Aruanne

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.02.2020 16:08 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Võrumaa rahvaraamatukogude aruanne 2019 Manused: Võru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2019.bdoc -- Lugupidamisega Inga Kuljus Võrumaa Keskraamatukogu direktor 782 0157 [email protected] VÕRU MAAKONNA RAHVA RAAMATUKOGU DE 201 9 . AASTA TEGEVUSE ARUANNE Võru 201 9 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc24547623 \h 4 1. Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc24547624 \h 4 2. Juhtimine PAGEREF _Toc24547625 \h 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud PAGEREF _Toc24547626 \h 4 2.2 Eelarve PAGEREF _Toc24547627 \h 5 2.3 Projektid PAGEREF _Toc24547628 \h 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng PAGEREF _Toc24547629 \h 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest PAGEREF _Toc24547630 \h 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused PAGEREF _Toc24547631 \h 8 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc24547632 \h 9 2.4.4 Erialahariduse omandamine PAGEREF _Toc24547633 \h 9 2.4.5 Töötajate tunnustamine PAGEREF _Toc24547634 \h 9 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine PAGEREF _Toc24547635 \h 10 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele PAGEREF _Toc24547636 \h 10 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas PAGEREF _Toc24547637 \h 10 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine PAGEREF _Toc24547638 \h 11 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused PAGEREF _Toc24547639 \h 14 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine PAGEREF _Toc24547640 \h 15 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused PAGEREF _Toc24547641 \h 15 4.3 RVL teenindus PAGEREF _Toc24547642 \h 17 4.4 Laste- ja noorteteenindus PAGEREF _Toc24547643 \h 17 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine PAGEREF _Toc24547644 \h 17 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc24547645 \h 17 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine PAGEREF _Toc24547646 \h 18 4.4.4 Laste- ja noorteüritused PAGEREF _Toc24547647 \h 18 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused PAGEREF _Toc24547648 \h 18 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond PAGEREF _Toc24547649 \h 19 4.6.1 kohalikul tasandil PAGEREF _Toc24547650 \h 19 4.6.2 riiklikul tasandil PAGEREF _Toc24547651 \h 22 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc24547652 \h 23 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele PAGEREF _Toc24547653 \h 23 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded PAGEREF _Toc24547654 \h 25 4.9 Andmebaasid PAGEREF _Toc24547655 \h 25 5. 2020. aasta tegevused PAGEREF _Toc24547656 \h 25 LISA 1. Personali koolitus PAGEREF _Toc24547657 \h 27 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc24547658 \h 28 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid PAGEREF _Toc24547659 \h 30 LISA 4. Laste ja noorteüritused PAGEREF _Toc24547660 \h 31 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine PAGEREF _Toc24547661 \h 31 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.18 ) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teeninduspunktide arv* Kokku Võrumaa 36 529 5 38 11 49 1. Põhilised tegevussuunad Raamatukoguteen use osutami ne tõi uusi lugejaid, põnevaid näitusi , sündmusi, meediakajastusi ning palju lugemisrõõmu. 110. tegevusaastat tähistasid Võrumaa K eskraamatukogu (edaspidi Võrumaa KRK), Tsooru ja Vaabina raamatukogud. R ahvaraamatukogude võrgustikku tugevdas koostöö - koos Tartumaa kolleegidega külastati Helsingis OODIt ja Sillamäel viidi läbi koostööseminar „Üksainus Eesti on Võru ja Ida-Virumaa vahel“ . M õlemad said teoks tänu Kultuuriministeeriumi toetusele. Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta peol osalesid nii mitmedki raamatukogutöötajad . Värska, Mi k itamäe ja Võrumaa KRKs eksponeeriti Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse foto näitust „Eestimaa värvid“ – 2014. aastal toimunud XXVI laulu ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ hetkeülesvõtted. Värskas ja Võrus said huvilised uudistada aastatest 1910-1960 toimunud pidude fotode koopiaid Eesti Rahvusarhiivist . R ahvaraamatukogude lugejate poolt hääletati maakonnas kõige eestilikumaks lauluks „Koit“. Näituste ja üritustega tähistati eesti keele aastat - Meremäel toimus tervet kogukonda haarav suur ü ritus, mille peaesineja oli Meremäe Keskkooli vilistlane, kauaaegne Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Silvia Karro. Täiskasvanud Õppija Nädalal esines Lasval keeleteadlane Jüri Valge eesti keele kasutamisest, arendamisest ja uurimisest. Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva tähistati näituste, etenduste ja teematundidega. Analüüsiti kogude kasutust ja tehti inventuure. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Võrumaa KRK ja Setomaa valla nõukogud koos ei käinud . Võru vallas arutleti 16. oktoobri l ümarlauas raamatuko gude põhimääruse eelnõu üle, aga vastuvõtmine lükkus 2020. aastasse. Ümarlauas tehtud märkused viidi põhimääruse eelnõusse sisse. Võru vallas on väga suur lõhe töötasudes – nende vahel , kes enne kuulusid Võru valda ja kes liideti haldusreformi käigus. Seepärast tehti Lasva Raamatukogu direktori eestvõtmisel Lasva, Kääpa, Tsolgo, Puiga, Vastseliina ja Orava raamatukogude direktori te poolt pöördumise Võru Vallavolikogule ebavõrdsuse likvideerimiseks. 2.2 Eelarve 2018. aastaga võrreldes on 2% suurenenud personalikulu, IT ja kom p lekteerimis kulu jäänud samaks. 2% võrra on vähenenud ülalpidamiskulud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.18. € 31.12.19 € Eelarve kokku 1 161 732 1 216 020 4,7% sh keskraamatukogu 438 093 488 702 11,6% Personalikulu 762 996 829 739 8,7% sh keskraamatukogu 358 908 396 302 10,4% Komplekteerimiskulu 214 374 221 468 3,3% sh KOV-lt 144 981 152 762 5,4% sh riigilt 69 393 68 706 -1,0% sh keskraamatukogu 45 773 47 029 2,7% sh KOV-lt 20 533 22 064 7,5% sh riigilt 25 240 24 965 -1,1% Infotehnoloogiakulu 24 739 22 770 -8,0% sh keskraamatukogu 7 673 8 896 15,9% 2.3 Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Rahvaraamatukogude suveseminar (Kultuuriministeerium) 01.08-20.09 1100 4657 Õppereis O O DI sse (Kultuuriministeerium) 15.03-03.06 2100 4148 Õppereis Ida-Virumaale (Kultuuriministeerium, SA Integratsioni Sihtasutus)) 01.09 . 20.09 630 1984 Veebiväljaande „Ra amatukogud Võrumaal“ täiendamine (Eesti Kultuurkapital) 10.01 . 19-30.05.2020 150 150 Võrumaa K RK konverentsisaali n äitus t e ekspositsiooni süsteemi uuendamine (Eesti Kultuurkapital) 04.01 -20.02 100 317,42 Võrumaa laste 7. lugemismängu L aste-Raamatu-Suvi 2019 (Eesti Kultuurkapital) 15.03 -27.09 150 460 Kontserdisari „Muusika 101“ Eestimaale Võrumaa KRKs (Eesti Kultuurkapital) 01.04-30.06 450 619 Ansambli Kuldt s äuk esinemine suveseminaril ( Eesti Kultuurkapital ) 01.08-10.09 100 4657 Kristina Mullamaa loeng „Rootsi kirjandus – lugemist väärt“ (Eesti Kultuurkapital) 30.11-20.12 150 285 Kontserdisari „Muusika 101 Eestimaal e “ Võrumaa KRK (Eesti Kultuurkapital) 07.01-25.02 300 450 Erasmus+ „Four elements - Legends and stories improving foreign language learning and interculture competences of adults by e-learing“ (Scholengroep Fluxus ) 1.11.2018-31.10.2020 22 478 289140 Marko Kalduri kohtumine Tsolgo raamatukogu s (Eesti Kultuurkapital) A prill 2019 150 217,08 Misso Raamatukogu laste käsitööring (Rõuge Vallavalitsus) 01.01.-31.12.2019 200 500 Kirjanduslik-muusikaline õhtu Parksepa raamatukogus (Eesti Kultuurkapital) 02.09-16.12. 2019 250 430 Tsooru raamatukogu 110 (Antsla Vallavalitsus ja E esti Kultuurkapital) 01.11.2018-01 . 02.2019 890 890 Vana-Vastseliina raamatukogu ja Vana-Vastseliina Raamatukogu Seltsi kultuurireis „Tunne Eestim aad –Narva“ (Võru Vallavalitsus) Juuni 2019 300 700 „ Suvepäevad perega sisukaks ja huvitavaks “ Vana-Vastseliina raamatukogu koostöös Kapera Kandi Ühinguga (Võru Vallavalitsus) Juuli-detsember 2019 130 230 Kohtumine Markus Saksatammega Värskas ja Oraval (Eesti Kultuurkapital) Veebruar – aprill 200 339,64 Raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“ Värska s. Annela Laaneotsa ja Andreas K alkuni esinemistasu (Eesti Kultuurkapital) Juuli – september 240 Kirjanduslikud kohtumised Värskas. Epp Petrone (Setomaa Vallavalitsus) Aprill-november 200 Eelmisega kokku 761, 35 Laste-Raamatu-Suvi Värskas. (Setomaa Vallavalitsus) Aprill-november 200 273, 51 Setomaa v alla mälumänguturniir Värska raamatukogus (Setomaa Vallavalitsus) November-veebruar 300 340,60 Kirepi raamatukogu lugejate õppereis (Võru Vallavalitsus) Juuli 150 150 Kirepi raamatukogule annetatud 1935. aasta „Per ekonnalehtede“ restaureerimine (Võru vallavalitsus) Mai 150 150 Toetusprogrammide osa ä ä retult oluline - aruandeaastal ei oleks ilma Kultuuriministeeriumi toetuseta saanud võrgustiku liikmed käia õppereisi l OODIs –„Seal juba oli, mida vaadata!“ (Viitina). Koostööseminar Sillamäel „Üksainus Eesti on Võru ja Virumaa vahel“ sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse toetusele. Kultuurkapitali toetuseta poleks toimunud kontserdid ja kohtumised kirjanikega. Vana-Vastseliina elamusereis N arva oli paljudele esimene kohtumine Narvaga . E nne ja pärast reisi tutvuti kirjandusega Narva kohta. Setomaa vallas on sündmuste korraldamine enamasti projektipõhine - ü ldjuhul saabki toetust esinejate sõidukulude ks ja esinemis tasudeks . Tänu kohtumisele oli Markus Saksatamme raamat „Tont ja mannap uder“ aasta kõige nõutum raamat Värskas. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Haldusreform räsis väga tugevasti Võru valla valitsuse juhti mise alla viidud raamatukogusid endistest Vastseliina, Lasva ja Sõmerpalu valdadest. Sõmerpalus vähendati 1. juunist direkt or i ametikoht a 0,5 koormuseni ja raamatukogu on avatud kolmel päeval nädalas. Vana- V astsel i inas vähendati alates 1. juulist töökoormust 0,75 ametikohani. Vastseliinas jä tkati alates 1. aprillist tööd 1,5 ametikoha koormusega senise 2,0 asemel ning sellega seoses vähenesid lahtiolekuajad. Juunist koondati Otsa laenutuspunkti juhataja 0,25 ametikoh t ja senine juhataja lahkus. Alates 1. juulist töötab Lasva raamatukogu direktor 0.75 ametikohaga Lasval ja Otsa laenutuspunkti juhatajana 0,25 ametikoha ulatuses. Muudatused lahtiolekuaegades tõid kaasa tõsiasja , et puhkuse , haiguse, koolituspäevade jms ajal on mõlemad raamatukogud suletud. Värskas oli raamatukoguhoidja kaks korda pikalt haiguslehel, teisel korral saadi võtta asendaja mis oli värskendav kogemus. L uutsnikus asendavad puhkuse ajal teis te Rõuge valla raamatukogude direktorid. Hanikasel ja Oraval muutusid lahtiolekuajad ainult puhkuse aja l . Võrumaa KRK välisteeninduspunktides muutusid veidi teeniduspäevad, sest varasem reede oli ebasobiv aeg, kuna paljud lapsed viidi varakult lasteaiast ära. Lasva l oli suvel tööl Võru valla malevarühm ja sügisel töövari Parksepa Keskkoolist. Kuldre raamatukogu esmaspäevaõhtune lahtiolekuaeg 18-19 ei õigustanud ennast ja seega enam pole õhtuti lahti. Võrumaa KRK lasteosakonnas jätkas vabatahtlik jaanuarist maikuuni, kuni lepingu lõppemiseni ja uut lepingut ei sõlminud. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Osaleti Koolituskeskus e Vilko koolitustel „Biblioteraapia kasutamise võimalustest ja võtetest. Erinevate kirjandusliikide mõjust psüühikale“ ja „Psühholoogilised oskused ja enesekehtestamine raamatukoguhoidja töös“. Tänu koostööle Tervise Arengu Instituudiga saadi teadmisi teemal „Vaimset tervist toetava keskkonna kujundamine töökohal“ . Südamelähedase kirjanduse kohta pidas rikastava loengu „Lõunaeesti kirjandus Eesti nüüdiskirjanduse taustal“ Tartu Ülikooli õppejõud Mart Velsker . Võeti osa põnevast ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäevast Nooras ja suveseminarist Järvamaal. Osaleti „Lugemisisu“ programmi koolitusel. Kohustusliku s korras läbiti esmaabi koolitused . Kaks Võrumaa KRK töötajat võtsid osa Võrumaa Kutsehariduskeskuse koolitusest „Praktikasüsteemi arendamine Võrumaa Kutsehariduskeskuses“. Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi rahvaraamatukogude suveakadeemiast võtsid osa Luutsniku, Viitina ja Rõuge raamatukogude dire ktorid - kaks viimast 15. korda! Lisa 1 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/ Koolituseks kulutatud summa 09.01. 2019 Juhan Jaigi 120. sünniaastapäev ja Tsooru raamatukogu 110. tegevusjuubel Ilo Jaik-Riedberg, Lauri Sommer , Ene Sõmer , Kalle Nurk 6 tundi 25/5 890 06.02.2019 2018. aasta statistika, Raimond Kolga 95. sünniaastapäeva konverents , N äitus t e „Kolm suurt Võrumaa s õ nameistrit“ ja „Seto Kirävara“ tutvustus Aili Järv, Tuuli Kütt, Aili Paeglis, Tiia Allas, Mari Kalkun , Eha Kütt 6 tundi 27/5 530 13.03.2019 Eesti Piibliseltsi näitus „Pühakiri – käsikirjast eestikeelse piiblini“ ja konverents Mart Rannut, Jan Bärenson 6 tundi 26/5 100 10.04. 2019 Raamatukoguteenus Võrumaal 2018, raamatukogude tegevuse kajastamine vallalehtedes Aigi Mäesaar, Helle Laanpere 6 tundi 28/5 11,50 08.05.2019 Vaimse t tervist toetava keskkonna kujundamine töökohal.„Noormees punase ütsiga“: Michel Sittow Kaire Piirsalu-Kivihall, Robert Staak ja ansambel Rondellus 8 tundi 16/5 477 14.05 Õppereis OODIsse Antti Sauli 20 tundi 20 /4 4148 04.09 Koostööseminar Sillamäel „ Ü ksainus E esti on Võru ja Ida-Virumaa vahel“ Elviira Sidorova , Svetlana Kovalskaja, Anton Makarjev 11 tundi 39/5 1984 2.10 Laste- ja noortekirjanduse ülevaade Helle Laanpere, Eve Timmi 4 tundi 26/5 55 20.11 Lõunaeesti kirjandus E esti nüüdiskirjanduse taustal , Ene Mihkelsoni pannoo avamine, kõige eestilikuma laulu väljakuulutamine Mart Velsker , Tuuli Kütt 8 tundi 24/5 121,50 27.11 Raamatukogude statistika . Rootsi kirjanduse loeng „rootsi kirjandus – lugemist väärt“ . Näitus „Pallas 100“ Margit Jõgi, Kristina Mullamaa , Tuuli Kütt 6 tundi 29/5 60 Kõikidel seminaridel tutvustas Võrumaa KRK komplekteerimisosakonna juhata ja Aigi Mäesaar uudiskirjandust tellimiste üle otsustamiseks. Saadi teadmisi eesti ja rootsi kirjandusest ning väga vajalikust laste- ja noorte kirjandusest. Kahjuks puudub ühistranspordi ühendus Saatse ja Võr u vahel , nii et ainult tänu koost ööle Värska raamatukoguga saab S aatse r aamatukogu direktor seminarile tulla. Nõustamistuuridel aidati kogude korrastamisel – näiteks Vana-Vastseliinas lasteraamatute paigutuse ümberkorraldamisel ja riiuliviitade uuendamisel. „Koostööseminar „Üksainus Eesti on Võru ja Virumaa vahel“ oli minu jaoks raamatukoguhoidja eetikakoodeksi, erialase koostööprojektide, raamatukogu tegevuste tutvustamine pädevuste piires“ (Kuldre) . „ Kui varem soovisid lugejad mulle teisipäeva õhtul „Head puhkepäeva!”, siis viimastel aastatel küsivad nad: ”Mida põnevat sa homme teed?”, sest nad teavad, et käin väga huvitavatel koolitustel. Olen nad siis mõnel päeval kokku kutsunud ja rääkinud oma koolitusest. Muljeid Sillamäe õppereisist tuli kuulama kaheksa eakat lugejat. “ (Kirepi) 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Esineti „Pisikese puu“ üleandmistel, koolituspäevadel, mälestusüritustel ja tegevusjuubelitel. LISA 2 2.4.4 Erialahariduse omandamine . Kuldre raamatukogu direktor Saima Tell lõpetas kutsekoolituse Eesti Rahvusraamatukogus ja omandas raamatukoguhoidja VI taseme kutsekvalifikatsiooni. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Kultuuriministeeriumi tänukiri Tuuli Eksin- Kirepi raamatukogu Aili Järv – Võrumaa Keskraamatukogu Riigikantselei/Rahandusministeeriumi tänukiri „Eesti 2035“ Mall Hüvenen- Antsla Linnaraamatukogu Vaike Rätsepp – Tsolgo raamatukogu Parim maaraamatukoguhoidja 2019 Tuuli Dolgošev- Orava ja Hanikase raamatukogu Antsla vallavalitsuse tänukiri Ene Sõmer – Tsooru raamatukogu, 45 aastat Tsooru raamatukogu elushoidja Võru valla kogukonna vedur 2019 Tiiu Pihla – Vana-Vastseliina raamatukogu Värska Gümnaasiumi tänukiri Eha Kütt –Värska raamatukogu, abili ne Paul Haavaoksa luule lugemise päeval 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine . Tsolgos oli terve aasta probleeme pelletikatlaga, alles aasta lõpus välja vahetat ud lüliti tõi soojuse tagasi . Võru Linnavalitsus eraldas reservfondist 9000 eurot Jüri 54 hoone põhjapoolse välisseina remondiks. Aastatega kogunenud niiskus ja tekkinud praod tekitasid tuleohtliku olukorra – mitmel korral uputas nii, et juhtmed ujusid vees. Loosis vahetati välja vee- ja kanalisatsioonitorud. Puigal värviti uksi, aknaid ja toole. Urvastes paigaldati keskküte – lõppes aastakümnete pikkune ahjukütmise periood. Vana-Vastseliinas toimus ulatuslikum keskküttekatla remont ja vahetati välja soojaveeboiler. Kirepil tekitas arvatavasti kanalisatsiooni lükatud ehituspraht WC-ummistuse, mille kõrvaldamiseks kulus kaks päeva. Osulas saadi juurde üheksa raamaturiiuli t . Parksepal leevendati ruumipuudust nelja riiuli ostmise ja kogude ümberpaigutamisega. Luutsnikus saadi näituste eksponeerimiseks klaasvitriin ja seinanäituste jaoks paigaldati siinid. Vastseliina s osteti 22 virnastatavat tooli. Kõige suurem remondivajadus on Rõuge s. Kuldres on oodata remonti ja Võrumaa KRK ootab pikisilmi vastavalt linna arengukavale fassaadi soojustust ja renoveerimist. LISA 3 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele . Juurdepääs liikumispuudega inimesele on tagatud 18-s raamatukogus, 20-s kahjuks puudub. Vajadusel tuuakse raamatud I korrusele lugejale kätte. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Vastavalt võimalustele osteti uusi arvuteid nii töötajatele kui lugejatele. Tsolgo sai uue tööarvuti Vaata Maailma ja Võru Vallavalitsuse koostöölepingu raames ja vana sai lugejate kasutusse. Oraval seati sisse WI-FI ühendus. Võrumaa KRKs osteti juhtmeta tšekiprinter lasteaedade välisteeninduspunktides kasutamiseks. Lasteaias laenatud raamatute üle arvepidamiseks on laenutustšekid nii lapsevanematele kui õpetajatele suureks abiks. Varem said laenajad koos raamatutega ainult tagastuskuupäevaga märkmepaberi ja laste poolt laenatud raamatud kippusid mõnikord vahetusse minema. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine Aruandea astal komplekteeris Võrumaa K RK teavikuid 38 raamatukogule. K omplekteerimisosakond koostab raamatu te kirje test maakon dlikku andmebaasi. Peamiselt kasuta takse ESTER kataloogi kirjeid, kuid kõik tuleb ikka üle kontrollida ja vajadusel sobivaks muuta. V iimastel aastatel on r ohkem tellitud lauamänge, mille kirjed tuleb algusetl lõpuni ise teha. Uued teavikud telli takse tellimisnimekirjade järgi - Võrumaa KRK igal nädalal, külaraamatukogud üle nädala. Uute raamatute pakid tehakse külakogudele kord kuus, aga Lasva, Tsolgo, Orava, Värska ja Mikitamäe saavad paki kaks korda kuus ja Võrumaa KRK kord nädalas. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Raamatukogude kogusid komplekteeritakse lähtudes rahvaraamatukogude põhimõtetest, riigiraha kasutamise lepinguga sätestatud tingimusest, lugejate nõudlusest. Prioriteediks on eesti autorite ilukirjandus, kodulooga seotud kirjandus, väärt tõlkekirjandus. Kahjuks jäävad paljud auhinnatud teosed lugejatele kaugeks, pigem otsivad nad meelelahutust kui süvenemist nõudvaid teoseid. Eesti autorite teosed on populaarsed, seda näitas ka laenutuste top, kus kümnest raamatust üheksa olid eesti autoritelt. Loomulikult on meedia mõju arvestatav. Kui populaarses tele- või raadiosaates raamatut reklaamitakse võib olla kindel, et järgmisel päeval seda raamatukogust küsitakse. Suurim tarnija on Rahva Raamat, kuid telli takse ka Apollost ja Raamatukodust. Otse ostetakse kirjastustelt Varrak, Bestkaup, Heli Kirjastus, SE&amp;JS. Vahel harva oste takse raamatuid otse autorilt, kuid üldiselt on hulgimüüjalt odavam osta. Otse autorilt ost etakse juhul, kui raamatu hind on tõesti odavam või siis kui mujalt seda ei saagi. Võõrkeelset kirjandust telli takse peamiselt Võrumaa KRKsse. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust A nnetusi lisandus 2332 eksemplari, mis on 13,9% juurdekasvust. Võrumaa K RK sai juurde 391 raamatut, mis on 10,8% saabunud raamatutest. Annetuste osakaal on piirkonniti väga erinev, keskmine annetusena saadud raamatute arv oli 119 . Uusi ja populaarseid teoseid pakutakse harva, mitmed annetused jäävad lihtsalt riiulitele seisma. Eelmisel aastal annetusena saadut teavikutest 24%-l puuduvad laenutused. L õpusirgele jõudis raamatusari „EV100 aastat“ - Võrumaa KRK tõi Võrumaale ja jagas 11 rahva- ja 8-le kooliraamatukogule annetused laiali . Võro Instituudilt „Võro-Seto tähtraamat vai kalendri 2020“ said kõik maakonna raamatukogud. 17. mail saabus e-kiri Baltimorest: „Teatan, et Baltimore Eesti Selts koos Baltimore Eesti Kooliga oleme otsustanud teie raamatukogule kingitusena anda meie raamatukogu enda Eesti Majast. Meie maja müüdi 18. aprillil 2018“. R aamatud olid enamasti olemas, küll aga oli väärtuslik Esimese Eesti Vabariigi aegne Eesti kaart, mis raamiti ja paigutati mõttetuppa. Linda raamatukogule anneta s 85 raamatut Kobelas sündinud ja kasvanud, pra e gu Soomes elav heategija. Mikitamäe on tänulik Seto Inst ituudile ja kõigile, kes annet asid seto keelt ja kultuuri puudutavaid väljaandeid. Luutsniku sai annet usena haruldusi professor Ott Kursi raamatukogust. Ameerikas elav Marianne Brokaw, kelle kodumajas asub nüüd raamatukogu , saatis oma isa le kuulunud raamatud tagasi ko ju . - kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Kogude keskmine ringlus Võru maakonnas oli 1 , 0, kõrgeim ringlus Võrumaa K RKs - 1,86. Töö kogude korrastamisega peab jätkuma ka edaspidi. Lugejate huvid on aja jooksul muutunud ja seisma jäänud teosed tuleb kriitilise pilguga üle vaadata. Lugejarühmade laenutus ed Võrumaa KRK laenutusosakonnas Kasutamine Kodused ja pensionärid Õpilased Töötajad Üliõpilased Muud Koduteenindus Kokku a. kasutajad 874 494 2186 196 4 16 3770 a1. laenajate arv 720 441 1888 160 3 13 3225 b. külastuste arv 11944 2413 26428 1205 8 581 42579 e. kojulaenutuste arv 31073 4517 68789 3215 8 3459 111061 e2. sh ilu- ja lastekirjandus 20582 2604 41975 979 2 2114 68256 e3. sh ajalehed ja ajakirjad 1397 41 1765 26 6 913 4148 e4. sh auvised 527 7 476 0 0 0 1010 e5. sh võõrkeelne kirjandus 2174 452 2420 115 0 2 5163 Perioodika laenutuste keskmine on 18,2%, kuid kui mitte arvestada Võrumaa KRK väga väikest laenutust e arvu – 3,1% ja Haabsaare väga kõrget - 82% , siis saame keskmise 30% üldisest laenutustest. Külaraamatukogude perioodika kõrge protsent tuleb ajalehtede kojulaenutusest, Võrumaa KRKs laenatakse ajalehti koju harva, pigem loetakse kohapeal. