuid ERR-il puuduvad 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): vahendid iga-aastaste toekulude katmiseks. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on ERR-i telepildi tootmise infosüsteemi toekulude katmine ja [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine jätkusuutlikkuse tagamine. [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund* – ERR-i nõuetele vastav teletootmise infosüsteem on tootjapoolse toega kaetud. [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine, meede 1: [ ] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil [x] Küberturvalisuse tagamine [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni  Telepildi tootmise infosüsteemi hange on välja kuulutatud, kuid ERR-il  Teenus on tootjapoolse toega kaetud. 5-e aasta jooksul) puuduvad vahendid iga-aastaste toekulude katmiseks.  Infosüsteemi saab teiste ERR-i süsteemidega integreerida.  Turvauuendused ja tootjapoolne tugi on tagatud. 1 5 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused  Teenuse omanik ja haldaja on tootmisosakond.  Projekti eelarve on 315 000 €.  ERR-i telepildi tootmise infosüsteemi rajamine. o 15% omafinantseering: 75 000 € o Toekulud: 4 x 60 000 € aastas 9 13 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kasutajategrupid on ERR-i videomonteerijad, toimetajad, saadete  Ei kohaldu  Tarkvara hoolduskulud taotleb ERR RES-ist: 60000 eurot aastas produtsendid ja toimetajad, väljastuse insenerid. (2021-2024).  Sisu tarbijatena kogu Eesti auditoorium.  Kolmandaid osapooli ei ole.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i lairiba meediavõrgu laiendus Projekti eesmärk on IP põhisele teletootmissüsteemile vajalik andmeedastusteenuse rajamine ja selle teenuse kohaldamine infosturbestandardi rakendamiseks. Mõju:  IP põhine teletootmislahendus on valmis kuni stuudioteni.  Teenusele on rakendatav infoturbestandard Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks)  Lairiba meediavõrk on laiendatud kõikidele asukohtadele, mis võimaldab iseseisvat tööd igas lokatsioonis. Lisaks sellele on tootmisüksustes (stuudiod, raadiod) valmidus IP-põhisele ruutinguteenusele üle minemiseks – seeläbi väheneb lokaalne halduskoormus, kuna kasutusel on üks terviksüsteem. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 300 000 € Projekti väljund on lairiba meediavõrgu laiendus. Rahvusraamatukogu ERR-i lairiba meediavõrgu laiendus, ERR, 300 000 € 1. Probleem – Teletootmise IP-põhiseks viimise jätkamine eeldab ruutinguteenuse laiendamist, kuid see nõuab 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): meediavõrgult praegusest rohkem ressursse. Hetkel olemasolev meediavõrk põhineb võrguarhitektuuril, mis ei ole [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt skaleeritav ning on seeläbi raskesti laiendatav. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on IP põhisele teletootmissüsteemile vajalik andmeedastusteenuse [x] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine rajamine ja selle teenuse kohaldamine infosturbestandardi rakendamiseks. [x] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Projekti väljund on lairiba meediavõrgu [ ] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine laiendus. [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, meede 1: Paremate [ ] Muu avalike teenuste arendamine IKT abil. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni viie aasta jooksul)  Hetkel on olemasoleva meediavõrguga tagatud ruutimisteenus lõpuks)  IP põhine teletootmislahendus on valmis kuni stuudioteni. väljastusosakonna üksuste sees ning nende ja tootmisüksuste vahel.  Lairiba meediavõrk on laiendatud kõikidele  Teenusele on rakendatav infoturbestandard. Tootmisüksuste lokaalne ruutimine tugineb vanadel SDI-põhistel asukohtadele, mis võimaldab iseseisvat tööd igas lahendustel, mis ei ole kõlbulikud teletoomise IP-põhiseks viimiseks. lokatsioonis. Lisaks sellele on tootmisüksustes 7. Projekti eeltingimused  Projekti eeltöö hulka kuuluvad projektid „ERRi täielikult (stuudiod, raadiod) valmidus IP-põhisele  Projekti eeltingimuste hulka kuuluvad projektid „ERRi täielikult amortiseerunud väljastuse 1 amortiseerunud väljastuse televisioonitehnoloogia ruuterite ruutinguteenusele üle minemiseks – seeläbi väheneb televisioonitehnoloogia ruuterite väljavahetamine I ja II etapp“, mille käigus asendati 2019. väljavahetamine I ja II etapp“, mille käigus asendati telepildi väljastuse lokaalne halduskoormus, kuna kasutusel on üks aastal telepildi väljastuse ja tehnilise keskuse ruuterid uute IP-põhiste ruuteritega. ja tehnilise keskuse ruuterid uute IP-põhiste ruuteritega. terviksüsteem.  Teenuse kirjeldamine RIHAs pole asjakohane, kuna süsteem ei ole väliselt kättesaadav.  Lairiba meediavõrgu kasutuselevõtt loob eeldused selle teenuse ISKE-ga katmiseks.  Teenusele ei kohaldu koosvõime raamistikud. Küll aga tehnoloogia peab olema koosvõimeline ERR-i teletootmise tehnoloogiatega. Pidades silmas ERR-i strateegilisi 5 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve suundumusi peab tehnoloogia võimaldama IP-põhist signaali edastust.  Tooteomanik on ERR-i väljastusosakond.  Projekti planeeritud juurutusperiood on 9 kuud.  Teenusele ei kohaldu Iseteeninduskeskkonna raamistik, kuna teenus ei paku  Projektorganisatsioon: Projekti eelarve on 300 000 €. iseteeninduskeskkonda ja ei ole kättesaadav avalikus võrgus. o Väljastusosakond – 3 inimest  Projekti tegevuste hulka kuulub: konsultatsioonid  Teenusele ei kohaldu Kasutatavuse mõõtmise raamistik, kuna teenus ei ole väliselt o IT osakond – 1 inimene potensiaalsete pakkujatega, hanke koostamine ja kättesaadav. o Juriidiline osakond – 1 inimene läbiviimine, laienduse testimine ja integratsioon ERR-i  Teenuse käigus ei looda avaandmeid. Teenus ei paku ja ei ole sobilik avaandmete 9  Hinnangline ajaline panus on kokku ca 250 tundi. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled süsteemidega.  1 hankemenetlus.  pakkumiseks. Teenus on suletud teenus, ega ole pilvekõlbulik. Teenust ei ole võimalik üles seada kasutades Riigipilve, sest:  Kasutajate grupid on kõik Eesti televaatajad ja raadiokuulajad. Lisaks o Tegu on ülikiire optilise meediavõrguga, mille eesmärk on vahendada majasisest ERR-i väljastusosakond, tootmisteenistus ja kõik tele-, raadio- ja 9. Projekti innovaatilisus meediat stuudiote väljastuse ja töötluse vahel. See ei suhtle ERR-i väliste uudistetoimetused.  Lairiba meediavõrgu laiendus on ERR-i IP võrgule infosüsteemidega. 13  Kolmandaid osapooli pole. ülemineku järgmine etapp.  Projekti tulemusel tekib ERR-il tuleviku o Projekt ei ole vastuolus riigi avalike teenuste arendamise kvaliteedinõuetega. videoformaatide käitlemise valmidus nt 4K resolutsioonis telepildi tootmise võimekus. 10. Jätkusuutlikkus  Teenuse halduse kulud taotleb ERR RES vahenditest: 30000 eurot aastas.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i otsesaadete automaatne subtiitrid Projekti eesmärk on võtta kasutusele otsesaadete automaatne subtiitritehnoloogia. Mõju: • Otsesaadete automaatne subtiitrilahendus on ühiskondlikult suure mõjuga teenus, mida hetkel olemas ei ole. Tänu projektile tekib kuulmispuudega inimestel ligipääs ETV ja ETV2 otsesaadetele ehk tavaeluline informatsioon muutub paremini kättesaadavaks. Tulemus: • Lairiba meediavõrk on laiendatud kõikidele asukohtadele, mis võimaldab iseseisvat tööd igas lokatsioonis. Lisaks sellele on tootmisüksustes (stuudiod, raadiod) valmidus IP- põhisele ruutinguteenusele üle minemiseks – seeläbi väheneb lokaalne halduskoormus, kuna kasutusel on üks terviksüsteem. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 250 000€ Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks on ERR-i väljastusosakonnas kasutusele võetud Rahvusraamatukogu otsesaadete automaatne subtiitrilahendus, mis muudab heli tekstiks ja toodab otsesaadetele subtiitrid. ERR-i otsesaadete automaatne subtiitrilahendus, ERR, 250 000 € 1. Probleem – ERR ei tooda täna otsesaadetele tehnoloogia puudumisel subtiitreid. Seetõttu on teatud 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): sotsiaalsetes gruppides saadete kättesaadavus väike nt kuulmispuudega inimesed (2082 inimest, [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt Sotsiaalkindlustusamet, 31.12.2018). [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on võtta kasutusele otsesaadete automaatne subtiitritehnoloogia. [x] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Projekti abikõlblikkuse perioodi [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) lõpuks on ERR-i väljastusosakonnas kasutusele võetud otsesaadete automaatne subtiitrilahendus, mis [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine muudab heli tekstiks ja toodab otsesaadetele subtiitrid. [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, meede 1: [ ] Muu Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni viie aasta jooksul)  Hetkel puudub ERR-il otsesaadetele subtiitrite tootmise võimekus. lõpuks)  Otsesaadete automaatne subtiitrilahendus on ühiskondlikult suure mõjuga teenus, mida Seetõttu puudub kuulmispuudega inimestel ligipääs otsesaadetele.  