Aruanne

Kultuuriministeerium [email protected] Meie 26.02.2020 nr PRK 1-9/2020/16-1 2019. aasta tegevusaruande esitamine Käesolevaga esitan Jõgeva maakonna rahvaraamatukogude 2019. aasta tegevusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Rimmel direktor Veski tn 3 Telefon 776 2401 48106 PÕLTSAMAA www.poltsamaark.ee Reg kood 75003051 [email protected] TP kood 229101  JÕGEVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2019. AASTA TEGEVUSARUANNE Põltsamaa 2020  2 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 4 1. Põhilised tegevussuunad ............................................................................................................... 4 2. Juhtimine ....................................................................................................................................... 5 2.1. Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ....................................................................... 5 2.2 Eelarve ..................................................................................................................................... 7 2.3 Projektid .................................................................................................................................. 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng .................................................................................... 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest ......................................................................................... 10 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ............................................................. 13 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised .................................................................. 16 2.4.4 Erialahariduse omandamine ........................................................................................... 16 2.4.5 Töötajate tunnustamine .................................................................................................. 17 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine .............................................................................................. 17 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele .......................................................................... 18 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas .............................................. 19 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ...................................................................................... 20 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) ............................................... 20 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) .......................................................... 21 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ........................................................................................ 22 3.1.3 Auviste komplekteerimine ............................................................................................. 22 3.2 Inventuurid, mahakandmised ................................................................................................ 22 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ................................................................................... 23 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ................................................................................ 25 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ................................................................................... 25 4.3 RVL teenindus....................................................................................................................... 29 4.4 Laste- ja noorteteenindus ...................................................................................................... 30 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine ................................................................ 30 4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine ...................................................................... 30 4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh. lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ............ 30 4.4.4 Laste- ja noorteüritused .................................................................................................. 31 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ................................................................................... 31 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond ............................................................................................................ 33  3 4.6.1 Koostöö kohalikul tasandil ............................................................................................. 36 4.6.2 Koostöö riiklikul tasandil ............................................................................................... 38 4.6.3 Koostöö rahvusvahelisel tasandil ................................................................................... 39 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ...................................................................... 39 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded........................................................................ 40 4.9 Andmebaasid ......................................................................................................................... 40 5. 2020. aasta tegevused .................................................................................................................. 41 LISA 1. Personali koolitus .............................................................................................................. 41 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised...................................................................... 42 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ...................................................... 44 LISA 4. Laste- ja noorteüritused ..................................................................................................... 45 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ................... 47  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/linna nimi Elanike KOV-de Üldkasutata- Haru- Teenindus- Kokku arv arv vate kogude punktide (01.12.18) maakon- raamatuko- arv arv* nas gude arv Jõgeva maakond 29 189 3 12 13 3 28 sh Jõgeva vald 13 739 10 1 - 11 sh Mustvee vald 5 584 1 6 2 9 Sh Põltsamaa vald 9 866 1 6 1 8 *vt juba täidetud Kultuuriministeeriumi tabel: https://docs.google.com/spreadsheets/d/19KgWE2xOKw7p6- PvOs4a2w94Srrsqs4ybHL1f1CpUTY/edit?usp=sharing Raamatukogude üldarv jäi aruandeaastal samaks, mis 2018. aastal. Samas vähenes üldkasutatavate raamatukogude arv kuue võrra, haruraamatukogude arv kasvas viie ning teeninduspunktide arv ühe võrra. Jõgeva maakonnas oli aruandeaastal 12 üldkasutatavat rahvaraamatukogu, 13 haruraamatukogu ja 3 teeninduspunkti. Lisaks pakuti Põltsamaa Raamatukogu laste ja noorte ning täiskasvanute osakonnas ja Jõgeva Linnaraamatukogus võimalust raamatukogusüsteemi RIKS tarkvara RITA abil kasutada iseteenindust, viies paigas rändkoguteenust, 41 soovijale koduteenindust, raamatuid sai lugeda ka Jõgeva bussijaamaraamatukogus ning Kuremaa rannaraamatukogus. 1. Põhilised tegevussuunad (rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine, RaRS § 5(5) 3). Maakonna raamatukogunduses oli põhilisi tegevussuundi neli, peamiselt jätkati eelmisel aastal alustatut: Esimeseks tegevussuunaks oli maakonna raamatukogudes osutatavate teenuste kaardistamine, teenuste arendamine ning uute teenuste pakkumine. Maakonna raamatukogudes pakutavaid teenuseid kaardistati kokku 49. Tänu kogude puhastamise käigus raamatukogudes juurde tekkinud ruumile sai teha ümberkorraldusi, kujundamaks raamatukoguruume kasutajasõbralikumaks. Põltsamaa Raamatukogu ja Jõgeva Linnaraamatukogu võtsid rahvaraamatukogudest vabariigis esimesena kasutusele raamatukogusüsteemi RIKS lisamooduli RITA, teavikute iseteenindusliku laenutamise ja tagastamise tarkvara. Teiseks tegevussuunaks oli kogude kasutamise efektiivsuse tõstmine. Võrreldes 2017. aastaga on kogude ringlus maakonnas tõusnud aastate 2017-2019 lõikes 0,7-lt 0,9-le. Samas kogude kasutamise efektiivsus jätab osades raamatukogudes endiselt soovida. Kolmandaks tegevussuunaks oli korraliste inventuuride läbiviimine. Elektroonilised inventuurid toimusid 12 maakonna raamatukogus. Neljandaks tegevussuunaks oli moodustatud vallaraamatukogude kujundamine hästitoimivateks üksusteks.  5 Selle eest tunnustati maakonna raamatukogupreemiaga IDA Aasta tegu Mustvee Raamatukogu, kes alles 2019. aasta 1. jaanuarist vallaraamatukoguna tegutsema hakanuna suutis selles osas väga suure töö ära teha (Mustvee vald moodustati viiest omavalitsusest, neist kaks Ida-Virumaalt). Raamatukogude tegevused Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal Laulupeo 150. ja tantsupeo 85. juubeliürituste raames olid raamatukogudes populaarsed näitused laulu- ja tantsupeo meenetest läbi aegade (märgid, vimplid, laulikud, laulupeojuhid jms), eksponeeritud oli ka rahvarõivaid (Avinurme, Põltsamaa, Lustivere, Aidu, Torma). Mustvee Raamatukogus on traditsiooniks kujunenud püsinäituste sari, mis erinevatel aastatel on pühendatud vastavalt Kultuuriministeeriumi poolt väljakuulutatud teema-aastatele. Aruandeaastal oli avatud 06.05.19.-04.01.20. püsiekspositsioon „Ehi ennast ehetega, mis Su emal enne olnud, vanaema valmistanud“. Tapiku teeninduspunktis esitleti kohaliku käsitöömeistri valmistatud paikkonna rahvarõivaid. Avinurme raamatukogus koostati selleks puhuks stend „Avinurme kollektiivid laulupidude radadel“, toimus laulupeotemaatiline üritus, kus laulupidude ajaloost andis ülevaate Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivikogu hoidja Ene Kuljus. Kohvilaua taga meenutati oma toredaid juhtumisi laulupidudel käikudest ning kuulati armastatud laulupeolaule. Mustvee Raamatukogu FB kontol sai 2019. aasta lõpuni vaadata virtuaalnäitust „Laulupeo tule teekond Mustvee vallas“. Mustvees Raamatukogu teeõhtul vaadati A. Otsa videot laulu- ja tantsupeo tuleteekonnast Mustvee vallas ja meenutati üheskoos möödunud laulupeoaastat. Jõgeva Linnaraamatukogus toimus kohtumine helilooja, muusikapedagoogi ja -teadlase Alo Põldmäega. Kahoot IT keskkonnas koolinooretele läbi viidud juba traditsioonilise viktoriini teemaks olid eesti laulu ja tantsu juubeliaasta ning eesti keel kui riigikeel 100. Adavere eakate jututoas kuulati ja räägiti meenutusi laulu- ja tantsupidudest. Kuremaal loeti lasteaialastele ette L. Tungla raamatust „Naljatilgad lähevad laulupeole“. 2. Juhtimine 2.1. Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Maakonna raamatukoguvõrgu struktuur, nimemuutused, likvideerimised, reorganiseerimised Jõgeva vald Jõgeva vallas oli 10 üldkasutatavat raamatukogu (Jõgeva Linnaraamatukogu, Kaarepere, Kuremaa Laiuse, Palamuse, Sadala, Siimusti, Torma, Vaimastvere, Vägeva raamatukogud) ja üks haruraamatukogu (Jõgeva Linnaraamatukogu Saduküla haruraamatukogu). Valla raamatukogud ei ole soovinud haldusreformi järgselt ühineda. Kuna penisoniealine Vägeva Raamatukogu direktor lahkus töölt (koormus 0,5), suleti seisuga 31.10.19 ka raamatukogu. Jõgeva Vallavalitsuse poolt raamatukogu ruumide üürileping lõpetati, samuti ei pikendatud lepingut Deltmar OÜ-ga raamatukogusüsteemis RIKS jätkamiseks, raamatukogu inventar ning veel arvel olevad raamatud viidi Jõgevale valla ruumidesse. Samas volikogu otsust Vägeva Raamatukogu sulgemise kohta ei ole. Olukord on kujunenud selliseks, kuna valdade ühinemislepingus oleva kokkuleppe tõttu ei saa likvideerida ühtegi raamatukogu enne nelja aastat, kuid ühinemislepingut volikogu avada ei soovinud. Nii eksisteerib Jõgeva vallas ilma töötajata, kasutajateta ja ametliku ruumita Vägeva Raamatukogu. Mustvee vald 01.01.19 jõustus Mustvee vallavolikogu otsus ühendada Mustvee valla raamatukogud ühtse juhtimise alla. Vastavalt sellele kannab Mustvee Linnaraamatukogu nime Mustvee Raamatukogu. Enne Avinurme Raamatukogu haruraamatukoguks olnud Ulvi raamatukogu on struktuurimuudatuste järgselt Mustvee Raamatukogu välisteeninduspunkt. Seega Mustvee vallas oli üks üldkasutatav raamatukogu (Mustvee Raamatukogu), kuus haruraamatukogu (Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Raja, Saare, Voore) ja kaks välisteeninduspunkti (Ulvi, Piilsi)  6 Põltsamaa vald Põltsamaa vallas oli üks üldkasutatav raamatukogu (Põltsamaa Raamatukogu), kuus haruraamatukogu (Adavere, Aidu, Esku, Lustivere, Pajusi, Puurmani) ja üks välisteeninduspunkt (Tapiku). Nimemuutusi, reorganiseerimisi ja likvideerimisi ei olnud. Dokumentatsioon Jõgeva vald Aruandeaastal võeti vastu järgmised dokumendid: Jõgeva valla raamatukogude kasutamise eeskiri / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 82/28.03.19 Kaarepere Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Kuremaa Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Laiuse Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Palamuse Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Sadala Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Siimusti Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Torma Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Vaimastvere Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Vägeva Raamatukogu põhimäärus / Jõgeva vallavolikogu määrus nr 81 lisa 6/28.03.19 Jõgeva valla raamatukogu nõukogu koosseisu kinnitamine / Jõgeva Vallavalitsuse korraldus nr 247/20.05.19 Rahvaraamatukogude teenuste hinna kehtestamine / Jõgeva Vallavalitsuse määrus nr 72/04.02.19 Jõgeva valla raamatukogude lahtiolekuaegade kinnitamine / Jõgeva Vallavalitsuse korraldus nr 709/16.12.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Jõgeva Linnaraamatukogus käskkiri nr 2 15.04.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Kuremaa Raamatukogus / Kuremaa Raamatukogu direktori käskkiri nr 2 /15.04.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Laiuse Raamatukogus / Laiuse Raamatukogu direktori käskkiri nr. 2 /18.04.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Palamuse Raamatukogus / Palamuse Raamatukogu direktori käskkiri nr 2 /09.04.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Siimusti Raamatukogus / Siimusti Raamatukogu direktori käskkiri nr 2/16.04.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Torma Raamatukogus / Torma Raamatukogu direktori käskkiri nr 2 / 03.05.19 Isikuandmete töötlemise põhimõtted Vaimastvere Raamatukogus / Vaimastvere Raamatukogu direktori käskkiri nr 1/14.04.19 Põltsamaa vald Põltsamaa Raamatukogu kasutamise eeskiri / Põltsamaa Vallavolikogu määrus nr 1-2/2018/66 (vastu võetud 20.12.18, hakkas kehtima alates 06.01.19). Põltsamaa Raamatukogu eriteenuste ja trahvide hinnakiri / Põltsamaa Vallavalitsuse korraldus nr 2-3/2019/420 (02.09.2019) Põltsamaa Raamatukogu sularaha käitlemise kord / Direktori käskkiri nr 1-1/2019/3 (23.08.2019) Mustvee vald Mustvee Raamatukogu kasutamise eeskiri / Mustvee Vallavolikogu määrus nr 6/30.04.19 Mustvee Raamatukogu eriteenuste hinnakiri / Mustvee Vallavallavalitsuse määrus nr 6/11.04.19 Mustvee Raamatukogu teavikute komplekteerimispõhimõtted ja säilitamise tähtajad / Mustvee Raamatukogu direktori käskkiri nr 1 – 2/19./01.03.19  7 Lahtiolekuajad Jõgeva vald Alates 01.01.2019 töötab Jõgeva Linnaraamatukogu Saduküla haruraamatukogu raamatukoguhoidja osalise tööajaga (0,75). Vastavalt sellele lühenes ka raamatukogu lahtiolekuaeg. Raamatukogu on lisaks nädalavahetusele suletud ka reedeti. Jõgeva Linnaraamatukogu oli suletud ajavahemikus 01.07.