Kiri

Mailis Reps Teie 30.01.2020 nr 8-2/20/403 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 27.02.2020 nr 1-12/315-2 Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1) Juhime tähelepanu, et eelnõu punkti 7.2 sissejuhatuse teise lõigu praegune sõnastus ei kajasta Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve tervikuna. Nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Eesti Kunstiakadeemias tehakse praktilisi teadusuuringuid puidu senisest otstarbekamaks ja mõtestatumaks kasutamiseks ehitussektoris ja tööstuses inseneeria, arhitektuuri ja disaini kaudu. Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia on huvitatud koostöö edendamisest arhitektide, disainerite, inseneride ja puiduettevõtjatega, et aidata kaasa tööstuse ja ehitussektori innovatsioonile ja tootlikkuse kasvule. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkti 7.2 teine lõik järgmiselt: „Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud puidu väärindamisele inseneeria, arhitektuuri ja disaini kaudu ning ka Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks.“ Selgituseks, kui vaadata puidu lisandväärtuse kasvatamist ehitussektoris, siis tõstab lisandväärtust puidusektori sisene töötajate ümberorienteerumine väiksema lisandväärtusega toodetelt (saematerjal) kõrgema lisandväärtusega toodetele (massiivpuidust hooneosad), teisisõnu kasvab suhtarvuna inseneritöö osakaal. Lisaks on massiivpuithoone valmimiseks vaja absoluutarvudes vähem tööjõudu. Lisandväärtust kasvatab massiivpuitehitiste tööprotsessi efektiivsus. Näitena võib tuua kipsplaatidega katmata konstruktsiooni, kraanatundide kokkuhoiu, ehitusplatsikulude olulise kokkuhoiu, väiksema transpordivajaduse, konstruktsioonile kinnitatavate detailide kinnitamise lihtsuse, väiksema tellingute vajaduse, lihtsama vundamendi jne. Ettepaneku põhjuseks on ka see, et puidupõhised tooted on Eestile oluline väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi kolm korda. Puittoodete ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted, nagu sae- ja höövelmaterjal, puidust kokkupandavad majad, puitmööbel ja selle osad, puidust ehitusdetailid. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustab puidupõhiste toodete eksport pea viiendiku. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2019. aasta 11 kuuga üle 2,1 miljardi euro. Ekspordi peamine sihtkoht on Skandinaavia, kuid teatud kaubagruppides on olulisel kohal ka kauged turud, nagu Jaapan, Korea Vabariik ja Austraalia. Tänu kõrgele efektiivsusele väärindatakse puidutööstuses ka lähiriikide Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  puitmaterjali, mida omakorda eksporditakse. Näiteks hööveldatakse Venemaalt, Soomest, Rootsist ja Lätist imporditud saematerjali, millest osa läheb majatehaste toodanguna ekspordiks. Väheoluline pole ka see, et tõhusaim viis ressursside optimaalseks kasutuseks ehitussektoris peitub hoonete eluea pikendamises, taastumatute ressursside asendamises taastuvate ressurssidega ning praagi ja jäätmete minimeerimises ehituse käigus. 2) Kooskõlas punktiga 1 teeme ettepaneku nimetada eelnõu punkti 7.2 tegevus 2 ümber „Puidu väärindamise alased teadusuuringud“. 3) Puidu väärindamise fookusvaldkonnas uuritakse Eesti TA-asutustes nii puidu mehaanilist kui ka keemilist väärindamist. Kuna praegune sõnastus käsitleb vaid keemilise väärindamise võimalusi, kuid TA tuge vajavad vastavalt ETAgi tellimusel Praxise ja EY koostatud „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ lõpparuandele (2019) ka mehaanilise väärindamise viisid, teeme ettepaneku lisada eelnõu punkti 7.2 järgmised fookusteemad: 1) Puidu mehaaniline väärindamine puitmajade arendamisel, lähtudes puitmajade ressursitõhususe ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest, sh a) puidust ehitus-, piirde- ja kandekonstruktsioonide arendusvõimalused, puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide ja sõlmede väljatöötamine; puidust mööbel ja puidutoodete tehnoloogiad; b) puitmaja tulekindluse ja konstruktsioonide lahenduste katsetamine; isolatsioonimaterjalide panus puitkonstruktsioonide tulepüsivusse; c) puithoone akustika ja heliisolatsiooni lahendused. 2) Puidu mehaaniline väärindamine tööstusliku digitaliseerimise kontekstis, sh a) puitmaja prototüüplahenduste väljatöötamine kõrgelt automatiseeritult tehase tingimustes; b) paindlike puitmajalahenduste väljatöötamine, mis on kohandatavad erinevate kasutajate vajadustele ja erinevatesse asukohtadesse. 4) Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkti 7.2 oodatavad tulemused ümber järgmiselt: 1) uuringute tulemusena tõuseb teadmine puidu mehaanilise ja keemilise väärindamise rakenduslikest võimalustest nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses, mis loob eeldused muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas; 2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi ja koostööd ettevõtetega puidu väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Veronika Valk-Siska 628 2207, [email protected] Kadri Kilvet 628 2224, [email protected]