Projekti tulemuseks on subtiitritega varustatud hetkel olemas ei ole. Tänu projektile tekib kuulmispuudega inimestel ligipääs ETV ja ETV2 Aasta lõikes on ERR-is üle tuhande otsesaate (ainuüksi uudistesaateid otsesaated. otsesaadetele ehk tavaeluline informatsioon muutub paremini kättesaadavaks. 1 on üle 700), millele on võimalik toota automaatsed subtiitrid. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused  Tooteomanik on ERR-i väljastusosakond.  Projekti planeeritud juurutusperiood on 6-12 kuud.  Teenuse kirjeldamine RIHAs pole asjakohane, kuna süsteem ei ole väliselt kättesaadav.  Projektorganisatsioon: Projekti eelarve on 250 000 €.  Teenusele ei kohaldu koosvõime raamistikud. Küll aga tehnoloogia peab olema 5 o Väljastusosakond – 3 inimest  Projekti tegevuste hulka kuulub: konsultatsioonid koosvõimeline ERR-i teletootmise tehnoloogiatega. o Arendusosakond 2 inimene potentsiaalsete pakkujatega, hanke koostamine ja  Teenusele ei kohaldu Iseteeninduskeskkonna raamistik, kuna teenus ei paku o IT osakond – 1 inimene läbiviimine, teenuse testimine ja integratsioon ERR-i iseteeninduskeskkonda ja ei ole kättesaadav avalikus võrgus. o Programmitootmine – 1 inimene süsteemidega.  Teenusele ei kohaldu Kasutatavuse mõõtmise raamistik, kuna teenus ei ole väliselt o Juriidiline osakond – 1 inimene  1-2 hankemenetlust. kättesaadav.  Hinnanguline ajaline panus on kokku ca 300 tundi. 9  Teenuse käigus ei looda avaandmeid. Teenus ei paku ja ei ole sobilik avaandmete pakkumiseks.  Teenus on suletud teenus, ega ole pilvekõlbulik. Teenust ei ole võimalik üles seada kasutades Riigipilve, sest: o ERR-i tootmisspetsiifika (reaalajalisus) tõttu peab lahendus asuma tootmisprosessi juures. 13 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kasutajate grupid on Eesti kuulmispuudega inimesed.  Projekti innovaatilisus on otsesaadete automaatne  Teenuse halduskulud taotleb ERR HTM-i RES vahenditest: 15000 eurot aastas.  Kolmandaid osapooli pole. subtiitrilahenduse kättesaadavus, automatiseerimine  Teenuse omafinantseeringu osa taotleb ERR Kultuuriministeeriumist: 37500 eurot aastas. ja iseõppimisvõime (AI), mis on täiesti uus teenus, mida Eestis hetkel ei pakuta.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i teletootmise infosüsteemi II etapp Vähemalt ühes stuudios on kasutusele võetud infosüsteem, mis on ühendatud tootmise infosüsteemiga ja millega eetri tootmisel inimetekkeliste vigade arv väheneb kuni 50%. Mõju: • Inimtekkeliste vigade vähendamine kuni 50% stressirikkas töökeskkonnas avaliku teenuse osutamisel. • Avaliku teenuse parendamine • Võimaldab liikuda tulevikutehnoloogiate suunas. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 500 000€ Vähemalt ühes stuudios on kasutusele võetud infosüsteem, mis on ühendatud tootmise Rahvusringhääling infosüsteemiga ja millega eetri tootmisel inimetekkeliste vigade arv väheneb kuni 50%.  ERR-i teletootmise infosüsteemi II etapp 1. Probleem – Teletootmise infosüsteem ei kata täna tervet tootmisahelat. Rajamisel on küll 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): infosüsteemi tootmise osa, kuid puudub eetriga sidumise osa, mis toimub täna suuremahulise [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt käsitöö tulemusel. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk – Parandada telesaadete tootmise kvaliteeti asendades käsitsi tehtavad [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine tegevused infosüsteemiga. Tootmise infosüsteemi laiendamine eetri juhtimisele võimaldab [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) vähendada tootmisprotsessis tekkivate inimtekkeliste vigade mahtu kuni 50%. [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Vähemalt ühes [ ] Küberturvalisuse tagamine stuudios on kasutusele võetud infosüsteem, mis on ühendatud tootmise infosüsteemiga ja [ ] Muu millega eetri tootmisel inimetekkeliste vigade arv väheneb kuni 50%. 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, meede 1: Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. infosüsteemi II etapp 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ERR-i teletootmise  ERR-i teletootmise ahelas olevad süsteemid ei ole lõpuks) ehk kuni viie aasta jooksul) ühtlustatud.  Teletootmise infosüsteem on kasutusele võetud.  Inimtekkeliste vigade vähendamine kuni 50% stressirikkas  Esineb teenuse katkemise risk. töökeskkonnas avaliku teenuse osutamisel.  Stressirikkas keskkonnas on inimtekkeliste vigade arv suur  Avaliku teenuse parendamine (esineb pea igas saates).  Võimaldab liikuda tulevikutehnoloogiate suunas. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused  Tooteomanik on ERR-i tootmisosakond.  Projekti planeeritud juurutusperiood on 8-12 kuud.  Projekti eeltingimuse hulka kuulub „ERRi infosüsteemi“ projekt, mille käigus võetakse kasutusele teletootmise infosüsteem, mis oli teletootmise ahelast täielikult puudu.  Projektorganisatsioon:  Projekti eelarve on 500 000 €.  Teenuse kirjeldamine RIHAs pole asjakohane, kuna süsteem ei ole väliselt kättesaadav. o Tootmisosakond – 5 inimest  Projekti tegevuste hulka kuulub: konsultatsioonid  Teenusele ei kohaldu koosvõime raamistikud. Küll aga tehnoloogia peab olema koosvõimeline ERR-i teletootmise tehnoloogiatega. o IT osakond – 2 inimest potensiaalsete pakkujatega, hanke koostamine ja  Teenusele ei kohaldu Iseteeninduskeskkonna raamistik, kuna teenus ei paku o Uudisteosakond – 1 inimene läbiviimine, testimine ja arendustööd integratsiooniks teiste iseteeninduskeskkonda ja ei ole kättesaadav avalikus võrgus.  Teenusele ei kohaldu Kasutatavuse mõõtmise raamistik, kuna teenus ei ole väliselt kättesaadav. o Päevakajaliste saadete toimetus – 2 inimest ERR-i süsteemidega.  Teenuse käigus ei looda avaandmeid. Teenus ei paku ja ei ole sobilik avaandmete pakkumiseks. o Arendusosakond – 1 inimene  Plaanis on 1-2 hankemenetlust.  Teenus on suletud teenus, ega ole pilvekõlbulik. Teenust ei ole võimalik üles seada kasutades Riigipilve, sest: o Juriidiline osakond – 1 inimene o ERR-i tootmisspetsiifika tõttu  Hinnanguline ajaline panus on kokku ca 300 tundi. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled . Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kasutajate grupid on kõik Eesti televaatajad. Lisaks ERR-i  Projekti innovaatilisus on tehnoloogiline: televisiooni eetri  Teenuse halduse kulud taotleb ERR RES vahenditest: 60000 tootmisteenistus, teletoimetused ja uudiste toimetus. tootmise senisest suurem automatiseerimine ja osades eurot aastas.  Kolmandaid osapooli pole. tootmistegevustes inimtöölis  e komponendi asendamine tehnoloogiaga.  Kasutusele tuleb uus programmeritav eetriautomaatika tehnoloogia, mis on mujal maailmas kasutuses juba üle 10 aasta, kuid meie tehnoloogilise võla raames ei ole seda veel lahendanud.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING Windows Enterprise Edition litsents Ärikriitilisi teenuseid osutavad Windows arvutid ei ole võimalik keskselt hallata. Ei saa kriitilisi uuendusi ajastada, seetõttu tekivad programmides katkestused. Hetkeolukord • Hetkel on asutuse arvutites kasutuses arvutite hankimisega kaasa tulnud OEM Windows litsentsid. Kuna uusi arvuteid hangitakse igal aastal ja vahetatakse vastavalt arvutite elukaarele, siis on arvutites kasutusel erinevad operatsioonisüsteemid. • Windows 7 operatsioonisüsteemile ei ole enam MS poolt ametlikku tuge ning seetõttu võivad arvutid sisaldada turvanõrkusi. Erinevate operatsioonisüsteemide versioonide haldus nõuab lisaressurssi. Operatsioonisüsteemi uuendused ei ole kontrollitavad ning vajalikul hulgal hallatavad. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine • Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 100 000 € Windows Enterprise Edition litsents. Rahvusringhääling  Windows Enterprise Edition litsents, ERR, 96 000 € 1. Probleem – Ärikriitilisi teenuseid osutavad Windows arvutid ei ole võimalik keskselt hallata. Ei 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): saa kriitilisi uuendusi ajastada, seetõttu tekivad programmides katkestused. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk – Võtta asutuse arvutites kasutusele Windows Enterprise litsentsid. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Windows Enterprise [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine Edition litsents. [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine meede 1: Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. [x] Küberturvalisuse tagamine [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk  Hetkel on asutuse arvutites kasutuses arvutite hankimisega lõpuks) kuni viie aasta jooksul) Windows Enterprise kaasa tulnud OEM Windows litsentsid. Kuna uusi arvuteid  Kõikides asutuse arvutites on sama Windows versioon.  Kõikides asutuse arvutites on sama Windows versioon. hangitakse igal aastal ja vahetatakse vastavalt arvutite  Operatsioonisüsteemi uuendused on kontrollitavad ning  Operatsioonisüsteemi uuendused on kontrollitavad ning Edition litsents elukaarele, siis on arvutites kasutusel erinevad vajalikul hulgal hallatavad. vajalikul hulgal hallatavad. operatsioonisüsteemid - Windows 7 ja Windows 10.  