–31.08.19 kollektiivpuhkuse ja kolimise tõttu. Ajalehti sai lugeda vallavalitsuse fuajees ja kultuurikeskuses, arvuti ja interneti kasutamise võimalus oli vallavalitsuse fuajees. Korrigeeriti Torma ja Sadala raamatukogude lahtiolekuaegu. Mustvee vald Seoses vallaraamatukogu moodustamisega vaadati üle valla raamatukogude lahtiolekuajad ning muudeti ka meiliaadresse (Lohusuu, Mustvee). Ühtlustati hommikusi lahtiolekuaegu, kella 9-st on avatud Kasepää ja Lohusuu haruraamatukogud, kaotati ära iganädalane sisetööpäev Saare haruraamatukogus ning raamatukogu on avatud ka laupäeviti 10-12. Nõukogud Koos käisid kaks raamatukogu nõukogu. Jõgeva vald Jõgeva Vallavalitsuse korraldusega nr 247 moodustati 20. mail 2019. a. kõigi valla raamatukogude kohta üks 5-liikmeline raamatukogu nõukogu. Nõukogusse kuuluvad kaks vallavalitsuse esindajat, kaks koolide esindajat ning üks raamatukogu esindaja. Esimene nõukogu koosolek toimus 29. novembril, millest võtsid lisaks nõukogu liikmetele osa ka valla raamatukogude direktorid. Koosolekul valiti nõukogu esimees. Jõgeva Linnaraamatukogu direktor andis ülevaate raamatukogu kolimisest, töökorraldusest uues majas ning arutleti raamatukogu parkla ja suunaviitade teemadel. Kõikide raamatukogude juhid andsid ülevaate raamatukogude ruumide seisukorrast ja remondivajadustest 2020. aastal. Veel räägiti raamatukogude lahtiolekuaegadest, aasta jooksul toimunud suurematest üritustest, valla raamatukogude tähtpäevadest, raamatukogunädalast Jõgeva vallas, tublide töötajate tunnustamisest. Mustvee vald Raamatukogunõukogu veel moodustatud ei ole, kuid ettevalmistused selle moodustamiseks on tehtud. Põltsamaa vald Põltsamaa Raamatukogu 7-liikmeline nõukogu on valitud aastateks 2018-2021. Nõukogusse kuuluvad vallavalitsuse esindaja, valla maapiirkondade esindaja, maakonna, sh ettevõtjate esindaja, koolieelsete lasteasutuste esindaja, üldhariduslike koolide esindaja, raamatukogu esindaja. Nõukogu käis koos ühel korral, 4. juunil, kus kuulati ülevaadet raamatukogu lisateenustest Soome raamatukogude näidete põhjal ning arutleti võimalike teenuste pakkumise üle valla raamatukogudes. Päevakorras oli ka Põltsamaa raamatukogu uus arengukava. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.18 € 31.12.19 € Eelarve kokku 992,489 1069,7 +7,8% sh keskraamatukogu 499,026* 525,094* +5,2% Personalikulu 660,016 673,92 +2,1% sh keskraamatukogu 341,622* 364,339* +6,7% Komplekteerimiskulu 159,496 171,31 +7,4%  8 sh KOV-lt 103,903 116,41 +12% sh riigilt 55,593 54,898 -1,25% sh keskraamatukogu 28,414 29,237 +2,9% sh KOV-lt 18,538 19,396 +4,6% sh riigilt 9,876 9,841 -0,35% Infotehnoloogiakulu 22,706 34,96 +54% sh keskraamatukogu 11,582* 18,350* +58,4% *Ei ole võimalik esitada eraldi andmeid maakonnaraamatukogu kohta, kuna eelarve on haruraamatukogudega ühine. Seetõttu on tabelis toodud arvud koos haruraamatukogudega (nagu eelmisel aruandeaastal). Aruandeaastal oli maakonna raamatukogudel võimalik kulutada rohkem nii jooksvateks-, personali-, infotehnoloogia- kui ka komplekteerimiskuludeks tervikuna. Vähenes vaid komplekteerimiskulu riigilt. 54% infotehnoloogiakulu kasv võimaldas soetada ja uuendada raamatukogudes hulgaliselt tehnilisi vahendeid. Alates 2019. aastast läksid vallavalitsused kassapõhiselt eelarvelt tekkepõhisele. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti summa € üldmaksumu s€ JÕGEVA VALD 3 335,00 5 064,84 Jõgeva Linnaraamatukogu 1 795,00 2 388,69 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp Loominguline päev. Alo Põldmäe 01.02.-31.03.19 130,00 173,30 Personaalnäitus. Ülle Meister 02.01.-28.02.19 225,00 349,00 Lasteraamatupäev. Markus Saksatamm 01.03.-30.04.19 200,00 243,64 Akvarellinäitus „Rahvusvaheline 01.02.-31.05.19 240,00 283,75 akvarelliassortii“ Kirjanduslik omaloomingukonkurss „Betti 01.04.-20.06.19 400,00 525,00 Alveri jälgedes 2019“ XIII Ööraamatukogu 01.04.-20.06.19 450,00 600,00 Loominguline hommik Polina Tšerkassova 14.10.-25.11.19 150,00 214,00 Laiuse raamatukogu 380,00 491,15 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp Kohtumine Heiki Vilepiga 01.02.-28.02.19 120,00 147,95 Kohtumisõhtu Margus Vaheriga 01.10.-04. 11.19 260,00 343,20 Siimusti raamatukogu 350,00 815,00 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp 2019. aasta kui eesti keele aasta tähistamine 01.04.-30.06.19 350,00 815,00 Torma raamatukogu 210,00 280,00 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp Emakeelepäeva tähistamine kirjanik Reeli 01.03.-31.03.19 210,00 280,00 Reinausiga Vaimastvere raamatukogu 600,00 1 090,00 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp Nahkehistöö õpituba Vaimastvere raamatukogus 01.10.-02.12.19 150,00 350,00  9 Vaimastvere raamatukogu 100. sünnipäeva 01.10.-27.12.19 450,00 740,00 tähistamine Hedvig Hansoniga MUSTVEE VALD 355,00 500,00 Mustvee Raamatukogu 355,00 500,00 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp Kohtumine kirjanik Mika Keräneniga 02.-05.19 200,00 300,00 Kohtumine kirjanik Indrek Harglaga 08.-10.19. 155,00 200,00 PÕLTSAMAA VALD 9 850,00 14 679,25 Põltsamaa Raamatukogu Riigikogu Tehnika soetamine 01.03.-31.12.19. 6 500,00 6 516,40 Kultuuriministeerium Täienduskoolituste korraldamine Jõgeva 01.03.-30.06.19 1 770,00 4 874,00 maakonna raamatukogudele 2019. aasta I poolaastal Raamatukogutöötajate erialase pädevuse 01.09.-31.12.19 870,00 1846,00 tõstmine Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp Rahvusvahelise raamatu ja roosi päeva ürituste 01.04.-31.05.19 280,00 619,36 korraldamine Põltsamaa valla raamatukogudes Üleriigiliste raamatukogupäevade pidulik 01.10.-31.12.19 430,00 823,49 lõpetamine mälumänguga KOKKU 13 540,00 20 244,09 Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi poolt eraldatud toetused on väga vajalikud kultuurisündmuste korraldamiseks kohtadel, aidates nii kaasa kogukonnatunde tekkimisele ning rikastades osalejate silmaringi. Toetusest maksti põhiliselt esinemistasusid. Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud projektitoetused olid väga vajalikud maakondliku täienduskoolituse korraldamiseks. Õppekava põhines Kutsestandardi Raamatukoguhoidja tase 6 ja 7 kompetentsidel. Riigikogu poolse toetuse eest oli võimalik maakonnaraamatukogule ja Jõgeva Linnaraamatukogule soetada tehnikat (kolm iseteeninduse arvutikomplekti, televiisor jne). 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Seisuga 31.12.19 töötas Jõgeva maakonna raamatukogudes 48 (2018. a. 51) raamatukoguhoidjat, koosseis 44,75 (2018. a. 46,25). Ülikooliharidusega on 31 raamatukoguhoidjat, neist raamatukogundusharidusega 22. Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on 17, neist raamatukogundusharidusega 8. Osalise tööajaga töötas seitse, pensionile jäi kaks raamatukoguhoidjat, üks töötaja lahkus teisele tööle. Maakonna raamatukoguhoidjate keskmine vanus oli 54 aastat, maakonnaraamatukogus 56 aastat. Vanuseline skaala oli 32 kuni 67 aastat. Personalimuutused Jõgeva vald Jõgeva Linnaraamatukogus võeti ühe töötaja pikaajalise haigusperioodi ajaks tähtajalise töölepinguga tööle kaheks kuuks asendaja (erialane kõrgharidus). Omal soovil lahkus töölt üks asenduskohal töötanud vanemraamatukoguhoidja. Jõgeva Linnraamatukogu Saduküla haruraamatukogu koosseisu vähendati aruandeaasta alguses 1,0-lt 0,75-le. Jõgeva vallavalitsuse 18. novembri istungi otsusega otsustati vähendada Jõgeva Linnaraamatukogu töötajate koosseisu 1,75 ametikoha võrra ning kooskõlastada töötajate koosseis  10 alates 01.01.20. Tööjõudu vähendamise vajadust põhjendati uue hoone valmimisega, mis võimaldab väiksema tööjõukuluga korraldada klientide teenindamist (enne kahel, nüüd ühel korrusel), aga ka iseteenindusautomaadi RITA kasutuselevõtmisega. Raamatukogul tuleb tagada ka tund enne ametlikku lahtiolekuaega raamatukogu kasutamiseks juurdepääs Jõgeva Põhikooli õpilastele ja õpetajatele. Raamatukogu ja põhikool asuvad ühes majas, kuid linna ja kooliraamatukogu ühendatud ei ole. Probleeme on ka töötajate suure haigusepäevade hulga ning neile asendajate leidmisega. Vägeva raamatukogu direktor (0,5) jäi pensionile, uut töötajat asemele ei võetud. Mustvee vald 2018. a. lõpus kuulutas Mustvee Vallavalitsus välja avaliku konkursi Mustvee Raamatukogu direktori ametikohale. 01.01.19. asus sellele tööle endise Mustvee Linnaraamatukogu lasteraamatukoguhoidja Anu Ots. Seoses struktuurimuudatustega sai Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Raja, Saare ja Voore raamatukogudest haruraamatukogud ning nende juhatajatest raamatukoguhoidjad. Ulvi raamatukogu raamatukoguhoidjast (kes töötas 0,5 koormusega Ulvi raamatukogus ja 0,5 koormusega Avinurme raamatukogus) aga 0,5 koormusega Mustvee Raamatukogu Ulvi välisteeninduspunkti raamatukoguhoidja ning 0,5 koormusega Mustvee Raamatukogu Avinurme haruraamatukogu raamatukoguhoidja. Mustvee Raamatukogu lasteraamatukoguhoidja vabanenud ametikohale võeti tööle uus töötaja (erialane kõrgharidus, kutsekvalifikatsioon Raamatukoguhoidja III). Põltsamaa vald Lustivere raamatukogu raamatukoguhoidja (Lustiveres 0,8) asus 0,2 kohaga tööle ka maakonnaraamatukogus. 31.08.19 oli viimane tööpäev kauaaegsel (raamatukogutööstaaž oli 48 aastat) bibliograafil. 07.10.19 võeti maakonnaraamatukogus tööle teenindusjuht. Kogude arenduse osakonna komplekteerija asus tööle 0,8 koormusega täiskasvanute osakonnas raamatukoguhoidjana. Vahetus abipersonal (koristaja, majahoidja). 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest (erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine, RaRS § 5(5) 4). Lisaks maakonnaraamatukogu poolt korraldatud täienduskoolitustele, osalesid 15 maakonna raamatukogu raamatukoguhoidjat 50 erineval (koolituste arv kokku 107) koolitusüritusel, kokku 985 ak/t. Ülejäänud piirdusid maakondlike täienduskoolitusega. Vt LISA 1. Personali koolitus (arvudes) Täienduskoolitused aruandeaastal Teema Korraldaja Osalejate arv Juhtimine ja arendustegevus Arendusprogramm „21. sajandi raamatukogu“ Kultuuripoliitika ja 1 2019/2020 (2019. a. – kaks 2-päevast moodulit, loomemajanduse mõttekoda Mustvee 2020. a. kaks 2-päevast moodulit) Creativity Lab, ERÜ, Avaliku Esinemise Akadeemia Juhtimiskoolituse programm raamatukogude Eesti Rahvusraamatukogu 2 juhtidele (3päeva) maakonnark Jõgeva Maakonnaraamatukogude direktorite õppereis Kultuuriministeerium 1 Iirimaaale Dublini raamatukogudesse maakonnark Rahvaraamatukogude direktorite nõupidamine Kultuuriministeerium 1 maakonnark Mõttetalgud „Dokumentide „Kultuuripoliitika Kultuuriministeerium, 1 põhialused aastani 2030“ ja „Lõimuv Eesti Jõgevamaa Omavalituste Liit maakonnark  11 2030“ põhisuunad“ Jõgeval Infotehnoloogia Koolitus „Digitaalsete keskkondade kasutamine Eesti Rahvusraamatukogu 1 raamatukogus“ 1.-2. Lustivere E-kodaniku juhendajate koolitus (2-päevane) BCS Koolitus 2 Mustvee Raamatukogundus, infoteenindus Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia Tartu Ülikool, ÜTI 1 Jõgeva Stažeerimine õppepraktika programmis Tallinna Keskraamatukogu 2 maakonnark, Mustvee Koolitus „Ideest ürituseni – interaktiivne Rahvusraamatukogu 1 kaasamine, visuaalid ja sotsiaalmeedia“ Jõgeva Noorteklubi talveseminar „Teenuse disainimine ERÜ, noorteklubi 1 ja arendamine“ Lustivere Noorteklubi suveseminar BibliCamp6 „Sise- ja ERÜ, noorteklubi 1 väliskommunikatsioon“ Põlvamaal Lustivere 19. maaraamatukoguhoidja päev Pärnus ERÜ, maaraamatukogude 1 sektsioon; Pärnu Vaimastvere Keskraamatukogu 28. maaraamatukogude suveseminar-laager ERÜ, maaraamatukogude 2 Järvamaal sektsioon; Järvamaa Laiuse Keskraamatukogu Vaimastvere Rahvaraamatukogude peaspetsialistide Eesti Rahvusraamatukogu 1 seminaripäev maakonnark Rahvaraamatukogude 39. suveseminar Eesti Rahvusraamatukogu, 2 „Raamatukogu – rahva tervise varaait“ Setomaal Võrumaa Keskraamatukogu maakonnark Infopäev raamatukoguhoidja kutse andmisest ERÜ 1 Rahvusraamatukogus Puurmani Biblioteraapia kasutamise võimalustest ja Koolituskeskus Vilko MÜ 1 võtetest, Erinevate kirjandusliikide mõjust Laiuse psüühikale Mõttetalgud „Kasutaja võidab? Arvutid ERÜ, uue mõtte töörühm 2 mõtlema, raamatud liikuma.“ maakonnark ERÜ kõne- ja aastakoosolek „Raamatukogud ja ERÜ 5 erakondade kultuuripoliitika“ maakonnark 2 Lustivere 1 Jõgeva 2 ERÜ noorteklubi korraline aastakoosolek ERÜ, noorteklubi 1 Põltsamaal Lustivere Teabepäev maaraamatukogude töötajatele ERÜ, maaraamatukogude 4 Tartus Nooras sektsioon Kuremaa Siimusti Mustvee Avinurme Seminar „AK: Aastate kogemus“ ERÜ, koolituse toimkond 2 Kuremaa Siimusti Teabepäev „Asjade raamatukogu“ 2. osa Tartus Tartu O. Lutsu nim. 1 Linnaraamatukogu Puurmani VIII raamatukogusüsteemide alane teabepäev Põltsamaa Raamatukogu 14 „Raamatukogu teenused ja nende kasutamise maakonnark 10 registreerimine raamatukogudes“ Siimusti 1 Mustvee 1  12 Esku 1 Lustivere 1 Põltsamaa valla kodulooviki loomine Põltsamaa Raamatukogu, Ene 5 Loddes, Saku Esku Vallaraamatukogu Lustivere Puurmani maakonnark 2 Laste- ja noortetöö Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia Tartu Ülikool, ÜTI 2 maakonnark 1 Jõgeva 1 Lasteraamatukoguhoidjate 3-päevane ERÜ 1 koolitusreis Rootsi raamatukogudesse maakonnark (Stockholmi Linnaraamatukogu ja selle haruraamatukogud (Kista, Kungsholmen, Luma, Östermalm), Kulturhuseti laste- ja noorteraamatukogud (Lanelabyrinten, Lava, Serieteket), Rootsi lastekirjandusele pühendatud Junibackeni keskus Lastekirjanduse aastakoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskus 1 maakonnrk Algupärase laste- ja noorsookirjanduse päev Tartu O. Lutsu nim. 5 „Ridade vahele peidetud“ Linnaraamatukogu maakonark 1 Vaimastvere 1 Jõgeva 2 Mustvee 1 „Kogemuste tuur“ lasteraamatukoguhoidjatele ERÜ, lasteteeninduse 2 Tartus toimkond maakonnark Muinasjutukonverents „Muinasjutulugu“: Lääne Maakonna 2 „Muinasjuttude salakeel“ Keskraamatukogu maakonnark Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Kes loeb, Eesti Lastekirjanduse Keskus 3 see loeb!