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Võru maakonna raamatukogudesse osteti 2019 . aastal raamatuid 14492 eksemplari, 1105 eksemplari rohkem kui eelmisel aastal. Võrumaa KRKsse 3224 eksemplari, 143 rohkem kui 2018 aastal. Eestikeelset ilukirjandust osteti 10792 eksemplari . Venekeelseid raamatuid osteti 117 ja teistes keeltes, peamiselt inglise keeles 77 raamatut. Maakonna koolides õpitakse võõrkeelena inglise keelt ja i ng lisekeelset kirjandust soetatakse peamiselt õpilaste huve silmas pidades. Teistes keeltes raamatuid peaaegu ei komplekteeritagi. Sageli soovitakse inglisekeelse raamatu kõrvale ka eestikeelset tõlget, s amuti on populaarsed raamatud, mille põhjal on tehtud film. Varasemalt on ilukirjandust tellitud kuni viis eksemplari, praegu telli takse kaks, harva kolm. E-raamatut ei komplekteeritud, sest puudub huvi. Pealkiri Autor Lenutusi 1 Elupõletajad Tohvri, Erik 370 2 Kättemaks Kirumpääl Koort, Erkki 364 3 Rusikad: inimene on inimesele hunt Anniko, Silver 364 4 Vale nimega mees Lember, Ira 348 5 Kes pole kunagi söönud homaari Jõe, Aliis 344 6 Pitsikuduja Chater, Lauren 303 7 Viimane laev Jõe, Aliis 301 8 Laanekuru saaga Tohvri, Erik 300 9 Eesti vanaemade lood ja salatarkused Maran, Pamela 297 10 Serafima ja Bogdan Afanasjev, hur 288 Aastal 2019 enim laenutatud teavikud 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikat saabus Võrumaa raamatukogudesse 2019. aastal 1069 aastakäiku ajakirju ja ajalehti. Neist ostudena 926 ja annetusena 143 aastakäiku. Perioodika ostuks kulutati 45 663 eurot, 2696 eurot rohkem kui mullu kuid järjest tõusvate hindade tõttu saadi osta 105 aastakäiku vähem. E- väljaandeid ei tellita , aga kui paberväljaandega pakutakse tasuta digiversiooni kaasa , saavad lugejad seda kasutada. Sageli maksavad digiversiooniga paketid rohkem ja kuna lugejad eelistavad nagunii paberversiooni, valitakse soodsam variant. Kultuuriperioodikat komplekteeriti 2019 aastal järgnevalt: Akadeemia 3 Hea laps 10 Keel ja kirjandus 1 KesKus 1 Kultuur ja elu 9 Looming 9 Muusika 2 Raamatukogu 20 Sirp 4 Teater. Muusika. Kino 4 Tuna 2 Täheke 9 Vikerkaar 3 Värske rõhk 2 Õpetajate leht 2 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti maakonda sama palju nagu mullu - 220 eksemplari. Osteti 66 ja annetusena saadi 154 auvist. Peamiselt ost eti auviseid Võrumaa K RK lasteosakond a , vähesel määral külakogud esse . Möödunud aastal toimus nii mõneski külakogus filmide ühisvaatamine (nt Tõde ja Õigus). See on armas algatus, mis võiks võimalusel jätkuda. Lisaks kogukonna ühisele toimetamisele saab raamatukogu nii tutvustada oma tegemisi ja kogudes leiduvat. Ehk tuleb juurde mõni lugejagi, kes mingil põhjusel on raamatukogust eemale jäänud. 3.2 inventuurid, mahakandmised Kogusid inventeeriti Orava, Hanikase, Meremäe ja Vastseliina raamatukogu des. I nventuuri tegemiseks kulus keskmiselt kaheksa päeva. Kõik raamatukogud kasutasid lisaks lauaarvutile OÜlt Deltmar rendi tud pihuarvutit. Aasta 2019 oli maakonnas väga põhjalik kogude kontrollimise ja kustutamise aasta. Suurim kustutamine toimus Võrumaa KRKs - 15230 teavikut , millest 7849 moodustas ilu ja lastekirjandus. Võrdlevalt kontrolliti üle eksemplaride kaupa nii hoidlas kui avariiulitel olevad väljaanded. Vaadati üle iga eksemplari väljanägemine, sülearvutist laenutuste ajalugu, kohal- ja kojulaenutuste arv ning analüüsiti viimaseid laenutusi. Lugemissaalist viidi vajaduse väljaanded kojulaenutusse. Väljaandeid kõiki koos nähes on hea korralikud alles jätta ja lagunenud maha kanda. Laenutuste ajaloole lisaks arvestati väljaande kirjandusliku ja ajaloolise väärtusega ning sellega, palju eksemplare maakonna rahvaraamatukogudesse alles jääb. Selliselt võttis kogude ülevaatamine aega, aga järjekindlalt tegutsedes saab tulemuseks lugejanõudlusele vastavad kogud. Suurem osa mahakantud raamatutest seisis hoidlates, mistõttu läksid raamatud uuele ringile – maaraamatukogudele, Lõuna-Eesti Haiglale, hooldekodudele jne. Kolm kasutatud raamatute laata osutusid väga menukateks. Uuenenud isikuandmete seaduse kohaselt tuleb eemaldada ja hävitada enne 2003. aastat ilmunud raamatute vahel leiduvad lugejate allkirjadega raamatukaardid. Perioodikat kustutati 1251 aastakäiku , neist 239 aastakäiku Võrumaa KRKst . Auviseid kustutati 76, neist 45 Võrumaa KRKst . 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Rõuge Vallavalitsus viis elanike seas läbi uuringu raamatukogude kasutamise kohta. Küsiti, mis raamatukogu külasta takse ja kui ei külasta ta , siis mis põhjusel. Samuti uuriti teenuste, sealhulgas ajakirjanduse kättesaadavus t. Küsimustikku sai täita nii paberkandjal kui interneti s ja kokkuvõte tehakse 2020. aastal . Vaike Rätsepp: „Tsolgo raamatukogu on niigi multifunktsionaalne keskus: saab pesu pesta, duši all käia, jagatakse toiduabi ja kasutatud riideid . Maal ja hajaasustusega piirkonnas ei astu raamatukokku iga poole tunni tagant inimene, kui tuleb siis korraga mitu ja kui on vaikus, saab tegeleda sisetööga. Alati tuleb ära kuulata lugeja tervisehädad, mured ja rõõmud .“ Varasemalt Varstus ja 2019. aastal Obinitsas ning Rõuges avatud postipunktide tööga on väga tähtis aja planeerimine, et seda jätkuks nii lugejate, AIPi kui ka postipunkti kasutajatele. Lisaväärtusena on kasvanud kohallaenutuste ja külastuste arv . Tsoorus sooviti esimest korda kuulata salvestust Eesti Rahvusrin ghäälingu arhiivist – Lembit Lauri „Kirjutam a ta memuaare“ aastast 1982, mis oli ka raamatukogu direktorile ühtlasi koolitus. Sõmerpalu s ja Vastseliina s paigaldati tagastuskastid, mis on aruandeaasta jooksul end õigustanud. Värskas alustati inventarilaenutusega – ökoloogil i se jalajäl j e vähendamiseks t õ id töötajad kodust mitte vajalikud riidest kotid ja neid hakati laen utama lugejate le – ei mingeid kilekotte enam! Seal suurenes oluliselt sk a neerimisvajadus ja dokumendi saatmine meilile. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Kõigis raamatukogudes saavad lugejad kasutada AIPi arvuteid – kus rohkem, kus vähem. Tasapisi harjuvad ka eakamad inimesed iseseisvalt arvuteid kasutama. Siiski vajavad paljud AIP külastajad veel raamatukoguhoidja abi nii veebilehtede külastamisel kui ka printimistoimingute tegemisel. Et Värska Sanatooriumis ei saanud arvuteid kasutada, käidi vajalikke toiminguid tegemas sealses raamatukogus. Raamatukogude kohta leiab informatsiooni kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Ajalehe Võrumaa Teataja tasuta digilehte luges Võrumaa KRKs 1067 inimest - 300 võrra rohkem kui eelmisel aastal. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 Raamatu-kogu Lugejad 201 8 Lugejad 201 9 Muutus (+- ) * Linna/maak. rmtk 14453 14453 +325 Sh keskk 6065 6149 +84 Raamatu- K ogu Külastused 201 8 Külastused 201 9 Muutus (+-) * Virtuaal-külast. 201 8 Virtuaal-külast. 201 9 Muutus (+-) * Linna/maak. rmtk 228 209 236 985 +8776 33900 36917 3017 Sh keskk 100 104 103128 +3024 33743 36774 +3031 Raamatu- K ogu Laenut-d 201 8 Laenut-d 201 9 Muutus (+-) * Päringud* * 201 8 Päringud* * 201 9 Muutus (+-) * Linna/maak. rmtk 550 683 565967 +15284 14831 16987 +2156 Sh keskk 212908 220471 +7563 11860 14046 +2186 Võrreldes 2018. aastaga on nii lugejate kui laenutuste arv kasvanud. Viimast mõjutab muidugi kohallaenutuste arvestamine. Virtuaalkülastuse arv on samuti tõusnud, seda põhiliselt Võrumaa KRK veebilehe sirvi mi se arvel. „Kõige innukamad lugejad on pensionärid ja kodused, kuigi tahaksin kirjutada noored“ (Parksepa). Juba teist aastat ei näita Linda raamatukogu teeninduspiirkond langustrendi, sest tuled kortermajade akendes tähendab ka raamatukogu kasutajaid. Seal on laenutuste arv suurenenud tänu raamatututvustele kohalikus lehes ja sotsiaalmeedias. Krabil suurenes tänu õpilaste arvu tõusule ka lugejate arv. Et suvekuudel oli Värskas raamatukogu avatud, siis nii mõnigi teise Setomaa valla raamatukogu lugeja leidis tee Värskasse. Kuldres olid kõige tihedamad külastuspäevad esmaspäev ja neljapäev, ehk mõjutas asjaolu, et neljapäeviti sai kätte RV L i teel tellitud raamatud. Meremäel mõjutas perearstipunkti sulgemine terve aasta jooksul -lugejate tee viis M eremäest mööda. „Haldusreformi mõju on raamatukogude kasutuses nähtav. Rahvastik väheneb ja vananeb. Koos sellega vähenevad ka külastused ja laenutused. Lugeja, kes on linna tööle läinud, laenutab raamatu sealt ja koduraamatukokku enam ei jõua. Piirkond on suur ja asustus hõre, kaugemate külade inimestele on tihti probleemiks, kuidas raamatukokku jõuda.“ (Orava) Võrumaa KRKs oli uusi lugejaid 338 – kui see ära jagada 279 lahtiolekupäevaga, siis teeb see iga päeva kohta 1,2 uut lugejat. Võrreldes eelmise aastaga suurenes külastatavus eriti aasta viimasel kolmel kuul - oktoobris, novembris ja detsembris. Märgatav oli külastuste arvu kasv lugemissaalis. Suvine külastajate number jäi enam-vähem samaks. Perioodika laenutuste arv on maakonnas veidi vähenenud . Ajakirjadest on populaarsemad „Naisteleht“, „Kroonika“, „Kodutoht e r“ ja „Tervendaja“, a jalehtedest „ Õhtuleht“. Kuna perioodika on kallis, s iis ostmise asemel laenata kse raamatukogudest. * * Infopäringud Infopäringute arv on samuti kasvanud, kindlasti registreeritakse järjepidavamalt. Luutsnikus on infopäringute arv tõusnud seoses sugupuu- ja koduloo uurimisega. Võrumaa KRKs kasvas infopäringute arv võrreldes 2018. aastaga üle 2000. Suuremahulised infopäringud: bipolaarne meeleoluhäire (teismelised); internetisõltuvus; individualism ja kollektivism; Võrumaa laulupidude ajalugu; päästetöötajad (meeste ja naiste palgaerinevused); õpetaja teadlikkus abivajava lapse toetamise võimalused. Lugejatele koostati 38 teemanimestikku. Nõustati maaraamatukogude direktoreid päringute lahendamisel ja otsingute sooritamisel andmebaasidest. Küsiti Van a -Venemaa ajalooka ardi ja Määritsa lahingu kohta. Taheti teada Vi ktor Vassiljevi telefoninumbrit. Samuti kuidas asju ajada, kui tuua sugulaste urnid Eestisse? Küsimusi on tekitanud raamatud Teisest maailmasõjast: kes olid vlassovlased, missugune oli kindralfeldmarssal Pauluse saatus, kus paiknesid suuremad koonduslaagrid? Päringuid esitavad enamasti keskealised ja vanemad inimesed. Lugedes, ka ilukirjandust lugedes tekib mitmesuguseid küsimusi, mida raamatukoguhoidjaga arutada. Näiteks sooviti andmeid kunstnik Oskar Kallise kohta pärast A. Kivirähki romaani lugemist . Värskas oli üks aeganõudvamaid päringuid valla lipu kirjeldamine heraldikakomisjonile, sealjuures kasutati MUIS i abi. 4.3 RVL teenindus RVLi populaarsuse taga on raamatukogutöötajate tugev logistikatöö - et raamatud õigel ajal ja õigesse kohta jõuaksid. Eriti hoogsalt käib raamatute vahetus suvelugemise ajal ja kooliajal soovitusliku kirjanduse