Windows 7 operatsioonisüsteemile ei ole enam MS poolt ametlikku tuge ning seetõttu võivad arvutid sisaldada turvanõrkusi. Erinevate operatsioonisüsteemide versioonide haldus nõuab lisaressurssi. Operatsioonisüsteemi uuendused ei ole kontrollitavad ning vajalikul hulgal hallatavad. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused  Tooteomanik on ERR-i IT osakond.  Projekti planeeritud juurutusperiood on 24 kuud. Projekti  Hetkeolukord ei vasta ISKE nõuetele. Projekti tulemusel  Projektorganisatsioon: IT osakond – 4 inimest eelarve on 96 000 € aastas. vastavad töökohaarvutid ISKE nõuetele.  Projekti tegevused: paigaldada arvutitesse kahe aasta  Teenuse kirjeldamine RIHAs pole asjakohane, kuna süsteem ei jooksul Windows enterprise litsentsid. ole väliselt kättesaadav.  Teenusele ei kohaldu koosvõime raamistikud.  Teenusele ei kohaldu Iseteeninduskeskkonna raamistik, kuna teenus ei paku iseteeninduskeskkonda ja ei ole kättesaadav avalikus võrgus.  Teenusele ei kohaldu Kasutatavuse mõõtmise raamistik, kuna teenus ei ole väliselt kättesaadav.  Teenuse käigus ei looda avaandmeid. Teenus ei paku ja ei ole sobilik avaandmete pakkumiseks.  Teenus on suletud, ega ole pilvekõlbulik. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kasutajate grupid on kõik ERR-i töötajad.  Windows Enterprise litsentseerimine on kasutusel  Projekt on võimalik teostada kui rahastamine on jätkuv ja iga-  Kolmandaid osapooli ei ole. enamustes keskmistes ja suurtes ettevõtetes. aastane. Litsentsi aastane maksumus on 96000 eurot.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i lindirobotil paikneva arhiivi peegel Projekti eesmärk on ERHS-ist tuleneva kultuuripärandi säilitamise kohustuse täitmise tagamine. Projekti raames luuakse ERR-i arhiivi peegli tehnoloogiline lahendus, et maandada ERR-i arhiivi hävimise riski. Kogu arhiivi digikultuuri väärtus asub ühes lokatsioonis, aga riskide maandamiseks on vaja teist geograafilist lokatsiooni (peegel). Probleem tuleneb ERHS-i §4.2, §5.4 ja §5.5 seatud kohustustest ERR-ile. Ühes asukohas paiknev arhiiv võib intsidendi korral hävida. Arhiiv on kogu aeg kasutuses, seega on vajalik arhiiv kättesaadavaks teha, mistõttu on mõistlik jätkusuutlikkuse eesmärki silmas pidades luua peegel teises lokatsioonis. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine • Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 450 000 € Projekti tulemusel on loodud üks kolmest tehnoloogilisest komponendist ERR-i arhiivi Rahvusringhääling pikaajaliseks säilitamiseks kahes geograafilises asukohas – ERR-is ja Rahvusarhiivis. ERR-i lindirobotil paikneva arhiivi peegel teises geograafilises asukohas, ERR, 450 000 € 1. Probleem – Kogu arhiivi digikultuuri väärtus asub ühes lokatsioonis, aga riskide maandamiseks on vaja 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): teist geograafilist lokatsiooni (peegel). Probleem tuleneb ERHS-i §4.2, §5.4 ja §5.5 seatud kohustustest ERR- [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt ile. Ühes asukohas paiknev arhiiv võib intsidendi korral hävida. Arhiiv on kogu aeg kasutuses, seega on vajalik [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine arhiiv kättesaadavaks teha, mistõttu on mõistlik jätkusuutlikkuse eesmärki silmas pidades luua peegel teises [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine lokatsioonis. [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on ERHS-ist tuleneva kultuuripärandi säilitamise kohustuse täitmise [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine tagamine. Projekti raames luuakse ERR-i arhiivi peegli tehnoloogiline lahendus, et maandada ERR-i arhiivi [x] Küberturvalisuse tagamine hävimise riski. [ ] Muu 1.2 Projekti väljund – ERR-i lindiroboti peegli tehnoloogiline lahendus on loodud. 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu. Meede 2: Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine: 5.g. toetatakse Eesti kultuuripärandi digiteerimist, digitaalsena säilitamist ja selle digitaalsel kujul (sh avaandmetena) kättesaadavaks tegemist. 2. Hetkeolukord 1 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5  Hetkel on ERR-i arhiivimaterjal varundatud ainult ERR-is. Arhiivis asuvad  Projekti tulemusel on loodud üks kolmest tehnoloogilisest aasta jooksul) lindirobot, kapid, ja lindid, mille peal on 6 betabaiti arhiivimaterjali. komponendist ERR-i arhiivi pikaajaliseks säilitamiseks kahes  Projekti käigus on loodud tehnoloogiline platvorm kultuuripärandi geograafilises asukohas – ERR-is ja Rahvusarhiivis. ühtselt säilitamiseks kahes geograafilises asukohas. Hävimise riskide maandamise tehnilised eeldused on täidetud. 5 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused  Projekti omanik on ERR-i arhiiviosakond.  Projekti juurutusperiood on 12-24 kuud.  Ei kohaldu 9  Projektorganisatsioon: o Arhiiviosakond – 2 inimest  Projekti eelarve on 450 000 €  1 hange. o Arendusosakond – 2 inimest o IT osakond – 2 inimest o Väljastusosakond – 1 inimene o Juriidiline osakond – 1 inimene 13  Hinnanguline ajaline panus on kokku ca 800 tundi. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kasutajate grupid on kõik Eesti televaatajad.  Eestis puudub hetkel kultuuripärandi pikaajalise säilitamise  Teenuse tootjatoe kulud taotleb ERR RESi raames: 60000 eurot  Kolmas osapool on Rahvusarhiiv. võimekus. Projekti kaudu tekib ERR-is nõuetele vastav aastas (2022-2025). pikaajalise säilitamise võimekus.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i heliarhiivi transkriptsiooni prototüüp ja järelanalüüs Projekti eesmärk on leida töötav lahendus, et suurendada heliarhiivi kasutatavust ja analüüsida selle pealt avaliku teenuse parandamise võimalusi. Hetkeolukord: • ERR heliarhiivis on üle 113 000 raadiosaate helifaili (40 000 tundi), millel on olemas vaid üldised kirjeldavad andmed. • Hetkel puudub ERR-is heliarhiivi transkritpsiooni lahendus Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: •Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine •Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 100 000 € Projekti tulemusena valmib prototüüp, mis parandab otsingul info leitavust ja teeb Rahvusringhääling heliarhiivist materjali otsingu kasutamise kiiremaks ERR-i heliarhiivi transkriptsiooni prototüüp ja järelanalüüs, ERR, 100 000 € 1. Probleem – ERR-i heliarhiivi kasutatavus on väike, sest vähese kirjelduse tõttu on leitavus halb ja 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): helifailidega töötamine on väga ajamahukas. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on leida töötav lahendus, et suurendada heliarhiivi kasutatavust ja [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine analüüsida selle pealt avaliku teenuse parandamise võimalusi. [x] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Projekti väljund on heliarhiivi [x] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) transkriptsiooni prototüüp ja järelanalüüs. [ ] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: Nutikam riigivalitsemine, meede 1: [ ] Küberturvalisuse tagamine Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus** 4. Mõju*** (saavutatav peale projekti  ERR heliarhiivis on üle 113 000 raadiosaate helifaili (40 000 tundi), millel on  Projekti tulemusena valmib prototüüp, mis parandab otsingul info leitavust ja teeb abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5-e aasta jooksul) olemas vaid üldised kirjeldavad andmed. heliarhiivist materjali otsingu kasutamise kiiremaks.  EI KOHALDU  Hetkel puudub ERR-is heliarhiivi transkritpsiooni lahendus.  Radiomani üldarhiivi on lisatud järgmised funktsionaalsused: o Heli tekstiks prototüüp teeb automaatselt kõikidest helifailidest transkriptsioonid 1 metaandmete koosseisus. o Automaatselt loodud transkriptsioone saab toimetada vastavalt vajadusele. o Otsida saab ka üle transkriptsioonide. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused 5  Heliarhiiv: 1 töötaja (tooteomanik) - 80h Projekti tegevuste ajakava on 12 kuud ja hõlmab:  EI KOHALDU  Tootmisteenistus: 1 töötaja - 120h  Katseprojekti rahastus – 100 000 € (sh riistvara, transkriptsiooni lahendus, Radiomani  Arendusosakond: 2 töötajat (sh projektijuht) - 300h arendus, järelanalüüs)  IT osakond: 1 töötaja - 40h  15% omafinantseering – taotleme Kultuuriministeeriumi eelarvest  Juriidiline osakond: 1 töötaja - 80h  Hankemenetluste arv – 3 Hinnanguline ajaline panus on kokku ca 620 tundi. Tegevused: 9  Automaatse transkriptsiooni prototüübi lahenduse hankimine ja juurutamine (vajalik riistvara, tarkvara ja seadistamine)  Prototüübi ERR-i sisene testimine ja tagasiside kogumine  Järelanalüüs ja tulemuste valideerimine 13 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Projekti peamised kasusaajad on ERR-i toimetused.  Tänu projekti raames loodavale prototüübile saab tulevikus rajada teenuse, mille toel  EI KOHALDU  Laiemalt on kasusaajaks Eesti avalikkus sh arhiiviportaali kasutajad, saavad ERR-i helifailidele ligipääsu ka vaegkuuljad ja muukeelne sihtrühm. Samuti vaegkuuljad ja muukeelsed sihtrühmad, kuna projekti käigus selgitame välja, muutub paremaks ERR-i heliarhiivi materjalide kättesaadavus kõikidele kasutajatele. milline on lahendus, millele saab tulevikus toetada parema avaliku teenuse.  