“ maakonnark1 Kuremaa 1 Siimusti 1 16. üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev ERÜ, Pärnu 1 Pärnumaal, Paikusel Keskraamatukogu maakonnark „Lugemisisu“ lugemisprogrammi stardikoolitus Eesti Lastekirjanduse Keskus 4 Tartus Adavere Lustivere Palamuse Voore Põltsamaa valla noorsootöötajad Sillamäel Põltsamaa Vallavalitsus 1 maakonnark Põltsamaa valla noorsoo ümarlaud (Puurmanis, Põltsamaa Vallavalitsus 4 Lustiveres) maakonnark Kirjandus, kultuur, traditsioonid Aleksander Sibulale pühendatud erialapäev Tallinna Keskraamatukogu 3 maakonnark 2 Esku1 Muu Rahva Raamatu kliendipäev Tallinnas Rahva Raamat 1 maakonnark ETKA Andrase piirkondlik seminar ETKA Andras 3 raamatukoguhoidjatele Tartus Adavere Mustvee Saare  13 Euroopa Parlamendi ja rahvaraamatukogude ERÜ, maaraamatukogude 1 innovatsioonimessi „Generatsion Gode“ sektsioon, Euroopa Vaimastvere külastamine Brüsselis Parlamendi saadik A. Ansip Arvamusliidrite koosolek Jõgeval Maakonnaleht „Vooremaa“, 1 Aivar Kokk maakonnark Loeng „Õigusteadmisi raamatukoguhoidjale“ MTÜ Õiguskool 1 Tartus Mustvee Emakeelepäeva konverents Jõgeva Vallavalitsus 2 Jõgeva Loova Pliiatsi muinasjutukoolitus Betti Alver Muuseum 1 Jõgeva Koolitus „Office 365“ Põltsamaal BCS Koolitus 2 maakonnark Koolitus „Office 365“ Jõgeval Jõgeva Vallavalitsus 5 Kuremaa Siimusti Vaimastvere Jõgeva 2 Inglise keel klienditeenindajatele Tartu Rahvaülikool 1 Vaimastvere Esmaabiandja väljaõppekursus Tartu Kutsehariduskeskus 1 Laiuse 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Põltsamaa Raamatukogu korraldab täienduskoolitust ning erialast nõustamist lähtudes Rahvaraamatukogu seadusest (RARS § 5(5) 4. Täienduskoolitused Täienduskoolituste plaani koostamisel lähtutakse „Raamatukoguhoidja kutsestandardist“, mille alusel pannakse kokku täienduskoolituse õppekavad. Õppekavad avaldatakse Põltsamaa Raamatukogu kodulehel. Aruandeaastal põhinesid need Raamatukoguhoidja, tase 6 ja tase 7 kompetentsidel: B.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine, B.2.3 Lugeja- ja infoteenindus, B. 2.4 Arendustegevus, B.2.5 Raamatukoguhoidja, tase 6 kutset läbivad kompetentsid (Raamatukoguhoidja, tase 6); B.2.3 Lugeja- ja infoteenindus“, B.2.4 Juhtimine ja arendustegevus, Raamatukoguhoidja, tase 7 kutset läbivad kompetentsid (Raamatukoguhoidja, tase 7). Täienduskoolituste osalemise kohta väljastatakse tõendid. Põltsamaa Raamatukogu poolt maakonnaraamatukogu ülesannetes korraldati Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatele maakondlikke erialaüritusi seitsmel korral (kogumaht 45 ak/t, 220 osalejat): kaks teabepäeva, kolm teemapäeva (sh üks laste- ja noortetöö teemapäev) ning kaks kogemusõpet. Teema- ja teabepäevadel käsitletud temaatika jagunes neljaks: juhtimine ja arendustegevus, raamatukogundus, kirjandus ja kultuur ning psühholoogia. Juhtimine ja arendustegevus  Mis on toimunud maakonna raamatukogudes aasta jooksul peale haldusreformi?  Kuidas on hakkama saanud haldusreformi tuules Lääne-Virumaa rahvaraamatukogud? Raamatukogundus  Kuidas on möödunud aasta peale komplekteerimise ümberkorraldamist ning komplekteerimist „Rahva Raamatu hulgikeskkonnas“?  Milline oli 2018. aasta maakonna raamatukogudes?  14  Mida õppisime Eesti Raamatukoguhoidjate XI kongressil „Raamatukogud on vabadus“? Põhjamaade raamatukogude kogemustest?  Millised on tähised 2019. aasta raamatukoguaastaks?  Jõgeva maakonna raamatukogud kui osa vabariiklikust tervikust aastal 2018.  Uued koostöövormid raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks.  Jõgeva maakonna raamatukogudes osutatavate teenuste kaardistamine.  Mis tehtud, mis teoksil (uued koostöövormid raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks, Põltsamaa Raamatukogus pakutav uus teenus iseteenindustarkvara RITA, kogud, inventuurid).  Raamatukogudes pakutavate teenuste osutamiseks soetatud esemete/inventari arvelevõtmine ja laenutamine süsteemis RIKS.  Kogemusõppe raames külastati Soome (HelMet võrgustiku raamatukogudes (Helsingi linnaraamatukogu Oodi, Entresse, Kauniaiste-Grankulla, Tapiola raamatukogud, Espoo linnaraamatukogu automaatselt toimiv raamatukapp) ja Viljandimaa raamatukogusid (Viljandi Linnaraamatukogu, Tarvastu Raamatukogu). Kirjandus ja kultuur  Lehekülgi lastekirjanduse klassika retseptiraamatust: eelmise sajandi aabitsad, kuidas kujunesid aabitsates välja klassikalised teemad.  Ainult parim on lastele küllalt hea: eesti lastekirjanduse „kuldvara“ sünniloost.  Kuidas hoida lastekirjanduse klassikat paremini pildil?  Jaapani kultuur ja kirjandus  Kogukonda ühendav mulgi keel  Eesti pikima ajalooga klaasivabrik: Meleski klaasivabriku õitseng ja hääbumine (1792- 1987). Psühholoogia  Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Maakondlikud täienduskoolitused finantseeritakse maakonnaraamatukogu ja maakonna raamatukogude vahel sõlmitud lepingute ja projektitoetuste alusel. Aruandeaastal kulutati täienduskoolitustele 6 900 €, sh saadi projektitoetusena 2 640 €, teistelt raamatukogudelt kokku 2 435 €. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik koolitusüritused olid vajalikud. Uue täienduskoolituse vormina kasutasime motivatsioonikohvikut, kus vabamas vormis kohvitassi taga sai arutada haldusreformi mõju rahvaraamatukogude tegevusele. Maakondlikest täienduskoolitustest osavõtt oli hea. Tagasihoidlikum oli see Mustvee valla raamatukogude puhul, põhjenduseks toodi transpordiprobleeme. Kõige enam positiivset vastukaja sai toimunud täienduskoolitusüritustest psühholoogialane teemapäev (Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Ü. Kukumägi). Lisaks temaatikale paelus koolitusel osalejaid ka koolitaja väga kõrge professionaalsus. Suurt huvi pakkus ka Jaapani kultuuri ka kirjandust tutvustanud teemapäev. Kõige enam mõtteid ja ideid andis raamatukoguhoidjatele aga kindlasti kogemusõpe Soome raamatukogudes. Tabel 4 Maakonnaraamatukogu poolt korraldatud täienduskoolitused Koolituse Koolituse teema Koolitaja/ Kooli- Raama- Eelarve/ Esinejad tuse tukogu- Koolitu-  15 aeg maht/ hoidjate seks kes- arv/ kuluta- tus KOV-de tud arv summa € 27.02.19 Motivatsioonikohvik Maiga Parksepp, 6 ak/t 34/3 194,00 „Tulevikule orienteeritud Haljala Vallark; raamatukogud“ Maris Oro, Rutt Rimmel, Siiri Õunap, Põltsamaa Rk 20.03.19 Teemapäev „Verbaalne ja Ülli Kukumägi, 6 ak/t 33/3 1 061,00 mitteverbaalne OÜ kommunikatsioon“ Bodylanguageaca demy 17.04.19 Laste-ja noorsootöö Krista Kumber, 6 ak/t 25/3 683,00 teemapäev „Lastekirjanduse Lääne Maakonna klassika“ Keskraamatukogu Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskus Jaak Urmet, kirjanik 09.- Kogemusõpe Soome Helsingi 11 ak/t 20/3 2 950,00 raamatukogudes Linnaraamatuko- 10.05.19 gu Oodi ja HelMet võrgustiku raamatukogud (Entresse, Kauniaiste/Gran kulla, Tapiola, Espoo linnaraamatukogu miniraamatuko- gu) 17.09.19 Teabepäev „Raamatukogud Rutt Rimmel, 5 ak/t 36/3 152,00 elustiili osaks!“ Aive Nurmekivi, Aive Rimmeld, Maris Oro, Tiina Ilves, Põltsamaa Rk 20.11.19 Teemapäev „Jaapani kultuur Kairi Jets, Tartu 6 ak/t 32/3 843,00 ja kirjandus“ Ülikool 12.12.19 Kogemusõpe Viljandimaa Aili Anderson, 5 ak/t 40/3 1 017,00 Raamatukogudes (Viljandi Tarvastu rk Linnaraamatukogu, Tarvastu Reet Lubi, Ülle raamatukogu). Rüütel, Viljandi Aastalõpu koosviibimine Linnark;  16 Mulgimaal Tarvastu Kristi Ilves, käsitöökojas (ülevaade mulgi Mulgi Kultuuri keelest ja meelest, mulgi Instituut toidud, pillilood). Siiri Õunap, Jõgevamaa raamatukogude Põltsamaa rk 2019. aasta pildis. Astrid Dreving, Melski klaasimuuseumi Meleski rk külastamine. Jõgevamaa raamatukogupreemia IDA laureaatide väljakuulutamine KOKKU 45 ak/t 220 6 900,00 osalejat Põltsamaa Raamatukogu poolt valla pearaamatukogu ülesannetes korraldati Põltsamaa valla raamatukoguhoidjatele kogemusõppe raames Tartu Ülikooli Raamatukogu külastamine (2 ak/t, 20 osalejat) ning kaks individuaalkoolitust (9 ak/t 10 osalejat) lähtuvalt valla kodulooviki loomise temaatikast (neist üks kogemusõppe raames Saku Vallaraamatukogus). Põltsamaa valla raamatukoguhoidjad osalesid ka kultuurireisil Kreekas, mille käigus külastati Kreeka Rahvusraamatukogu Ateenas (2 ak/t, 6 osalejat Põltsamaa Raamatukogust) ning Põltsamaa Raamatukogu kirjandusringi väljasõidul Palamusele (3 ak/t, 7 osalejat Põltsamaa Raamatukogust). Korraldati arvult kaheksas vabariiklik raamatukogusüsteemide alane teabepäev, sedapuhku teemal „Raamatukoguteenused ja nende kasutamise registreerimine raamatukogusüsteemides“ (48 osalejat üle Eesti). Erialane nõustamine Erialane nõustamine toimus telefonitsi, meilitsi ning raamatukogudes kohapeal. Aruandeaastal visiteeriti maakonna raamatukogusid maakonnaraamatukogu direktori, peaspetsialisti, kogude spetsialisti ning lastetöö spetsialisti poolt 20 korral. Lisaks käidi maakonnaraamatukogudes erinevatel tähtpäevadel (raamatukogude, raamatukoguhoidjate juubelid). Lisaks külastas, nõustas ja abistas kohtadel Põltsamaa Raamatukogu valla pearaamatukoguna oma valla raamatukogusid keskmiselt kaks korda aasta jooksul. Nõustamise põhiteemad olid: kogud (puhastamine, korraldamine, paigutus, inventuurid), isikuandmed ja isikuandmekaitse (lugejate registreerimislehed, nende hoidmine, allkirjastamine, isikuandmete kustutamine RIKSi andmebaasis, lugejarühmade korrastamine), raamatukoguteenused (kaardistamine, uued teenused), haldusreformist tulenevate muudatused (Mustvee valla raamatukogud) jms. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused. Raamatukoguhoidjad esinesid kokku 13 loengu, ettekande, koolitusega (2018. a. 13). Valdavalt olid need erialased ning suunatud oma maakonna raamatukoguhoidjatele, aga oli ka kirjanduslikke loenguid kogukonnaliikmetele. Vt LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised. 2.4.4 Erialahariduse omandamine.  17 Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna Ühiskonnateaduste Instituudi, infokorralduse õppekava, raamatukogunduse ja infokorralduse eriala, bakalaureuseõppe lõpudiplomi omandas ja koos sellega kutsestandardi „Raamatukoguhoidja 6“ taseme üks raamatukoguhoidja (Lustivere). Rahvusraamatukogu kutsekoolituse 2018/2019 (01.10.18-10.04.19) neli moodulit (416 ak/t) läbisid kaks raamatukoguhoidjat (Mustvee, Puurmani). Kutsekoolitus vastas kutsestandardi „Raamatukoguhoidja tase 6“ kompetentsidele. Ühtekokku on kutsekvalifikatsioon omistatud 40 raamatukoguhoidjale (Jõgeva vallas 17, Mustvee vallas 7, Põltsamaa vallas 16). 2.4.5 Töötajate tunnustamine. Jõgeva vald Sirje Narits (Jõgeva) - Kultuuriministri tänukiri Jaana Koppel (Jõgeva) - Kultuuriministri tänukiri Maret Hurt (Vägeva) - Jõgeva maakonna raamatukogupreemia ELUTÖÖ IDA Katre Ilmjärv (Laiuse) - ERÜ auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja 2019“ Jõgeva valla nominent (ERÜ tänukiri), Jõgeva Vallavalitsuse tänukiri Tiina Mihhailov (Siimusti) - Jõgeva Vallavalitsuse tänukiri Nele Tõnissoo (Torma) - Jõgeva Vallavalitsuse tänukiri Ene Sööt (Jõgeva) - Jõgevamaa ja Jõgeva Linna Pensionäride Ühenduse tänukiri Mustvee vald Mustvee Raamatukogu - Jõgeva maakonna raamatukogupreemia IDA AASTA TEGU (tulemuslik meeskonnatöö valla raamatukogude kujundamisel hästitoimivaks üksuseks) Liidia Krehova (Raja) - Mustvee Vallavalitsuse tänukiri Põltsamaa vald Maris Oro (maakonnaraamatukogu) - Kultuuriministri tänukiri Erika Pahla (maakonnaraamatukogu) - Kultuuriministri tänukiri, Jõgeva maakonna raamatukogupreemia ELUTÖÖ IDA Lisaks olid maakonna raamatukoguhoidjad kutsutud kultuuritöötajate maakondlikule tänuõhtule. Maakonnaraamatukogu raamatukoguhoidjad olid kutsustud Põltsamaa valla spordi-, kultuuri- ja noorsootöötajate tänupiknikule Kuningamäel ning Põltsamaa Vallavalitsuse poolt korraldatud ruumieksperimendi RUUMEKS tänuüritusele. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Viimastel aastatel on maakonna raamatukogude ruumide olukord vähehaaval, kuid siiski järjekindlalt paranenud. Seoses haldusreformi käigus vabanenud vallavalitsuste ruumidega on uued ruumid saanud Mustvee vallas varem Kasepää (2018. a.) ja Saare (2018. a), 2020. a. on sellesse nimekirja lisandumas ka Palamuse raamatukogu (Jõgeva vald). Aruandeaastal sai päris uued ruumid Jõgeva Linnaraamatukogu, mitmes kohas (Tapiku, Lohusuu) paranesid raamatukogude tingimused tänu ruumivahetusele. Jõgeva vald Jõgeva Linnaraamatukogu sai uued, spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumid. 12.10.17 allkirjastati raamatukogu projekteerimise ja ehitamise leping. Raamatukogu ehituse ja sisustuse finantseeris Jõgeva vald ligi 750 000 euroga. Raamatukogu ehituse peatöövõtja oli KRC Ehitus koos Tartu Ehituse koos teiste alltöövõtjate- ning lepingupartneritega. Hoone projekteeris arhitekt Kalle Vellevoog ja hoone sisekujundaja oli Tiiu Truus. Raamatukogu mööblihanke ja sisustuse konkursi võitis firma Kitman Thulema AS. Hoone vastuvõtmise akt allkirjastati 22. mail, kolimisega alustati 22. juunil. Kolimisel kasutati kolimisfirma Fastway Move OÜ, kahe  18 õpilasmaleva rühma ja paari vabatahtliku abi. Raamatukogu sai valdavalt uue mööbli, kuid kasutamiskõlblikku mööblit võeti kaasa ka vanast majast, millega sisustati komplekteerimisruum ja direktori kabinet. Kõik osakonnad asuvad avatud planeeringuga ühisel teeninduspinnal. Hoidlas on kasutusel ruumisäästlikud siirdemehhanismiga arhiiviriiulid. Töötajatel on kasutada puhke- ning dušširuum. Jõgeva Linnaraamatukogu uue hoone pidulik avamine toimus 1. septembril koos Jõgeva Põhikooli avamisega. Mõlemad asutused asuvad ühise katuse all ja on registreeritud aadressile Rohu tn 10. Külastajatele avati raamatukogu 2. septembril. Kahjuks ilmnesid kohe ka ehitus- ja sisutusjärgsed vaegtööd (mööbel, elektritööd, IT seadmete paigaldus, valgustus, signalisatsioon, põrandaküte, ventilatsioon), mis nüüdseks on kõrvaldatud. Osa eakamaid lugejaid peavad raamatukogu uut asukohta aga kaugeks, raamatukogu lasteala on liiga väike, puudub suuremate ürituste läbiviimise koht, hoone lähedal ei ole raamatukogu töötajate ja külastajate autodele vajaliku suurusega parklat. Siimusti raamatukogule osteti 2 tugitooli, kott-tool ja televiisor (raamatukogu poolt hallatavasse E. Niinivaara mälestustuppa). Mustvee vald Mustvee valla raamatukogudel on kõigil väga head asukohad keskustes, bussipeatuste või kaupluste lähistel, asudes ühes majas teiste asutustega (kultuurikeskus, vabaajakeskus, rahvamaja, kool, lasteaed, noortekeskus, perearst). Lohusuu haruraamatukogu vahetas samas majas ruumid noortekeskusega. saades küll väiksemad, kuid raamatukogu tööks piisavad ruumid, mis on kaasaegsemad, valgemad ja hubasemad, kuigi hetkel ilma värskendusremondita. Kolimise aitas läbi viia Mustvee Raamatukogu. Väga kurvas seisus on Ulvi välisteeninduspunkt (haldusreformieelselt Ida-Virumaa), mis asub ühes majas rahvamajaga, kuid maja üldine seisund on kohutav. Majas puudub küte, remonti pole seal juba aastakümneid tehtud, koridoris jookseb katus läbi, WC-d praktiliselt kasutada ei saa, seintelt koorub värv. Välisteeninduspunkti enda ruumid on paremas seisus, kuid kahest ruumist ühte köetakse õhksoojuspumbaga. Raamatukoguruumi kasutab kord nädalas oma vastuvõtuks ka valla sotsiaaltöötaja. Kõikidesse raamatukogudesse osteti töötajatele kaasaegsed kontoritoolid. Avinurme haruraamatukogule soetati jalgadel mängulaud 13 erineva mänguga „Worker 13 in 1“. Saare haruraamatukogu vahetas Jõgeva Linnaraamatukogust saadud riiulite vastu välja kogu ilukirjanduse kogu riiulid (ka laste kogu). Teavikute tagastuskastid said Avinurme, Raja ja Voore raamatukogud. Põltsamaa vald Tapiku välisteeninduspunkt vahetas ruumid samas majas külaseltsiga. Ruumides viidi läbi osaline remont, majja toodi vesi ning ehitati sanitaarsõlm. Renoveeriti vanad riiulid. Probleemiks on Esku raamatukogu kõikuv temperatuur, seinte ja raamatute hallitamine. Valla raamatukogudesse soetati kohvimasin, vererõhumõõtja, massaažiaparaat, teadetetahvel, töötajatele jalatoed (5), töötajatele toolid (5), kokkupandavad lauad (3), laminaatorid (2), klienditoolid (12), kott-toolid tumbaga (2), projektori ekraan, paberilõikur. Vt LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Kuigi seoses uutesse ruumidesse kolimisega said aruandeaastal liikumispuudega inimesed juurdepääsu Jõgeva Linnaraamatukogusse, on seal siiski täieliku ligipääsuga probleeme. Raamatukogul puudub vajaliku suurusega parkla, seetõttu pargitakse eemale sõidutee äärde. Puudega inimesele jääb raamatukogu uks sõiduteest aga kaugele. Sissesõit raamatukogu territooriumile on kooli loal. Teistes raamatukogudes liikumispuudega inimeste juurdepääsu osas muudatusi ei toimunud.  