osas. Võrumaa KRKs vähenesid välja laenutused , mille taga on raamatukogude hea koostöö . RV Li sisse laenu tusest suure osa moodustavad heliraamatud Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu Raamatukogust, mida tellitakse vaegnägijatest lugejate palvel. Hanik a se lt k toimib RVL Orava raamatukokku. „ V arasematel aastatel oli RVL –is tähtis osa õppe- ja teadmiskirjandusel, nüüd enamasti ilukirjandus“. (Orava) Värskas kasvas RVL teenus võrreldes 2018. aastaga üle 50%. Venekeelseid raamatuid laenati Võrust, R ä pinast ja Põlvast. Kirepil oli väga populaarne raamatunäitus „ Ennem varisegu vats, kui et hüva rooga üle jääb…“ , ku s raamatud soojadest sügistoitudest, pajaroogadest ja hautistest olid Võrumaa KRK kogudest . „Kõiki raamatuid, mida tahaks te l lida, ei ole võimalik raha pärast tellida ja ei ole ka mõtet. Kui üks raamatukogu tellib, siis seal hakkab RVL teenindus pihta – meie lugejaskonnad ei ole nii suured, et keegi selle pärast raamatuta jääb“ . (Viitina) 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noortekirjanduse juurdetulek Võru maakonna rahvaraamatukogudes 2019. a: Aasta 2018 2019 Kõik juurdetulnud laste- ja noortekirjanduse väljaanded Laste- ja noortekirj nimetusi 1 069 1 064 Laste- ja noortekirj nimetuste % kõigi väljaannete juurdetulekust 22,5% 20 % Laste- ja noortekirj eksemplare 3 752 3 842 Laste- ja noortekirj eksemplaride % kõigi väljaannete juurdetulekust 23% 22% Laste- ja noortekirj juurdetulnud e ks emplaride keskm hind € 8,73 € 8,49 Kõigi väljaannete juurdetuleku eks keskm hind € 11,23 € 10,98 Neist uued väljaanded (2018-2019) Laste- ja noortekirj uute väljaannete nimetusi 486 547 Laste- ja noortekirj uute väljaannete eksemplare 2 990 3 140 Laste- ja noortekirj uute väljaannete eks keskm hind € 9,86 € 9,17 Järelkomplekteeritud, annetustena saadud ja arvele võetud vanemad väljaanded Laste- ja noortekirj järelkompl nimetusi 581 517 Laste- ja noortekirj järelkompl eksemplare 762 702 Laste- ja noortekirj järelkompl eks keskm hind € 4,27 € 5,45 Laste- ja noortekirjandusena on selles analüüsis käsitletud väljaandeid, mille kirje UDK indeksis on laste- ja noortekirjanduse määraja -93 . Järelkomplekteerimise osatähtsus on kogude kujundamisel jätkuvalt väga suur, seetõttu on eraldi vaadeldud ka uute väljaannete ja järelkomplekteeritud, annetustena saadud ning arvele võetud väljaannete juurdetulekut. Eelmise aastaga võrreldes on kõigi väljaannete (uute ja vanemate) juurdetuleku nimetuste arv jäänud samaks ja eksemplaride arv suurenenud. Kui vaadelda eraldi uusi väljaandeid, selgub, et neid on juurde tulnud rohkem kui mullu. Suurimas eksemplaarsuses lisandus maakonna kogudesse A. Kivirähki lastejutukogu „Tont ja Facebook“, A. Kolga noorteromaani „Jagatud saladused“, M. Keräneni „Soome pitsa: salaselts Rampsu kümnes juhtum“, L. Pappi „Madli-Liis ja varjupaigakoer“. Lasteraamatute ostmisel arvestati Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi, kirjandusauhindu, Võrumaa K RK soovitusi, Lugemisisu programmi koolituse soovitusi, kooli lugemisvara, oma staažikate lugejate soove. Hoolikalt jälgiti muutusi sihtgruppides – kui piirkonnast kolis ära väikelastega peresid või läksid head noored lugejad kaugematesse koolidesse, vähenesid kohe ka neile huvipakkuvate raamatute ostud. 83% uute laste- ja noorteraamatute nimetustest osteti maakonna 38 rahvaraamatukokku vaid 1-10 eksemplari. Väiksemates koolidest kaugel asuvad raamatukogudes piirduti peamiselt annetustega ja hangiti oma küla vähestele lastele lisalugemisvara RVL-i teel. Tsolgos täiendati kogu keskkonnast raamatuvahetus.ee tellitud raamatutega. Vanemate väljaannete juurdetulekus oli seekord arvelevõtmiste osa väiksem, st kokkuvõttes lisandus laste- ja noortekirjandust kogu maakonna kogudesse ühtekokku mullusest rohkem. Järelkomplekteerimisega hangiti enim kooli lugemisvara, maakondliku suvise lugemismängu raamatuid, Hea lasteraamatu ja Hea noorteraamatu plakatitel soovitatud raamatuid, üleriigilise kirjandusmängu raamatuid. Paljudesse kogudesse osteti Võrumaa K RK lasteosakonna poolt aasta algul ja sügisel koostatud järelkomplekteerimise soovitusnimestike raamatuid (lasteosakonnas head vastuvõttu leidnud raamatud, mis olid hetkel soodushinnaga müügil). Arvestati muutuvat lugejanõudlust (nt järelkomplekteeriti „Ühe äpardi“ sarja, kui selle järgi tekkis vajadus). Võeti arvele annetustena saadud vanemaid väljaandeid (kooli lugemisvara ja väikelaste raamatuid). Lasteajakirju Mesimumm, Täheke ja Hea Laps telliti lasteasutuste läheduses asuvatesse kogudesse, kuid kasutust leidsid need alles siis, kui raamatukoguhoidjad ajakirju aktiivselt sihtgrupile tutvustasid (lugesid ette, pakkusid teemapäringute lahendamiseks õpetajatele). Ilmuvate lasteraamatute valikuga oldi rahul, eriti tuumakaks peeti uuemat Eesti lastekirjandust. Võrreldes 2018. aastaga oli kataloogikirjes märksõna „lastekirjandus“ kandvate väljaannete laenutuste arv kogu maakonnas kasvanud 7 000 võrra. Uute noorteraamatute valik raamatupoodide müügipakkumistes oli 2019. aastal varasemaga võrreldes kesisem ja ka „noorsookirjanduse“ märksõnaga väljaannete laenutuste arv oli 600 võrra väiksem. Siiski ei sõltu laenutuste arv aasta jooksul lisandunud uudiskirjandusest, vaid palju keerukamast mõjurite kompleksist. Korduvalt märgiti, et kõige olulisem tegur on raamatukoguhoidja suur lugemus ja oskus soovitada igale lugejale sobivat raamatut. Probleemiks on ajanappus – väikese raamatukogu töötaja peab olema kursis nii täiskasvanute- kui lastekirjandusega, kuid uusi raamatuid lisandub pidevalt ja kõike läbi lugeda ei jõua. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 Rmtk Lug-d 2018 Lug-d 2019 Muutus (+-)* Külast-d 2018 Külast-d 2019 Muutus (+-)* Laenut 2018 Laenut 2019 Muutus (+/-)* Linna/maak. rmtk 4 458 4670 +212 65 432 71 550 +6 118 90 856 92 996 +2 140 Sh keskk 2 159 2236 +77 32 610 34 425 +1 815 57 269 58 400 +1 131 Laste arv Võru maakonnas 2019. aasta algul oli 5 454. Maakonna laste raamatukoguhõlve oli seega 85,8% (2,8% mullusest suurem). Raamatukoguprogrammi RIKS lugejate registreerimise analüüs näitab Võru maakonna rahvaraamatukogude kasutajaskonda vanuse järgi. Kõige arvukamalt olid maakonna lugejaskonnas 2019. a esindatud 7-, 8-, 9-, 10-, 11- ja 13-aastased. K asutajaks registreeritud 0-16-aastaste arv oli 2019. a võrreldes eelneva aastaga kasvanud 212 võrra (0,5%). Suurima panuse andsid Võru linn (lasteaedade välisteeninduspunktid, lasteaiarühmade laenamisretked raamatukokku ja Võru Loovuskooli rühmade raamatutunnid lasteosakonnas); Rõuge valla Krabi raamatukogu (tänu taasavatud koolile); Setomaa valla Meremäe ja Mikitamäe raamatukogud (Lugemisisu programm); Võru valla Kääpa raamatukogu (Lugemisisu programm) ja Vastseliina raamatukogu (kirjaniku külaskäik ja sellele eelnenud raamatututvustused ergutasid kontakte kooli ja lasteaiaga). Laste raamatukogukülastuste arv maakonnas tervikuna kasvas 6 118 võrra (9%). Umbes kolmandik sellest oli laste ürituste külastuste suurenemine, kaks kolmandikku seotud laenutustega või raamatukogus ajaveetmisega. Suurim tõus oli Võrus (eelkõige koolieelikute ja 1. klassi vanuserühmas). Antsla valla raamatukogudest külastati rohkem Kuldre raamatukogu (Lugemisisu üritused, osalemine suvises lugejamängus jm); Linda raamatukogu oli kujunenud kutsuvaks ajaveetmispaigaks piirkonda asunud noortele peredele. Rõuge vallas külastasid lapsed peaaegu kõiki raamatukogusid veidi sagedamini, va Varstu (laste arv piirkonnas vähenes) ja Viitina. Setomaa vallas Mikitamäel tõi lapsi raamatukokku Lugemisisu programm ja Värskas lisaks mitmekesised üritused. Võru valla Kääpa raamatukogus toimis hästi Lugemisisu programm, Vastseliinas lasteaiarühmade ja klasside raamatukogukülastused. Mullusest rohkem külastati ka koolimajades asuvaid Osula ja Puiga raamatukogusid. Külastuste vähenemise põhjuseks oli paaris kohas asjaolu, et eelmisel aastal huvi tekitanud uued ruumid olid laste jaoks uudsuse võlu kaotanud ja huvi kandus mujale (Lasva, Orava). Laste huvi AIPi vastu oli veidi suurenenud Vastseliinas, Luutsnikul ja Antslas, mujal AIPi kasutus pigem kahanes. Laste kojulaenutuste arv Võru maakonnas tervikuna kasvas 2 140 võrra (2,4%) - eriti Võrus, Antsla vallas Kuldre ja Linda raamatukogudes, Rõuge vallas Krabil, Setomaa vallas Meremäel ja Värskas, Võru valla Kirepi, Kääpa, Lasva, Osula, Parksepa, Tsolgo ja Vastseliina raamatukogudes. Laenutuste vähenemist võis seekord nentida vaid kolmandikus maakonna raamatukogudes (enim Antslas, Luutsnikul, Varstus, Viitinas ja Oraval). Maakonna raamatulaenajate esikümnes hõivasid koolieelikud ja 1. kooliastme õpilased seekord koguni 5 kohta ja võistlevad nüüd edukalt seni aktiivseima eakate lugejate vanusegrupiga . Laenajate v anus 68-a 54-a 7 -a 8 -a 5 -a 6 -a 69-a 63-a 9 -a 67-a Laenutuste arv 10721 laenutust 10179 laenutust 9803 laenutust 9086 laenutust 9007 laenutust 8991 laenutust 8705 laenutust 8611 laenutust 8592 laenutust 8532 laenutust L aenamissagedust aitas tõsta noorema lugejarühma kvaliteetsete lasteraamatute järjest suurenev valik. Õhukesed toredad pildiraamatud saavad kiiresti läbi uuritud, algaja lugeja jaoks jõukohased põnevad juturaamatud läbi loetud ja neist saadud positiivne elamus innustab uusi huvitavaid raamatuid laenama. Laste raamatukogukasutust väikestes raamatukogudes mõjutas noorte perede tulek lähikonda või mujale kolimine; laste minek kaugemal asuvasse kooli, tubli lugejatepõlvkonna suureks sirgumine ja isegi see, et mõned varasemate aastate suvitajapered ei tulnud enam raamatukokku. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Laste raamatukogu ja lugemise juurde toomisel on fookus koondumas aina nooremale vanusegrupile. Hästi läheb raamatukogudel, kus on osatud luua väikelapsesõbralik keskkond (lastemööbel, mänguasjad, arendavad mängud, joonistusvahendid jmt) ja seda piirkonna noortele peredele või lasteaiaõpetajatele reklaamida. Kui laps tunneb end mängunurgas hästi, oskab ta ka vanemaid sinna tagasi meelitada. Mängu käigus saab tuttavaks kõrvalasuv raamaturiiul, eriti kui raamatukoguhoidja oskab sellel leiduva ahvatlevaks rääkida. Järgmiseks proovikiviks on lapsevanema veenmine, et lapsele tuleks vormistada oma lugejakonto. Vanema lugejakontole laenava lapse raamatukogukasutus statistikas ei kajastu ja ühtlasi jääb kasutamata ka võimalus väikelapse jaoks raamatukogu lugejaks olemist (isiklik lugejakaart, oma raamatute tagastamine ja laenutuste registreerimine) tähtsustada. See on ikka veel paljudes raamatukogudes väljakutseks (ehkki edenemist oli 2019. a juba märgata). Võrus arendati edasi koostööd Võru Loovuskooliga. Bibliograaf on seni käinud kord aastas kõigis beebikooli ja mängukooli rühmades lapsevanematele kasvatusraamatutest ja uutest väikelasteraamatutest rääkimas. 