Kolmandate osapoolte kaasamine pole vajalik, kuna kogu arhiiv on ERR-i pädevuses.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i lindirobotil paikneva arhiivi peegli IS Projekti eesmärk on arhiivi peeglite infosüsteemi rajamine, mille kaudu on peegeldamine korraldatud. Infosüsteemi kaudu toimub infovahetus ERR-i arhiivi lindirobot ja teise geograafilisse lokatsioonis asuvad Riigiarhiivi lindiroboti vahel, et maandada rahvuskultuuri säilitamise seisukohast kriitilise loomingu ja info hävimise riski. Projekti mõju: • Suurem efektiivsus ressursside kasutamisel (tööaja kokkuhoid ja info kvaliteedi paranemine) • Teenuse kvaliteedi tõus Tulemus: • On loodud valmidus ERR-i arhiivi pikaajaliseks säilitamiseks kahes geograafilises asukohas – ERR-is ja Rahvusarhiivis. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: •Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine •Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 500 000 € On loodud valmidus ERR-i arhiivi pikaajaliseks säilitamiseks kahes rahvusringhääling ERR-i lindirobotil paikneva arhiivi peegli infosüsteem, ERR, 500 000 € 1. Probleem – ERR-i arhiivimaterjal on varundatud ainult ERR-is. Materjali liikumine peeglite vahel ei ole 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): korraldatud. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk – Projekti eesmärk on arhiivi peeglite infosüsteemi rajamine, mille kaudu on [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine peegeldamine korraldatud. Infosüsteemi kaudu toimub infovahetus ERR-i arhiivi lindirobot ja teise [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine geograafilisse lokatsioonis asuvad Riigiarhiivi lindiroboti vahel, et maandada rahvuskultuuri säilitamise [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) seisukohast kriitilise loomingu ja info hävimise riski. [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine 1.2 Projekti väljund – Alalisele säilitamisele kuuluv digitaalne pärand on vastastikku peegeldatud ERR-is ja [x] Küberturvalisuse tagamine Riigiarhiivis. Projekti lõpuks on loodud võimekus kolmandate osapoolte digitaalse kultuuripärandi [ ] Muu peegeldatud säilitamiseks. 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu. Meede 2: Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine: 5.g. toetatakse Eesti kultuuripärandi digiteerimist, digitaalsena säilitamist ja selle digitaalsel kujul (sh avaandmetena) kättesaadavaks tegemist. 1 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5  Hetkel on ERR-i pikaajalisele säilitamisele kuuluv arhiivimaterjal varundatud  On loodud valmidus ERR-i arhiivi pikaajaliseks säilitamiseks aasta jooksul) ainult ERR-is. kahes geograafilises asukohas – ERR-is ja Rahvusarhiivis.  ERR-i arhiivi kultuuripärand on ühtselt säilitatud kahes geograafilises  Peegeldamine ei ole korraldatud. asukohas. 5  Materjali liikumine peeglite vahel on korraldatud ja peeglid on kasutatavad vastavalt vajadusele. 9 5. Peamised ressursid  Projekti omanik on IT osakond.  Projektiorganisatsioon: 6. Tegevused, ajakava, eelarve  Projekti juurutusperiood on 9-12 kuud.  Projekti eelarve on 500 000 €. 7. Projekti eeltingimused  Projekt „ERR lindirobotil paikneva arhiivi peegel teises geograafilises asukohas“ peab olema läbi viidud. o Arendusosakond – 3 inimest  1-2 hanget. o IT osakond – 2 inimest o Arhiiviosakond – 2 inimest 13 o Juriidiline osakond – 1 inimene  Hinnanguline ajaline panus on kokku ca 600 tundi. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kasutajate grupid on ERR ja Rahvusarhiiv.  Arhiivi peeglite infosüsteem hetkel puudub. Projekti käigus  Teenuse tootjatoe kulud taotleb ERR RESi raames: 60000 eurot  Kolmas osapool on teised mäluasutused. luuakse infosüsteem, mille kaudu on arhiivide peegeldamine aastas (2022-2025). korraldatud.  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR-i tele helitootmise lokaalne pilvelahendus Parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja vähendada tehnoloogilist võlga asendades analoogseadmed infosüsteemiga - lokaalse helitootmise pilvelahendusega. Mõju : • Tehnoloogilist võlga on vähendatud projekti käigus tehtud uuenduste ulatuses. • Avaliku teenuse parendamine teenuse katkemise riski vähendamise kaudu. • Avaliku teenuse parandamine tootmise heli komponendi kaasajastamise kaudu läbi võimekuse integreeruda teiste tootmise infotehnoloogiliste lahendustega. • Võimaldab liikuda tulevikutehnoloogiate suunas. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine • Küberturvalisuse tagamine Taotleja: Maksumus: Projekti väljund: Eesti 500 000 € Vähemalt kahes stuudios on analoogseadmed asendatud helitootmise lokaalse Rahvusringhääling pilvelahendusega. ERR-i tele helitootmise lokaalne pilvelahendus, ERR, 500 000 € 1. Probleem – Telesaadete helindamine ei ole tehnoloogilise võla tõttu integreeritav IT-põhise 1.4 Panustab järgnevatele suunistele (detailsem info peab selguma 2-10 lahtrit): tootmisprotsessiga. ERRi stuudiotes on mitmekümneaastased analoogseadmed saadete [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt helindamiseks. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk – Parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja vähendada tehnoloogilist võlga [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine asendades analoogseadmed infosüsteemiga - lokaalse helitootmise pilvelahendusega. [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.2 Projekti väljund* (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) – Vähemalt kahes [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine stuudios on analoogseadmed asendatud helitootmise lokaalse pilvelahendusega. [x] Küberturvalisuse tagamine 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – Nutikam riigivalitsemine, meede [ ] Muu 1: Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil. 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul) Tehnoloogilist võlga on vähendatud projekti käigus tehtud 2. Hetkeolukord uuenduste ulatuses. 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) ERR-i telestuudiotes on saadete helindamiseks kasutusel aegunud ja kaasaegsete Avaliku teenuse parendamine teenuse katkemise riski vähendamise ERR-i tele helitootmise lokaalne pilvelahendus on kasutusele süsteemidega mitteintegreeritavad analoogseadmed. kaudu. võetud. 1 Esineb teenuse katkemise risk. Avaliku teenuse parandamine tootmise heli komponendi kaasajastamise kaudu läbi võimekuse integreeruda teiste tootmise infotehnoloogiliste lahendustega. Võimaldab liikuda tulevikutehnoloogiate suunas. 7. Projekti eeltingimused 5 Teenuse kirjeldamine RIHAs pole asjakohane, kuna süsteem ei ole väliselt kättesaadav. Teenusele ei kohaldu koosvõime raamistikud. Küll aga tehnoloogia peab olema koosvõimeline ERR-i teletootmise tehnoloogiatega. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve Teenusele ei kohaldu Iseteeninduskeskkonna raamistik, kuna Tooteomanik on ERR-i tootmisosakond. Projekti planeeritud juurutusperiood on 9-12 kuud. 9 teenus ei paku iseteeninduskeskkonda ja ei ole kättesaadav avalikus Projektorganisatsioon: Projekti eelarve on 500 000 €. võrgus. Tootmisosakond – 5 inimest Projekti tegevuste hulka kuulub: konsultatsioonid Teenusele ei kohaldu Kasutatavuse mõõtmise raamistik, kuna IT osakond – 2 inimest potentsiaalsete pakkujatega, hanke koostamine ja läbiviimine, teenus ei ole väliselt kättesaadav. Arendusosakond – 1 inimene infosüsteemi testimine, arendustööd integratsiooniks teiste Teenuse käigus ei looda avaandmeid. Teenus ei paku ja ei ole sobilik Juriidiline osakond – 1 inimene infosüsteemidega ja kasutuselevõtt. avaandmete pakkumiseks. Hinnanguline ajaline panus on kokku ca 400 tundi. Plaanis on 1 hankemenetlus. Teenus on suletud teenus, ega ole tava IT mõistes pilvekõlbulik 13 suurte andmemahtude ja suletud tootmisvõrgu eripärade tõttu. Teenust ei ole võimalik üles seada kasutades Riigipilve, sest: ERR-i tootmisspetsiifika tõttu peab lahendus asuma tootmisprotsessi juures. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Kasutajate grupid on kõik Eesti televaatajad. Lisaks ERR-i tootmisteenistus, ja Projekti innovaatilisus on tehnoloogiline: ERR jätab vahele üle 15 Teenuse halduse kulud taotleb ERR RES vahenditest: 50000 eurot kõik toimetused. aasta maailmas levinud digitaalsete helilahenduste põlvkonna ja aastas. Kolmandaid osapooli pole. võtab kasutusele tarkvarapõhise lahenduse. 05.4 Muinsuskaitseameti PROJEKTID Ülevaade lisavajaduste soovidest  MUINSUSKAITSEAMET Museaalide säilitamise kratt „Sälly“ Hõlbustada museaalide inventeerimise ja säilitamise tööd, et riiklikud muuseumikogud oleksid hoitud Mõju : • Suurem efektiivsus ressursside kasutamisel (tööaja kokkuhoid ja info kvaliteedi paranemine) • Teenuse kvaliteedi tõus • Kasutajate rahulolu • Lahendusest võiksid huvitatud olla ka teised mälu- jm asutused, kellel on vaja suure hulga esemete seisundeid ja asukohti pidevalt jälgida. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: •Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine •Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Muinsuskaitseamet Kavandatav innovatsioon on seotud uue tehnoloogia Projektiga soovitakse välja töötada tehisintellektil põhinev kasutuselevõtuga, mis võrreldes tänase olukorraga muudab tarkvaraline lahendus, et muuta inventeerimise tööprotsess koguhoidja tööprotsessi inventeerimise osas oluliselt kiiremaks ja efektiivseks ja ajasäästlikuks. efektiivsemaks. Kratt Sälli 1. Probleem Museaalide inventuuride töömaht on väga suur, tänased tööprotsessid museaalide haldamisel • 1.4 Panustab järgnevatele suunistele: vajavad automatiseerimist ja kaasaajastamist. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk Hõlbustada museaalide inventeerimise ja säilitamise tööd, et riiklikud muuseumikogud oleksid [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine hoitud [X ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine 1.2 Projekti väljund (mida rakendüksusel on võimalik enne viimast väljamakset kontrollima tulla) Projektiga [X ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) soovitakse välja töötada tehisintellektil põhinev tarkvaraline lahendus, et muuta inventeerimise [ ] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine tööprotsess efektiivseks ja ajasäästlikuks. • [ ] Küberturvalisuse tagamine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga 1. majanduse kasvu, riigi arengut ja • [ ] Muu elanike heaolu toetav IKT-taristu; 2. nutikam riigivalitsemine 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni • Muuseumiseaduse kohaselt lasub riigi asutatud muuseumidel kohustus 5 aasta jooksul) inventeerida oma kogusid iga 5 aasta järel, et kontrollida museaalide Muuseumides on kasutusel tarkvaraline lahendus, mis aitab teha muuseumikogude asukohti ja seisundeid. Tulenevalt väga suurest museaalide arvust on pikaajaliseks säilitamiseks vajalikke otsuseid ja tegevusi, sealhulgas: • Suurem efektiivsus ressursside kasutamisel (tööaja kokkuhoid inventuuride läbiviimine väga ajakulukas. Inventuurid võtavad erinevate • Esemete olukorda keskkonnas nutikalt jälgida, esemete seisundites toimuvaid muudatusi ja info kvaliteedi paranemine) kogude lõikes aega 6-12 kuud. Inventuuril tehakse palju ajakulukat ennustada ning vajalikke tegevusi hõlpsalt planeerida; • Teenuse kvaliteedi tõus topelttööd. • Tänase kohmaka ja aeganõudva kogude inventuuri saab asendada vajaduspõhise • Kasutajate rahulolu • Sageli ei jää teiste tööülesannete kõrvalt aega museaali seisundi ja seisundikontrolliga, mis hoiab oluliselt aega kokku; • Lahendusest võiksid huvitatud olla ka teised mälu- jm asutused, materjali põhjalikumaks uuringuks. Seisundiuuring nõuab ka üsna laialdasi • Museaalide seisundiandmete kvaliteet paraneb tunduvalt kellel on vaja suure hulga esemete seisundeid ja asukohti teadmisi erinevate materjalide säilivuse omadustest, vanusest, pidevalt jälgida. soovituslikest hoiutingimustest ning vananemise protsessidest. Andmed museaalide seisundite kohta on seetõttu ebatäpsed. • Museaalide säilitamiseks vajalike tegevuste (nt konserveerimine) planeerimine on aeganõudev ning kohati jääb planeerimise puudu teadmistest. Ettevalmistusena on plaanis inventeerimise hõlbustamise võimalusi analüüsida ning luua prototüüp. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Kratt Sälli omanik on Muinsuskaitseamet (MKA). Muinsuskaitseametist • Kratt Sälli (2022 I kv – 2023 IV kv) koosneb järgmistest tegevustest: • RIHA: MuIS on registreeritud, turvaklass K1T1S1, projektiga kuuluvad meeskonda 4 inimest: muuseumivaldkonna peaspetsialist, • Tarkvaralise tehnoloogia arendamine 430 000 eurot. muudatusi ei teki. muuseumivaldkonna juht, Muuseumide infosüsteemi arendusjuht ja • Projektijuhtimine. 70 000 eurot • Koosvõime, iseteeninduse, kasutatavuse raamistikega peaspetsialist. Projekti eelarve kokku: 500 000 eurot arvestatakse, kus vaja Projekti tegevuste elluviimiseks viiakse läbi hange. • Peamised võimalikud riskid: hanke ebaõnnestumine, tööde • Projekti elluviimiseks on vajalikud projektijuht, MuISi arendajad (RIK), mahust või ajakavast ei suudeta kinni pidada, lahendused ei programmeerijad, vabatahtlikud krati õpetajad ja lahenduse testijad Eelnevad tegevused: sobi lõppkasutajatele, olulised muutused ärinõuetes või (pilootmuuseumid) • Tehtud on krati analüüs ning loodud prototüüp (2021 I veerand). tehnoloogias • Õigusliku regulatsiooni muudatuste hetkeseis ja plaanid: vajalikud muudatused valdkondlikes regulatsioonides plaanitud teostada paralleelselt arendustega 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Projekti tulemusi saab kasutada kõikides muuseumide infosüsteemiga • Kavandatav innovatsioon on seotud uue tehnoloogia kasutuselevõtuga, mis võrreldes • Halduskulud täpsustatakse analüüsi käigus. ühinenud muuseumikogudes. MuISiga on tänaseks ühinenud 60 tänase olukorraga muudab koguhoidja tööprotsessi inventeerimise osas oluliselt muuseumit, ning sellel on 800 kasutajat, sinna on kantud 4,3 mln objekti kiiremaks ja efektiivsemaks. Ülemaailmsel muuseumimaastikul on kasutusele võetud (2018. aasta Statistikaameti aruanne). erinevaid pildituvastuse süsteeme ja suhtlusroboteid, kuid teadaolevalt ei ole masinõpe • riik (Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet) - kultuuripärand on leidnud veel rakendamist säilitamistegevustes ja inventeerimisel. paremini kaitstud, sest selle kohta on rohkem ja kvaliteetsemat infot  MUINSUSKAITSEAMET Muuseumide infosüsteem 2.0 II etapp Olemasolev süsteem, funktsionaalsused, kasutusmugavus ei vasta tänastele vajadustele. Süsteem on keeruline, täis tehnilisi vigu ja vananenud. Tulemus : MuIS 2.0 II etapis jätkatakse I etapis alustatut ning arendatakse edasi nii muuseumitöötajatele kui avalikele kasutajatele suunatud teenuseid koos kõigi vajalike tugifunktsionaalsustega ja liidestustega. S.h luuakse kaasaegne lahendus museaalide seisundite, konserveerimis- ja digiteerimistööde dokumenteerimiseks, näituste korraldamist ja muuseumiharidust toetavad funktsionaalsused, lisatakse ühisloome võimalusi muuseumikogude kirjeldamisel. Tulemusena: • Vananenud tarkvara on täielikult asendatud uuega; • Pakutavad funktsionaalsused vastavad põhilistele ärilistele vajadustele; • Modulaarne lahendus võimaldab erineva sisuga teenuse pakkumist muuseumidele ning teistele osapooltele • Väheneb tegevuste dubleerimine ja andmete mitmekordne kogumine; • Süsteemi majandamine on tänasest efektiivsem Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Muinsuskaitseamet Luuakse võimalused ühisloome rakendamiseks kultuuripärandi realiseeritud on lahendus RA-le dokumentide andmete kogumisel - uued võimalused sisu loomel nii valdkonna üleandmiseks, andmevahetus EHR-i ja DHS-ga toimib. siseselt kui teisi valdkondi ja laiemat avalikkust kaasates. Muuseumide infosüsteem MuIS 2.0. II etapp, KAIS teenuse kood: KU01020103 1. Probleem: Olemasolev süsteem, funktsionaalsused, kasutusmugavus ei vasta tänastele vajadustele. Süsteem on 1.4 Panustab järgnevatele suunistele: keeruline, täis tehnilisi vigu ja vananenud. [x] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk : Tõsta teenuste kvaliteeti ja kasutajate rahulolu [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.2 Projekti väljund: Projekti lõpuks valmib teine osa uuest muuseumide infosüsteemist, vana tarkvara vahetatakse [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine täielikult välja uue vastu [x] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga: 1. majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine heaolu toetav IKT-taristu; 2. nutikam riigivalitsemine [ ] Küberturvalisuse tagamine [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta MuISi kasutab 60 asutust, kelle kogudes on ligi 5 mln objekti, neist 3,4 mln MuISi Projekti tulemusena on valminud teine osa uuest muuseumikogude jooksul) sisestatud. MuISi muuseumidele mõeldud keskkonda kasutab üle 800 muuseumitöötaja, tarkvarast, andmed on migreeritud uude andmebaasi, vanast aegunud MuIS toetab digitaalse kultuuripärandi säilitamist ja kättesaadavaks dokumentide osapooltena on toimingutega seotud üle 70 000 füüsilise ja juriidilise tarkvarast on võimalik loobuda. tegemist kaasaegsete ja kasutajasõbralike e-teenuste pakkumisega: isiku. Avaliku portaali kasutajaid oli 2019. a 65 958, lehtede vaatamisi 3 412 262. MuIS 2.0 II etapis jätkatakse I etapis alustatut ning arendatakse edasi nii • Uus muuseumide töötajakeskkond on loogiliselt ülesehitatud, paindlik, muuseumitöötajatele kui avalikele kasutajatele suunatud teenuseid koos vastab kasutajate vajadustele. Süsteem toetab tööprotsesse, väheneb • MuIS ei toeta muuseumide tööprotsesse efektiivselt, toimingud on keerulised ja kõigi vajalike tugifunktsionaalsustega ja liidestustega. S.h luuakse muuseumide halduskoormus. Kasvab kõigile digitaalselt kättesaadavate aeganõudvad, funktsionaalsused vananenud või puuduvad. kaasaegne lahendus museaalide seisundite, konserveerimis- ja museaalide arv ja andmete kvaliteet. • Kasutajate rahulolu on madal – avalikus portaalis soovitusindeks 10, töötajaportaalis digiteerimistööde dokumenteerimiseks, näituste korraldamist ja • Tekib võimalus pakkuda valdkondade üleseid e-teenuseid, mis