19 Juurdepääs on täielikult tagatud liikumispuudega inimestele seitsmes raamatukogus (Jõgeva, Vaimastvere, Mustvee (kaldtee, invatõstuk), Saare, Raja, Voore, Puurmani), osaliselt viies raamatukogus (Kaarepere, Kasepää, Avinurme (kooli lahtioleku aegadel läbi koolimaja), maakonnaraamatukogu, Lustivere) ja Tapiku välisteeninduspunktis. Teistes raamatukogudes juurdepääs puudub. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Aruandeaastal soetatud seadmed Raamatukogu Hangitud seadmed Jõgeva vald Jõgeva Linnaraamatukogu iseteeninduse arvutikomplekt (komplekti kuulusid miniarvuti, puutetundlik monitor, vöötkoodilugeja, ID- kaardi lugeja tšekiprinter), projektor, sülearvuti Saduküla haruraamatukogu kontorikombain (enne puudus paljundamis- ja skaneerimisvõimaluse) Kuremaa Raamatukogu 2 arvutit (töötaja, AIP) Laiuse Raamatukogu 4 arvutit (töötaja 3 AIP), vöötkoodilugeja Palamuse Raamatukogu arvuti (töötaja) Sadala Raamatukogu arvuti monitor Siimusti Raamatukogu arvuti (töötaja), tahvelarvuti Torma Raamatukogu sülearvuti (töötaja) Vaimastvere Raamatukogu 2 arvutit (töötaja, AIP) Mustvee vald Mustvee Raamatukogu 3 arvutit (töötajad, kasutatud), 3 monitori (kasutatud), projektor (koos ekraaniga), laminaator Ulvi välisteeninduspunkt arvuti (töötaja, kasutatud), vöötkoodilugeja (enne puudus), tšekiprinter (enne puudus) Avinurme haruraamatukogu monitor (kasutatud), laminaator Kasepää haruraamatukogu kontorikombain (enne puudus skaneerimis- ja paljundamisvõimalus) Lohusuu haruraamatukogu printer (enne puudus), tšekiprinter (enne puudus), vöötkoodilugeja (enne puudus) Raja haruraamatukogu kontorikombain (enne puudus skaneerimis- ja paljundamisvõimalus) Saare haruraamatukogu 2 arvutit (töötaja ja AIP, kasutaud), 2 monitori (kasutatud), tšekiprinter, laminaator Voore raamatukogu kontorikombain, tšekiprinter Põltsamaa vald 2 iseteeninduse arvutikomplekti (komplekti kuulusid Põltsamaa Raamatukogu miniarvuti, puutetundlik monitor, vöötkoodilugeja, ID- kaardi lugeja, tšekiprinter), kliendiloendur, televiisor (reklaami edastamiseks), mobiiltelefon, laminaator Adavere raamatukogu laminaator Aidu raamatukogu Kontorikombain Tapiku teeninduspunkt mobiiltelefon Kasutatavad operatsioonisüsteemid on Windows 10 PRO, Windows 10, Windows 7, Windows 7 Professional, Windows 7 Pro. Suhteliselt palju on Windows 7 veel AIPi arvutites, aga on ka töötajate arvutis (Windows 7 tugi lõppes 14.01.19). Interneti kiiruse ja Wifi võrgu toimimisega ollakse aruannetes rahul. Tihtipeale jätab soovida aga AIPi arvutite tehniline olukord ning vanus.  20 Aruandeaastal puudus Wifi Saduküla haruraamatukogust ja Kaarepere Raamatukogust. Koolides asuvate raamatukogude arvutid on seotud kohalike koolide serveritega ning sealt tulenevate probleemidega. Jõgeva vald Osadele Jõgeva valla raamatukogudele renditi Jõgeva Vallavalitsus ühishankena uued arvutid. Osades raamatukogudes on töötajate arvutite vanus 4-5, AIPi arvutite vanus üle 5 aasta (Kaarepere, Torma, Sadala raamatukogud, Saduküla haruraamatukogu). Riigikogu toetusrahade eest osteti iseteeninduse korraldamiseks vajalikud vahendid, projektor ja sülearvuti. Saduküla haruraamatukogus oli internetiteenuse teenusepakkuja Telia, 2019. aastal saadi kiire internetiühendus valguskaabli kaudu, kuid jäädi ilma WiFist. Kaarepere raamatukogusse saadi küll WiFi tarbeks tehnilised vahendid, kuid seadistamine jäi 2020. aastaks. Mustvee vald Mustvee valla raamatukogudes paranes oluliselt infotehnoloogiline keskkond, eriti Ida-Virumaalt haldusreformi käigus üle tulnud raamatukogudel. Raamatukogudesse soetati tehnilisi vahendeid, mis sealt enne üldse puudusid: Ulvi, Lohusuu (tšekiprinterid, vöötkoodilugejad jm). Kui eelmisel aruandeaastal puudus liitunud raamatukogudel WiFi, siis nüüd on see olemas kõikides Mustvee valla raamatukogudes. Kui Ulvis, Lohusuus ja Kasepääl puudus näiteks skaneerimisvõimalus, siis nüüd on see ka seal olemas. Kõikides raamatukogude tööarvutites on kasutusel Windows 10 operatsioonisüsteem. Ulvi ja Lohusuu said kiiremad internetilahendused. Arvutipargi keskmine vanus ei ole vanem kui 5 aastat. Põltsamaa vald Aasta algul viidi kõik valla raamatukogud Põltsamaa valla haridusasutuste pilveteenusesse, mis pakub maksimaalset töökindlust, turvalisust ning andmete säilimist. Ühineti Põltsamaa valla dokumendihaldusprogrammiga DELTA, kus registreeritakse dokumendid alates 01.01.2019. Varem kasutusel olnud Dogre teenusepakkujaga lõpetati leping. Raamatukogu Veski tn hooneni paigaldati optiline kaabel ning parandati interneti kiirust (alates 16. juulist 20/20Mbps). Puurmani raamatukogus paigaldati kaablid teise töötaja arvutitöökohale püsiühenduse loomiseks (varem sülearvuti Wifi baasil). Riigikogu toetusrahade eest soetati maakonnaraamatukogule iseteeninduse korraldamiseks kaks komplekti vajalikke vahendeid, sisenemisuksele raamatukogu külastajate loendur, mobiiltelefon, televiisor ja kohvimasin. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Raamatukogud ostavad oma teavikuid peamiselt hulgifirmadelt Rahva Raamat AS, Apollo Kauplused AS, Raamatu Kodu OÜ ja otse kirjastuselt Varrak. Maakonda soetatud teavikute keskmine hind 2019. a. oli 12,47 € (2018. a. 12,32 €). Kogude suurus maakonnas oli aruandeaasta lõpuks 311 711 väljaannet (2018. a. 343 273 väljaannet). Ostud: 12 066 eksemplari (raamatud 11 469, auvised ja elektroonilised väljaanded 3, muud väljaanded 89, perioodika 505 aastakäiku). Annetused: 1 282 (raamatud 1187, auvised ja elektroonilised väljaanded 4, käsikiri 0, muud väljaanded 21, perioodika 70 aastakäiku). Annetused moodustasid 9,60% kogude juurdekasvust. Annetajateks on eraisikud, autorid, omavalitsused, asutused jt. Raamatute soetamiseks kulutati 141 832,00 €, perioodikale 28 294,00 € ning auvistele ja e- väljaannetele 39,00 € ja muudele väljaannetele (lauamängud, õuemängud, atlased/kaardid) 1  21 140,00 €. Kokku komplekteerimiskulud 171 305 € (2018. aastal 159 496,00 €). Komplekteerimiskulud elaniku kohta 5,90 € (2018. aastal 5,40 €), sellest KOVilt 4 € (2018. a. 3,5 €). Komplekteerimiskulud valdade kaupa (€) Omavalitsus Põltsamaa vald Jõgeva vald Mustvee vald Aasta 2018 2019 2018 2019 2018 2019 Kulud kokku 57 211,00 56 764,00 71 616,00 85 575,00 30 669,00 28 966,00 Sh raamatutele 46 165,00 45 179,00 57 836,00 70 264,00 24 548,00 26 390,00 2019. aastal maakonnas komplekteerimiskulud suurenesid maakonnas 6,9 %. Kui Põltsamaa (-0,78%) ja Mustvee vallal (-5,55%) komplekteerimiskulud vähenesid, siis Jõgeva vallas tõusid komplekteerimisele tehtavad kulud 19,5%. 2019. a. jätkati 2018. a. alustatud uutel alustel ümber korraldatud teavikute komplekteerimisega. Maakonnaraamatukogu kogude arenduse osakond koostab iga 10 päeva järel tellimisnimekirjad maakonna raamatukogudele, kuhu on lisatud hinnavõrdlus erinevatelt tarnijatelt ning omapoolne soovitus tellimiseks, samuti märgitakse, kas teavik kuulub soetamisele riigipoolsest toetusest või KOVi eraldisest. Süsteemis RIKS koostatakse kõik kirjed maakonna raamatukogudele ning neid täiendatakse ja korrigeeritakse de visu nende teavikute alusel, mille on tarnijad saatnud varakult ühes eksemplaris maakonnaraamatukogusse. Edastatakse ka soodushindadega raamatute nimekirju. Jõgeva ja Mustvee raamatukogudele saadavad tarnijad teavikud otse kohapeale vastavalt tellimusele keskmiselt 3-4 korda kuus. Põltsamaa vallas saadetakse teavikud pearaamatukogusse, kust need saadetakse pärast töötlemist edasi haruraamatukogudesse ja teeninduspunkti kord nädalas. Raamatupidamises ja süsteemis RIKS peeti komplekteerimisrahade arvestust eraldi: riigi poolt eraldatud summad ja omavalitsuste poolt eraldatud summad. Kogude arenduse osakond peab teavikute soetamise arvestust maakonna iga rahvaraamatukogu kohta eraldi. RIKSis on raamatukogudel reaalajas näha kulusid kõigi kuluartiklite lõikes, samuti hetkel tellitud, kuid veel saabumata teavikute summat ning jääki. Kuna uued teavikud jõuavad lugejani väga ruttu, on Jõgevamaa raamatukogud rahul maakonnaraamatukogu tööga teavikute komplekteerimisel. Raamatukogutöötajad, tundes oma lugejaid, arvestavad raamatute tellimisel nende soovidega ja rahaliste võimalustega. Kuigi püütakse jälgida väärtkirjanduse ja meelelahutusliku kirjanduse tasakaalu, siis üha rohkem on lugejate eelistuseks ajaviitekirjandus (nn naistekad ja kriminullid). Samas jälgitakse kõikide lugejarühmade vajadusi. Nutitelefonide ilmumine on vähendanud laste ja noorte lugemust, nõudlus on kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse järgi. 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatutele kulus komplekteerimiskuludest 83,5% (2018. a. 80,6%), millest suure osa moodustas ilu-ja lastekirjandus. Osteti ka mitmeid erinevaid laua- ja õuemänge nii laenutamiseks kui kohal kasutamiseks. Teadmiskirjandust antakse välja suhteliselt ühekülgselt, proportsionaalselt palju ilmub koka- ja eneseabiraamatuid. Samas on viimaste järgi ka raamatukogudes nõudlus. Enim loetakse ja seega tellitakse ilu- ja lastekirjandust, juurdetulek 68,71% (2018. a. 66,65%). Soetatud väljaannetest moodustas eestikeelne kirjandus 94,7%. Võõrkeelsest kirjandusest osteti peamiselt venekeelseid, mõned üksikud eksemplarid muus keeles.  22 Venekeelset kirjandust osteti Rajale, Mustveele ja Jõgevale. Raamatuid osteti valdavalt 1 eks. Nõudluse suurenedes osteti linnaraamatukogudes teine eksemplar juurde. Järelkomplekteerimist tehakse väljaannetele, millel on suurem nõudlus. E-raamatuid aruandeaastal ei ostetud. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikat soetati aruandeaastal 110 nimetust, neist 48 nimetust saadi annetustena. Perioodika ost moodustas komplekteerimiskuludest 16,52% (2018. a. 18,9%). Kultuuriperioodika tellimiseks kulutati 2019. aasta toetusest maakonnas kokku 643,94 €. Enamus raamatukogusid olid kultuuriperioodika soetamiseks leidnud vahendeid KOV’i poolt eraldatud summadest. Tellimisel arvestati, et igast kultuuriväljaandest vähemalt üks aastakäik oleks lugejale saadaval omavalitsuse mõnes raamatukogus. Raja Raamatukogus on perioodika venekeelne, v.a. maakonna ajaleht Vooremaa. Mõnes raamatukogus on võõrkeelset perioodikat üksikud nimetused, peamiselt Burda. Mustvees komplekteeritakse nii eesti- kui venekeelset perioodikat. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviste ja e-väljaannete komplekteerimiskulud olid minimaalsed. Audioraamatuid ilmub vähe. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Teavikute elektroonilised inventuurid viidi läbi 11 raamatukogus (Jõgeva, Mustvee, Kasepää, Raja, Saare, Voore, Adavere, Aidu, Esku, Pajusi, Puurmani) ja ühes välisteeninduspunktis (Ulvi). Tänu inventuuridele on kogud puhtamad, on selgem ülevaade olemasolevatest teavikutest. Jätkub jooksev puhastamine, ümberkorraldamine ja kogude uuendamine. Kogude puhastamisel tekkinud vaba pinda kasutati teiste teavikute esiletõstmiseks, et kogud oleksid hästi nähtavad ja kättesaadavad (Mustvee, Saare, Kuremaa, Adavere, Aidu, Esku, Pajusi, Puurmani, Tapiku). Kogude puhastamise käigus vahetati välja ka liigieraldajaid. Inventuurid: Jõgeva vald Jõgeva Linnaraamatukogus (kinnitatud Jõgeva VV korraldusega 01.04.2019 nr 171. Mustvee vald Mustvee Raamatukogus, Mustvee Raamatukogu Ulvi teeninduspunktis, Mustvee Raamatukogu Kasepää haruraamatukogus, Mustvee Raamatukogu Raja haruraamatukogus, Mustvee Raamatukogu Saare haruraamatukogus Mustvee Raamatukogu Voore haruraamatukogus (kinnitatud Mustvee VV korraldusega 29.03.19 nr 181). Kogudega tuleb veel tegeleda Avinurme, Lohusuu, Saare ja Voore haruraamatukogudel. Põltsamaa vald Adavere, Aidu, Esku, Pajusi ja Puurmani raamatukogudes (kinnitatud Põltsamaa VV korraldusega 23.09.2019 nr 2-3/2019/449). Maakonnas raamatukogudes oli jätkuvalt üheks peasuunaks kogude kasutamise efektiivsuse kasv. Aruandeaastal vahetati välja 4,3% kogudest (2018. a. 3,5%). Maakonna kõigist raamatukogudest kustutati aruandeaastal kokku 45 147 arvestusüksust (2018. a. 63 142) väljaandeid. Ringlus oli 0,9 (2017. a. 0,7; 2018. a. 0,8). Suurt tööd on tehtud Ida- Virumaalt lisandunud raamatukogude ringluse parandamiseks, kus see oli 2018. a. vaid 0,2 -0,4. Ringlus maakonna raamatukogudes:  23 Hea ja eeskujulik tase (1,0 ja suurem): Aidu, Esku, Jõgeva, Kuremaa, Lustivere, Raja, Pajusi, Puurmani, Sadala, Siimusti, maakonnaraamatukogu. Rahuldav tase (0,8 - 0,9): Adavere, Palamuse. Mitterahuldav tase (0,6 – 0,7): Saduküla, Kaarepere, Mustvee, Avinurme, Voore; (0,3 – 0,5) Laiuse, Vaimastvere, Saare, Kasepää, Lohusuu. Mahakantud teavikuid jagati tasuta kohapeal, müüdi kogukonnaüritustel (Jõgeva, Puurmani, maakonnaraamatukogu), viidi Hoiuraamatukokku, annetati Villem Reimani raamatukogule (Adavere), viidi taaskasutuseks erinevatesse kohtadesse (bussijaamaraamatukogu/Jõgeva, rannaraamatukogu/Kuremaa, hooldekodud/Saare, Esku), katkised teavikud viidi makulatuuri konteinerisse. Puurmani raamatukogus korraldati kõigile huvilistele töötuba raamatute taaskasutamiseks koos juhendajaga Trüki- ja Paberimuuseumist. Ida-Virumaalt liitunud raamatukogude (Lohusuu, Ulvi) raamatutel puudusid vöötkoodid. Aruandeaastal prinditi ja kleebiti teavikutele vöötkoodid, Lohusuu haruraamatukogus jätkub see töö 2020. a. Ühtlasi tehti sellega võimalikuks elektroonilise inventuuri läbiviimine (Ulvis 2019, Lohusuus 2020). 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Maakonna raamatukogudes on võetud suund saada kogudepõhistest raamatukogudest teenustepõhisteks raamatukogudeks, see on pikk protsess. Samuti võtab aega uute pakutavate teenustega harjumine, sest paraku peetakse raamatukogu ikkagi vaid raamatute laenutamise kohaks. Aruandeaastal kutsuti maakonna raamatukogusid osutama raamatukogudes uusi teenuseid, osutatavaid teenuseid kaardistama ning neid raamatukogude kodulehtedel tutvustama. Ühtekokku osutati aruandeaastal maakonna raamatukogudes 49 erinevat teenust. Kõige uuenduslikumaks ja olulisimaks teenuseks oli kahtlemata iseteenindustarkvara RITA kasutuselevõtmine maakonnaraamatukogus ja Jõgeva Linnaraamatukogus. Esemete ja asjade laenutus Esemete/asjade arvelevõtmist ja laenutust raamatukogusüsteemis RIKS tutvustati septembrikuisel maakondlikul teabepäeval ja maakonnaraamatukogu kliendipäeval. Kuni aruandeaasta lõpuni registreeriti 34 laenutust kolme raamatukogu poolt (Kuremaa, Siimusti, maakonnaraamatukogu). Kõige enam leidsid kasutust lugemisabivahendid, laenutati ka käimiskeppe, massažiaparaati ning vihmavarju. Uusi esemed laenutuses ja kohalkasutuses:  Spordivahendite laenutamine ja kohalkasutus (velotrenažöörid, graatsiaketas, tasakaalukett, käimiskepid jm) – Kuremaa, Kaarepere, Laiuse, Sadala, Mustvee, Pajusi, maakonnaraamatukogu.  Lugemisabivahendite kohalkasutus (prillid, luubid) – Kuremaa, Sadala, Siimusti, Mustvee, Tapiku, Aidu, Esku, Lustivere, Pajusi, Puurmani, maakonnaraamatukogu.  Telefonide, sülearvutite laadimine oma laadijaga/raamatukogu laadija kasutamine – Jõgeva, Laiuse, Vaimastvere, Mustvee, Kasepää, Saare, maakonnaraamatukogu.  