2019. a toimusid tunnid esmakordselt raamatukogus. See kogemus tõi lapsevanemad palju tõhusamalt raamatukogu kasutama, väikelapsed registreeriti lugejaks ja laenutuste-külastuste arv kasvas. Väikelaste peredega tegeldi ka mujal: Linda raamatukogus tõid rahvamaja ja raamatukogu pereüritused lapsi mängunurka (mis on mänguasjadega varustatud lugejate annetuste abil) ja sealt raamatute juurde; Meremäel kutsuti peresid pärast lasteaiapäeva õhtusse lugemisringi, Vana-Vastseliina raamatukogus ja Kapera teeninduspunktis toimusid pereüritused jne. Lähedalasuv lasteaiarühm on paljudes raamatukogudes veel liiga vähe kasutatud ressurss. Võrus on lasteaedade ja raamatukogu tihedam koostöö kestnud nüüdseks 10 aastat ja muutunud mõlemapoolselt kasulikuks. Koolieelikud on juba aastaid olnud kasvav lugejarühm (ehkki elanike arv Võrus kahaneb). Koostöö algas välisteeninduspunktidest lasteaedades, kus lapsed saavad raamatuid koju laenata. Praegu tegutseb välisteenindus 4-5-aastaste rühmades. Koolieelikud tulevad juba ise raamatukokku regulaarsetele laenutusretkedele. Nii saavad raamatukogureeglid ja -riiulid üsna pea tuttavaks ja kooli minnes on neil lastel juba selge mitu olulist õpioskust – oskus leida keerulises süsteemis oma huvialale vastav riiul ja sellelt sobiv raamat, oskus süveneda raamatusse ja julgus oma laenutus raamatukoguhoidja juures registreerida. Lasteaiaõpetajatele pakuvad rühma laenamisretked võimalust lapsed rühmaruumist vahelduseks mujale viia (eriti kehva ilmaga, kui õues pole midagi teha) ja ühtlasi ka õpetada lapsi erinevates olukordades toime tulema. Lisaks tekib ka uusi ideid lasteaia ja raamatukogu ühisettevõtmisteks. Teistes maakonna raamatukogudes veel regulaarseid laenamisretki ei korraldatud, aga lasteaiarühmade külaskäikude positiivset mõju laste raamatukogukasutusele oli 2019. a märgata Kuldre, Lasva, Vastseliina, Puiga ja Värska raamatukogudes. Raamatukoguhoidjad külastasid regulaarselt lasteaeda ja tegid seal ettelugemis- ja teematunde Meremäel, Varstus, Missos, Mikitamäel, Obinitsas, Värskas, Lasval, Oraval jm. Kooliealiste laste lugemisharjumuste nimel tegutseti eriti läbimõeldult koolide naabruses asuvates raamatukogudes. Kuldres, Meremäel jm tehti õppeaasta ürituste plaanid koos õpetajatega. Õpetajad tegid raamatukogus (ja raamatukoguhoidjate abiga) aine- ja ettelugemistunde (Urvaste, Kuutsi, Osula, Puiga), kooli teemaüritustel tutvustati raamatuid. Kääpal asus tööle raamatukoguhoidja, kelle hoole all on ka naabruses asuva kooli raamatukogu – seeläbi oli külaraamatukogu kooliellu palju tihedamalt lõimitud ja leidis rohkem kasutust. Laste suvist raamatukogukasutust elavdasid mitmes raamatukogus lugemisvõistlused , mis ajendasid lapsi sagedamini raamatukogu külastama. Võrus korraldati ülemaakonnalist lugemismängu Laste-Raamatu-Suvi juba 7. korda; viimasel 3 aastal on see suviste laenutuste arvu eriti märgatavalt kasvatanud. Lugemispassi raamatuid laenati ka teistest maakonna raamatukogudes. Värskas ja Kirepil olid omakandi lugemisvõistlused samuti juba oodatud ja populaarsed. Võrus tegutses neljandat aastat Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu vabatahtlik lugemiskoeratiim Kristi ja Jeta, kelle abiga said lugemisvilumust arendada kaks gruppi lapsi, kes käisid koerale ette lugemas mitme kuu jooksul. Lugemiskooli lõpupidudel said lapsed kiituskirjad ja igaühe arendamist vajavaid oskusi arvestavate soovitusnimestikega järjehoidjad. Lugemisisu . 2019. a algul käivitus heategevusfondi Aitan lapsi ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös kavandatud projekt 5-7-aastaste laste raamatuhuvi edendamiseks. Pilootprojektiga said ühineda Võru maakonnast Meremäe ja Varstu raamatukogud. Neisse raamatukogudesse jõudsid ka kunstitudengite projekteeritud raamatukapid-lugemiskeskused („Rampsu raamatukogud“), mille juures vastava koolituse saanud ja materjalidega varustatud raamatukoguhoidjad hakkasid kokkuleppel lähikoolidega ja lasteaedadega läbi viima teematunde. Sügisel laiendati programmi sihtgrupi vanust (5-10-aastased) ja liituma kutsuti ka neid raamatukogusid, kuhu lugemiskeskusi ei jätkunud. Võru maakonnas liitusid sügisel „Lugemisisuga“ Kuldre, Kääpa, Mikitamäe , Värska raamatukogud ja Võru Kreutzwaldi Kooli raamatukogu. Üks „Rampsu raamatukogu“ kolis Meremäelt Kuldresse, et rohkem maakonna lapsi saaks võimaluse seda uurida. Kõigis liitunud raamatukogudes tekitas programm elevust ja motiveeris lapsi end raamatukogu lugejaks registreerima ning lugemisvara valima. Teisalt oli see nõudlikuks väljakutseks raamatukoguhoidjatele, kes teematunde ette valmistasid ja läbi viisid. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused : LISA 4 Põhiteemad: Eesti keele aastale oli pühendatud 4. klasside ettelugemisvõistluse Võru maakonna eelvoor „Heal keelel ja ilusal meelel“, ettelugemisi, luulelugemisi jmt toimus mitmel pool. Tutvuti sõnaraamatutega, uuriti eesti keele rikkust sõnamängulistes lasteraamatutes. Eesti keelega paralleelselt toodi emakeelepäeval välja kohalike keelte ilu ja rikkust: Osulas räägiti võru-ja eestikeelsetest raamatutest, Obinitsas loeti seto- ja eestikeelset „Õnnõotsjat“ Edgar Valteri juubeliaasta oli märksõnaks eriti Võrus (maalinäitus „Raamideta Edgar Valter, PowerPoint slaidiesitlused Edgar Valteri lapsepõlvest, kunstnikuks kujunemisest ja loomingust „Pikalt tänavalt Pöörismäele“, illustratsiooninäitused (raamatud, ajakirjad), Edgar Valteri joonistatud tegelastest inspireeritud mänguasjade näitus, jututeatri etendused „Kassike ja Kakuke“). Ka Kuldre raamatukogus oli palju tegevusi pühendatud kodukandi kunstnikule ja kirjanikule: nukunäidendiga pokudest „Hea on teada“ esineti nii kodumaakonnas kui Tartumaal, Urvastes oli illustratsioonitund pühendatud Edgar Valteri raamatuillustratsioonidele, Haanjas pandi kokku pokupuslesid, Puigal loeti ette „Iikat“ jne. Põhjamaade raamatukogunädalal „Pidu Põhjalas“ peeti nii hommikuhämaruse- kui videvikutunde, loeti Pipi Pikksukka“, kontrolliti teadmisi viktoriiniga „Tea ja tunne Põhjamaid“, tutvustati Põhjala lasteraamatuid. Laste- ja noorteürituste tabelis on üritused koondatud liikide kaupa. Osalejate arvu järgi otsustades on raamatukogudele kõige rohkem kontakte toonud kohtumised kirjanike ja teiste raamatuga ning kirjandusega seotud inimestega, sest need toimuvad sageli suurtes saalides rohkearvulise publiku ees. 2019. a oli maakonna raamatukogudes väga aktiivne külaline Setomaale elama asunud Epp Petrone. Lastekirjanike tuur tõi Antsla Gümnaasiumi ja Kuldre raamatukokku Aidi Valliku, Sulev Olli ja Jaanus Vaiksoo. Mare Hundi illustratsiooninäitust Võrus tuli koos kunstnikuga avama ka illustreeritud raamatu autor Milvi Panga. Värska raamatukogu kirjutatud projekt tõi Värskasse ja Oravale Markus Saksatamme. Kui siia lisada kohtumised autorite ja kunstnikega väiksemates raamatukogudes, saame kokku ligikaudu 1200 osalejat. Suured projektid, mis toovad lugejate ette tuntud nimesid ja teadvustavad raamatukogu olemasolu, on klassikaline turundusnipp. Siiski on raamatukogudes eriti lasteteeninduse vundamendiks uuem turundussuund - kliendikeskne turundus. Raamatukogu mõistes on see individuaalne lähenemine , pidev tegelemine väikeste lastegruppidega, nende huvi äratamine ja hoidmine. Selleks tehti maakonnas aasta jooksul sadu ettelugemisi-vestlusi, teematunde, raamatututvustusi, seoti raamatud käelise tegevusega, tutvustati kirjanikke ja nende loomingut, koostati viktoriine jne jne, kokku mitmele tuhandele osalejale. Töötundide arv, mis nende ürituste ettevalmistamisele on kulunud ja raamatukoguhoidjate pühendumus nende läbiviimisel ja noorte lugejatega suhtlemisel on aukartustäratav. Mõned huvitavad ideed : Iga laps, kes raamatu ja roosi päeval raamatukogu külastas, sai kingiks raamatu (Kuldre); sõimerühm käis esimestel raamatukogukülastustel koos kaisuloomadega; nii oli julgem raamatuid vaadata, katsuda, kuulata (Värska); küla jõulupeol kingitud raamat ja šokolaad maakonna suvises lugemismängus osalemise eest tekitas uusi potentsiaalseid mänguhuvilisi (Lasva); lastele meeldib, kui raamatukogus leidub nurgakesi, kus saab rahulikult omaette olla ja oma tegevusse süveneda (Osula); r aamatukohvik : pa nen lauale teed, küpsist, kommi ja valin välja kastitäie õhemaid raamatuid, lapsed „tellivad“ raamatuid, loevad läbi ja jutustavad üksteisele (Osula); pärast kasutajakoolitust hakkasid lapsed vabatahtlikult kontrollima, kas raamatud asuvad riiulil õiges kohas ja tähestikus (Vana-Vastseliina); lastele meeldib, kui raamatukokku tuleb ette lugema keegi, keda nad iga päev ei kohta – vallajuhid, lapsevanemad, kohalike asutuste juhid (Kuldre); tegime katseid „Laste oma avastamisraamatust“ ja arutlesime (Krabi); koos lasteaiarühmaga esitasime „Kirju kana ja viljatera“ – kõigepealt värvisime tegelastest pildid ja siis läks mänguks (Mõniste); lasteaiarühmaga lugesime lugu karust, kes poeb talveks koopasse ja mis temaga tõnisepäeval juhtub, meisterdasime tõnnivaka, uurisime, mis looduses toimub, õppisime kirjutama sõna „tõnisepäev“ (Varstu); seto keele nädalal luges 4.-6. kl lastest keegi iga päev ette ühe setokeelse jutu; kui mõni sõna jäi arusaamatuks, tuli kohe märku anda ja arutleti koos, mida see tähendab (Meremäe); uurisime linnuraamatuid, kuulasime plaadilt linnuhääli ja lõpuks tegime õues võistluse „Linnujaht fotodel“ – kes tunneb ära kõige rohkem linde (Mikitamäe); õhtused raamatukoguüritused ettelugemiste, arutelude, viktoriinide, liikumismängudega, lõpetuseks käeline tegevus, nt reklaamlehtedest kollaažpildi kleepimine või „paberilapse“ meisterdamine - i gaüks joonistas ühe detaili (juuksed, pea, näo, käe , keha, jalad), mis lõigati välja ja kleebiti kokku, t egelane sai nimeks Bruno-Vanja Juunior (Lasva); jõuluvaheajal kaunistasime koos piparkooke, lugesime luuletusi, mõistatasime, mängisime ja igaüks sai valida kingiks kaks raamatut (Tsolgo). 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Raamatuid viivad raamatukogutöötajad, sotsiaaltöötajad, naabrid ja teised head inimesed. R aamatukogu direktoril tuleb kõigi lugemiseelistusi teada ja pakk kokku panna. Võrumaa KRKs teostab koduteenindust arendusjuht, kelle kasutuses on raamatukogu auto. On tehtud individuaalko o litusi, viidud koju väljaprinte, vastatud päringutele , pandud kirju posti jne. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus Haabsaare 4 1 1 Kirepi 124 3 8 Krabi 170 1 5 Kuldre 7 1 1 Kuutsi 10 1 9 Kääpa 16 1 3 Lasva 144 1 4 Luutsniku 210 3 10 Meremäe 38 1 1 Mõniste 132 1 6 Obinitsa 21 1 1 Orava 10 1 2 Osula 35 1 2 Puiga 10 2 10 Ruusmäe 94 1 4 Rõuge 98 1 5 Saatse 144 4 6 Sõmerpalu 65 1 7 Tsolgo 192 2 5 Urvaste 7 1 2 Vana-Vastseliina 10 1 15 Varstu 21 1 2 Vastseliina 129 1 4 Viitina 101 2 6 Võrumaa KRK 258 5 21 Värska 244 3 4 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Värska Südamekodu 3 15 Vastseliina Hooldekodu 1 15 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil Võrumaa rahvaraamatukogudes korraldati 979 näitust ja viidi läbi 962 üritust, millest kokku osavõtjaid 17 923. Tsolgo raamatukogu korraldas koos MTÜ ga Tsolgo Arendusühing seenioride ekskursiooni Aluksnesse ja jõulupeo . E akate lauluansambel “Pihlapuu“ ja võimlemisring „Liigesed liikuma“ too vad elevust ka raamatuko kku . Epp Petrone esines paljudes raamatukogudes , aga Tsolgos oli kõige meeldejäävam kohtumine Justine Petronega. Missos koostat i õpilaste uurimistöödest nimestik, sest uurimistööd on tänuväärsed allikad – näiteks kolhoosipeol e ajastutruu keskkonna loomisel. Seal ja Võrus esi tles Sandra Jõgeva filmipäevikut „Avalikud ja salajased märkmed“ ja näi t a s katkendeid tõsielufilmist. Misso raamatukogu direktor osaleb juba aastaid Võrumaa pikamaajooksude sarja kuuluva Pulli järve jooksu žüriis ja aruandeaastal kinkis raamatukogu poolt auhinnasaajatele raamatu id . Uu s võimalus näitusteks oma kogude ja erakogude tutvustamiseks avanes vitriinkapi näol, kus a vanäitus oli er a kogude markidest. Vanaaegsete jõuluehete näitus valmis samuti koostöös lugejatega. 