viib 14. MuIS ei vasta ligipääsetavuse nõuetele. Kasutajad vajavad tihti välist abi - muuseumiharidust toetavad funktsionaalsused, lisatakse ühisloome praktikate ühtlustamise ja ressursside mõistlikuma kasutamiseni kasutajatoe pöördumiste arv 2019. a oli 760 juhtumit. võimalusi muuseumikogude kirjeldamisel. Tulemusena: • Uus avalik muuseumide keskkond ja muuseumitöötaja keskkond on • Süsteemi haldus- ja hoolduskulud on ca 210 000 eurot aastas, millest hooldus- ja • Vananenud tarkvara on täielikult asendatud uuega; kasutajate jaoks atraktiivsed ja kasutajasõbralikud. Süsteem vastab väikearendused ca 40 000. Kuna MuIS on arhitektuuriliselt ja tehniliselt aegunud • Pakutavad funktsionaalsused vastavad põhilistele ärilistele vajadustele; ligipääsetavuse nõuetele. Suureneb kasutajate arv ning rahulolu e- ning keerukas hallata ja arendada, piisab sellest ainult süsteemi tööshoidmiseks. • Modulaarne lahendus võimaldab erineva sisuga teenuse pakkumist teenustega. muuseumidele ning teistele osapooltele • Paraneb infosüsteemi haldamise võimekus. Uus kaasaegse arhitektuuriga Arenduste ettevalmistusena on tehtud ärianalüüs, 2020 alustati I etapi arendustega, • Väheneb tegevuste dubleerimine ja andmete mitmekordne kogumine; tarkvara annab paindlikumad võimalused komponentide uuendamiseks ja mille osaks on UX ja UI disain kogu uuele süsteemile. • Süsteemi majandamine on tänasest efektiivsem lisamiseks ning võimaldab kasutada hooldus- ja arendusressursse efektiivsemalt. Uue infosüsteemi kasutuselevõtt avaldab pikas perspektiivis soodsat mõju nii kultuuripärandi valdkonnale, majandusele (eelkõige loomemajandussektorile) kui ühiskonnale laiemalt. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused MuISi omanik on Muinsuskaitseamet (MKA), uus tarkvara antakse pärast projekti lõppu MuIS 2.0 II etapp (2021 I kv – 2022 IV kv) koosneb järgmistest • RIHA: registreeritud; ISKE: turvaklass K1T1S1, projektiga muudatusi ei teki. Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) MKAle. tegevustest: • Koosvõimeraamistiku, iseteeninduse, kasutatavuse raamistikega on • Uue muuseumitöötaja keskkonna ja avaliku keskkonna arendus. 430 arvestatud või arvestatakse projekti käigus, kus vaja. Projekti juhtrühma kuuluvad MKA, RIKi, Kultuuriministeeriumi ning muuseumivaldkonna 784 eurot. • Avaandmete hetkeseis ning plaanid: hetkel kaks avaandmete liidest, esindajad. • Projektijuhtimine. 69 216 eurot arenduste II etapis (käesolev projekt) liidesed kaasajastatakse. Projekti eelarve kokku: 500 000 eurot • Andmejälgija on plaanis kasutusele võtta. Projekti igapäevase toimimise tagavad: Projekti tegevuste elluviimiseks viiakse läbi hange. • Peamised võimalikud riskid: hanke ebaõnnestumine, tööde mahust või • IT projektijuht (1,0) ja ärianalüütik (0,7), RIK ajakavast ei suudeta kinni pidada, lahendused ei sobi lõppkasutajatele, • Sisu projektijuht (1,0), MKA Eelnevad ja järgnevad tegevused: olulised muutused ärinõuetes või tehnoloogias • Sisu töörühm - muuseumitöötajad ja –eksperdid Tehtud on ärianalüüs ja alustatud arenduste I etapiga, s.h UX ja UI • Vajalikud muudatused valdkondlikes õiguslikes regulatsioonides plaanitud disainiga. Projektidega paralleelselt ja nende järgselt on plaanitud teostada paralleelselt arendustega tulemuste juurutamine (kuni 2023 I kv). • Komponentide tasandil on võimalikke sobivaid vabavaralisi lahendusi uuritud ja võimalusel neid kasutatakse 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Avalikud kasutajad. 2019 oli avalikus portaalis kasutajaid 65 958, lehtede vaatamisi 3 • Luuakse võimekus arendada ja võtta kasutusele uusi innovaatilisi Olemasoleva ja uue süsteemi majutus-, haldus- ja hooldus-arendustööde 412 262. Avalike kasutajate arv kasvab. tarkvaralahendusi, s.h tehisintellekt. kuludeks prognoosime 2020-2025 keskmiselt 239 000 EUR aastas. • Muuseumitöötajad. Üle 800 registreeritud MuISi kasutaja. Kasutajate arv kasvab. • Luuakse võimalused ühisloome rakendamiseks kultuuripärandi Infosüsteemi haldus-ja hoolduskulud kaetakse Kultuuriministeeriumi • Muuseumid ja muuseumide omanikud. 2019. aasta lõpu seisuga kasutab MuISi 60 andmete kogumisel - uued võimalused sisu loomel nii valdkonna eelarvest. erinevat asutust (muuseumi). Kasvab MuISiga liitunud muuseumide arv. siseselt kui teisi valdkondi ja laiemat avalikkust kaasates. • Süsteemi haldurid, administraatorid, arendajad jm IT-personal. • Kaasav disain, kasutajate kaasamine arendusprotsessi. • Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. • Tööprotsesside põhjalik uuendamine ja optimeerimine  MUINSUSKAITSEAMET Museaalide kirjeldamise kratt „Folli“ Automatiseerida museaali kirjeldamine ning seeläbi tõsta kirjeldamise kiirust ja kvaliteeti. Hetkeolukord • Muuseumide infosüsteemiga (MuIS) töötab umbes 200 inimest ning MuISi muuseumide peale on kokku 5 miljonit museaali, mida tuleb kirjeldada. Kirjeldatakse nii uusi sissetulevaid museaale kui retrospektiivselt juba ammu muuseumikogusse võetud museaale. MuIS on • Eesti muuseumides kasutusel aastast 2008, kuid sisse on jõutud kanda 3,4 miljonit kirjet ning kirjelduste tase on ebaühtlane. Siiski on 3,4 miljoni museaali kirjeldused, millest üle 1 miljoni on varustatud pildiga, juba praegu hea alus andmete analüüsiks. • Ettevalmistusena on plaanis pildituvastuse võimalusi museaalide puhul analüüsida ning luua prototüüp. Follil valmisolek lahendada järgmisi küsimusi: objekti ja selle asukoha detailne äratundmine, nt fotol on elevant, lill, naine, mees, laps jne. tundma ära isikuid tundma ära teksti ning selle sisu tundma ära tegevused, nt päevitamine, sportimine tundma ära, millise maastikuga ja aastaajaga tegemist on Ühe museaali keskmine Aastas kirjeldatakse Ühe kirjelduse keskmine Kirjeldamisele kuluv kirjeldamise aeg: keskmiselt: hind: personalikulu aastas: 18 min 214 000 museaali 3.60 EUR 770 400 EUR Kratt Folli 1. Probleem Museaali kirjeldamine tuleb automatiseerida, kuna sellega saab hoida kokku aega ja tööjõudu, • 1.4 Panustab järgnevatele suunistele: andmekvaliteet kasvaks ning otsinguvõimalused paraneksid. See annab võimaluse muuseumitöötajatel [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt keskenduda enam külastajale ning mitte nii palju museaalide kirjeldamisele. [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk Automatiseerida museaali kirjeldamine ning seeläbi tõsta kirjeldamise kiirust ja [X] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine kvaliteeti. [X ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) 1.2 Projekti väljund (mida rakendüksusel on võimalik enne viimast väljamakset kontrollima tulla) Projekti lõpuks [ ] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine valmib tehisintellektil põhinev tarkvaraline lahendus, mis suudab iseseisvalt museaale kirjeldada talle etteantud • [ ] Küberturvalisuse tagamine küsimustega. • [ ] Muu 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga 1. majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu; 2. nutikam riigivalitsemine 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni • Muuseumide infosüsteemiga (MuIS) töötab umbes 200 inimest ning MuISi Projekti tulemusena on valminud tehisintellektil põhinev tarkvaraline lahendus. 5 aasta jooksul) muuseumide peale on kokku 5 miljonit museaali, mida tuleb kirjeldada. • Töötav lahendus Folli, mis aitab ära tunda pildil olevaid objekte ja teemasid ning Kirjeldatakse nii uusi sissetulevaid museaale kui retrospektiivselt juba seeläbi aitab kokku hoida nii ressursse kui parandab otsinguvõimalusi. • Suurem efektiivsus ressursside kasutamisel (tööaja kokkuhoid) ammu muuseumikogusse võetud museaale. MuIS on Eesti muuseumides • Folli on eraldiseisev programmiliides ning see on liidestatav MuIS 2ga ning olemas on • Museaalide kirjeldamise kvaliteet tõuseb ning kirjetes kasutatav kasutusel aastast 2008, kuid sisse on jõutud kanda 3,4 miljonit kirjet ning valmisolek liidestuseks ka teiste süsteemidega. sõnavara ühtlustub. kirjelduste tase on ebaühtlane. Siiski on 3,4 miljoni museaali kirjeldused, • Folli peab suutma infot süsteemiväliselt koguda ning oma infot süsteemist välja • Otsingu tulemuste tase paraneb. millest üle 1 miljoni on varustatud pildiga, juba praegu hea alus andmete jagama. • Kratti saavad kasutada teised mäluasutused ja institutsioonid, analüüsiks. kellel on vajadus pildituvastuse tehnoloogia järele – • Ettevalmistusena on plaanis pildituvastuse võimalusi museaalide puhul Folli tunneb ära osa (selgub analüüsi käigus) järgmistest küsimustest: mäluasutuste kirjed ühtlustuvad ning muutuvad paremini üle analüüsida ning luua prototüüp. • objekti ja selle asukoha detailne äratundmine, nt fotol on elevant, lill, naine, mäluasutuste otsitavaks. • mees, laps jne. • isikud • tekst ja selle sisu • tegevused, nt päevitamine, sportimine • millise maastikuga ja aastaajaga tegemist on. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Kratt Folli omanik on Muinsuskaitseamet (MKA). Muinsuskaitseametist • Kratt Folli (2021 I kv – 2022 IV kv) koosneb järgmistest tegevustest: • RIHA: MuIS on registreeritud, turvaklass K1T1S1, projektiga kuuluvad meeskonda 4 inimest: muuseumivaldkonna peaspetsialist, • Tarkvaralise tehnoloogia arendamine 430 000 eurot. muudatusi ei teki. muuseumivaldkonna juht, Muuseumide infosüsteemi arendusjuht ja • Projektijuhtimine. 