Lamineerimisvõimaluse pakkumine – Adavere, maakonnaraamatukogu.  Paberihundi kasutamise võimalus – Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Adavere, Esku, maakonnaraamatukogu.  Kõrvaklappide kohalkasutus – Mustvee, Adavere.  Kohvimasina ja veekeetja/samovari kasutamise võimalus – Kuremaa, Laiuse, Sadala, Siimusti, Mustvee, Saare.  24  Meditsiinivahendite kohalkasutus ja laenutamine (vererõhu- ja massaaži aparaat) – maakonnaraamatukogu, Puurmani raamatukogu.  Mängunurgad lastele – Laiuse (koos mänguasjadega), Kuremaa, Mustvee (lisaks mänguväljak koos kiikede, puuskulptuuride jms õues) jpm. Väga hästi võeti kasutajate poolt omaks laua- ja õuemängude laenutamise ja kohalkasutamise võimaluse lisandumine maakonna raamatukogudesse (17 raamatukogus). 11 raamatukogus (Siimusti, Jõgeva, Puurmani, Pajusi, Avinurme, Kuremaa, Laiuse, Vaimastvere, Adavere, Esku, maakonnaraamatukogu) registreeriti aruandeaastal 229 lauamängude kojulaenutust, neist 117 maakonnaraamatukogus. Oli ka teenuseid, mille vastu huvi oli kesine. Näiteks hakati Jõgeva valla raamatukogudes valla kultuuritöö spetsialisti ettepanekul looma Topoteeki ning pakkuma VHS kassetil oleva audiomaterjali ümberkirjutamise võimalust DVD-le (raamatukogu kui vahendaja, tasuline), kuid huvitatuid oli vaid mõni üksik. Oli ka neid raamatukogusid, kes hakkasid osutama teenuseid, mis mujal küll juba tavalised, kuid nendes raamatukogudes veel ei osutatud:  Kasepää ja Saduküla haruraamatukogud said paljundamis- ja skaneerimisteenuse osutamise võimaluse.  Torma Raamatukogu ja Tapiku teeninduspunkt hakkasid osutama koduteenindust.  Mustvee valla raamatukogud (va Mustvee Raamatukogu, kus seda tehti juba varem) hakkasid maakonna ajalehe „Vooremaa“ kuulutusi vastu võtma.  Kuremaa raamatukogu seadis sisse raamatuvahetusriiuli, kuhu lugejad saavad tuua neile mittevajalikke raamatuid ja samas võtta teiste tooduid.  2019. aasta veebruarist hakkasid Jõgeva vallaga ühinenud endise Torma valla raamatukogud (Torma, Sadala) osutama tasulisi teenuseid.  Mustvee ja osa Põltsamaa valla raamatukogusid ühinesid automaatse teavituste (võlgnevused, tagastustähtaja aegumine, reserveeringud) saatmisega raamatukogusüsteemis RIKS, tänu millele on lugejad hakanud rohkem tähelepanu pöörama tagastustähtaegadele.  Mitmed raamatukogud võtsid kasutusele tagastuskastid (Jõgeva, Laiuse ja Torma, Avinurme, Raja, Voore, Pajusi). Kokku on tagastuskastid 19 raamatukogul, neist Saarel koos laenutusvõimalusega.  Raamatukogude juures hoogustus huvitegevus, tekkis juurde uusi klubisid ja ringe. Kasepääl (Mustvee vald) alustas kaks korda nädalas koos käimist käsitööring, mille jaoks on eraldi käsitöötuba. Käsitööringile anti üle varem teenusekeskusele ostetud kangasteljed ja õmblusmasinad. Tormas (Jõgeva vald) alustas kirjandusklubi. Kooskäimist jätkasid: Jõgeva vald Sadala Raamatukogu – naisteklubi (kõige pikemalt tegutsenud klubi maakonnas, aastast 2007). Palamuse Raamatukogu – sudokusõbrad, malering ning käsitööring Padjaklubi Siimusti Raamatukogu – naiste käsitööring Jõgeva Linnaraamatukogu – Arukate Akadeemia kirjandusring Mustvee vald Avinurme raamatukogu – aiandusring Kastepiisad, laste muinasjuturing Põltsamaa vald  25 Maakonnaraamatukogu – reisiklubi (rändas Paunvere radadel, Põhja- ja Lääne-Eestis ning Lätis), kirjandusklubi ning filmiklubi, kus näidati uusi Eesti filme ja Euroopa väärtfilme. Pajusi raamatukogu - raamatusõbrad Puurmani raamatukogu – kokaklubi (pakkus maitseelamusi ka mitmetel kohalikel üritustel - Jaan Söödi kontsert koos kohalike maitsenaudingutega, pannkoogitegu lastekaitsepäeval, vahvlitegu jõuluüritusel, toitlustamine laste laagrites) Aidu raamatukogu – toiduklubi. Kokku tegutses raamatukogude juures 16 klubi/huviringi. Osade raamatukogude juures ei tööta küll otseselt ringe/klubisid, kuid on loodud võimalused eelkõige laste huvitegevuseks (joonistamine, meisterdamine, lauamängude mängimine). 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu on avalikustatud teabega tutvumiseks maakonna raamatukogudes 63 arvutit (2018. a. 67). Ka Ulvi välisteeninduspunkt omab aruandeaastast töökorras AIPi arvutit. Saare haruraamatukogus tehti juurde üks kasutajate käsutuses olev arvutitöökoht (kokku 4), mis asub eraldi ruumis ning võimaldab teha individuaalset tööd rahulikus keskkonnas. Maakonnas registreeriti AIPi kasutajaid 1673 (2018. a. 1595), kasutajakordi 10 452 (2020. a. 11 150). Kasutajate arv on aastate lõikes enam-vähem stabiilne, kõikudes veidi siia- ja sinnapoole, kasutajakordade arv on vähenenud kolme viimase aasta lõikes aga igal aastal. Ainsa raamatukoguna ei registreeritud ühetegi AIPi kasutust Sadala Raamatukogus, Kasepää haruraamatukogus kasutati AIPi vaid kahel korral aastal. Samas osades raamatukogudes leidis AIP väga aktiivset kasutamist (Jõgeva 3161 korda, maakonnaraamatukogu 2491 korda, Pajusi 1039 korda). Jõgeva vald AIPi kasutajaid registreeriti 764 (2018.a. 632), kasutuskordi 5052 (2018. a. 5486). Mustvee vald AIPi kasutajaid registreeriti 212 (2018. a. 194, kasutuskordi 700 (2018. a. 1008). Põltsamaa vald AIPi kasutajaid registreeriti 697 (2018. a. 769), kasutuskordi 4700 (2018. a. 4656), sh maakonnaraamatukogus 2491. AIPIs käimise põhjused ei ole muutunud. Täiskasvanud käivad ID-kaardi tehinguid tegemas, tuludeklaratsioone esitamas, tervisedeklaratsioone täitmas, pangateenuseid tegemas, pileteid ostmas, e-kirjakastis, e-tervise keskkonnas, uudiseid ja ajalehti lugemas, sotsiaalmeedias suhtlemas, printimas, skaneerimas jne. AIPi arvuteid kasutavad ka turistid ning võõrtöölised. Õpilased käivad referaate tegemas, e-kooli külastamas, Miksikeses pranglimiseks, arvutimänge mängimas, muusikat kuulamas, YouTube`st videosid vaatamas jne. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Tabel 5 Raamatukogu Kasutajad 2018 Kasutajad 2019 Muutus (+-)  26 Linna/maak. rmtk 10 987 10 417 -570 sh maakonnaraamatukogu 2 038 2 021 -17 Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus 2018 2019 (+-) külast. külast. (+-) kogu 2018 2019 Linna/maak. 161 363 157 675 -3 688 75 382 83 342 +7 960 rmtk sh maakonnark 39 480 40 205 +725 15 729 15 441 -288 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud Päringud Muutus 2018 2019 (+-) * 2018 * 2019 (+-)* kogu Linna/maak. rmtk 278 165 273 775 -4 390 1 436 1 280 -156 Sh maakonnark 66 554 64 669 -1 885 436 526 +90 *Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS §5(5)5) Maakonnas tervikuna vähenesid nii kasutajate, külastuste, laenutuste ning päringute arvud. Kasvasid virtuaalkülastuste arvud. Statistiliste näitajate languse põhjusi on mitmeid:  elanikkonna vähenemine (võrreldes 2018. a. 390 elanikku vähem). Samas jätkab raamatukogude kasutajate arv kiiremas tempos vähenemist kui maakonna elanike arv: kui maakonna elanike arv vähenes 1,3%, siis raamatukogude kasutajate arv vähenes 5,2%. Maakonna raamatukogude teenuste kasutajate arv on vähenenud kolme viimase aasta lõikes järjekindlalt. Hõlve oli 2017. a. 38%, 2018. a. 37%, 2019. a. 36%.  Jõgeva Linnaraamatukogu oli pikalt suletud seoses raamatukogu inventuuri, kollektiivpuhkuse ning kolimise ja sisseseadmisega.  Põltsamaa valla raamatukogudes teavikute tagastustähtaja ühtlustamine, mis tähendas maakonnaraamatukogus tagastustähtaja pikenemist kahelt nädalalt kolmele.  Maakonnaraamatukogusse paigaldatud kliendilugeri andmetel külastas II poolaastal raamatukogu 19 949, RIKSi andmetel 18 764 inimest. Seega jäävad osad külastajad (nt näituste) raamatukoguhoidjatel registreerimata. Samas oli maakonnas raamatukogusid, kus nii kasutajate, külastuste, laenutuste ning päringute näitarvud kasvasid: Torma, Sadala ja Mustvee raamatukogudes kasvasid nii kasutajate, laenutuste kui ka külastuste arvud. Külastuste ja laenutuste arvud kasvasid Palamuse, Siimusti, Lustivere, Pajusi, Puurmani ja Voore raamatukogudes. Raamatukogud on väga rahul 2019. aasta jaanuarist käivitunud RIKSi automaatse e-mailide saatmise süsteemi üle: lugeja saab automaatselt teavitusi saabuva või möödunud teaviku laenutustähtaja kohta. Leitakse, et see on suisa raamatukogu kasutamise näitajaid pisut tõstnud. Lugejad saavad kasutada pikendamiseks aktiivselt mugavat kiirpikendamise linki, mis e-kirjas kaasas on. Laenutuste üldarvust moodustasid:  27  kohalkasutused 14% (2018. a.10%)  ilu- ja lastekirjanduse laenutused 63% (2018. a. 62%)  laste laenutused 15,4% (2018. a. 15%)  laste külastused 35,9% (2018. a. 33,4%)  perioodika laenutused laenutuste üldarvust 18% (2018. a. 18%)  laenutustähtaja pikendused ¼. Veel statistilisi näitajaid:  virtuaalkülastused moodustasid külastuste üldarvust 35% (2018. a. 32%)  laenajaid oli kasutajatest 77% (2018. a. 75%)  lapsi oli raamatukogude kasutajatest 28% (2018. a. 26%)  laenutusi oli elaniku kohta 9,4 (2018. a. 9,4)  laenamissagedus oli 26,3 (2018. a. 25,3)  külastusi elaniku kohta 5,4 (2018. a. 5,5)  kõige populaarsem päev raamatukogu külastamiseks oli endiselt esmaspäev  tipptund on kell 11  ooteaja pikkus nimetuse kohta ei ületa maakonnas nelja nädalat, osades raamatukogudes kahte nädalat (Siimusti, Torma). Rändkoguteenus Rändkoguteenust osutati kolme raamatukogu poolt viies kohas 98 korda:  Umbusi Külaselts (Põltsamaa vald) - rändraamatukogu teenust osutab Põltsamaa Raamatukogu Khordongi Ühingule kuuluvas endises koolimajas asuvas Umbusi Külaseltsi lugemistoas – ebaregulaarselt (vastavalt vajadusele), aruandeaastal (5 korda, 6 kasutajat).  Torma pensionäride seltsing Torma Hõbedane (Jõgeva vald) – rändraamatukogu teenust osutab Torma raamatukogu seltsingu ruumes iga kuu 2. reedel.  Vaiatu pensionäride klubi (Jõgeva vald) – rändraamatukogu teenust osutab Torma raamatukogu Vaiatu klubihoones üks kord kuus (Vaiatus ja Tormas kokku 71 korda, 12 kasutajat).  Rääbise küla (Jõgeva vald) – rändraamatukogu teenust osutab Sadala raamatukogu tühjalt seisvates kütmata endise kaupluse ruumides vaba graafiku alusel iga viie nädala tagant üks tund korraga (10 korda, 9 kasutajat)  Avinurme Hooldekodu – rändraamatukoguteenust osutab Avinurme haruraamatukogu (12 korda, 4 kasutajat) Teenuse osutaja / kellele Teenuste arv Kasutajate Kasutus- teenust osutatakse arv kordade arv Rändkoguteenus 1. Teavikute laenutamine ja tagastamine 31 98 2. Teavikute reserveerimine Iseteenindus Septembrist võeti maakonnaraamatukogu täiskasvanute ning laste- ja noorteosakonnas, samuti Jõgeva Linnaraamatukogus kasutusele raamatukogusüsteemi RIKS teavikute iseteenindusliku laenutamise ja tagastamise tarkvara RITA. Nelja kuu jooksul leidis RITA kasutamist järgmiselt:  28 Raamatukogu Laenutused Pikendused Tagastused Kokku Maakonnark 1875 426 1542 3843 Jõgeva Linnark 80 68 265 413 Kokku 1955 494 1807 4256 Raamatute laenutuste TOP-5 maakonnas: 1. S. Anniko. Rusikad – inimene on inimesele hunt (274 laenutust) 2. V. Afanasjev. Serafima ja Bogdan (1. koht 2018. a.) (247 laenutust) 3. I. Lember. Vale nimega mees (238 laenutust) 4. R. Võsaste. Hea ment (229 laenutust) 5. M. Kadastik. Presidendi vastuvõtt (223 laenutust) Populaarseimad autorid olid maakonna raamatukogudes N. Roberts (1937 laenutust), E. Tohvri (1537 laenutust), M. Widmark (1471 laenutust), S. Mallery (1464 laenutust), A. Kivirähk (1437 laenutust). Teemade järgi olid populaarseimad käsiraamatud, millele järgnesid mälestusteraamatud. Maakonnaraamatukogu lugejate lemmikud oli: L. Riley „Kuuõde“, S. Anniko „Rusikad – inimene on inimesele hunt“, M. Obama „Minu lugu“, V. Afanasjev „Serafima ja Bogdan“, 5.-6. kohta jagasid L. Uustulnd „Avameri“ 1. rmt ja H. Raudvere „Hüüdnimi Eestlane“ 2. rmt. Ajakirjadest olid maakonna raamatukogudes lemmikud: 1. Eesti Naine 2. Tiiu 3. Eesti Ajalugu 4. Maakodu 5. Kodutohter. Maakonnaraamatukogus laenutati kõige enam: 1. Müstilised lood 2. Eesti Naine 3. Pere ja Kodu 4. Raamatukogu 5. Tiiu 2019. aastal oli suureks probleemiks perioodika pidev hiline jõudmine raamatukogudesse (tihti pealelõunal), mistõttu lugejad peale pikka asjatut ootamist lahkusid. Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS §5(5)5) Ka aruandeaastal jätkus Jõgeva maakonna raamatukogudele esitatud infopäringute languse tendents. Infopäringuid registreeriti 1280 (2018. a. 1436). Päringutele vastati kohapeal, meilitsi, telefonitsi. Päringute põhiosa moodustasid teema- ja faktipäringud. Kõige enam oli teema- ja faktipäringuid, bibliograafiliste päringute osakaal oli väga väike. Paljud päringud puudutavad tervisehädasid (gripi rahvaravi, unehäired, depressioon, seksuaalsus jne), töötervishoidu, erinevaid reisisihtkohti, ristsõnu jne. Üpris palju vajatakse aga ka olmeinfot (ühistranspordi väljumisajad, lahtioleku kellaajad, telefoninumbrid, ürituste piletite hinnad jne). Põhjalikumaid päringuid esitavad õpilased ja koduloouurijad uurimustööde materjalide leidmiseks. E-teenused ja nende levik Kõik maakonna üldkasutatavad raamatukogud ja haruraamatukogud omavad veebi või/ja sotsiaalmeedia väljundit, lisaks on raamatukogublogi ka Tapiku teeninduspunktil. Raamatukogusüsteemiga RIKS ja veebipõhise RIKSWEBiga on liitunud kõik Jõgevamaa rahvaraamatukogud ja kuus kooliraamatukogu. Raamatukogusüsteemis RIKS sooritati aruandeaastal 22 184 otsingut (2018. a. 17 780). Raamatukogu kaudu pakutavat internetti võimaldavad kõik maakonna üldkasutatavad raamatukogud ja haruraamatukogud, k.a. Tapiku ja Ulvi teeninduspunktid. Raamatukogu oma veebisait (koduleht/blogi) oli aruandeaasta lõpus 22 raamatukogul, sh. ka Tapiku teeninduspunktil (Jõgeva vald 10, Mustvee vald 4, Põltsamaa vald 8). Blogi/koduleht puudub Saare, Saduküla, Lohusuu ja Avinurme haruraamatukogudel.  29 Maakonnaraamatukogu omab alates 2019. aasta aprillist uut tasulist kodulehekülge aadressil www.poltsamaark.ee, kasutades kohaliku omavalitsuse teenusportaali. Aruandeaasta jooksul lisandus Lustivere raamatukogu blogi. Interaktiivseid raamatukoguteenuseid (FB) osutavad kõik raamatukogud, v a Raja haruraamatukogu. Aruandeaastal lisandus üks raamatukogu FB konto (Kasepää). Aktiivseim postitaja oli 236 postitusega Mustvee raamatukogu. Kokku tehti maakonna raamatukogude poolt 2099 postitust (2018. a. 2068). Maakonnaraamatukogu kodulehel asunud kirjandusblogi „Raamatukoguhoidja lugemissoovitus“ lõpetas tegevuse (seitse postitust esimesel poolaastal). Lisaks haldavad Anu Ots (Mustvee) FB gruppi „Mustvee pildis“ ning Tiina Kull (Adavere) FB gruppi „Adavere pildis läbi aegade”. E-teavikute kogusse e-raamatuid ei lisandunud. Maakonnas on neli e-raamatut (litsentsi), neist üks maakonnaraamatukogul. 