76- aastane proua kirjutas külalisteraamatusse: „Tulid meelde need ammused jõuluajad, mil oli nii vähe müügil neid kauneid ehteid“. Samalaadsed näitused olid ka Võrus ja Luutsnikus . Linda raamatukogu direktor võttis oma missiooniks väärtustada oma kogukonda ja oma piirkonnast sirgunud inimeste oskusi ja andeid. Alguse sai korra kuus t o imuv keskpäevakohvikute sari, kus tulid avalikkuse ette omad inimesed oma kaunite kunstide oskustega. Menukatel kokkusaamistel v ahetati retsepte ja küps e tati piparkooke . Jaanu a rist kevadeni käis koos tervisliku toitumise ja kaalukaotuse grupp, kes katsetas erinevaid meetodeid, mille kohta sai raamatukogust teadmisi. Kõige väärtuslikum nendes kokkusaamistes oli ülekaaluga seotud probleemide teadvustamine. Erinevate raamatut e abiga saadi selgeks vajalikud toiduainerühmad, erinevate toiduainete väärtus ja kasul ikkus. Varstus jätkati näituste sarjaga „Raamatud inspireerivad“ . Loosis eksponeeriti jäätmejaamast päästetud Günter Reindo r ffi reproduktsioon e . Seltsimajja saadi Ago Ruusi poolt koostatud püsinäitus „Vana Loosi. Inimesed.“ Seal e smakordselt toimunud „Jõulumaa“ ajal sai raamatukogust Mui n asjututuba, kus loeti ja valmistati kaarte taaskasutamist ja keskkonda armastaval moel. Mikitamäel tähistati Nasta Pino 85. sünniaastapäeva mälestuskivi avamisega sünnikülas Usinitsas. Mõnistes eksponeeriti Mõniste Talurahvamuuseumi näitu s „ Küüditamine Nõukogude Liidus“ ja „Mõniste laulukooride ajaloost: 160 aastat laulukoore Mõnistes“. Parksepas tähistati eesti keele aastat kirjanduslik- muusikalise õhtuga „Keel ega, meelega kavvõndalõ jõvvat“, Osulas n äitus ega Johannes Käisist „Õpetuse alused ja teed“ . Veel oli seal av a tud põnev näitus „ Pärandkultuur metsas: lubjaahi, kivikalmed, puisniidud “ . L oometundides EHEsügisEHE ja EHEjõuluEHE valmistati eht eid. Juhan Jaigi 120. sünniaastapäeva tähistati Tsoorus raamatukogu 110. tegevusaasta juubelipeol. Erilise sära tõi päeva kirjaniku tütar Ilo Jaik –Riedberg koos abik a asaga. Seal ja Sänna s esitles Lauri Sommer J. Jaigi varjujäänud teoste kogumikku „ Tundmata palu“. Mitmes raamatukogus pakkusid silmarõõmu kunsti - ja fotonäitused. Orava uutes ruumides rõõmustas lugejaid näiteks fotonäitus „Pildid klaasidelt“ – Margus Timmo jäädvustatud Vastseliina kandi inimesed. Puigal oli võimalus nii lastel kui täiskasvanutel luua ilu naha- ja saviringides. Huvi oli suur – ligi 40% Põhikooli õpilastest tegeles innukalt raamatukogus peale koolipäeva meisterdamisega. Õnneks tahavad ja jaksavad veel eakad raamatukogude juures koos käia, vähemalt korra kuus – Nursis, Tsoorus, Viitinas ja mujal. Vaabinas tähistati muusikalises meeleolus nii emadepäeva kui raamatukogu 110. tegevusaastat. Esimese hardushetkeks olid 86 aastase pr o ua mälestused oma emast, kes sündinud raamatukoguga ühel aastal - 1909. Sealt sai alguse idee - raamatukogu juurde loodi ü hendus „Kunagised kolleegid“, kes töötasid nooruses koos kolhoosis, aga nüüd on igaüks vaikselt oma kodus. Nüüdseks juba kolmel kokkusaamisel on lisaks mälestustele raamatukogu direktor soovita nud lugemist ja loeb ette ka. Jõulupeol kõlas raamatuk ogus esimest korda kandlemuusika , mis me elitas kohale inimesi esmakordselt raamatukokku. . Kevadises Rõuges esinesid Rõuge, Viitina ja Nursi raamatukogu koostöös hingestatud keskpäevatunnis rohkearvulisele noorele publikule Kristiina Ehin ja Silver Sep p. Hariduse andmisest Nursis möödus 290 aastat ja kokkutuleku puhul koostati raamatukogus näitus kooli ajaloost. Ruusmäel esines teemal „Meie sõltuvus loodusega“ Enno Kalde . Seal ja Võrus esitles Ilmar V ananurm raamatut „ Mittekadunud Petserimaa“ . Üritusel Võrus eksponeeriti Baltimore Eesti Seltsilt annetusena saadud Eesti (1920-1940) kaarti. Võrumaa KRK IX õpilaste omaloominguvõistlusel „Laula, laula suukene, karga kabujalaken e “ osalesid viie kooli - Võru Kreutzwaldi Kooli, Võru Kesklinna Kooli, Varstu Kooli, Parksepa Keskkooli ja Vastseliina Keskkooli õpilased esimesest kuni üheksanda klassini. Lapsed kirjutasid laulupeorongkäigust ja ühislaulmisest laulukaare all, hinge helinast ja rõõmutundest, tantsumustritest ja rahvariietest ning sellestki, kui palju vaeva tuleb näha laulu- ja tantsupeole pääsemiseks. Toredad mälestused olid noortel Võrumaa lau lu peost Uma Pido. Kõlama jäi soov, et laulupidudel kogetav ühtsustunne võiks kanduda ka igapäevaellu. Žürii märkis ära seekord esitatud tööde võrdselt hea ja kõrge taseme. Parimaid noori autoreid tunnustati traditsiooniliselt raamatukogus Euroopa päeval, 9. mail. Ühtsustundest, laulupidude tähendusest ja juubelilaulupeo motost „Minu arm“ mõtiskles ka ürituse külaline dirigent Silja Otsar, kelle käe all õppis laulupeolaulud selgeks kaheksa koori. Silja Otsari juhendamisel kõlas ürituse lõppedes ühiselt laulupidude armastatuim laul „Mesipuu“. Saatses koostati internetimaterjalide põhjal mapp laulu- ja tantsupidude toimumisaegade kohta ja pidulikul raamatukogu päeva, 30. oktoobril, tutvustati uut raamatut „Laulupidu. Jannsen. Koidula: avatakt“. Raimond Kolga 95. mälestuspäeval Võrus räägiti kirjaniku lapsepõlve- ja noorusaastatest, loeti tema luulet ja tutvustati bibliograafiat ja ajakirja Tulimuld andmebaasis DIGAR. Raimond Kolga sõnadele loodud laule esitas Võrumaa Kultuuripärl 2018 Mari Kalkun. Märtsis alustas Tallinna Keskraamatukogu eeskujul koostöös Eesti Õdede Liiduga tegutsemist Kella Kahe Terviseklubi. Esimeses teabetunnis elanikkonnale rääkis Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonna õde Ilona Bahmatšev depressioonist ja kuidas sellega toime tulla. Huvilisi oli kohal palju, küsimused lektorile ei tahtnudki lõppeda. Avaürituse kordaminek andis julguse teabetunde edasi korraldada ja juba märtsi lõpus rääkis Julia Geller Tervise Arengu Instituudist teemal „Puugid ja kuidas end nende eest kaitsta.“ Sügisel kuulati Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonna õe Alice Venski loengut aktuaalsel teemal „Gripp – murrame müüte ja räägime viirushaiguste ennetamisest!“. Krabil oli TÕNi ajal hoidiste degusteerimine koguni kahepäevane üritus. Võrumaa KRKs korraldati e smakordselt rohevahetuse päev. Selgus, et lugejad on vägagi taimehuvilised ja suurem osa vahetuseks toodud taimedest leidis endale omaniku loetud minutitega. Augusti s eksponeeritud kahepäevast näitust „110 ja seened“ käidi vaatamas koos peredega. Jaanipäevast oktoobrini sai te e nindussaalis vaadat a rikkalikku näitust „Kultuurilugu paberil: autogramme ja pühendusi juubeliraamatukogu raamatutes“ . Esimesel augustil toimus Juudipargis Võrumaa KRK 110. tegevusaastale pühendatud meeleolukas sünnipäevahommik „100 kohvisõõmu, 10 raamaturõõmu“. Võimaluse korral jätkatakse seal sünnipäevaürituste pidamist, kuna koht on selleks väga sobiv. Sünnipäeva üritusi korraldati aasta l äbi ja kuulutuse blanketile kujundati selle tarbeks isegi uus logo, et väärikas number 110 iga üritusega kaasas käiks ja silma jääks. Kirjanikud Veronika Kivisilla, Aija Sakova; Kalju Kruusa ja Øyvind Rangøy kohtusid lugejatega tuuri „Sõnaränd“ raames Võ rus ja Lasval. Viimase juures tegutseb ainsana raamatukogudest luuleklubi, mille liikmed said kokku kaheksal korral. E nim pälvis tähelepanu Eesti Kultuurkapitali luulepreemia nominentide luuleraamatutega tutvumine. Seal tähistati Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva luulekl ubi ja rahvamaja näiteringi ühis e luulekava esitus ega Lasva Rahvamajas. Meremäel loeti võru keele nädalal Heino Siku poeemi „Võro kõstõlõ“. Värskas toimus naljapäeval esimest korda keelepeksukohvik - ko ostati temaatiline menüü ja kuula ti mõnusaid pajatusi – sissejuhatus ena 202 0. rahvajuttude aastasse. Seal ja Võrus kogunevad mälumängijad juba mitm e ndat aastat – Võrus korra kuus, Värskas neli korda aastas. Kirepil vaadati ühiselt filmi „Tõde ja õigus“ ja et algusüritus meeldis kõigile, siis otsustati filmiõhtuid jätkata ja telliti valik uuemaid Eesti filme. Seal on raamatukogul väga oluline roll eakate, üksikute ja puudega inimeste suhtluskohana. Raamatukogus leiav ad nad ärakuulamist ja lohutust. K ohtudes saatusekaaslastega on saadud headeks sõpradeks, kellega koos kergliiklusteel käia jalutamas. Aastat alustati elulisel teemal – „Nublu tuletab meelde!“ – vaadati Päästeam e ti videoklippe ja aruta t i kuidas aidata inimestel s u itsuandurid töökorda ja lak k e tagasi . Kooliajaloo päeva peaesinejaks oli koolipreili Veronika Varik, päriselus Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor. Sama a egselt oli raamatukogus vanade kooliõpikute näitus, vanim aastast 1918. Lugejalt annetusena saa d ud 1935. aasta „Perekon n aleht“ r estaureeritud väljaande esitlusele andis lisaväärtust viktoriin ajalehtede põhjal. Sõmerpalu raamatukogul on hea koostöö Noortekeskusega ja Järvere Külaseltsiga. Kuldres organiseeriti koos noortekeskuse ja eakatega külakohvik , kus etendati Riina Ermeli näidendit „Hea on teada“, avati kudumistuba , räägiti kaminajutte ning tutvusta ti uusi raamatuid . Annela Laaneots tutvustas mitmes raamatukogus oma raamatut „Minu Setomaa“. Kääpal käisid külas Kauksi Ülle ja Andrus Kivirähk. Koostöös kooliga toimus suur üritus „Keskkond ja mina“, kus raamatukogu viis läbi keskkonnateemali s e viktoriin i . Seal uurivad lugejad hoolega ajakirja „Käsitöö“, sest on oluline hoida alles käsitööoskus, mida tõestas lugejate käsitöönäituse „Ilus asi – igavene rõõm“ pop ulaarsus. Võrumaa KRK lasteosakonnas tehti koostööd võru keele nädala ürituste ja Võru Instituudi noortelaagri korraldamisel , osale ti jutuvõistluse "Mino Võromaa" žüriis ning esitleti võrukeelse Tähekese uu t numbri t . Koos V õru Kultuurimaja ga Kannel osale ti Võru Pärimustantsu Festivali ja Võru linna sünnipäevaprogrammi perepäeva kavas. Võrumaa eakate õpetajate selts ile Astra korraldati kodulooli si üritus i . Koostöös Pokumaa Sihtasutus ega tähistati Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. 4.6.2 riiklikul tasandil Võrumaal toimus 39. raamatukogude suveseminar „ Raamatukogu – rahva tervise varaait “, mille käigus külastasid kolleegid teistest rahvaraamatukogudest Vana-Vastseliina, Värska, Saatse, Mikitamäe ja Obinitsa raamatukogusid. Annela Laaneots, sootska ja Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejõud tutvustas suveseminarist osavõtjatele oma äsjailmunud raamatut „Minu Setomaa“. Obinitsas oli Eesti Vabariigi aastapäeva külaliseks Eesti Apostlik-Õigeusu metropoliit Stefanius. Seal ja Tsolgo s kohtus piirkonna eakat ega sotsiaalminister Tanel Kiik. Seto Kuningriigi päeval töötas Obinitsa raa matukogu direktor otsekui märgina Seto Postis, sest alates 1. detsembrist on avatud raamatukogus Omniva postipunkt. 