70 000 eurot • Koosvõime, iseteeninduse, kasutatavuse raamistikega peaspetsialist. Projekti eelarve kokku: 500 000 eurot arvestatakse, kus vaja Projekti tegevuste elluviimiseks viiakse läbi hange. • Peamised võimalikud riskid: hanke ebaõnnestumine, tööde • Projekti elluviimiseks on vajalikud projektijuht, MuISi arendajad (RIK), mahust või ajakavast ei suudeta kinni pidada, lahendused ei programmeerijad, vabatahtlikud krati õpetajad ja lahenduse testijad. Eelnevad tegevused: sobi lõppkasutajatele, olulised muutused ärinõuetes või • Tehtud on krati analüüs ning loodud prototüüp (2021 I veerand). tehnoloogias • Õiguslikes regulatsioonides muudatusi ei vaja 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • 60 MuISi kasutavad muuseumid • Teadaolevalt ei ole varasemalt lahendatud museaali kirjeldamise automatiseerimise • Halduskulud täpsustatakse analüüsi käigus. • MuISi kasutajad ja külastajad (2018. a erinevate kasutajate arv 50 818, kuid potentsiaali nii ulatuslikult. Pildituvastuse projekte on varem tehtud, kuid need on olnud antud projekt panustab kasutajate arvu kasvule) ühe muuseumikesksed või keskendunud kitsamale teemale. Meie kasuks räägib asjaolu, • ettevõtjad, kes kasutaksid MuISi avaandmeid oma toodete teenuste et nii paljusid muuseume hõlmav riiklikku süsteemi mujal ei leia. arendamiseks • riik (Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet) - kultuuripärand on paremini kaitstud, sest selle kohta on rohkem ja kvaliteetsemat infot  MUINSUSKAITSEAMET Kultuurimälestiste registri WCAG nõuded WCAG nõuetele vastavusse viimine Hetkeolukord • Olemasolev infosüsteem ei ole erivajadustega inimestele kasutatav. Seetõttu jääb neile mitmekülgne informatsioon kultuuripärandist kättesaamatuks ning ei ole võimalik kasutada mitmeid e-teenuseid • Projekti ettevalmistamisega ei ole veel alustatud. Ärianalüüs on planeeritud 2020.aasta sügisessesse, SF taotlus on plaanis esitada 2021 I kvartalis ning arendustööd 2021 II kv alguses. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine Taotleja: Projekti innovaatilisus Projekti väljund: Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi kättesaadavus , sh e-teenuste Infosüsteem on erivajadustega inimestele kasutatav kasutamine erivajadusega inimeste hulgas kasvab märgatavalt. Kultuurimälestiste registri WCAG nõuetele vastavusse viimine, Kood: KU01020203 1. Probleem olemasolev infosüsteem ei vasta WCAG nõuetele • 1.4 Panustab järgnevatele suunistele: 1.1 Projekti eesmärk WCAG nõuetele vastavusse viimine [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.2 Projekti väljund* Infosüsteem on erivajadustega inimestele kasutatav [ ] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga Avalike e-teenuste kättesaadavuse [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine parandamine [ ] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) [X] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine • [ ] Küberturvalisuse tagamine • [ ] Muu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni Olemasolev infosüsteem ei ole erivajadustega inimestele kasutatav. Seetõttu jääb Erivajadusega inimestel on võimalus kasutada Infosüsteemi, tänu millele on tagatud huvilistele 5 aasta jooksul) neile mitmekülgne informatsioon kultuuripärandist kättesaamatuks ning ei ole kultuuripärandi laialdasem kättesaadavus. Tänu e-teenustele on mitmed menetlusprotsessid võimalik kasutada mitmeid e-teenuseid neile oluliselt kiiremad ja mugavamad. Projekti lõppedes on infosüsteem erivajadustega inimestele kasutatav Projekti ettevalmistamisega ei ole veel alustatud. Ärianalüüs on planeeritud ning arvestades, et kultuuripärandialane info pidevalt täieneb on 2020.aasta sügisessesse, SF taotlus on plaanis esitada 2021 I kvartalis ning oluline, et kõik ühiskonnaliikmed saaksid vajadusel sellest osa. arendustööd 2021 II kv alguses. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Ärianalüüs kaetakse olemasolevates vahenditest, st on kaetud MKA ja RIK vahelise Lähtutakse WCAG rakendusjuhistest. Kultuurimälestiste registri omanik on Muinsuskaitseamet (MKA) ning süsteemi koostöökokkuleppega (valmib 2020. lõpuks) Muudatused kooskõlastatakse RIHA-s. Turvaklass K1T2S2 projektiga haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) • SF taotlus esitatakse 2020 lõpul ei muutu. • Käesolev taotlus hõlmab ainult arendustöid (algus 2021 II kv, lõpp 2021 IV kv) 1) Ärianalüüs – RIK ja MKA • Arendused ei mõjuta edasist haldus- ega majanduskulu (see on kaetud Infosüsteemi 2) Arendus – hanke võitja tervikkuludest) 3) Infosüsteemi peakasutaja - MKA 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Erivajadustega inimesed Kultuuripärandi kättesaadavus , sh e-teenuste kasutamine erivajadusega inimeste hulgas kasvab Projekti taotlus hõlmab arenduskulusid. Haldus- ja majanduskulud on märgatavalt. kaetud Infosüsteemi tervikkuludest.  MUINSUSKAITSEAMET Kultuurimälestiste registri jätkuprojekt Projekti „Kultuurimälestiste riikliku registri (register.muinas.ee) lisaarenduste hankimine“ (2019-2020) skoobist väljajäänud osade realiseerimine ja tasandustööd, sh liidestumine Rahvusarhiivi ja EHR-ga, olemasoleva DHS-i asendamine ja uus liidestamine. Projekti eesmärk 2020.a. lõppeva arendusprojekti tulemusel toimub kogu menetlus kultuurimälestiste registri kaudu. Teatud dokumendi liigid on hinnatud Rahvusarhiivi poolt alalisele säilitamisele, mis tähendab, et pärast dokumendi kooskõlastamist/kinnitamist/vms toimingut peavad need etteantud aja jooksul RA-sse liikuma. Lisaks ei olnud võimalik lõppeva projekti jooksul lahendada andmevahetust EHR-ga ning edaspidi on plaanis välja vahetada olemasolev DHS, millega kultuurimälestiste register teatud infot vahetab. Tõsta infosüsteemi teenuste kvaliteeti ja kasutajate rahulolu. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: • Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) • Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine • Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine Taotleja: Projekti/tegevuse innovaatilisus Projekti väljund: Muinsuskaitseamet • Kultuuripärandi kättesaadavus ning e- Realiseeritud on lahendus RA-le dokumentide üleandmiseks, andmevahetus EHR-i ja teenuste mugavus ja kvaliteet paraneb DHS-ga toimib. oluliselt. Kultuurimälestiste registri jätkuprojekt, tasandamine, liidestumine Rahvusarhiivi, Ehitisregistri, dokumendihaldussüsteemiga ja analüüsi võimekuse kasv. Kood: KU01020203 1. Probleem Projekti „Kultuurimälestiste riikliku registri (register.muinas.ee) lisaarenduste hankimine“ (2019-2020) skoobist 1.4 Panustab järgnevatele suunistele: väljajäänud osade realiseerimine ja tasandustööd, sh liidestumine Rahvusarhiivi ja EHR-ga, olemasoleva DHS-i asendamine [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt ja uus liidestamine. [x] Sündmuspõhiste ja/või nähtamatute teenuste arendamine 1.1 Projekti eesmärk 2020.a. lõppeva arendusprojekti tulemusel toimub kogu menetlus kultuurimälestiste registri kaudu. [ ] Andmeteaduse ja tehisintellekti kasutuselevõtmine Teatud dokumendi liigid on hinnatud Rahvusarhiivi poolt alalisele säilitamisele, mis tähendab, et pärast dokumendi [x] Andmete ja tehnoloogiate ühis- taaskasutamise edendamine (sh avaandmed) kooskõlastamist/kinnitamist/vms toimingut peavad need etteantud aja jooksul RA-sse liikuma. Lisaks ei olnud võimalik [x] Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste võlgade likvideerimine lõppeva projekti jooksul lahendada andmevahetust EHR-ga ning edaspidi on plaanis välja vahetada olemasolev DHS, [ ] Küberturvalisuse tagamine millega kultuurimälestiste register teatud infot vahetab. Tõsta infosüsteemi teenuste kvaliteeti ja kasutajate rahulolu. [ ] Muu 1.2 Projekti väljund* realiseeritud on lahendus RA-le dokumentide üleandmiseks, andmevahetus EHR-i ja DHS-ga toimib. 1.3. Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga Avalike e-teenuste parandamine ja analüütikavõimekuse kasv ning nutikam riigivalitsemine 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta Olemasolev süsteem ei vaheta andmeid EHR-ga, st ametnike jaoks on mitu töökeskkonda, Realiseeritud on lahendus RA-le dokumentide üleandmiseks. Tänu sellele on jooksul) mis muudab nende töö oluliselt ajamahukaks. RA-le ei saa pikaajaliseks säilitamiseks kultuuripärand oluliselt kättesaadavam. Projekti tulemusel paraneb oluliselt e-teenuste kvaliteet. Kodaniku jaoks muutub mõeldud dokumente üle anda, st selliseid dokumente tuleb dobleerida DHS-s, mis teeb töö Andmevahetus EHR-i ja DHS-ga toimib. Otsuste tegemiseks vajaminev info on kogu menetlusprotsess kiiremaks ja lihtsamaks. RA-ga liidestumine muudab ebamõistlikuks. Plaanis on välja vahetada olemasolev DHS-s, mis tähendab, et tuleb tagada kiiremini kättesaadav ning muudab menetlusprotsessi kiiremaks. Omakorda kultuuripärandi kasutajatele oluliselt kättesaadavamaks. Analüütikavõimekuse andmevahetus kahe süsteemi vahel. Olemasolevas süsteemis on võimalik teha teatud tähendab see kodanikele selgemat ja kiiremat menetlusprotsessi. kasv muudab otsustusprotsessid senisest kvaliteetsemaks, kiiremaks ja määral statistikat, kuid kaasaegsed andmeanalüütika võimekust ei ole realiseeritud. DHS-s on välja vahetatud ning vajalik andmevahetus registriga töötab, täna läbipaistvamaks. Pikemas perspektiivis toetab see poliitilisi otsuseid ning sellele jääb ära mitmes kohas dubleerimine. valdkonna rahastamist on senisest selgem põhjendada. Kultuuripärand on Kaasaegse andmeanalüütika kasutusele võtt muudab otsused senisest paremini kättesaadav. kiiremaks, kvaliteetsemaks ja selgemaks. Valdkonna rahastamise ja poliitika otsuste parem põhjendatus. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Kultuurimälestiste registri omanik on Muinsuskaitseamet (MKA) ning süsteemi haldab • Ärianalüüs kaetakse olemasolevates vahenditest, st on kaetud MKA ja RIK „Kultuurimälestiste riikliku registri (register.muinas.ee) lisaarenduste hankimine“ Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) vahelise koostöökokkuleppega. Valmib 2021 II pa alguses. peab olema edukalt lõppenud, suuremad tasandamistööd tehtud (need on ka • SF taotlus on plaanis esitada 2021 IV kvartalis ning arendustööd võiks alata peamised riskid) ning RIHAs uuendused kooskõlastatud. ISKE turvaklass K1T2S2 1) Ärianalüüs – RIK ja MKA 2022 II kv alguses. Kogu projekt peaks olema lõppenud aastaks 2023.a. projektiga ei muutu. 2) Infosüsteemi peakasutaja - MKA RA-ga liidestumisel arvestatakse selleks hetkeks parimate võimalike 3) Arendus – hanke võitja olemasolevate lahendustega. Andmevahetuse juures kasutakse võimalikult 4) Projektijuht – SF projekti eelarvest palju olemasolevaid komponente, mis valitakse välja detailanalüüsi käigus. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Mälestiste ja muinsuskaitsealade hoonete omanikud, kodanikud, uurijad, tudengid, • Tööprotsesside uuendamine ja optimeerimine Projekti taotlus hõlmab arenduskulusid ja projekti juhtimise kulusid. Haldus-, ametnikud. • Kultuuripärandi kättesaadavus ning e-teenuste mugavus ja kvaliteet paraneb majandus – ja hoolduskulud on kaetakse Infosüsteemi kuludest, oluliselt. Selgemad ja kiiremad valdkonnaülesed otsused. Kultuuriministeeriumi eelarvest. 05.5 Eesti Filharmoonia Kammerkoori PROJEKTID Ülevaade lisavajaduste soovidest  EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR EFK üleminek diginootidele EFK strateegiline eesmärk on olla oma valdkonnas esimeste seas muusika lugemisega seotud digitaalsete terviklahenduste igapäevasesse töösse rakendamisel ning minna üle pabernootidelt diginootide kasutamisele. Projekti mõju: • Läbi noodimaterjali digitaliseerimise kiireneb ettevalmistus ning proovide läbiviimise ajakasutus. Efektiivistuvad organisatsioonisisesed tööprotsessid. Muusika lugemisega diginootidest väheneb oluliselt paberi tarbimine. • Lihtsustub ja vähem ressursse nõudvaks muutub rahvusvaheline noote ning muusika interpretatsiooni puudutav infovahetus. Panustab järgnevatesse infoühiskonna suundadesse: •Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt. •Andmete ja tehnoloogiate ühis- ja taaskasutamise edendamine Taotleja: Projekti innovaatilisus: Projekti väljund: Eesti Filharmoonia Rakendumisel liider ja teerajaja oma valdkonnas. Kiireneb kontsertide eelne noodimaterjali ettevalmistus ning Kammerkoori proovide läbiviimise ajakasutus, mis võimaldab organisatsioonis efektiivistada tööprotsesse. Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) üleminek diginootidele, riistvara ost ja esmane tarkvara seadistus. 45 800 €. 1. Probleem – Professionaalse muusikakollektiivi igapäevaseks tööks vajaliku nootide kasutamise 1.4 Panustab järgnevatele suunistele: ajakohastamine. Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt. 1.1 Projekti eesmärk – EFK strateegiline eesmärk on olla oma valdkonnas esimeste seas muusika lugemisega Andmete ja tehnoloogiate ühis- ja taaskasutamise edendamine. seotud digitaalsete terviklahenduste igapäevasesse töösse rakendamisel ning minna üle pabernootidelt Aegunud süsteemide väljavahetamine ja tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt. diginootide kasutamisele. Paljude tööprotsesside optimeerimine. 1.2 Projekti väljund – Kiireneb kontsertide eelne noodimaterjali ettevalmistus ning proovide läbiviimise Ökoloogilise jalajälje vähendamine. ajakasutus, mis võimaldab organisatsioonis efektiivistada tööprotsesse. EFK on oma valdkonnas liider digitaalsete lahenduste kasutamisel. 1.3 Seos Eesti infoühiskonna arengukava 2020 tegevussuunaga – EFK viib enda tööprotsessid vastavusse parimate valdkonnas olevate IKT lahenduste abil. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5  EFK kasutab täna pabernoote ning puuduvad ressursid tööprotsesside  IKT lahendused on rakendatud ning EFK on kaasajastanud ja aasta jooksul) muutmiseks olemasolevate IKT lahenduste abil. efektiivistanud tööprotsessid.  Läbi noodimaterjali digitaliseerimise kiireneb ettevalmistus ning  Rahvusvaheline suhtlus erinevate kirjastuste, heliloojate ning proovide läbiviimise ajakasutus. Efektiivistuvad 1 tipporkestritega muutub vähem aja- ning kulumahukamaks. organisatsioonisisesed tööprotsessid. Muusika lugemisega diginootidest väheneb oluliselt paberi tarbimine.  Lihtsustub ja vähem ressursse nõudvaks muutub rahvusvaheline noote ning muusika interpretatsiooni puudutav infovahetus. 5 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused  Investeerimine riist- ja tarkvarasse.  Projekti eelarve on 45 800 €  Ei ole. -Riistvara soetamine. 9 -Noodimaterjali digitaliseerimine. -Tarkvara seadistus. -Muutunud tööprotsesside õppimine ning juurutamine. 13 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus  Kogu kunstiline kollektiiv.  Rakendumisel liider oma valdkonnas.  Digiteeritud nootide kasutamise valdkond areneb ning oluline on  Noodikirjastuste kaasatus nootide väljaandmise digiteerimise kiirendamisel. protsessi sisenemine, kindlustamaks EFK suurem konkurentsivõime nii lokaalses kui rahvusvahelises muusikaelus. TEEKAARDID ERR-i projektide teekaart Tulevikuvaade: muuseumivaldkonna projektide teekaart 2020-2024 2021 2022 2023 2024 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 MuIS 2.0 I etapp, 498 576 SF MuIS 2.0 II etapp, 500 000 SF Kratt Folli, 500 000 SF Kratt Sälli, 500 000 SF Töös projekt, millel on olemas rahastus ja teada eelarve (lisada eelarve). Välja tuua ka rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Planeerimisel projekt, millel on idee ja plaan ning rahastusallikas. Lisada planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Tulevikuvaade: muinsuskaitse valdkonna projektide teekaart 2020-2024 Töös projekt, millel on olemas rahastus ja teada eelarve (lisada eelarve). Välja tuua ka rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Planeerimisel projekt, millel on idee ja plaan ning rahastusallikas. Lisada planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Tulevikuvaade: valitsemisala projektide teekaart 2021-2024 valdkonna kaupa 2021 2022 2023 2024 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 1 Kü TS kulu d ja reinvesteerin gud 2 Teletootmise salvestusteenu se toeku lud 3 Teletootmise in fosü steemi toekulu d 4 Lairiba meediavõrgu.. 5 Otsesaadete automaatne ... 6 Teletootmise in fosü steemi ... 7 Win dows Enterprise Edition litsents 8 ERRi lindirobotil paikneva arhiivi peegel teises geogr. asukoh as 9 ERRi arh iivi peegli in fosü steem 10 Heliarh iivi tran skriptsioon i ... Töös projekt, millel on olemas rahastus ja teada eelarve (lisada eelarve). Välja tuua ka rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Planeerimisel projekt, millel on idee ja plaan ning rahastusallikas. Lisada planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Tulevikuvaade: valitsemisala projektide teekaart 2020-2024 valdkonna kaupa 2021 2022 2023 2024 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Di gitaalarhiivi kaasajastamine 500 000 (SF) + 750 000 i nve s + 60 000 (B) 1,2 MEUR (M) RR l e gacy s üsteemide kadumine ja asendamine 1,5 MEUR (B) e -l aenutus 1 MEUR aastas (B) Ra a matud liikuma 340 000 SF + 170 000 (M) + 60 000 (B) CRM 80 000 (SF) + 110 000(B) Ühtne raamatukogusüsteem 50 000 (SF) + 1 MEUR (B) Di giainese keskkond 435 000 (SF) + 60 000 (B) Töös projekt, millel on olemas rahastus ja teada eelarve (lisada eelarve). Välja tuua ka rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Planeerimisel projekt, millel on idee ja plaan ning rahastusallikas. Lisada planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B- baaseelarve; SF- struktuurfond; M-muu fondi vms rahastamine) Aitäh! Suur-Karja 23, Tallinn Indrek Reimand +372 516 6589 Chief Information / Security / Technology / AI Officer [email protected] Ministry of Culture  Siim Sikkut Teie 16.12.2019 nr 22-1/19-0401/9356 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 28.02.2020 nr 4-10/2220-2 IKT strateegia tutvustamine 2020 aastal Edastame Kultuuriministeeriumi valitsemisala IKT strateegia koos valitsemisala lisataotlustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisad: Lisa 1 IKT strateegia KUM.pdf Lisa 2 IKT personali tabel.xls Indrek Reimand 6282280 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941