4.3 RVL teenindus Raamatukoguvahelise laenutuse (RVL) kaudu maakonna raamatukogudest aruandeaastal välja saadetud ja sisse tulnud raamatute arv kasvas 52%. RVL teenusega saadeti maakonna raamatukogusest välja 8 751 eks (2018. a. 5769). RVL väljastusteenust osutasid kõik maakonna raamatukogud, v a Sadala. Maakonnaraamatukogu järel (2 918 eks) olid suurimateks RVL teavikute väljalaenutajateks Mustvee (1 917 eks), Jõgeva (697 eks), Avinurme (431 eks) ja Esku (372 eks). Sisse tuli RVL teenusega raamatukogudesse 8 669 eks (2018. a. 5689). RVLi kaudu tellisid raamatuid kõik raamatukogud. Kõige suuremateks tellijateks olid Mustvee (2 157 eks), maakonnaraamatukogu (1 097 eks), Avinurme (989 eks), Adavere (689 eks) ja Puurmani (412 eks). Peale maakondliku nö pakiringi lõppemist 2017. aastal, mille raames toimetati laiali ka maakonna RVLi, on tekkinud maakonnas kolm valdadesisest RVLi ringi. Samuti vahetatakse RVLi raamatuid maakondlikel koolituspäevadel, aga ka töövälistel asjaajamistel. Jõgeva vald RVLi ring toimus esimesel poolaastal ebaregulaarselt, teisel poolaastal kord kuus. Ring läbis ka Mustvee Raamatukogu ja maakonnaraamatukogu. Seda teeb lisatööna Vaimastvere Raamatukogu direktor, mille tarbeks on Jõgeva Vallavalitsus eraldanud raamatukogu eelarvesse sõidukulude kompensatsiooni. Mustvee vald RVLi korraldus valla piires on väga hea. RVL ringi teeb Mustvee Raamatukogu direktor, aga aitavad ka piirkonnajuhid, samuti sotsiaaltöötaja, head tuttavad. Avinurme, Ulvi ja Lohusuu vahel aitab tellitud raamatud kiiremini kohale toimetada koolibuss. Tänu sellele on vallasisene RVL aruandeaastal väga palju kasvanud. Põltsamaa vald RVLi korraldus on valla piires regulaarne ja väga hästi korraldatud. Põltsamaa valla haruraaraamatukogudele ja teeninduspunktile viidi pearaamatukogu poolt kohtadele uusi raamatuid ning ühtlasi RVLi raamatuid kord nädalas neljapäeviti. Maakonnaväline RVL veidi kasvas, kuid on endiselt tagasihoidlik. Aruandeaastal tellisid maakonnavälise RVLi kaudu teavikuid viis raamatukogu (maakonnaraamatukogu, Jõgeva Linnaraamatukogu, Mustvee Raamatukogu, Voore haruraamatukogu, Tapiku teeninduspunkt), kokku 16 teavikut (2018. a. üheksa teavikut). Teavikuid telliti Rahvusraamatukogust (9), Eesti Maaülikooli Raamatukogust (2), Viljandi Linnaraamatukogust (2), Tartu Ülikooli Raamatukogust  30 (1), Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust (1), Oskar Lutsu nimelisest Linnaraamatukogust (1). 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noorsookirjanduse komplekteerimisel on esikohal eesti laste- ja noortekirjandus. Mustvee Raamatukogu ostab eesti- ja venekeelseid raamatuid, Raja venekeelseid. Venekeelse „Tähekese“ saavad annetusena ajakirja toimetusest Mustvee ja Raja (jätkub kõikidele 1. klassi õpilastele kinkimiseks) ja Jõgeva Linnaraamatukogu. Kuigi kõikidel raamatukogudel on väga hea koostöö kohalike lasteaedadega, on väikelaste raamatute ostmine tagasihoidlik. Loetakse ja tutvustatakse juba aastaid tagasi ilmunud lastekirjanduse klassikat. Rohkem tähelepanu võiks pöörata huvitavate ja kaunite lasteraamatute ostmisele. Maakonnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas ja Jõgeva Linnaraamatukogus on hästi komplekteeritud väikelaste teavikute kogu, neid võiks lastele tutvustamise eesmärgil tellida RVLi teel maakonna raamatukogudesse. Erilise tähelepanu alla tuleks aga võtta tuntud eesti- ja väliskirjanik uued lasteraamatud. Järjekordne Nukitsa konkurss paneb kahe aasta jooksul ilmunud laste-ja noortekirjanduse olemasolu maakonnas üle vaatama ja analüüsima. Olukord on rahuldav, arvestades vajadusi ja võimalusi. Kuigi koolid on soovitusliku lugemise valimisel hakanud rohkem arvestama raamatukogude poolt pakutava kirjandusega, tuleb ikka kasutada RVLi abi. Väga populaarsed on lauamängud. Mängitakse nii raamatukogus kui laenutatakse koju. Silmas pidades laste- ja noortekirjanduse ringlust, tuleb hoida tasakaalus uute teavikute ostmine ja mittevajalike ning lagunenute kustutamine kogudest. 4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Kojulaen-d Kojulaen-d Muutus 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) Maakonna 2894 2960 +66 53882 56554 +2672 37522 36298 -1224 rmtk Sh keskk 662 679 +17 13828 14660 +832 14209 13393 -816 Laste külastuste arvu kasv näitab, et raamatukogusid külastatakse rohkem. Populaarsed on mitmesugused tegelusvõimalused – mängunurgad, lauamängud, puslede kokkupanek, AIPi arvuti kasutamine, samuti raamatukogu ürituste külastamine. Laenutustähtaja pikenemine valla raamatukogudes 21-le päevale vähendas ka laste kojulaenutuste arvu. 4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh. lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Laste- ja noorte lugemisharjumuste kujundamise eesmärki teenivad nii raamatukogus korraldatud üritused kui ka ettelugemised ja raamatututvustused koolis või lasteaias. Vabariikliku lugemisprogrammiga Lugemisisu liitusid Adavere ja Lustivere raamatukogud, varem olid liitunud Palamuse ja Voore. Maakonna raamatukogud osalesid Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud ettelugemisvõistlusel ja kirjandusmängus. Koostöö lasteaedadega ja koolidega on maakonna raamatukogudes väga hea. Osades raamatukogudes esimesel rühma- või klassiga külastusel viiakse läbi raamatukogu tutvustav kasutajakoolitus. Populaarsed on teematunnid ja ettelugemine väikelastele. Beebiraamatu „Pisike puu“ saavad koostöös vallavalitsustega kõik piirkonna vastsündinud.  31 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Eesti keele aasta. Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud 4. klasside ettelugemise võistluse „Ilusal keelel ja heal meelel“ maakondlik voor toimus Jõgeva Linnaraamatukogus. Eesti keele aastat tähistas ka maakondlik sõnaotsimismäng, kus oli vaja otsida sõnu, mida tuleks õpetada eesti keelt mitteoskavale sõbrale. Osa võtsid Põltsamaa, Adavere ja Jõgeva õpilased, kokku oli 75 osalejat. Eesti keele ja kirjanduse teemal toimusid viktoriinid neljas raamatukogus. Jõgeva Linnaraamatukogu korraldab viktoriine KAHOOT.it keskkonnas. Põhjamaade kirjanduse nädal. Vabariikliku kirjandusmängu „Põhjamaa jutud“ eelvoorud toimusid Põltsamaal ja Jõgeval. Pipi sünnipäeva „Pidu Põhjalas“ peeti kaheksas raamatukogus. Maakonnaraamatukogu laste- ja noorteosakonda tulid külla Pipi ja Lustivete Põhikooli lapsed. Vabariikliku projekti „Kino maale“ raames näidati lastele filme kuues raamatukogus. Juba traditsiooniks saanud Suvelugemise projekt Põltsamaal ja Siimustis, Avinurme haruraamatukogu suvelugemisvõistlus ning klassidevaheline lugemisvõistlus Lustiveres innustavad lapsi lugema. Põltsamaal ja Siimustis toimusid tänuüritused tublimatele lugejatele. Küsimustiku „Kas sa tead eesti laste- ja noorsooraamatute tegelasi?“ täitmine ja raamatutega tutvumine tõi raamatukokku kõik Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7.-9. klassi õpilased. Maakonnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas on traditsiooniks saanud luulehommikud, kus esinejateks on 2. klassi ja publikuks 7. klassi õpilased. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 5. klasside ajaloolise õppepäeva „Eesti lipu lugu“ üks osa, kus tutvustati raamatuid, toimus raamatukogus. Koostöös noortemaja ja kooliga osaleti Põltsamaa noorte huvimessil raamatukogu tutvustava programmiga. Põltsamaa linna sildade päeval korraldas raamatukogu laste- ja noorteosakond lauamänge ja ettelugemist koos lasteaedadega. Lastekirjanike juubeleid (Siiri Laidla, Markus Saksatamm, Helga Nõu jt) ning sünniaastapäevi (Elar Kuus, Ralf Parve, Edgar Valter, Tove Jansson) tähistati maakonna raamatukogudes raamatunäitustega. Maakonnaraamatukogus koostatud näitus vanadest koolitarvikutest ja õpikutest oli välja pandud laste- ja noorteosakonnas ja Puurmani raamatukogus. 2019. aastal olid külas muinasjutuvestja Polina Tšerkassova, lastekirjanikud Markus Saksatamm, Heiki Vilep, Kristina Ruder, Sass Henno, Wimberg, Mika Keränen, Juhani Püttsepp, Anti Saar ja Reeli Reinaus. Vt LISA 4. Laste- ja noorteüritused 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Maakonna raamatukogudes võetakse koduteeninduse osutamiseks lugejate registreerimislehtedele koduteenindust vajavatelt inimestelt allkiri. Raamatukogusüsteemis RIKS on moodustatud vastav lugejagrupp, mis võimaldab pidada statistikat. Maakonnas tervikuna vähenes koduteenindatavate arv (2018. a. 54), kuid kasvas külastuskordade arv (2018. a. 588). Uue koduteeninduse osutajatena lisandusid aruandeaastal Torma Raamatukogu ja Tapiku teeninduspunkt. Kokku osutati koduteenindust 14 raamatukogus ja ühes teeninduspunktis. Tabel 6 Koduteeninduse osutamine Koduteenindus Kordade Teenuste arv Kasutajate arv arv  32 630 1194 41 1. Laenutamine, tagastamine 2. Laenutustähtaja pikendamine 4. Lugemissoovitused 3. Teavikute laenutusjärjekorda panemine Jõgeva vald 98 182 15 Jõgeva Linnaraamatukogu 10 48 2 Kuremaa raamatukogu 19 19 2 Laiuse raamatukogu 11 11 1 Sadala raamatukogu 11 11 1 Siimusti raamatukogu 10 30 1 Torma raamatukogu 16 42 2 Vaimastvere raamatukogu 12 12 2 Vägeva raamatukogu 9 9 4 Mustvee vald 277 470 13 Mustvee Raamatukogu 114 307 6 Raja haruraamatukogu 62 62 5 Saare haruraamatukogu 101 101 2 Põltsamaa vald 255 542 13 Põltsamaa Raamatukogu 213 500 8 Pajusi raamatukogu 4 4 1 Puurmani raamatukogu 29 29 2 Tapiku teeninduspunkt 9 9 2 Lisaks viib raamatuid soovijaile koju Palamuse ja Saduküla piirkonna sotsiaaltöötaja (ei kajastu tabelis). Jõgeva vald Raamatukoguhoidjad on ühildanud oma sõite koduteeninduse osutamisega ning kompensatsiooni küsitud ei ole. Koduteenindust osutatakse ka jalgsi ja rattaga, kaasatud on pereliikmed. Jõgeva Linnaraamatukogus osutab koduteenindust raamatukoguhoidja oma isikliku autoga, kompenseerimine toimub vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulu tasumäära alusel kilomeetri kohta. Mustvee vald Aruandeaastal lisandus koduteenindatavaid. Mustvee piirkonna koduteenindussõidud ühildatakse valla RVL-ringiga. Lisaks osutavad koduteenindust ka Voore ja Saare haruraamatukogud. Põltsamaa vald Enne koduteeninduse päeva võetakse teenindavatega ühendust, et leppida kokku vajamineva kirjanduse või päringu osas. Külastusega samasse nädalasse jäänud sünnipäevalast õnnitletakse lilledega. Koduteeninduseks Põltsamaa lähiümbruses külastab Esku raamatukogu töötaja kord  33 kuus teenusevajajaid kodus. Koduteenindust teevad ka Aidu, Pajusi, Puurmani raamatukogude ja Tapiku teeninduspunkti raamatukoguhoidjad. Koduteenindust osutab raamatukoguhoidja oma isikliku autoga, kompenseerimine toimub vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulu tasumäära alusel kilomeetri kohta. Tabel 7 Teenuste osutamine erivajadustega kliente teenindatavatele asutustele Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Jõgeva vald Torma raamatukogu 1 10 MTÜ Torma Valla Sotsiaalkeskus Põltsamaa vald 1 22 Aidu MTÜ Pajusi Valla Abikeskus Kokku 3 39 Torma raamatukogu korraldas Torma Valla Sotsiaalkeskuses jutuvestmispäeva. Aidu raamatukogu teavitab MTÜ Pajusi Valla Abikeskuse uusi asukaid raamatukogu kasutamise võimalusest ning kaasab sealseid elanikke raamatukogu üritustele. Korraldati ja avati pidulikult abikeskuse hoolealuste maalide ja meisterduste näitus „Märka“. Osalesid nii hoolealused kui asutuse töötajad. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Aruannetes märgitakse, et raamatukogudel on kultuurikeskkonnana kanda paikkonnas tähtis roll, kuna tihtipeale on raamatukogud piirkonna ainukesed kultuuriasutused. Paljudele ongi raamatukogu ainus koht, mida nad kultuuriasutustest külastavad. Seega omab raamatukogu suurt tähtust kohalikus kultuurielus, vaba aja veetmisel ja enesetäiendamisel. Samas on kogukonna kaasamine raamatukoguüritustele üpris keeruline, sest osalejad on valdavalt koolinoored või vanemaealised, töötavaid inimesi käib sündmustel vähe. Maakonnas korraldati aruandeaastal 688 üritust (2018. a. 631), milles osalenute arv oli 14 400 (2018. a. 11 982). Näitusi ja väljapanekuid korraldati 576 (2018. a. 654). Tähistati laulupeo 150. ja tantsupeo 85. juubelit, UNESCO rahvusvahelist põlirahvuste keelte/ eesti keele aastat, oktoobrit kui lugemise ja mängukuud, raamatukogupäevi, Põhjamaade kirjanduse nädalat „Pidu Põhjalas“, raamatu ja roosi päeva, TÕNi. Raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“ raames korraldati üle 40 kohtumisõhtu, omaloomingupäeva, teeõhtu, viktoriine, mälumängu, filmiõhtu, kontserdi, kõrvitsapeo jne, 22 korral ettelugemist, RIKSWEBi, RITA ja nutiseadmete kasutajakoolitusi ning raamatukogutunde, tähistati raamatukogude juubeleid ning eksponeeriti arvukalt eriilmelisi näitusi. Olulisemad ja omanäolisemad üritused Kohtumised  Contra, kirjanik / Torma  Ville Dreving, ajaloo-uurija, kirjanik / Tapiku teeninduspunkt  Indrek Hargla, kirjanik / Mustvee  34  Sass Henno, kirjanik „Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge“ / Laiuse  Marina Kaljurand, poliitik / Adavere  Krista Kaur, botaanik / Tapiku teeninduspunkt  Andrus Kivirähk / Lustivere  Heli Künnapas / Sadala  Anneli Lamp, kirjanik / Avinurme, Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Torma  Peeter Päll, keeleteadlane / Tapiku teeninduspunkt  Malle Pärn, näitleja, teoloog / maakonnaraamatukogu  Mihkel Raud, kirjanik / Laiuse  Harry Raudvere, kirjanik / Kuremaa, Siimusti  Kristi Salve, folklorist / Vaimastvere  Sõnaränd, Eesti kirjanikud Eesti raamatukogus, XVI kirjaniketuur (Andrei Hvostov, Jüri Kolk, Ingrid Velbaum, Maria Esko) / Jõgeva, maakonnaraamatukogu  Kirke Torpan, Taani saatkonna informatsioonispetsialist / Adavere  Margus Vaher, laulja ja kirjanik / Laiuse  Igor Volke, ufoloog / Tapiku teeninduspunkt Muusikalis-sõnalised õhtud  Kristiina Ehin ja Silver Sepp / maakonnaraamatukogu  Hedvig Hanson / Vaimastvere  Kauksi Ülle luule ja lood. Kaastegev ansambel Baaba ja Ka (Evar Riitsar ja Kauksi Ülle / maakonnaraamatukogu  Põltsamaa valla asutuste vaheline mälumäng (juhtis Tarvo Krall) / maakonnaraamatukogu  Kairi Leivo, pärimusmuusik / Lustivere  Marek Sadam / Lustivere  Peeter Volkonski / Vaimastvere, Lustivere Teemaõhtud  Vastlapäeva tavad ja kombed / Tapiku teeninduspunkt  Kõrvitsapidu, kus jagati retsepte ja maitsti kõrvitsatoite / Saduküla, Tapiku teeninduspunkt  Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud õhtu ansambliga „Kuukressid“ / Jõgeva  Naistepäevaõhtu laulude ja luulega „Laul sinust on laul armastusest“ (Kalju Lepik) / Saduküla  Eeva Niinivaara mälestustund, musitseeris kandlemängija Sander Karu / Siimusti Raamatute esitlused  Anu Allikvee „Suvine pööripäev“ / Jõgeva  Keru Jukkam „Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas“ / Jõgeva  Marika Jürgenson „Saare mõisa Mannteuffellid“ / Jõgeva  Urmas Kuusik „Aimla metsavennad“ / maakonnaraamatukogu  Maarja-Liis Mölder „Miks teisi ei lööda“ ja Øyvind Rangøy „Sisikond“ (Põltsamaal elav norrakas). Esitlust juhtis Contra. Kohal viibis Kaur Riismaa, kirjastaja, toimetaja ja illustraator OÜst Vihmakass ja Kakerdaja. Muusikat tegid Marianne Nugis ja Kaur Terep / maakonnaraamatukogu Õpitoad  Martsipanist rooside valmistamine / Puurmani  Paberist rooside valmistamine / Aidu, Lustivere  Raamatute taaskasutamine / Puurmani  35  Nahkehistöö / Vaimastvere  Meisterdamine lihavõttepühadeks / Siimusti  Klaasi oksüdeerimine / Avinurme  Vitspunutised / Avinurme  Keraamika / Avinurme  Ümarkarpide meisterdamine /Avinurme Kontserdid  Andrus Albrecht (Bonzo) / Lustivere  Avinurme puhkpilliorkester (Raamatukogupäevade traditsiooniline raamatukogu rõdukontsert) / Mustvee  Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert „Meie Eestile“ (esinesid muusikakooli klaveri- ja puhkpilli õpilased, ühislaulmine / Avinurme  Ansambel Puuluup / Lustivere Ööraamatukogu  XIII Ööraamatukogu „Öö on öö on öö on võrratu“/ Jõgeva Filmide näitamine  Filmiõhtud, kus näidatakse uusi eesti filme ja Euroopa väärtfilme, samuti lastefilme / maakonnaraamatukogu, Lustivere, Puurmani Ekskursioonid  Läti kaunid paigad, „Ugala“ teatri ühiskülastus / Sadala naisteklubi  Sigulda lillelaat, Palamuse muuseum ja Paunvere filmiradadel koos iluaia külastusega Kärdel, Põhja-Eesti ja Haapsalu / maakonnaraamatukogu reisi- ja kirjandusklubi  Pärnumaa kaunimad aiad / Avinurme raamatukogu aiandusring  Prangli saar ning seal toimunud teatrietenduse külastamine / Puurmani raamatukogu kokaklubi Muu  Jõgeva Linnaraamatukogu uue hoone avapidu. Aasta teisel poolel külastas raamatukogu arvukalt külalisi lähemalt ja ka kaugemalt (külalisdelegatsioonid Ukrainast, Lätist, Soomest)  Jõulufotonurk (pildistas Lea Pihlak fotostuudiost Must &Valge OÜ) / Mustvee  Tänuõhtu ja kohvilaud lugejatele / Jõgeva, Esku Raamatukogu juubelid  Torma ja Vaimastvere raamatukogud tähistasid oma 110., Põltsamaa Raamatukogu 105. ning Siimusti raamatukogu 40. juubeli ning Laiuse raamatukogu paikkonna raamatukogunduse 170. juubelit. Olulisemad ja huvitavamad näitused Traditsiooniliste raamatunäitustega tähistati kirjanike jt loovinimeste tähtpäevi, aasta tähtsündmusi jms  Harrastuskunstniku ja endise politseiuurija Urve Mikker´i maalinäitus „ Seal kusagil ma olen“ / Laiuse  Virtuaalnäitus „Meie valla raamatukogud“ Mustvee Raamatukogu kodulehel ja FB-s / Mustvee  Jaan Mettiku fotonäitus „Õied kaugelt ja lähedalt“ / maakonnaraamatukogu  Päevapiltnikud Põltsamaal 1890 – 1940 (koostaja Anne Ütt) / maakonnaraamatukogu  Hingesoojust käpikuisse. Südamesoojust sokkidesse / maakonnaraamatukogu  Fotoadvendikalender „Aastaring Põltsamaa Raamatukogus“ / maakonnaraamatukogu  36  Raivo Laanese aerofotode näitus „Linnulennult“ / maakonnaraamatukogu  Liia Peetsi käsitööna valminud siidsallid „Minu astumiskivid“ / maakonnaraamatukogu  Antonina Tuzhyki näitus „Petrikivka. Ukraina motiividel" / Jõgeva  Ülle Meistri pastellide näitus „Kodumaine viis" / Jõgeva  Suveniirtaldrikute näitus „Meened meenutavad kaugeid maid” / Jõgeva  Väino Valdmanni dokumentaalne fotonäitus Põltsamaast „25 pluss minus 5” / Jõgeva  Fotonäitus „Balti kett 30“ / Adavere  Meeri Remmelga akvarellinäitus „Jõulutunnet loomas" / Jõgeva  Raamatukogu juures tegutseva käsitööringi toodete näitusmüük / Kasepää  „Oo, milline põll!