1. augusti avat i postipunkt Rõuge raamatukogus. Koostöös k ultuuri- ja pärimustalu MTÜga osales Loosi raamatukogu üle -e estilisel vanade akende restaureerimise päeval – raamatukogus oli väljapanek akende rest a ureerimise alasest kirjandusest ja vaadati õppefilmi akende restaureerimisest. Luutsniku Pääste E n netuskeskus on loonud külakeskusesse Vabat a htliku Päästekomando, kellega koos korraldati õppepäev „Kodud tuleohutuks“ ja käidi Murastes Balti Keti 30. aastapäeva üritusel. Orava raamatukogus toimus hajaasustuse programmi infopäev , töötas Eest i Keskkonnateenuse nõuandepunkt ja k aks korda kuus võt tis vastu viisakoordinaator. Sännal e anneta s raamatuid Eesti Transpersonaal n e Ass otsiatsioon. Värskas esines Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Andreas Kalkun loenguga Seto usundist. Tuntud inimese na raamatukogus „töötas“ Eesti R ahvusringhäälingu setokeelsete uudiste toimetaja ja Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Eveli Leima . Võrumaa KRK jätkas koostööd Eesti Piibliseltsi ja Ter v ise Arengu Instituudiga . Koostöö d tehti Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga lugemiskoeratiimi töö korraldamisel raamatukogus. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Riigi Infosüsteemi Ameti korraldatud nõuandepäeval 20. novembril „Ole IT-vaatlik“ osalesid üksikud raamatukogud, sest langes kokku ammu planeeritud Tartu Ülikooli koolituspäevaga. Vastseliinas nõustasid Võru valla IT spetsia l ist, gümnaasiumi IT õpetaja ja haridustehnoloog. Tutvustati küberturv a lisuse põhitõdesid. Setomaa valla raamatukogud andsid panuse Seto Folgi ja Seto Kuningriigi päeva õnnestumisse . Mitmed raamatukogud võtsid osa Setomaa vallas Treski küünis augusti algul toimunud ametnike välitööde infopäevast, kus põhjalikult keskenduti raamatukogude arenguvõimalustele. Diskussioon oli küllaltki kirgi üles küttev, aga lahendusteni ei jõutud. Haanjas toimus koostöös MTÜga Peedomäe Tähed eesti raamatu päeval, 23. oktoobril südamlik ja sisukas Ene Mihkelsoni mälestuspäev „Mägi mäletab“. Unustamatu on Merle Karusoo poolt koosatatud elulooetendus „Elu ongi jumalagajätt“ Katrin Saukase esituses. Tartu Linnavalitsuse esindaja Kristel Kalda kinkis Haanja rahvamajale Ene Mihke l soni Jutupeatuse märgise number 101. Kunstnik Elle Palumäe kinkis rippnäituse Haanja , Viitina, Varstu ja Võrumaa KRKle. Kirepi raamatukogu vastas Pamela Marani üleskutsele esitada vanaisade raamatu jaoks inimesi ja valitigi välja 77 aastane J aan. Kuldre raamatukoguga tutvus Eesti Lastekirjanduse Keskus e kollektiiv ja raamatukogu osales ülevabariigilisel maaelu tutvustaval päeval. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Võrumaa KRKl jätkus koostöö välispartneritega Belgiast, Itaaliast, Sloveeniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Kreekast Erasmus + programmist rahastatud projekt iga „Four elements – Legends and stories: improving foreign language learning and intercultural competences of adults by e-learning“ . Juulis toimus projektikohtumine Võrus , kus Kirepi raamatukogu direktor Tuuli Eksin tutvustas inglise keeles Verijärve legendi, Kirep i raamatukogu ja Verijärve maas t i kukaitseala. Septembris saadi kokku Reusis. Koostöös Tartumaa raamatukogudega imetlesid 20 Võrumaa raamatukogutöötajat OODI t ja Helsingi Ülikooli raamatukogu. Võrumaa KR K lasteosakonna juhataja Helle L aanpere osales ERÜ lasteteeninduse toimkonna õppereisi korraldamisel ja reisil Stockholmi raamatukogudesse. T änuväärne ja hariv oli Võrumaa KRK direktoril võimal us käia Dublinis Kultuuriministe e riumi toetusel . Lasva ja Tsolgo raamatukogude direktorid käsid Brüsselis – esimene Ivari Padari ja teine Andrus Ansipi külalisrühma liikmena. Obinitsa raamatukogu külastasid koostööpartnerid Soomest ja Venemaalt. Sännas toimus Soome-ugri filmifestival FUFF ja Missos tehti koos lätlastega mahakantud raamatutest seadeid koos lillede ja liblikatega. Võrumaa KRK lõi kaas a väliseesti näituste festivaliprogrammis: ekspo n eeriti Eesti Rahva Muuseumi ja Väliseesti Muuseumi rändnäitust „ Toit – eestluse varaait. Eesti toidupoed ja –ärid Torontos“ koos oma kogude põhjal koostatud raamatunäitusega „Hoides eestlust elavana. ESTO läbi aegade“ . Mõttetoas sai vaadata Rootsi E estlaste Liidu näitus t „Paadipõgenikud 1944. Nelja paadi lugu“. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Raamatukogude võrgutikus koolitati 2708 inimest 820. individuaal- ja 119. rühmakoolitusel. Saatse suure individuaalkoolituste arvu - 322 taga oli tõsiasi, et kehva interneti leviku tõttu piirkonnas ei muretsetagi koju seadmeid. Peamiseks sihtrühmaks on raamatukogu kasutajad, kuid vajadusel ka teistele huvigruppidele. Lisaks tavapärastele otsingutele ja tegevustele andmebaasides ja riigiportaalides aidati lugejaid näiteks laevapiletite ostmisel, piltide ja failide otsimisel ja salvestamisel erinevatelt andmekandjatelt, raadiosaadete kuulamisel, tervisedeklaratsioonide täitmisel, kalastuspileti taotlemisel jne. Järjest rohkem tekib küsimusi nutiseadmete kasutamise kohta. Inimestele tuleb õpetada igapäevaeluks vajalikke nutioskusi, milleta tänapäeval enam läbi ei sa a. Näiteks: nutikella ühendamist mobiiltelefoniga ja selle rakenduse kasutamis t, tõlkeäpi ja Viberi kasutamist , erinevate tahvlite ja nutitelefonide võimaluste tundmaõppimis t jpm. Võrumaa KRKs t utvustati raamatukogu koolitusel osalejatele ruume, tegevust ja töökorraldust . M aaraamatukogude seminaridel osalejatele anti ülevaade raamatunäitus test, nende koostamis es t ja kujundamis es t. Koostoos Võru Noortekeskusega korraldati „Raamatujaht“, kus 12 õpilas t pidid iseseisvalt nutitelefoni kasutades raamatud riiulilt üles leidma. Toimus kaks nutikoolitust eakatele „Muna õpetab kana“. Koolitustest võttis osa 13 noort õpetajat ja 25 vanemaealist „õpilast“. „K ui varem tuldi sooviga, et raamatukoguhoidja teeks internetis ära vajaliku toimingu, siis nüüd tullakse rohkem sooviga see ise selgeks saada“ . (Linda) Bürokraatlike ilmingute tõttu pöördusid vanemaealised abi saamiseks raamatuko gutöötajate poole, kes omakorda pöördu sid ametkondade poole. „Kurvaks teeb, et mitmed ametkonnad saadavad hädasoleva inimese lihtsalt enda juurest minema ja soovitavad kasutada kohalikku raamatukogu. On olnud juhuseid, kus selgub, et mitme päeva jooksul sellesama ameti koduleht üldse ei töötagi ja see on juhtkonnale endalegi üllatuseks, kui helistasin ja neid sellest teavitasin.“ (Kirepi) Populaarsemad koolitused: tekstitöötlus, kuulutuse, plakati ja sünnipäevakaardi kujundamine , korteri ühistute moodustamin e, AISi kasutami ne pensioniõigu s liku aja tõestamiseks . Urvastes on aastate jooksul juurdunud tegevused õpitoas . J uhendajad õpetasid 8-10 aastas tele õpilas tele uusi teadmisi maalitehnikast ja esmaseid võtteid õlivärvi kasut a misel. Vallaelanik k e aidati rahvahääletusel „K aasav eelarve 2020“ ja tutvuti veebirakendusega Tõetamm. Rühmakoolitusel „Ekskursioon raamatukokku“ tutvusta t i Räpina osakonna õpilastele raamatukogu ja Urvaste kooli. Ringkäigu ajal arutleti raamatute üle, saadi aru raamatute paigutussüsteemist ja laenati raamatuid. TÕNi ajal esines Vana-V astseliina raamatukogus muinsus kaitse nõunik Tiina Pettai laiemalt teemal „Mina ja keskkond“. Kuldre s korralda ti koos Uue-Antsla Rahvamaja ja OÜ Perlepiga k ohtumi n e psühholoogiga teemal „Põlvkondade vahelistest sidemetest ja väärikast vananemisest“, millele andis lisaväärtus raamatunäitus. Kirepil vaja ti mitmel korral abi Eestisse elama asumiseks vaj alike toimingute tegemiseks. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Suuremat tähelepanu pöörati raamatukogude tegevuste kajastamist vallalehtedes. Päris koordineerit ult ei suudetud ellu viia, aga artikleid ilmus rohkem kui 2018. aastal. Samuti elavdati sündmuste tutvusta mist R I KSWEBi kaudu. Täiendamisel on veebiväl jaanne „Raamatukogud Võrumaal“ ja lõpetamisel Raimond Kolga bibliograafia. Sündmuste kohta avaldati info t kohalike lehtede kultuurinurkades, samuti teisipäevastes „Võrumaa Teataja“ numbrites , kui kohalikud omavalitsused tutvusta sid oma tegemisi. Kindla koha on endale kindlustanud Facebook . Antsla Valla Facebooki lehel on 638 sõpra, ke l leni jõuavad raamatutu t vustused ja ürituste info. Al ates septembrist on Facebooki konto ka Mikitamäe raamatukogul, millel on mõne kuuga juba 50 jälgijat. Ik k agi toimivad kuulutused ja isiklikud kutsed. Setomaa valla raamatukogud annavad infot vall a kultuurikalendri toimetajale ja sotsiaalmeedia „Suure-Värska virtuaalne seltsimaja“ kaudu. Kuldre raamatukogu on õpilastele teateid edastanud kooli raadio KUKORA kaudu. 4.9 Andmebaasid . A ndmebaasi sisestati 1309 uut kirjet jooksva st perioodikast ja üksikteostest. Bibliografeeriti artikleid ajalehtedest: Võrumaa Teataja, Lõuna l eht, Võru Linna Leht, Lõuna- E esti Postimees, Võru Valla Teataja. Valikulise l t sisestati koduloolise ning kirjandusliku sisuga artiklite kirjeid ajakirjadest Looming, Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus jt. Retrospektiivselt sisestati kultuuri- ja ajaloolise sisuga artiklite kirjeid ajalehest Töörahv a E lu (1981, 1982, 1983 , 1984 ) – kokku 141 kirjet. Redigeeriti vanu kirjeid märksõnad e, daatumite jne osas . Järjepidev on töö kodulooliste isikute andmete leidmiseks ja täpsustamiseks Võrumaa koduloolise sünnipäevakalendri koostamiseks. Kodulehe vahendusel on kõigile kättesaadavad andmekogud: Võrumaa kirjanikud, Võrumaa lastekirjanikud, Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender 2020, Valik Võrumaa muusikategelasi. 5. 20 20 . aasta tegevused Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustiku tegevused on suunatud d igikultuuri ja rahvajutu aasta tähistamiseks - r aamatukogud on liitunud väljakutsega 11*11. Osulas loetakse igal kuul rahvajuttude kogumikest lugusid, esimesena raamatust „Marjakobar ja teisi setu muinasjutte“. Jätkatakse programmiga „Lugemisisu“. Tsolgos saab tänu Keskerakonna „katuserahale“ osta uusi riiuleid ja muud uut inventari ning külla oodatakse Ilmar Vananurme ja Virve Osilat. Antsla valla raamatukogude direktorid hakkavad korra kuus kokku saama – ühisürituseteks ja info saamiseks. Obinitsa ja Meremäe tähistavad 95. tegevusaastat. Nursis avatakse lasteaiarühm ja avanevad uued võimalused ühistegevusteks. Kirepi raamatukogu plaanib koos noortekeskusega ko r raldada mälumängu. Urvaste ja Kuldre raamatukogu tähistavad Marie Heibergi 130. s ünniaastapäeva. Viitina ei ole maha matnud rannaraamatukogu plaani. Saatses on kavas korras kuus „Setomaa tund“, kus loetakse värsket ajalehte „Setomaa“, ilusal ajal ka kordatehtud õuealal. Võrumaa KRKs on plaanis jätkata kohtumiste sarja „Sündinud Võrus“ ja teist korda korraldada Juudipargi raamatukogu . Kindlasti tähistatakse Bernard Kangro 1 20. sünniaastapäeva. Loodetava toetuse korral on kavas õppereisid Harjumaa raa matukogudesse mais ja oktoobris Viimsisse. Jätku vad maakondlikud nõustamistuurid ja koolituspäevade korraldamine. Koostajad : Võrumaa rahvaraamatukogude direktorid, Võrumaa Keskraamatukogu laste-, teenindus- ja komplekte e rimisosakonna juhataja, arendusjuht, bibliograaf, asjaajaja-raamatukoguhoidja. Direktor Inga Kuljus LISA 1 . Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud Haabsaare 2 11 Haanja 2 11 Kirepi 1 20 40 Krabi 1 8 Kuldre 2 11 Kuutsi 2 11 Kääpa 4 20 Lasva 6 39 466,55 Luutsniku 1 80 380 Meremäe 3 18 58,80 Mikitamäe 7 37 30 Misso 5 39 81 Mõniste 2 8 Nursi 1 8 Obinitsa 1 5 Orava 3 25 70 Osula 9 57 165 Parksepa 4 20 Ruusmäe 2 11 Rõuge 2 88 380 Tsolgo 5 39 267 Tsooru 8 66 160 Vana-Vastseliina 4 20 Vastseliina 1 8 Võrumaa KRK 11 318 2189,44 Värska 10 100 142 LISA 2 . Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Liana Allas Keskpäevakohvikute avasõnad Tuuli Eksin Verijärve legendi tutvustamine inglise keeles rahvusvahelise projekti „Four Elements: Legends and Stories“ kohtumisel Võrumaa KRKs Kirepi raamatukogu tegevuse tutvustamine inglise keeles Tea Kallaste ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suvelaagris „maailmakohviku“ töölaua juht ja kokkuvõtte esitamine Merle Koik Ettekanne ETKA Andrase täiskasvanuhariduse maakondli kul seminaril Ettekanne blogipostituse töötoas Tar tu Linnaraamatukogus Ettekanne „Nutisea d mete turvalisus ja praktiline kasutamine“ koolitusel „Muna õpetab kana“ „Living Library“ tegevuse tutvustamine rahvusvahelisel projektikohtumisel Reusis RIKSWEBi kasutamise ja küber turvalisuse koolitus seenioridele K ompetent sikeskuses Tsenter EPALE mittekonverentsil arutelugruppide „Täiskasvanute õpetamise headus mäluasutustes“ ja „Täiendkoolituse kvaliteedi edendamine läbi välise kvaliteedi hindamise – võimalused ja v äljakutsed“ juhtimine Tallinna Õpetajate Majas Eha Kütt Raamatus arja „Seto Kirävara“ tutvustamine maakondlikul seminaril Tervituskõne ja raamatu „Pisike puu“ koos valla raamatukogude kontaktidega järjehoidjate üleandmine S etomaa valla lusikapeol Mõtteline matk Mats Traadi romaani „Valge maja“ radadel suveseminaril „Raamatukogu – rahva tervise varaait“ osavõtjatele Hea Eesti lasteraamat: ülevaade Värska kooli põhikool iastme õpilastele Tuuli Kütt Ettekanne õpilaste IX omaloominguvõistluse tunnustus ü ritusel Helle Laanpere Võru linnas ja maakonnas kuue koduloolis e kirjandusretk e läbiviimine TÜ lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemias osalevatele raamatukoguhoidjatele Võrumaa KRK töökogemuste tutvustamine lasteteeninduse vallas. K orduvalt maakonna koolides laste- ja noorteraamatu te tutvustamine ning ettekanded kirjanike elust ja loomingust Anni Lahe Ürituste ja kohtumiste avasõnad Aive Leppik Juhan Jaik „Aabitsa õppimine“ Ettelugemised Rõuge põhikooli õpilastele ja lasteaia lastele Riina Lõhmus Haanja raamatukogu ja multifunktsionaalse keskuse tutvustamine seminarist „Tulevikku suunatud raamatukogud “ osavõtjatele Kaugtöö võimaluste tutvustamine SA Võrumaa Arenduskeskuse ja PRIA töötajatele Haanja raamatukogu tutvustamine kooli vilistastele kooli juubeliürituse ajal Elvi Määr Avasõna kohtumisõhtul Sulev Ivaga Esinemine võru keele teemal kirjanduslik-muusikalisel õhtul Inge Pilt E sinemis ed lasteaialastele Sirje Saarniit Juhan Jaik „Aabitsa õppimine“ Ülle Siska Juhan Jaik „Aabitsa õppimine“ Kristi Soll 21 kor da Võru linna koolides ja lasteaedades lugemiskoera Jeta tutvustamine ning lugemise tähtsuse rõhutamine Ene Sõmer Ajalooline ülevaade „ Tsooru raamatukogu 110 “ Kaiu Suurmann Sõnavõtt „Pisikese puu“ raamatute ja Setomaa valla raamatukogude infoga järjehoidjate üleandmi sel 2018. aastal sündinud lastele. Mikitamäe raamatukogu tutvustus, ülevaade Setomaa Haridusseltsi tegevusest, Setomaa ajalooline taust ja setodele iseloomulikud usutalitused tsässonates 39. suveseminarist „Raamatukogu – rahva tervise varaait“ osavõtjatele Nasta Pino 85. sünniaastapäeva läbiviimine ja modereerimine K odulooline loeng „Kuidas eestlased endale priinimed said“ Evi Zirk Ajalooline ülevaade „ Vaabina raamatukogu 110“ Saima Tell Esinemine koos Riina Ermeliga nukunäidendis „Hea on teada“ Luunja ja Vaabina raamatukogudes Ettekanne Marie Heibergi 129. sünniaastapäeva tähistamisel Kirikukülas Ettekanne „Edgar Valter 90“ Kuldre Kooli õpilastele ja õpetajatele ning külakohviku külastajatele Eve Timmi Esinemine Võru Loovuskooli 11 rühmas lapsevanematele teemal „Peres kasvab raamatulaps: kuidas valin oma lapsele sobivaima raamatu“ K orduvalt maakonna koolides laste- ja noorteraamatu te tutvustamine ning ettekanded kirjanike elust ja loomingust. LISA 3 . Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (201 9 ) Haabsaare Õhksoojuspumba paigaldamine Kirepi Valgjärve 6 maja fassaadi soojustamine ja kanalisatsioonirikke kõrvaldamine Kuldre Radiaatorite vahetus Meremäe Laevalgustuse osaline parandamine Urvaste Keskküttele üleminek Võrumaa KRK Võru Linnavalitsuse poolt teostati raamatukogu kasutuses oleva hoone otsaseina remont. Trepi galeriis vahetati välja vanad valgustid LED valgustuse vastu. Komplekteerimisosakonnas parandati ammu pinnuks silmas olnud põrandaruut ja tehti sanitaarremonti. Ilusamaks sai asjaajaja- raamatukoguhoidja kabinet ja teenindussaalis vahetati välja osa lamellk a rdinaid. Värska Laenutusleti ja väikeste laudade renoveerimine LISA 4 . Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kuldre, Varstu, Kääpa, Meremäe, Mikitamäe , Värska Lugemisisu : üle-Eestilise lugemisprogrammi teematunnid Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 300 Võrumaa KRK, Värska, Mikitamäe „ Pisike puu “ – kinkeraamatute üleandmine raamatukoguhoidjate poolt omavalitsuste vastuvõttudel, raamatukoguhoidjate sõnavõtud jm. Kõigil üritustel osalejaid kokku 120 Võrumaa KRK, Kuldre, Meremäe, Laste-Raamatu-Suvi 2019 : 7. maakondlik suvelugemise programm. Lasteosakond koostas nimestiku, lugemispassi ja küsimused raamatute kohta. Lapsed lugesid kõigis maakonna raamatukogudes, mitmel pool toimus raamatututvustusi. Kõik tingimused täitnud osalejad kutsuti lõpupeole ja kohtumisele Anti Saarega, tublimad said lisapreemiaid. Osalejaid kiideti ka koolide üritustel. Mängu alustajaid ja osalejaid kõigil üritustel kokku ca 250-300, lõpuüritusel 120 osalejat Värska, Kirepi Kohalikud suvised lugemisvõistlused , nende avaüritused ja tänupeod Kõigil üritustel osalejaid kokku 150 Võrumaa KRK Maakondlik kirjandusmäng, maakondlikud etlusvõistlused („Kolmas loeb!“, „Tooliteater“, „Ellen Niiduga Midrimaal“, vendade Liivide etlusvõistlus, 4.-5. kl ettelugemise võistlus „Heal meelel ja ilusal keelel“) 6 üritusel osalejaid kokku 160 Kuldre, Kääpa, Krabi, Kuutsi, Meremäe, Mikitamäe, Kääpa, Osula, Puiga jt Kohalikud etlusvõistlused ja viktoriinid (ettelugemise võistluste eelvoorud, Kuldvillak, kirjandusviktoriinid, Põhjamaade nädala viktoriin jt) Kõigil üritustel osalejaid kokku 340 Võrumaa KRK, Linda, Kuldre, Varstu, Obinitsa, Värska, Kääpa, Vana-Vastseliina jt Osalemine kohalikes koostööprojektides lasteraamatu(kogu)teemaliste tegevustega (perepäevad, kodukandipäevad, jõuluüritused, orienteerumismängud-viktoriinid kohalikes asutustes jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku 440 Linda, Vana-Vastseliina, Meremäe jt Pereüritused raamatukogus (ettelugemised, käeline tegevus, mängud jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku 160 Võrumaa KRK, Antsla, Kuldre, Linda, Kuutsi, Värska, Kääpa, Lasva, Parksepa, Tsolgo, Vana-Vastseliina, Vastseliina Raamatuesitlused, kohtumised kirjanikega ja kunstnikega jmt (Epp Petrone, Anti Saar, Triinu Laan, Milvi Panga, Mare Hunt, Aidi Vallik, Sulev Oll, Jaanus Vaiksoo, Markus Saksatamm, Justin Petrone, Risto Järv, Marko Kaldur, Helin Vill, Jana Valge, võrukeelse Tähekese esitlus) Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 1200 Võrumaa KRK Kirjanike elu ja loomingu tutvustused PowerPoint pildikavadega (Edgar Valter, Astrid Lindgren) 16 üritusel osalejaid kokku 370 Kuldre, Urvaste, Haanja, Krabi, Kuutsi, Misso, Varstu, Ruusmäe, Meremäe, Mikitamäe, Obinitsa, Värska, Kirepi, Kääpa, Lasva, Orava, Osula, Parksepa, Puiga, Vana-Vastseliina, Vastseliina jt Ettelugemised-vestlused mitmesugustel teemadel koolieelikutele ja 1. kooliastmele. Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 1160 Võrumaa KRK, Antsla, Kuldre, Varstu, Meremäe, Mikitamäe, Värska, Kääpa, Parksepa, Puiga jt Lasteraamatute tutvustused igas vanuses lastele ja laste lugemise juhtidele mitmesugustel teemadel. Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 1000 Võrumaa KRK, Kuldre, Urvaste, Mõniste, Varstu, Mikitamäe, Lasva, Orava, Osula, Parksepa, Vastseliina jt Teematunnid koolieelikutele ja õpilastele (emakeel, kodulugu, linnud, tarnad ja pokud, töö ja tööriistad, erinevad rahvakalendri tähtpäevad, rahvusvaheline lasteraamatupäev, kirjanikud jm) Kõigil üritustel o salejaid kokku 600 Võrumaa KRK, Kuldre Etendused raamatukoguhoidjate esituses koolieelikutele ja 1. kooliastmele (Tillukese loomateatri erinevad lood, „Kassike ja kakuke“, „Hajameelne päkapikk“, "Kass hakkab jõuluvanaks", "Hundi sõbrad", nukuetendus pokudest „Hea on teada“) Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 800 Võrumaa KRK Loe koerale! Aasta jooksul oli kaks lugemisgruppi (kokku 15 last), kes käisid kaks korda kuus lugemiskoer Jetale ette lugemas. Nii kevad- kui sügishooaeg lõpetati lugemispeoga. Lisaks räägiti lugemisest ja lugemiskoerast 21 korral lasteaedades ja koolides. Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 600 Võrumaa KRK, Urvaste Krabi, Varstu, Mikitamäe, Värska, Kääpa, Lasva, Tsolgo, Orava, Puiga, Vana-Vastseliina, Vastseliina jt Käeline tegevus lastele + teemakohased raamatud, ettelugemine, arutelud (käsitööringid, kunstiringid, tegelustoad, töötoad, meistritoad, teaduskatsed, kokandus, joonistamine, piltide värvimine jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku 370 Võrumaa KRK Lasteaiarühmade peod ja etendused raamatukogus 4 üritusel osalejaid kokku 250 Võrumaa KRK, Urvaste, Kuldre Koduloolised kirjandusretked Võru linnas ja maakonnas Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 200 Võrumaa KRK, Haanja, Puiga, Vastseliina Kunstinäitustega seotud lasteüritused (avamispeod, näitusetutvustused jm ) Kõigil üritustel osalejaid kokku 290 Võrumaa KRK, Kuldre, Haanja, Misso, Varstu, Kirepi, Lasva Koolivaheaja üritused (lauamängud, pusled, ettelugemised, meisterdamised, hilisõhtused üritused, aastalõpu tänupidu jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku 160 Võrumaa KRK, Antsla, Kuldre, Urvaste, Kuutsi, Kääpa, Orava, Parksepa, Puiga, Tsolgo, Vana-Vastseliina, Vastseliina jt Kasutajakoolitused igas vanuses lastele (tutvumine raamatukogu ja selle kasutuskorraga, e-kataloogi kasutamine, raamatukogutöö, teatmeteosed, raamatuillustratsioon, DIGAR jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku 950 LISA 5 . Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Täidetud on kõigis valdkondades – väljaannete koordineeritud tellimine ja kättesaamine, koolituspäevade korraldamine ja abistamine nõustamistuuridel. Maakondliku andmebaasi koostamine ja päringutele vastamine.