“ ja „Oo, milline kott!“ Käsitööringis valminud põllede ja kottide näitused / Saare  Sõnamänguline väljapanek teemal „Pisikene pits“ (viinapitsid ja käsitööna valminud pits) / Saare  Uisunäitus (koostöös Saskia Alusalu, Marten Liivi ja Väino Treimaniga) / Adavere  Veidi hobipiltniku varustust pool sajandit tagasi (erakogu) / Adavere  Tove Jansson ja tema muumimaailm (erakogud) / Taani  Pitsidega ja tikitud käterätid ja seinalinikud / Avinurme  Küünalde näitus „Jõuluvalgus“ / Avinurme  Pulmakutsed läbi aegade / Lustivere  Inglite aeg (käsitöö viltimistehnikas) / Tapiku teeninduspunkt  Mesilinnud siin ja seal (mesilastega kruusid) (erakogu) / Pajusi 4.6.1 Koostöö kohalikul tasandil Kohalikul tasandil olid ka aruandeaastal kõige olulisemateks koostööpartneriteks koolid, lasteaiad, erinevad seltsid (eakate ja külaseltsid) ja teised raamatukogud (kohtumised kirjanikega, näitused). Näituste koostamisel tehakse koostööd ka kogukonna liikmetega. Jõgeva valla raamatukogude koostööpartnerid Jõgeva valla raamatukogud lähtuvad oma töös Jõgeva valla arengukavas 2018-2028 välja toodud raamatukogude arengusuundadest, kust võib lugeda, et raamatukogud täidavad muuhulgas ka seltsiruumide funktsiooni.  Kiigemetsa Kool (üldhariduskool haridusliku erivajadustega lastele) / Siimusti (üritused, käsitöönäitused)  Betti Alver Muuseum (omaloomingukonkurss „Betti Alveri jälgedes“) / Jõgeva  Akvarellistuudio Kala (kunstinäitused, ka rahvusvahelised) / Jõgeva, Põltsamaa  Arukate Akadeemia (kirjandusring) / Jõgeva  Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolmuuseum (näituseeksponaadid) / Jõgeva  Forlak OÜ (rannakohviku terrassil rannaraamatukogu) / Kuremaa  Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus SA (Kuremaa lossis raamatunäitused näiteks Küüslaugufestivali ajal „Küüslauk lisab toidule vürtsi“ / Kuremaa, koostöös Siimustiga  O. Lutsu huumoripreemia žürii töö ja XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ tule tulemise töögrupp / Laiuse  Siimusti külaselts (Eeva Niinivaara mälestuse hoidmine kodulootöö kaudu, mälestuskivi juurde lillede istutamine, raamatukogu 40. juubeli tähistamine) / Siimusti  Saduküla Eakate Selts ja Härjanurme Maarahva Selts (ühiste ürituste korraldamine – viktoriinid, keele- ja sõnamängud, luulekavad, temaatilised õhtud) / Saduküla  37  Kogukonna kaasamine läbi MTÜde ja seltsingu (seltsing Torma Hõbedane - kohtumine Contraga, Anneli Lambiga), MTÜ Torma Kultuur - raamatukogu lugemispesa jõuluüritusel Päkapikula, MTÜ Torma Valla Sotsiaalkeskus – ühisüritus Jutuvestmispäev) / Torma Mustvee valla raamatukogude koostööpartnerid  Valla raamatukogud (valla raamatukoguhoidjad käisid raamatukogupäevade ajal kahel päeval tutvumas uue valla raamatukogudega, kohtuti kirjanike Anneli Lampiga (Avinurme) ning Indrek Harglaga (Mustvee), söödi pidulik lõuna Mustvee teemajas, kohtuti vallavanemaga) / Mustvee  Peipsi Infokeskus Mustvee (suvine infokeskuse auhinnamäng „Templijaht“, kus osalejad pidid koguma oma templikaardile 15 templit Peipsi erinevatest piirkondadest) / Mustvee  Mustvee Kultuurikeskus (üritused, linna lastekaitsepäeva tähistamine) / Mustvee  Heino Lubi Kaalumuuseum (haldamine, giiditeenus) / Mustvee  Kääpa käsitööring (käsitöönäitused) / Saare Põltsamaa valla raamatukogude koostööpartnerid  Põltsamaa Vallavalitsus / maakonnaraamatukogu - osalemine 01.07.–14. 07. Põltsamaal Roosisaarel toimunud ruumieksperimendil RUUMEKS, mis kutsus inimesi mõnusalt aega veetma (kontserdid, töötoad, pop-up kohvik, õueraamatukogu); - osalemine Põltsamaa linna 93. sünnipäevaüritusel „Põltsamaa 18 sillal“ (koos lasteaedadega korraldati lastele käelisi ja kirjanduslikke tegevusi); - valla elanikud said raamatukogudes esitada ideid valla üldplaneeringusse Mõttenope ja täita Põltsamaa valla elanike rahuloluküsitluslehte nii veebis kui paberil.  Kohalik ajaleht „Põltsamaa Teataja“ (ürituste ja näituste kajastamine; septembrist alustati koostöös viktoriinisarja, mille küsimused koostavad raamatukoguhoidjad. Vastused saab viia (ja täita) kõikidesse Põltsamaa valla raamatukogudesse ning vastata saab ka Põltsamaa Raamatukogu kodulehel. Auhinnad panevad kordamööda välja ajalehe toimetus ja maakonnaraamatukogu  Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus (huvitegevuse mess, tervisenädal) / maakonnaraamatukogu  Lustivere Külaselts ja Lustivere Kultuurimaja (salongiõhtud, mille külalisteks on kirjandus- ja muusikavaldkonna inimesed ja filmide näitamine) / Lustivere  Puurmani Rahvamaja / Puurmani (filmide näitamine, lastekaitsepäev, laste laagrid)  MTÜ Puurmani Eakad / Puurmani (konkurss „Puurmani hoidis 2019“)  Adavere Mõisa Selts, Adavere Vaba Aja Keskus (üritused) / Adavere  MTÜ Vägari külaselts (teatri ühiskülastuste ja väljasõitude korraldamine) / Aidu  Tapiku Külade Selts, MTÜ Tapiku Mõis (üritused, näitused) / Tapiku teeninduspunkt Vabatahtlikud Jõgeva maakonna raamatukogudes Kohaliku tasandi koostööpartnerid on ka vabatahtlikud, keda aruandeaastal oli kokku 11 (2018. a. 3): - Torma raamatukogu juures kaks vabatahtlikku, kes aitasid raamatuid laenutada rändraamatukogudes Tormas ja Vaiatus ning nende toimetada raamatud laenutamiseks eakate seltsingule Vaiatu Hõbe; - Siimusti raamatukogu juures kaks vabatahtlikku, kes aitasid sündmusi korraldada ning vajadusel raamatukogu lahti hoida; - Puurmani raamatukogu juures kuus vabatahtlikku, kes aitasid üritusi korraldada; - Põltsamaa Raamatukogu juures üks vabatahtlik, kes korraldas kirjandusringi tegevust.  38 4.6.2 Koostöö riiklikul tasandil Koostööpartnerid  Deltmar OÜ ja programmerija Meelis Lilbok (raamatukogusüsteem RIKS ja selle arendused)  ERÜ, Rahvusraamatukogu – koolitused, raamatukogupäevad, osalemine erinevate töörühmade ja toimkondade töös, erialaajakirja „Raamatukogu“ toimetuses  Eesti Hoiuraamatukogu – raamatute loovutamine vahetuskogusse ning sealt tasuta trükiste valimine oma kogude täiendamiseks või kahjustatud trükiste asendamiseks  ETKA Andras – koolitused, elukestva õppega seotud üritused. TÕNi raames saadeti maakonda 250 elukestva õppe populariseerimise teavitusvahendit (riidekotti) „Õnneks on vaja õppida“  Eesti Lastekirjanduse Keskus – koolitused, erinevad vabariiklikud programme ja projekte „Lugemisisu“ (aruandeaastal liitusid Adavere ja Lustivere, kokku on liitunuid maakonnas neli, ettelugemispäev, kirjandusmäng 3. – 4. kl, 4. kl vabariiklik ettelugemisvõistlus).  Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis - iga aastaga kogub enam populaarsust Põhjamaade kirjanduse nädal, aruandeaastal „Pidu Põhjalas“, mil päikesetõusu saateks loeti lastele ja noortele ning õhtuhämaruse saabudes täiskasvanutele (kõik raamatukogud ei registreerinud oma ettevõtmist esinduse kodulehel). Maakonnaraamatukogus kutsuti Babette´i pidusöögile, kus vaadati loeti ette K. Blixeni raamatut „Babettié õhtusöök“ ning vaadati koos samanimelist filmi. Pidusöögilaud kaeti enda poolt kaasa tooduga  Eesti Külaliikumine Kodukant - Maal Elamise päeva raames olid laupäeval, 28. septembril Palamusel, Kuremaal, Sadalas, Mustvees, Saarel ja Puurmanis avatud ka raamatukogud. Nii näiteks pakuti Puurmani raamatukogus Maal elamise päeval võimalust vaadata filmi Kodukandilood, tutvuda näitusega piirkonna küladest ilmunud raamatutega, lahendada ristsõna Puurmani kohta, külastada pannkoogikohvikut ning raamatute ja ehete laatasid. Puurmani raamatukogu külastas Maal elamise päeva raames 80 inimest.  Rahvusarhiiv, Riigiarhiiv - rändnäitused / Siimusti  Eesti maapiirkondadele suunatud Filmifestival „Kino maale“ - fookuses olid Taani filmikunst ja Eesti animastuudiote värskemad teosed / Indrek Jurtšenko / Adavere, Aidu, Lustivere, Pajusi, Puurmani, maakonnaraamatukogu (vaatajaid kokku projektis 403)  Estinfilm ja Kinobuss / maakonnaraamatukogu, Puurmani, Lustivere, Adavere, Aidu, Pajusi (filmide näitamine).  Poola Suursaatkonna Tallinnas, kirjastuste Dwie Siostry ja Varrak ning Eesti Mesinike Liidu korraldatud ühisnäitus „Lennake mesipuu poole!“ (näituse loomise inspiratsiooniks oli J. Liivi luuletus „Ta lendab mesipuu poole“) / Laiuse  Taani Suursaatkond Tallinnas /(Põhjamaade nädala ürituste korraldamine) / Adavere  Projekt „Sünnipaik“ (eestvedaja P. Volkonski), mille raames valmib Eesti rahva Muuseumi kodulehele virtuaalne kaart oluliste kultuuritegelaste sünnipaikadest üle Eestimaa. Siimustist kantakse virtuaalsele kaardile E. Niinivaara sünnipaik / Siimusti  Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) – küberturvalisuse kampaania „Ole IT-vaatlik“, mis kutsus raamatukogusid 20. novembril üle Eesti avama üheks päevaks nõuandetunnid, kuhu vanaemaealised saaksid tulla oma raamatukogu töötajatelt ühe tunni jooksul nõu küsima / Voore, Raja, Torma, Avinurme, maakonnaraamatukogu ning kampaaniavälistel kuupäevadel Palamuse  Riigikantselei ja Rahandusministeerium (22.04.-10.06.19 viidi läbi arvamuskorje „Millises Eestis soovid Sa aastal 2035 elada?“) / Puurmani  39  Kuna oli valimiste aasta, töötasid mitmel pool raamatukogu ruumides Riigikogu ja Euroopa Parlamendi eelhääletamise komisjonid. 4.6.3 Koostöö rahvusvahelisel tasandil Koostööpartnerid  Siimusti raamatukogu hoiab sidet E. Niinivaara sugulastega, rahvusvaheliselt tunnustatud tõlkija Marja Kyröga Soomest ning Jõgevamaaga seotud kirjanikepaari Helga ja Enn Nõuga Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidususe suurendamine Jõgeva vallas Selli külas asuvas AS Hoolekandeteenused Vao Majutuskeskuse Vägeva Üksusesse majutatakse pagulaspered, kelle lapsed õpivad Vaimastvere koolis. Kuid kuna pagulased on pidevas vahetumises, ei teki neil sidet kohaliku kogukonnaga. Kasutatakse raamatukogu avalikku internetipunkti ning on ka üksikuid lugejaid. Põltsamaa ettevõtetes töötab ajutiselt küllaltki palju Ukraina töölisi, kellest mõned on registreerinud end ka raamatukogu lugejateks ning kasutavad avaliku internetipunkti teenuseid. Üks asutus, kus töötab palju võõrtöölisi, pöördus raamatukogu poole palvega hankida neile venekeelset kirjandust. Maakonnaraamatukogu korraldas mahakantud kirjanduse toomise Raja raamatukogust (venekeelne fond). Ka Saare raamatukogu teeninduspiirkonnas on tööl Ukraina päritolu inimesi, kelle soovil telliti neile eesti keele õpikud. Mustvees toimub erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidusus läbi ühistegevuse ja -ürituste, raamatukogu komplekteerib nii eesti- kui venekeelset kirjandust. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. Kokku korraldati kasutajakoolitusi 465 (2018. a. 316), sh individuaalkoolitusi 384 (2018. a. 268), rühmakoolitusi 81 (2018. a. 48). Kasutajakoolitustel osales 1375 kasutajat (2018. a. 829), sh. individuaalkoolitustel 479 (2018. a. 307), rühmakoolitustel 896 (2018. a. 522) osalejat. Kasutajakoolitusi viidi läbi maakonna kõikides raamatukogudes, v.a. Saduküla haruraamatukogus ja Vägeva raamatukogus. Kokkuvõttes kasvas maakonna raamatukogudes 2018. a. võrreldes individuaalkoolituste arv 43%, rühmakoolituste arv 69%, koolitustest osavõtjate arv 66%. Kasutajakoolitustest ca pool (kokku 223 individuaal- ja rühmakoolitust 750 osalenuga) korraldati Põltsamaa valla raamatukogudes, kus oli ka kõige rohkem kasutajakoolitustest osavõtjaid. Väga tagasihoidlikud olid nii individuaal- kui ka rühmakoolituste arvud Mustvee valla haruraamatukogudes. Individuaalkoolitusi viiakse läbi lugejaks esmakordsel registreerimisel, mil tutvustatakse raamatukogu ja RIKSWEBi. Rühmakoolituste sihtgruppideks on valdavalt õpilased ning põhiliseks teemaks RIKSWEBi, aga ka teiste andmebaaside DIGAR Eesti ajalehed, ESTER jms tutvustamine. Maakonnaraamatukogu ja Jõgeva Linnaraamatukogu raamatukoguhoidjad pakuvad lugejatele tuge iseseisvalt RITA kasutamiseks, viivad läbi kasutajakoolitusi. Lisaks tutvustatakse raamatukogu, kogusid, raamatukogu teenuseid jne. E-pädevuse tõstmisel on peamiseks sihtrühmaks eakamad inimesed, õpetatakse kasutama ID- kaarti, internetipanga kaudu maksete tegemist, erinevate digidokumentidega toimetamist (riigi infoportaali kasutamine, patsiendiportaal, autojuhiload, tuludeklaratsioonid, pangatoimingud, bussipiletite ostmine, töö otsingud, CV-d, infootsingud, tarkvarasüsteemide allalaadimised (nt Microsoft Office 10 versioon ja selle kasutamine, viirusetõrje jm), nutitelefonide kasutajatele äppide allalaadimist ja muid telefoni rakendusi. Siimusti raamatukogu korraldas seenioritele raamatukogus olevate tehniliste vahendite tutvustuse.  40 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Raamatukogud tutvustavad jätkuvalt oma tegevust ja üritusi kodulehel/blogis, sotsiaalmeedias (FB), erinevate listide kaudu, kohalikus trükimeedias (vallalehed, maakonnaleht Vooremaa, Põltsamaa Teataja), valla kultuuri- ja spordikalendrites. Sündmusi reklaamitakse ka raamatukogus jagatavatel flaieritel, teadetetahvlitel, laenutustšekkidel, RIKSWEBis. Jõgeva Linnaraamatukogu jagab teavet portaalis kultuur.info. Raamatukogus asuval teadetetahvlil jagatakse infot ka teiste vallas toimuvate sündmuste kohta. Maakonnaraamatukogu jagab teavet lisaks eelpooltoodule veel kultuurisündmuste veebikalendris www.kultuurikava.ee, mis omakorda leiab kajastust portaali www.visitpoltsamaa.com sündmuste kalendris. Siimusti raamatukogu lasi kujundada raamatukogu logo, kujundada ja trükkida raamatukogu järjehoidjad, telliti raamatukogu logoga kruusid. Kohalikus trükimeedias avaldatavate artiklite arv raamatukogu tegemiste kohta järjest väheneb, sest põhiline info saadakse ja levitatakse siiski raamatukogu kodulehe/blogi ja sotsiaalmeedia kaudu. Rohkem kui kodulehti/blogisid jälgitakse raamatukogude sotsiaalmeedia kontosid. Raamatukogude poolt postitatakse sotsiaalmeedias infot ürituste ja näituste toimumise kohta, fotosid, teemakohaseid linke ning jagatakse seda, mis sihtrühmi huvitada võiks. Kohalikus trükimeedias avaldati kokku 76 artiklit (2018. a. 126) (neist 38 Põltsamaa valla, sh 25 maakonnaraamatukogu tegemistest, 18 Jõgeva Linnaraamatukogu, 12 Siimusti raamatukogu, seitse Mustvee raamatukogu, üks Torma raamatukogu) raamatukogude tegemistest. Vabariiklikus ajakirjanduses Jõgeva maakonna raamatukogundusest ilmunud artiklid In memoriam Vaike Oro 15. oktoober 1936 – 5. detsember 2019 // Raamatukogu (2019) nr 6, lk 41. Remmelg, Meeri. Valmis Jõgeva Linnaraamatukogu uus hoone // Raamatukogu (2019) nr 4, lk 35- 37. Uustalu, Arvo. Karmil sõjajärgsel ajal avatud Vägeva raamatukogu läks manalateele // Õhtuleht (2019) 16. november, lk.6. 4.9 Andmebaasid. (Raamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine, RaRS §5(5)2). Maakonna raamatukogude kodulehtede/blogide vahendusel on lugejatel lisaks RIKSWBile juurdepääs paljudele erinevatele andmekogudele: ESTER, DIGAR, DIGAR Eesti ajalehed, eesti veebiarhiiv, Riigi Teataja, Ametlikud Teadaanded, VAU, DEA, ERB, BERTA, ERNi, EEVA, Saaga, lasteluule andmebaas Arkaadia jt. Maakonnaraamatukogu lõpetas Ida-Virumaalt liitunud raamatukogude poolt kasutatud raamatukogusüsteemi URRAM kirjete konventeerimisel raamatukogusüsteemi RIKS automaatselt liitunud bibliokirjete redigeerimise ja tekkinud dublikaatide liitmise. Maakonnaraamatukogus täiendati raamatukogusüsteemis RIKS asuvat kodulooandmebaasi 206 kirjega. seisuga 31.12.2109. a. sisaldas koduloo andmebaas 34 216 kirjet. Jätkus täistekstide lisamine maakonnaraamatukogu kodulehele Põltsamaa valla raamatukogundust käsitlevatest artiklitest. Aruandeaastal lisandus 32 artiklit. Koostati Jõgevamaa haridus- ja kultuuritegelaste tähtpäevakalender 2020, mis on kättesaadav raamatukogu kodulehel. Ka valiknimestik „Jõgevamaa kirjarahvas“ on huvilistele kättesaadav raamatukogu kodulehe kaudu. Nimestik annab ülevaate maakonna erinevates piirkondades tegutsenud/tegutsevate  41 kirjanike, keelemeeste, tõlkijate, kirjandusteadlaste jt kohta, sisaldades ka linke e-kataloogi ESTER ning Eesti biograafilisse andmebaasi ISIK. Maakonnaraamatukogu ettepanekul korraldati valla kultuuriasutuste koosolek, eesmärgiga kutsuda ellu Põltsamaa valla kodulooline andmebaas, mis koondaks ühte keskkonda Põltsamaa valla ajalugu käsitlevad materjalid. Koosolekul kahjuks selleks ühist ideed ei leitud. Seejärel otsustas maakonnaraamatukogu luua ise MeediaWiki baasil kõigile kasutajaile kättesaadava koduloolise andmebaasi. Viidi läbi vastav koolitus ning alustati Põltsamaa valla kodulooviki https://poltsamaalugu.ee loomist. Andmebaasi hakkavad koduloolisi materjale sisestama kolm Põltsamaa valla raamatukoguhoidjat. Adavere raamatukogu täiendas kodulooliste materjalidega Adavere topoteeki https://adavere.topoteek.net/. 2019. aasta lõpus sisaldas topoteek 4600 fotot/dokumenti (2018. a. ca 4000). 5. 2020. aasta tegevused  Jätkuvad mitmed eelmistel aastatel alustatud pikaajalised tegevused: - kogude korrastamine, ringluse parandamine; - juba praegu raamatukogudes pakutavate teenuste arendamine ning uute teenuste pakkumine. Näiteks soovib Siimusti raamatukogu soetada õmblusringi tarbeks õmblusmasina, triikraua ja triikimislaua, Vaimastvere raamatukogu jätkata käsitöö õpitubade ja kontsertide korraldamisega, mitmed raamatukogud tegeleda raamatukogudes asuvate lastenurkade sisustamisega (kott-toolid, vaibad, mänguasjad jms), Kaarepere raamatukogu tööle rakendada WiFi, Jõgeva Linnaraamatukogu kasutusele võtta lamineerimisteenuse jpm; - valla raamatukogude (Põltsamaa, Mustvee) töö korraldamine ühtse juhtimise all.  2020. aasta teema-aastate (digikultuur, rahvajutud) tegevused.  Plaanilised inventuurid Vaimastvere, Palamuse, Avinurme, Lohusuu raamatukogudes.  Jõgeva Vallavalitsuse poolt on otsustatud kolida Palamuse Raamatukogu Palamuse teenusekeskuse hoonesse (endine vallamaja), mis ehitati 2009. aastal Eesti esimese ühiskondliku passivmajana (ümmargune, murukatuse, terrassi ja talveaiaga). Läheduses asuvad kool ja lasteaed. Praegu asub raamatukogu hallitava kortermaja 2. korrusel, kus puudub juurdepääs liikumispuudega inimetele.  Mustvee Raamatukogul kavandab aktiivsemat koostööd koolide ja lasteaedadega koondnimetuse all „Raamatukogu läheb külla“.  Raamatukogujuubeleid tähistvad: Tapiku teeninduspunkt 100, Kasepää, Saare, Voore haruraamatukogud 105, Sadala raamatukogu 140. Koostajad: Siiri Õunap, peaspetsialist Nelli Orgmaa, lastekirjanduse spetsialist (4.4. Laste- ja noorteteenindus) Maris Oro, kogude spetsialist (3. Kogud) Direktor: Rutt Rimmel /allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks (koolituse maht ak/t) kulutatud  42 summa € Jõgeva vald 33 383 1091,60 Jõgeva Linnaraamatukogu 14 210 724,60 Sadulküla haruraamatukogu - - - Kaarepere raamatukogu - - - Kuremaa raamatukogu 4 22 40,00 Laiuse raamatukogu 3 38 217,00 Palamuse raamatukogu 1 4 - Siimusti raamatukogu 5 28 40,00 Torma raamatukogu - - - Sadala raamatukogu - - - Vaimastvere raamatukogu 6 81 70,00 Vägeva raamatukogu - - - Mustvee vald 13 125 65,00 Mustvee Raamatukogu 10 109 65,00 Avinurme haruraamatukogu 1 6 - Kasepää haruraamatukogu - - - Lohusuu haruraamatukogu - - - Raja haruraamatukogu - - - Saare haruraamatukogu 1 6 - Voore haruraamatukogu 1 4 - Põltsamaa vald 61 477 473,00 Põltsamaa raamatukogu 45 380 385,00 Adavere raamatukogu 2 8 - Aidu raamatukogu - - - Esku raamatukogu 3 17 - Lustivere raamatukogu 8 56 88,00 Pajusi raamatukogu - - - Puurmani raamatukogu 3 16 - Kokku 107 985 1629,60 *Märkus: tabelis koolituseks kulutatud summad kajastavad vaid koolitsute maksumust. LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised  43  Lall, Tea (Jõgeva Linnaraamatukogu). Kirjanik oma raamatutest. Emakeelepäeva konverentsil Jõgeva Kultuurikeskuses, 14.03.19.  Nurmekivi, Aive ja Rimmeld, Aive (Põltsamaa Raamatukogu). Mis tehtud, mis teoksil (uued koostöövormid raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks, Põltsamaa Raamatukogus pakutav uus teenus iseteenindustarkvara RITA jms). Ettekanne maakondlikul raamatukogude teabepäeval 17.09.19.  Oro, Maris (Põltsamaa Raamatukogu). Kuidas on möödunud aasta peale komplekteerimise ümberkorraldamist ning komplekteerimist „Rahva Raamatu“ hulgikeskkonnas? Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 27.02.19.  Oro, Maris (Põltsamaa Raamatukogu). Raamatukogus pakutavate teenuste osutamiseks soetatud inventari//esemete arvelevõtmine ja laenutamine süsteemis RIKS. Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 17.09.19.  Remmelg, Meeri (Jõgeva Linnaraamatukogu). Avakõne uue raamatukoguhoone avamisel, 01.09.19.  Rimmel, Rutt (Põltsamaa Raamatukogu). Mis on toimunud maakonna raamatukogudes aasta jooksul peale haldusreformi? Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 27.02.19.  Rimmel, Rutt (Põltsamaa Raamatukogu). Reisimuljed Lõuna-Portugalist. Esinemine raamatukogupäevade üritusel Aidu raamatukogus, 29.10.2019.  Rimmel, Rutt (Põltsamaa Raamatukogu). Jõgeva maakonna raamatukogudes osutatavate teenuste kaardistamine. Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 17.09.19.  Rimmel, Rutt (Põltsamaa Raamatukogu). Raamatukoguteenused Soome ja Kreeka raamatukogudes. Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 17.09.19.  Rimmel, Rutt (Põltsamaa Raamatukogu). Toimunud ja eesseisvad muudatused raamatukogunduse seadusandluses. Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 27.02.19.  Õunap, Siiri (Põltsamaa Raamatukogu). Mida õppisime Eesti Raamatukoguhoidjate XI kongressil „Raamatukogud on vabadus“ Põhjamaade raamatukogude kogemustest? Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 27.02.19.  Õunap, Siiri (Põltsamaa Raamatukogu). Milline oli 2018. aasta maakonna raamatukogudes? Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 27.02.19.  Õunap, Siiri (Põltsamaa Raamatukogu). Millised on tähised 2019. aasta raamatukoguaastaks? Ettekanne maakondlikul raamatukoguhoidjate teabepäeval, 27.02.19.  44 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2019) Jõgeva vald Jõgeva Linnaraamatukogu Raamatukogu kolis uutesse ruumidesse. Paranesid töötajate töö-, olme- ja hügieenitingimused. Raamatukokku pääsevad ka liikumispuudega inimesed. On tsentraalne põrandaküte. Asukoha poolest on uus raamatukogu kesklinnast 0,5 km eemal, vana raamatukogu asus kesklinnas Raamatukogu üldpind on 630,5 m2, sellest kasulik pind 587,0 m2. Sadala raamatukogu Raamatukogus toimus remont. Laenutusruumi ilmestamiseks maaliti seinale raamatud. Siimusti raamatukogu Lastetoa ilmestamiseks ja värskendamiseks maalis kunstnik seinetele erinevaid tegelasi lasteraamatutest ning maja välisseinale raamatukogu logo. Mustvee vald Mustvee Raamatukogu Laenutusosakonnas vahetati välja valgustus. Avinurme haruraamatukogu Laevalgustuse osaline remont. Lohusuu haruraamatukogu Uus uks. Põltsamaa vald Maakonnaraamatukogu Uue keskkütte torustiku ja veetrassi paigaldamine kuni raamatukogu hooneni. Lugemissaali sisemiste aknapalede remont. Alustati led-valgustuse paigaldusega ja vahetati elektri peajaotuskilp. Lustivere raamatukogu Välisvalgustuse paigaldamine sissepääsule. Puurmani raamatukogu Parandati elektrisüsteem. Tapiku teeninduspunkt Kolimine uude ruumi (samas hoones), osaline remont, WC ja kanalisatsiooni ehitus. Riiulite renoveerimine. Led-valgustite paigaldamine.  45 LISA 4. Laste- ja noorteüritused Põltsamaa vald Raamatukogu Üritus Osavõtjate nimi arv Adavere Animafilmid projekti Kino maale raames Ettelugemine lastele: Pipi sünnipäevapidu Lugemistund raamatukogus, millele järgnes Tartus filmi „Tõde ja õigus“ ühisvaatamine (koostöös Adavere Põhikooliga) 262 Aidu Raamatu ja roosi päev. Lilleluuletuste lugemine ja rooside meisterdamine Kohtumine lastekirjanik Juhani Püttsepaga Animafilmid projekti Kino maale raames 142 Esku Viktoriin eesti keelest ja kirjandusest Ettelugemine Pipi peab sünnipäeva 75 Lustivere Rooside meisterdamine lugejatele kinkimiseks Animafilmid projekti Kino maale raames Pipi sünnipäev Lustivere lastega Põltsamaa Raamatukogu laste- ja noorteosakonnas 295 Pajusi Animafilmid projekti Kino maale raames Kohtumine lastekirjanik Juhani Püttsepaga Ettelugemine Pipi sünnipäevapeost 163 Puurmani Meisterdamine: roosilised järjehoidjad Animafilmid projekti Kino maale raames 378 Põltsamaa Head laste- ja noorteraamatud 2018 (väljapanek) Raamatukogu Oh kooliaeg, oh kooliaeg … (näitus vanadest koolitarvetest) laste- ja Animafilmid projekti Kino maale raames noorteosakond Pipi sünnipäev koos Lustivere Põhikooli õpilastega Tublide laste päev: preemiaüritus suvelugemisest osavõtjatele, külas lastekirjanik Anti Saar Talverõõmud Kakulas. Helve Huttuneni raamatu esitlus 1751 Tapiku Halloween (näomaalingud ja joonistusvõistlus lastele) 20 teeninduspunkt Jõgeva vald Jõgeva Linna- Aabitsad Palamuse Koolmuuseumist (näitus) raamatukogu Kirjandusmäng Põhjamaade jutud : vabariikliku kirjandusmängu kohalik eelvoor Külas on lastekirjanik Markus Saksatamm Vabariikliku ettelugemisvõistluse „Heal meelel ja ilusal keelel“ maakondlik eelvoor Külas on muinasjutuvestja Polina Tšerkassova 2539 Kaarepere Õueüritus Tarverõõmud koos lasteaiaga 48 Kasepää E. Raua raamatu „Sipsik“ ettelugemine lasteaias 6 Kuremaa Loeme notsujutte lasteaialastele Emakeelepäev – loeme luuletusi ja jutte Külas on lastekirjanik Juhani Püttsepp Loeme L. Tungla raamatut „Naljatilgad lähevad laulupeole“ Külas on lastekirjanik Anti Saar 114  46 Laiuse Ööraamatukogu Laiuse J. Poska Põhikooli 6. klassi õpilastele Külas on lastekirjanik Heiki Vilep Külas on Kristina Ruder Külas on Sass Henno Külas on luuletaja Wimberg 466 Palamuse „Lugemisisu“ kevadhooaja pidulik lõpetamine Põhjamaade kirjanduse nädal – loeme Pipi seiklustest 320 Sadala Külas on lastekirjanik Mika Keränen 147 Siimusti Emakeele viktoriin Eeva Niinivaara pargi üritus: pargi korrastamine, piknik ja väike luulehommik Õpilaste omaloomingupäev „Sünnipäev“. Külas on lastekirjanik Anti Saar Külas on Kristina Ruder 560 Torma Külas on Reeli Reinaus Mika Keräneni raamatute lugemine-jutustamine 320 Vaimastvere Emakeelepäeva viktoriin 115 Mustvee vald Avinurme Muinasjutu- ja ettelugemistunnid koolis ja lasteaias : 462 Kasepää Loeme juttu lasteaias 6 Lohusuu Ettelugemine lasteaias 7 Mustvee Vanasõnad trepile: trepile kirjutatud vanasõnad (näitus) Külas on Reeli Reinaus Külas on Mika Keränen Lastekaitsepäev Muinasjutupargis 569 Raja Vastlapäev koos Raja Noortetoa lastega 22 Saare Nõiaelu metsas: kohutumine nõiaga Jõulumemme mure: raamatukogu lasteaia jõululaadal 86 Voore Lugemisisu – I klass (Rampsu raamatukogu) Lugemisisu hooaja lõpetamine 71  47 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Jälgiti, et maakonna raamatukogude dokumentatsioon ei oleks aegunud ning juhiti sellele omavalituste ja raamatukogude tähelepanu. Aasta alguses saadeti omavalitsustesse teatised nende valla raamatukogude eelmise aasta töö kohta ning info maakonna raamatukogude ees seisvatest ülesannetest. Visiteeriti maakonna 20 raamatukogu ja teeninduspunkti, osasid mitmeid kordi (Jõgeva vald: Jõgeva, Kaarepere, Kuremaa, Siimusti, Palamuse; Mustvee vald: Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Mustvee, Raja, Saare, Ulvi tp, Voore; Põltsamaa vald: Adavere, Aidu, Esku, Lustivere, Pajusi, Puurmani, Tapiku tp). Visiteerimise käigus nõustati raamatukogusid haldusreformist tulenenud küsimuste, kogude puhastamise ja paigutuse, teenuste, raamatukogusüsteemi RIKS jne osas. Lisaks külastati raamatukogusid raamatukogude ja raamatukoguhoidjate tähtpäevadel. Maakonnaraamatukogu korraldas maakonnaraamatukoguhoidjatele kokku seitse teema-, teabepäeva, sealhulgas motivatsioonikohviku, koolitussõidu Soome ning kogemusõppe Viljandimaa raamatukogudes. Lisaks korraldati vallaraamatukoguna viis koolitusüritust Põltsamaa valla raamatukoguhoidjatele ning üks vabariiklik teabepäev. Maakonna raamatukogudele edastati informatsiooni pakutavatest vabariiklikest koolitustest ning motiveeriti koolitustel osalema. Samuti vahendati muud erialast informatsiooni. Koordineeriti vabariiklike üritusi ja projekte: Raamatukogupäevad, Põhjamaade kirjandusnädal, erinevad lasteprojektid (ettelugemispäev, kirjandusmäng 3. – 4. kl., 4. kl. vabariiklik ettelugemisvõistlus, Lugemisisu). Koordineeriti kogude komplekteerimist ning töötlemist. Koostati 33 tellimisplaani, hangiti ja töödeldi 12 773 teavikut. Koostati ning redigeeriti ca 3000 kirjet. Jälgiti raamatukogusüsteemi RIKS lugejaandmebaasi korrashoidu. Korrastati ja ühtlustati raamatukogude lugejarühmad raamatukogusüsteemis RIKS. Maakonnaraamatukogu genereerib ka raamatukogusüsteemis RIKS perioodika väljaannete kirjed ja numbreid. Jätkati kodulooandmebaasi täiendamist, tehti ettevalmistusi Põltsamaa valla kodulooviki ellukutsumiseks. Abistati ja juhendati 12 inventuuri läbiviimist ja kokkuvõtete tegemist, osaleti viie inventuuri tegemisel.